Tartumaa

Elvas loodi õppejõudude kogu

Kogu4 — Majandusgeograaf Hardo Aasmäe, psühholoogiaprofessor Jüri Allik ja meediaprofessor Veronika Kalmus. Foto: Priit Simson

Verevi motellis kogunes nädalavahetusel esmakordselt Elva õppejõudude kogu, mille sihiks on liita Elvaga sidet tundvaid kõrgkoolide õppejõude ja arutleda väikelinna arengusuundade üle.

Kohale tulnud üheksa õppejõudu kuulasid külalisesineja majandusgeograaf Hardo Aasmäe ettekannet, mis keskendus Tartu ja Riia raudteeühenduse olulisusele. „Kui Elva tahaks toimida Tartu eeslinnana, siis peaks rong sõitma Tartusse 15 minutit, maksimaalselt 20 minutit,“ rääkis Aasmäe. Praegusel hetkel on näha, et Elva eeslinnana siiski edukalt ei toimi, sest näiteks Nõo kinnisvara pole odavam, kuigi tegemist on märksa väiksema kohaga.

Aasmäe nägi Elva jaoks üht tulevikuvõimalust lõunapoolsete maade hingamisraskustega elanike kliimaturismis, kuna siinne hapnikurikas õhk on sealsete kopsuhaigete jaoks kergemini hingatav.

Elvas elav psühholoogiaprofessor akadeemik Jüri Allik pidas oluliseks probleemiks Elva linnasüdame vähest atraktiivsust. „Linnas pole korralikku kohvikut ja teisi tsivilisatsiooni ilminguid. Kesk tänava väljanägemine, kus majad lagunevad ja müüakse peamiselt odavat pudi-padi, on jube,“ ütles Allik.

Kohviku puudumine häiris teisigi õppejõude. Tartu Ülikooli majandusdotsent Kulno Türk osutas, et Setumaal on mitmel pool suudetud elu käimas hoida vaatamata sellele, et seal on ääremaa ja elanikke vähe. „Paljusid asju tehakse seal ilma igasuguse kavatsuseta raha teenida,“ selgitas Türk. „Seatakse ette tähtaeg ja tegevus, antakse ettevõtjatele kohalike omavalitsuste poolt lihtsalt ruumid kätte ja lastakse tegutseda, sest muidu ei sünniks midagi.“ Loe edasi: Elvas loodi õppejõudude kogu

Pidunädalal saab kuulda Põhjamaade muusikat

Heino Elleri nimeline Tartu muusikakool korraldab 3.-11. veebruarini traditsioonilise pidunädala, mis keskendub Põhjamaade muusikale. Põhjamaade muusika pidunädal on pühendatud Edvard Griegi 170. sünniaastapäevale.

Kontserdid, loengud ja filmid käsitlevad teemasid Taani õukonna lautomuusikast kuni tänaste kargete rütmideni. Avakontserdil “Põhjamaade pärlid” 3. veebruaril kell 16 Tartu Ülikooli aulas esinevad Elleri Keelpilliorkester ja Turu konservatooriumi kammerorkester Jukka Perksalo dirigeerimisel.

Festivali külalisesinejate hulgas on ka Oulu konservatooriumi kammermuusikud, kes esinevad Tartu Ülikooli aulas 5. veebruaril, kontserdi teise poole täidab kodumaine klaveriduo Ebe Müntel/ Jorma Toots.

Pidunädala raames on rida kontserte Elleri kooli erinevatelt osakondadelt. Kavas on puhkpillide kontsert, saksofoniklassi kontsert, noorteosakonna kontsert, kitarriklassi kontsert. Festivali lõpetab rütmimuusika osakonna kontsert Tartu Uues Teatris, kus astuvad üles ansamblid Lembit Saarsalu, Jaak Lutsoja ja Raun Juurikase juhendamisel. Spetsiaalselt selle kontserdi jaoks loodi seaded Põhjamaade muusikast. Eller Big Bandi juhatab ja ABBA seaded tegi Tanel Aavakivi.
Loe edasi: Pidunädalal saab kuulda Põhjamaade muusikat

Maanteemuuseumisse kerkib talvine liikluslinn

Eile, 30. jaanuaril algasid Eesti Maanteemuuseumis suured ehitustööd – kohale tulid ligi 60 Tartu Kunstikooli õpilast ning lumelabidate tuhinas alustati muuseumi siseõuel lumelinna ehitamist. Kerkimas on uued lustlikud talvised eksponaadid, mis tervitavad muuseumikülastajaid juba alates veebruarist.

Kui reeglina seostub maanteemuuseumiga eeskätt suveperioodil hulgaliselt võimalusi pakkuv vabaõhukeskkond Teeaeg, siis esmakordselt ajaloolisse Varbuse hobupostijaama sisehoovi rajatav lumelinn annab maanteemuuseumile võimaluse pakkuda aktiivset tegevust ka talvisel hooajal. Rajatava lumelinna näol on tegemist talvise liikluslinnaga, kus sõiduvahenditeks on kelgud ja teised liulaskmiseks sobivad vahendid.

