Põlvamaa

Põlvamaa parimad noored matemaatikud osalesid rahvusvahelises noorteprojektis

Põlvamaa noored, kes osalesid edukalt 2014. aastal matemaatika olümpiaadi piirkonnavoorus, osalesid 30. maist – 8. juunini 2014 Saksamaa Liitvabariigis Rudolstadt’is rahvusvahelises noorteprojektis, mille raames meisterdasid näituse tarbeks koos Saksa noortega matemaatika teemalisi elemente.

Reisi korraldanud Põlva Maavalitsuse noorsootöö peaspetsialist Karin Viljus jäi noorte tegemistega väga rahule. “Taaskord saan tõdeda, et Põlvamaal elavad rõõmsameelsed, osavad ja nutikad noored” sõnas Viljus.

Põlvamaalt osalesid projektis Karina Valdas Krootuse Põhikoolist, Tarmo Veskemaa Kanepi Gümnaasiumist, Triin – Mirjam Tark Põlva Ühisgümnaasiumist, Ranar Kihho Friedebert Tuglase nimelisest Ahja Koolist, Krete Auser Värska Gümnaasiumist, Elo Meriste Vaste – Kuuste Koolist ja Janne Jaago Räpina Ühisgümnaasiumist.

Lisaks näituse elementide meisterdamisele tutvusid noored Biomeileriga (lihtsa looduliku energia süsteemiga, kus on kasutatud ainult spiraaltoru, vett ja hakkepuidu kompostihunnikut) ja rokokoo näitusega Heidecksburgi lossis. Osaleti geoseiklusel ning noored avastasid ning proovisid kätt kiltkivitööstuses ja lõõgastusid veekeskuses Saalemaxx.

Valminud näitus “Minimathemathikum” hakkab ringi rändama Põlvamaa koolides alates septembrist.

Maakondlik võidupüha tähistamine toimub Moostes

23. juunil tähistatakse võidupüha Moostes Linakoja hoovis. Toimub traditsiooniline pidulik võidutule vastuvõtmise ja jagamise tseremoonia ning päästeameti ja kaitsejõudude tehnika ja varustuse demonstratsioon.

Kell 13.00-15.00 saab tutvuda päästeameti ja politsei tehnika ja varustusega ning Põlva maleva relvanäitusega. Kohal on ka Kuperjanovi jalaväepataljon.

Kell 13.30 esineb politsei teenistuskoer.

Kell 14.00 algab päästjate demonstratsioonesinemine.

Kell 15.00 peaks Moostesse jõudma presidendi läkitatud võidutuli. Pidulikul tseremooniaga võetakse tuli vastu ja antakse see edasi valdadele ja kõigile teistele soovijatele.

Lisainfo: Ruth Ruus, Maavanema abi, Põlva Maavalitsus, 799 8902, ruth.ruus@polva.maavalitsus.ee

Raamatukarussellid jõudsid Põlva, Valga ja Võru haiglatesse

Heategevusfond Aitan Lapsi koostöös Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja teiste lahkete toetajatega andsid täna Põlva, Valga ja Lõuna-Eesti haiglatele üle ainulaadsed ratastel liikuvad raamatukogud ehk raamatukarussellid, mis toovad suure valiku teoseid ja lauamänge ravil viibivate lasteni.

Raamatukarussellid jõudsid haiglate lasteosakondadesse mitmete asutuste koostöös – oma jõud ühendasid Eesti Lastekirjanduse Keskus, SA Aitan Lapsi ja OÜ Plaat Detail koos metallifirmaga ASSI.

Mõte rõõmustada haiglaravil viibivaid lapsi liikuva raamatukoguga ehk raamatukarusselliga, sai alguse aastaid tagasi Eesti Lastekirjanduse Keskusest. Tänu headele inimestele, kes on annetanud heategevusfondile Aitan Lapsi oma taararaha, leiti vajalikud ressursid ja partnerid, et väärt idee lõpuks teoks teha. Aitan Lapsi nõukogu liikme Rauno Raali sõnul on tegemist kõiki Eesti haiglaid puudutava projektiga: „Täna andsime raamatukarussellid üle Põlva, Valga ja Lõuna-Eesti haiglate lasteosakondadele. Raamatukarussellid jõuavad 16 haiglasse üle Eesti, kus on lasteosakond. Seda tänu kõikidele lahketele Eesti inimestele, kes on heategevusfondile annetanud.“

Selle eest, et kõikides raamatukarussellides oleks alati suur valik rõõmsameelseid Eesti lasteraamatuid ja põnevaid lauamänge, hoolitseb Eesti Lastekirjanduse Keskus. Loe edasi: Raamatukarussellid jõudsid Põlva, Valga ja Võru haiglatesse

Valmis lühifilm ”Värskasse elama”

Juba poolteist aastat on Värska vald kutsunud inimesi Värskasse elama. Kui kutsutakse, siis ka tullakse. Värska valda on kolinud aasta jooksul 9 noort peret. Esimestel kolijatel on nüüd juba aasta jagu Värska elu selja taga. Värska vallavalitsusel tuli idee teha lühifilm ühest Värskasse kolinud perest ja tema kogemusest ning esimestest elamustest. Piiriveere Liidri toetusel ongi film valmis saanud ja leidnud nii kohalike elanike kui ka uute tulijate hulgas väga positiivse vastuvõtu. Filmi tegid Andres Maimik, Meel Valk, Kairi Põldsaar ja paljud teised Värska valla elanikud.

Filmi peategelased on Kairi Põldsaar ja tema tütar Leen. Kairi on 35-aastane geoloog ja põline linlane. Külastades ”Maale elama” messi jäi ta pilk Värska vallale. Juba esimesel külaskäigul armus Kairi silmapilkselt Värska maalilisse ümbruskonda ning aeg oli küps suureks otsuseks. Ta kolis elama Eestimaa kagutippu, Setumaale Värska valda.

Film jälgib Kairi esimest aastat uues elukohas. Kas maale kolimise otsus oli õige? Kas ta on oma valikuga rahul?

