Rubriik: Raplamaa

Malts sünnib süüa

10. mai õhtul toimus Naiskodukaitse Rapla jaoskonna järjekordne naisteõhtu sedapuhku üsna intrigeeriva alapealkirjaga „Malts söögiks“.
Hoolimata sellest, et naiskodukaitsjad olid möödunud sajandi algul just need, kes Eestile toorsalatit tutvustasid, oli kõigil Alu mõisa naisteõhtule kogunenuil ilmselt pisuke kahtlus hinges, kas umbrohi ikka süüa sünnib. Ainuke, kes ilmselt päris kindel oli, et toit, mida plaaniti valmistada, hamba all karjuma ei hakka, oli Rapla jaoskonna liige ja „maltsaõhtu“ juhendaja Kairi Baumer.
Tooraine, millest süüa hakati valmistama oli nii oma kui oma saab olla – otse Alu mõisa pargist korjatud. Igapäevaselt läbi pargi poe või söökla poole vantsides pole märganudki, milline rikkalik toidulaud tegelikult otse puude all laiutab. Ja kui piruka tegemiseks ühel hetkel naati nappima hakkas, sai vaid trepist käimise vaevaga (aga liikumine on terviseks) korralik kimbuke toorainet juurde muretsetud. Tõsi, ühest kodusest külmkapist jogurti tarbeks välja ilmunud põldmarjad, olid Raplamaa inimestele vaata et sama uudsed kui naadi söömine.
Kogenud juhendaja näpunäidete järgi, üheskoos hakkides, leotades, segades, lisades, maitstes ja muidugi ohhetades, ahhetades ning suuri silmi tehes valmisid naiskodukaitsjate käe all naadipirukas, nurmenuku salat, võilille salat, naadi-vanilje muffinid, punane libajogurt ja roheline libajogurt. Seda viimast kusjuures keegi teist tassitäit proovida ei julgenud, sest mine sa seda tundmatut kraami tea. Imeline lõhnapilv ja töö juurde käiv lõbus jutuvada täitsid kiiresti mõisaköögi – sai jagada nii viimaseid uudiseid kui ka enda järeleproovitud kokandusnippe.
Ja lõpuks see kõige põnevam hetk. Valminud roogadega kenasti kaetud laua taha istumisel peegeldus ootusärevus kõigi kokkade silmades – kas siis sünnib süüa? Ja oi, kuidas veel sündis süüa. Mõni roog oli kohe väga maitsev, teine natuke harjumatu maitsega, aga heaks kiideti kõik. Naiskodukaitsjate lemmikuteks võib vist kuulutada nii naadipiruka, naadi-vanilje muffinid kui ka nurmenuku salati.
Naadi-vanilje muffinid
Koostis:
3 suurt muna
125 g suhkrut (1.5 dl)
100 g sulatatud võid
50 g hapukoort
180 g nisujahu (3 dl)
1.5 tl küpsetuspulbrit
1 tl vanilliekstrakti või 1 tl vanillisuhkrut
0.5 tl soola
30 g naati (noori lehti; umbes 3 dl kokkupressitud värskeid lehti)

Valmistamine:
Kalla noortele naadilehtedele keev vesi. Lase paar minutit seista. Klopi munad suhkruga vahule. Lisa jahtunud sulavõi, hapukoor, vanillisuhkur või -ekstrakt ja omavahel segatud jahu, küpsetuspulber ja sool.Kurna naat, suru kuivaks ning haki peeneks. Sega taina hulka.Jaota tainas muffini vormidesse ning küpseta 220kraadise ahju keskosas 12-15 minutit, kuni muffinid on kerkinud ja pealt kenasti kuldsed.

Allikas: www.naiskodukaitse.ee

Kapa stuudiumi kevadsemestri viimane loeng räägib ilust

Pühapäeval, 8. mail kell 15 algab Tohisoo mõisas Kohilas akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium“ kevadsemestri viimane loeng. Auditooriumi ette astub kunstiteadlane, Tallinna ülikooli dotsent Heie Treier, kelle loengu teema on “Esteetika. Poliitika. Ilu“

Lektori enda sõnul on tegu pigem mõtisklusega ilu ja esteetika üle: ilu universaalsus ja kontekstuaalsus, ilu kui manipuleerimise vahend. Mille või kelle teenistuses ilu õigupoolest on? „Püüame koos auditooriumiga õppida läbi nägema ilu teemadega seotud manipulatsioone meie igapäevaelus ja kunstis,“ tutvustas lektor stuudiumis toimuvat.

