Eeloleval nädalavahetusel, 13.-14. novembril toimub Taevaskojas Salamaa puhkekeskuses kundalini jooga laager naistele, vahendab Põlvamaa infoportaal.
Teemaks on ajatud sõlmküsimused naise elus, nagu läbipõlemine ja kriis, kuidas olla hea ema, abikaasa, töökaaslane jne.
Vastuste leidmisel juhivad osalejaid kundalini jooga õpetajad Sukhdev Kaur, Siri Amardev Kaur ja Harpurkh Kaur.
Laagrisse on oodatud tütarlapsed ja naised alates 16. eluaastast.
Rohkem infot: www.salamaa.ee
Täna kell 12-13 peetakse Rosmal mardilaata. Nimelt korraldab Johannese Kool Rosmal oma iga-aastase traditsiooni kohaselt õpilaste mardilaada, kus müüakse omatehtud kaupa.
Kõik lapsed, vanemad ja teised head külalised on oodatud ostma, müüma, kauplema, vahetama ja toredast laadamelust osa saama. Laadalt võib leida kõike alates käsitööst, ehetest, küünlaalustest kuni taaskasutatud kraamini. Müüakse maitsvaid küpsetisi jm söödavat-joodavat, aga ka ülearuseid mänguasju, riidekraami jne.
Ettevõtmisega toetatakse ka kooli tegevust – iga kaupleja annetab 10% teenitud kasumist heategevuskassasse.
MTÜ Rosma Haridusselts korraldab 20 aasta eest asutatud waldorfkooli Johannese Kool Rosmal ja viis aastat tagasi loodud lasteaia Täheke tegevust. Seltsi juhatus koosneb vanematest ja õpetajatest ning teeb tööd vabatahtlikult. Tegemist on puhtalt kodanikualgatuse baasil tegutseva kooli ja lasteaiaga, õppetöö sisu ja vaimse kvaliteedi eest vastutab õpetajate kolleegium.
Rosma seltsi pere elab laiali üle Põlvamaa ja Võrumaa – kooli ja lasteaeda käib lapsi kokku 14 omavalitsusest. Nõnda on Johannese Kool Rosmal ja lasteaed Täheke kujunenud Kagu-Eesti piirkonnaüleseks ning unikaalseks haridusasutuseks, mis pakub tavapärase koolisüsteemi kõrval teistmoodi pedagoogikat ja tagab soovijatele valikuvõimaluse hariduses.
Allikas: MTÜ Rosma Haridusselts
Mammaste terviserajad ootavad looduses liikumisest lugu pidavaid inimesi ohutult ning turvaliselt jooksma ja kõndima. Rajamasin aga ei jõua ära oodata talve, et sisse ajada korralikud suusarajad.
Rajad asuvad Põlva linna ääres Põlva vallas Orajõe külas – metsaga kaetud Orajõe ürgorus jõe mõlemal kaldal.
Tervisespordikeskuses saab kasutada sauna, dušši ja riidekappi, vajadusel pakutakse ka majutust.
Mammaste valgustatud rada on avatud pimeduse tulekust kuni kella 21-ni. Loe lähemalt siit.
Allikas: Polvamaa.ee
MTÜ Piiriveere Liider kuulutab välja konkursi Räpinasse tegevusgrupi büroosse projektikonsultandi leidmiseks. Töö sisuks on Leader-programmi projektide menetlemine ja projektitaotlejate nõustamine.
Peamised ootused kandidaadile:
Konkursi tähtaeg on 1. detsember 2010.
Kandideerimiseks palutakse saata motivatsioonikiri koos elulookirjelduse ja palgasooviga e-posti aadressil piiriveere@piiriveere.ee märgusõnaga “konsultant”.
Lähemat infot saate küsida: Kaidi-Mari Liping, tel 5565 5172, kaidimari@piiriveere.ee.
Täna, 5. novembril algusega kell 18 toimub Põlvamaal Ahja kultuurimajas heategevuslik lauluõhtu, kus esinevad paariti Ahja parimad lauljad.
Žürii valib välja võitjapaari, kes otsustab, millise projekti heaks piletitulu annetatakse. Publik saab valida oma lemmiku.
Täna, 4. novembril kell 18 jõuab Värska kultuurikeskusse külla Pärimusmuusika Ait. Kõigil on võimalik Silver Sepa juhendusel pärimustantsu õppida ja hiljem ansambli Gjangsta saatel tantsu vihtuda. Ansamblis musitseerivad Jalmar Vabarna, Villu Talsi, Jaan Jaago ja Tanel Kadalipp.
Eelmisel nädalal lisandusid Põlvamaa rohelisemat märki kandvate toodete hulka Sikahansi talu uued mädarõikasegud, Kersti Seina käsitöötooted, Metsakoda OÜ turismipakett „Saladuslik Salamaa“ ning Kõlleste Kommimeistrite meešokolaad.
Sikahansi talu põldudel kasvatatakse mädarõigast mahepõllunduse tingimustes. Äsja rohelisema märgi pälvinud toodetes lisatakse omakasvatatud toormele astelpalju, küüslauku ja jõhvikaid.