Lumelinna planeeritavate ehitiste esialgsed kavandid vormisid kunstikooli õpilased savisse. Noored kunstnikud katsetasid kõikvõimalikel teemadel, valikust ei puudunud ka muuseumile omased suured teehooldusmasinad ja käänulised liiklusrajad. Savist koopia sai ka muuseumi auväärne esimene motoriseeritud teehöövel Bitvargen.
Loe edasi: Maanteemuuseumisse kerkib talvine liikluslinn

Eesti kümnes metsapealinn on Elva linn

Foto: Elva linna kodulehekülg

Eesti Metsaselts valis Metsapealinn 2013 tiitlit kandma Elva linna. Tiitli annab metsapealinn 2012 Rakvere Elvale üle 17. veebruaril Tartu maratoni finišis.

„Elva linn on metsarikas ja metsasõbralik omavalitsus. Elva ja selle ümbrus ühendab metsanduse erinevaid tahke – tervislik elukeskkond, sportimise võimalused värskes õhus, metsa majandus ja metsatööstus ning lugematud elupaigad loomadele-lindudele” põhjendas valikut Eesti Metsaseltsi president, Eesti maaülikooli professor Hardi Tullus.

Metsapealinnaks olemise ajal korraldab Eesti Metsaselts koos Elva linnaga mitmeid metsandust tutvustavaid üritusi, kevadel linnarahva metsapäev, loodusõhtud, näitused, koristustalgud, matkad; suvel on kõik oodatud Eesti raiemeistrivõistlustest osa saama ning sügisel metsa istutama. Lisaks palju teisigi üritusi, mis nii suurtele kui väikestele huvi pakuvad.

Loe edasi: Eesti kümnes metsapealinn on Elva linn

Alatskivil saab kaeda kindanäitust

Alatskivi raamatukogus on avatud pärandkultuuri aastale pühendatud kindanäitus. Ümberkaudsed inimesed on toonud ligi 200 paari erinevaid käevarje. On uudseid tehnikaid , mustreid, koekirju, otstarvet ( kalamehe, jahimehe, tibi, pirukamüüja jne). Peale Tartumaa on olemas kindad Soomest, Rootsist, Lätist, Norrast ja isegi tädi Ella saadetud käpikud Siberist. Paljudele kinnastele on jutustatud juurde huvitav lugu, mis on samuti paberil lisatud.

Raamatukogu, mis on ühendatud kooliraamatukoguga, on üsna kitsas, aga tööõpetuse õpetaja Ain Sööt valmistas toreda kindapuu, mis kasvab koos kinnastega keset ruumi ja sirutab sooja terekäe igale külastajale. Leida Oja jättis seda nähes oma kindad näitusele ja läks läbi pakase paljakäsi koju. Õpetaja Sirje Valtmäe tõi lisaks arvukatele eksponaatidele oma lõputöö Tartumaa kinnastest, millest peaks andma välja mahuka raamatu. Sinna on kogutud peaaegu kõik kindakudumist puudutav. Villalõhnaline ja värvikirev näitus jääb avatuks veebruari lõpuni.

Küünlapäeval toimub Tartus rahvarõivapäev ja -kirbukas

2. veebruaril peetakse Tartus Tiigi seltsimajas III rahvarõivapäeva koos küünlamaarjapäeva rahvarõivakirbukaga. Üritus kestab kella 12-14.

Rahvarõivapäev on kohtumispaik rahvarõivavalmistajatele, käsitöömeistritele, vöökudujatele, ehte-, kübar- ja kingseppadele
ning folkloori- ja pärimuskultuuri huvilistele ja pidulistele – rahvarõivaste kandjatele. Kohal on nõustamas ja soovitusi jagamas Eesti rahva muuseumi konsulent.

Keskpäevast kella kaheni kestval rahvarõivahuviliste kokkusaamisele oodatakse ostma, müüma ja vahetama, kinkima ja ära andma uute ja poolpiduste etnograafiliste rahvarõivaste hamesid, särke ja käiseid, pükse, seelikuid ja põllesid, veste, liistikuid, kampsuneid, pikk-kuubesid ja suurrätte, vöid ja sukapaelu, tanusid, kaapkübaraid ja murumütse, sõlgi, preese ja helmekeesid jms. Korraldajad pakuvad piiratud hulgal laudu, toole, nagisid.

Rõivaste kihelkondlikku kuuluvust aitab määratleda ja soovitusi jagab Eesti rahva muuseumi tekstiilikogu hoidja Age Raudsepp.

Sissepääs on kõigile prii!

