Põlvamaal jagati 2014. aasta ettevõtlusauhinnad

Ühispilt ettevõtluse tunnustusürituselt.
Ühispilt ettevõtluse tunnustusürituselt.

8. mail jagati Mooste mõisas toimunud pidulikul õhtul Põlvamaa 2014. aasta ettevõtlusauhinnad.

Ettevõtteid tunnustati kolmes kategoorias:

Põlvamaa Mastimänni auhinnaga tunnustatakse piirkonnale olulist stabiilset ja jätkusuutlikku üle viie aasta tegutsenud edukat ettevõtet, kus töötab vähemalt kümme inimest.

Põlvamaa Tõusva Tähe auhind antakse keskkonnasõbraliku ja innovaatilise tegutsemisviisiga ettevõttele, kes on tegutsenud vähem kui kolm aastat.

Auhinnaga Põlvamaa Roheline Säde tunnustatakse keskkonda säästvat ja rohelist mõtteviisi kandvat ettevõtet või ettevõtjat.

Mastimänni auhinna võttis vastu AS Suwem juhatuse liige Kaido Mäesalu.
Mastimänni auhinna võttis vastu AS Suwem juhatuse liige Kaido Mäesalu.

Põlvamaa Mastimänni tiitli pälvis lastemööbli tootja AS Suwem.

AS Suwem toodab ja müüb männipuidust lastetoamööblit ning lasteaedade ja majutusasutuste mööblit. Lisaks kodumaale eksporditakse lastemööblit ka mitmetele välisturgudele. Ettevõtte tootmisprotsessi iseloomustab keskkonnasõbralikkus ning edumeelsusust ja ettevõtlikust näitab seegi, et ollakse Kagu-Eesti puiduettevõtete klastri eestvedajaks. Vastutustundliku ettevõttena toetab AS Suwem kohalikke üritusi, koole ja Puuetega Inimeste Koda ning on heaks praktika kohaks Võrumaa Kutsehariduskeskuse noortele. AS Suwem on tegutsenud üle 10 aasta ning loonud ligi 60 töökohta.

Põlvamaa Tõusev Täht on Wiera Naturals OÜ.

Ema ja tütre pereettevõttena alustanud pisut üle aasta vanune ettevõte Wiera Natural OÜ on tänaseks jõudnud Põlvamaalt kaugemalegi: sojavahast puidust tahiga käsitööküünlaid võib osta nii Võrust, Tartust kui Tallinnast. Toote arenduseks on tehtud koostööd EASi ja Tallinna Tehnikaülikooliga. Oma seotust Põlvamaaga rõhutab Wiera nii läbi oma tootenimetuste (“Räpina roosiaed”, “Savvusann”) kui kohalike ettevõtjate loomingu kasutamisega – nii esindusriided kui tootekujundus on tellitud Põlvamaa ettevõtjatelt.

Põlvamaa ettevõtlusauhinna Roheline Säde pälvis OÜ Talutoit.

Põlva talupoodi ja kodukohvikut Tillu koondav OÜ Talutoit pakub kodumaisest toorainest tooteid. Põlva talupood oli üks esimesi omasuguste seas – pood, mille missiooniks on Eesti tootja tunnustamine, tooraine ja toote päritolu tähtsaks pidamine ja lühikese tarneahela olulisuse rõhutamine. Suurt tähelepanu pööratakse ettevõttes taaskasutusele, alustades näiteks kodukohviku mööblist ja nõudest ja lõpetades jäätmete sorteerimise ja puhastusvahendite valikuga. Talupoodi ja kodukohvikud on külastanud õpperingkäigu raames mitmed tööklubid ja ettevõtluskoolitusel osalejad. Ettevõte on praktikabaasiks Tartu Kutsehariduskeskuse pagar-kondiitri ja Võrumaa Kutsehariduskeskuse väikeettevõtluse eriala tudengitele.

Auhinnad andisid üle maavanem Ulla Preeden, Põlvamaa Omavalitsuste Liidu esimees Kaido Kõiv ja Põlvamaa Arendusekeskuse juht Hegri Narusk. Mooste mõisas esines Põlvamaa ettevõtjatele eetikaõppejõud Meego Remmel ja musitseeris Jaan Sööt.

Maret Reinumägi

Sigrid Semmi fotod

Setomaa saab sel aastal arenguks üle veerand miljoni euro

Setomaa vallad ja mittetulundusühingud saavad sel aastal 270 000 eurot arengutoetust eesmärgiga arendada piirkonna ettevõtluskeskkonda ja luua uusi töökohti ning seeläbi parandada inimeste elujärge.

Setomaa arengu programmi tingimused kinnitanud siseministri Hanno Pevkuri sõnul on Setomaa hea näide sellest, kuidas kohalikud piirkonda arendavad ja sellesse panustavad.

„Setomaa on üks Eesti omanäolisemaid ja kaugemaid piirkondi ning on hea meel näha, et sealsed inimesed oma kodukandi arengusse pühendunult suhtuvad,“ ütles Pevkur. „Riik on Setomaad läbi erinevate programmide toetanud juba 17 aastat ja kindlasti jätkame seda tulevikuski. Veelgi enam, oleme otsustanud, et Setomaa ja teiste Kagu-Eesti piirkondade arendamiseks koostame sel aastal eraldi Kagu-Eesti tegevuskava piirkonna paremaks arenguks.“

 Setomaa programm on suunatud ajaloolise Setomaa Eesti riigi territooriumil paiknevale osale, kuhu kuuluvad Mikitamäe ja Värska vald Põlva maakonnas ning Meremäe vald ja Misso vald Võru maakonnas.

Toetust saavad taotleda need kohalikud omavalitsused ja piirkonnas tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Taotletava toetuse maksimaalne suurus on 32 000 eurot, tegevustoetuse puhul 20 000 eurot.

Programmi vahenditest toetatakse noorte ettevõtlusalast koolitust ja sidumist Setomaa ettevõtetega, ettevõtete kohapealse toimekeskkonna edendamist ning kvaliteetse ja aktiivse tugiteenuse tagamist, samuti Setomaa mainekujunduslikku turundust ning sidumist piirkonna spetsiifiliste kultuuri- ja loodusväärtustega.

