Sügisel möödub 20 aastat Tartu ülikooli sotsiaalteaduskonna loomisest

20 aasta tähtpäeva puhul toimub 5. oktoobril Tartu ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonnas konverents, mille juhtteemaks on doktorihariduse tähtsus ühiskonna jaoks. Konverentsil esinevad TÜ sotsiaalteaduskonna juures kraadi kaitsnud doktorid. Päeva lõpus aga diskuteeritakse doktorihariduse üle.

Konverents toimub 5. oktoobril algusega kell 11 TÜ raamatukogu konverentsisaalis. Päevakavas on lõuna ja kohvipaus. Konverentsile järgneb vastuvõtt Lossi 36 õppehoones. Vastuvõtul osalejad saavad endale kingituseks värskelt ilmunud raamatu “Professoritelt Eesti ühiskonnale”.

Üritus on tasuta ning kohtade arv on piiratud. Eelregistreerimine: http://www.sh.ut.ee/et/registreerimine

Info seoses esinejate ja täpsema kavaga on täienemisel ning seda saab jälgida: http://www.sh.ut.ee/et/aastapaevakonverents-doktorid-eesti-uhiskonnale

Tartu linnaraamatukogu vanim lugeja sai 100 aastaseks

Eile tähistas Tartu Linnaraamatukogu lugeja Hilda Reimand 100. sünnipäeva. Mõni päev enne juubelit tellis vanaproua teda kodus külastanud raamatukoguhoidjalt lugemiseks Sofi Oksaneni uue romaani “Kui tuvid kadusid”, mille eestikeelne tõlge hetkel veel ilmumata. 

Hilda Reimand lõpetas 1930. aastal Tallinna Pedagoogikaseminari, olles omandanud tütarlaste käsitööõpetaja eriala. Noor õpetajanna suunati tööle Petserimaale, esialgu Obinitsasse, seejärel Petseri linna. Pildid 1939. aasta suurest Petseri tulekahjust on Hilda Reimandil veel tänini silme ees. Järgnes võimuvahetus ja peagi küüditamine, sest abikaasa oli sõjaväelane. Tagasi Eestisse jõudis Hilda Reimand 1956. aastal ja töötas Tartu Forseliuse Gümnaasiumis kuni pensionini.

Proua Reimand on ammune linnaraamatukogu lugeja. Tema koduraamatukoguks oli Tähe tänaval asunud Koidula-nimeline haruraamatukogu, praeguse Karlova-Ropka raamatukogu eelkäija. Hea sõnaga meenutab ta raamatukogu legendaarseid salonglikke muusikaõhtuid. Viimased 15 aastat kasutab ta linnaraamatukogu pakutavat koduteenindust. Raamatukoguhoidja külastus on proua Reimandi jaoks sündmus, mida ta väga ootab.

Proua Reimandi sõnul on tema pika elu õhtupooliku toeks olnud pere ja raamatud. Raamatutest on ta saanud rõõmu ja tervist. Raamatukoguhoidja Nadežda Savostkina kinnitab, et Hilda Reimandile ei ole vaja raamatuid soovitada, tal on alati olemas nimekiri sellest, mida lugeda tahab. Ta kuulab Vikerraadiot, loeb Postimeest ja Eesti Naist ning leiab sealt vajaliku info uutest raamatutest.

Vanaproua loeb läbi pea kõik ilmuvad mälestused ja elulood – tema huviorbiiti kuuluvad ühteviisi Aino Kallas, Mihkel Mutt ja Imbi Paju. Ta on läbi lugenud kõik, mis ilmunud Petserimaa kohta, sageli tellib ta lugemiseks eesti luulet. Eesti klassikat hindab proua Reimand väga kõrgelt, ja kuigi uuemale kirjandusele annab pigem hävitava hinnangu, on ta huviga läbi lugenud M. Raua “Musta pori näkku” ja nimetab ühe oma viimase aja lemmikuna V. Luige “Varjuteatrit”. Murelikuks teevad proua vaid väga mahukad raamatud (nagu Sirje Kiini raamat Marie Underist) – tal on raske neid käes hoida.

Linda Jahilo, Tartu O. Lutsu nimelise Linnaraamatukogu avalikkussuhete juht

Maaülikoolis alustas tegevust pereülikool

Maaülikoolis alustab tegevust pereülikool


Laupäeval, 8. septembril alustas Eesti Maaülikoolis tegevust pereülikool, kuhu on oodatud õppima lapsed koos vanemate ja vanavanematega.

Septembrist kuni juunini toimuvad iga kuu teisel laupäeval pereülikooli õppepäevad. „Samal ajal, kui täiskasvanutele toimuvad loengud, on lastel võimalus meisterdada, nuputada, mängida ja osaleda sarnasel teemal töötubades,“ rääkis Eesti Maaülikooli avatud ülikooli juhataja Riin Kikkas.

Iga kord räägitakse uuel teemal – toimub tervisliku toidu päev, energiapäev, lemmikloomapäev, mürapäev, rahapäev, metsapäev, kala- ja järvepäev. „Maaülikoolis uuritakse väga põnevaid teemasid ning pereülikoolis räägitakse sellest, mis mõjutab meie igapäevast eluolu, millele me muidu võib-olla ei oskagi tähelepanu pöörata. Lisaks antakse praktilisi nõuandeid, kuidas igapäevast käitumist säästlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks muuta.“

Loenguid peavad Eesti Maaülikooli teadlased ja õppejõud ning lastega tegelevad sama eriala üliõpilased. Õppetöö toimub maaülikooli õppehoonetes, aga ka Järvseljal metsas, Rõhu katsejaamas ja Võrtsjärve ääres.