Praegu lisaks õppejõu tööle ka toimetaja ametit pidav Heie Treier kaitses 2004. aastal doktoriväitekirja, mis käsitles kohalikku modernsust kunstis. Ta on seotud projektiga, mis uurib kultuurilise paradigma muutusi sekundaarse moderniseerumise tingimustes. Projekti käigus analüüsitakse muutusi, mis toimuvad kultuurikeskkonnas kiire ‘ülalt’ juhitud moderniseerumisprotsessi tingimustes. (allikas: Eesti teadusportaal)

Akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium“ algatas Kohila vallavalitsus ühes koolituskeskusega 2008. aasta kevadel. Kord kuus toimuvad loengud räägivad teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest, maailma ja inimkonna arenguperspektiividest.

Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele, pärast loengut saab kohvilauas lektoriga vabamas meeleolus mõtteid vahetada.

Kapa stuudiumis on eelmise kahe aasta jooksul esinenud vägapalju tuntud ja tunnustatud teadlasi ning oma ala asjatundjaid: prof Marju Lauristin, akadeemikud Peeter Tulviste, Ene Ergma, Anto Raukas ja Tarmo Soomere; demograaf prof Kalev Katus, rakubioloog prof Toivo Maimets, prof Hardo
Aasmäe, meediaeksperdid Tiit Hennoste ja Raul Rebane, õigusteadlane Varro Vooglaid, innovatsiooniaasta eestvedaja Urmas Kõiv, kirjanikud Karl-Martin Sinijärv ja Jürgen Rooste, bioloog Toomas Trapido, transpersonaalse psühholoogia ja valuuta ekspert Alar Tamming ning Eesti Panga asepresident Märten Ross, prof Voldemar Kolga, Peeter Volkonski, prof Raivo Vilu, Fred
Jüssi, prof Talis Bachmann, akadeemik Jaan Ross jpt.

Info: Eeva Kumberg, tel 5663 7037 või Reet Aro, tel 5818 8568.

Eeva Kumberg

Sada Kohila põnni lähevad täna paraadile

Täna tähistab Kohila vald emadepäeva kell 11 algava traditsioonilise põnnide paraadiga.  Paraadi peategelased on möödunud aastal sündinud kõige pisemad vallakodanikud. Kuna enamik rongkäigulisi istub veel vankrites, „roolivad“ nagu ikka nende emad.
Põnnide paraadile osalema on oodatud kõik emad, kel lapsed veel vankrisõidueas. Emadepäevale pühendatud perepäeva tähistama on oodatud kõik huvilised.  Möödunud aastal sõitis siin 100 last. 2009. aastal lükkasid emad rongkäigus 97 pisiõnni vankreid.

“ Sel päeval mõtleme rohkem neile emadele, kelle lapsed on veel nii väikesed, et nad ise oma emmedele lilli kinkida ei oksa,“ selgitas paraadi peakorraldaja, kultuurinõunik Anneliis Kõiv.

Paraadi järel kuulutatakse välja ka Kohila Aasta Ema 2010 tiitli saaja, kelleks on Pahkla külavanem, kolme tubli lapse ema Maila
Hindrimäe. Tänavune ema on kogukonnas hinnatud vabatahtliku kaasalööjana küla ja haridusseltsi ürituste ettevalmistamisel ning eestvedaja ja innustajana nii oma peres kui ka külarahava hulgas. Pahkla inimeste arvates teeb Maila külavanema tööd talle omase kohusetunde ja hoolega.

Märjamaal luuakse puuetega inimeste koda

Sellenädalane Märjamaa nädalaleht kirjutab, et vallas puudub tänaseni puuetega inimeste ning neid toetavate isikute ühendus, mis kaitseks puuetega inimeste sotsiaalseid õigusi. Seepärast on aeg moodustada Märjamaa vallas puuetega inimeste ühing. Planeeritava ühingu tegevuse eesmärkideks on ühingu liikmete elukvaliteedi parandamine, puudega inimestega seonduva vajaliku ja kaasaegse informatsiooni levitamine ühingu liikmete hulgas ning kogu ühiskonnas.

 Ühise tegevusega saab parandada oma elukvaliteeti. Vabariigi teistes paikades, kus taolised ühingud moodustatud, on elavnenud puuetega inimeste ühistegevus. Puudega inimesed on oma koduseinte vahelt välja tulnud või neid toetavate isikute abil toodud ühingu korraldatavatele üritustele.

 Nüüd luuakse 20. mail Märjamaalegi puuetega inimeste koda. Avakoosolekule valla sotsiaalabikeskuses kutsutakse kõiki asjast huvitatuid, nii puudega kui neid toetavaid inimesi.

