Rubriik: Saaremaa

Valitsus andis loa Kuressaarde väikelaevaehituse kompetentsikeskuse rajamiseks

Valitsus andis Tallinna Tehnikaülikoolile (TTÜ) hoonestusõiguse Kuressaares Tallinna 19 siseministeeriumile kuuluva 4018 ruutmeetri suuruse kinnistu kohta, et sinna saaks rajada Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare Kolledži väikelaevaehituse kompetentsikeskuse koos mudelkatsebasseini ja laborihoonega.

„Valitsuse tänane otsus tähendab järjekordset olulist sammu kompetentsikeskuse projekti arengus, aga ka väga olulist sammu kogu Tehnikaülikooli Kuressaare kolledžile,“ sõnas TTÜ Kuressaare Kolledži direktor Anne Keerberg. „Saame välja arendada tervikliku taristu, kus teadus- ja arendustegevus ning õppetöö teineteist vastastikku toetavad. Väikelaevaehituse kompetentsikeskus on hea näide ülikooli, avaliku sektori ning ettevõtjate vahelisest koostööst,“ lisas Keerberg.

Tallinna 19 kinnistule ehitatava katsebasseini ja laborite hoone eeldatavaks maksumuseks on 1,9 miljonit eurot. Projekti kogumaksumus on 3,2 miljonit eurot, mis hõlmab lisaks Kuressaare Ametikooli juurde rajatavat tehnoloogilaaborit, väikelaevaehituse sektori uuringuid ning muid sisutegevusi. Projekti kaasrahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest, omafinantseeringuga panustavad Tehnikaülikool, Kuressaare Ametikool, Kuressaare linn, Saaremaa Omavalitsuste Liit ja Eesti Väikelaevaehituse Liit. Kava kohaselt valmib Saaremaale loodav kompetentsikeskus täies mahus 2013. aastal.

Saaremaa väikelaevaehituse kompetentsikeskuse moodustas Tallinna Tehnikaülikool Kuressaare kolledži teadus-arenduskeskusena tänavu jaanuaris. Kompetentsikeskuse eesmärk on väikelaevaehituse alase insenertehnilise oskusteabe koondamine ja arendamine.

Väikelaevaehituse kompetentsikeskuse projektipartnerid on Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Mereakadeemia, Kuressaare Ametikool, Saaremaa Omavalitsuste Liit, Kuressaare linn, Saaremaa Arenduskeskus ja Eesti Väikelaevaehituse Liit.

Allikas: Meiemaa.ee

Valitsus andis loa väikelaevaehituse kompetentsikeskuse rajamiseks

Valitsus andis Tallinna Tehnikaülikoolile (TTÜ) hoonestusõiguse Kuressaares Tallinna 19 siseministeeriumile kuuluva 4018 ruutmeetri suuruse kinnistu kohta, et sinna saaks rajada Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare kolledži väikelaevaehituse kompetentsikeskuse koos mudelkatsebasseini ja laborihoonega.

Allikas: meiemaa.ee

Šoti mägiveised tuuakse Loode tammikut hooldama

”Uus aed on mõeldud šoti mägiveiste jaoks ning uus karjatusala on üle 90 ha,“ ütles
Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni maahoolduse spetsialist Tiina Orav.
Seni on mõned mägiveised olnud aedikus Loode metsa linnuvaatlustorni juures, aga kuna Loode tammiku kaitseala on suur ja vajab pidevat hoolt, siis on nüüd hea võimalus šoti mägiveised seda tööd tegema panna.

Loomi karjatab Mustjala vallas tegutsev OÜ Ranna-Villa ja seda MTÜ Saare Rannad nime all. Nende loomad on laiali üle Saaremaa – Eeriksaares, Leisis, Küdema lahe ääres ja igal pool teevad loomad hooldustöid.

Karjatamise käigus hooldatakse Mullutu-Loode hoiuala ja Loode tammiku kaitseala elupaikasid: loopealseid, soostunud niitusid, puiskarjamaid. Selleks, et need elupaigad säiliksid, tuleb võsapuhastamine, karjaaedade rajamine, karjatamine laiemalt ette võtta, sest antud elupaigad esinevad fragmentidena metsasema ala keskel.