Rohelisem märk omistati ka Kersti Seina käsitsi kootud, Põlvamaa rahvariidemustriga kaunistatud kinnastele ja sokkidele ning lipuvärvides tikitud toodetele. Käsitöötoodete lõng pärineb Kersti Seina oma talust.
Esmakordselt anti märk välja turismkategoorias ja märgi pälvis Metsakoda OÜ turismiteenus „Saladuslik Salamaa“. Turismpaketti pakutakse huvilistele Taevaskojas, kus matkates tutvutakse meie omapärase looduse ja kultuuripärandiga, ööbitakse teematubades ning osaletakse ökotöötoas maalimiskursusel.
Põlvamaa Rohelisem märk ühendab Põlvamaa looduslikust toorainest ja kohapeal tehtud kvaliteetseid tooteid ja teenuseid ning seda väljastatakse alates 2009. aasta jaanuarist. Tänaseks on Põlvamaa rohelisema märgiga tunnustatud üle 146 tootenimetuse, mida pakub 27 ettevõtet.
Rohelisema märgi idee sündis Põlvamaa ettevõtjate ühisarutelude käigus ning selle väljaandmist kureerib Põlvamaa Arenduskeskus. Märgi visuaal on seotud maakonna tunnuslausega
Möödunud laupäeval alustas Põlvas õpinguid neljas lend tulevasi lõõtsamängijaid. Kursuse esimesel päeval oli kohal 30 pillihuvilist Põltsamaalt, Murastest, Urvastest, Oravalt, Savernast, Himmastest, Elvast ja teistest kaunitest Eestimaa paikadest.
Kuna lõõtspillimängu õppimine on elukestev protsess, siis ei ole lõõtspillimängijate kursustel osalemise sagedus piiratud ning oodatud olid kõik, kel huvi ja soovi Teppo pilliga tutvust teha. Seetõttu oli laupäeval kohal palju neidki, kes lõõtsakursusel osalenud ka varasematel aastatel. Täiesti uusi õppijaid oli kümme.
Ühe muutusena sellesügisese lõõtsakooli juures on kaks uut õpetajat: noored andekad pillimängijad Hendrik Hinrikus ja Kristi Kool, kes mõlemad on välja kasvanud III lõõtsamängijate kursusest 2009. aasta sügisel. Lisaks sellele on õpetajateks ka Heino Tartes, Toomas Ojasaar, Kalev Kreegipuu, Riho Pähn ja Aivar Teppo. Heino Tartese sõnul on peamine õpetada kursusel matkimise meetodil traditsioonilist külapillimeeste stiili, kuna selle mängustiili oskajaid jääb järjest vähemaks. Paljude noorte pillimängijate stiil mõjutatud teiste maade muusikast ning eestilikku, lõõtspillile kõige omasemat külapillimehelikku mängimist kohtab järjest vähem.
Tartes võrdles õppimisprotsessi supi keetmisega :”Supile võid ka kuhjaga igasugused elemente juurde lisada, nii suhkrut kui soola, liha ja kala ja kõike läbisegi, aga tõenäoliselt ei kõlba selline supp enam pärast süüa”. Pärast
Lõõtsakursus kestab 2. aprillini, koos käiakse kaks korda kuus laupäeviti kella poole üheteistkümnest kella poole kolmeni. Kursuse sisse mahuvad uuel aastal Avatud lõõtsade päev (15. jaanuar), õppereisi Võrru ja Teppo lõõtspillitallu ning kontsertreis Põltsamaale.
Idee hakata koolitama välja uusi lõõtspillimängijaid tuli Saverna pillimehel Heino Tartesel aastaid tagasi pärast raamatu „Põlvamaa lõõtspillimängijad“ kirjutamist. Raamatu jaoks tehtud ringsõitude ja intervjuude käigus hakkas üha enam selguma tõsiasi, et uusi noori mängijaid ei ole kuskilt peale tulemas, kuna vanad meistrid ei võta kergelt õpilasi ning samuti on Lõuna-Eestis puudu kohtadest, kus koolitatakse välja just külapillimehe stiili valdavaid pillimehi. Lõõtspillimängijate kursuse esimene õppekava valmis Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuses 2007. aasta lõpul ning esimene rühm kursuslasi tuli kokku 13. jaanuaril 2008 Põlva Muusikakoolis. Kursus oli populaarne ning seetõttu jätkusid need ka 2008. ja 2009. aasta sügisel.
Kati Taal
Laupäeval, 06.11.2010 kell 10 on Kanepi Seltsimajas oodatud nii omaküpsetatud leiva kui leivakõrvasega kauplejad. Hea võimalus vahetada kogemusi ja saada leivaküpsetamise nippe.
Korraldab MTÜ Kanepi Valla Selts, info 505 6297
Eesti Pärimusmuusika Keskus ootab novembri algul viies Eesti paigas tantsulembest publikut labajalavalsist ja näppepillidest kantud tantsuõhtutele.