Juurusse kavandatakse Euroopa esimest universaaltanklat

Illustratsioon: Oxford Park
Raplamaale Juurusse rajatavasse uuslinnakusse Oxford Park kavandatakse Euroopa esimest FuelBar universaaltanklat, kus on võimalik liiklusvahendeid tankida elektri, biokütuste, metaani, biodiisli, gaasi ja bensiiniga ning võimalus laadida ka elektriakusid. FuelBaris on odavad elektri laadimishinnad tänu kohapealsele biomassi kombijaamale.

FuelBari universaaltanklas on ruumi sellistele tehnoloogiatele, mis võimaldavad autodele ja teistele liiklusvahenditele: elektri kiirlaadimist, standardlaadimist, alalis- ja vahelduvpinge valikuid, elektriakude vahetust, metaani, gaasi, diislit, bensiini, madala ja kõrge oktaanarvuga biokütust, biodiislit, tselluloosikiumassi etanooli, vesinik-kütuseelementide tankimist. Tulevikus on võimalik lisada ka teisi tulevikutehnoloogiaid. Loe edasi: Juurusse kavandatakse Euroopa esimest universaaltanklat

Kohila alustas sajandi investeerimisprojekti

Täna kaevatakse 3500 elanikuga Kohila alevis esimesed kopatäied kraave kanalisatsioonitrassi paigaldamiseks, millega saab reaalselt nähtavaks ligi kolm aastat ette valmistatud suurinvesteering Kohila keskse vee- ja kanalisatsioonivõrgu ehitamiseks ja renoveerimiseks. Tööde lõpptähtaeg on 2012. aasta novembris.

13,8 miljonit eurot (216 miljonit krooni) maksev investeering saab teoks tänu Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetusele, millest kaetakse enam kui 81% vajaminevast summast. Ülejäänud osa, (19%) finantseeritakse Kohila valla ja Kohila Maja OÜ vahenditest. Ehitusprojektide teaostaja Kohila alevis on Nordecon AS ja Ülejõe piirkonnas Santeh Ehituse OÜ. Väiksemate tiheasustusalade ehitushanked on samuti lõppenud.

Ehitusprojekti raames rekonstrueeritakse ja rajatakse vee- ning kanalisatsioonitorustikke ainuuüksi Kohila alevis, Pukamäe ja Masti külades vastavalt 29 ja 27 kilomeetri ulatuses. Lisaks sellele rekonstrueeritakse täielikult ühisveevärk ja -kanalisatsioon valla sellistes väikeasumites nagu Prillimäe, Salutaguse, Sutlema ja Hageri. Loe edasi: Kohila alustas sajandi investeerimisprojekti

Täna algavate kaevetöödega saab Kohilas nähtavaks sajandi suurim investeering

Täna, 4.mail, kui 3500 elanikuga Kohila alevis kaevatakse esimesed kopatäied kraave kanalisatsioonitrassi paigaldamiseks, saab reaalselt nähtavaks ligi kolm aastat ette valmistatud suurinvesteering Kohila keskse vee- ja kanalisatsioonivõrgu ehitamiseks ja renoveerimiseks. Tööde
lõpptähtaeg on 2012 aasta novembris.

13,8 miljonit eurot (216 miljonit krooni ) maksev investeering saab teoks tänu Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetusele, millest kaetakse enam kui 81 protsenti vajaminevast summast. Ülejäänud osa (19 protsenti) finantseeritakse Kohila valla ja OÜ Kohila Maja rahalistest vahenditest. Ehitusprojektide teaostaja Kohila alevis on AS Nordecon ja Ülejõe piirkonnas OÜ Santeh Ehituse.

Vallavanema kohusetäitaja Argo Luige sõnul on projektiga tegeletud „kogu aeg“ ehk kuni selle ajani, mil avanesid reaalsed kaasrahastamise võimalused. “Arvestades raskendavaid olusid on Kohila ELi meetmes «Veemajanduse infrastruktuuri arendamine» 2007-2013 ette nähtud ettevalmistavate töödega hästi toime tulnud. Taotlesime samast tõukefondist vahendeid ka Aespa-Vilivere piirkonna vee- ja kanalisatsiooni ehituseks, kuid kahjuks saime negatiivse otsuse, mistõttu lükkub selle projekti teostamine tulevikku.“

Luik lisas: “Loomulikult kaasnevad kaevetöödega paratamatult ebamugavused nii jalakäijatele kui ka sõidukitele. Püüame planeerida tööde järjekorra nii, et inimesed saaksid pidevat infot kaevetööde graafiku kohta ja maksimaalne võimalik ligipääs oleks tagatud igasse piirkonda.“ Loe edasi: Täna algavate kaevetöödega saab Kohilas nähtavaks sajandi suurim investeering

Näitus “Koopia” Raplas

Homme, 29. aprillil 2011 kell 18.00 avatakse Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses õpilaste töödest koosnev näitus “Koopia”.