Meel Valk

Räpina Aianduskool 90 ja vilistlaste kokkutulek

Veidi alla 8000 on neid inimesi Eestimaal, kellele Räpina Aianduskoolis on ulatatud lõputunnistus. Seega on raske leida kedagi, kes ei tunneks kedagi, kes…

Räpina Aianduskooli 90. juubeli tähistamiseks korraldatav vilistlaste kokkutulek toimub laupäeval, 7. juunil. Kohale maksab tulla juba varakult või isegi eelmisel päeval, sest lisaks aianduskooli poolt pakutavale toimuvad samal ajal, 6.-7. juunil, ka Räpina Hea kodu päevad koos kõikvõimaliku põneva – nii hariva, meelelahutusliku kui kaubandusliku – programmiga.

Räpina Aianduskooli vilistlaste kokkutuleku info!

Räpina Hea Kodu Päevade info!

Rosma Haridusselts kutsub VI kogupere konverentsile

Rosma kogupere konverentsi mullune avaring. Foto: Rosma Haridusselts

Kõik huvilised on oodatud laupäeval, 24. mail 2014 algusega kl 10.30 Põlva külje all Rosmal peetavale VI kogupere konverentsile “Head valikud hariduses. Koostöö”.

Juba kuuendat aastat koguneb rahvas Rosmale, et lahti harutada haridusmaastikul toimuvast – ikka optimistlikult ja eluliste näidete varal. Sel korral võetakse fookusesse koostöö: nii kitsaskohad kui võimalused. Varem on räägitud tervest lapsest, tervest perest, tervest koolist, tervest kogukonnast ja tervest ühiskonnast, nüüd koostööst. Rosmale oodatakse ikka koos perega – lastele on omad tegemised!

Koostöös peitub jõud, vahel ka valu ja vaev. Koostöö on paljudele meist ainus ellujäämise võimalus, samas ka isikliku arengu ja õppimise koht. Kuidas teha koostööd nii, et ei peaks alla suruma enda soove ja saaks arvestada kõigi teiste osapooltega? Kuidas märgata koostöö õppetüki kallal pusides oma varjukülgi ja arengukohti? Kuidas leida sobiv koostööviis kodanikualgatuse ja kohaliku omavalitsuse jaoks? Kuidas muuta koostöö ühiseks väestavaks kogemuseks? Rosma Haridusseltsi ja Eesti Lastevanemate Liidu konverents pakub taas võimaluse sisukaks aruteluks, heaks suhtluseks ja uuteks tutvusteks.

Ootame Sind Rosmale koos perega. Vanematele ja lastele leidub nii koos kui ka eraldi toimetamist. Päeva lõpetame traditsiooniliselt muusikaga: seekordse muusikalise kingituse toovad kaasa helivõlurid Hedvig Hanson ja Andre Maaker. Kõhutäie eest hoolitsevad meie oma seto sõsarad.

Konverentsil osalemine on tasuta. Samas kutsume üles annetama kohapeal nii toidu kui korralduskulude katteks. Lastega tulijatel palume registreerumisel öelda laste arv ja vanused, et oleks lihtsam päeva planeerida.

Anna oma tulekust teada hiljemalt 16. maiks Rosma Haridusseltsi e-posti aadressil (johannes@neti.ee) või tel 56 881 409, kontakt Anu Kepler. Täiendav info: www.rosma.edu.ee. Loe edasi: Rosma Haridusselts kutsub VI kogupere konverentsile

“Bussi Riot” väisab Põlva, Võru ja Valga maakonda

Euroopa Parlamendi kandidaadi Silver Meikari kampaaniatuur liigub täna Värska poole, teisipäeval jõutakse läbi Põlva- ja Võrumaa Valga maakonda Lüllemäele ning kolmapäeval osaletakse debatil Viljandis. Kõigil kohtumistel ja peatustel jagatakse värsket infot olukorrast Ukrainas, õpetatakse inimesi seisma praktiliste vahenditega jälgimisühiskonna vastu ning ehitatakse üles vabakondade võrgustikku.

Silver Meikari sõnul piisab inimestel vaid “Bussi Riot”’i ees käsi püsti ajada, et kandidaadi ja tema meeskonnaga kohtuda. “Tahame minna ka sinna, kuhu erakonnad oma massikampaaniaga ei jõua,” ütles Meikar. “Erakondade poliitpropaganda asemel arutame sisuliste teemadel ja korraldame praktilisi töötubasid.”

Sõltumatu kandidaat Meikar teeb kampaaniat koos Piraadipartei juhatuse liikme Märt Põdra ja Tartu Vabakunna aktivisti Gea Kangilaskiga. “Valid Silver Meikari, saad Euroopa Parlamenti ka Märt Põdra ja Gea Kangilaski,” kinnitab Meikar. “Me oleme selgete eesmärkidega meeskond, mis suudab rohkem saavutada kui ükski teine kandidaat kasvõi seetõttu, et me pole kinni vanades stampides, vaid tegutseme 21. sajandi osalusdemokraatia põhimõtetest lähtuvalt.”

“Tavapärase valimisnänni asemel on meil kaasas Estobuntu DVD plaadid, seega kui keegi tuleb kohtumisele oma süle- või lauaarvutiga, saame vananenud ja ebaturvalise XP asemel paigaldada üheskoos arvutisse eestikeelse vabavara,” ütles Märt Põder. “Estobuntu vabatahtlike osalusel loodud kiire, turvaline ja just Eesti kasutajatele mõeldud opsüsteem.”

Värskas, Lüllemäel ja Viljandis toimuvad kohtumised kohalike kogukonnaaktivistidega. Gea Kangilaski sõnul kasutatakse kampaaniat ka selleks, et ehitada üles uue põlvkonna väärtusi kandvate kodanikuliikumiste võrgustik. “Inimesed soovivad muutust, isiklike kontaktide loomine ja kogemuse jagamine aitab seda ellu viia,” ütles Kangilaski. “Eestil on võimalik saada poliitiliselt kõige innovaatilisemaks Euroopa Liidu liikmesriigiks.”

Silver Meikar rahastab oma Euroopa Parlamendi kampaaniat annetuste teel ning kogus kautsjoni maksmiseks vajaliku summa vähem kui 24 tunniga. “Bussi Rioti” siltidega kaunistatud buss on saadud tasuta kasutamiseks kampaania toetajatelt. Meikar sõidab valimiskampaania raames koos oma tulevase Euroopa Parlamendi kontori ja kaasmõtlejatega läbi kõik Eesti maakonnad. Sõit algas 30. aprillil Tartust, kampaaniat on käidud tegemas juba Narvas, Tallinnas, Paides, Kuressaares, Tartus ja paljudes väiksemates kohtades.

