Homme, 16. novembril kell 10.30 kohtuvad Kanepi seltsimajas sügisseminaril Põlva- ja Võrumaa kultuuritöötajad ja kultuuriametnikud.
Pärastlõunal jätkub seminar lugemisaastaga soetud teemadega, kus ettekande rahvakultuurist ja identiteedist teeb Tartu Ülikooli doktorant Helen Kästik.
polvamaa.ee
12. novembri õhtul toimus Põlvamaal Moostes lõikuspidu, kus Põllumajandus-Kaubanduskoda andis pidulikult üle tunnistused Tunnustatud Maitse (ristikumärk) ja Tunnustatud Eesti Maitse (pääsukesemärk) märgi pälvinud toodete tootjatele. Tänavu märgi saanud tooted võivad seda kanda 2011. aasta lõpuni.
Pääsukesemärk (Tunnustatud Eesti Maitse) antakse kvaliteetsetele, kodumaisest põhitoorainest Eestis valmistatud toodetele. Ristikumärk (Tunnustatud Maitse) antakse kvaliteetsele tootele, toote valmistamisel kasutatud tooraine päritolu ei kontrollita.
Tunnustatud Eesti Maitse pääsukesemärk 2010
Lihatooted: AS Tartu Agro Rahinge Lihatööstus: poolsuitsuvorst Sealihavorst.
Piimatooted: PÜ E-Piim: Harmony Südamejuust, Koore juust, Eesti või; AS Maag Piimatööstus: Farmi Pastöriseeritud joogipiim, rasva 2,5%; AS Valio Eesti: Jogurtimaius suurte ploomitükkidega, Jogurtimaius suurte kirsitükkidega, Jogurtimaius mustika-maasika, Maasika jogurtimaius.
Pagari- ja kondiitritooted: AS Lõuna Pagarid: Värska Tummõ leib; AS Eesti Pagar: Rehe rukkileib (vormileib), Rehe rukkileib (põrandaleib), Cristella kohupiimasaiake 400 g/ Cheescake pastry, Cristella lihapirukas 400 g/Meat pastry; AS Kalev Chocolate Factory: Vilma küpsisepulber piimašokolaadipisaratega.
Kalatooted: DGM Shipping AS: Räimerümbad külmutatatud, Anšoovis oliivõlis, Balti vürtsikilud, Vürtsikilu fileed.
Alkohoolsed joogid: AS Liviko: Maarahva viin.
Tunnustatud Maitse ristikumärk 2010
Pagari- ja kondiitritooted: AS Kalev Chocolate Factory: Kalev Désirée piimašokolaad Caffé Latte maitselise täidisega, Kalev Désirée tume šokolaad espressomaitselise täidisega, Maiuspala pralineekompvek; OÜ Pagaripoisid: Singi-juustumuffin, Tort Cheescake; TÜ Šeiker Pai Pagar: Kihiline šokolaadimaitseline küpsis.
Allikas: agri.ee
Sel pühapäeval, 14. novembril algusega kl 11 toimub Obinitsa külakeskuses Taarka Pärimusteatri lavastuskoolitus, kuhu on oodatud kõik teatrihuvilised, eriti aga need, kel soovi ise teatrit teha.
Lavastuskoolituse käigus räägitakse lavastamisest üldiselt ja nüanssides, lavapealsest- ja tagusest ehk siis repertuaarivalikust, lavakujundusest, kostüümidest, rekvisiitidest; arutatakse üheskoos, kuidas teatritegemisel tekkivaid probleeme lahendada ning päeva lõpuks lavastatakse koostegemisrõõmuga üks improvisatsioonilise näidend.
Taarka Pärimusteater on Setomaal tegutsev harrastusteater, mis püüab kohalikku kultuuri hoida, väärtustada ja arendada teatri vahendeid ja võimalusi kasutades. Taarka Pärimusteatri üheks tegevussuunaks on ka kogukonnateatrite tegevuse toetamine.
