Tori vald

Trivimi Velliste: pole juhus, et Seljamaa istus Poska paremal käel

Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimehe Trivimi Velliste kõne Julius Friedrich Seljamaa mälestusmärgi avamise puhul 2. veebruaril Sindi gümnaasiumi aulas.

Trivimi Velliste Julius Friedrich Seljamaa monumendi avamisel. Foto Urmas Saard — Trivimi Velliste Julius Friedrich Seljamaa monumendi avamisel. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Tartu rahuläbirääkimiste fotodel istub Jaan Poska paremal käel siit Sindist pärit mees – Julius Friedrich Seljamaa[/pullquote]Head Sindi inimesed! Külalised lähedalt ja kaugelt!

Me oleme kindlasti tähele pannud, et kõigel elaval on mälu. Mälu on lindudel, loomadel, isegi pisikestel putukatel ja taimedel. Elusolevus, kes kaotab mälu, on määratud hukule. Nõnda on see kõige elavaga.

Aga mälu on ka rahvastel ja riikidel – nemadki ei saa püsida ilma mäluta. Kui nad kaotavad mälu, siis nad ka hukkuvad. Eesti rahva mälu on pikk, see ulatub tuhandete aastate taha. Kuid ka Eesti riigi mälu on üsnagi auväärne.

Loe edasi: Trivimi Velliste: pole juhus, et Seljamaa istus Poska paremal käel

Tartu rahu aastapäeva tähistatakse Eesti paljudes paikades väga erinevalt

Tartu rahulepingu sõlmimise 99. aastapäeval kogunetakse Pärnus Alevi kalmistule, Sindis koolimajja ja Seljamaa mälestusmärgi avamisele, Tallinnas Nõmme Rahu kirikusse.

Nõmme Rahu kirik. Foto Jukko Nooni — Nõmme Rahu kirik. Foto: Jukko Nooni

Juba homme, 1. veebruaril kell 18 toimub Pärnu raekojas Tartu rahulepingu sõlmimise 99. aastapäevale pühendatud kontsert. Esinevad Pärnu Kunstide Maja poistekoorid ja Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor. Dirigendid Evelin Mei ja Marika Pärk. Kuulajaid tervitab Pärnu abilinnapea Marko Šorin.

Loe edasi: Tartu rahu aastapäeva tähistatakse Eesti paljudes paikades väga erinevalt

Seljamaa büst tõsteti Sindi gümnaasiumi esisele paigaldatud graniitalusele

Vaata pildigaleriid: 30 fotot

Täna ennelõunal asetati Julius Friedrich Seljamaa pronksist büst graniidist püsttahuka otsa ja kogu taies kaeti koormakattega, mis laupäeva hommikul asendatakse kolmikvärvides kangaga, et juba Tartu rahu 99. aastapäeval avada erilise pidulikkusega Sindis sündinud mehe auks monumentaalne mälestusmärk.

Kujur Ülo Kirt annab oma tööle, Seljamaa büstile, viimast lihvi. Foto Urmas Saard — Kujur Ülo Kirt annab oma tööle, Seljamaa büstile, viimast lihvi. Foto: Urmas Saard

[pullquote]oskus viibida õigel ajal õiges kohas ja kasutada avanenud võimalusi eesti rahva teenimiseks[/pullquote]Julius Friedrich Seljamaale (8. aprill 1883 – 17. juuni 1936) monumendi püstitamise mõte sündis Sindi ajalooklubi eestvedamisel kodanike algatuse korras. Lisaks Sindi ajalooklubi poolt väljakuulutatud annetuste kogumisele panustasid idee teostumise heaks Tori vald ja Rohelise Jõemaa koostöökogu Leader programmi meetmega.

Monumendi kaks graniidist moodulit paigaldati läinud aasta detsembri keskel. Vundamendi külgedest eenduv graniitplaat on mõõtmetega 1,66 X 1,21 m, jättes mulje nagu alus ripuks õhus. Alusplaadile toetub püstine risttahukas mõõtmetega 2,1 X 0,53 X 0,6 m. Punakaspruun graniit toodi Soomest, mõnesaja kilomeetri kauguselt Helsingist. Graniiti töötles Eero Vainikka (Sorvikivi OY, Soome). Seljamaa büsti autor on kujur Ülo Kirt. Büsti valas pronksi Tormis Disain OÜ loovjuht Bruno Kadak. Büst kaalub umbes 100 kilogrammi. Seljamaa allkirja valmistas ja tegi pronksivalu samuti Kirt oma Häädemeeste ateljees.

Loe edasi: Seljamaa büst tõsteti Sindi gümnaasiumi esisele paigaldatud graniitalusele

URMAS SAARD RÄÄKIS JULIUS FRIEDRICH SELJAMAA MONUMENDIST

Kuvatõmmis: 28.01.2019 – Sindi ajalooklubi esindaja Urmas Saard rääkis Julius Friedrich Seljamaa monumendi avamisest

Saate kuulamiseks kasuta seda linki: https://treraadio.bandcamp.com/track/28012019-sindi-ajalooklubi-esindaja-urmas-saard-r-kis-julius-friedrich-seljamaa-monumendi-avamisest

Skulptor Ülo Kirt paigaldab Julius Friedrich Seljamaa pronkskuju. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Seljamaa allkiri kinnitati graniidile

Täna paigaldas skulptor Ülo Kirt pronksi valatud Julius Friedrich Seljamaa allkirja, mille jäljend võetud Tartu rahulepingu dokumendilt, 2. veebruaril Sindis avatava mälestusmärgi graniittahuka külge.