Lisainfo “Bussi Riot”’i ringireisi ja #euromeikar kampaania kohta: https://www.facebook.com/euromeikar

12. mai kohtumine Värskas: https://www.facebook.com/events/647992698600684/?ref_dashboard_filter=upcoming

13. mai kohtumine Lüllemäel: https://www.facebook.com/events/252669508250754/?ref_dashboard_filter=upcoming

14. mai debatt Viljandis:

http://www.europarl.ee/et/uudised-ja-sundmused/uudised/uudised-2014/052014/pr-2014-mai-05.html

Põlvamaal jagati 2014. aasta ettevõtlusauhinnad

Ühispilt ettevõtluse tunnustusürituselt.

8. mail jagati Mooste mõisas toimunud pidulikul õhtul Põlvamaa 2014. aasta ettevõtlusauhinnad.

Ettevõtteid tunnustati kolmes kategoorias:

Põlvamaa Mastimänni auhinnaga tunnustatakse piirkonnale olulist stabiilset ja jätkusuutlikku üle viie aasta tegutsenud edukat ettevõtet, kus töötab vähemalt kümme inimest.

Põlvamaa Tõusva Tähe auhind antakse keskkonnasõbraliku ja innovaatilise tegutsemisviisiga ettevõttele, kes on tegutsenud vähem kui kolm aastat.

Auhinnaga Põlvamaa Roheline Säde tunnustatakse keskkonda säästvat ja rohelist mõtteviisi kandvat ettevõtet või ettevõtjat.

Mastimänni auhinna võttis vastu AS Suwem juhatuse liige Kaido Mäesalu.

Põlvamaa Mastimänni tiitli pälvis lastemööbli tootja AS Suwem.

AS Suwem toodab ja müüb männipuidust lastetoamööblit ning lasteaedade ja majutusasutuste mööblit. Lisaks kodumaale eksporditakse lastemööblit ka mitmetele välisturgudele. Ettevõtte tootmisprotsessi iseloomustab keskkonnasõbralikkus ning edumeelsusust ja ettevõtlikust näitab seegi, et ollakse Kagu-Eesti puiduettevõtete klastri eestvedajaks. Vastutustundliku ettevõttena toetab AS Suwem kohalikke üritusi, koole ja Puuetega Inimeste Koda ning on heaks praktika kohaks Võrumaa Kutsehariduskeskuse noortele. AS Suwem on tegutsenud üle 10 aasta ning loonud ligi 60 töökohta.

Põlvamaa Tõusev Täht on Wiera Naturals OÜ.

Ema ja tütre pereettevõttena alustanud pisut üle aasta vanune ettevõte Wiera Natural OÜ on tänaseks jõudnud Põlvamaalt kaugemalegi: sojavahast puidust tahiga käsitööküünlaid võib osta nii Võrust, Tartust kui Tallinnast. Toote arenduseks on tehtud koostööd EASi ja Tallinna Tehnikaülikooliga. Oma seotust Põlvamaaga rõhutab Wiera nii läbi oma tootenimetuste (“Räpina roosiaed”, “Savvusann”) kui kohalike ettevõtjate loomingu kasutamisega – nii esindusriided kui tootekujundus on tellitud Põlvamaa ettevõtjatelt.

Põlvamaa ettevõtlusauhinna Roheline Säde pälvis OÜ Talutoit.

Põlva talupoodi ja kodukohvikut Tillu koondav OÜ Talutoit pakub kodumaisest toorainest tooteid. Põlva talupood oli üks esimesi omasuguste seas – pood, mille missiooniks on Eesti tootja tunnustamine, tooraine ja toote päritolu tähtsaks pidamine ja lühikese tarneahela olulisuse rõhutamine. Suurt tähelepanu pööratakse ettevõttes taaskasutusele, alustades näiteks kodukohviku mööblist ja nõudest ja lõpetades jäätmete sorteerimise ja puhastusvahendite valikuga. Talupoodi ja kodukohvikud on külastanud õpperingkäigu raames mitmed tööklubid ja ettevõtluskoolitusel osalejad. Ettevõte on praktikabaasiks Tartu Kutsehariduskeskuse pagar-kondiitri ja Võrumaa Kutsehariduskeskuse väikeettevõtluse eriala tudengitele.

Auhinnad andisid üle maavanem Ulla Preeden, Põlvamaa Omavalitsuste Liidu esimees Kaido Kõiv ja Põlvamaa Arendusekeskuse juht Hegri Narusk. Mooste mõisas esines Põlvamaa ettevõtjatele eetikaõppejõud Meego Remmel ja musitseeris Jaan Sööt.

Maret Reinumägi

Sigrid Semmi fotod

Setomaa saab sel aastal arenguks üle veerand miljoni euro

Setomaa vallad ja mittetulundusühingud saavad sel aastal 270 000 eurot arengutoetust eesmärgiga arendada piirkonna ettevõtluskeskkonda ja luua uusi töökohti ning seeläbi parandada inimeste elujärge.

Setomaa arengu programmi tingimused kinnitanud siseministri Hanno Pevkuri sõnul on Setomaa hea näide sellest, kuidas kohalikud piirkonda arendavad ja sellesse panustavad.

„Setomaa on üks Eesti omanäolisemaid ja kaugemaid piirkondi ning on hea meel näha, et sealsed inimesed oma kodukandi arengusse pühendunult suhtuvad,“ ütles Pevkur. „Riik on Setomaad läbi erinevate programmide toetanud juba 17 aastat ja kindlasti jätkame seda tulevikuski. Veelgi enam, oleme otsustanud, et Setomaa ja teiste Kagu-Eesti piirkondade arendamiseks koostame sel aastal eraldi Kagu-Eesti tegevuskava piirkonna paremaks arenguks.“

Setomaa programm on suunatud ajaloolise Setomaa Eesti riigi territooriumil paiknevale osale, kuhu kuuluvad Mikitamäe ja Värska vald Põlva maakonnas ning Meremäe vald ja Misso vald Võru maakonnas.

Toetust saavad taotleda need kohalikud omavalitsused ja piirkonnas tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Taotletava toetuse maksimaalne suurus on 32 000 eurot, tegevustoetuse puhul 20 000 eurot.