 Lennart Komp

Tõukeratta ühistreening Taevaskojas

mlm-9260
Allikas: Rando Kall/fotovabrik.ee

Liikumissari Meie Liigume kutsub Põlva valla elanikke osalema 12. mail Taevaskojas toimuvale tasuta tõukerattatreeningule. Treening algab kell 18.00 Taevaskoja (Saesaare) autoparklast ja kestab orienteeruvalt kuni 2 tundi.

Korraldajate poolt olemas 27 tõukeratast. Juhendaja ja treener Imre Arro (Loodusturism.ее).

Osalemine tõukeratta ühistreeningul on tasuta, kuid osalemine toimub ainult eelregistreerimise alusel (piiratud arv tõukerattaid), mida saab teha tänaseni, 9. maini, aadressil http://meieliigume.ee/uritused/uritus/meie-liigume-toukeratta-uhistreening-taevaskojas-12-05/

Üritust toetab Põlvamaa Partneluskogu Leader programm. Üritust korraldab liikumissari Meie Liigume.

Meie Liigume kodulehekülg www.meieliigume.ee

Taevaskoja ühistreeningu kodulehekülg facebook.com lehel https://www.facebook.com/events/231018233764174/

Lisainfo: Siim Ausmees, tel 503 2748

Võromaa kõgõ vanõmb selts 145

 Kanepi segäkuur Kanepi Laulu Seldsi 145. aastapääväl laulman, akordionni tõmbas koorijuht Lindali Kalev. Pildi pääle omma jäänü poolõ koorilaulja. Foto: Harju Ülle

Kanepi segäkuur Kanepi Laulu Seldsi 145. aastapääväl laulman, akordionni tõmbas koorijuht Lindali Kalev. Pildi pääle omma jäänü poolõ koorilaulja. Foto: Harju Ülle
Vana Võromaa kõgõ vanõmb selts, Kanepi Laulu Selts pidi 25. mahlakuul umma 145. aastapäivä.

Selts tetti Eesti edimäste laulupitto minekis (1869). «Sinnä sõitsõ Kanepi miiskuur – naisi es lubata tuudaigu laulupitto laulma,» selet’ seldsi üts vidäjä, Kanepi segäkoori vanõmb Kottisse Vaike. «No prõlla tunnus, et laulupitto läävä õnnõ naasõ ja mehe jääse kodo!»

Koorilaul sündü Kanepin aastal 1804, ku pastor Johann Philipp von Roth lei sääl Eesti edimädse (poissõ) kihlkunnakooli. Tuu mano tetti nii poissõ- ku miihikuur. Miihikoori laulja olli päämidselt küläkuulmeistre. «Roth ütel’, et laulkõ egäl puul ja kõgõst, es nõvva sukugi õnnõ kerigulaulõ laulmist,» selet’ Kanepi aoluu uurja Hirvlaanõ Milvi.

Koorilaulmist härgüt’ edesi kerigu köstri Treffneri Ludwig, kiä kutsõ kuulmeistris õnnõ hää muusigamehe. Kanepi Laulu Seldsi tegemist võtsõva iist Treffneri poja, noidõ siän ildadsõmb koolipapa Treffneri Hugo. Edimädsele laulupidolõ lätsi laulumehe Koorastõ mõisa kingidü lipuga. Lipu oll’ maalnu kunstnikust mõisapreili Marie von Ungern-Sternberg. Lipu pääl om kiri «Kannepi Laulo Selts», kanepikasvõ punt ja kats aastaarvu. Aastaarv 1819 tähendäs priiusõ saamist ehk perisorjusõ ärkaotamist Liivimaal. Tõnõ aastaarv om laulupido ja seldsi luumisõ uma – 1869. Seo lipp om alalõ, tuud hoitas Eesti tiatri- ja muusigamuusõumin.

Tõistõ laulupitto sõitmisõs lassõ kõgõ kõvõmba koorilaulja Kanni Hansu ämm ehitä kuvvõ tsõõriga lauluvankri. Pidolt tulti tagasi suurõ iloga – kuur võitsõ är võikilaulmisõ.
Loe edasi: Võromaa kõgõ vanõmb selts 145

Mooste folgilt noppis peapreemia ansambel Miinus Seitse

Moisekatsi Elohelü võitja aastal 2014 - Miinus Seitse. Foto: Maret Reinumägi
Moisekatsi Elohelü võitja aastal 2014 – Miinus Seitse. Foto: Maret Reinumägi

Laupäeval, 26. aprilli hiliste tundideni kestnud Eesti rahvamuusika töötluste festivali “Moisekatsi Elohelü” peapreemia pälvis ansambel Miinus Seitse Tallinnast. 1000eurose peapreemia pani välja kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp.

Lisaks peapreemiale anti välja ka mitmeid eripreemiaid ja auhindu. Kohustusliku loo parima töötluse eest sai 500eurose preemia Ars Apta. Preemiat rahastas riigikogu liige Priit Sibul. Noortepreemia ja 300 eurot auhinnaraha pälvis Värska muusikakooli Pärimusviiuliansambel. Preemiat rahastas kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp. AS Atria Eesti toetatud sõsarrahvaste preemia läks Soome duole Esterin Teekannu. Põlva maavalitsuse publikupreemia sai Põlvamaa ansambel Soejoro.

Festivali patroon Ingrid Rüütel andis oma auhinna, väikse kandle, üle ansamblile Kokoko. Ka Peeter Rebase auhinna sai Kokoko. Viljandi pärimusmuusika festivali auhind, kutse festivalile, läks Värska muusikakooli Pärimusviiuliansamblile ning Eesti rahvaluule arhiivi auhind ansamblile Greip. Võro instituudi auhinna Julge Joro pälvis Martin Akesson Soomest.

Žürii esimehe Olav Ehala sõnul oli žürii töö rakse ning otsuseid kaaluti pikalt. Lisaks Olav Ehalale kuulusid võistluskontserdi žüriisse festivali patroon Ingrid Rüütel, heliloojad Sven Grünberg ja Tauno Aints ning Peeter Rebane.

Festivali võistluskontserdil astus lavale üheksa muusikalist kollektiivi. Kõik võistluskontserdil esinejad esitasid kaks lugu, millest üks oli kõigile ühesugune etteantud kohustuslik lugu. Sel aastal oli kohustuslikuks looks Räpina kihelkonnast pärit laul “Oppus neiodõlõ” (“Õpetus neidudele”), mille kõik esitajad oma seadete ja töötlustega täiesti erinevaks ja omanäoliseks olid muutnud.