Tartus toimub sporditarvete taaskasutuslaat ja heategevuslik oksjon

Laupäeval, 26. jaanuaril kl 11 algab A. Le Coq spordimajas sporditarvete taaskasutuslaat, kus toimuval heategevusoksjonil müüakse Eveli Saue, Jaak Mae ja mitme teise tuntud sportlase varustust. Kohapeal pakutakse professionaalset suusahooldust ja saab soodsalt eelolevale Tartu maratonile registreeruda.

“Kõik huvilised on oodatud sporditarbeid müüma-ostma või vahetama, eeskätt ootame talispordivahenditega kauplejaid. Kindlasti on maratonile minejailgi laadal hea võimalus oma varustust täiendada,“ ütles SA Tartu Sport juhataja Eve Lill.

Kell 12 algab heategevuslik oksjon, kus lähevad müüki Eveli Saue Vancouveri olümpiasärk koos autogrammiga ja Jaak Mae Oslo MMi võistlusriiete komplekt. Oksjoni tarbeks annetasid oma spordivarustust ka Aleksander Tammert, Allan Oras ja Ain-Alar Juhanson. Oksjoni tulu läheb SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondile kõnniroboti juurde kuuluvate rakmete ostmiseks.

Seekordsel spordikaupade laadal on väljas ka klubi Tartu Maraton, kes pakub kohapeal võimalust soodusregistreerimiseks 42. Tartu maratonile, ja Suusahullude klubi, kelle boksis saab laadalt ostetud või kaasa võetud suuskadele lasta teha professionaalse hoolduse.

Taaskasutuslaat kestab kl 11-14 A. Le Coq spordimajas, Ihaste tee 7.

Järgmises Tartu tantsuklubis domineerivad rahvakandled

Järgmises Tartu tantsuklubis 30. jaanuaril kella 20-24 domineerivad rahvakandled ja erinevate põlvkondade rahvakandelmängijad. Kõiki neid ühendab sügav huvi rahvamuusika ja kandlemängu vastu.

Rahvakanneldel musitseerivad Aivar Arak, Annabel Kaasik, Eva Väljaots, Kadri Lepasson, Kaisa Nõges, Katre Uibo, Liina Kask,
Martin Arak ja Martin Teppo. Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat Eestist ja lauldakse lorilaule.

Kõik rahvamuusikasõbrad on oodatud tantsuklubisse lustima. Enda heaolu tagamiseks palutakse kaasa võtta häid tuttavaid, sõpru ja külakosti ühisele teelauale. Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele. Tantsuklubi korraldatakse Tiigi seltsimajas (Tiigi 11).
Tartu tantsuklubi toimumisajad 2013. aastal Tiigi seltsimajas: 30. jaanuaril, 13. veebruaril, 27. veebruaril, 13. märtsil, 27. märtsil, 10. aprillil, 24. aprillil, 8. mail, 22. mail, 11. septembril, 25. septembril, 9. oktoobril, 23. oktoobril, 6. novembril, 20. novembril, 4. detsembril ja 18. detsembril. Klubiüritused algavad iga kord kell 20 ja lõppevad südaööl.

Tartu tantsuklubi toimumist toetavad SA Tartu Kultuurkapital, Eesti kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Tartu Kultuuriaken.

Kooliõpilasi kutsutakse osalema hunditeemalisel joonistusvõistlusel ja metsajutu konkursil

Eesti Metsaselts ja Elva Linnavalitsus kuulutavad välja traditsioonilise metsanädalale pühendatud üle-eestilise õpilaste hunditeemalise joonistusvõistluse “Metsavaht hunt” ja Tartumaa koolide õpilastele suunatud metsajutu konkursi.

2013. aasta loomaks on nimetatud hunt. Kindlasti on paljud kohanud hunti metsas ja paljud näinud seda looma ainult loomaaias. Meie soovime, et joonistaksid hundi metsavahina. Joonistuse juurde kirjuta ka mõnelauseline pildi kirjeldus,
autori nimi, vanus, kool ja klass ning juhendaja nimi. Märksõna „Metsanädala joonistusvõistlus“.

Metsajutu konkursile ootame fantaasiarikkaid lugusid kõikidelt Tartumaa 1. – 12. klassi õpilastelt. Loe edasi: Kooliõpilasi kutsutakse osalema hunditeemalisel joonistusvõistlusel ja metsajutu konkursil

Elvas liigub ringi uus rajatraktor

Elvas ja lähivaldades on esmakordselt võimalik sisse ajada kvaliteetseid suusaradu, sest Tartumaa Tervisespordikeskus sai endale rajatraktori.

Seni on spordikeskuse suusaradu teinud Klubi Tartu Maraton, ja teeb seda ka tulevikus. Aga nemad hooldavad peaasjalikult maratonirada, ütleb Tartumaa Tervisespordikeskuse juhataja Priit Viks.

Nüüd on olemas võimalus, et Elva inimesed, sealhulgas kooliõpilased saavad juurde uusi kvaliteetseid suusakilomeetreid ka linna staadionil ja kooli ümbruses. Samuti on plaan juurde luua tervisespordikeskuse ümber looklevaid suusaradu.