Programmi vahenditest toetatakse noorte ettevõtlusalast koolitust ja sidumist Setomaa ettevõtetega, ettevõtete kohapealse toimekeskkonna edendamist ning kvaliteetse ja aktiivse tugiteenuse tagamist, samuti Setomaa mainekujunduslikku turundust ning sidumist piirkonna spetsiifiliste kultuuri- ja loodusväärtustega.

Lennart Komp

Tõukeratta ühistreening Taevaskojas

mlm-9260 — Allikas: Rando Kall/fotovabrik.ee

Liikumissari Meie Liigume kutsub Põlva valla elanikke osalema 12. mail Taevaskojas toimuvale tasuta tõukerattatreeningule. Treening algab kell 18.00 Taevaskoja (Saesaare) autoparklast ja kestab orienteeruvalt kuni 2 tundi.

Korraldajate poolt olemas 27 tõukeratast. Juhendaja ja treener Imre Arro (Loodusturism.ее).

Osalemine tõukeratta ühistreeningul on tasuta, kuid osalemine toimub ainult eelregistreerimise alusel (piiratud arv tõukerattaid), mida saab teha tänaseni, 9. maini, aadressil http://meieliigume.ee/uritused/uritus/meie-liigume-toukeratta-uhistreening-taevaskojas-12-05/

Üritust toetab Põlvamaa Partneluskogu Leader programm. Üritust korraldab liikumissari Meie Liigume.

Meie Liigume kodulehekülg www.meieliigume.ee

Taevaskoja ühistreeningu kodulehekülg facebook.com lehel https://www.facebook.com/events/231018233764174/

Lisainfo: Siim Ausmees, tel 503 2748

Võromaa kõgõ vanõmb selts 145

Kanepi segäkuur Kanepi Laulu Seldsi 145. aastapääväl laulman, akordionni tõmbas koorijuht Lindali Kalev. Pildi pääle omma jäänü poolõ koorilaulja. Foto: Harju Ülle

Vana Võromaa kõgõ vanõmb selts, Kanepi Laulu Selts pidi 25. mahlakuul umma 145. aastapäivä.

Selts tetti Eesti edimäste laulupitto minekis (1869). «Sinnä sõitsõ Kanepi miiskuur – naisi es lubata tuudaigu laulupitto laulma,» selet’ seldsi üts vidäjä, Kanepi segäkoori vanõmb Kottisse Vaike. «No prõlla tunnus, et laulupitto läävä õnnõ naasõ ja mehe jääse kodo!»

Koorilaul sündü Kanepin aastal 1804, ku pastor Johann Philipp von Roth lei sääl Eesti edimädse (poissõ) kihlkunnakooli. Tuu mano tetti nii poissõ- ku miihikuur. Miihikoori laulja olli päämidselt küläkuulmeistre. «Roth ütel’, et laulkõ egäl puul ja kõgõst, es nõvva sukugi õnnõ kerigulaulõ laulmist,» selet’ Kanepi aoluu uurja Hirvlaanõ Milvi.

Koorilaulmist härgüt’ edesi kerigu köstri Treffneri Ludwig, kiä kutsõ kuulmeistris õnnõ hää muusigamehe. Kanepi Laulu Seldsi tegemist võtsõva iist Treffneri poja, noidõ siän ildadsõmb koolipapa Treffneri Hugo. Edimädsele laulupidolõ lätsi laulumehe Koorastõ mõisa kingidü lipuga. Lipu oll’ maalnu kunstnikust mõisapreili Marie von Ungern-Sternberg. Lipu pääl om kiri «Kannepi Laulo Selts», kanepikasvõ punt ja kats aastaarvu. Aastaarv 1819 tähendäs priiusõ saamist ehk perisorjusõ ärkaotamist Liivimaal. Tõnõ aastaarv om laulupido ja seldsi luumisõ uma – 1869. Seo lipp om alalõ, tuud hoitas Eesti tiatri- ja muusigamuusõumin.

Tõistõ laulupitto sõitmisõs lassõ kõgõ kõvõmba koorilaulja Kanni Hansu ämm ehitä kuvvõ tsõõriga lauluvankri. Pidolt tulti tagasi suurõ iloga – kuur võitsõ är võikilaulmisõ.
Loe edasi: Võromaa kõgõ vanõmb selts 145

Mooste folgilt noppis peapreemia ansambel Miinus Seitse

Moisekatsi Elohelü võitja aastal 2014 - Miinus Seitse. Foto: Maret Reinumägi — Moisekatsi Elohelü võitja aastal 2014 – Miinus Seitse. Foto: Maret Reinumägi

Laupäeval, 26. aprilli hiliste tundideni kestnud Eesti rahvamuusika töötluste festivali “Moisekatsi Elohelü” peapreemia pälvis ansambel Miinus Seitse Tallinnast. 1000eurose peapreemia pani välja kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp.

Lisaks peapreemiale anti välja ka mitmeid eripreemiaid ja auhindu. Kohustusliku loo parima töötluse eest sai 500eurose preemia Ars Apta. Preemiat rahastas riigikogu liige Priit Sibul. Noortepreemia ja 300 eurot auhinnaraha pälvis Värska muusikakooli Pärimusviiuliansambel. Preemiat rahastas kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp. AS Atria Eesti toetatud sõsarrahvaste preemia läks Soome duole Esterin Teekannu. Põlva maavalitsuse publikupreemia sai Põlvamaa ansambel Soejoro.

Festivali patroon Ingrid Rüütel andis oma auhinna, väikse kandle, üle ansamblile Kokoko. Ka Peeter Rebase auhinna sai Kokoko. Viljandi pärimusmuusika festivali auhind, kutse festivalile, läks Värska muusikakooli Pärimusviiuliansamblile ning Eesti rahvaluule arhiivi auhind ansamblile Greip. Võro instituudi auhinna Julge Joro pälvis Martin Akesson Soomest.

Žürii esimehe Olav Ehala sõnul oli žürii töö rakse ning otsuseid kaaluti pikalt. Lisaks Olav Ehalale kuulusid võistluskontserdi žüriisse festivali patroon Ingrid Rüütel, heliloojad Sven Grünberg ja Tauno Aints ning Peeter Rebane.