Pereülikooli toimumist toetavad Eesti Maaülikool, Hasartmaksumängu Nõukogu ja Tartu Linnavalitsus.

Caspar Austa on kolmekordne Estonian Cup rattamaratonide sarja võitja

Foto: Tarmo Haud

Samsung Estonian Cup rattamaratonide sarja käesoleva hooaja viimase, distantsilt kõige pikema Elva Rattamaratoni võitis lätlane Normunds Zviedris Extreme Sport võistkonnast. Sarja üldvõidu vormistas täna neljandana lõpetanud, kuid sel hooajal koguni neli etapivõitu teeninud Caspar Austa.

Võitja Normnuds Zviedris läbis 72 kilomeetri pikkuse maratonidistantsi ajaga 2:12.16. Tema meeskonnakaaslane, end teisele kohale pedaalinud Helmet Tamkõrv lõpetas 20 sekundit hiljem. Kolmandana finišeeris Elvas Markku Ainsalu (Nissan ProShop Team) ajaga 2:12.55.

Täna koduradadel pedaalinud Caspar Austa sõit algas üle kivide ja kändude. “Neljandal kilomeetril läks rehv katki, aga õnneks ei olnud auk väga suur ja sai selle vahuga kinni lasta,” kommenteeris Austa oma sõitu. “Aga minek oli hea ja sain lõpus veel ka esiotsale järele. Rada oli vaatamata hommikusele vihmasajule väga hea ja kurtmiseks ei tohiks kellelgi küll põhjust olla. Kahju ainult, et koduetapp jäi selle hooaja sarjas kõige kehvema tulemusega.”

12. Elva Rattamaratoni esikuuik:

Koht Nimi Võistkond Aeg Kaotus võitjale

1 Normunds Zviedris Extreme Sport 2:12:16
2 Helmet Tamkõrv Extreme Sport 2:12:36 0:00:20
3 Markku Ainsalu Nissan ProShop Team 2:12:55 0:00:39
4 Caspar Austa A&T Sport TYSK Team 2:13:54 0:01:38
5 Alges Maasikmets Extreme Sport 2:14:06 0:01:50
6 Ivo Suur Nissan ProShop Team 2:14:27 0:02:11
Loe edasi: Caspar Austa on kolmekordne Estonian Cup rattamaratonide sarja võitja

Selle aasta esimene Tartu tantsuklubi koos Erki-Andres Nuudiga

Selle aasta esimene Tartu tantsuklubi toimub juba 12. septembril 2012 kell 20.00–24.00 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu)

Pärast kiirelt möödunud suvekuid on Tartu tantsuklubisse kutsutud taaskord suurem rahvamuusikute sõpruskond. Tallinnast tuleb seekord tantsuklubisse Erki-Andres Nuut koos Martin Mülleri, Anni Rikkeri ja Leho Laaseriga. Üheskoos reisides peaks peaks vahemaa lühemana tunduma ja reis olema meeldivam. Tartu rahvamuusikute kamp on jälle päris esinduslik. Kõik vennad Indid on seekord tantsuklubis kohal. Asso, Meelise ja Heiki puhul on teada fakt, et nad on ühtaegu nii sugulased, tuttavad kui ka head sõbrad. Ruti Kirikmäe on endaga kaasa kutsunud kamba noori õppureid, kes on viimaste aastate jooksul Tartusse elama asunud. Koos Ruti Kirikmäega musitseerivad Kaisa Kuslapuu, Elsa Trumm, Kaie Mikheim ja Daniel Kütt. Tantsuklubis mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat meilt ja mujalt.
Ühtlasi tuletame siinkohal ka tantsijatele meelde, et koos sõpradega on tantsuklubis märgatavalt lõbusam. Palume enda heaolu tagamiseks lisaks sõpradele kaasa võtta veel külakosti ühisele teelauale ja vahetusjalanõud.

Seekord on kõik rahvamuusikahuvilised teretulnud tantsuklubisse koos sõpradega!

Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Järgmisel pühapäeval toimuvad Eesti meistrivõistlused maastikurattamaratonis

Foto: Tanel Kangert SEB 14. Tartu Rattamaratonil (Ardo Säks, www.vabaaeg.eu)

16. septembril sõidetakse SEB 15. Tartu Rattamaraton, mille raames selgitatakse ühtlasi välja Eesti meister maastikurattamaratonis nii naiste kui ka meeste võistlusklassis.

Eesti meistrivõistlustel saavad osaleda 19-aastased ja vanemad ratturid, kes omavad kehtivat UCI eliidi litsentsi.

„Tartu Rattamaratoni võit on kindlasti kõige ihaldatum võit Baltikumi maastikuratta kalendris ja kui sellele lisandub veel Eesti  meistritiitel, siis on sellel võidul veelgi rohkem kaalu ka rahvusvahelises mastaabis. Kuna Eesti meistrivõistlused kuuluvad ka UCI kalendrisse, siis meistritiitel annab päris kopsaka punktisaagi reitingutabelisse ja tõstab Eesti meistri arvestatavale kohale maailma maastikurattamaratoni edetabelis,“ räägib võistluste direktor Indrek Kelk võistluste olulisusest. „Lisaks on riigi meistrivõistluste korraldamine tunnustus igale maratonikorraldajale ja nii ka meile,“ lisab Kelk.