Võistluskontserdi lõppedes astusid lavalaudadele varasemate aastate võitjad ja preemiate saajad: ansambel Virre, Wirbel, Uisapäisa, Kihnu Poisid, Mälutagune, Singelus, Krüüsel, Fibrill, Wigla ja Juhan Uppin.

Festivali peakorraldajale Ülle Podekratile tegi heameelt, et võistlusest võttis osa palju noori artiste, kes hingega muusikat teevad ja rahvamuusika traditsioone edasi kannavad.

Festivali korraldab MTÜ Folgisellide Selts ning koostööpartneriteks on Räpina vallavalitsus ja Põlva maavalitsus.

Rosmal tuleb põnev intuitiivpedagoogika kursus

Hetk mulluselt kogupere konverentsilt. Foto: Rosma Haridusselts
Hetk mulluselt kogupere konverentsilt. Foto: Rosma Haridusselts
Rosma Haridusselts ja Rosma Koolituskeskus kutsuvad kõiki huvilisi osalema intuitiivpedagoogika kursusel, mille läbivaks teemaks on mäng, improvisatsioon, laul ja maalimine. Täiskasvanutele mõeldud kursus toimub Põlva külje all Rosmal 2.-4. maini ning kursust tulevad juhendama Pär Åhlbom, Merete Løvlie ja Sinikka Mikkola Rootsist Solviki koolist.

Täpsema info ja päevakava leiab siit. Registreerumine meilitsi aadressil johannes@neti.ee, kontakttelefon +372 79 94 159.

Solviki kooli ja intuitiivpedagoogika tutvustuseks sobib väljavõte Evelin Tamme blogist ja artiklist “Inimese vabadus kasvada”:

“Solviki koolis Rootsimaal on kunstnik, muusik, helilooja ja õpetaja Pär Ahlbom 50 aasta vältel töötanud välja originaalse lähenemise õpetamisele, mida ta ise nimetab intuitiivpedagoogikaks. Üheks olulisemaks meetodiks Solviki kooli klassis on mäng.

Pär Ahlbom leiab, et laps ei saa õppida enne, kui ta ei ole vabanenud hirmudest, enne kui ta tunneb ennast turvaliselt, on söönud kõhu täis ja leidnud oma koha grupis. Kool ja õpetaja peavad lastele tagama baasrahulolu. Tee selleni viib läbi mängu. Solviki koolis on mäng põhiline kuni kolmanda klassini, aga ka sealt edasi mängitakse samuti iga päev.

Mängud Solvikis on väga mitmekülgsed ja enamasti ühendavad endas kiiruse, julguse, kommunikatsiooni, koostöö, koordinatsiooni, loovuse jne. Mängude eesmärgiks on panna proovile iseennast, õppida tundma oma keha, selle võimalusi, tugevusi ja nõrkusi, tegema koostööd grupis, olla üheskoos rõõmsad ja naerda. Neid mänge nimetatakse ka primaarmängudeks. Sageli kasutatakse
erinevaid lihtsaid ja käepäraseid vahendeid nagu pulgad, mütsid, pingid, vaibad, pillid. Enamusprimaarmänge on Pär ise aastate jooksul loonud ja neid oma kolleegidele õpetanud. Loe edasi: Rosmal tuleb põnev intuitiivpedagoogika kursus

Kevade viimasel loodusõhtul räägitakse parkidest

Kolmapäeval 16. aprillil kell 18.00 räägib parkidest nii Eestis kui ka Euroopas Sulev Nurme. Loodusõhtu toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina).

Sulev Nurme on TTÜ Tartu kolledži maastikuarhitektuuri õppetooli lektor, Eesti Maastikuarhitektide Liidu liige ning Artes Terrae OÜ juhatuse liige. Paarikümneaastase praktika jooksul on tegelenud haljastus- kujundusprojektide koostamisega ja aedade-parkide rekonstrueerimisprojektide koostamisega. Ta on raamatute “Haljasalade kujundamine”; “Parkide restaureerimine” ja “Pargiterminite seletussõnaraamat” kaasautor. Tema töödele ja tegemistele saab pilgu heita tema kodulehel.

Pargid on olnud eesti maastiku lahutamatuks osaks juba mitmeid sajandeid ning tänapäeval on park paljudele linnainimestele esimeseks kokkupuutekohaks loodusega. Kui inimeste ehitatud hooned püsivad hea hoolduse korral muutumatutena sajandeid, siis pargid on pidevas muutumises. Roheline pargiruum on inimestele tänuväärne materjal looduse kujundamiseks vastavalt meie ilumeelele, samas on ta mitmetele lindudele, loomadele, putukatele ja taimedele elupaigaks.

Üritusel osalemine on tasuta, lisainfo ja registreerumine:  tel. 799 0914 või mari.kala@keskkonnaamet.ee

Loodusõhtu korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Maanteemuuseum valis välja suvise festivali kunstiprojektid

Sellel suvel Eesti Maanteemuuseumi poolt korraldatava maanteekunstifestivali projektid on väga eriilmelised ning suunavad huvilisi mõtestama meid ümbritsevat pisut teistmoodi ning avaramalt, kui tavaliselt harjunud oleme.

Välja valitud ideed viiakse ellu 15.-20. juulil muuseumis ja selle ümbruses vanal Tartu-Võru postiteel.

Aasta alguses kutsus maanteemuuseum kunstnikke üles esitama 2014. aasta suvel toimuvale maanteekunstifestivalile ideeprojekte, mis oleksid ajendatud teemast “Üks tükk teed”. “Kunstiprojektide ideid saabus mitmetest erinevatest valdkondadest. Hetkel oleme välja valinud sellised, mis tundusid meile erilised, mis avavad teede temaatikat laiemalt ning huvitavate ja uute rakursside alt, olles samal ajal põnevad meie külastajate jaoks,” rääkis muuseumi programmijuht Tuuli Tubin.