Festivali võistluskontserdil astus lavale üheksa muusikalist kollektiivi. Kõik võistluskontserdil esinejad esitasid kaks lugu, millest üks oli kõigile ühesugune etteantud kohustuslik lugu. Sel aastal oli kohustuslikuks looks Räpina kihelkonnast pärit laul “Oppus neiodõlõ” (“Õpetus neidudele”), mille kõik esitajad oma seadete ja töötlustega täiesti erinevaks ja omanäoliseks olid muutnud.

Võistluskontserdi lõppedes astusid lavalaudadele varasemate aastate võitjad ja preemiate saajad: ansambel Virre, Wirbel, Uisapäisa, Kihnu Poisid, Mälutagune, Singelus, Krüüsel, Fibrill, Wigla ja Juhan Uppin.

Festivali peakorraldajale Ülle Podekratile tegi heameelt, et võistlusest võttis osa palju noori artiste, kes hingega muusikat teevad ja rahvamuusika traditsioone edasi kannavad.

Festivali korraldab MTÜ Folgisellide Selts ning koostööpartneriteks on Räpina vallavalitsus ja Põlva maavalitsus.

Rosmal tuleb põnev intuitiivpedagoogika kursus

Hetk mulluselt kogupere konverentsilt. Foto: Rosma Haridusselts

Rosma Haridusselts ja Rosma Koolituskeskus kutsuvad kõiki huvilisi osalema intuitiivpedagoogika kursusel, mille läbivaks teemaks on mäng, improvisatsioon, laul ja maalimine. Täiskasvanutele mõeldud kursus toimub Põlva külje all Rosmal 2.-4. maini ning kursust tulevad juhendama Pär Åhlbom, Merete Løvlie ja Sinikka Mikkola Rootsist Solviki koolist.

Täpsema info ja päevakava leiab siit. Registreerumine meilitsi aadressil johannes@neti.ee, kontakttelefon +372 79 94 159.

Solviki kooli ja intuitiivpedagoogika tutvustuseks sobib väljavõte Evelin Tamme blogist ja artiklist “Inimese vabadus kasvada”:

“Solviki koolis Rootsimaal on kunstnik, muusik, helilooja ja õpetaja Pär Ahlbom 50 aasta vältel töötanud välja originaalse lähenemise õpetamisele, mida ta ise nimetab intuitiivpedagoogikaks. Üheks olulisemaks meetodiks Solviki kooli klassis on mäng.

Pär Ahlbom leiab, et laps ei saa õppida enne, kui ta ei ole vabanenud hirmudest, enne kui ta tunneb ennast turvaliselt, on söönud kõhu täis ja leidnud oma koha grupis. Kool ja õpetaja peavad lastele tagama baasrahulolu. Tee selleni viib läbi mängu. Solviki koolis on mäng põhiline kuni kolmanda klassini, aga ka sealt edasi mängitakse samuti iga päev.

Mängud Solvikis on väga mitmekülgsed ja enamasti ühendavad endas kiiruse, julguse, kommunikatsiooni, koostöö, koordinatsiooni, loovuse jne. Mängude eesmärgiks on panna proovile iseennast, õppida tundma oma keha, selle võimalusi, tugevusi ja nõrkusi, tegema koostööd grupis, olla üheskoos rõõmsad ja naerda. Neid mänge nimetatakse ka primaarmängudeks. Sageli kasutatakse
erinevaid lihtsaid ja käepäraseid vahendeid nagu pulgad, mütsid, pingid, vaibad, pillid. Enamusprimaarmänge on Pär ise aastate jooksul loonud ja neid oma kolleegidele õpetanud. Loe edasi: Rosmal tuleb põnev intuitiivpedagoogika kursus

Kevade viimasel loodusõhtul räägitakse parkidest

Kolmapäeval 16. aprillil kell 18.00 räägib parkidest nii Eestis kui ka Euroopas Sulev Nurme. Loodusõhtu toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina).

Sulev Nurme on TTÜ Tartu kolledži maastikuarhitektuuri õppetooli lektor, Eesti Maastikuarhitektide Liidu liige ning Artes Terrae OÜ juhatuse liige. Paarikümneaastase praktika jooksul on tegelenud haljastus- kujundusprojektide koostamisega ja aedade-parkide rekonstrueerimisprojektide koostamisega. Ta on raamatute “Haljasalade kujundamine”; “Parkide restaureerimine” ja “Pargiterminite seletussõnaraamat” kaasautor. Tema töödele ja tegemistele saab pilgu heita tema kodulehel.

Pargid on olnud eesti maastiku lahutamatuks osaks juba mitmeid sajandeid ning tänapäeval on park paljudele linnainimestele esimeseks kokkupuutekohaks loodusega. Kui inimeste ehitatud hooned püsivad hea hoolduse korral muutumatutena sajandeid, siis pargid on pidevas muutumises. Roheline pargiruum on inimestele tänuväärne materjal looduse kujundamiseks vastavalt meie ilumeelele, samas on ta mitmetele lindudele, loomadele, putukatele ja taimedele elupaigaks.

Üritusel osalemine on tasuta, lisainfo ja registreerumine: tel. 799 0914 või mari.kala@keskkonnaamet.ee

Loodusõhtu korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Maanteemuuseum valis välja suvise festivali kunstiprojektid

Sellel suvel Eesti Maanteemuuseumi poolt korraldatava maanteekunstifestivali projektid on väga eriilmelised ning suunavad huvilisi mõtestama meid ümbritsevat pisut teistmoodi ning avaramalt, kui tavaliselt harjunud oleme.

Välja valitud ideed viiakse ellu 15.-20. juulil muuseumis ja selle ümbruses vanal Tartu-Võru postiteel.

Aasta alguses kutsus maanteemuuseum kunstnikke üles esitama 2014. aasta suvel toimuvale maanteekunstifestivalile ideeprojekte, mis oleksid ajendatud teemast “Üks tükk teed”. “Kunstiprojektide ideid saabus mitmetest erinevatest valdkondadest. Hetkel oleme välja valinud sellised, mis tundusid meile erilised, mis avavad teede temaatikat laiemalt ning huvitavate ja uute rakursside alt, olles samal ajal põnevad meie külastajate jaoks,” rääkis muuseumi programmijuht Tuuli Tubin.