Projektijuhi Harlet Orasmaa sõnul pistab Viljandi Pärimusmuusika Ait piltlikult öeldes viiuli, mandoliini ja kitarri reisipauna, vinnab kontrabassi õlale, hüüab endaga kaasa kõige nobenäpsemad pillipoisid ja -tüdrukud ning teeb labajalgsel sammul Eestimaale tiiru peale.
“Pakume õhtute algatuseks võimalust osa saada labajalavalsi teemalisest õpitoast, mida juhib mitmekesiste huvidega muusika- ja tantsumees Silver Sepp. “Räägime pärimustantsu ja lavatantsu seostest ning erinevustest ja rändame koos labajalavalsiga läbi ajaloo. Tantsusamme saadab viiulil Karoliina Kreintaal,” selgitas Orasmaa.
Orasmaa avaldas veendumust, et tõelise hoo saavad õhtud sisse näppepillide ansambli Gjangsta tüürimisel. Gjangsta ehk Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia muusikamaja näppepillide kvartett tuli kokku 2008. aastal sihiga populariseerida mandoliini ja kitarri kasutamist eesti pärimusmuusikas. Hiljuti ilmus kvartetil debüütalbum “Sipelga
polka”, millelt pärineb suurem osa õhtu jooksul kõlavatest lugudest. Ansamblisse kuuluvad tuntud ja tunnustatud noored pärimusmuusikud Jalmar Vabarna (oktavmandoliin), Villu Talsi (mandoliin), Jaan Jaago (kitarr), Tanel Kadalipp (kontrabass).
“Nende poiste koosmängus on tõelist särtsu, mis ei tohiks ühtki saalis viibijat puudutamata jätta,” sõnas projektijuht.
Kui seni on pärimusmuusika keskus kultuurisündmusi korraldanud peamiselt Viljandis, Tallinnas ja Tartus, siis tantsuõhtud viiakse väiksematesse kohtadesse, kus leidub ohtralt energilist tantsurahvast. Nii ongi lustliku meelega inimesed oodatud 2. novembril Jõgeva gümnaasiumisse, 3. novembril Jõõpre rahvamajja, 4. novembril Värska kultuurikeskusesse, 5. novembril Viljandi Pärimusmuusika Aita ja 6. novembril Kiviõli muusikakooli.
Õpitoad algavad kell 18 ning ansambel Gjangsta päästab oma lood valla kell 20. Erandiks on Viljandi Pärimusmuusika Ait, kus õpituba juhatatakse sisse kell 19 ja tantsupidu kell 20.30.
Lisainfo: Harlet Orasmaa, Eesti Pärimusmuusika Keskuse projektijuht, harlet.orasmaa@folk.ee, tel 558 8702
Rannar Raba
Setomaal tegutsevas Vana Jüri seebikojas valmivad mitmesugused seebid: Setomaa, Taarka, Potiseto seep, Uiboneio jne.
Senini ei ole suudetud aga välja mõelda nime tõrvaseebile. Seepärast on Vana Jüri seebikoda kuulutanud välja selleteemalise konkursi.
Nimi tuleb saata postkaardiga aadressil: Silver Hüdsi, Vahtraoru talu, Tsätski nulk, 64006 Setomaa.
Kõikide osalejate vahel loositakse välja kanuumatk Piusa jõel kümnele inimesele. Kaarte seebi nimega oodatakse kuni 10. novembrini.
Setomaa käsitöökogu kavandab tulevaks aastaks traditsioonilise setu käsitöö teemalisi koolitusi ja infopäevi, vahendab Setomaa infoportaal. Tänavus aasta märgusõnad on olnud „taluarhitektuur” ja „savi”.
Koolitused on käsitöökogu juhataja Sigre Andresoni sõnul üldse tõsiselt käsile võetud. 2009. aasta sügisel alanud taluarhitektuuri koolitusel on osalenud ligi 200 inimest. Viimane õppepäev toimus eile, 27. oktoobril Missos, teemaks puitkatused.
Suvel toimusid Viese Jaanuse korraldatud savikoolitused „Käsitsi voolitav savimaja”, „Valmistame ise savi-, sõnniku- ja lubjakrohvi” ning „Efektiivsed rakettahjud, kaminad ja ümarad lesod iseehitajatele”.
Järgmisel aastal keskendutakse Sigre Andresoni sõnul eelkõige setu rahvarõivaste valmistamisel tarvilikele tehnikatele nagu niplispits, värviline heegelpits, kangastelgedel kudumine, tikkimine ning vööd ja paelad.
Käsitöökogu saab oma tegevuseks toetust Setomaa kultuuriprogrammist ja arenguprogrammist.
Rohkem infot: www.setomaa.ee
Reedel, 29. oktoobril algusega kell 12 avatakse pidulikult Piusa koobastiku külastuskeskus.
Keskuses asuvad 50kohaline seminariruum, kohvik, kontoripinnad ning laste meisterdamistuba. Keskuse ekspositsioon tutvustab nii Piusa koobaste kui ka piirkonna ajalugu.