Näitusel on väljas õppetöö käigus valminud maalid kuulsate kunstnike töödest.
Kui kõige nooremad õpilased laste kunstikursuselt joonistasid kiire visandliku joonistuse mõne meeldiva maali alusel, siis noorte kunstikursuse õpilased nägid juba rohkem vaeva ning püüdsid tabada kopeeritava kunstniku mõttelaadi. Täiskasvanute kursusel lisandus veel tausta sügavam uurimine kopeeritava kunstniku kohta, mis muutis nende tööd ka küpsemaks.

Loe edasi

 

Raplamaale plaanitakse targa elektrivõrgu lahendust

Raplamaale Juurusse kavandatud uuslinnakusse Oxford Park plaanitakse Eesti esimest Smart Grid ehk targa elektrivõrgu lahendust, mis võimaldab säästa kuni 50% senistest elektrikuludest.

Smart Grid on intelligentne elektrivõrgustik, millel on põhjalikumad IT lahendused, mis lubavad erinevate energiaallikate ühenduste kombinatsioonidel olla erinevatel aegadel sisse või välja lülitatud. See parandab võrgu funktsionaalsust ja kahesuunalist elektrienergia voogu, mida mõõdab Smart Meter.

Smart Grid teeb võimalikuks paljude teiste tehnoloogiate kasutamise, näiteks tulu päikeseenergiast suunatakse tagasi majapidamise võrku. See tähendab energia ühtlasemat kasutamist, vähem katkestusi, suuremat varustuskindlust, rohkem potentsiaalset mahtu ning vähem toetumist kesksüsteemidele. Võrguvälistel lahendustel on täiendav varu ja koondamise võimalus. Elektri kasutamine võib olla odavam kui see tuleb enamatest konkureerivatest allikatest, kaasa arvatud majapidamise enda genereeritud energia, mille saab tasuta kätte. Loe edasi: Raplamaale plaanitakse targa elektrivõrgu lahendust

Märjamaale plaanitakse luua ökoküla

Vladimir Megre raamatutest “Anastasia” inispireeritult kavandab grupp inimesi rajada Märjamaale Kohatu küla lähedale ökoküla – Suguvõsaasula Raveda. Selleks on loodud ühiselt MTÜ Raveda, leitud sobiv maatükk ning algatatud juba ka vajalik detailplaneering.

Ökoküla rajamiseks leiti Raplamaal Märjamaa vallas 28 ha suurune maatükk, millest 15,4 ha on jagatud 14 maatükiks, igaüks suurusega 1,1 ha. Ülejäänud maale on kavas ehitada ühismaja, pood ja muud rajatised.

Maatükil kasvab peamiselt segamets ja voolab paralleelselt kaks jõge: Kasari ja Elamaa jõgi, samuti on seal Männiku kanal.

Raveda nimi tuleneb sõnadest Ra (Päike) ja Veda (teadmised). Küla rajamisega seonduvast tuleb kindlasti juttu ka Anastasia lugejate kokkutulekul, mis toimub 3.-5. juunil.

Rohkem infot plaanitava ökoküla kohta ja eestvedajate kontaktid võib leida siit.

Raplamaal tunnustati külasid ja ettevõtlikke inimesi

Aasta küla tiitli pälvis Kehtna valla Ohekatku külade piirkond. „Ohekatku, Kehtna-Nurme, Hiie, Nadalama ja Rõue küla koostöö on kinnituseks, et üheskoos jõuab rohkem. Need külad on leidnud end üheskoos ja võtavad suurelt ette,“ ütles oma tänusõnades Kehtna vallavanem Kalle Toomet.

Sädeinimene 2010 nominendiks esitati Eli Nevski (Märjamaa valla Põlli küla, külaseltsi liige, volikogu liige ja valla külavanemate ühenduse liige), Ülle Rüüson (Rapla vald, aktiivne projektide kirjutaja, üks alusepanija valla külaliikumisele), Ede Talistu (Raikküla vald, uuendusmeelne pidevõppija) ja Kehtna valla noorsootöötaja Kaire Soometsa, kes ka tiitli pälvis.
Külasõbraliku valla nime pälvis Rapla vald.