Priit Viksi sõnul on esmane eesmärk hoida operatiivselt korras Tartu Maratoni raja viimast viit kilomeetrit. Radade sisseajamist on lubanud toetada mitmed Elva ettevõtted.

Kui tihti ja millises ulatuses me hooldama hakkame, see sõltub suuresti ka meie heade partnerite panusest ja soovist ümberkaudseid spordiradasid arendada, märgib Viks. Loe edasi: Elvas liigub ringi uus rajatraktor

Tartus asutati kodanikualgatus Tartu Liiklejate Koda

Tartu liiklusruum sai omale ambitsioonika eestkostevõrgustiku – eile õhtul peeti Tartus kodanikualgatuse Tartu Liiklejate Koda esimene avalik koosolek.

Vastse võrgustiku liikmeteks on tartlased või Tartuga seotud inimesed, kes tunnevad, et meie linnas on autoga liiklejate vajadusi ületähtsustatud teiste liiklejate vajaduste ja avaliku ruumi arvelt. Soovime üheskoos – ja mõistagi koostöös Tartu linnavõimudega – seda olukorda parandada.

Meie jaoks on olulised ka avalikku ruumi puudutavad küsimused kõige üldisemalt. Näiteks Tartu avaturu võimaliku teisaldamise küsimuses oleme seisukohal, et ärihuvid ei tohi üle sõita avalikest huvidest ning juba sisse töötatud, toimivat sotsiaalset keskkonda ei ole mõtet lõhkuda.

Millised on meie laiemad eesmärgid? Kompaktne, elava ja huvitava südalinna ja toimivate linnaosakeskustega Tartu; paremad tingimused liiklemiseks eelkõige nõrgematele ühiskonnaliikmetele (lapsed, vanurid, liikumispuuetega inimesed, vaegnägijad); mugavam, ohutum ja meeldivam liikluskeskkond jalgsi, rattaga ja ühistranspordiga liiklejatele; säästlik transport.

Kuidas me oma eesmärkide suunas liigume? Saame regulaarselt kokku, vaagime linnaruumi olukorda, valime välja
valupunkte, analüüsime, kujundame seisukohti ja vahendame neid linnale ja avalikkusele. Lisaks valvekoera rollile loodame esitada värskeid, sisulisi ettepanekuid liikluskorralduse ja linnaruumi edendamiseks ning otsime koostööpartnereid nende teostamiseks. Soovime olla ideede kasvulava, kus saab kodanikkonna hulgast võrsunud veidi metsikuid aga elujõulisi mõtteid enne avalikkusele esitamist veidi pookida ja tagasi lõigata, et neid siis paljulubavasse kasvukeskkonda istutada.
Loe edasi: Tartus asutati kodanikualgatus Tartu Liiklejate Koda

2. veebruaril toimub Kalevipoja V Uisumaraton

Külm kimbutab esimesi maratoniüritusi – FIS World Snow Day Otepääl jääb ära, ühistreening toimub

Külm on maratoniüritusi kimbutanud ka varem. Fotol 40. Tartu Maraton 2011.

Sellel pühapäeval, 20. jaanuaril 42. Tartu Maratoni programmi avama pidanud FIS World Snow Day lastesõidud jäävad külma tõttu ära.
EMHI andmetel on öösel vastu laupäeva oodata suurt külma, oluliselt soojemat ilma ei lubata ka päeva peale, mistõttu tegi Klubi Tartu Maraton otsuse jätta ära Otepää lastesõidud. Sellegipoolest toimub plaanipäraselt kell 12.00 algav 42. Tartu Maratoni ühistreening, mis on suunatud täiskasvanutele.
Klubi Tartu Maraton juhatuse esimees Indrek Kelk räägib, et otsus üritus ära jätta ei sünni kunagi kergelt: „Ürituse ärajätmine on viimane õlekõrs, mida me kasutame. Oleme lubanud lastele toreda suusapäeva, kuid kuna külmakraadid ka päeva peale piisavalt ei taandu, siis oleks liigne risk ja vastutus kutsuda lapsi nii külma ilmaga suusatama. Seetõttu otsustasime lastele suunatud ürituse ära jätta.” Küll aga kutsub Kelk üles kõiki suusahuvilisi osalema ühistreeningul: klubi Tartu Maraton on Tehvandil kohal ning võtab sooja teega vastu kõik ühistreeningule saabujad, et üheskoos 42. Tartu Maratoni programm avatuks kuulutada. Loomulikult tuleb riietuda ilmale kohaselt ja tulla külma kätte ainult tervena.
42. Tartu Maratoni (17. veebruar), 42. Tartu Maratoni lastesõitude (16. veebruar) ja 2. Tartu Teatemaratoni (10. veebruar) toimumise päevadeks lubab ilmateade mõõdukaid külmakraade.
Kõiki ühistreeningule osalejaid kostitatakse sooja teega, avatud on ka Tehvandi staadionikohvik. Samuti on Tehvandi Spordikeskuses 2 euro eest kasutada kuuma dušši ja riietusruumi.
www.tartumaraton.ee lehelt leiab ka nõuanded, kuidas külma ilmaga riietuda.
Greete Kempel