Külastajatele pakutakse vaatamiseks AD Oculos Filmi toodetud filmiprogrammi võru, eesti, vene ja inglise keeles. Ekspositsiooni on koostanud Ahhaa keskus. Ainulaadne võimalus Eestis on siseneda koopasse virtuaalselt 3D-lahenduse abil.
Helmi Sakkovi projekteeritud hoone põhiplaan kujutab nahkhiirt. Külastuskeskuse ehitamisel on kasutatud keskkonnasäästlikke võtteid: murukatusega hoonet köetakse teraviljajäätmetel töötava katlaga ning osalt kasutatakse päikeseenergiat.
Külastuskeskuse rajamine läks maksma ligi 10 miljonit krooni, sellest ehitustööd olid 6,64 miljonit. Ehitustööd on teinud AS Semuehitus. Külastuskeskuse rajamist Piusale toetas Euroopa regionaalarengufond. Keskust hakkab haldama Orava valla loodud sihtasutus Piusa.
Piusa koopad. Foto: Dmitri Kotjuh
Juba ammustest aegadest on hämarad talveõhtud olnud sobiv aeg käsitöö tegemiseks. Taevaskoja puhkekeskus ja Mammaste tervisespordikeskus kutsuvad omale sobival ajal seepi viltima.
Seebiviltimise käigus meisterdatakse villaheidest vilt, abiks soe ja külm vesi.Valmiva vildi sisse peidetakse seebi. Nii saabki mõnusa seep-nuustiku, mida võib kasutada ise või kinkida sõbrale. Viltida võib ka kõrina beebile või hoopis vahva mängupalli kassile.
Kõige parem on tulla viltima koos grupiga. Viltimine kestab ligi tund. Tasuline. Kohapeal on võimalik külastada ka kohvikut või saada toitlustusteenust.
Lisainfo: 515 9870
Allikas: www.taevaskoja.ee
Reedel, 29. oktoobril toimub Põlva kultuuri- ja huvikeskuses (Kesk 15) kümnes maaraamatukoguhoidjate päev.
Päev algab kell 10 hommikukohviga, järgnevad tervitused. Kella 11.30-13.30 kuulatakse ettekandeid. Nippe laste lugemishuvi süvendamiseks avaldab Krootuse põhikooli õpetaja Sigrid Mallene. Inimeseks olemisest räägib Põlva maavalitsuse terviseedenduse spetsialist Ene Mattus. Elu kutse – selliselt on oma ettekande sõnastanud koolitaja-nõustaja Terje Paes.
Kell 13.30-14.30 on planeeritud lõunasöök kultuurikeskuses. Kell 14.30-15 saavad kokkutulnud aimu Põlvast kui Eesti lõõtsapealinnast. Esinevad lõõtsamehed Heino Tartes ja Toomas Ojasaar, viiulil Signe Pruus.
Kell 15-16 tunnustatakse maaraamatukoguhoidjaid.
Päeva jooksul saab vaadata Põlva naiste käsitööde näitust ja Sigrid Mallese väljapanekut metoodilistest vahenditest laste lugemise arendamiseks.
Üritust toetavad Hasartmängumaksu nõukogu, kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp, Põlva linnavalitsus, AS Lõuna Pagarid.
Korraldajad on Põlva keskraamatukogu ja ERÜ maaraamatukogude sektsioon.
Raamatukogupäevad „Jah lugemisele!“ algasid 20. oktoobril ja kestavad 30. oktoobrini.
Heiferi projekt jagab soovijatele taas loomi: lambaid, kitsi ja lehmi, soovi korral vasikaid ning peagi ka lihaveiseid. Kuigi projekt on mõeldud Võru-, Põlva- ja Valgamaa jaoks, võib jätkuda tasuta loomi ka ülejäänud Eesti elanikele.
Praegu jagatavad loomad on Heiferi projekti käigus saadud esimeste loomade järeltulijad. Heiferi nõue on nimelt selline, et tasuta looma saanud pere peab järgmisele perele edasi andma looma emase täiskasvanud järeltulija. Heifer jagabki peamiselt emaseid loomi, harvemal juhul isaseid tõuhoidjaid.
„Kui kellelgi on lambakari juba olemas, aga tahab tõujäära saada, siis see on võimalik, kuid pärast tuleb edasi anda emane loom,“ ütles Võrumaa Heiferi projektijuht Aigar Piho Võrumaa taluliidust. Ta lisas, et sihtgrupp on siiski need majapidamised, kus siiani pole loomi olnud. Suure karjaga talunike jaoks pole projekt mõeldud.
Piho julgustab inimesi omale loomi võtma, eelneva kogemuse puudumist ei maksa karta. Senise kogemuse põhjal võib ta öelda, et esmakordsete loomapidajate loomad on tervemad kui kogenute omad. Kui aga pere mõne aja pärast leiab, et pole siiski võimeline looma pidama, on see võimalik tagasi anda ja projektijuht otsib loomale uue pere.
