Lutsu Teatri 2023. aasta hittlavastus oli “Turg”, mida sellel suvel saab vaadata 9.-14. juulil.
Foto: Anett Hallap
Päevatoimetaja
Juuni keskel kaiguvad Lutsu küla nurmedel rokihelid, sest Lutsu Teater toob 15.-22. juunil Põlvamaal Lutsu külaplatsil lavale muusikalise suvelavastuse “Eesti päästmine“.
Loe edasi: LUTSU TEATRISSE TULEB ROKKIV SUVELAVASTUS „EESTI PÄÄSTMINE”
Püüdes jäädvustada meie ärkamisaja sümboli, rahvaluule- ja keeleteadlase Jakob Hurda (1839-1907) mälestust ning ergutada rahvuskultuurialast tegevust vabariigis ja Põlva maakonnas, annab Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts 23. juulil. aastal Põlvas 31. korda välja Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinnad.
Loe edasi: JAKOB HURDA AUHINNALE OODATAKSE KANDIDAATE
13.–14. augustil koguneb XXII rahvamuusikatöötluste festivalile Mooste Elohelü. Võistluskontserdil selgitatakse välja parim unelaulutöötlus, mis pälvib festivali Grand Prix ja 2000-eurose auhinna.
Loe edasi: MOOSTE ELOHELÜ KUTSE MUUSIKUTELE
XXI Eesti rahvamuusikatöötluste festivali Mooste Elohelü ihaldatuima preemia pälvisid Eva Väljaots Eestist ja Robbie Sherratt Inglismaalt, kes seadsid uude vormi Põlva kihelkonnast pärit kaasitamise ehk pulmades esitatava kahe hõimu võistulaulmise.
Loe edasi: ELOHELÜ PEAPREEMIA NOPPISID EVA VÄLJAOTS JA ROBBIE SHERRATTTõsõpäävä, 12. aprillil kell 10 om Põlva Kultuurikeskusõn Uma Pido loengusarja neläs loengupäiv.
Kõnõlõsõ’ Kauksi Ülle (Puu ei olõ’ puit!) ja Evar Saar (Puu’ Vana-Võromaa kotussõnimmin).
Loengupäiv om massulda. Egäüts või tuud kullõma tulla. Hää olõs hindä tulõkist teedä anda ildampa 11. aprillis e-posti triinu.laan@wi.ee pääle.
Sel aastal möödub 160 aastat esimesest laulupäevast Põlvamaal. Väärika sündmuse tähistamiseks on maakonnas toimumas ridamisi muusikasündmusi kontsertidest ja seminaridest kuni laulu- ja tantsupäevadeni välja.
Lisaks traditsioonilistele maakonna laulu- ja tantsupidudele on sel aastal plaanis ka pidude sügavama tähenduse ja väärtuse üle arutleda. Sel eesmärgil toimub 15. aprillil kultuuri- ja huvikeskuses laulupeo konverents “Ühismõtlemine: 160 aastat neljal häälel”, kus arutletakse nii laulupidude väärtuse ja arengu kui ka näiteks eriteemaliste laulupidude külluse ja vajalikkuse üle.
160 aasta laulupeod võtab piltide, meenutuste ja ajalookatkete abil kokku Põlva Talurahvamuusemi rändnäitus “160 aastat laulupidusid Põlvamaal”. 15. aprillil Põlva kultuuri ja huvikeskuses avatav näitus tutvustab maakonna laulupäevade ja -pidude traditsiooni alates teadaolevalt varaseimast laulupäevast 1855. aastal kuni tänaseni. Rändnäitus lendab laulutuules läbi Kanepi, Põlva ja Räpina kihelkonna ning põikab Setu leelopäevadelegi.
Mitmete teiste, egiidi “160 aastat Põlvamaa laulupidusid” alla käivate sündmuste kohta leiab infot Põlva maakonnaportaalist: www.polvamaa.ee/muusika-aasta-2015
Mitmel häälel kõlab hästi!
Maret Reinumägi
Filosoofiaprofessor, seljakotiga mägedes rändav matkasell, koolitaja Mart Raukas kõneleb teemal “Mida õpetame?”
• Klassikaline helleeni kultuur on Euroopa tsivilisatsiooni vundament.