Välja valitud projektide hulgas on erinevad kohaspetsiifilised installatsioonid, skulptuurid ja maalid, tegevuskunsti- ning labürintteatri etendused. Kõige kaugem osaleja on pärit Indiast ning toob oma projektiga kaasa selle kauge maa arusaama teedest. Labürintteatri tegijad viivad esmalt läbi mitmepäevase töötoa, selle tulemusena valmib performatiivne etendus, mille esitajaks on laulukoor. Loe edasi: Maanteemuuseum valis välja suvise festivali kunstiprojektid

Põlvamaa õpilased õppisid mängides koostööd

Mäng "Klassipilt". Foto: Maret Reinumägi.
Mäng “Klassipilt”. Foto: Maret Reinumägi.

Mäng on parim õppimise viis. Just seda sama ideed jagasid ka Põlva Ühisgümnaasiumi ja Tilsi Põhikooli õpilased 1. – 3. aprillini toimunud meeskonnatöö arendamise koolitustel.

Mänguliste meeskonna harjutuste eesmärgiks on suurendada üksteise usaldamist, koostöö tegemist ja ühisel eesmärgil tegutsemist.

Energilised GAME club’i koolitajad Aleksei Razin ja Kristiina Lees on mängu-usku ning arvavad, et mängude abil on lihtsam meeskonnatöö oskusi omandada.

Koolitustel seavad mängujuhid kohe alguses paika ühised reeglid, mida peavad kõik osalejad järgima. Alustatakse lihtsamatest soojendusmängudest ning liigutakse üha rohkemate reeglitega ning suuremat koostööd nõudvate mängude suunas. Kuid igas pealt näha lihtsas mängus peituvad kindlat planeeritud meetodid, mis aitavad konkreetseid eesmärke saavutada.

Näiteks lihtne mäng, kus inimesed läbisegi ruumis ringi liiguvad ning mängujuhi märguande peale vastava arvulised grupid moodustavad, näiteks kolmeliikmelised. Järgmisena annab mängujuht gruppidele ülesandeks moodustada omavahel skulptuur nii, et maad puudutaksid näiteks vaid neli kätt ja neli jalga. See pealt näha lihtne mäng eeldab mängijatelt omavahelist suhtlemist, strateegia kokkuleppimist, koostöös tegutsemist ja loogilist mõtlemist ning sealjuures pakub palju nalja ja füüsilist tegevustki.

Õpilastele tavapärasest erinev tegevus meeldis ning tagasidelehtedele kirjutati palju positiivset.

Põlvamaa kooliteatrite festival pakkus elamusi
nii lustlikest kui ka tõsistest näitetükkidest

Mammaste lasteaia ja kooli 1. klasside näiteringi etendus "Kel ilusad mõtted on peas, sel heateod kui pärlid on reas". Foto: Põlva maavalitsus
Mammaste lasteaia ja kooli 1. klasside näiteringi etendus “Kel ilusad mõtted on peas, sel heateod kui pärlid on reas”. Foto: Põlva maavalitsus

Põlva kultuuri- ja huvikeskuses 26. märtsil toimunud festivalil osales üheksa Põlvamaa alglasside ja põhikooli vanuseastme näitetruppi.

Etendusi hindas kolmeliikmeline žürii kooseisus Vanemuise teatri noorsootöö juht ja välissuhete koordinaator Mall Türk, Tartu Kroonuaia kooli näiteringi juhendaja ning erivajadustega laste ja noorte teatrifestivali “Savilind” korraldaja Katrin Luts ning Eesti harrastusteatrite liidu esindaja Kristiina Oomer.

Žüriiliikme Mall Türki sõnul oli festival meeleolukas ning ladusalt ja lastepäraselt üles ehitatud. Kogu päeva vältel lustisid lapsed nii laval kui ka saalis aktiivselt kaasa elades. Türk kiitis laval nähtud ilusat teatritööd ja näitetruppe juhendanud õpetajate visadust: “Õpetajad teevad meie jaoks suure töö ära, lastele teatri- ja näitekunsti õpetades rikastavad nad õpilaste maailma.”

1.-4. klasside õpilaste truppide vanuseastmes valiti parimaks näitetrupiks, kes esindab ka Põlva maakonda 9.-10. mail Mõnistes toimuval kooliteatrite riigifestivalil, Mammaste lasteaia ja kooli 1. klasside näitering lavastusega “Kel ilusad mõtted on peas, sel heateod kui pärlid on reas” Diana Pehki juhendamisel.

Parima naisosatäitja auhinna pälvis algklasside vanuserühmas Mai Kirsing Räpina ühisgümnaasiumi 4. klassi näiteringist ja parimaks meesosatäitjaks valiti Mathias Kaljas samuti Räpina ühisgümnaasiumi 4. klassi näiteringist.

5.-9. klasside õpilaste vanuseastmes osutus parimaks Põlva ühisgümnaasiumi näitetrupp lavastusega “Geeniuse päevik” Maia Punaku juhendamisel. Näitetrupp esindab ka Põlva maakonda 25.-26. aprillil Palal toimuval kooliteatrite riigifestivalil.

Parimaks naisosatäitjaks valiti Karolin Tuul Orava põhikooli näiteringist ning parimaks meesosatäitjaks Kristo Kõiv trupist Kanepi Sõnakunstnikud.

Žürii andis välja ka rolli ja lavakujunduse eripreemiaid. Eripreemia õpetaja rolli eest pälvis Agnes Parik Mammaste lasteaia ja kooli 4.-5. klasside näiteringist. Lavakujunduse eripreemia läks samuti Mammaste lasteaia ja kooli 4.-5. klasside näiteringile. Žürii lisatunnustuse pallipoisi rolli eest sai Tanel Marran Põlva ühisgümnaasiumi näitetrupist ning omakultuuri hoidmise eest tunnustati Tilsi põhikooli näiteringi.

2015. aasta Põlvamaa kooliteatrite festivali korraldajaks valiti loosi tahtel Värska gümnaasiumi draamaring. Järgmise aasta korraldajatele pani motivatsiooniauhinna välja teater Vanemuine.

Festivali aitasid korraldada Mammaste lasteaia ja kooli 3. b klassi õpilased, kes said end proovile panna teadustaja, näitleja ja teiste abiliste rollis. Põlvamaa kooliteatrite festivali korraldas Põlva maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakond ja toetasid Põlvamaa omavalitsuste liit, kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp ning SA Teater Vanemuine.