Alustab Tartu ülikooli talveülikool „Aeg ja vaim”

Esmaspäeval, 21. jaanuaril alustab Tartu ülikooli talveülikool „Aeg ja vaim“. Kolmanda hooaja avab kell 16 Philosophicumi ringauditooriumis (Jakobi 2, Tartu) religioonipsühholoogia professor Tõnu Lehtsaar, rääkides ajast, vaimust ja igale ajastule omasest ajavaimust.

21. jaanuarist 10. veebruarini toimuv talveülikool pakub vaimu turgutamiseks täiendusõppe võimalusi oma ala tunnustatud õppejõudude ja pikaajalise kogemusega praktikute kursustel.

Õppijatel on võimalik veel liituda näiteks suhtlemisõpikute autori lektor Heiki Kripsi kursusega „Suhtlemisoskused”. Uue toote lansseerimisest ja tarbijakäitumisest ning neuroturundusest räägivad majandusteaduskonna õppejõud Andres Kuusik ja Kalev Kaarna kursusel „Uue tootega turule”. Kõiki neid, keda huvitab hea tervise ja une alused, oodatakse tervisehuviliste talvekooli ”Aeg iseendale”. Osalejad saavad Tartu ülikooli tunnistuse koos hinnetelehega. Täiendusõppes kogutud ainepunkte on võimalik kasutada tasemeõppe õppekavade täitmisel sobiva õppeaine olemasolul kõrgkoolis.

Talveülikooli kursused, täpsem info ja registreerimine koolitustele ning tasuta avaloengule aadressil www.ut.ee/talveulikool.

Virge Tamme

Ülikooli ajaloo muuseumis saab näha spikripintsakut

Alates 16. jaanuarist on võimalik Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi uue eseme vitriinis uudistada erakordselt leidlikku spikripintsakut, mida kasutasid nii keskkoolilõpetajad kui ka üliõpilased.

„Esmakordselt oli see pintsak anonüümse omaniku sõnul kasutuses 1986. aasta keskkooli lõpueksamitel. Sealt edasi näiteks 1988. aastal ülikoolis I kursuse bioloogia eksamil, kus seda ühte ja sama pintsakut kandsid mitmed üliõpilased järjest. Tuleb tunnistada, et spikripintsaku tegija pidi olema erakordselt leidlik ja süsteemne“ räägib TÜ ajaloo muuseumi näituste ja ürituste osakonna juhataja Terje Lõbu.

Pintsak on vitriinis eksponeeritud nii, et kõiki hõlmade sisse õmmeldud spikritaskuid on võimalik lähedalt uudistada ning juuresolev tekst selgitab, kuidas täpselt spikripintsakut kasutati.

Uue eseme vitriin „Tulnukas“ asub TÜ ajaloo muuseumi fuajees ning annab võimaluse tutvustada ka neid muuseumisse jõudvaid esemeid, mis ei pruugi kohe leida oma kohta näitusesaalis. Eksponaate vahetatakse vitriinis 4 korda aastas.

Vitriini külastamine on tasuta. Fotot pintsakust võib näha siit.

Elvas avati liuväli

Tartu maratoni finišipaigas Elvas avati liuväli, mis on kuni hiliste õhtutundideni valgustatud.

Tartumaa Tervisespordikeskuse juhataja Priit Viksi sõnul on kavas hoida ligi 600 ruutmeetrine uisuplats kogu talve püsivalt heas korras. Priit Viksi sõnul on Elvas ammu puudus olnud pidevalt hooldatavast ja korraliku valgustusega liuväljast.

Ühtlasi lahendab uus liuväli paljude perede probleemi. Samal ajal kui pereisa läheb maratoni rajale suusatama, saavad lähedased aega veeta uisutades.

Kellel endal uiske kaasa võtta pole, saab varustust laenutada liuvälja kõrval asuvast tervisespordikeskuse peamajast. Ühe uisupaari laenutamine maksab 2 eurot. Gruppidele, alates neljast inimesest, kehtib soodustus.

Liuvälja kasutamine on tasuta.

Lisainfo: Priit Viks, Tartumaa Tervisespordikeskuse juhataja, tel +372 5049 643

Algas metsapealinna tunnuslause konkurss

Elva linn kandideerib 2013. aasta Eesti metsapealinna tiitlile. Seoses sellega kuulutavad Eesti metsaselts ja Elva linnavalitsus
välja metsapealinna tunnuslause konkursi.