• Miks on Antiik-Kreeka klassikalist kultuuri oluline kaasajal tunda.
• Kuidas see võimaldab mõtestada haridust ja igapäevaelu.
• Mis on väärtus? Mis on fakt?
• Kuidas rääkida väärtustest selges, lihtsas ja üldarusaadavas keeles?
• Kuidas väärtustega oma otsustusi põhjendada?
• Kaasajal, mis väärtusterminid on muutunud üleüldiseks moeks, suudavad vaid vähesed ennast selles vallas mõttekalt väljendada.
• Elust võetud tabavate ja vaimukate näidete abil demonstreeritakse nii väärtusdiskursuse absurdseid kui ka õnnestunud igapäevapraktikaid.
Osalustasu 5 eurot. Kestvus kaks tundi. Projekti rahastab siseministeerium kohaliku omaalgatuse programmi rahadest.
Eelteateks, et aktiivseminari järgmine lektor on Aivar Haller, kes kõneleb 24. märtsil teemal “Rohkem koostööd ja vähem konkurentsi”.
Allikas: MTÜ Rosma Haridusselts
Näidend on juba pikemat aega töös olnud. Septembris alustati draamatundidega, mille sisuks olid hääl, liikumine, lavalised žestid ja etüüdid. Esimese veerandi lõpul jagati osad kätte. Siis algas tõeline draama! Tuli osad selgeks õppida, lisaks lavalist liikumist harjutada. Sellega tegeleti terve novembri. Esietendus toimus 5. detsembril, lisaks etendati näidendit veel 8. ja 9. detsembril. Siiski tundus nii näitlejaile kui publikule, et kolmest korrast jäi liiga väheseks. Tekkis mõte minna ringreisile.
Eesti Kultuurkapital annab rohelise tule
Esitati taotlus ettevõtmise rahastamiseks. Kohalik Põlvamaa Kultuurkapital andis rohelise tule, toetades ringreisi 200 euroga. Kuigi õpilaste plaanid olid lennukamad, piirdusid õpetajad kolme pakkumisega: 29.jaanuaril etendutakse Mooste Põhikoolis, 30.jaanuaril Tartu Maarja Koolis ja Viljandi Vabas Waldorfkoolis.
Tavaliselt põhikoolis klassinäidendeid ei tehta, kuid waldorfkoolis kuulub see õppekavasse. Eesmärkidena võib nimetada koostöö arendamist ja kultuuri loomist (versus kultuuri tarbimine). Igal juhul on tore, et üks Lõuna-Eesti waldorfkool saab minna ringreisile!
Erik-Jürgen Määrits
Johannese Kool Rosmal, 8. klassi õpilane
Viigi Viil avab teema tervise seisukohalt lähtuvalt:
– Kas vaimsus on alternatiiv akadeemilise meditsiini pakutavatele võimalustele?
– Kas arukas tegu on mõistlik ja tark tegu?
– Kas on võimalik keha ja meele koostöö?
– Kas vaimsus on opositsioonis ratsionaalse meelega?
Loeng on 3-osaline: loeng, praktilised harjutused, küsimused-vastused. Osalustasu 5 eurot, kestvus kaks tundi.
Projekti rahastab siseministeerium kohaliku omaalgatuse programmi rahadest.
Allikas: MTÜ Rosma Haridusselts
MTÜ Rosma Haridusseltsi koolituskeskuse Vanemate Kool kutsub kõiki huvilisi sel laupäeval, 6. detsembril kl 11.00-16.00 osa saama järjekordsest koolipäevast teemal “Suhtlemise keeruline kunts”.
Pühadeaeg tähistab alati valguse saabumist. Enne suurt valgust on pimedus eriliselt tugev ja varjud võimsad. Käesoleva õppeaasta kolmanda koolipäeva külaline on süvitsi tuttav mõlema poolega – Inge Tael on töötanud vanglas ja kriisiabikeskuses, erinevates kõrgkoolides ja koolituskeskustes. Praegusteks ametiteks on psühhoterapeut, koolitaja ja superviisor. Tema loeng julgustab meid pühade eel vaatama iseendasse ning läbi iseenda suhestuma maailma ja kaasinimestega. Praktilised nõuanded käitumiseks pingeolukordades.