Pärimusteater on aastatel 2006-2010 toonud lavale neli etendust, korraldanud näidendivõistluse ning korraldanud Setomaa noorte teatriõpet professionaalsete näitlejate käe all.
Täpsem info Eve Ellermäe käest e-posti aadressil eve@setomaa.ee või telefonitsi 524208.
Allikas: MTÜ Taarka Pärimusteater
SA Põlvamaa Arenduskeskus kuulutab välja konkursi lõppeva aasta parimate turismitegijate väljaselgitamiseks, kandidaate saab konkursile esitada igaüks.
Põlvamaa Arenduskeskuse turismiarendusjuhi Ulla-Maia Timmo sõnul on konkursi eesmärgiks tunnustada Põlvamaal edukalt tegutsevaid turismiettevõtteid, atraktiivseid projekte ja silmapaistvaid isikuid ning teadvustada maakonna inimestele turismivaldkonna olulisust.
Parimate selgitamine toimub tänavu neljas kategoorias:
“Aasta turundustegu” kategoorias tunnustatakse 2010. aastal Põlvamaale või oma piirkonnale positiivset tähelepanu toonud sündmust või tegusid laiemas mõistes. Sellesse kategooriasse võib esitada ka turismiga otseselt mitte seotud sündmusi. Hindamise aluseks on ettevõtte või isiku või teo tuntus, märgatav meediakajastus, märgatav panus Põlvamaa kui sihtkoha maine kujundamisele, uudsus, olulisus ja seotus Põlvamaaga
“Aasta atraktiivseim uustulnuk” kategoorias tunnustatakse 2010. aastal esile tõusnud turismiobjekti (majutust, toitlustust, muuseumi, looduslikku vaatamisväärsust vms), üritust, paketti, marsruuti vms. Hindamise aluseks on teenuse/toote uudsus, originaalsus, toote terviklikkus, tuntus, meediakajastus, Põlvamaa väärtustamine, idee jätkusuutlikkus, lisandväärtus piirkonnale.
“Aasta roheline tegu” kategoorias tunnustatakse 2010. aastal turismiga seotud keskkonnasõbralikku või -säästvat teenust või tegu. Hindamise aluseks on toote või teenuse keskkonnasõbralikkus ja -teadlikkuse tõstmine, säästlikkus ning seotus Põlvamaa – Rohelisema Elu mõttelaadiga.
“Aasta turismitöötaja” kategoorias tunnustatakse 2010. aastal silmapaistnud turismitöötajaid (teenindajaid, kokkasid, giide, juhte, jne). Hindamise aluseks on kutseoskused, positiivne kliendipoolne tagasiside, osalemised konkurssidel, enesetäiendamine jne. Loe edasi: Paku kandidaate Põlvamaa parima turismitegija konkursile
Põlvamaal kampaaniat koordineeriv Indrek Maripuu ütles, et asja õnnestumiseks oleks vaja inimestele müntide äratoomine teha nii kergeks kui võimalik. Selleks oleks aga kogumiskohti juurde vaja. Kogumisanuma jaoks on sobiv selline koht, kuhu inimesed ei pea eraldi minema. Sobivad nii avalikud kui piiratud ligipääsuga kohad (näiteks kontorid jmt).
Inimesed ja ettevõtted, kes soovivad mündikampaaniaga liituda, saavad oma heast tahtest kampaania korraldusmeeskonnale märku anda Põlvamaa koordinaator Indrek Maripuule (kontakti allpool) ning seejärel oma asutuse sees või klientidele suunatult samuti kogumiskastid üles panna.
Toidupanga tegevuse toetuseks saab omal algatusel korraldada ka kogumisüritusi. Sellest tuleks samuti eelnevalt märku anda kampaania koordinaatorile. Loe edasi: Aita kaasa mündikampaania õnnestumisele Põlvamaal
24. novembril toimuvad Põlva kultuuri- ja huvikeskuses infomess „Valikute tänav” ja noortekonverents, mille teemaks on tänavu „Loovuse jõud”.