Küla sõbra tiitli pälvis Janor Metsallik, kes Rapla valla Valtu küla tegemisi on toetanud nõu, jõu, raha ja ruumidega. ´

Rapla Maakonna Külade Liit tunnustab külasid ja ettevõtlikke inimesi 2005. aastast.

Jõelähtme ja Rapla rahvariided postmarkidel

Jõelähtme rahvarõivad
Rapla rahvarõivad

Homme esitleb Eesti Rahva Muuseum  oma 102. sünnipäeval Postimuuseumis (Rüütli 15, Tartu) postmarke „Rahvarõivad – Jõelähtme ja Rapla“ . Eesti Posti välja antud margid kujundas Mari Kaarma. Sellega tähistab ERM ka oma 102. sünnipäeva. Samas saab ka nii  Rapla kui  Jõelähtme rahvariiete ilu imetleda.  Välja on pandud Rapla rahvariiete komplekt, imeilus Jõelähtme põll ja naiste peakatted.

Eesti Post alustas rahvariiete margisarja 1994. aastal. Sarja esimeses osas, mis kestis 2005. aastani emiteeriti igal aastal kaks marki. Nii on neil kujutatud  Mustjala ja Jämaja,  Muhu, Emmaste, Reigi, Ruhnu, Vormsi,  Kihnu,  Setu,  Hargla, Põlva, Paistu, Tarvastu, Kolga-Jaani, Suure-Jaani, Äksi, Otepää, Viru-Jaagupi, Jõhvi,  Ambla ja Türi rõivaid.

Kõrvuti uute markidega saab ERMi Postimuuseumis näha ka ehedaid esemeid, mida kunstnik kasutas eeskujuna markide joonistamisel. Näha saab ka varasemaid Mari Kaarma kujundatud rahvariiete margikavandeid.

Siiri Sisask avas Raplas taaskasutuskeskuse

Siiri Sisask. Foto: tostamaa.ee
Muusik Siiri Sisaski eestvedamisel avas MTÜ Saagu Valgus Raplas aadressil Mahlamäe 10 heategevusliku taaskasutuskeskuse “Saagu Valgus”.

Tegevuse eesmärk on aidata vaesuses elavaid peresid ning eriline tähelepanu kuulub niisugustes peredes kasvavatele lastele. Heategevuslik taaskasutuskeskus „Saagu Valgus“ tutvustab oma tegevust järgmiselt:

Meie kauplus tähendab seda, et meile annetatud kõrge kvaliteediga ja uhkemad riided ning jalanõud me müüme eesmärgiga koguda raha, millest aidata tasuda puuduses elavate laste osavõtud huviringidest, ekskursioonidest, sporditrennidest jms. Raha peredele kätte ei jagata vaid aitame tasuda arved, mida on võimalik kontrollida – see on üks põhimõtetest, millest meie fond abi andmisel alati lähtunud on. Arvete tasumise osas teeme koostööd koolide ja kohalike omavalitsustega.

Meie ladu tähendab seda, et anname raskustesse sattunud peredele ka esemelist abi ning jagame annetatud esemeid tasuta. Loe edasi: Siiri Sisask avas Raplas taaskasutuskeskuse

Raplamaal algab noortekoolitus “Miks ma mida teen 2011”

SA Raplamaa Info- ja Nõustamiskeskus korraldab 4.-7. aprillini projekti „Miks Ma Mida Teen 2011?!” raames neljas Rapla maakonna gümnaasiumis (Rapla Ühisgümnaasium, Rapla Vesiroosi Gümnaasium, Kohila Gümnaasium, Märjamaa Gümnaasium) õpitoad 10. ja 11. klassidele, et aidata noortel tulevikus paremini töökohta valida, anda teadmisi majanduslikust mõtlemisest ning ettevõtlusest.

Lisaks toimuvad avatud noortekeskustes loovustreener Harald Lepisku unistuste ja eesmärkide töötoad. Üritusest saavad osa ka Juuru ja Järvakandi noored. Karjääri-ja õpitubades tegeletakse nii erinevate oskuste treenimise (esimene tööintervjuu, esinemis-ja näitlemisoskused, ettevõtluse alustega tegelemine, inspiratsiooni ja loovuse edendamine) kui ka  teadlikkuse tõstmisega sellistel teemadel nagu välismaal õppimine ja töötamine ning noorte aktiivne osalus ja kaasamine.
Töötubasid viivad läbi MTÜ Noored Ise, Raplamaa Noortekogu noored, loovustreener Harald Lepisk, SA Raplamaa Arendus-ja Ettevõtluskeskus,  SA Raplamaa Info-ja Nõustamiskeskus ning MTÜ AIESEC

Juurusse kavandatakse jätkusuutlikku linnakut

Juurusse plaanitav linnak. Illustratsioon: Oxford Park
Kesk ja Põhja-Euroopa säästevarenduste turuliider Oxford Sustainable Group käivitas Rapla maakonnas Juurus 200-miljoni eurose linnaku „Oxford Park“ arenduse. Tegemist on Euroopa suurima jätkusuutliku arenduse projektiga.