Seitsmendat aastat tegutsev Vanemate Kool on kõigile täiskasvanutele, kes kasvavad koos lastega ning on huvitatud waldorfpedagoogikast.
Loe edasi: Vanemate Kool lahkab sel laupäeval suhtlemise kunsti
Õigete otsuste tegemiseks on vaja selgelt mõelda. Heade ja toimivat lahenduste leidmiseks on vaja tuua nähtavale keerukate olukordade või konfliktide sisu. Kuidas seda teha ning mis kasu sellest on kodus, tööl ja koolis räägib Kalev Kaarna.
“Õigete otsuste tegemiseks on vaja selgelt mõelda. Heade ja toimivate lahendusteni jõudmiseks on vaja tuua nähtavale keerukate olukordade või konfliktide sisu,” ütles lektor teema tutvustuseks.
Õhtuseminaril näitabki Kalev Kaarna, kuidas keerukad mõtted nähtavaks ja selgeks teha, oma elu, eesmärke ja probleeme puude ja pilvedena üles märkides. Need võtted on kasutatavad kodus, töö juures ja ettevõtluses. Need aitavad küsida õigeid küsimusi ja leida enamikes keerukates olukordades tõhusaid ja töötavaid lahendusi. Mõnedes riikides õpetatakse neid võtteid juba 1. klassis, mistõttu peaksid need olema jõukohased ka kõigile täiskasvanutele.
Osalustasu 5 eurot, kestvus 2 tundi.
Aktiivseminari sarja järgmine esineja on Viigi Viil, kes räägib teemal “Vaimne maailmavaade – kas oht või võimalus?”
Projekti rahastab Siseministeerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest.
Allikas: Rosma Koolituskeskus
Vanemate Kool on mõeldud täiskasvanutele, kes kasvavad koos lastega ning on huvitatud waldorfpedagoogikast.
MTÜ Rosma Haridusseltsi Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal asuvad Põlva võrupoolse külje all, Rosma külas, Päkamäe kõrval. Koha vaimu on kujundanud siia 19. sajandil rajatud külakool, selles majas 1885. aastal sündinud kooliuuendaja Johannes Käis ning 1990. aastal loodud waldorfkool.
Aastast aastasse on kasvanud lapsevanemate hulk, kes küsivad: Mis kool teil on? Mida te lasteaias teete? Kuidas te lapsi kasvatate? Mis on hea minu lapsele? Kuidas mina saan olla hea lapsevanem? Kas on ka teisi võimalusi peale riikliku koolisüsteemi ja õppekava? Kas waldorfpedagoogika on kaasaegne pedagoogika? Mis nendest lastest tulevikus saab?
Meie lapsevanemad asuvad juba alates 2008. aastast sügisest ise „koolipinki“, et südame äratundmine saaks toeks teadmisi ja kogemusi: kuidas õpitakse waldorflasteaias ja –koolis? Miks just niimoodi? Miks ja kas see on hea? Läbi aastate on Vanemate Koolis olnud palju huvilisi ka väljastpoolt. Loe edasi: Rosma Vanemate Kool kutsub vanemaid taas koolipinki
Võidupüha, 23. juuni pärastlõunal tänas ja tunnustas maavanem Ulla Preeden Mooste mõisas Põlvamaa kaunimate kodude omanikke.
1997. aastal kuulutas president Lennart Meri välja kodukaunistamise aasta, mille üheks eesmärgiks oli parimate kodukaunistajate tunnustamine. Tänaseks on saanud sellest traditsioon. Igal kevadel valitakse kõigis maakondades ja neljas suuremas linnas välja neli kõige kaunimat kinnistut ehk “Kaunist Eesti kodu”, mis esitatakse presidendile autasustamiseks.
Maavanem tunnustas kõiki Põlvamaa valdade poolt konkursile “Eesti kaunis kodu 2014” esitatud kanditaate ning andis neile üle tänukaardi, mastivimpli ja sireli istiku.
Sel aastal tunnistati kaunimateks Põlvamaa kodudeks, kes pälvisid maavanema aukirja ja esitatakse Eesti Vabariigi Presidendile autasustamiseks:
– Lii ja Toomas Tarve Jõekääru talu Haavapää külas Veriora vallas;
– Mare Orioni maakodu Linnamäe külas Orava vallas;
– Anneli ja Maidu Patraili Mikko talu Tännassilma külas Põlva vallas
– ja kohaliku omavalitsusena Värska vald.