Konverentsil soovitakse tõsta noorte teadlikkust sotsiaalsetest probleemidest ja innustada neid loovalt päevakajaliste teemadega tegelema. Noortekonverentsi avab Eesti üks mõjukamaid ühiskonnateadlasi, Tartu Ülikooli emeriitprofessor Marju Lauristin ettekandega „Vaesus kui väljakutse”.
Avatud on tantsu-, teatri-, muusika-, kunsti- ja filmitöötuba ning vaba mõtte koda.
Infomess «Valikute tänav» avatakse kell 9 ja noortekonverents algab kell 9.45.
Lisainfo ja registreerimine: www.polvanoored.ee/noortekonverents
MTÜ Räpina Omaalgatus eestvõttel on sellel sügisel toimunud koolitussari „Kogukonna arendajad”.
Seljataga on neli koolituspäeva ja viies – viimane veel ees.
Koolituspäevadel on kõneldud külavanemate rollist kogukonna arendamisel, kodanikuühenduse loomisest, meeskonna juhtimisest ja tulemuslike arutelude korraldamisest, demokraatiast kohalikul tasandil.
23. novembril seisab ees õppepäev, mille teemaks on „Koostöö kodanike ja kohaliku omavalitsuse vahel”.
Koolitused on toimunud Räpina valla eri paikades – Ruusal, Lintes, Nahal, Leevakul – , et koostööd aktiveerida ja oma valda paremini tundma õppida.
Koolitust korraldab Kodukandi koolituskeskus, lektorid on Kaie Toobal ja Marek Mekk.
Projekti kirjutamise koolitused jäävad uude aastasse. Koolitussari lõpeb kahepäevase õppereisiga Märjamaale, et tutvuda sealsete kodanikeühenduste tegemistega.
Eeloleval nädalavahetusel, 13.-14. novembril toimub Taevaskojas Salamaa puhkekeskuses kundalini jooga laager naistele, vahendab Põlvamaa infoportaal.
Teemaks on ajatud sõlmküsimused naise elus, nagu läbipõlemine ja kriis, kuidas olla hea ema, abikaasa, töökaaslane jne.
Vastuste leidmisel juhivad osalejaid kundalini jooga õpetajad Sukhdev Kaur, Siri Amardev Kaur ja Harpurkh Kaur.
Laagrisse on oodatud tütarlapsed ja naised alates 16. eluaastast.
Rohkem infot: www.salamaa.ee
Täna kell 12-13 peetakse Rosmal mardilaata. Nimelt korraldab Johannese Kool Rosmal oma iga-aastase traditsiooni kohaselt õpilaste mardilaada, kus müüakse omatehtud kaupa.
Kõik lapsed, vanemad ja teised head külalised on oodatud ostma, müüma, kauplema, vahetama ja toredast laadamelust osa saama. Laadalt võib leida kõike alates käsitööst, ehetest, küünlaalustest kuni taaskasutatud kraamini. Müüakse maitsvaid küpsetisi jm söödavat-joodavat, aga ka ülearuseid mänguasju, riidekraami jne.
Ettevõtmisega toetatakse ka kooli tegevust – iga kaupleja annetab 10% teenitud kasumist heategevuskassasse.
MTÜ Rosma Haridusselts korraldab 20 aasta eest asutatud waldorfkooli Johannese Kool Rosmal ja viis aastat tagasi loodud lasteaia Täheke tegevust. Seltsi juhatus koosneb vanematest ja õpetajatest ning teeb tööd vabatahtlikult. Tegemist on puhtalt kodanikualgatuse baasil tegutseva kooli ja lasteaiaga, õppetöö sisu ja vaimse kvaliteedi eest vastutab õpetajate kolleegium.