Kui suured tulevad koplid ja mitu looma täpselt sinna sööma tuleb, selgub kevadeks.
Uut aeda ehitatakse üle viie kilomeetri ning kuna mägiveiste karjatamisel kasutatakse elektrikarjust, siis varustatakse aed ka vastavate hoiatussiltidega. Aiad on planeeritud nii, et Loode tammiku looduse õpperajad jäävad välja ja seal saab endiselt matkata, kuid mujal peab kevadest alates arvestama juba suurema hulga loomadega.

Raha selle projekti tarbeks saab MTÜ Saare Rannad KIKst (taastamisraha) ja PRIAlt (hooldamistoetus).

Allikas: Meie Maa

Vallavolikogud sulgevad koole

Kaarma kooli hoolekogu esimees Elar Mürk. Foto: Valmar Voolaid

Eile võtsid nii Otepää kui ka Kaarma vallavolikogud vastu otsused liita oma valla territooriumil asuvad koolid.

Otepääl  suletakse alates järgmisest õppeaastast Pühajärve põhikool ja see liidetakse Otepää gümnaasiumiga. Enne volikogu istungit toimus vallamaja ees avalik koosolek, kus nõuti Pühajärve põhikooli säilimist.

Postimehele antud usutluses märkis volikogu liige Ivika Nõgel, et mitte ühelegi küsimusele istungil vastust ei tulnud ja seejuures ollakse tobedalt ülbed. Põhikooli hoolekogu liige Teet Reedi kinnitas, et vajadusel võetakse jalge alla kohtutee.

Kaarma vallavolikogu jättis eile Kaarma ja Aste koolide liitmise ning ühendkooli Astesse viimise otsuse tühistamise eelnõu volikogu istungi päevakorrast välja, nullides sellega Kaarma kooli hoolekogu ja MTÜ Kiratsi Kodukant protestijate plaani. Ajalehe Meie Maa väitel leidsid hariduskomisjoni, arengukomisjoni ja külaelu komisjoni esindajad , et kahe kooli liitmise küsimust on juba varem arutatud ja mingisuguseid uusi asjaolusid ilmnenud ei ole. Otsuse tühistamist ei toetanud ka Kaarma vallavalitsus.

“Mis sa siin oskad arvata? Lihtsalt ei ole sõnu. Lootus oli suurem. Kodanikualgatuse korras korjatud allkirju ei peetud millekski. Meid tehti ümmarguseks nulliks,” ütles Kaarma kooli hoolekogu esimees Elar Mürk pärast volikogu hääletust ajalehele Meie Maa.

Mürk on juba pidanud läbirääkimisi Pihtla vallavanema Jüri Saarega, et osad Kaarma koolis õppivad lapsed saaks vanemate soovi korral paigutada ümber Kaali kooli. Osa Eikla kandi elanikke on nõustunud oma järeltulijad viima Leisi kooli. Põhjus, miks ei taheta lapsi Aste kooli viia, seisneb Mürgi sõnul selles, et tegemist on nõukogudeaegse kasarmutüüpi majaga, kus puudub aula ja sööklasse tuleb käia talvel läbi hangede pika maa tagant. “Kaarma kool on renoveeritud ja soe,” väitis Mürk.

Saaremaal saab kuulata noori teadlasi

Õpilased töötoas karastusjookide keemiat uurimas.

Sel nädalavahetusel peetakse Kuressaares viiendat korda koolinoorte teaduskonverentsi  Saaremaa Miniteaduspäevad, mille eesmärk on avardada noorte silmaringi julgustades neid
teadusega tegelema ning tehtut teistega jagama.

Saaremaa Miniteaduspäevadele oodatakse 6.-12. klassi õpilasi, kes on koostanud eakaaslasi huvitaval teemal uurimuse. Peakorraldaja Indrek Peil on rahul, et Eestis leidub nõnda palju silmapaistvaid õpilasi, kes on võtnud uurida mõnda noori huvitavat probleemi. “Ette on valmistatud 26 ettekannet väga erinevatest valdkondadest, näiteks uuritakse interneti psühholoogilisi efekte, jäätmekäitlust, kodutute loomade probleemi, Eesti looduspärandit, ja võimalusi minna vahetusõpilaseks välisriikidesse,” rääkis Peil.