Eelmisel aastal võitis meistritiitli Astana meeskonna profirattur Tanel Kangert, kes krooniti ühtlasi ka SEB 15. Tartu Rattamaratoni võitjaks. Kuna sõit on Baltikumile omase käekirja ja maastikuga, siis esmakordsetel osalejatel, kes ei ole kursis kohalike oludega, on esikohale sõita üsna keeruline ja seetõttu võib sellel aastal favoriitideks pidada eelkõige eestlasi ning lätlasi.

SEB 15. Tartu Rattamaraton sõidetakse suures osas legendaarse Tartu (suusa)Maratoni raja peal, põhidistantside pikkused on 89 ja 40 km.

Tartu Rattamaraton on ka maailma mastaabis silmapaistev üritus olles maailmas suuruselt kolmas maastikurattamaraton, mis seisab osalejate arvu poolest kõrvuti selliste tuntud rahvusvaheliste sõitudega nagu Norra Birkebeinerrittet ja rootslaste CykelVasa.

Tänase seisuga on maratonile ennast kirja pannud kokku ligi 5000 inimest 11 riigist.

Päev enne toimuvad SEB 11. Tartu Maastikurattasprint ning traditsioonilised lastesõidud.

Meistrivõistlusi on otsepildis võimalik jälgida TV 6 vahendusel 16.09 kell 9.45-13.30.

Ajakirjanikele on avatud elektrooniline akrediteerimisvorm aadressil www.tartumaraton.ee/press.

MTÜ Klubi Tartu Maraton
www.tartumaraton.ee
www.facebook.com/tartumaraton

 

Heategevuskampaania käivitas Tartu lasteaias Päkapikk muutustelaviini

Tartu Lasteaed Päkapikk on sellest õppeaastast värvikirevam kui kunagi varem. Tartu Lasteaed Päkapikk oli üks kümnest väljavalitust, kes tänavusel Alpina heategevusliku projekti „Lihtne värvida – lihtne aidata“ raames sai tasuta värve lasteaia värskendamiseks. Värvismistööd tingisid aga tegema teisigi hädavajalikke remonttöid, teiste seas ulatas abikäe ka Tartu Linnavalitsus.

Ligi 370 liitrit tasuta värve saabus lasteaeda juunikuu lõpus. Plaanikohaselt pidid augusti lõpuks uue värvkatte saama lasteaia laed, rühma- ja abiruumide ning kabinettide seinad, samuti fuajee. Seda, et lisaks värvimistöödele ootavad lasteaeda ees suuremahulised renoveerimistööd, ei osanud siis veel keegi ette näha. Tartu lasteaia Päkapikk direktor Piret Arendi sõnul oli linn kaardistanud kõikide muntisipaallasteaedade olukorra ja koostanud vajalike remonttööde nimekirja, et neid siis jõudumööda tegema hakata. See, et lasteaias Päkapikk saadi määratlemata tulevikku plaanitud töödega valmis juba tänavu, on just tänu Alpina projektis osalemisele. Linnavalitsus leidis lisaressursse toetamaks omalt poolt lasteaia omaalgatuslikku osalemist Alpina projektis, nt igati mõistlik oli amortiseerunud põrandate korda tegemine koos lagede ja seinte värvimisega.

Linna poolt finantseeritud lisatöödena sai lasteaaed kolm uut põrandat, välja vahetati ühe rühma radiaatorid ning täiesti uue ruumikujunduse ja mööbli sai lasteaia köök. Lisaks teostas linn oma kulul vältimatuks osutunud lagede krohvimistööd. Lasteaaed sai tänu Alpina projektile ka uued lastele mõeldud käsipuud kolmele trepile ning uue vaheukse. Lasteaed ei piirdunud vaid värvkatte uuendamisega, kõikides rühmades on nüüd tänu kunstikalduvusega lastevanematele kaunid seinamaalingud ning kahte korrust läbiva fuajee sein on tervenisti dekoreeritud lastepärase seinamaalinguga.

Kõik värvimistööd ning selleks tehtud ettevalmistustööd (nt lihvimine, pahteldamine, pindade puhastamine jne) tehti peamiselt lastevanemate poolt vabatahtliku töö korras. Ühtekokku osalesid lapsevanemad oma vabast ajast ja tahtest abis 250 korral. Oli neid, kes said appi tulla vaid korra, ent oli ka neid, kes olid abis päevade kaupa.

Lisaks oli abis lasteaia personal ja hoolekogu, samuti Tartu Linnavalitsus, OÜ Art of Living Education, MTÜ Tantsulustilised, Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond, Lille Maja noortekeskuse malevlased, EELK Kirikumuusika Liit.

Caparoli tootebrändi Alpina korraldatava projekti eesmärgiks on suunata tähelepanu Eesti lasteaedade olukorrale ja näidata, et koostegemisega on võimalik ka rasketel aegadel head teha. Lasteaia pere tänab abilisi ja ootab kõiki 2. oktoobril kell 16.00
algavale tänuüritusele. Värviuuenduse võitnud lasteaedade piltidega on võimalik tutvuda projekti „Lihtne värvida – lihtne aidata“ kodulehel.