Rosma seltsi pere elab laiali üle Põlvamaa ja Võrumaa – kooli ja lasteaeda käib lapsi kokku 14 omavalitsusest. Nõnda on Johannese Kool Rosmal ja lasteaed Täheke kujunenud Kagu-Eesti piirkonnaüleseks ning unikaalseks haridusasutuseks, mis pakub tavapärase koolisüsteemi kõrval teistmoodi pedagoogikat ja tagab soovijatele valikuvõimaluse hariduses.
Allikas: MTÜ Rosma Haridusselts
Mammaste terviserajad ootavad looduses liikumisest lugu pidavaid inimesi ohutult ning turvaliselt jooksma ja kõndima. Rajamasin aga ei jõua ära oodata talve, et sisse ajada korralikud suusarajad.
Rajad asuvad Põlva linna ääres Põlva vallas Orajõe külas – metsaga kaetud Orajõe ürgorus jõe mõlemal kaldal.
Tervisespordikeskuses saab kasutada sauna, dušši ja riidekappi, vajadusel pakutakse ka majutust.
Mammaste valgustatud rada on avatud pimeduse tulekust kuni kella 21-ni. Loe lähemalt siit.
Allikas: Polvamaa.ee
MTÜ Piiriveere Liider kuulutab välja konkursi Räpinasse tegevusgrupi büroosse projektikonsultandi leidmiseks. Töö sisuks on Leader-programmi projektide menetlemine ja projektitaotlejate nõustamine.
Peamised ootused kandidaadile:
Konkursi tähtaeg on 1. detsember 2010.
Kandideerimiseks palutakse saata motivatsioonikiri koos elulookirjelduse ja palgasooviga e-posti aadressil piiriveere@piiriveere.ee märgusõnaga “konsultant”.
Lähemat infot saate küsida: Kaidi-Mari Liping, tel 5565 5172, kaidimari@piiriveere.ee.
Täna, 5. novembril algusega kell 18 toimub Põlvamaal Ahja kultuurimajas heategevuslik lauluõhtu, kus esinevad paariti Ahja parimad lauljad.
Žürii valib välja võitjapaari, kes otsustab, millise projekti heaks piletitulu annetatakse. Publik saab valida oma lemmiku.
Täna, 4. novembril kell 18 jõuab Värska kultuurikeskusse külla Pärimusmuusika Ait. Kõigil on võimalik Silver Sepa juhendusel pärimustantsu õppida ja hiljem ansambli Gjangsta saatel tantsu vihtuda. Ansamblis musitseerivad Jalmar Vabarna, Villu Talsi, Jaan Jaago ja Tanel Kadalipp.
Eelmisel nädalal lisandusid Põlvamaa rohelisemat märki kandvate toodete hulka Sikahansi talu uued mädarõikasegud, Kersti Seina käsitöötooted, Metsakoda OÜ turismipakett „Saladuslik Salamaa“ ning Kõlleste Kommimeistrite meešokolaad.
Sikahansi talu põldudel kasvatatakse mädarõigast mahepõllunduse tingimustes. Äsja rohelisema märgi pälvinud toodetes lisatakse omakasvatatud toormele astelpalju, küüslauku ja jõhvikaid.
Rohelisem märk omistati ka Kersti Seina käsitsi kootud, Põlvamaa rahvariidemustriga kaunistatud kinnastele ja sokkidele ning lipuvärvides tikitud toodetele. Käsitöötoodete lõng pärineb Kersti Seina oma talust.
Esmakordselt anti märk välja turismkategoorias ja märgi pälvis Metsakoda OÜ turismiteenus „Saladuslik Salamaa“. Turismpaketti pakutakse huvilistele Taevaskojas, kus matkates tutvutakse meie omapärase looduse ja kultuuripärandiga, ööbitakse teematubades ning osaletakse ökotöötoas maalimiskursusel.