Kõik ettekanded saavad kogenud superviisoritelt tagasiside ning parimaid noorteadlasi tunnustatakse auhindade ja meenetega. Ettekannete teesid avaldatakse Miniteaduspäevade kogumikus. Osalejad saavad kuulata teadlaste loenguid ning kaasa lüüa praktilistes töötubades. Õhtul pakuvad meelelahutust Saaremaa Ühisgümnaasiumi Kabareetrupp ning Teadusteater. Loe edasi: Saaremaal saab kuulata noori teadlasi

Haigekassa vanad arvutid jõudsid Kallemäe kooli

Eesti Haigekassa informaatikaosakonna juhataja Raimo Laus aitas sisustada Saaremaa Kallemäe kooli arvutiklassi haigekassa vanade arvutitega.

Raimo Lausi juured on Saaremaal Valjala vallas. Tema kodukoolil Valjalas on arvutiklass olemas. Küll oli ta kuulnud, et tema koduvalla teises koolis Kallemäel arvuteid ei ole ning nende hankimiseks pole raha. Nii otsustaski mees asja ära korraldada, kui tema asutuses vanad personaalarvutid uute vastu välja vahetati.

Õpilaste arvutiklass oli projekteeritud koolihoone uude ossa, mille ehitus valmis eelmise õppeaasta alguseks. Ka mööbel (arvutilauad, toolid) olid ostetud varem ära, need olid arvutiklassis paigalgi, aga lauad olid tühjad. Eelmisel nädalal sai aga koolipere rõõmustada, kuna seni tühjadele laudadele toodi tasuta 12 väga korralikku kasutatud arvutit.

Alguses käis Raimo oma klassivenna Jaanus Mägiga, kes on arvutispetsialist ja samuti Valjalast, Kallemäe koolis arvutite paigaldamiseks eeltööna olukorda hindamas. Mehed olid valmis võrku välja ehitama. Seda polnud siiski vaja teha, kuna juurdeehitustööde käigus oli seda juba tehtud. Raimo Laus organiseeris arvutite kohaletoomise ning käis ise Kallemäe koolis kohal ja paigaldas need.

Maire Sink, Meie Maa

Salme vallas kolm sadamat korras

Saaremaal Salme vallas oli see aasta justkui sadamate aasta. Eile taasavati valla neljast sadamast remondijärgselt juba kolmas, Läätsa  sadam. See läks maksma 190 572,72 eurot. Varem oli rekonstrueeritud ja süvendatud  Salme ja Lõmala sadamad.

“Nüüd mõtleme juba Rahuste sadama korrastamisele, siis oleme merelt tulevatele paatidele täielikult avatud omavalitsus,” ütles Salme vallavanem Kalmer Poopuu eilsel Läätsa sadama avamisel ajalehele Meie Maa.

MTÜ Läätsa Rand korraldas eile sadama avamise puhul tõelise  kalurilõuna, kuhu kutsus nii sadama rekonstrueerijad kui  ka endised selle ranna kalurid.
“Siia sadamasse on veetud palju suuri ja väikesi kive ” ütles eile MTÜ Läätsa Rand juhatus eliige Hans Varris. “Me tahame tänutäheks kinkida teile võrgukivid, mida on lihvinud nii meri kui kalameeste käed.” Nii saidki kivid kõik kaasaaitajad, Saarte Kalanduse juhid, ehitajad jne. Vallavalitsus tegi omapoolse kingitusena Läätsa sadamahoones korda tualeti.

Meeskoor Rakvere sattus USA reisiteemalisse veebiajakirja

Meeskoor Rakvere on nüüd teadaolevalt esmakordselt mainitud ookeanitaguses väljaandes. Koor esines Eesti vabaduse taastamise juubelipeol Saaremaal Kaarmas, kus viibis ka oma veebiajakirja pidav USA vabakutseline reisiajakirjanik Meg Pier.