Maret Reinumägi
Juba kuuendat aastat koguneb rahvas Rosmale, et lahti harutada haridusmaastikul toimuvast – ikka optimistlikult ja eluliste näidete varal. Sel korral võetakse fookusesse koostöö: nii kitsaskohad kui võimalused. Varem on räägitud tervest lapsest, tervest perest, tervest koolist, tervest kogukonnast ja tervest ühiskonnast, nüüd koostööst. Rosmale oodatakse ikka koos perega – lastele on omad tegemised!
Koostöös peitub jõud, vahel ka valu ja vaev. Koostöö on paljudele meist ainus ellujäämise võimalus, samas ka isikliku arengu ja õppimise koht. Kuidas teha koostööd nii, et ei peaks alla suruma enda soove ja saaks arvestada kõigi teiste osapooltega? Kuidas märgata koostöö õppetüki kallal pusides oma varjukülgi ja arengukohti? Kuidas leida sobiv koostööviis kodanikualgatuse ja kohaliku omavalitsuse jaoks? Kuidas muuta koostöö ühiseks väestavaks kogemuseks? Rosma Haridusseltsi ja Eesti Lastevanemate Liidu konverents pakub taas võimaluse sisukaks aruteluks, heaks suhtluseks ja uuteks tutvusteks.
Ootame Sind Rosmale koos perega. Vanematele ja lastele leidub nii koos kui ka eraldi toimetamist. Päeva lõpetame traditsiooniliselt muusikaga: seekordse muusikalise kingituse toovad kaasa helivõlurid Hedvig Hanson ja Andre Maaker. Kõhutäie eest hoolitsevad meie oma seto sõsarad.
Konverentsil osalemine on tasuta. Samas kutsume üles annetama kohapeal nii toidu kui korralduskulude katteks. Lastega tulijatel palume registreerumisel öelda laste arv ja vanused, et oleks lihtsam päeva planeerida.
Anna oma tulekust teada hiljemalt 16. maiks Rosma Haridusseltsi e-posti aadressil (johannes@neti.ee) või tel 56 881 409, kontakt Anu Kepler. Täiendav info: www.rosma.edu.ee. Loe edasi: Rosma Haridusselts kutsub VI kogupere konverentsile
Täpsema info ja päevakava leiab siit. Registreerumine meilitsi aadressil johannes@neti.ee, kontakttelefon +372 79 94 159.
Solviki kooli ja intuitiivpedagoogika tutvustuseks sobib väljavõte Evelin Tamme blogist ja artiklist “Inimese vabadus kasvada”:
“Solviki koolis Rootsimaal on kunstnik, muusik, helilooja ja õpetaja Pär Ahlbom 50 aasta vältel töötanud välja originaalse lähenemise õpetamisele, mida ta ise nimetab intuitiivpedagoogikaks. Üheks olulisemaks meetodiks Solviki kooli klassis on mäng.
Pär Ahlbom leiab, et laps ei saa õppida enne, kui ta ei ole vabanenud hirmudest, enne kui ta tunneb ennast turvaliselt, on söönud kõhu täis ja leidnud oma koha grupis. Kool ja õpetaja peavad lastele tagama baasrahulolu. Tee selleni viib läbi mängu. Solviki koolis on mäng põhiline kuni kolmanda klassini, aga ka sealt edasi mängitakse samuti iga päev.
Mängud Solvikis on väga mitmekülgsed ja enamasti ühendavad endas kiiruse, julguse, kommunikatsiooni, koostöö, koordinatsiooni, loovuse jne. Mängude eesmärgiks on panna proovile iseennast, õppida tundma oma keha, selle võimalusi, tugevusi ja nõrkusi, tegema koostööd grupis, olla üheskoos rõõmsad ja naerda. Neid mänge nimetatakse ka primaarmängudeks. Sageli kasutatakse
erinevaid lihtsaid ja käepäraseid vahendeid nagu pulgad, mütsid, pingid, vaibad, pillid. Enamusprimaarmänge on Pär ise aastate jooksul loonud ja neid oma kolleegidele õpetanud. Loe edasi: Rosmal tuleb põnev intuitiivpedagoogika kursus
Põlva maavanem koos Kaitseliidu Põlva malevaga kuulutab välja noorte Isamaalise omaloomingu konkursi. Noorte töid oodatakse 21. veebruariks.