Põlvamaa Rohelisem märk ühendab Põlvamaa looduslikust toorainest ja kohapeal tehtud kvaliteetseid tooteid ja teenuseid ning seda väljastatakse alates 2009. aasta jaanuarist. Tänaseks on Põlvamaa rohelisema märgiga tunnustatud üle 146 tootenimetuse, mida pakub 27 ettevõtet.
Rohelisema märgi idee sündis Põlvamaa ettevõtjate ühisarutelude käigus ning selle väljaandmist kureerib Põlvamaa Arenduskeskus. Märgi visuaal on seotud maakonna tunnuslausega
Möödunud laupäeval alustas Põlvas õpinguid neljas lend tulevasi lõõtsamängijaid. Kursuse esimesel päeval oli kohal 30 pillihuvilist Põltsamaalt, Murastest, Urvastest, Oravalt, Savernast, Himmastest, Elvast ja teistest kaunitest Eestimaa paikadest.
Kuna lõõtspillimängu õppimine on elukestev protsess, siis ei ole lõõtspillimängijate kursustel osalemise sagedus piiratud ning oodatud olid kõik, kel huvi ja soovi Teppo pilliga tutvust teha. Seetõttu oli laupäeval kohal palju neidki, kes lõõtsakursusel osalenud ka varasematel aastatel. Täiesti uusi õppijaid oli kümme.
Ühe muutusena sellesügisese lõõtsakooli juures on kaks uut õpetajat: noored andekad pillimängijad Hendrik Hinrikus ja Kristi Kool, kes mõlemad on välja kasvanud III lõõtsamängijate kursusest 2009. aasta sügisel. Lisaks sellele on õpetajateks ka Heino Tartes, Toomas Ojasaar, Kalev Kreegipuu, Riho Pähn ja Aivar Teppo. Heino Tartese sõnul on peamine õpetada kursusel matkimise meetodil traditsioonilist külapillimeeste stiili, kuna selle mängustiili oskajaid jääb järjest vähemaks. Paljude noorte pillimängijate stiil mõjutatud teiste maade muusikast ning eestilikku, lõõtspillile kõige omasemat külapillimehelikku mängimist kohtab järjest vähem.
Tartes võrdles õppimisprotsessi supi keetmisega :”Supile võid ka kuhjaga igasugused elemente juurde lisada, nii suhkrut kui soola, liha ja kala ja kõike läbisegi, aga tõenäoliselt ei kõlba selline supp enam pärast süüa”. Pärast
Lõõtsakursus kestab 2. aprillini, koos käiakse kaks korda kuus laupäeviti kella poole üheteistkümnest kella poole kolmeni. Kursuse sisse mahuvad uuel aastal Avatud lõõtsade päev (15. jaanuar), õppereisi Võrru ja Teppo lõõtspillitallu ning kontsertreis Põltsamaale.
Idee hakata koolitama välja uusi lõõtspillimängijaid tuli Saverna pillimehel Heino Tartesel aastaid tagasi pärast raamatu „Põlvamaa lõõtspillimängijad“ kirjutamist. Raamatu jaoks tehtud ringsõitude ja intervjuude käigus hakkas üha enam selguma tõsiasi, et uusi noori mängijaid ei ole kuskilt peale tulemas, kuna vanad meistrid ei võta kergelt õpilasi ning samuti on Lõuna-Eestis puudu kohtadest, kus koolitatakse välja just külapillimehe stiili valdavaid pillimehi. Lõõtspillimängijate kursuse esimene õppekava valmis Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuses 2007. aasta lõpul ning esimene rühm kursuslasi tuli kokku 13. jaanuaril 2008 Põlva Muusikakoolis. Kursus oli populaarne ning seetõttu jätkusid need ka 2008. ja 2009. aasta sügisel.
Kati Taal
Laupäeval, 06.11.2010 kell 10 on Kanepi Seltsimajas oodatud nii omaküpsetatud leiva kui leivakõrvasega kauplejad. Hea võimalus vahetada kogemusi ja saada leivaküpsetamise nippe.