Maret Reinumägi

Verioras mälestati 65 aasta möödumist märtsiküüditamisest

Veriorast 1949. aastal küüditatud õed Tiiu Hammer ja Helle Peedusoo koos Põlva maavanem Ulla Preedeniga. Foto: Maret Reinumägi
Veriorast 1949. aastal küüditatud õed Tiiu Hammer ja Helle Peedusoo koos Põlva maavanem Ulla Preedeniga. Foto: Maret Reinumägi

Veriora raudteejaama mälestusmärgi jalamile küünlaid ja lilli asetades mälestati 65 aasta möödumist märtsiküüditamisest.

Mälestushetke avanud Veriora vallavanema Enel Liini sõnul on tänasel kuupäeval toimunud kurvad sündmused meile meenutuseks, et teeksime kõik, et sellised päevad kunagi ei korduks. “Igaühel meist on siin väga palju ära teha, nii iseendale kui oma lähedastele nende sündmuste tagamaid selgitades ja ajaloomälestust elus hoides,” rõhutas Liin.

Küünlad asetasid mälestusmärgi jalamile ka Põlva maavanem Ulla Preeden ja Kaitseliidu Põlva maleva pealik Janel Säkk.

Veriora raudteejaamas kui Põlvamaa paigas, kus 1949. aasta 25. märtsil kõige rohkem inimesi rongile pandi, on mälestushetki peetud iga-aastaselt. Memento Võrumaa Ühenduse suurem mälestusmiiting toimus Võrus.

Küüditamise 65. aastapäeva maakondlik mälestuspäev toimub 19. juunil, mil antakse 1949. aastal küüditatutele ja Siberis sündinutele üle rinnamärgid.

Seoses mälestuspäevaga palutakse kõigil Põlvamaa küüditatutel ja Siberis sündinute endast märku anda Põlva Maavalitsusele, telefonil 799 8902.

18. märtsil toimus Põlva Maavalitsuses maakonna noorte osalust ja osaluskogusid puudutav ümarlaud

Kohtumisel osalesid noored, noortega töötajad ja otsustajad. Päeva avasõnad ütles maakonna noortekogu president Rainar Raudsepp, kes soovib hea seista selle eest, et Põlvamaa Noortekogu positsioon tugevneks maakonna noorte arvamuste esindajana.

noorte umarlaud2
Grupiaruteludest kokkuvõtete tegemine. Foto: Põlva Maavalitsus

Ümarlaual osales Eesti Noorteühenduste Liidu osaluskogude koordinaator Kuldar Adel, kes rääkis kuidas ja miks osaluskogud tekkisid, mis on nende eesmärk ja miks on noorte osalus erinevatel teemadel kaasarääkimisel oluline. Kohtumise päeva teises pooles toimus aktiivne arutelu gruppides, millest tehti päeva lõpuks kokkuvõte.

Osalenute tagasiside oli ümarlaua toimumisele positiivne. Toodi välja, et kohtumise käigus saadi teada, mis ja miks on osaluskogud ning mis eesmärki nad täidavad. Samuti sai maakondlik noortekogu ümarlauast mitmeid sisendeid oma tegevuste planeerimiseks ja korraldamiseks.

Lisainfo: Karin Viljus, Noorsootöö peaspetsialist, Põlva Maavalitsus, tel 799 8945, e-post karin.viljus@polva.maavalitsus.ee

Kagu Kabujalakõsõ noorterühm etendab väikelinna elu

18_42_51_1423-1 (1)Täna, 20. märtsil kell 19 saab Võru Kandles näha Põlvamaa noorterühma Kagu Kabujalakõsõ tantsulavastust “1994”.

Teatraalne tantsulavastus on uurimuslik-dokumentaalne tagasivaade Eesti elule ja inimestele aastast 1994. Kuidas elati ja milliste mõtetega viidi täide oma unistusi ühes Lõuna-Eesti väikelinnas. Kuidas ühe kogukonna erinevad liikmed ja organisatsioonid reageerisid ühiskonda mõjutanud sündmustele ning arengutele Eestis ja maailmas.

Täna, 20 aastat hiljem, saame me analüüsida ja selgitada oma riigi ja inimeste lähiajalugu kasutades selleks erinevate kunstiliikide anarhistlike vorme. Lavastuse kunstiliseks alusmaterjaliks on 94. aastal eesti meedias ilmunud artiklid ja portreelood. Täna võime öelda, et “olukord oli 1994. aastal sitt, aga see oli meie tuleviku väetis”.

Tantsulavastuse lavastajaks ja muusikaliseks kujundajaks on vabakutseline näitleja ja lavastaja Tarmo Tagamets, kellega Kagu Kabujalakõsõ tegi esmakordselt koostööd 2013. aasta kevadel II Uma Peol. Tagamets on antud lavastusse välja valinud 4 rühma tantsijat – Ingrid Vanahunt, Mari Rüütli, Henri Tamm ja Margus Hoop. Lisaks tantsijatele on laval ka näitleja, kelleks on Martin Liira.

Piletid hinnaga 3 € eelmüügis Võru Kandle kassas (tel. 78 68 676) ja tund enne algust kohapeal.

Neljas Uma Pido pajatab väega puudest ja metsast

umapidoEile, 19. märtsil kuulutati Põlva raamatukogus välja järgmise Uma Pido sõnum. 2016. aasta kevadel Põlvas Intsikurmus toimuva Uma Pido peasõnum on vägevad puud ja mets. Neljas Uma Pido toimub 28. mail 2016. Põlvas Intsikurmus. Väega puude mõte pärineb Tiia Allaselt ja metsateema pakkus välja Jan Rahman.

“Mitmed Võrumaa kirjamehed kasutavad oma loomingus puu kujundit kui edasikestmise garantiid – kuigi inimese elu on kiirelt kaduv, siis seda kindlam on igavene püsimine puude sees,” ütles vägevate puude teema väljapakkunud Tiia Allas. “Oleme metsa ääres elav maarahvas. Ka võrokeste lipp on valitud metsaroheline. Et mets noortele võõraks ei jääks, tuleb sellest rääkida,” põhjendas Jan Rahman oma ettepanekut.

Puude ja metsa teemat pidas Uma Pido toimkond kõige sobivamaks, sest see passib imehästi Intsikurmu metsa alla, toetab Põlva maakonna tunnuslauset “Rohelisem elu” ja mis peamine – võrokeste jaoks on mets ja väelised puud väga tähtsad. Sõnum selgitati välja talgutega, kuhu võisid kõik omi mõtteid saata. Sõnumitalguid korraldama ajendas Uma Pido tegijaid soov rääkida peol sellest, mis on võrokeste jaoks tänasel päeval oluline.