http://www.viewfromthepier.com/compass-rose/estonia-part-2/

Koori laulja Jaanus Nurmoja sõnul äratasid mustades ülikondades laulumehed ajakirjaniku tähelepanu. Reisikirja “Estonia: the Journey of Freedom” teises, Saaremaale pühendatud osas on mainitud, et 30 lauljaga kooris on lauljad vanuses 44-85 ning et Saaremaa reis võeti ette Kaarma ürituse korraldajate kutsel ja maavalitsuse toel.
“Mõistagi tekkis ajakirjanikul kontakt eelkõige minuga, kuna valdan kooris teistest paremini inglise keelt,” märkis Nurmoja. “Enamik intervjuust jätkus hiljem aktiivse meilivahetuse teel. Nüüd avaldatud osa keskendub eelkõige tagasivaatele Nõukogude aega. Samas sain aru, et midagi võib edaspidigi ilmuda.”
Reisikirja esimene osa kõneles Muhumaast, teine Saaremaast. Kolmandas osas peaks eelreklaami järgi tulema juttu Pärnust ja Tartust ning muu hulgas laulupeomuuseumist. Eesti-teemalistest materjalidest on selles veebiajakirjas veel intervjuu Maria Michelsoniga SA-st Kihnu Kultuuriruum ning arvukalt fotosid galeriis “Visions of Estonia”.

Kuressaare linnapead saatis täna töövari

Risto sõnul sattus ta linnapea varjuks tänu Kuressaare gümnaasiumi huvijuhile Anne Meistersonile, kes mõtte linnapeae Mati Mäetalule välja käis.

“Ise ma ei oleks osanud küll minna. Mind ennast huvitab rohkem välispoliitika, aga tahtsin näha, mismoodi linna juhtimine käib. See oli väga hea kogemus minu jaoks,” rääkis noormees. Varem arvas Risto, et linnapeal on ikka rohkem võimu. “Nüüd sain aru, et ta on abilinnapeadega võrdne ja nägin, kuidas kogu linna juhtimise süsteem toimib. Algul ma ei teadnud, mis roll on volikogul,” ütles Risto.

Kuigi teisipäeval, mil ta linnapea varjuks juhtus, kuulusid linnapea kavasse linnavalitsuse nõupidamine ja istung, ei lasknud noormees end heidutada ja huvitus talle põnevana tunduvast ametist. “Istungil ma muidugi sõna ei võtnud, aga kui küsimusi tekkis, sain nende kohta linnapealt pärida,” sõnas gümnasist.

Meie Maa uuris Risto käest, kas ta oleks valmis linnapea ametikohta vastu võtma, kui tal selline võimalus tekiks. “Loomulikult. See oleks väga hea koht ja algus suuremale poliitilisele karjäärile,” ei kõhelnud Risto hetkekski. Ise ta ühtegi erakonda ei kuulu, kuid on mõnda aega seotud olnud Reformierakonna noortega. Pärast gümnaasiumi lõpetamist plaanib ta õppida majandust või välissuhteid.

Kuressaare linnapea Mati Mäetalu nimetas Ristot väga heaks töövarjuks. “Juhtus olema koosolekute ja arutelude päev. Ütlesin küll talle, et kui igavaks läheb, võid saalist ära minna, aga ta pidas ilusti lõpuni vastu,” kiitis linnapea. Istungi või koosoleku ajal tegi Risto märkmeid ja pärast arutas töövari koos linnapeaga tekkinud küsimused läbi.

Mati Mäetalu sõnul ei kõhelnud ta hetkekski, kui sai kooli huvijuhilt kirja ettepanekuga endale töövari võtta. Kuigi töövarjupäev on täna, 17. novembril, leidis linnapea, et parem on, kui Risto tuleb tema juurde kaks päeva varem, mil toimub linnavalitsuse istung ja ta näeb, kuidas otsused sünnivad.

Allikas: Meie Maa

Käimas on põhjamaade raamatunädal

Saare maakonna keskraamatukogu koos Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindusega Eestis kutsuvad kõiki huvilisi 17. novembril kell 11-13 Kuressaarde lühiseminarile ja näituse avamisele. Tuleviku raamatukogust räägib Anu Vahter Saare maakonnaraamatukogust. Eha Vain Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindusest kõneleb Põhjamaade raamatukogunädalast. Kirjanik Jan Kausi ettekande teema on “Huumor Jari Tervo näitel”.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor Berth Sundström avab näitused ”Muinasjutuline Island” (Islandi nüüdiskirjanduse autorite portreesid) ja
”Gotlandi kiviaiad” (Göte Aski fotonäitus).

Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus tähistab sellel aastal oma 20. tegevusaastat Eestis. Sellel aastal 15. korda toimuv Põhjamaade raamatukogunädal on osa juubeliüritustest. Põhjamaade raamatukogunädala teema on seekord ”Huumor Põhjalas”.

 

Vana maamaja päev Saaremaal Mihkli talumuuseumis ja Eesti Vabaõhumuuseumis

Sel korral toimub “Vana maamaja päev” koguni kahes kohas järjestikku: 12. novembril Saaremaal, Mihkli talumuuseumis (kava) ja 19. novembril traditsiooniliselt Eesti Vabaõhumuuseumis (kava), Kolu kõrtsis.

Vana maamaja otstarve muutub ajas. Majaomanikega suheldes on läbivalt üles kerkinud teema, et info puuduse ja teadmiste ning oskuste vähesuse tõttu on vana maamaja renoveerimise, taastamise või ümberehitamise käigus tihti kasutatud sobimatuid lahendusi.

2011. aasta sügisese maamajade omanikke ja spetsialiste koondava sündmuse teemadeks on seekord vana maamaja sisekliima ja biokahjustused – ehk siis niiskus, õhupidavus, õiged renoveerimis- ja küttelahendused, satikad ning seened sinu majas.

Saaremaale kutsusid saarlased Vana maamaja päeva ise kohale. Meretagune värk — huvi ja vajadus teadmiste ning kogemuste jagamise järele on ning paras hulk tõsiseid huvilisi kohapeal koos. Päeva esimeses pooles räägitakse vana maamaja sisekliimast ja biokahjustustest. Päeva teise poole rõhk on praktikutel ehk siis saare maamaja omanikel kes toovad isiklikke näiteid, jagavad ja ka küsivad.

Eesti Vabaõhumuuseumis toimub Maa-arhitektuuri programmi vedamisel korraldatav Vana maamaja päev juba neljandat korda.

Seekordsed märksõnad on hoonete õhupidavus, külmasillad, energiatõhusus, seene- ja putukakahjustused, samuti puudutatakse paari rahastamise võimalust.

Üritused on tasuta. Registreerumiseks palume pöörduda e-postiaadressil aune@evm.ee või telefonil +372 523 8397.
Läte: www.evm.ee

Puidu biokahjustused hoonetes – tasuta koolitused

FaBBi projekti raames on tulemas uus kursustetsükkel, mis leiab aset neljas erinevas Eestimaa kohas. Aasta jooksul toimub igas paigas neli ühepäevast kursust. Kursustel saab põhjalikud teadmised nii puidu kahjustuste ülevaatuseks ja hindamiseks kui ka kasulikke viiteid puithoonete taastamiseks ja hoolduseks. Lektorid on oma valdkonna tunnustatud spetsialistid. Koolituskursustel omandatud oskuste tõendamiseks antakse pärast välja ka tunnistused.

Esimesed kursused teemal: Hoonete tehnilise seisukorra hindamine biokahjustuste seisukohast” toimuvad:
10. november – Tallinn
24. november – Kuressaare
2. detsember – Suuremõisa (Hiiumaa)
8. detsember – Käsmu (Lääne-Virumaa)

Rohkem informatsiooni ja täpse ajakava leiab veebilehelt www.ehitusala.ee. Samal aadressil toimub ka kursustele registreerimine.

Uuel aastal lisanduvad kursused ka majaomanikele ning teistele huvilistele!

Kuressaare linnavalitsus jagab stipendiumeid

Kuressaare Linnavalitsus kuulutab välja avaliku konkursi kultuuri- ja haridusalase loomingulise tegevuse ning sporditegevuse toetuseks välja antavate stipendiumide taotlemiseks.