Baltikumis läheb projektidel hästi
Aeg-ajalt käiakse Heiferi peakorterist USAst ka kontrolli teostamas. Teadusasutustest palgatud sõltumatud eksperdid on Eestis käinud üle vaatamas, kas paberimajandus on korras ning kuidas loomad peredes elavad. Eestit on väisanud ka USA kodanikud, kes Heiferile raha on annetanud.
Aasta alguses külmutas kultuuriministeerium Vana Võrumaa kultuuriprogrammi 2010. a eelarvest 10%, mistõttu kevadel sai programmi nõukogu jagada erinevate võru keelt ja kultuuri toetavate ettevõtmiste vahel vaid 1,35 miljonit krooni eelarves ette nähtud 1,5 miljoni asemel. Siis pälvis toetuse 23 erinevat taotlust alates Põlvas peetud võrukeelse Uma Pido korraldamise ja omakeelse Uma Lehe väljaandmise toetamisest kuni Mari Kalkuni uue plaadi tegemise ja võrukeelse lastehoiu algatuse Keelepesa toetamiseni. Kahjuks jäi hulk taotlusi raha vähesuse tõttu toetamata või osutus toetatuks vaid osaliselt.
Nüüd on ka ülejäänud programmi raha lõpuks lahti sulatatud ja nõukogul seisab novembris ees kohustus otstarbekalt jaotada veel 150 000 krooni headele ettevõtmistele Vana Võrumaa kultuuri hüvanguks.
Täna toimuval Põlva Ühisgümnaasiumi 60. aastapäeva kokkutulekul leiab ühtlasi aset gümnasistide kaheksa aasta jooksul tehtud uurimistööde ettekandmine, teatab polvamaa.ee.
Põlva Ühisgümnaasiumis on aine uurimustöö alused ainekavas olnud juba kaheksa aastat. Just antud ainest ajendatult sündis Põlva ÜG õpetajal Maie Karatatšil idee aastate jooksul kogunenud tööd ette kanda.
„Kõigis Eesti gümnaasiumides peavad uue õppekava järgi õpilased kehastuma noorteks teadlasteks ning koostama ühe uurimistöö,“ rääkis Karakatš. „Meie koolis on puhtalt uurimisele keskenduv aine tervelt kaheksa aasta jagu töid tekitanud.“
Ühele huvipakkuvamale teemale, kooli mainele viitades leidis Karakatš, et see võib veel tänagi aktuaalne olla. „Kooli nimevahetuste tõttu leidub veel siin-seal Eestis arusaam justkui Põlvas oleks ainult üks kool – Põlva Keskkool (Põlva Ühisgümnaasiumi kunagine nimi – R.V.). Tegelikkus on teistsugune, aga teema uurimine tõi välja, et nimede segadus külvab arusaamatust,“ andis Karakatš mõista.
Varasematel aastatel on Põlva Ühisgümnaasiumis traditsiooniliselt korraldatud õpilaskonverentse, et vahetada kogemusi gümnasistide ja keskastme õpilaste vahel.
Allikas: Rivo Veski, põlvamaa.ee
Timahava Põlvamaa aastakaoppajast valit` Verska gümnaasiumi eesti kiile ja kiränüdse oppaja` Hoidmetsa Ilme om konkreetne inemine, kiä om uma rangõ olõmisga vällä tiinü ni opilastõ avvustusõ`, ku hää` opitulõmuse`.
Ilme, ni pall`o ku ma` sinno olõ kõrvalt nännü, olõt sa` mullõ väega rangõ ja tõsidsõ inemise mulje jätnü`
Mulle miilü-üi` väega pall`o kõnõlda. Mulle miilü-üi` latsivanempitega tänava pääl kõnõlda näide latsist. Õga sõs imä saa-ai` 17. aastakast sundi raamatit lugõma. Lats piät õks eis tuust arvu saama.` Ma` olõ umi mõttiga inämp uma taloh, ku siih Verskah.
Koh sul taa talo om?
Tuu talo om mul Võpolsovah, s`oo om mu vanaimä talo – Pedaste talo. Augustih oll` meil sääl viil lehm kah. Imägä kuigi katõ pääle saimi tä är` peetüs. A talo om talo. Maa om ja kikäs om ja…
Kas sullõ om taa talovärk sõs süämelähkul vai?
Kuis nüid üteldä…kunagi ole-es`, a nüid om.
A kost sul sääne armastus tulõ sõs kodukandi vasta`?
(nakas naarma) Tädi Laine (Lõvi Laine- toim.)käskse. Sõs tett` muuseumit ja ma` oll` oppaja` ja kuigi ni tuu huvi tull` A mu vanaimä ütel` külh mullõ ni, õt „kas sa olõt ülikoolih kõ`õ ullimp, õt sinno just Setomaalõ saadeti vai?“ (nakas naarma`).
Miä sa` sõs nooruspõlveh teit tah Verskah?