“Konkursil osalejatel palume mõtestada ja väljendada oma arusaama ning suhtumist Eesti Vabariiki kui nende oma riiki, mille kodanikud ja elanikud nad on, samuti omariikluse ja vabaduse tähtsusest laiemalt,” selgitas Kaitseliidu Põlva malevapealik Janel Säkk.
Võisteldakse neljas erinevas kategoorias:
I – õpilased klassides 1-4 (algkool). Ülesanne: joonistada PILT
II – õpilased klassides 5-9 (põhikool). Ülesanne: kirjutada LUULETUS
III – õpilased klassides 10-12 (keskkool/gümnaasium). Ülesanne: kirjutada ESSEE (maksimaalselt 2 A4 lehekülge)
IV – üliõpilased. Ülesanne: kirjutada ESSEE (maksimaalselt 2 A4 lehekülge)
Tingimuseks on, et osalejad peavad õppima ja elama Põlvamaal.
Valminud võistlustööd palume toimetada hiljemalt 21. veebruariks 2014 Kaitseliidu Põlva maleva staapi (Võru tn 3, Põlva). Tööd tuleb märgistada vastavalt: ees- ja perekonnanimi, kooli nimi ja klass.
I, II ja III kategooria esimesed kolm kohta on auhinnalised kohad. IV kategooria puhul läheb välja eriauhind. Koolid, kes osalevad kõigis kategooriates, võistlevad rändauhinna eest – “PÕLVAMAA AASTA ISAMAALISUSE KANDJA”.
Lisaks avaldatakse iga kategooria võidutööd kohalikus ajalehes ja raadios.
Auhinnad õpilastele ja koolide rändauhind antakse kätte 14. märtsil Orava põhikoolis maavanema ja Kaitseliidu esindajate poolt.
Kogumiku koostaja Merle Pintson ütleb trükise eessõnas: „Igapäevarutus ei märka ma alati, kui hoolivad, vastutulelikud ja südamlikud inimesed meie kõrval elavad. Igaüks neist vääriks vähemalt lehekülge raamatus. Iga inimene on meistriteos ning igaühes on peidus minigi eriline anne, kullatera. Neid kullaterasid noored otsisid ja leidsid, panid oma tunded-mõtted paberile ja kokku sai väike valik eredatest inimestest.”
Birgit Änilane Põlva Ühisgümnaasiumist kirjutab oma loos „Minu väikesed inimesed” järgnevalt:
„Pole olemas inimest, kes oleks meist kellestki parem, kõigil meil on olemas oma halvad ja head küljed. Kuid on olemas inimene, kes on meile tähtis. Inimene, kellest peame rohkem lugu ja keda austame. Minul on kaks imekallist inglit, kelle pärast suudan ma hommikul voodist välja tulla ja naeratada. Minu elu on nad muutnud nii positiivselt kui negatiivselt, kuid õpetanud mulle rohkem kui mõni inimene õpib terve elu jooksul. Need kaks kullatüki on minu õde Ronja, kes on kolmeaastane, ja kaheaastane vend Hans Kristian.”
Reedel, 13. detsembril toimunud kogumiku esitlusele kogunesid nii autorid kui ka nende eeskujud. Maavanem Ulla Preeden tunnustas noori toredate kirjatükkide eest ning soovis kestvat kirjasulge edaspidiseks.
Kogumik „Minu inimesed” on kättesaadav kõigis maakonna raamatukogudes ja koolide raamatukogudeski.
12. novembril said Põlva Maavalitsuses toimunud infopäeval kokku maakonna lastekaitse- ja sotsiaaltöötajad. Infopäeval tutvustati ohvriabi teenust maakonnas, nõustamiskomisjoni tegevuse statistikat, võimalusi haridusliku erivajadusega õpilaste komisjoni suunamiseks ja õppekavade määramiseks ning anti ülevaade maakonna sotsiaalstatistikast.