Loe edasi: Neljas Uma Pido pajatab väega puudest ja metsast

Täämbä on Põlva keskraamadukogon kokkosaaminõ Valdur Mikitaga

Täämbä, 19. märdsil kell 18 om Põlva raamatukogon kokkosaaminõ Valdur Mikitaga, kiä kõnõlõs umast loomingust ja avitas märgota neländä Uma Pido hääs vällävalit sõnomi ümbre, miä samal kokkosaamisõl vällä kuulutadas.

Sõnomi valisi pido toimkund avaligulõ sõnomitalgolõ tulnu töie hulgast. Raamatukogon tennätäs kõiki talossil ütenlüüjit. Sõnomi löüdmises kõrraldõdi talossõ’ tuusjaos, et Uma Pido kõnõlõsi tuust, miä om võrokõisi jaos täämbädsel pääväl tähtsä. Valit sõnnom jääs saatma pido kõrraldamist ja muidoki pito hinnäst.

Kiränigu ja semiootiku Valdur Mikita kirotõdu “Lingvistiline mets” om perämädse ao Eestin vast kõgõ inämb arotust löüdnü raamat. Neläs Uma Pido tulõ 28. mail 2016. Põlvan Indsikurmun.

Pokukoda teeb kevadisel koolivaheajal uksed valla

SuurMaalritöö_plakatLaupäeval, 15. märtsil kell 13 näidatakse Pokumaal esmakordselt filmi ”Suur maalritöö” ja külas on režissöör Meelis Arulepp, kes räägib selle joonisfilmi tekkeloost. Lisaks esitletakse filmi põhjal valminud värviraamatut.

„Suur maalritöö“ põhineb 1971. aastal ilmunud raamatul, järgides Edgar Valteri võrratuid joonistusi ning esitades Ellen Niidu mitmepalgelise luuletuse lauluna. Vaiko Eplik on kirjutanud filmile 18-minutilise muusikalise suurteose, kus laulavad Mari Pokinen, Priit Võigemast ja Rapla laulustuudio tüdrukud Thea Paluoja juhendamisel.

Stuudios A Film Eesti valminud joonisfilmi ”Suur maalritöö” saab Pokumaal vaadata kuni 22. märtsini. Peale selle mahub programmi „Pokudega kevadesse“ põnevat meisterdamist ja kevadisi üllatusi. Avatud on kohvik. Täpsem info www.pokumaa.ee ja tel 53425054.

Allikas: Pokumaa SA

Mehed Liikuma Põlvamaa meeste aktiivgrupi kokkusaamine

20. märtsil toimub Ahjal Mehed Liikuma Põlvamaa meeste aktiivgrupi kokkusaamine. Kogunemine toimub kell 18.00 Ahja Spordihoone jõusaalis, kus toimub ka ringtreening koos treener Tarmo Mitiga.

Tarmo Mitt on lõpetanud 2001. aastal Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna raskejõustiku erialal. Tema parimad saavutused: 6xEesti meister jõutõstmises, 5xEestimaa Rammumees võitja, I koht Baltimaade rammumeeste meistrivõistlustel 2001, III koht WSMC liiga Euroopa Meistrivõistlustel 2004, II koht World Strongman Cup üldarvestuses 2006, VI Worls`s Strongest Man 2005.

Registreerumise tähtaeg on 18. märts!

Ürituse läbiviimist toetab Põlvamaa Partnerluskogu Leader programm.

Oodatakse Jakob Hurda rahvuskultuuri auhindade kandidaate

Püüdes jäädvustada meie ärkamisaja sümboli, rahvaluule- ja keeleteadlase Jakob Hurda (1839-1907) mälestust ning ergutada rahvuskultuurialast tegevust vabariigis ja Põlva maakonnas, annab Jakob Hurda nim. Põlva Rahvahariduse Selts käesoleva aasta 20. juulil Põlvamaal Himmastes kahekümne kolmandat korda välja Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinnad.

Senised laureaadid: Paul Lehestik, Kristjan Torop, Aino Voolmaa, Heli Raidla, Aino Strutzkin, Laine Lõvi, Veera Pino, Kaljo Põllu, Udo Kolk, Leo Reissar, Mall Hiiemäe, Tiiu Kiudorv, Ingrid Rüütel, Rein Vill, Ottilie-Olga Kõiva, Tiiu Kunst, Ülle Podekrat, Jaan Eilart, Mare Piho, Veera Hirsik, Eva Potter, Helve Lübeck, Vaike Sarv, Milvi Hirvlaane, Ants Viires, Helle Kõlli, Aleksei Peterson, Asta Tagel, Eevi Astel, Ulve Kangro, Anne Ojalo, Enn Esko, Heivi Pullerits, Liina Kähr, Igor Tõnurist, Ülo Needo, Valter Haamer, Maret Kolsar, Veikko Armas Väntänen, Sirje Vill, Heljo Saar, Ain Erik, Jüri Trei ja Ester Liblik.

Vastavalt statuudile antakse igal aastal välja kaks preemiat, neist üks kindlasti Põlvamaal oma tegevusega silmapaistnud isikule.

Rahvuskultuuri auhinnad määratakse eriliste teenete või kestva viljaka tegevuse eest Eesti rahvuskultuuri viljelemisel, arendamisel ja jäädvustamisel ning järjepidevuse kindlustamisel.

Auhinna suurus laureaadile on 1000 eurot (rahastab Kultuurkapital).

Kandidaate auhinna saamiseks võivad esitada kõik juriidilised või füüsilised isikud. Selleks tuleb 20. aprilliks 2014 (postitempli kuupäev) saata Jakob Hurda nim. Põlva Rahvahariduse Seltsile (aadressil Kesk 16, 63308 Põlva) vabas vormis esildis. Selles peab olema kandidaadi rahvuskultuurialase tegevuse kokkuvõte, auhinna esitamise põhjendus, nimetatud viimase 5 aasta jooksul saadud suuremad preemiad ja auhinnad ning täpsed andmed kandidaadi kohta.