Korraldab MTÜ Kanepi Valla Selts, info 505 6297
Eesti Pärimusmuusika Keskus ootab novembri algul viies Eesti paigas tantsulembest publikut labajalavalsist ja näppepillidest kantud tantsuõhtutele.
Projektijuhi Harlet Orasmaa sõnul pistab Viljandi Pärimusmuusika Ait piltlikult öeldes viiuli, mandoliini ja kitarri reisipauna, vinnab kontrabassi õlale, hüüab endaga kaasa kõige nobenäpsemad pillipoisid ja -tüdrukud ning teeb labajalgsel sammul Eestimaale tiiru peale.
“Pakume õhtute algatuseks võimalust osa saada labajalavalsi teemalisest õpitoast, mida juhib mitmekesiste huvidega muusika- ja tantsumees Silver Sepp. “Räägime pärimustantsu ja lavatantsu seostest ning erinevustest ja rändame koos labajalavalsiga läbi ajaloo. Tantsusamme saadab viiulil Karoliina Kreintaal,” selgitas Orasmaa.
Orasmaa avaldas veendumust, et tõelise hoo saavad õhtud sisse näppepillide ansambli Gjangsta tüürimisel. Gjangsta ehk Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia muusikamaja näppepillide kvartett tuli kokku 2008. aastal sihiga populariseerida mandoliini ja kitarri kasutamist eesti pärimusmuusikas. Hiljuti ilmus kvartetil debüütalbum “Sipelga
polka”, millelt pärineb suurem osa õhtu jooksul kõlavatest lugudest. Ansamblisse kuuluvad tuntud ja tunnustatud noored pärimusmuusikud Jalmar Vabarna (oktavmandoliin), Villu Talsi (mandoliin), Jaan Jaago (kitarr), Tanel Kadalipp (kontrabass).
“Nende poiste koosmängus on tõelist särtsu, mis ei tohiks ühtki saalis viibijat puudutamata jätta,” sõnas projektijuht.
Kui seni on pärimusmuusika keskus kultuurisündmusi korraldanud peamiselt Viljandis, Tallinnas ja Tartus, siis tantsuõhtud viiakse väiksematesse kohtadesse, kus leidub ohtralt energilist tantsurahvast. Nii ongi lustliku meelega inimesed oodatud 2. novembril Jõgeva gümnaasiumisse, 3. novembril Jõõpre rahvamajja, 4. novembril Värska kultuurikeskusesse, 5. novembril Viljandi Pärimusmuusika Aita ja 6. novembril Kiviõli muusikakooli.
Õpitoad algavad kell 18 ning ansambel Gjangsta päästab oma lood valla kell 20. Erandiks on Viljandi Pärimusmuusika Ait, kus õpituba juhatatakse sisse kell 19 ja tantsupidu kell 20.30.
Lisainfo: Harlet Orasmaa, Eesti Pärimusmuusika Keskuse projektijuht, harlet.orasmaa@folk.ee, tel 558 8702
Rannar Raba
Setomaal tegutsevas Vana Jüri seebikojas valmivad mitmesugused seebid: Setomaa, Taarka, Potiseto seep, Uiboneio jne.
Senini ei ole suudetud aga välja mõelda nime tõrvaseebile. Seepärast on Vana Jüri seebikoda kuulutanud välja selleteemalise konkursi.
Nimi tuleb saata postkaardiga aadressil: Silver Hüdsi, Vahtraoru talu, Tsätski nulk, 64006 Setomaa.
Kõikide osalejate vahel loositakse välja kanuumatk Piusa jõel kümnele inimesele. Kaarte seebi nimega oodatakse kuni 10. novembrini.
Setomaa käsitöökogu kavandab tulevaks aastaks traditsioonilise setu käsitöö teemalisi koolitusi ja infopäevi, vahendab Setomaa infoportaal. Tänavus aasta märgusõnad on olnud „taluarhitektuur” ja „savi”.