Ohvriabi teenusest traumaatilise kogemuse saanud lapsele andis ülevaate Põlvas tegutsev ohvriabi peaspetsialist Anne Klaar. Klaari sõnul on väga oluline jälgida trauma üleelanud lapse seisundit ja käitumist. Iga üksikjuhtumi puhul käitumisjuhised mõnevõrra erinevad ning konkreetseid soovitusi on keeruline anda. Siiski on mõned üldised printsiibid, mida traumaatilise sündmuse üleelanud lapse puhul võiks rakendada. Esiteks jälgimine, kuidas on lapse käitumine võrreldes varasemaga muutunud. Teiseks tuleks lapsele avameelselt eakohaseid sõnu kasutades selgitada juhtunut. Samuti oleks hea kui laps saaks oma igapäeva tegemiste ja rutiinidega jätkata. Klaari sõnul on traumaatilise sündmuse üleelanud laste puhul väga oluline, et nad mõistaks juhtunut ning neile oleks tagatud turvatunne.
Maavalitsuse lastekaitse spetsialist Elle Vidder tutvustas seejärel hariduslike erivajadustega õpilaste nõustamiskomisjoni suunamise võimalustest. Nõustamiskomisjoni otsusega on võimalik saada eritingimusi: õpilasel võimalik õppida võimetekohase õppekava järgi, vajadusel väiksemas klassikollektiivis, individuaalse õppekava alusel, erivajadusega põhikoolilõpetajal kasutada eksami sooritamisel eritingimusi (lisaaeg, puhkepausi jne) ning koolil on võimalik taotleda klasside moodustamiseks lisarahastamist.
Maakonna sotsiaalteenuste seisust andis ülevaate Põlva maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna peaspetsialist Kadri Plato. Põlva maakonnas on 01.01.2013 seisuga rahvastikuregistri andmetel kokku 30 038 inimest, kellest mehi 14 955 ja naisi 15 083. Sotsiaalkindlustusameti 2012. aasta andmetel kohaselt oli puue määratud 1662 korral ja töövõimekaotus oli tuvastatud 2592 Põlva maakonna inimesel. Sotsiaaltöö puhul kuuluvad sihtgruppi väga mitmed isikute rühmad (lapsed, eakad, töötud, paljulapselised pered, puudega inimesed jt), kes võivad abi vajada. Arvuliselt kuulub sotsiaaltöö sihtgruppi ligemale 45% maakonna elanikest.
Põlva maakonnas töötab enamikes kohalikes omavalitsustes ainult üks sotsiaaltöötaja, mis seab takistused sotsiaalteenuste arendamiseks. Vaid neljas omavalitsuses (Põlva, Räpina ja Veriora vald ning Põlva linn) on tööl kaks ja enam sotsiaaltöötajat. Erandiks on Kanepi vald, kus töötab küll ainult üks sotsiaaltöötaja, kuid sotsiaalteenuste osutamine on võrdne mitme sotsiaaltöötajaga omavalitsustega.
Plato sõnul võimaldavad enamik omavalitsusi siiski oma inimestele vajaduspõhiselt sotsiaalteenuseid. Sotsiaalteenuste korraldamine ja osutamine vajab mitmete osapoolte koostööd ja mõistmist, sest panustamine inimeste paremale toimetulekule annab pikemas perspektiivis rahuloleva ja toetava kogukonna. Oma panus sotsiaaltöö korraldamises on peamiselt sotsiaaltöötajal, kes peab olema motiveeritud, teotahteline ja pädev ning saama igakülgset abi ja nõustamist (koolitused, komisjonid, täiendav töötaja) sotsiaaltöö tegemiseks.
Põlva Maavalitsuse eestvedamisel toimuvad sotsiaalvaldkonna töötajatele infopäevad üldjuhul igakuiselt. Kokkusaamiste eesmärgiks on saada uut teavet, parendada võrgustikutööd ning vahetada kogemusi.
Lisainfo: Elle Vidder, haridus- ja sotsiaalosakond, Põlva Maavalitsus, tel 799 8934, e-post elle.vidder@polva.maavalitsus.ee
Koolitussarja põhiküsimuseks on: kuidas kasvavad lapsed, kes on algatusvõimelised, ennast usaldavad ja püsivad; millised on vajalikud eeldused, et lapsel kujuneks terve enesetunnetus?