Tartus avatakse täna India kaasaegse kunsti näitus

Udaya Vir Singh´i “Mida pole olemas on olemas” joonistuste näitus on vaadata 6. septembrist kuni  6. oktoobrini Tartu Ülikooli Raamatukogu kohvikus. Näituse avamine on täna, 6.septembril kell 18.30.
Septembrikuus on harukordne võimalus näha India kaasaegset kunsti Tartu Ülikooli kohvikus. Kunstnik Udaya Vir Singhi põhiliseks meediumiks on skluptuur, kuid eestimaalased näevad tema joonistusi, mis mahtusid kohvriga lennukisse. Kunstnik külastab Baltimaid seoses rahvusvahelise kunstifestivaliga Leedusja veedab lühikest puhkust Tartus sõprade pool.

Tartlastel on harukordne võimalus maailma tipptasemel kunsti kodus nautida ja võimaluse korral ka osta.Lisaks heale kunstile kaugelt maalt pakub näituse avamise õhtul publikule eestlanna Krista Joonas india klassikalist muusikat. Krista Citra Joonas on õppinud õhtumaade klassikalist muusikat Eesti ja Shveitsi akadeemiates, siis pöördunud hommikusse ning õppinud mitmeid aastaid India klassikalist muusikat Pandit Hariprasad Chaurasia juures Mumbais. Ta on osalenud paljudes koosseisudes nii Eestis kui mujal ilmas, nii saksofoni kui india bambusföödi bansuriga.
Tule ja saa osa killukesest Indiast ja vaata kunsti, mis liigub vana ja võimsa kultuuri kaasaegseimates galeriides ja kollektsioonides tänasel päeval.

SEB Tartu rattamaraton toob profiratturid Eestisse

14. Tartu rattamaraton. Foto: Ardo Säks

Juba järgmisel pühapäeval, 16. septembril toimub SEB 15. Tartu Rattamaraton, mis toob tuhanded rattasõbrad Lõuna-Eestisse nautima aasta suurimat maastikurattasündmust ning sellel aastal tulevad lisaks tuhandetele rahvasportlastele Eestist ja välismaalt osalema ka profiratturid Itaaliast.

Põnevaks teeb ratturite osalemise asjaolu, et itaallane Cheula Gian Paolo (Team Torrevilla Sthill Ktm Bike) krooniti 2011. aastal Utah’i rattatuuril kõige agressiivsemaks meheks rajal, seega on alust arvata, et ka Tartu Rattamaratonil näitab mees klassi ning sõidab just kõrgeimate positsioonide eest. Seekord ei ole oma võitu kaitsmas Tanel Kangert, kes osaleb Astana meeskonna koosseisus maailma meistrivõistlustel meeskondlikus eraldistardis, samal põhjusel jääb eemale ka Rein Taaramäe, kes algselt plaanis Tartu Rattamaratonile osalema tulla.

Loe edasi: SEB Tartu rattamaraton toob profiratturid Eestisse

Käivitub programm depressiooni leevendamiseks ning positiivse vanemluse toetamiseks

Arengukeskus Avitus käivitab septembris 2012 koolitusprogrammi „Terve mina – terve pere“, mis keskendub depressiooni ennetamisele ja leevendamisele ning vanemahariduse pakkumisele eesmärgiga leevendada vanemate stressi ja pakkuda teadmisi tervete ja toimetulevate laste kasvatamiseks. Projekti rahastab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital summas 44 763 EURi.

Projekti käigus tehakse koostööd avaliku sektoriga, et teenuste kättesaadavus ja kvaliteet kohalikele elanikele suureneks. Partneriteks on Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, Keila, Viimsi ja Valga kohalikud omavalitsused, Viimsi ja Püünsi kool.

Vastavalt 2006 aastal läbi viidud Eesti Terviseuuringu andmetele oli viimase kuu jooksul depressiooni esinenud 9% eesti inimestest. Depressiooniga seostub peale halva enesetunde ka halvem sotsiaalne toimimine – see on seotud pea kõigi olulisemate sotsiaalprobleemidega, sealhulgas töötus, kodutus, alkoholitarbimine, narkomaania, perevägivald, vaesus, suitsiidid jne. Psüühika- ja käitumishäired on püsiva töövõimetuse tekkimise otsese põhjusena Eestis teisel kohal.
Loe edasi: Käivitub programm depressiooni leevendamiseks ning positiivse vanemluse toetamiseks

Mart Saare 130. sünniaastapäeva tähistatakse püsinäituse ja kontsertidega

28.-30. septembrini 2012 tähistatakse helilooja Mart Saare 130. sünniaastapäeva kontsertidega Tallinnas, Tartus ja Viljandis ning helilooja majamuuseumis Hüpassaares avatakse uus püsinäitus.