Koolitused on käsitöökogu juhataja Sigre Andresoni sõnul üldse tõsiselt käsile võetud. 2009. aasta sügisel alanud taluarhitektuuri koolitusel on osalenud ligi 200 inimest. Viimane õppepäev toimus eile, 27. oktoobril Missos, teemaks puitkatused.
Suvel toimusid Viese Jaanuse korraldatud savikoolitused „Käsitsi voolitav savimaja”, „Valmistame ise savi-, sõnniku- ja lubjakrohvi” ning „Efektiivsed rakettahjud, kaminad ja ümarad lesod iseehitajatele”.
Järgmisel aastal keskendutakse Sigre Andresoni sõnul eelkõige setu rahvarõivaste valmistamisel tarvilikele tehnikatele nagu niplispits, värviline heegelpits, kangastelgedel kudumine, tikkimine ning vööd ja paelad.
Käsitöökogu saab oma tegevuseks toetust Setomaa kultuuriprogrammist ja arenguprogrammist.
Rohkem infot: www.setomaa.ee
Reedel, 29. oktoobril algusega kell 12 avatakse pidulikult Piusa koobastiku külastuskeskus.
Keskuses asuvad 50kohaline seminariruum, kohvik, kontoripinnad ning laste meisterdamistuba. Keskuse ekspositsioon tutvustab nii Piusa koobaste kui ka piirkonna ajalugu.
Külastajatele pakutakse vaatamiseks AD Oculos Filmi toodetud filmiprogrammi võru, eesti, vene ja inglise keeles. Ekspositsiooni on koostanud Ahhaa keskus. Ainulaadne võimalus Eestis on siseneda koopasse virtuaalselt 3D-lahenduse abil.
Helmi Sakkovi projekteeritud hoone põhiplaan kujutab nahkhiirt. Külastuskeskuse ehitamisel on kasutatud keskkonnasäästlikke võtteid: murukatusega hoonet köetakse teraviljajäätmetel töötava katlaga ning osalt kasutatakse päikeseenergiat.
Külastuskeskuse rajamine läks maksma ligi 10 miljonit krooni, sellest ehitustööd olid 6,64 miljonit. Ehitustööd on teinud AS Semuehitus. Külastuskeskuse rajamist Piusale toetas Euroopa regionaalarengufond. Keskust hakkab haldama Orava valla loodud sihtasutus Piusa.
Piusa koopad. Foto: Dmitri Kotjuh
Juba ammustest aegadest on hämarad talveõhtud olnud sobiv aeg käsitöö tegemiseks. Taevaskoja puhkekeskus ja Mammaste tervisespordikeskus kutsuvad omale sobival ajal seepi viltima.
Seebiviltimise käigus meisterdatakse villaheidest vilt, abiks soe ja külm vesi.Valmiva vildi sisse peidetakse seebi. Nii saabki mõnusa seep-nuustiku, mida võib kasutada ise või kinkida sõbrale. Viltida võib ka kõrina beebile või hoopis vahva mängupalli kassile.
Kõige parem on tulla viltima koos grupiga. Viltimine kestab ligi tund. Tasuline. Kohapeal on võimalik külastada ka kohvikut või saada toitlustusteenust.
Lisainfo: 515 9870
Allikas: www.taevaskoja.ee
Reedel, 29. oktoobril toimub Põlva kultuuri- ja huvikeskuses (Kesk 15) kümnes maaraamatukoguhoidjate päev.
Päev algab kell 10 hommikukohviga, järgnevad tervitused. Kella 11.30-13.30 kuulatakse ettekandeid. Nippe laste lugemishuvi süvendamiseks avaldab Krootuse põhikooli õpetaja Sigrid Mallene. Inimeseks olemisest räägib Põlva maavalitsuse terviseedenduse spetsialist Ene Mattus. Elu kutse – selliselt on oma ettekande sõnastanud koolitaja-nõustaja Terje Paes.