Või meil oll` pall`o ringe kultuurimajah… estraadiring oll` ja. Ma` olõ terve elo näüdelnü ja mullõ miildü tuu. Ka lavapääl miildüs olla`. Tegelikult ma pidigi üldse tuud asja minemä opma, a sõs lätsi õks vinnekiilt opma`. (Ilme om ni näüteringe juhend` ku mitmete Leelopääväde päävävedosnik olnu`- toim.)
Ilme, ma` tiiä sinno jo tuust aost ku ma` põhikooli aol käve Verskahe Haavaoksa Pauli luulõkonkursil etlemah. Kas sa olõtki Haavaoksa konkurssi kokkukutsjast vai?
Jah. Mi alosti` Haavaoksa luulekonkurssit üten Raudsepa Milivi ja Lilliku Ainoga. A Verskahe asusi` ma` 1985. aastakal, päält Tallinna Pedagoogikaülikooli lõpõtamist vinne kiile oppajana`. Ku Verska kuul alust` 1987. aastakal tüüd vahtsõh koolimajah, sõs tull` ka tuu konkurss ja sõs oll` ma jo klassiväldisetüü organisaator.
Mis aol sust imäkiile oppaja sõs sai?
Kadunu Lehestiku Paul täütse är` mu iist avalduse Tartu Ülikooli eesti keele erialale kuna tuudaigu oll` kooli eesti keele oppajat vaja, sest Raudsepa Milvi läts` är` Oravale. Ma` lätsi sõs eksamile ja sai üte korgharidusõ paasil omanda` tõõsõ korghariduse`. Parhilla opi ma eesti kiilt magistrioppuseh.
Küsimisele, õt kas Ilme saa sõs jo kolmanda korgharidusõ lüü naanõ käega.
Nüid ku ma` magistrioppuse är` lõpeta, sõs ma` allõs saa eesti kiile korgharidus.
Kas su arvatõh om ka sõs tuu kolm aastakat bakalaureuse opõt ulltamine?
Mitte ulltamine. Tuu om allõs üts tasõ ja võib-olla põhikooli oppajalõ piisäs tuust tävvesti. A ma` eis tunnõ, õt ku ma` taha õks gümnaasiumih opata, sõs om nagu inämpät vaja.
Sinno valit` timahava Põlvamaa aastaka oppajast gümnaasiumi astmeh, tuu om sõs nüid nagu elutüü vili?
Kahjus küll.
Mille kahjus?
Noo nüid om sääne tunnõ, õt elo omgi läbi?
A miä tuu su jaost tähendas?
Ma` tiia-ai`. Mudugi om hää miil, õt kiäki märkas ja kiäki vali ja kiäki tutvustas, a ma` tii õks tüüd täpselt samamuudu.
Kost n`oo tulõmusõ tulõ sõs, õt sinno edile om nõst?
Tuu om sääne kura oppaja tüü. Ku sa olõt midägi õks koth tetä andnu, sõs tulõ tuud kontrolli`. Ja saa-ai eesti keeleh õks nii, õt kirotami ütskõk kuis.
A kuis ortograafia mõistmisega om? Öeldas ju, õt arvuti takah olõmine tege inemise ullist`.
Ma` usu-ui`, õt tuu arvuti är` rikus. Õgal aol om olnu` uma` hädä. Noo ku om kah tuu „suht“ seeh, miäs sõs iks.
Kas om ka kirjändites „suht“ seeh vai?
Jaa! „Mogri Märt on suht normaalne mees“. Säänsit lausõit õks kirotatas. Tegelikult om ni, õt midä inämp inemine lugõ, tuud parempini nakas tä ka kirotama, sest lõpus jääse tallõ kõk n`oo koma ja õigekiri miilde`. Ma` olõ ütelnu ka uma opilastõlõ, õt harinege umi lausõid kirotama ni, õt ti mõistaside sinnä õigõ kirävahe märgi panna`.
Miildüs ka sullõ uma tüü vai?
Kiärdüst oppa` ma hüä miilega a eesti kiil om sääne… (väljendas uma näoga ebameeldivust) – tuu om üts lõputu „k“, „p“ „t“.
Kiä su hindä lemmiku kiärniku omma`?
Dostojevski ja Wilde ja vot Tammsaare… vaihtepääl tä miildüs ja vaihtepääl miilü-üi`. Mulle miildü luuletuse väega ja mulle miildüs ku latsõ kirotasõ luuletusi. Säält om õkva är` nätä, õt kas timäs om määne mõtõ seeh vai ole-ei`.
Sa olõd ratsionalist?
Kuule jah! Ma` olõ opilastõla ka ütelnu`, õt kuulgõ ku ti arvatõ, õt mi teemi taha balletitunni, õt kas sõs tulõ siiä õpilasi mano vai? Tule-ei jo!
Miä sa` tuust Seto gümnaasiumi ideest arvad vai sa äkki saa-aiki` üldse tuust ausalt kõnõlõda?