Elva linna üldpindalast on ligi pool kaetud looduskaitsealade ja metsaparkidega. Väärtuslikumate parkmetsade osakaal linna territooriumist on umbes üks neljandik, millest suurema osa moodustavad männikud. Linnas kasvavatest puudest ligi 90 protsenti on männid. Elva linna parkides on mitmeid jooksu- ja terviseradasid. Elvas ja selle lähiümbruses asuvad ka mitmed puiduettevõtted, nagu RPM, AS Tarm jt.

Kuna Elva linna looduskeskkond omab tervise-, spordi- ja puhkemajandusalast tähtsust, siis väärtustaks metsapealinna tiitel veelgi enam Elva linnarahva tegevust looduse hoidmisel ja keskkonnasõbralikul kasutamisel linnaruumis.

Tulevane metsapealinn otsib tunnuslauset, mis:

on positiivse sõnumiga, lihtne, ainulaadne ja huvitav;
iseloomustab Elvat metsapealinnana;
seda on võimalik kasutada Elva linna tutvustamiseks suulises ja kirjalikus vormis, reklaamtrükistel, üritustel ja esinemistel;
see on esitatav ka inglise keeles;
täiendab Elva tunnuslauset „Hoiame üksteist“. Loe edasi: Algas metsapealinna tunnuslause konkurss

Jaan Söödi autoritund ja prantsuse folkduo kontsert

Saabuval kolmapäeval, 16. jaanuaril esinevad Tartu Folgiklubis Jaan Sööt (laul, kitarr, klaver) ja prantsuse folkduo Sophie Cavez / Baltazar Montanaro (lõõts ja viiul). Klubiõhtu algab kell 19 Tartu klubis Jazz (Ülikooli 20). Tartu Folgiklubis autoritunnis esineb Jaan Sööt, keda küsitleb Ants Johanson, jutu sekka kõlab muusikat. Jaan Sööt on Jääääre liige, lisaks mängib Lindpriides ning teeb muusika ja teatri piiril olevaid projekte koos Rain Simmuliga. Jämmima on klubiõhtule oodata ka Söödi sõpru.

Sophie ja Baltazar alustasid oma muusikalist seiklust aastal 2007. Pärast peaaegu kuut aastat ja kahte albumit on nad palju mänginud ja oma muusikaga ringi reisinud. Nad on esinenud Belgias, Portugalis, Hollandis, Itaalias, Kanadas ning Prantsusmaal. Sophie ja Baltazari muusika on inspireeritud nende erinevatest kultuurilistest taustadest. Sophie pärineb Prantsuse keelt kõnelevast Belgiast ja Baltazari juured viivad Lõuna-Prantsusmaast Ungarini.

Tartu Folgiklubi korraldab MTÜ Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts, mis oma paljude tegevussuundade hulgas tegeleb folgikontsertide korraldamisega. Tartu Folgiklubi headeks koostööpartneriteks on Tartu Jazziklubi (Oleg Pissarenko jt) ning Noorte Moosekantide Selts (Jalmar Vabarna jt), kes kutsus Eestisse esinema prantsuse folkduo.

Loe edasi: Jaan Söödi autoritund ja prantsuse folkduo kontsert

Tartu tantsuklubis kõlavad karmoškad

Siim_Sarv_õpilastega_rahvapillilaagris_Võrumaal_Kuutsil_2011 — Rahvapillilaager 2011. aastal Võrumaal Kuutsil. Esiplaanil on karmoškal musitseerimas Siim Sarv. Foto: Tiit Blaat.

16. jaanuaril kell 20.00-24.00 Tiigi seltsimajas toimuval üritusel on kohal tavapärasest rohkem karmoškamängijaid.

Teiste hulgas musitseerivad karmoškadel Alar Sünter, Margus Priks, Siim
Sarv, Ruti Kirikmäe ja Ülo Saaremõts. Mängitakse 19. sajandi teise poole ja
20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat Eestist ja palju kaugemaltki.

Kõik rahvamuusikasõbrad on oodatud tantsuklubisse lustima. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid, sõpru ja külakosti ühisele teelauale.

Pilet 2 eurot. Osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tartu tantsuklubi toimumisajad 2013. aastal kell 20.00-24.00 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 16. jaanuaril, 30. jaanuaril, 13. veebruaril, 27. veebruaril, 13. märtsil, 27. märtsil, 10. aprillil, 24. aprillil, 8. mail, 22. mail, 11. septembril, 25. septembril, 9. oktoobril, 23. oktoobril, 6. novembril, 20. novembril, 4. detsembril ja 18. detsembril.

Tartu tantsuklubi toimumist toetavad SA Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Tartu Kultuuriaken.

Lisateave: Triinu Nutt, tel +372 5560 2102, e-post triinu.nutt@gmail.com

Tartu keskkonnahariduse keskus pühendab jaanuari sulelistele

Nurmkana – Eesti aasta lind 2013. Foto: Wikipedia

Tartu keskkonnahariduse keskus pühendab alanud aasta esimese kuu meie tiivulistele ja sulelistele.