Oxford Park moodustab 560.000 m² territooriumil looduskaunis kohas Tallinna ja Rapla vahel Atla külas, Juuru vallas asuva tervikliku uusasumi. Tipptunnil 30-minutilise sõidu kaugusel Tallinna piirist asuva Oxford Parki on kavandanud Itaalia arhitekt Francesco de Luca Oxford Sustainable Group’ist ja see saab koduks ca 350 perele, kes saavad valida ridaelamute, eramajade, kahepereelamute ja kolmepereelamute hulgast endale sobiva elukeskkonna. Oxford Parki kavandamine algas 2006. aastal, mil alustati detailplaneeringutega. Kogu alale on kavandatud terviklik infrastruktuur, sh. elamu- ja ärimaa, energeetika ja muu taristu, puhkealad jne.

Oxford Park on lõpuni valmis kavandatud kestlik multifunktsionaalne arendus, mis on arenenum kui ÜRO PRI vastutustundlike investeeringute algatamise põhimõtted ning vastab BRE keskkondliku hindamise meetoditele. Tegemist on tööta-puhka-mängi elustiili arendusega, mis on uut laadi kontseptsioon Eestis, kuid populaarne Lääne- ja Põhja-Euroopas. Oxford Park´i loomisel on kasutatud Oxfordi 360-kraadi Kestlikkuse Indeksit.

Oxford Sustainable Group (OSG) on jätkusuutlike arendustega tegelev ettevõte arenduste väärtusega 2,5 miljardi eurot, millel on esindused Eestis, Guernsey’s, Itaalias, Hollandis, Maltal, Rumeenias, Soomes ja Suurbritannias. Ettevõte on üle 6 aastase kogemusega eelkõige taastuvenergia ja jätkusuutlike arenduste alal.

Allikas: Oxford Park, www.oxfordpark.ee

Hageris kohtuvad mahedad ehedad muinasviljelejad

26. märtsil kell 12 toimub Hageri rahvamajas mahedate ehedate muinasviljelejate kokkusaamine.

Vestlusringis osalevad:
* Kernu kandi mahedad, kel on suurtel pindadel loodusviljeluse kogemused;

* Margus Ess, loodusviljeluse õppejõud Olustveres ning Jõgeva sordiaretuse instituudis töötaja;

* Manfred Meyer, tuntud kompostidoktor;

* eluaegne suurmajandi agronoom, kes üle kümne aasta tagasi pööras oma elus ette rohelise lehekülje. 


Kohtutakse  rohenäpuga, kes kasvatab ilma mürkideta kümnekiloseid kapsapäid ja ütleb, et rammust palju olulisem on loodusega suhtlemine. 
Vestlusringi juhib muinasviljeleja – mesinik Eha Metsallik.

Kõik huvilised oodatud.

Peame meeles Suure Lennu kaart

Velise Kultuuri ja Hariduse Selts kutsub kõiki inimesi, samuti seltse ja ühinguid oma osalemisega jätkama  29. märtsil Lennart Meri mälestusüritust, mis sai alguse 2006. aastal.

Selleks süüdatakse mälestuslõkked või märgutuled oma jaanitule kohtades, külaplatsidel, linnustes või teistes väärikates paikades, mis asuvad võimalikult lähedal mõttelisele joonele Ebavere mäe ja Kaali järve vahel – seega oletatavale Kaali meteoori ehk Tarapita teekonnale. Seda teekonda võib teisiti kutsuda ka Suure Lennu kaareks või tuleteeks.

Ebaverest alates kulgeks kaar Järvamaal Järva-Jaani kohal üle Purdi ja Lõõla küla. Raplamaal leiab neid paigad, kui ühendada kaardil joonega Lelle aleviku keskpaik ja Lihuveski sild Raikküla vallas ning Avaste mäe keskpunkt Vigala vallas. Lõuna-Läänemaad läbiks tuledekett siis joonel Avaste mäest läbi Lõo küla Puhtu poolsaarele, puutudes pisut Pärnumaad Koonga vallas, kaugele ei jää Vatla linnus.