Välja valitud projektide hulgas on erinevad kohaspetsiifilised installatsioonid, skulptuurid ja maalid, tegevuskunsti- ning labürintteatri etendused. Kõige kaugem osaleja on pärit Indiast ning toob oma projektiga kaasa selle kauge maa arusaama teedest. Labürintteatri tegijad viivad esmalt läbi mitmepäevase töötoa, selle tulemusena valmib performatiivne etendus, mille esitajaks on laulukoor. Loe edasi: Maanteemuuseum valis välja suvise festivali kunstiprojektid

Põlvamaa õpilased õppisid mängides koostööd

Mäng "Klassipilt". Foto: Maret Reinumägi. — Mäng “Klassipilt”. Foto: Maret Reinumägi.

Mäng on parim õppimise viis. Just seda sama ideed jagasid ka Põlva Ühisgümnaasiumi ja Tilsi Põhikooli õpilased 1. – 3. aprillini toimunud meeskonnatöö arendamise koolitustel.

Mänguliste meeskonna harjutuste eesmärgiks on suurendada üksteise usaldamist, koostöö tegemist ja ühisel eesmärgil tegutsemist.

Energilised GAME club’i koolitajad Aleksei Razin ja Kristiina Lees on mängu-usku ning arvavad, et mängude abil on lihtsam meeskonnatöö oskusi omandada.

Koolitustel seavad mängujuhid kohe alguses paika ühised reeglid, mida peavad kõik osalejad järgima. Alustatakse lihtsamatest soojendusmängudest ning liigutakse üha rohkemate reeglitega ning suuremat koostööd nõudvate mängude suunas. Kuid igas pealt näha lihtsas mängus peituvad kindlat planeeritud meetodid, mis aitavad konkreetseid eesmärke saavutada.

Näiteks lihtne mäng, kus inimesed läbisegi ruumis ringi liiguvad ning mängujuhi märguande peale vastava arvulised grupid moodustavad, näiteks kolmeliikmelised. Järgmisena annab mängujuht gruppidele ülesandeks moodustada omavahel skulptuur nii, et maad puudutaksid näiteks vaid neli kätt ja neli jalga. See pealt näha lihtne mäng eeldab mängijatelt omavahelist suhtlemist, strateegia kokkuleppimist, koostöös tegutsemist ja loogilist mõtlemist ning sealjuures pakub palju nalja ja füüsilist tegevustki.

Õpilastele tavapärasest erinev tegevus meeldis ning tagasidelehtedele kirjutati palju positiivset.

Põlvamaa kooliteatrite festival pakkus elamusi
nii lustlikest kui ka tõsistest näitetükkidest

Mammaste lasteaia ja kooli 1. klasside näiteringi etendus "Kel ilusad mõtted on peas, sel heateod kui pärlid on reas". Foto: Põlva maavalitsus — Mammaste lasteaia ja kooli 1. klasside näiteringi etendus “Kel ilusad mõtted on peas, sel heateod kui pärlid on reas”. Foto: Põlva maavalitsus

Põlva kultuuri- ja huvikeskuses 26. märtsil toimunud festivalil osales üheksa Põlvamaa alglasside ja põhikooli vanuseastme näitetruppi.

Etendusi hindas kolmeliikmeline žürii kooseisus Vanemuise teatri noorsootöö juht ja välissuhete koordinaator Mall Türk, Tartu Kroonuaia kooli näiteringi juhendaja ning erivajadustega laste ja noorte teatrifestivali “Savilind” korraldaja Katrin Luts ning Eesti harrastusteatrite liidu esindaja Kristiina Oomer.

Žüriiliikme Mall Türki sõnul oli festival meeleolukas ning ladusalt ja lastepäraselt üles ehitatud. Kogu päeva vältel lustisid lapsed nii laval kui ka saalis aktiivselt kaasa elades. Türk kiitis laval nähtud ilusat teatritööd ja näitetruppe juhendanud õpetajate visadust: “Õpetajad teevad meie jaoks suure töö ära, lastele teatri- ja näitekunsti õpetades rikastavad nad õpilaste maailma.”

1.-4. klasside õpilaste truppide vanuseastmes valiti parimaks näitetrupiks, kes esindab ka Põlva maakonda 9.-10. mail Mõnistes toimuval kooliteatrite riigifestivalil, Mammaste lasteaia ja kooli 1. klasside näitering lavastusega “Kel ilusad mõtted on peas, sel heateod kui pärlid on reas” Diana Pehki juhendamisel.

Parima naisosatäitja auhinna pälvis algklasside vanuserühmas Mai Kirsing Räpina ühisgümnaasiumi 4. klassi näiteringist ja parimaks meesosatäitjaks valiti Mathias Kaljas samuti Räpina ühisgümnaasiumi 4. klassi näiteringist.

5.-9. klasside õpilaste vanuseastmes osutus parimaks Põlva ühisgümnaasiumi näitetrupp lavastusega “Geeniuse päevik” Maia Punaku juhendamisel. Näitetrupp esindab ka Põlva maakonda 25.-26. aprillil Palal toimuval kooliteatrite riigifestivalil.

Parimaks naisosatäitjaks valiti Karolin Tuul Orava põhikooli näiteringist ning parimaks meesosatäitjaks Kristo Kõiv trupist Kanepi Sõnakunstnikud.

Žürii andis välja ka rolli ja lavakujunduse eripreemiaid. Eripreemia õpetaja rolli eest pälvis Agnes Parik Mammaste lasteaia ja kooli 4.-5. klasside näiteringist. Lavakujunduse eripreemia läks samuti Mammaste lasteaia ja kooli 4.-5. klasside näiteringile. Žürii lisatunnustuse pallipoisi rolli eest sai Tanel Marran Põlva ühisgümnaasiumi näitetrupist ning omakultuuri hoidmise eest tunnustati Tilsi põhikooli näiteringi.

2015. aasta Põlvamaa kooliteatrite festivali korraldajaks valiti loosi tahtel Värska gümnaasiumi draamaring. Järgmise aasta korraldajatele pani motivatsiooniauhinna välja teater Vanemuine.