Eesti Kontserdi korraldatav esinemiste sari kulmineerub 30. septembril ühislaulmisega helilooja kodupaigas Hüpassaares. Kontsertidel esinevad Estonia Seltsi segakoor, segakoor Huik!, Tartu Ülikooli Kammerkoor, Kristel Aer orelil (Tallinnas), Kadri-Ann Sumera klaveril (Tartus ja Viljandis). Dirigendid on Heli Jürgenson, Kaspar Mänd ja Triin Koch. Esitamisele tulevad koorilaulud ja instrumentaalsed väikevormid. Mart Saare kirju loevad ette Tallinna Linnateatri näitlejad Indrek Ojari ja Argo Aadli. Tallinnas ja Tartus algab kl 18 Tiia Järgi vestlusring Mart Saare elust ja loomingust.

Esinemised
R 28. septembril kell 19 Estonia kontserdisaalis
L 29. septembril kell 19 Tartu ülikooli aulas
P 30. septembril kell 13 Viljandi kultuurimajas
P 30. septembril kell 15 suur ühislaulmine Hüpassaares

Samuti korraldab Eesti Kooriühing 25. novembril kell 15 Estonia kontserdisaalis ligi kahekümne koori osavõtul piduliku kontserdi.
Loe edasi: Mart Saare 130. sünniaastapäeva tähistatakse püsinäituse ja kontsertidega

Tartus Tõnissoni aias toimub täna mahepäev

Eesti Maaülikool kutsub kolmapäeval, 29. augustil kõiki huvilisi Mahekeskusesse Tõnissoni aeda mahepäevale. Arutletakse kuidas hoida keskkonda ja oma tervist ning luua elujõulist kohalikku toidukogukonda. Tutvuda saab Maaülikoolis läbiviidavate maheteadusuuringutega, kust saab kasulikke nippe mahetoidu tootmiseks.

Kohapeal saab osta Lõuna-Eesti toiduvõrgustiku talunike tooteid. Orienteeruv päevakava:

15.00 Kogunemine ja kehakinnitus
15.15 Miks meile kohalik mahetoit? – prof Anne Luik, EMÜ teadusprorektor
15.45 Mahekeskus ja keskkonnaharidus – Elen Peetsmann, Mahekeskuse juhataja
16.00 Lõuna-Eesti Toiduvõrgustiku tegemistest – Kaja Kesküla, tegevjuht
16.15 Nipid mahepuuviljanduses – prof Kadri Karp, EMÜ aianduse osakonna juhataja
16.45 Kuidas hoida mulla- ja taimetervist? – Anne Luik

Tõnissoni maja asub Viljandi ringil Eerikal EMÜ õppehoone kõrval pargi sees (pärast linnapiiri). Kohale saab liinibussiga nr 7, peatus Eerika. Asukohakaart: http://mahekeskus.emu.ee/uldinfo/kontakt/. Mahepäev toimub jätkusuutliku toidukogukonna arendamise rahvusvahelise projekti (BERAS Implementation) raames.

Lisainformatsioon: Eesti Maaülikooli Mahekeskus, Elen Peetsmann, elen.peetsmann@emu.ee, tel: 53044003

Mehi oodatakse taas liikuma

Projekti Mehed Liikuma ja spordiklubi Trismile liikumisürituste sarja XI etapp toimub homme, 28. augustil algusega kell 18.00.

Kokku saadakse Puhja Seltsimaja parklas ning teemaks on maastikujalgrattasõit — sõidetakse maastikul Puhja kandis. Kohal on Trismile juhendajad, kelle käest saab vajadusel abi ja juhendamist. 

Mehed Liikuma ja Trismile korraldavad 2012. aastal Tartumaa eri kohtades kokku 12 tasuta liikumisüritust, mis on mõeldud kõigile meestele ja naistele, kes hoolivat oma tervisest ning soovivad heas seltskonnas aktiivselt vaba aega veeta.

Puhja üritus on kõigile huvilistele (nii mehed kui naised) TASUTA, kuid korraldajad paluvad oma osalemisest eelnevalt (kuni 27. augustini) teada anda e-posti aadressil mehedliikuma@mehedliikuma.ee või registreerida ennast vastaval Facebooki lehel.

Ühistreeningutest osavõtjatel on võimalik koguda kohapeal jagatavatele liikumislehtedele templeid, mis annavad võimaluse osaleda Mehed Liikuma ja Trismile auhindade loosimises 2012. aasta septembris. Auhindade loosimises osalemiseks tuleb osa võtta vähemalt viiest liikumisüritusest.

Projekti toetavad LEADER-programm, Tartu Maavalitsus ja MediTA Meestekliinik.

Tartus alustab tööd linnuklubi


Kumb oli enne – kas kana või muna? Miks vares on laululind? Millega tegelevad ornitoloogid? – Tahad teada? Siis tasub sammud seada Tartu linnuklubi poole.
Tartu Keskkonnahariduse Keskuses alustab tegevust 10-18-aastasi linnusõpru koondav Tartu noorte linnuklubi, millega liitudes on võimalus kogenud juhendajate abil lähemalt tutvust teha meie tiivuliste kaaslaste imelise maailmaga ja õppida tundma linnuelu saladusi. 1-2 korda nädalas toimuvad Linnuklubi kokkusaamised, kus teoreetiliselt ning praktiliselt õpitakse linde tundma välimuse, hääle ja tegevusjälgede järgi, saadakse ülevaade lindude tähtsusest ökosüsteemis, õpitakse kasutama linnumäärajaid ja muud erialakirjandust, vaadatakse temaatilisi filme, tutvutakse kaitsealuste liikidega, õpitakse lindudele soodsate elu- ja pesapaikade loomist. Õppeaasta jooksul viiakse läbi 8 pikemat ekskursiooni, 8 õppekäiku ja 5 koolitust.