Juttu tehakse nii kogukamatest kui ka pisematest, kuid siiski pisut haruldasematest lindudest. Jaanuari loodusõhtutele on esinema palutud kaks tuntud linnumeest.

16. jaanuaril kell 18 toimub loodusõhtu teemal “Kotkad ja internet”. Külla tuleb Eesti tuntuim kotkauurija Urmas Sellis, kes räägib meie suurimatest ja uhkeimatest lindudest ning nende jälgimisest veebikaamerate ja saatjate abil.

23. jaanuaril kell 18 tutvustab kirglik linnuvaatleja Margus Ots uusi linnuliike Eestis. Juttu tuleb viimase aasta uutest liikidest Eestis, nende leidmislugudest ning sellest, kuidas haruldased eksikülalised üldse siia satuvad. Rohkem infot Margus Otsa kohta leiab linnuvaatleja blogist: http://www.linnuvaatleja.ee

Kõiki, kes mingil põhjusel meie jaanuarikuu üritustele ei jõua, kutsutakse siiski külastama keskkonnainfopunkti, kus on võimalik kohapeal tutvuda ning kaasa võtta ornitoloogiaalaseid materjale. Infopunkt on huvilistele avatud esmaspäevast reedeni kell 10-17 aadressil Kompanii 10.

Loodusõhtud on osa Tartu keskkonnahariduse keskuse keskkonnateemaliste ürituste sarjast. Osalemine on tasuta, toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Jõgeva kollane ja Benito Agirre tõid võidu Vikipeedia konkursil

Novembris toimunud Jõgevamaa-teemalise artiklivõistluse võitis Raul Veede Tartust, kes kirjutas veebientsüklopeediasse artiklid Jõgeva kollasest, Benito Agirre tänavast ja ikoonimaalijast Gavriil Frolovist. Veede kirjutas või täiendas võistluste jooksul 24 artiklit. Konkursi žürii tõstis Veede puhul esile artiklite eripalgelisust, vormistust ja kasutatud allikate rohkust.

Põltsamaa-eriauhinna sai Robert Reisman Paidest artikli eest, mis tutvustab Põltsamaa mõisa ajalugu. Reisman kirjutas ka artikli EELK Põltsamaa Niguliste kirikust ja täiendas oluliselt artiklit Põltsamaal resideerunud hertsog Magnusest.

Lisaks tunnustas žürii Sergey Sharkovi märkimisväärse panuse eest Jõgevamaa kajastamisel Vikipeedias. Uuele autorile välja pandud MTÜ Wikimeda Eesti eriauhinna pälvis Marianne Karm. Loe edasi: Jõgeva kollane ja Benito Agirre tõid võidu Vikipeedia konkursil

Taas on tulekul tõukekelgupäev “Kolkja kelk”

Kolkja Kelk 2012. Paremal Rändur Rääbis. MTÜ Piiri Peal — Kolkja Kelk 2012. Paremal Rändur Rääbis. Foto: MTÜ Piiri Peal

Vanausuliste külas Kolkjas, kus talvisel ajal põlvest põlve on sõidetud tõukekelkudega, toimub pühapäeval, 3. veebruaril neljas rahvusvaheline tõukekelgupäev “Kolkja Kelk 2013″.

Tõukekelgusõit ühisstardist algab 12. Piki Kolkja külatänavaid sõidetakse 800 meetrit üksteisega sõbralikult võidu. Pikal distantsil saab jõudu toitlustuspunktist, kus komme jagatakse. Kõik finišeerujad saavad medali eduka osalemise eest, võitja aga võitjale väärilise auhinna.

Tõukekelgusõidule oodatakse kõiki oma uue või vana kelguga. Kui seda siiski ei ole, saab selle korraldajatelt laenata eelregistreerimise kaudu (3 eur/tk nii istmega kui ka istmeta kelk).

Meeskondlik tõukekelgu teatevõistlus algab kell 13. Üksteisega võtavad mõõtu neljaliikmelised võistkonnad. Meeleoluka võistluse kogudistantsiks on 1 km (4 x 250 m). Teatevõistlus jaguneb eelsõitudeks ja finaaliks, kuhu pääsevad eelsõitude kiiremad. Meeskondlikuks teatevõistluseks on ühesugune tõukekelk kõikidele meeskondadele olemas kohapeal. Kõik finišeerujad saavad medali eduka osalemise eest, võitja-meeskonna liikmed aga võitjale väärilised auhinnad. Loe edasi: Taas on tulekul tõukekelgupäev “Kolkja kelk”

Tartus saab Jaapani kalligraafiat õppida

12. jaanuaril kell 12 toimub Tartu Ülikooli kunstimuuseumis Jaapani kalligraafia töötuba, mida juhendab TÜ õppejõud Eri Miyano.