Festivali aitasid korraldada Mammaste lasteaia ja kooli 3. b klassi õpilased, kes said end proovile panna teadustaja, näitleja ja teiste abiliste rollis. Põlvamaa kooliteatrite festivali korraldas Põlva maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakond ja toetasid Põlvamaa omavalitsuste liit, kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp ning SA Teater Vanemuine.

Maret Reinumägi

Verioras mälestati 65 aasta möödumist märtsiküüditamisest

Veriora raudteejaama mälestusmärgi jalamile küünlaid ja lilli asetades mälestati 65 aasta möödumist märtsiküüditamisest.

Mälestushetke avanud Veriora vallavanema Enel Liini sõnul on tänasel kuupäeval toimunud kurvad sündmused meile meenutuseks, et teeksime kõik, et sellised päevad kunagi ei korduks. “Igaühel meist on siin väga palju ära teha, nii iseendale kui oma lähedastele nende sündmuste tagamaid selgitades ja ajaloomälestust elus hoides,” rõhutas Liin.

Küünlad asetasid mälestusmärgi jalamile ka Põlva maavanem Ulla Preeden ja Kaitseliidu Põlva maleva pealik Janel Säkk.

Veriora raudteejaamas kui Põlvamaa paigas, kus 1949. aasta 25. märtsil kõige rohkem inimesi rongile pandi, on mälestushetki peetud iga-aastaselt. Memento Võrumaa Ühenduse suurem mälestusmiiting toimus Võrus.

Küüditamise 65. aastapäeva maakondlik mälestuspäev toimub 19. juunil, mil antakse 1949. aastal küüditatutele ja Siberis sündinutele üle rinnamärgid.

Seoses mälestuspäevaga palutakse kõigil Põlvamaa küüditatutel ja Siberis sündinute endast märku anda Põlva Maavalitsusele, telefonil 799 8902.

18. märtsil toimus Põlva Maavalitsuses maakonna noorte osalust ja osaluskogusid puudutav ümarlaud

Kohtumisel osalesid noored, noortega töötajad ja otsustajad. Päeva avasõnad ütles maakonna noortekogu president Rainar Raudsepp, kes soovib hea seista selle eest, et Põlvamaa Noortekogu positsioon tugevneks maakonna noorte arvamuste esindajana.

noorte umarlaud2 — Grupiaruteludest kokkuvõtete tegemine. Foto: Põlva Maavalitsus

Ümarlaual osales Eesti Noorteühenduste Liidu osaluskogude koordinaator Kuldar Adel, kes rääkis kuidas ja miks osaluskogud tekkisid, mis on nende eesmärk ja miks on noorte osalus erinevatel teemadel kaasarääkimisel oluline. Kohtumise päeva teises pooles toimus aktiivne arutelu gruppides, millest tehti päeva lõpuks kokkuvõte.

Osalenute tagasiside oli ümarlaua toimumisele positiivne. Toodi välja, et kohtumise käigus saadi teada, mis ja miks on osaluskogud ning mis eesmärki nad täidavad. Samuti sai maakondlik noortekogu ümarlauast mitmeid sisendeid oma tegevuste planeerimiseks ja korraldamiseks.

Lisainfo: Karin Viljus, Noorsootöö peaspetsialist, Põlva Maavalitsus, tel 799 8945, e-post karin.viljus@polva.maavalitsus.ee

Kagu Kabujalakõsõ noorterühm etendab väikelinna elu

Täna, 20. märtsil kell 19 saab Võru Kandles näha Põlvamaa noorterühma Kagu Kabujalakõsõ tantsulavastust “1994”.

Teatraalne tantsulavastus on uurimuslik-dokumentaalne tagasivaade Eesti elule ja inimestele aastast 1994. Kuidas elati ja milliste mõtetega viidi täide oma unistusi ühes Lõuna-Eesti väikelinnas. Kuidas ühe kogukonna erinevad liikmed ja organisatsioonid reageerisid ühiskonda mõjutanud sündmustele ning arengutele Eestis ja maailmas.

Täna, 20 aastat hiljem, saame me analüüsida ja selgitada oma riigi ja inimeste lähiajalugu kasutades selleks erinevate kunstiliikide anarhistlike vorme. Lavastuse kunstiliseks alusmaterjaliks on 94. aastal eesti meedias ilmunud artiklid ja portreelood. Täna võime öelda, et “olukord oli 1994. aastal sitt, aga see oli meie tuleviku väetis”.

Tantsulavastuse lavastajaks ja muusikaliseks kujundajaks on vabakutseline näitleja ja lavastaja Tarmo Tagamets, kellega Kagu Kabujalakõsõ tegi esmakordselt koostööd 2013. aasta kevadel II Uma Peol. Tagamets on antud lavastusse välja valinud 4 rühma tantsijat – Ingrid Vanahunt, Mari Rüütli, Henri Tamm ja Margus Hoop. Lisaks tantsijatele on laval ka näitleja, kelleks on Martin Liira.

Piletid hinnaga 3 € eelmüügis Võru Kandle kassas (tel. 78 68 676) ja tund enne algust kohapeal.

Neljas Uma Pido pajatab väega puudest ja metsast

Eile, 19. märtsil kuulutati Põlva raamatukogus välja järgmise Uma Pido sõnum. 2016. aasta kevadel Põlvas Intsikurmus toimuva Uma Pido peasõnum on vägevad puud ja mets. Neljas Uma Pido toimub 28. mail 2016. Põlvas Intsikurmus. Väega puude mõte pärineb Tiia Allaselt ja metsateema pakkus välja Jan Rahman.

“Mitmed Võrumaa kirjamehed kasutavad oma loomingus puu kujundit kui edasikestmise garantiid – kuigi inimese elu on kiirelt kaduv, siis seda kindlam on igavene püsimine puude sees,” ütles vägevate puude teema väljapakkunud Tiia Allas. “Oleme metsa ääres elav maarahvas. Ka võrokeste lipp on valitud metsaroheline. Et mets noortele võõraks ei jääks, tuleb sellest rääkida,” põhjendas Jan Rahman oma ettepanekut.

Puude ja metsa teemat pidas Uma Pido toimkond kõige sobivamaks, sest see passib imehästi Intsikurmu metsa alla, toetab Põlva maakonna tunnuslauset “Rohelisem elu” ja mis peamine – võrokeste jaoks on mets ja väelised puud väga tähtsad. Sõnum selgitati välja talgutega, kuhu võisid kõik omi mõtteid saata. Sõnumitalguid korraldama ajendas Uma Pido tegijaid soov rääkida peol sellest, mis on võrokeste jaoks tänasel päeval oluline.