Sooviavaldus Linnuklubi tegevusega liitumiseks palutakse saata 10. septembriks 2012 aadressil aire.orula@mail.ee. Selles tuleb lühidalt kirjeldada oma linnuhuvi ja põhjendada Linnuklubiga liitumise soovi. Klubi tegevused on osalejatele tasuta. Tartu noorte linnuklubi käivitamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus. Projekti partneriks on Eesti Ornitoloogiaühing.

Eestikeelne Vikipeedia tähistab 10. sünnipäeva fotonäitusega Tartu vaksalis

Laupäeval, 25. augustil kell 15 avatakse Tartu raudteejaamas näitus mulluse üleeuroopalise kultuurimälestiste fotovõistluse Wiki Loves Monuments võidutöödest Eestis ja Venemaal. Näitusega tähistatakse eestikeelse Vikipeedia 10. sünnipäeva ja 100 000 eestikeelse artikli künnise ületamist.
Vikipeedia sünnipäeva puhul saab sõna Vikipeedia lugeja Berk Vaher. Samuti tutvustatakse tänavu septembris taas algavat fotovõistlust, kõlab muusika ja pakutakse pruukosti.
Näitusel on väljas fotovõistluse parimad tööd Eestist ja Venemaalt, Iisaku katedraalist ja Peterburi mošeest Saula Siniallikate ja Keri saare majakani. Kõigi fotode autorid on Vikipeedia vabatahtlikud kaastöölised, pildid on kõigile vabalt saadaval Vikipeedias.
Näituse korraldavad ühiselt MTÜ Wikimedia Eesti ja Wikimedia Russia.

Laupäeval toimub Kallaste mee- ja sibulalaat

Laupäeval, 25. augustil on Kallaste kesklinn laadamelust haaratud! Kella 10-st hommikul hilisööni on tegevust tervele perele.

Päevakava

10.00-10.30 Kallaste Linnapäeva ja laada pidulik avamine
Peipsi Regati osalejate pidulik ärasaatmine
10.00-16.00 Temaatilised toad Kallaste arenguloost
10.30-11.30 Kallaste laste tantsu- ja laulurühmade esinemine
10.00-18.00 Kallaste linna ajaloo ekspositsioon –MTÜ Kallaste Rahvakultuuriselts
11.00 Peipsi Regati algus Kallaste Keskväljaku kaldal
12.00-15.00 Kalurite laulude festival (Keskväljak) Loe edasi: Laupäeval toimub Kallaste mee- ja sibulalaat

Järvseljal leiti Eesti kõrgeimad puud

Eesti Maaülikooli üliõpilased Triin Alatalo ja Koit Viliberg kaitsesid juunis bakalaureusetöö, mis käsitles Järvselja kõrgete puude mõõtmeid ja nende kasvukohti.
Lisaks varem teadaolevatele Eesti kõrgeimale kuusele, arukasele, männile  ja harilikule haavale leidsid üliõpilased Järvselja metsadest ka teadaolevalt Eesti kõrgeima sookase, valge lepa, musta lepa ja hariliku saare .
Üliõpilaste arvates on puud saavutanud sellised mõõtmed tänu sobivatele kasvukohtadele. Puud on saanud segamatult kasvada väga kõrge vanuseni, sest nende kasvukohti on pika aja jooksul kaitstud. Kõrgeima kuuse vanus on 250 aastat, männi vanus on 230 aastat, arukase, pärna, musta lepa ja saare vanus 140 aastat, sookase vanus 120 aastat, haava vanus 90 aastat ja valge lepa vanus 70 aastat.

Järvselja Õppe- ja Katsemetskond on tänaseks kõrgeimate puude leidmiseks paigaldanud suunaviidad ja puude juurde ka infotahvlid. Kuna kõrgeim saar ja must lepp ja kõrge pärn paiknevad Järvselja looduskaitseala sihtkaitsevööndis, kus inimeste viibimine on keelatud, siis nende juurde suunaviidad ei juhata.

Eesti imed kandideerivad Läänemere piirkonna imedeks

Tartu Jaani kirik

Juuni alguses algas turismialase hindamisvõistluse “Läänemere piirkonna kuus imet” teine voor. Eestist jõudsid hindamisvõistluse teise vooru Tartu Jaani kirik, Soomaa rahvuspark, Eesti laulupidu, Tallinna vanalinn, Kaali meteoriidikraater ja rahvuspark ning Hiiumaa tuletornid. Konkursi teine voor kestab augusti lõpuni, mil 33 imest valitakse välja 16.

Teise vooru jõudnud kandidaatide poolt saab hääletada kuni 31. augustini aadressil http://www.6-bsr-wonders.net. Kandidaadid on jagatud kahte kategooriasse: loodus- ja kultuuripärand. Üks inimene saab hääle anda kuue kandidaadi poolt, neist kaks tuleb valida loodusväärtuste ja neli kultuuriväärtuste hulgast. Oma riigi kandidaatide poolt saab anda kaks häält. Pärast valiku tegemist tuleb hääletaja e-posti aadressile link, millele klikkides tuleb oma valik kinnitada. Vastasel korral ei lähe hääl arvesse.