Koolitus toimub kogemusliku õppe meetodil: lisaks lühiloengutele ühised arutelud, videofilmide vaatamine, grupitööd ja rollimängud. Töö aluseks on Lóczy väikelastekodus Emmi Pikleri ja tema kaastöötajate poolt ülesvõetud fotod ja videod seal elavatest lastest nii hooldus- kui ka mängusituatsioonides.
Koolitus koosneb kolmes moodulist, mis toimuvad järgnevalt:
”VÄLISEST TASAKAALUST SISEMISE TASAKAALUNI” / 12. oktoobril 2013, kell 10.00 – 18.00
”LÄHEDASEKS KASVAMINE” / 9. novembril 2013, kell 10.00 – 18.00
”LAS MA ARENEN ISE” / 7. detsembril 2013, kell 10.00 – 18.00
Koolitus toimub Rosma waldorfkoolis ja see on mõeldud nii õpetajatele kui ka lapsevanematele, kõik osalejad saavad tunnistuse.
Maksumus: ühe mooduli hind 25 eurot; seltsi liikmetele 5 euro (sisaldab koolitust, kahte kohvipausi ja lõunasööki)
Täpsem info ja registreerimine: rosmakoolituskeskus@gmail.com
Allikas: MTÜ Rosma Haridusselts
Esimene praktiline loeng teemal “Lapse vajadused ja mäng” toimub teisipäeval, 24. september kell 17:00–20:00 Põlva külje all Rosmal, täpsemalt Rosma waldorflasteaias. Lektoriteks on pikaajaliste kogemustega lasteaiaõpetajad Laivi Raamat-Boeke ja Heli Kudu.
TEEMA: Lapse vajadused ja mäng
• Lapse vajadused − vaba eneseväljendus ja turvalisus.
• Rütmilise elukorralduse mõju lapsele. Piiride kehtestamine. Agressiivsus.
• Kuidas arvestame individuaalsusega? Vaba mäng, loovus.
• Millised tänapäeval pakutavad elamused takistavad lapse tervet arengut.
• Tänapäeva mänguasjade maailm.
• Last arendavad mänguasjad. Nukk, nukumäng.
• Ühe lihtsa mänguasja meisterdamine.
Loe edasi: Rosma Haridusselts korraldab loengusarja lapse arengust
„Tahame tuua mahetoidu teema inimestele lähemale. Kohapeal pakume mahedast toorainest toitu ning üht-teist saab ka kaasa osta. Oma silmaga saab näha, kuidas mahetoodang põllul kasvab ning tegijad ise räägivad, kuidas mahetoidu tootmine käib. Juttu tuleb ka sellest, miks mahetoitu eelistada. Peri külas õpetab Liisi Kutkina huvitavate köögiviljatoitude valmistamist – võimalus on kohe ka järele proovida, kuidas maitseb. Lilleorus saab põhjalikuma ülevaate maitse- ja ravimtaimede poole pealt,“ ütles Airi Vetemaa Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutusest.
Sel suvel on mahetoidu päevad toimunud juba kolmes mahetalus: Viljandimaal Palu talus, Pärnumaal Sepa talus ja Lääne-Virumaal Taali Mesilas. Mahetoidu päevad on osalejatele tasuta. Täiendava info ja päevade ajakava leiab www.maheklubi.ee sündmuste kalendrist.
Korraldavad MTÜ Lilleoru, OÜ Fio ja Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Eesti Biodünaamika Ühinguga, toetab Põllumajandusministeerium turuarendustoetuse raames.
Allikas: Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus
Põlva Vallavalitsus ja MTÜ Rosma Haridusselts allkirjastavad lepingu, mille kohaselt annab Põlva Vallavalitsus Himmaste koolihoone ja majandushoone MTÜ Rosma Haridusseltsile neljateistkümneks aastaks tasuta kasutada.
Allkirjastatav leping avardab Johannese Kooli arenguvõimalusi ja tagab koolihariduse andmise jätkamise Himmastes. Koolipidaja vahetuse kinnituseks, annab Põlva Vallavalitsus Himmaste koolikella üle MTÜ Rosma Haridusseltsile.