Minkä peräst ma` saa-ai`? Õga oppaja` kiä koolih tüütäs, tüütäs õks tuu hääst, õt uma koolil olõs hää. Ja ma` arva, õt ku täl om midägi üteldä, sõs tä ka ütles. A ku ole-ei midägi üteldä, sõs tulõ vakka olla`. A Seto Gümnaasium … alguseh käve jutu Seto Kuningriigi Gümnaasiumist, a ma` arva, õt tuu om jumala õigõ, õt tuu om Verska gümnaasium, sest taa om riigikool. Seto pärimus- ja kultuur om alati olnu` siih koolih ja jääse ka edespidi olõma. Kõnelgu n`oo aokiräniku ja vallavanempa midä tahtva`. A midä tuu nime muutmine koolile tähendasi – mitte midägi.
Terve mi vestlus olõt sa väega ilosat seto kiilt kõnelnu`.
Jah ku ma edimeste klassi lätsi, sõs ma` mõistsõ vinne ja saksa kiilt ja ma` mõistse seto kiilt, a tuud eesti kiilt ma` väega mõista-as`
Kas tuu om võimlaik, õt ku latsiaia latsõga seto vai võrokeeleh kõnõlõt, sõs tä lät kooli ja täl om rassõ kirä kiilt oppi`?
No ja mis sõs ku mõista-ai`? Ma` ka lätsi kooli ja mõista-as eesti kiilt kõnõlda, a praegu õks mõista. A kost sääne arusaam tulõ, tuud ma´ tiia-ai´. Eesti kiilt kuuld lats nagunii õgaltpuult mano. Ni arenese täl jo mõlempa keele`.
Kas tuu jutt piät paika, õt latsõ mõista-ai kõnõlda?
Latsõ kõnõlõsõ`… ku nää` tahtva`. Mudogi om näil sääl määnsegi eesti keeldse sõna` seeh. Ma olõ mitmeid korgi öelnu`, õt ole-ei olulinõ määnseh keeleh iniemine uma juuri vasta huvi tund`, pääasi, õt tä huvi tund.
Lõvi Laine, Ilme tädi:
„Ilme om hää lats! Ütskõk, miä mul om vaja olnu ni ametiaalaselt ku kotoh, ma` või alati timä pääle luuta`. Tä ütle-es` kunagi edimedse asjana, õt saa-ai` vaid õks „tulõ är` tetä“. Ma` leia, õt uma iseloomult om tä väega uma esä ku ka veidkese mu muudu. Mi` või külh rangõ olekuga olla´ a mi ole-ei salakavala`. Ku om vaja öelda, sõs mi ütle lihtsält är`. Samah ku sul om suure ootusõ tõisile, sõs piät sa ka eis eishindä vasta rangõ olõma`. Tä om ka mu puja ristiimä ja tä om alati väega hooliv olnu sjooh osah.“
Merili Kõiv, Tartu Ülikooli II kursuse tudeng, Hoidmeta endine õpilane
„Tä oll` väega hää oppaja! Ma ütles´, õt umaala professionaal ja autoriteet, kinkäst peet` lugo. Tä mõist uma ainet väega höste selges tetä kasutadeh taa jaos kohati eiski humoorikaid näüteid. Tä mõist tundi põenvust sisse tuvva. Samah mõist` tä opilastõlõ lähenedä ja näist arvu saia`. Opilasõ a tundsõ eishinnäst timägä höste. Tä oll` kahtlemalda üts parimpaid oppajaid, kuigi tä oll` väega rangõ ja nõudse ünsä paljo.
Autor: Mirjam Nutov, setomaa.ee
Avasõnades ütles Põlva maavanem Priit Sibul, et Põlvamaal leidub mitmeid hea energiaga ettevõtmisi, mis otseselt või kaudsemalt seotud energeetika teemaga. Ühe näitena tõi ta MTÜ Rosma Haridusseltsi plaani rajada Põlvamaa Roheline Maja, mis võiks kujuneda Kagu-Eestis omalaadseks katseprojektiks avalikku kasutusse minevast energiatõhusast hoonest. Hetkel käib selle projekteerimine.
Ettekannete seas oli mitmeid huvitavaid teemakäsitlusi. Näiteks kõneles Ahto Oja osaühingust Mõnus Minek ideest rajada Ääsmäele bioenergia küla, mille puhul oleksid tasakaalus nii tehnoloogilised, sotsiaalsed, keskkonnaalased kui majanduslikud argumendid. Tegemist on tema nägemuses bioenergia regiooniga, mis võimaldab vähendada fossiilsete kütuste kasutust ja sellega seonduvat saastet.
Biogaasi tootmine, mille ressurss tuleb 30 km raadiuses, võimaldaks välja arendada mikrogaasivõrgud ja parandada kohalikku tööhõivet. Kogukonnast lähtuva idee teostumiseks on vaja julget investorit ja piisaval hulgal põllupidajaid, loomakasvatajaid ning olme- ja biojäätmeid. Eestis on tervikuna praegu ligi 300 000 ha kasutuseta põllumajandusmaad, mis muudab bioenergia külade rajamise ka mujale täiesti perspektiivseks. Loe edasi: Moostes kõneldi heast energiast
Rapla valla kandlehuvilisi lapsi oodatakse 25.–27. oktoobrini Hagudisse folklooripäevadele.