Võistluse eesmärk on tugevdada Läänemere piirkonna ühist identiteeti ja muuta seda turismisihtkohana atraktiivsemaks.

Pärast kolme hääletusringi selguvad võitjad, keda tunnustab Läänemere turismikomisjoni president 8. novembril 2012 Sopotis (Poolas). Võistlust korraldab Läänemere Linnade Liit ja see on ellu kutsutud seoses Euroopa Liidu pojektiga “AGORA 2.0 – pärandturism Läänemere regiooni identiteedi tõstmiseks”.

Emajõe Festival jätkub täna kalapüügi, palliralli ja jõeparaadiga

Jõeparaad 2011

Eile Tartus alanud Emajõe Festival jätkub täna kapten Vladislav Korzhetsi juhtimisel mitme huvitava üritusega.

Hommikul saavad kalamehed osaleda kalapüügivõistlusel “Heade võtete jõgi”, kus kalapüük toimub käsiõngega kaldal tähistatud alal. Söödana on lubatud kasutada taimseid ja loomseid söötasid, välja arvatud eluskalad. Võistluspüük käib nii kogukaalu arvestuses kui ka raskeima kala tabamise eesmärgil. Püütud kalad lubatakse  ära süüa, kassile viia või naabrinaisele kinkida.

Heategevusliku palliralli eesmärgiks on koguda annetusi Tartu Kristlikku Noortekodu jaoks, kellel endal napib võimalusi laste arengu toetamiseks ning SA Tartu Kultuurkapitali Laste Ande Arengu Fondi jaoks, kes toetab stipendiumiga neid alla 18-aastaseid lapsi ja noorukeid, kellel puuduvad piisavad võimalused oma talendi arendamiseks. Kell 16.00 lastakse Kaarsilla pealt korraga Emajõkke  tuhandeid pesapalli suuruseid plastikpalle, mis ujuvad voolu abil mööda jõge umbes 100m eemal asuvasse finišisse. Esimestena finišisse jõudnud pallide omanikke ootavad auhinnad. Peaauhinnaks on Jõmmu lodjasõit Emajõel, kuhu võitja saab kaasa võtta 35 sõpra! Ühe palli hind on 2 eurot.

Kell 18.00 saab alguse Emajõe paatide ja laevade seitsmes paraad, mis liigub teekonnal Rebase sadam – Rebase slipp – Jõe sadam – Kogunemisala – Turu sadam – Festivali ala – Lodjakoda. Välja selgitatakse uhkeim paat, vanim ja vaikseim mootorajamil liikuv alus, ilusaim puupaat, suurima ja uhkeima sildiga sadam ning kõige kaugemalt tulnud alus.

Lisaks saab kuulata erinevat muusikat, näha vetelpäästekoeri ning näidisõppust, toimub avaveeujumine “Kahe silla sprint”. Täpsema festivali programmi leiab siit.

Elva linnapea kutsub heategevuslikule rattasõidule

Laupäeval, 8. septembril toimuva Eesti rattamaratonide sarja Samsung Estonian Cup hooaja viimasel etapil Elvas antakse eristart Linnapea Cup rattamaratonile. Traditsiooniline Linnapea Cup on heategevuslik rattasõit, millest võtavad osa tuntud poliitikud ja ärimehed sooviga toetada abivajajaid.

Traditsiooniks saanud heategevuslik rattasõit toimub sellel aastal juba kümnendat korda. Igal aastal on lisaks registreerimismaksule kogutud ka  heategevuslikke annetusi Elva noorte, lastekodulaste ja lasteaia laste toetuseks. Sellel aastal toetatakse toimetulekuraskustega Elva peresid lastele koolitarvete soetamisel.

Loe edasi: Elva linnapea kutsub heategevuslikule rattasõidule

Esmaspäeval algavad ERMis Eesti pärimuspäevad

Eesti Rahva Muuseum korraldab 20.-24. augustil kell 10.00-12.00 Eesti pärimuspäevad, mille fookuses meie märgid: suitsupääsuke, paekivi, rukkilill, räim, regilaul, sinimustvalge…

Eesti taasiseseisvumispäeval, esmaspäeval 20. augustil algavad Eesti Rahva Muuseumis Eestile pühendatud pärimuspäevad. Ootame lapsi vanuses 7-12 tegelema meie oma maa märkide, mustrite ja mõtetega läbi rahvuslikku käsitöö, väikekandlemängu, rahvalaulude ja -mängude õppimise.

Kohtume esmaspäeval, 20. augustil kell 10.00 ERMi Raadi jääkeldri näitusesaalis (Narva mnt 177, Tartu). Teisipäevast reedeni, 21.-24. augustil kell 10.00-12.00 jätkame ERMi näitusemajas (Kuperjanovi 9, Tartu). Kõik käsitöömaterjalid ja pillid on koha peal olemas.

Osavõtutasu on 3 eurot päev või 12 eurot nädal. Eesti pärimuspäevad saavad teoks Eesti Rahva Muuseumi ja Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi koostöös. Pärimuspäevi toetab Tartu linn.Osavõtust palun teatada Liina Vainumetsale, tel 58115252, e-post laagrisse@gmail.com

Allikas: Helen Kõmmus, helen.leenu@gmail.com, tel 56504126

Elva linn korraldab lühifilmi konkursi “Tulge meile külla”

Seoses saabuva Elva linna 75. aasta juubeliga 2013. aastal korraldab Elva linnavalitsus lühifilmi konkursi “Tulge meile külla”. Konkursile esitatud lühifilm peaks tutvustama Elvat tervikuna või Elva linna ühte konkreetset valdkonda (loodus, turism, noored jne).