Kell 13.30-14.30 on planeeritud lõunasöök kultuurikeskuses. Kell 14.30-15 saavad kokkutulnud aimu Põlvast kui Eesti lõõtsapealinnast. Esinevad lõõtsamehed Heino Tartes ja Toomas Ojasaar, viiulil Signe Pruus.
Kell 15-16 tunnustatakse maaraamatukoguhoidjaid.
Päeva jooksul saab vaadata Põlva naiste käsitööde näitust ja Sigrid Mallese väljapanekut metoodilistest vahenditest laste lugemise arendamiseks.
Üritust toetavad Hasartmängumaksu nõukogu, kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp, Põlva linnavalitsus, AS Lõuna Pagarid.
Korraldajad on Põlva keskraamatukogu ja ERÜ maaraamatukogude sektsioon.
Raamatukogupäevad „Jah lugemisele!“ algasid 20. oktoobril ja kestavad 30. oktoobrini.
Heiferi projekt jagab soovijatele taas loomi: lambaid, kitsi ja lehmi, soovi korral vasikaid ning peagi ka lihaveiseid. Kuigi projekt on mõeldud Võru-, Põlva- ja Valgamaa jaoks, võib jätkuda tasuta loomi ka ülejäänud Eesti elanikele.
Praegu jagatavad loomad on Heiferi projekti käigus saadud esimeste loomade järeltulijad. Heiferi nõue on nimelt selline, et tasuta looma saanud pere peab järgmisele perele edasi andma looma emase täiskasvanud järeltulija. Heifer jagabki peamiselt emaseid loomi, harvemal juhul isaseid tõuhoidjaid.
„Kui kellelgi on lambakari juba olemas, aga tahab tõujäära saada, siis see on võimalik, kuid pärast tuleb edasi anda emane loom,“ ütles Võrumaa Heiferi projektijuht Aigar Piho Võrumaa taluliidust. Ta lisas, et sihtgrupp on siiski need majapidamised, kus siiani pole loomi olnud. Suure karjaga talunike jaoks pole projekt mõeldud.
Piho julgustab inimesi omale loomi võtma, eelneva kogemuse puudumist ei maksa karta. Senise kogemuse põhjal võib ta öelda, et esmakordsete loomapidajate loomad on tervemad kui kogenute omad. Kui aga pere mõne aja pärast leiab, et pole siiski võimeline looma pidama, on see võimalik tagasi anda ja projektijuht otsib loomale uue pere.
Baltikumis läheb projektidel hästi
Aeg-ajalt käiakse Heiferi peakorterist USAst ka kontrolli teostamas. Teadusasutustest palgatud sõltumatud eksperdid on Eestis käinud üle vaatamas, kas paberimajandus on korras ning kuidas loomad peredes elavad. Eestit on väisanud ka USA kodanikud, kes Heiferile raha on annetanud.
Aasta alguses külmutas kultuuriministeerium Vana Võrumaa kultuuriprogrammi 2010. a eelarvest 10%, mistõttu kevadel sai programmi nõukogu jagada erinevate võru keelt ja kultuuri toetavate ettevõtmiste vahel vaid 1,35 miljonit krooni eelarves ette nähtud 1,5 miljoni asemel. Siis pälvis toetuse 23 erinevat taotlust alates Põlvas peetud võrukeelse Uma Pido korraldamise ja omakeelse Uma Lehe väljaandmise toetamisest kuni Mari Kalkuni uue plaadi tegemise ja võrukeelse lastehoiu algatuse Keelepesa toetamiseni. Kahjuks jäi hulk taotlusi raha vähesuse tõttu toetamata või osutus toetatuks vaid osaliselt.
Nüüd on ka ülejäänud programmi raha lõpuks lahti sulatatud ja nõukogul seisab novembris ees kohustus otstarbekalt jaotada veel 150 000 krooni headele ettevõtmistele Vana Võrumaa kultuuri hüvanguks.