Päevad on mõeldud kõikidele Raplamaa koolilastele, kes tegelevad kandlemänguga või soovivad seda õppida. Õpitakse väikekannelt, rahvakannelt, hiiurootsi kannelt.
Peale selle tehakse õpitubades käsi- ja puutööd, kuulatakse muinasjutte, lauldakse ja tantsitakse.
Hagudi folklooripäevi korraldavad MTÜ Hagudi Hakkajad ja Juuru rahvamaja.
Võhandu jõe vood on pannud pöörlema Leevaku hüdroelektrijaama uue turbiini, kirjutab Põlvamaa ajaleht Koit.
ASi Generaator juhataja Jan Niilo sõnul seati uus turbiin kokku juba kevadel, aga siis ilmnesid mõned tehnilised puudused, mis eeldasid ümbertegemist ja täiendamist.
Lõpuks kujunes turbiini kokkupanekust rahvusvaheline projekt: osa detaile valmis Eestis, aga neid saabus ka Hiinast ja Lätist. Praegu on Jan Niilo sõnul põhjust rahul olla: plaanitud võimsus on kätte saadud, senine parim näitaja on 82 kilovatti.
Uut turbiini juhib automaatika vastavalt vee hulgale. Kui vett on vähe, siis jääb jaam küll tööle, aga selle võimsus väheneb.
Elektrijaamas olev teine turbiinišaht jääb esilagu tühjaks, aga mitte kauaks. Selle kohta tahetakse tellida terviklahendus. Jaama projekteeritud koguvõimsus on kahe turbiini peale kokku 200–210 kilovatti.
ASile Generaator kuulub peale Leevaku hüdroelektrijaama veel Saesaare HEJ, Põlva järve tammi juures Mammastes olev elektrijaam ning lisaks mõned väiksemad vee jõul töötavad taluelektrijaamad.
Rohkem infot: www.polvakoit.ee
Ülehomme, 21. oktoobril toimub Mooste mõisa folgikojas energeetikakonverents „Taastuvenergia arenguplaanid praktikasse!”.
Konverentsi kava on mahukas. Selle esimeses osas, mis kannab pealkirja „Visioon”, teeb Hardo Aasmäe ettekande „Energia ei ole ainult nafta“.
Energiainvasiooni ja kohaliku energeetika võimalusi vaeb Marek Strandberg. Küsimusele „Eesti energeetika – kuhu minna?“ otsib vastuseid Einari Kisel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist.
Konverentsi teises osas „Säästlik energiakasutus“ räägitakse Kliima- ja Energiaagentuuri (KENA) tööst ja tulevikuplaanidest, samuti madala energiatarbega hoonete ja passiivmajade arendamisest Eestis. Tutvustatakse ka bioenergiaküla põhimõtet. Räägitakse savi- ja kiudainete kasutusest ehituses ning looduslikest värvainetest.
Pärastlõunal jätkub konverents pealkirja all „Koostöö“. Antakse ülevaade biogaasijaamade arendamisest Eestis ning soojuspumpade tulevikust.
Konverentsi neljandas osas keskendutakse praktilistele kogemustele taastuvenergeetika ja energiasäästu valdkonnas. Juttu tuleb Eesti esimesest passiivmajast tuulikute kasutuseni kodumajapidamises.
Konverentsi korraldab Põlva maavalitsus koostöös SAga Archimedes. Ettevõtmist toetavad Kliima- ja Energiaagentuur ning Põlvamaa Europe Directi teabepunkt.
Lisainfo: Mikk Mehilane, tel 79 98916, 51 85377; e-post: mikk@polvamaa.ee
Eesti firma 3D Technologies R&D on välja töötanud 3D-lahenduse, mille abil saab Piusa koobastikus tulevikus arvuti vahendusel ringi liikuda nagu arvutimängus, kirjutab ajakiri Inseneeria.
Väljatöötatud tehnoloogia abil saab külastaja koobastikust realistliku ettekujutuse vaatamata sellele, et neisse füüsiliselt ei pääse. Koobastiku 3D-mudelit saab vaadata reaalajas, st et tegemist ei ole animatsiooniga. Külastaja saab ise otsustada, mis nurga alt ja kuhu käiku ta soovib virtuaalselt minna. Ainus erinevus füüsilistest koobastest on see, et 3D-mudel on valgustatud, et seinad ja sambad oleks näha. Füüsiliselt on koobastikus muidugi kottpime.
Piusa koopad asuvad Orava vallas Piusa jõe ürgoru vasakpoolses oruveerus Piusa raudteejaama lähedal Valga-Petseri raudteeliini ääres. Koopad on tekkinud klaasiliiva käsitsi kaevandamise tagajärjel aastatel 1922–1966 ja kujutavad endast maa-aluseid võlvikujuliste lagede ja liivakivist sammastega käikude süsteemi. Tänaseks on koobastik turvalisuse huvides külastajaile suletud, näha saab vaid väikest osa kindlustatud vaateplatvormilt.