Konkursil osalemiseks tuleb toimetada oma töö andmekandjal (mälupulk, CD/DVD) hiljemalt 30. aprillil 2013. a Elva Linnavalitsusse Kesk 32, Elva 61507, märksõnaga „videokonkurss“ või avalikustada mõnes videoedastus keskkonnas ning teavitada e-posti aadressil konkurss@elva.ee .

Konkursi tingimused leiab Elva linna kodulehelt www.elva.ee. Lühifilmi konkursile esitatud tööde puhul hinnatakse originaalsust ning teema peab edastama Elvat tutvustavat sõnumit. Lähem teave konkurss@elva.ee või 730 9880.

Allikas: Merike Järv, Elva linnavalitsus

Põnevad esinejad ökokogukondade huviliste kokkutulekul

Foto: kogukonnad.ee
24.-26. augustil toimub Tartumaal Mäksa vallas Kaagvere külas loodavas Kaveri Kogukonnas ökokogukondade huviliste kokkutulek, kus astuvad põnevate teemakäsitlustega üles teiste seas Marju Lauristin, Hardo Aasmäe, Alar Tamming, Aadu Must jt nimekad ühiskonnategelased. Lisaks mõttevahetusele jätkusuutliku eluviisi teemadel korraldatakse erinevaid töötubasid, mängitakse pilli ja tehakse muud toredat.

Kokkutuleku teema on “Kogukondliku elu võlu Eestis – eile, täna, homme”. Esimesel päeval keskendutakse minevikule, teisel olevikule ja kolmandal tulevikule.

Reede, 24.august, avamine kell 11:00
> “Kogukondlik elu võlu: esivanemate kogemus”, Aadu Must, Tartu Ülikool
> “Pärimuse ja sensitiivsusega omajuurse ökoloogilise eluviisi poole”, Indrek Pauts, mesinik-mõtleja
> “Kogukonnast kaasaegse ühistegevuseni”, Jaan Leetsar, Eest Maaülikool
> “Kuidas panna elama Eesti küla traditsiooniline kogukond”, Romeo Mukk, Kuhjavere külavanem
> Arutelugrupid ja juturingid “Kogukondliku elu võlu läbi 4 aspekti”, (Allar Asi, Riinu Lepa, Liina Järviste, Erki Kaikkonen, Ele Koppel ja Madis Masing)
> Praktiline tekstiili töötuba Miina Leesment, tekstiilipraktik
> Õhtul esineb kohalik Mäksa valla noortebänd DIALEKT, järgneb lõkkeõhtu koos traditsioonilise kooslaulmisega Ivi Rausi ja Taisto Uuslaili eestvedamisel ning saun. Loe edasi: Põnevad esinejad ökokogukondade huviliste kokkutulekul

Rändav Lodjakoda ja Mooste mõis kutsuvad

Traditsioonilise Lõuna-Eesti paadi – ruuba, ehk küna ehitamise õpituba on avatud kolmapäevast laupäevani,15.-18. augustil Mooste mõisa Veskiteatri juures. Laupäeval toimub ka Mooste mõisa tõrvaahju esmakäivitus ja vastvalminud ruup saab tõrvatud värske kohaliku tõrvaga.
Tegusa paadilaagri lõpetuseks on kõigil laupäeval, 18. augustil kell 20 võimalus nautida
Kõrsikute (Bonzo, Pehk ja Päss) kontserti Folgikojas (vt www.moostemois.ee).
Kõik huvilised on oodatud kaema ja ise paadiehitusele kätt külge panema!
Täiendav teave: tel 555 99 100
Liisa-Lota Kaivo
MTÜ Emajõe Lodjaselts

Meie märgid ehk Eesti pärimuspäevad Eesti Rahva Muuseumis 20.-24. augustil

Suitsupääsuke, paekivi, rukkilill, räim, regilaul, sinimustvalge… Eesti taasiseseisvumispäeval, esmaspäeval 20. augustil algavad Eesti Rahva Muuseumis Eestile pühendatud pärimuspäevad. Ootame 7-12aastaseid lapsi tegelema meie oma maa märkide, mustrite ja mõtetega läbi rahvuslikku käsitöö, väikekandlemängu, rahvalaulude ja -mängude õppimise.
Kohtume esmaspäeval, 20. augustil kell 10 ERMi Raadi jääkeldri näitusesaalis (Narva mnt 177, Tartu). Teisipäevast reedeni, 21.-24. augustil kell 10-12 jätkame ERMi näitusemajas (Kuperjanovi 9, Tartu).
Kõik käsitöömaterjalid ja pillid on kohapeal olemas.
Osavõtutasu on 3 eurot päev või 12 eurot nädal. Eesti pärimuspäevad saavad teoks Eesti Rahva Muuseumi ja Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi koostöös. Pärimuspäevi toetab Tartu linn.Osavõtust palun teatada Liina Vainumetsale, tel 5811 5252, e-post: laagrisse@gmail.com
Helen Kõmmus