Lisainfo: Jakob Hurda nim. Põlva Rahvahariduse Selts, tel 5190 4396, polva.rhs@mail.com

MTÜ Taaskasutuskoda teeb revolutsiooni Kagu-Eesti jäätmejaamades

IMG_4424Nüüdsest on Põlva, Otepää ja Valga jäätmejaamades avatud Moostes tegutseva MTÜ Taaskasutuskoda vastuvõtupunktid, kuhu inimesed saavad tasuta tuua majapidamises olevaid üleliigseid asju.

Taaskasutuskoja perenaine Kiristi Zolgo nentis, et vastuvõtupunktide avamine on tingitud rahva tungivast soovist kui ka kurbadest tõsiasjadest. “Valgale lähim taaskasutuskeskus asub Viljandis või Tartus ja selleks, et asjad õigesse kohta jõuaksid, peaks olema tõeline keskkonnasõber – et mitte öelda keskkonnaentusiast,” leiab Zolgo.

Taaskasutuskoja kogumispunktidesse, mis valmisid koostöös Keskkonnateenused AS’i ja kohalike omavalitsustega, on Zolgo sõnul oodatud majapidamis- ja köögitarbed, nõud, raamatud, spordivahendid ning valgustid. Vastuvõtupunktide avamisega loodab Taaskasutuskoda tõsta inimeste keskkonnateadlikkust ja võimaldada asjade loovutamist võimalikult mugavalt ja kodu lähedal.

Loe edasi: MTÜ Taaskasutuskoda teeb revolutsiooni Kagu-Eesti jäätmejaamades

Põlvamaa Keskkonnamajas vaadatakse filmi Alam-Pedjast

19. märtsil toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Räpinas) loodusõhtu, kus vaadatakse filmi “Eesti loodus: Alam-Pedja”. Filmi tegemisest ja loodusest räägib Remek Meel. 

Film keskendub Alam-Pedja hingele, mis koosneb paljudest elementidest. Remeki rajad jooksid enamasti mööda jõgesid ja luhtasid ning seetõttu näeb filmis palju veega seotut. Loomulikult on esindatud ka raba- ja metsaepisoodid ning liigid. Eriline on talvine -30-kraadine aurav Emajõgi ning kevadine tedremäng. Ja loomulikult suurvesi ja kõik sellega seoses olev.

Filmi hakkas Remek tegema sellepärast, et tal on selle kohaga eriline hingeside. Just sealt sai alguse tema teine tulemineloodusse, kui ta üliõpilasena Alam-Pedjal kopraid uuris. Aga huvi kobraste vastu sai alguse just Räpinast, kuna Räpina Aianduskoolis olles hakkas Remek neid loomi Võhandu paisjärvel jälgima ning edasine on juba ajalugu.

Alam-Pedja looduskaitseala on suurte soode, märgade metsade ja lammide ning looklevate jõgedega piirkond. Veebruarismöödus meie suurima kaitseala loomisest 20 aastat. Alam-Pedja on unikaalne soode, metsade ja niitude kompleks Emajõeülemjooksul, ürgse Võrtsjärve nõos, kuhu voolavad kokku Pandivere kõrgustikult mööda Pedja ja Põltsamaa jõge laskuvadveed. Esialgu 26 000 hektari suurune kaitseala on praeguseks laienenud ligi 34 400 hektarini. Suur osa kaitsealaterritooriumist oli ligi pool sajandit enne kaitseala moodustamist NSVL armee väljaõppepolügoon. Alal pole ühtegi läbivatteed ning alalisi elanikke on alla kümne. Seevastu elavad Alam-Pedjal peaaegu kõik Eestis kohatud kotkaliigid.

Loodusõhtu korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Osalemine on kõigile tasuta.

Maanteemuuseumi liiklusprogrammid on uuenenud ja senisest paindlikumad

 

Liikluskasvatus on maanteemuuseumi südameasjaks olnud juba aastaid. Selle aasta maikuust pakub muuseum uuenenud liiklusprogramme, mis on muutunud senisest paindlikumaks, arvestades enam laste ja õpetajate soovide ning kooliprogrammis sisalduvaga.

Uuenenud programmid koosnevad erinevatest moodulitest, mis lihtsustab õpetaja valikut ja annab ülevaate, millised õppetegevused sobivad just kindla vanusega lastele. “Õpetaja saab koos õpilastega kokku panna neile kõige sobilikuma liiklusprogrammi ning põnev tegevus võib alata!” tutvustas uut programmi ülesehitust maanteemuuseumi liikluskasvatuse pedagoog Triinu Õispuu.

Moodulitega saab tutvuda!

Loe edasi: Maanteemuuseumi liiklusprogrammid on uuenenud ja senisest paindlikumad

Algas plakatikonkurss “Eesti 10 aastat ELis ja NATOs”

Europe Direct’i teabekeskused Võrus ja Põlvas kutsuvad kõiki huvilisi osalema plakatikujunduskonkursil, et tähistada koos Euroopa Liidu sünnipäeva.

Käesolev aasta on Eesti jaoks äärmiselt tähtis, kuna täitub 10 aastat Euroopa Liidu ja NATO-ga liitumisest ning maikuus leiavad aset Euroopa Parlamendi valimised.

Plakatikonkursile oodatakse töid, mis on valminud arvutis mõne graafilise programmi abil ning mida on võimalik A3 formaadis kvaliteetselt välja printida.

KUI TAHAKSID…

– näidata oma loovust ning luua julge ja inimesi kõnetav plakat
– olla osaline teabekeskuste ühise näituse loomisel
– võtta 2. mail osa Euroopa Päeva tähistamise peost klubis Kino (alates 18+)
– võita auhinnaks 300 € väärtuses kinkekaart firmalt Euronics
…SIIS OSALE KINDLASTI PLAKATIKONKURSIL!

Konkursil osalevad kõik tööd, millele on lisatud plakati kohustuslikud elemendid:

1) Isiklik, intrigeeriv ja kõnetav loovlahend, mis lähtub teemast
2) Logod (lae alla siit)
3) Piisavalt ruumi olulise info juurde lisamiseks

Pildid tuleb esitada vektorgraafikas (nt Adobe Illustrator, Corel Draw, Inkscape) või rasteris (nt Photoshop, Gimp).