Enne Saaremaad läbib teekond Viirelaidu ja Võisilma Muhu lõunarannal. Saaremal jäävad joone alla Pöide valla külad alates Kõrkverega, Laimjala valla Audla-Ridala kohal jätkub tee Kaali suunas otse üle Valjala kandis paikneva põliste linnusevallide.

 Üleskutse esitajad Velise Kultuuri ja Hariduse Seltsist, Velise Muinsuskaitse Seltsist Eesti Looduskaitse Seltsi Märjamaa osakonnast ning Sillaotsa Talumuuseumist teevad ise tuld Aravere küla maadel Velise raba pealsel teel teisipäeval üks tund enne päikeseloojangut.

Märjamaa õpilased korraldavad toetuskontserdi ja laada Haapsalu laste toetuseks

 Homme, veerandi viimasel päeval toimub Raplamaal Märjamaa gümnaasiumis õpilaslaat, kus tulevad müügile nii küpsetised, ehted ja muu laste enda valmistatu. Müügileti kohamaksumus on 2 eurot, mis annetatakse Haapsalu väikelastekodule, gümnaasiumi õpilasesinduskogu kutsub üles annetama heategevuseks kogu laada tulu.

Samal õhtul kell 19 toimub koolisaalis heategevuskontsert, kus esinevad nii õpilased, õpetajad kui kohalik menuansambel Sixpäkk. Ka selle kontserdi kulud kantakse Haapsalu väikelastekodu tuleõnnetuse ohvrite toetuseks ja loodava Märjamaa Gümnaasiumi heategevusfondi loomiseks.

Laada ja kontserdi korraldab Märjamaa gümnaasiumi õpilasesindus.

Kapa stuudiumis lahatakse pühapäeval “metsikut” eesti keelt

Pühapäeval, 13. märtsil  jätkub Kohilas Tohisoo mõisas loengusari Kapa stuudium. Kell 15 esineb loenguga  “Metsik eesti keel”  bioloog ja semiootikadoktor Valdur Mikita. Loenguga märgib stuudium lähenevat emakeelepäeva.
 
Valdur Mikita kaitses 2000. aastal Tartu Ülikoolis doktorikraadi semiootikas, uurimisteemaks “Kreatiivsuskäsitluste võrdlus semiootikas ja psühholoogias”. Lisaks on Mikita uurinud keelt, loovust ja nende kokkupuutepunkte, millest tuleb juttu ka eelolevas loengus.
 
Kapa stuudiumi loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele. Pärast loengut saavad soovijad kohvilauas vabamas meeleolus omavahel ja lektoriga mõtteid vahetada.
 
Akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium“ algatas Kohila vallavalitsus ühes koolituskeskusega 2008. aasta kevadel. Loengud räägivad teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest, maailma ja inimkonna arenguperspektiividest. Loengud on olnud reeglina rahvarohked ja auditoorium  uudishimulik. Kapa stuudiumis on enam kui kahe aasta jooksul esinenud, prof Marju Lauristin, akadeemikud Peeter Tulviste, Ene Ergma, Anto Raukas , Tarmo Soomere ja Jaan Ross; demograar, prof Kalev Katus, prof Toivo Maimets, prof Hardo Aasmäe ja, meediaeksperdid Tiit Hennoste ja Raul Rebane, tajude uurija Talis Bachmann, psüühika uurija Andero Uusberg, sotsiaalteadlane Ülo Vooglaid, aga ka õigusteadlane Varro Vooglaid , tuntud bioloog Urmas Laansoo, kirjanikud Karl-Martin Sinijärv ja Jürgen Rooste, bioloog Toomas Trapido, loodusemees Fred Jüssi, transpersonaalse psühholoogia ja valuuta ekspert Alar Tamming ning Eesti Panga asepresident Märten Ross.
 
 
Info: Reet Aro, tel 58188568; Eeva Kumberg, tel 56637037.
 
Allikas: Kohila vallavalitsus

Moldovlased võtavad Märjamaal kevadet vastu

Moldova kogukond Eestis avas Märjamaal kevadele pühendatud näituse nimega “Martisor”.  Rahvamaja Ly galeriis on vaadata traditsioonilised Moldova rahvuslikud esemed, maalid, raamatud, rahvariided.