Loe edasi: Neljas Uma Pido pajatab väega puudest ja metsast

Täämbä on Põlva keskraamadukogon kokkosaaminõ Valdur Mikitaga

Täämbä, 19. märdsil kell 18 om Põlva raamatukogon kokkosaaminõ Valdur Mikitaga, kiä kõnõlõs umast loomingust ja avitas märgota neländä Uma Pido hääs vällävalit sõnomi ümbre, miä samal kokkosaamisõl vällä kuulutadas.

Sõnomi valisi pido toimkund avaligulõ sõnomitalgolõ tulnu töie hulgast. Raamatukogon tennätäs kõiki talossil ütenlüüjit. Sõnomi löüdmises kõrraldõdi talossõ’ tuusjaos, et Uma Pido kõnõlõsi tuust, miä om võrokõisi jaos täämbädsel pääväl tähtsä. Valit sõnnom jääs saatma pido kõrraldamist ja muidoki pito hinnäst.

Kiränigu ja semiootiku Valdur Mikita kirotõdu “Lingvistiline mets” om perämädse ao Eestin vast kõgõ inämb arotust löüdnü raamat. Neläs Uma Pido tulõ 28. mail 2016. Põlvan Indsikurmun.

Pokukoda teeb kevadisel koolivaheajal uksed valla

Laupäeval, 15. märtsil kell 13 näidatakse Pokumaal esmakordselt filmi ”Suur maalritöö” ja külas on režissöör Meelis Arulepp, kes räägib selle joonisfilmi tekkeloost. Lisaks esitletakse filmi põhjal valminud värviraamatut.

„Suur maalritöö“ põhineb 1971. aastal ilmunud raamatul, järgides Edgar Valteri võrratuid joonistusi ning esitades Ellen Niidu mitmepalgelise luuletuse lauluna. Vaiko Eplik on kirjutanud filmile 18-minutilise muusikalise suurteose, kus laulavad Mari Pokinen, Priit Võigemast ja Rapla laulustuudio tüdrukud Thea Paluoja juhendamisel.

Stuudios A Film Eesti valminud joonisfilmi ”Suur maalritöö” saab Pokumaal vaadata kuni 22. märtsini. Peale selle mahub programmi „Pokudega kevadesse“ põnevat meisterdamist ja kevadisi üllatusi. Avatud on kohvik. Täpsem info www.pokumaa.ee ja tel 53425054.

Allikas: Pokumaa SA

Mehed Liikuma Põlvamaa meeste aktiivgrupi kokkusaamine

20. märtsil toimub Ahjal Mehed Liikuma Põlvamaa meeste aktiivgrupi kokkusaamine. Kogunemine toimub kell 18.00 Ahja Spordihoone jõusaalis, kus toimub ka ringtreening koos treener Tarmo Mitiga.

Tarmo Mitt on lõpetanud 2001. aastal Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna raskejõustiku erialal. Tema parimad saavutused: 6xEesti meister jõutõstmises, 5xEestimaa Rammumees võitja, I koht Baltimaade rammumeeste meistrivõistlustel 2001, III koht WSMC liiga Euroopa Meistrivõistlustel 2004, II koht World Strongman Cup üldarvestuses 2006, VI Worls`s Strongest Man 2005.

Registreerumise tähtaeg on 18. märts!

Ürituse läbiviimist toetab Põlvamaa Partnerluskogu Leader programm.

Oodatakse Jakob Hurda rahvuskultuuri auhindade kandidaate

Püüdes jäädvustada meie ärkamisaja sümboli, rahvaluule- ja keeleteadlase Jakob Hurda (1839-1907) mälestust ning ergutada rahvuskultuurialast tegevust vabariigis ja Põlva maakonnas, annab Jakob Hurda nim. Põlva Rahvahariduse Selts käesoleva aasta 20. juulil Põlvamaal Himmastes kahekümne kolmandat korda välja Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinnad.

Senised laureaadid: Paul Lehestik, Kristjan Torop, Aino Voolmaa, Heli Raidla, Aino Strutzkin, Laine Lõvi, Veera Pino, Kaljo Põllu, Udo Kolk, Leo Reissar, Mall Hiiemäe, Tiiu Kiudorv, Ingrid Rüütel, Rein Vill, Ottilie-Olga Kõiva, Tiiu Kunst, Ülle Podekrat, Jaan Eilart, Mare Piho, Veera Hirsik, Eva Potter, Helve Lübeck, Vaike Sarv, Milvi Hirvlaane, Ants Viires, Helle Kõlli, Aleksei Peterson, Asta Tagel, Eevi Astel, Ulve Kangro, Anne Ojalo, Enn Esko, Heivi Pullerits, Liina Kähr, Igor Tõnurist, Ülo Needo, Valter Haamer, Maret Kolsar, Veikko Armas Väntänen, Sirje Vill, Heljo Saar, Ain Erik, Jüri Trei ja Ester Liblik.

Vastavalt statuudile antakse igal aastal välja kaks preemiat, neist üks kindlasti Põlvamaal oma tegevusega silmapaistnud isikule.

Rahvuskultuuri auhinnad määratakse eriliste teenete või kestva viljaka tegevuse eest Eesti rahvuskultuuri viljelemisel, arendamisel ja jäädvustamisel ning järjepidevuse kindlustamisel.

Auhinna suurus laureaadile on 1000 eurot (rahastab Kultuurkapital).

Kandidaate auhinna saamiseks võivad esitada kõik juriidilised või füüsilised isikud. Selleks tuleb 20. aprilliks 2014 (postitempli kuupäev) saata Jakob Hurda nim. Põlva Rahvahariduse Seltsile (aadressil Kesk 16, 63308 Põlva) vabas vormis esildis. Selles peab olema kandidaadi rahvuskultuurialase tegevuse kokkuvõte, auhinna esitamise põhjendus, nimetatud viimase 5 aasta jooksul saadud suuremad preemiad ja auhinnad ning täpsed andmed kandidaadi kohta.

Lisainfo: Jakob Hurda nim. Põlva Rahvahariduse Selts, tel 5190 4396, polva.rhs@mail.com