Taotletavad stipendiumid on:

1. üks Kuressaare Kaunite Kunstide stipendium suurusega 320 eurot;
2. üks stipendium Aasta Tegu Kultuuris suurusega 320 eurot;
3. kuni kolm stipendiumi Aasta Tegu Hariduses suurusega á 320 eurot;
4. üks stipendium Aasta Tegu Spordis suurusega 255 eurot;
5. üks stipendium Aasta Parim Sportlane suurusega 320 eurot;
6. üks stipendium Aasta Parim Noorsportlane suurusega 130 eurot;
7. üks stipendium Aasta Parim Treener suurusega 255 eurot.

Kandidaate stipendiumikonkursile võivad esitada kõik füüsilised või juriidilised isikud. Konkursil osalemiseks tuleb esitada linnavalitsusele kirjalikult põhjendatud vabas vormis taotlus postiaadressile Kuressaare Linnavalitsus, Tallinna 10, 93819 Kuressaare, märgusõna “Stipendium” või elektrooniliselt aadressile andra.tiik(a)kuressaare.ee Loe edasi: Kuressaare linnavalitsus jagab stipendiumeid

Mustjala sinep otsib teed Saksamaa turule

Mustjalas vaid 20 ruutmeetri suurusel tootmispinnal ligi paarikümmet sorti sinepit tootev sakslanna otsib toote turustamiseks peale Eesti võimalusi ka Saksamaa poodides ja Soomes. 

Kliki ja vaata suuremat pilti
Eriilmeline Mustjala sinep vallutab turgu nii Eestis kui tulevikus ka Saksamaal ja Soomes. Foto: Toomas Huik/Postimees

“Püüame leida koostööpartnereid Saksamaal, et ka seal mõnes poes saaks meie sinepit müüa,” lausus sinepit tootva OÜ Mustjala Mustard  juhataja Birgit Kutzera. Tema sõnul on ettevõttel kavas minna oma tooteid novembris tutvustama ka Helsingi mardilaadale.
OÜ Mustjala Mustard  toodab erinevaid sinepisorte ja tšatni-kastmeid traditsioonilise meetodi järgi käsitsi. Ettevõttel ei ole suurt tootmisbaasi – kogu tootmine toimub 20 m² suurusel pinnal.
Kuna tooted valmistatakse käsitsi, toimub tootmine väikeste partiidena. Et kasutatakse võimalikult värsket, ümbruskonna taludest pärit toorainet, on mõningad tooted saadaval vaid teatud aastaaegadel. Käsitsi valmistatud partiid võivad üksteisest mõneti ka maitse poolest erineda.
Mustjalas toodetakse näiteks kalja-, mee-, musta sõstra, punase sõstra, maasika-, rabarberi-, mustika-, pohla-, piparmündi-, ingveri-, karri-, kadaka-, tšilli-, küüslaugu- ja tumeda õlle sinepit.
Praegu saab Mustjalas toodetud sinepit lisaks Saare maakonna mitmele poele ja söögikohale osta Tallinnas, Pärnus ja Hiiumaal.

Oliver Rand, Meie Maa

Leisi vallas võtab ilmet uus terviserada

Saaremaal Leisi vallas valmib terviserada, annab teada Saaremaa infoportaal.

Septembris valmis Saaremaal Leisi vallas terviseraja jõunurk ja suur varjualune ning paigaldati pingid. Varjualuse külge on plaanis panna veel terviseraja kaart ning raja eri kohtadesse suunaviidad.

Jõunurgas on võimlemiskangid ja kolme raskusega tõstepalgid. Hakkpuiduga kaetud raja kogupikkus on 1,4 km. „Suure metsa vahel looklev rada tekitab tunde, nagu oleksid asustusest kaugel, aga tegelikult on rada aleviku keskel. Samas lähedal seiklusrajal on võimalik panna oma osavus proovile ja arendada tasakaalu,” kiitis Leisi valla arendusnõunik Andres Jalakas terviserada.

Foto: Andres Jalakas

Seeneteemaline infopäev Kihekonna rahvamajas

Keskkonnaamet kutsub laupäeval, 1. oktoobril algusega kell 12 kõiki kaitse-, hoiuala maaomanikke  ja huvilisi seeneteemalisele infopäevale Kihelkonna rahvamajja.

Infopäev toimub mihklipäeva laada raames. Võimaluson  tutvuda Saaremaa muuseumi organiseeritud seenenäitusega. Põnevaid lugusid kaitsealustest ja tavalisematest seeneliikidest jagab Vello Liiv.