Põlva valla hariduselu liigub vastuvoolu. Erinevalt ülejäänud maakonna koolidest ja lasteaedadest, Põlva vallas laste arv lasteaedades ja koolides järjepidevalt suureneb.
Johannese Koolis ja Lasteaias Rosmal on lastearvud suurenenud kahe aastaga koolis 45-lt 64-ni, suurenemine 19 õpilase võrra, lasteaias 28-lt 39-ni, suurenemine 11 lapse võrra.
Mammaste Lasteaias ja Koolis on õpilaste arv koolis kasvanud 142-lt 231-ni, suurenemine 89 õpilase võrra. Lasteaias on laste arv kasvanud 150-lt 205-ni, suurenemine 55 lapse võrra.
Lisaks õppetööle korraldab MTÜ Rosma Haridusselts mitmeid avalikkusele suunatud regulaarseid ettevõtmisi: Vanemate Kool, Loovusnädal, Kogupere konverents, samuti erinevaid koolitusi, õpitubasid, talguid, laatasid, tähtpäevade tähistamisi.
Homme, 16. juulil kell 19 toimub Põlva vallas Uibujärve külas Neitsijärve loovusaidas järjekordne metsakino. Seekord vaadatakse Rein Marani värskeid dokfilme “Hiite lummus” ja “Looduslikud pühapaigad Eestis”.
Filmid tutvustavad meie vanimaid looduskaitsealasid ning nende seotust vaimse kultuuripärandiga. Vaatluse all on Eesti erinevais paigus asuvad
pühapaigad – hiied – ning seal järgitavad elavad tavad ja uskumused. Pilet 2 eurot.
Täpsem info ja kohalejõudmise juhised:
http://ait.maripuu.eu/2013/07/16-juuli-metsakino-9-rein-maran-hiite-lummus-ja-looduslikud-puhapaigad-eestis/
Rahvusvaheline Orienteerumisföderatsioon (IOF) kinnitas 2014. aasta suusaorienteerumise juunioride MMi, noorte EMi ja seenioride MMi toimumispaigaks Eesti.
Võistlused toimuvad 18.-23. veebruarini 2014. aastal Põlvas. Võisteldakse sprindi-, lühi- ja tavarajavõistluses ning teatesõidus. Võistluspaikadeks on Mammaste suusaradade maastik ja Hatiku/Kadaja metsamaastik.
Esmalt pidid nimetatud võistlused toimuma Venemaal Leningradi oblastis. Omavahelise jagelemise tõttu muutsid venelased vähem kui aasta enne võistlust meelt ning soovisid viia võistluse Uuralitesse, Tseljabinski regiooni. Sellega IOF nõus ei olnud (liiga kaugel Euroopast, suured tranpordikulud) ja hakkas uut korraldajt otsima. Siis tegigi IOF ettepaneku, et korraldusõigust võiks taotleda Eesti. Eesti Orienteerumisliit koostöös OK Põlva Kobrasega nõustus korraldama suusaorienteerumise tiitlivõistlusi.
Orienteerumisklubi PÕLVA KOBRAS on üks vabariigi suuremaid, aktiivsemaid ja tulemuslikumaid klubisid, mis loodi 25 aastat tagasi. Momendil on klubil 166 liiget. Klubi on viinud läbi erineva tähtsusega orienteerumisvõistlusi, alates maakonna tasemest kuni Eesti meistrivõistlusteni nii talvel kui suvel. Suurimateks üritusteks on olnud seni Rahvusvahelise Koolispordiliidu maailmameistrivõistluste korraldamine 1995, juunioride orienteerumisjooksu maailmameistrivõistluste korraldamine 2003, Euromeetingu korraldamine 2005 ja Üliõpilaste orienteerumisjooksu maailmameistrivõistluste korraldamine 2008 aastal. Loe edasi: Põlva korraldab taas maailmameistrivõistlusi
14.-16. juunil 2013 toimub Põlvamaal Rosmal Waldorf Nukukursus. Nukud valmivad kogenud nukumeistrite juhendamisel läbinisti naturaalsetest materjalidest.Õmblemise vahepeal saab end liigutada koos eurütmisti Ritsaart Boekega.
Kohapeal toimub toitlustamine. Võimalik ööbida lasteaias, koolis, telkimisvõimalus. Kaasa magamiskott