 Martisor on traditsioon, mida peetakse Moldovas ja Rumeenias kevade alguse tähistamiseks alates 1. märtsist. Sellel päeval kingivad kõik inimesed oma sõpradele ja sugulastele sõpruse ja austuse märgiks valge ja punase niidiga valmistatud õiekesi. Martisor on sümbol, mis tähistab legendi, kus kevad saavutas talve üle võidu. Moldovlastele on Martisor saabuva kevade, armastuse ja austuse sümbol. Punane on kui tuli ja veri ning elu sümbol, samas kui valge on puhtuse ja aususe sümbol. Mõlemad õied tähistavad õnne. Inimesed kannavad Martisori rinnas umbes kaks nädalat kuni esimeste õite ilmumiseni puudel. “Me loodame, et nii saabub ka Eestis kevad kiiremini, nagu on see Moldovas,” ütles näituse kuraator Ion Braga.

Sillaotsal tuleb suurrätinäitus

5. märtsil avatakse Sillaotsa näituseküünis näitus „Suurrätt – kavandamine ja tehnikad”. Näitusel on eksponeeritud kümmekond eriilmelist suurrätti koos rakendustega. Enamik nendest vanad, osa pärit Märjamaa valla Sillaotsa talumuuseumist, ülejäänud erakogudest.



Näitusega soovitakse juhtida tähelepanu suurrättidele, mitte ainult kui ruudulistele toimses tehnikas tarbetekstiilidele, vaid kui valmistajalt väga häid kangakudumisoskusi, tehnoloogilist mõtlemist ja värvitaju eeldavatele esemetele.

Suurrätt tuli naisterahva rõivastuses kasutusele 19. sajandi alguses ja oli n-ö kehva ilma kehakate, kaitstes tuule ja vihma eest.

Tänapäeval, kui oleme leiutanud palju uusi ilmastikukindlaid kangaid rõivaste valmistamiseks ning sõidame pealegi suure osa ajast autoga, ei ole suurräti kandmine enam õigustatud. Kuid see vana aja tarbeese õpetab meile head kompositsioonitunnetust, värvimeelt ja erinevaid tehnikaid kangastelgedel kudumiseks.

Näitusekülastajal on võimalik rätiruudustikelt šnitti võtta ja vanu tehnikaid üles kirjutada, sest rätte täiendavad juuresolevad kangarakendused/mustrilehed.






Järvakandis algab õpilaste konkurss Minu klaas 2011

1. märtsil algab Eesti klaasi pealinnas järvakandis VI üle-eestiline õpilaste kunstikonkurss MINU KLAAS 2011, mille eesmärgiks on kasvatada Eestile kõrgetasemeline klaasikunstnike ja -käsitööliste põlvkond. 1. märtsist -20. maini oodatakse konkursile 1. -12. klassi õpilaste töid, mis peavad olema valmistatud klaasist või käsitlema klaasi. Nii on konkursile oodatu klaasehted, -maalid, -graveeringud, vitraažid, -skulptuurid, -mosaiigid, -esemed jne. Samuti on oodatud klaasiteemalised maalid, joonistused, graafilised lehed, kollaažid, aga ka klaasiteemialised jutud ja luuletused. Võistlevad ka dokumentaal- ja kunstilised fotod jne. Töid hindab žürii, mille esimeheks on Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonna emeriitprofessor Maie-Ann Raun, liikmeteks professionaalsed kunstnikud, kirjanikud, fotograafid, õpetajad ning Klaasipealinna esindajad.

Kõik laekunud tööd pildistatakse ja pannakse tutvumiseks Facebooki lehele MINU KLAAS . Sealt on võimalik saada vastukaja ja heatahtlikku kriitikat. 01.juunist -10.septembrini saab töid näha näitusel Järvakandis, pärast seda lähevad tööd väljapanekuks Olustvere mõisa ja mujale Eestis.

Raplast sai võrgustiku „Euroopa kultuurilinnad Eestis“ kahekümnes liige

Rapla liitus võrgustikuga ”Euroopa kultuurilinnad Eestis”. Üle-eestilisele kultuurilinnade võrgustikule pandi alus 2009. aastal, kui üheksa linna ühinesid tulevase Euroopa kultuuripealinna Tallinna üleskutsega kultuurikoostööks. Hiljem on sellega liitunud veel kümme omavalitsust – nii linnu kui vallakeskusi. Praegu on võrgustiku „Euroopa kultuurilinnad Eestis“ liikmeteks Elva, Haapsalu, Jõhvi, Narva, Narva-Jõesuu, Otepää, Paide, Põlva, Pärnu, Rakvere, Sillamäe, Suure-Jaani, Tallinn, Tartu, Tõrva, Türi, Valga, Viljandi ja Võru. Liitumissoovi on avaldanud ka Kohtla-Järve.