Buss väljub Kuressaare bussijaama tagusest parklast kell 11, Kärla teeristist 11. Tagasi Kuressaares kell 15.

Infopäev on osalejatele tasuta, toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Valjala sai avaliku sadama

Reedel avati pidulikult Valjala vallas Kunglas asuv valla ainus avalik sadam. Sadamas on olemas kaid nii kalapaatidele kui kaatritele ning kokku on kohti 20 alusele. Samuti on olemas kalalossimiseks tarvilik kai ning sadamast merre ulatuvad kaks muuli.

Kliki ja vaata suuremat pilti
Sadama avasid MTÜ Saarte Kalandus tegevjuht Tiiu Kupp, Valjala vallavanem Kaido Kaasik, EAS-i arenduskonsultant Silva Künnik ja sadamaprojekti eestvedaja Andro Roosileht. Foto: IrinaMägi

Kaldal asuva sadamahoone juures asub joogiveekoht ning veepiiri lähedal on ka pilsivee kogumiskaevud, teatas sadama esindaja.
Sissesõit sadamasse hakkab toimuma ligikaudu 100 meetri pikkuse märgistatud 1,5 meetri sügavuse faarvaatri kaudu.
Sadam valmis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) väikesadamate toetamise programmist ja PRIA Euroopa Kalandusfondi rakenduskava meetmest saadud toetuse ning erainvestorite panuse toel.
Augustis kinnitas valitsus Saaremaa kolme väikesadama, sealhulgas Kungla sadama akvatooriumide piirid.

Allikas: Meie Maa

Saaremaal hukkus tulekahjus vanem mees

Täna ennelõunal hukkus Saaremaal Leisi vallas puhkenud tulekahjus vanem mees. Tulekahju sai ilmselt alguse hooletust suitsetamisest.

Häirekeskus sai teate tulekahjust kell 10.32. Päästjate kohale jõudes oli ühekorruseline puidust maja seest suitsu täis ja põles üks tuba. Päästjad sisenesid kohe majja ning tõid välja vanema meesterahva. Tema elu päästa ei õnnestunud. Päästetöö juhi sõnul oli põlemine üpris intensiivne, tuli oli osaliselt levinud ka kööki.

Saaremaal hukkus tulekahjus mees

Eile õhtul kell 16.25 sai häirekeskus teate tulekahjust Kaarma vallas Vantri külas, kus põles ühekordne kivimaja.

„Maja oli päästjate saabudes suitsu täis ja seda pressis välja nii akendest, ustest kui katusealusest,“ kirjeldas Lääne-Eesti päästekeskuse avalike suhete büroo töötaja Sirle Matt.

Majja sisenenud päästjad leidsid välisukse vahetust lähedusest meesterahva ja tõid ta välja, kuid tema elu päästa ei õnnestunud. Majas põles tuba-köök. Esialgsel hinnangul sai tulekahju alguse voodis suitsetamisest.

Kustutustöödel osalesid päästjad Kuressaare ja Kihelkonna päästekomandodest, Mustjala ja Pihtla vabatahtlikud päästjad ning operatiivkorrapidaja. Tulekahju kustutati kella 17.17-ks.

Eesti Erametsaliit: maaomanike hoiatusaktsiooni ei toimu

Eesti Erametsaliit teatas oma eilsel pressikonverentsil, et alates 1. septembrist algama pidanud maaomanike hoiatusaktsioon jahipidamise keelustamiseks enam kui 170 000 hektaril jääb ära. Keskkonnaminister, kelle juhtimisel on toimunud läbirääkimised jahiseaduse eelnõu koostamisel, on püüdnud arvestada kõigi osapoolte huvidega ja olulisemad kokkulepped on saavutatud.