„Uue aasta alguses on Jaapanis komme panna kirja heaendeline luulerida, juhtsõna või kirjamärk uueks aastaks. Tulge tutvuma Jaapani kalligraafia algtõdedega ja ühtlasi oma kätt proovima. Osalejatel on võimalus valida oma sõna või fraas ning selle kirjutamist harjutada“ tutvustab Miyano.

Kirjakunstiga teevad Jaapani lapsed tutvust juba algkoolis, kuid selles meisterlikkuse saavutamiseks võib kuluda aastakümneid. Jaapani kalligraafiat on õigusega nimetatud ka kunstiliigiks, kuna see sarnaneb rohkem maalimisele kui kirjutamisele. Pintsli ja tušiga valgele paberile kirjamärkide kandmine nõuab keskendumist, iga liigutus peab olema kaalutletud ning kindlas järjekorras. Töötuba toimub TÜ kunstimuuseumis, kus näitus „Puuse lõigatud pildid. Jaapani traditsiooniline puulõikegraafika“ aitab kalligraafiaga kohtumiseks vajalikule meeleolule kindlasti kaasa.

Kuna töötuppa mahub 15 osalejat, siis on vajalik eelregistreerimine telefonil 7375 384 või e-posti aadressil kunstimuuseum@ut.ee. Töötuba on osalejatele tasuta ning oodatud on huvilised igas vanuses.

Lisainfo: kunstimuuseum.ut.ee

Vanemuine annab kuus muusikalikontserti „Memory“

Vanemuise teater annab 10.-19. jaanuarini Tartus, Viljandis, Jõhvis ja Tallinnas kokku kuus traditsioonilist muusikalikontserti.

Muusikalikontsertidel astuvad lavale Uku Suviste, Getter Jaani, Gerli Padar, Tanja Mihhailova, Aivar Tommingas, Hannes Kaljujärv, Vanemuise Sümfooniaorkester ning bänd koosseisus Riho Lilje (kitarr), Jürmo Eespere (klahvpillid), Alari Piispea (basskitarr) ja Tiit Kevad (trummid). Taustalauljatena osalevad Katrin Kapinus, Siiri Koodres, Germąn Javier Gholami ja Simo Breede. Dirigendi ja konferansjee kohustustes astub üles Tarmo Leinatamm.

Seekordsel „Memory’l“ on paremate paladega esindatud muusikalid „West Side Story“, „Cats“, „Minu veetlev leedi“, „Evita“, „Grease“, „Cabaret“ jt. Samuti kuuleb laule Vanemuise lavastusest „Moonlight Express“.

„Memory 2013“ toimub 10. ja 11. jaanuaril kell 19 Vanemuise suures majas, 12. jaanuaril kell 14 ja kell 19 Viljandi Ugalas, 18. jaanuaril kell 19 Jõhvi Kontserdimajas ja 19. jaanuaril kell 19 Estonia Kontserdisaalis. Tartu kontserdid on välja müüdud, samuti Viljandi päevane etendus. Pääsmeid on saada veel Viljandi õhtusele, Jõhvi ja Tallinna kontsertidele.

Lisainfo: www.vanemuine.ee

Tartu Memento kutsub mälestusüritusele Tähtvere parki

Tartus Tähtvere pargis Vabadussõja monumendi juures toimub 14. jaanuaril kell 13.00 mälestusüritus. Jaanuaris 1919 algas Eesti vägede suurpealetung Vabadussõja lõunarindel. 14.jaanuaril 1919 vabastati Tartu. Otsustav lähing peeti Tähtvere väljadel, vastaseks ka okupantide käsilased läti punased kütid.

Soomusrongide üldjuht oli kapten Karl Parts, soomusrongi nr.1 ülem oli kapten Irv, soomusrongi nr.3 ülem oli kapten Luiga, Kuperjanovi partisanide ülem oli leitnant Julius Kuperjanov. Soomusrongid nr.1 ka nr.3 ning Kuperjanovi partisanid vabastasid Tartu 14.januaril 1919. See oli võit, mis innustas Eesti vägesid ja lõpetas tapatalgud Krediitkassa keldris, kus bolševike poolt tapeti 33 süütut inimest. Hukatute hulgas oli esimene Eesti aposteliku õigeusu piiskop püha Platon, preestrid Bežanotski ja Bleive ning kirikuõpetajad professor Hahn ning Schwarz.

Võidu mälestuseks Tähtvere väljadel avati mälestusmärk 3.juulil 1932. aastal mille kommunistid hävitasid 1940. aastal. Enn Tarto pöördus kui linnavolinik ja Tartu Memento esimees Tartu Linnavolikogu poole aprillis 2004. aastal ettepanekuga taastada mälestusmärk. Volikogu toetas üksmeelselt seda ettepanekut ja Tartu Linnavalitsus korraldas mälestusmärgi taastamise samas paigas ja endisel kujul. Mälestusmärk avati 2.juulil 2006. aastal.

Allikas: Tartu Memento juhatus