Valminud tööd saab saata aadressidel gady.kunnapuu@voru.maavalitsus.ee või ingrid.lepasson@polva.maavalitsus.ee hiljemalt 26. märtsiks. Iga osaleja võib esitada kuni viis iseenda tehtud tööd, mis peavad olema vaadatavad enamlevinud brauseritega.

Osaleja annab töid võistlusele esitades korraldajatele õiguse plakateid tasuta ümber töödelda, avaldada veebis, trükistes, panna välja näitustel.

Kõik laekunud plakatid vaatavad korraldajad enne veebis avaldamist üle. Korraldajatel on õigus keelduda andmesidevõrku mittesobivate piltide vastuvõtmisest. Konkursi tingimustele vastanud tööd laetakse üles Facebooki lehele. Võitja selgitatakse välja Facebookis enim “meeldib” saanud tööde seast. Hääletamine läheb lukku 1. aprillil 12:00. Võitja kuulutatakse välja Facebookis ning Võru ja Põlva Maavalitsuste kodulehtedel. Lisaks peaauhinnale loositakse välja teabekeskuste meeneid.

Plakatikonkurssi toetavad Euroopa Liit, Riigikantselei, Võru ja Põlva Maavalitsused.

Võru- ja Põlvamaa õpilased saavad osaleda keskkonnahariduslikes õppeprogrammides

Võrumaa Kutsehariduskeskus koostöös MTÜga Looduskool alustas Võru- ja Põlvamaa üldhariduskoolidele suunatud projekti, milles 1.-9. klasside õpilastele pakutakse märtsist kuni juunini ligi 240 õppekavakohast programmi, kuhu oodatakse osalema üle 5000 õpilase. Projekti rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Projekti on kaasatud Põlva- ja Võrumaalt 10 asutust ja organisatsiooni, kes on koostanud projekti tarbeks 30 erinevat keskkonnahariduslikku programmi, mida viiakse läbi aktiivõppemeetodeid kasutades nii looduses kui ka koolides. Projektis osalevad partneritena Keskkonnaamet, RMK, MTÜ Eesti Ellujäämisselts, MTÜ Maavillane, SA Pokumaa, Süvahavva loodustalu, Tervise Kodu OÜ(Metsamoor), FIE Margus Muts ja MTÜ Looduskool.

Loe edasi: Võru- ja Põlvamaa õpilased saavad osaleda keskkonnahariduslikes õppeprogrammides

Põlvamaa vapimärgi pälvis Ülle Podekrat

Vapimärgi pälvinud Ülle Podekrat. Foto Põlva Maavalitsus
Vapimärgi pälvinud Ülle Podekrat. Foto Põlva Maavalitsus

24. veebruaril toimus Värska kultuurikeskuses Põlva maavanema, Põlvamaa Omavalitsuste Liidu ja Kaitseliidu Põlva maleva Eesti Vabariigi 96. aastapäevale pühendatud pidulik vastuvõtt.

Põlvamaa vapimärgiga autasustas maavanem lasteaia Mesimumm muusikaõpetajat, folklooriansambli Käokirjas juhendajat, Mooste Rahvamuusikakooli rajajat ja Eesti Rahvamuusikatöötluse festivali peakorraldajat Ülle Podekrati kauaaegse ja silmapaistva töö ning olulise panuse eest pärimuskultuuri edendamisel maakonnas. Vapimärgiga kaasnes ka Põlvamaa Omavalitsuste Liidu rahaline preemia.

Maakonnale osutatud teenete eest pälvisid maavanemalt Põlvamaa teenetemärgi Eesti Punase Risti Põlvamaa Seltsi sekretär Kaja Leppoja, AS Räpina Paberivabrik juhataja Mihkel Peedimaa ning Põlva Jahiseltsi majandusjuhataja, spordikohtunik, Põlva Laskespordiklubi asutaja ja juhatuseesimees, laskespordi treener-juhendaja, Eestimaa spordiliit Jõud auliige Anne Vasarik.

Maavanema aukirja said Põlva postkontori klienditeenindaja Anne Hõrak, SA Maarja Küla asutaja ja nõukogu esimees Jaan Kallas, loomakasvataja, Kellamäe talu peremees Jaak Kõiv, Saatse Seto Muuseumi varahoidja-juhataja Tea Korela, Räpina Aianduskooli õpetaja, Räpina Spordikooli treener Heini Lumpre, Kaitseliidu Põlva Maleva juhatuse liige-nooremleitnant, abipolitseinik, Põlva Maarja koguduse õpetaja Toomas Nigola, Põlva Muusikakooli õpetaja-dirigent, Põlvamaa Rahvatantsu ja Rahvamuusika seltsi juhatuse esimees, MTÜ Lõõtsapilliseltsi asutajaliige Mare Põld, Veriora Valla Kultuur juhataja, MTÜ Tegus Veriora juhatuse liige, Eesti Rahvamajade Ühingu esinduskogu liige Piret Rammo, Sihtasutuse Seto Instituut tegevjuht Ahto Raudoja ja OÜ Kanepi Aiand tegevjuht Margus Vahtramäe.

Eesti Vabariigi 96. aastapäeva sündmused Kanepis

21. veebruaril kell 9.00 Kanepi Gümnaasiumis Vabariigi aastapäevale pühendatud aktus.
21. veebruaril kell 18.00 Kanepi Seltsimajas Eesti Vabariigi aastapäeva pidulik tähistamine. Kanepi valla Aukodaniku ja Aasta Tegija tunnustamine. Kontsert. Esinevad Juhani Jaeger ja Ott Kaasik (ans.Vinland). Tasuta.
21. veebruaril kell 21.00 Põlgaste kultuurimajas peoõhtu “Me armastame Eestit”. Tantsumuusika ansamblilt Ciizud. Esinevad Kagu Kabujalakõsõ. Eesti teemaline viktoriin võtjatele eestimaised auhinnad. Kohal puhvet. Pilet 5 eurot.
24. veebruaril kell 7.15 maakondlik riigilipu heiskamise tseremoonia Kanepis Vabadussõja ausamba juures. 24. veebruaril kella 7.30 – 14 Vabariigi aastapäeva puhul avatud Kanepi seltsimajas kohvik noorteprojekti “Uute liidrite kasvulava” raames.
24. veebruaril kell 11 aastapäeva matk. Matkajad oodatud Kanepis Vabadussõja ausamba juurde
Kristel Kuslap