„Tänaseks on meie hoiatusaktsiooni alustamisel seatud eesmärgid olulises osas täitunud,“ põhjendas EEML juhatuse esimees Ando Eelmaa. „Läbirääkimised seaduseelnõu koostamisel on käivitunud ja olulisemad kokkulepped saavutatud.“ Ando Eelmaa märkis, et ehkki mõned kompromissid pole maaomaniku jaoks meeldivad, on aktiivsel maaomanikul uue jahiseaduse jõustumisel võimalik jahipidamist oma maal oluliselt enam mõjutada. „Lepingu nõue maaomaniku ja jahimehe suhete korraldamisel loob eeldused suhtlemiseks võrdsetel alustel. Samuti saavad maaomanikud tulevikus piisava üksmeele korral jahipiirkonna kasutaja välja vahetada. Väikeulukite jahi korraldamise õiguse saab maaomanik olenemata oma kinnistu suurusest. Ulukikahjustuste korral tekib seaduslik alus kahjustuste kompenseerimist nõuda,“ tõi Eelmaa välja maaomaniku jaoks olulised seadusemuudatused.

EEML juhatuse esimees lisas, et kindlasti ei saa maaomanikud rahul olla kahjustuste kompenseerimise korraga. „Oleme jätkuvalt seisukohal, et kahjustused tuleb korvata piisaval ja õiglasel määral. Jahimeeste piisavalt põhjendamata soov igal juhul senised jahipiirkonnad säilitada jätab meie jahindusse alles probleemide allika, millest me ajapikku loodetavasti vabaneme.“

Ando Eelmaa avaldas, et edasiste aktsioonide vältimise eeldus on see, et tänaseks kokku lepitu lähiajal ka uue jahiseadusena realiseerub.

Eilse presskonverentsi küsimusi-vastuseid saate lugeda erametsanduse infoportaalist.

Kuressaares hakatakse koolitama mopeedijuhte

Mopeedijuhtide koolituse õppesõite hakatakse tegema Honda Zoomeri mopeediga. Kuressaare ametikoolis algab 5. septembril esimene mopeedijuhtide kursus, mis on suunatud 14–16-aastastele mopeediomanikele.

Kliki ja vaata suuremat pilti

“Uue liiklusseaduse järgi on tegu AM-kategooriaga ning seda koolitust on meilt juba väga palju küsitud,“ sõnas ametikooli koolitusjuht Ade Sepp, lisades, et koolitusele tulekuks peab noor olema kindlasti vähemalt 14-aastane.

Koolitus sisaldab 15 tundi teooriat, 8 tundi õppesõitu ning 16-tunnist esmaabikoolitust. Koolitus kestab kolm nädalat ja lõpeb koolieksamiga, koolituskursuse tunnistus annab õiguse ARKs eksami sooritamiseks.
Kevadest on koolil olemas Honda Zoomeri mopeed koos turvavarustusega.

Meie Maa

Nasvas viiakse tänav teise kohta

Indrek Veermets tõstis tänava teise kohta. Foto: Veljo Kuivjõgi

Ajalehe Meie Maa sõnul tegi Nasva elanik Indrek Veermets maantee rekonstrueerimise tellijale ja ehitajale ettepaneku viia Jõe tänav teise kohta. Ettepanek kiideti heaks ja uue tänavalõigu kallal töö juba käib.

Nasva aleviku Jõe tänav algas varem praktiliselt silla kõrvalt ja oli maanteelt üsnagi suure langusega. Liiklusohutuse seisukohalt polnud see hea, sest tänavalt maanteele sõit oli raskendatud.

Indrek Veermets selgitas Meie Maale, et on uue tänava teinud ka Kuressaarde. Sellele anti nimeks Meierei. Veermets oli tänulik, et Maanteeamet ei olnud tema ettepaneku vastu ja oli valmis koostööd tegema. Kuna endine tänav kaotati ära, viib maanteele  nüüd vaid mõni trepiaste jalakäijatele.

Praegu käib Veermetsa krundil kaldakindlustuse tegemine, kuhu peaks tulevikus tulema paadikai. Endise Jõe tänava alune pinnas läheb jõeäärse platsi täitmiseks, kuid Veermetse väitel oleks pool meetrit vaja veel maapinda tõsta, et suurvee ajal vesi kai peale ei ulatuks.

“Kuna Nasva sild tuleb uus ja tee tehakse korda, siis oli ju loogiline, et ümbrus ka ilusamaks teha. Tahan ükskord ema maja juures jõeäärse ala valmis teha, kuigi odav nali see pole,” ütles Veermets ajalehele Meie Maa.