Allkirja jäljend on liimimise järel koormarihmaga kõvasti kinni veetud. Foto Urmas Saard — Allkirja jäljend on liimimise järel koormarihmaga kõvasti kinni veetud. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Nüüdseks on jäänud veel üksnes Seljamaa büsti asetamine graniidist tahukale[/pullquote]Kirt ütles, et jäljendi tegemiseks käis ta raamatukogus ja otsis olemasolevaid dokumentide koopiaid. „Ega tema allkirju kusagilt mujalt ei õnnestunudki leida kui rahulepingu koopiatelt. Ka Internetis leiab väga hea kvaliteediga fotosid. Allkirja kõverike jäljendamine on identne, ainult mõnda väga peene niidiga veetud osa tegin pisut paksemaks. Allkirja lõpus oleva punkti jätsin ära. Aga Jul ja Seljamaa vahel oleva punkti kandsin graniidile samuti,” rääkis Kirt.

Allkirja pronksivalu tegi Kirt ise oma koduses ateljees, kus on valminud ka Seljamaa büst. Skulptuurse portree valas siiski pronksi Tormis Disain OÜ loovjuht Bruno Kadak, kellel on vajalikud oskused, kogemused ja vahendid. Praeguseks on Kirt lõpetanud ka patineerimise, mille tulemusena kaotati skulptuurilt kuldne läige. Nüüdseks on jäänud veel üksnes Seljamaa büsti asetamine graniidist tahukale.

Loe edasi: Seljamaa allkiri kinnitati graniidile

Heli Künnapas Urge raamatukogus

Põhja-Pärnumaa vallas elav ja töötav Heli Künnapas külastas käesoleva nädala alguses naabruses asuvat Tori valla Urge raamatukogu, kus tutvustas kirjanikuna oma loomingut ning rääkis kirjastajana ka paljude teiste autorite töödest. Väikeses seltskonnas toimunud pooleteist tunni pikkuse vestluse juures viibis vaikselt ka Heli noorim võsuke Johanna.

Heli Künnapas ja Johanna Urge raamatukogus. Foto Urmas Saard — Heli Künnapas ja Johanna Urge raamatukogus. Foto: Urmas Saard

Loe edasi: Heli Künnapas Urge raamatukogus

Maakondlik vene keele päev Sindi gümnaasiumis

Täna peeti 15. korda Pärnumaa vene keele päeva „День русского языка 2019”, mis on enamik kordi toimunud Sindi gümnaasiumis õpetaja Tatjana Grigorjeva-Keerupi eestvedamisel.

Pärnumaa 15. vene keele päev Sindi gümnaasiumis. Foto Urmas Saard

[pullquote]terve tosina jagu Pärnumaa koole[/pullquote]Sindi gümnaasiumi 11. klassi õpilane Kristiina ütles добрый день, дорогие гости (tere päevast kallid külalised), endal ülirõõmus naerupuna põskedel. Sama rõõmsailmeline gümnaasiumi lõpetaja Chätlyn jätkas sõnadega добро пожаловать в Синдискую гимназию на традиционный день русского языка (teretulemast traditsioonilisele vene keele päevale Sindi gümnaasiumisse). Mõlemad neiud olid eeskava teadustajad. Ühtekokku palusid nad järgemööda lavale terve tosina jagu Pärnumaa koole. Esineti laulude, tantsude, pillide mängu, luule ja sketšidega.

Pärnumaalt olid esindatud Häädemeeste Keskkool, õpetaja Heli Lank; Kilingi-Nõmme gümnaasium, õpetaja Regina Arnemann; Vändra gümnaasium, õpetaja Riina Kirkmann; Are kool, õpetaja Urve Hallikma; Koonga kool, õpetaja Aile Ailt; Lõpe kool, õpetaja Merike Pikkmets; Pärnu-Jaagupi põhikool, õpetaja Elle Redlich; Sauga põhikool; õpetaja Karolina Toomsalu; Surju põhikool, õpetaja Maarit Koger; Tori põhikool; õpetaja Helene Huik; Paikuse põhikool; õpetaja Eve Tannebaum ja Sindi gümnaasium.

Loe edasi: Maakondlik vene keele päev Sindi gümnaasiumis

Seljamaa monumendi mõttest kuni selle teostumiseni

Pikk teekond saab käidud ja rahuldustundega võib nentida, et Tartu rahu 99. aastapäeval võime avada Sindi linnas mälestusmärgi Julius Friedrich Seljamaale.

Jüri Puust ja Ülo Kirt. 2018. a märtsi lõpus tutvustas Ülo Kirt Seljamaale püstitatava mälestusmärgi maketti. Foto Urmas Saard — Jüri Puust ja Ülo Kirt. 2018. a märtsi lõpus tutvustas Ülo Kirt Seljamaale püstitatava mälestusmärgi maketti. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Seljamaa mälestusmärgi avamine ei toimu küll mitte nii suurejooneliselt kui tema matused 1936. a suvel, kuid siiski tema sünnipaiga kogukonnale omase väärikusega[/pullquote]Mind on palutud meenutada asjaajamiste kulgu alates ideeseemnekese mulda poetamise hetkest, jutustada mõtte idanemisest ja viimaks rääkida päris käega katsutavatest tegemistest. Kuna sellest kõigest poleks mõeldav mõne minuti jooksul avapäeval kõnelda, siis üritan mälu värskendada vähe pikema kokkuvõtliku kirjatükiga.

Üsna peatselt pärast Sinti elama asumist märkasin selle väikelinna võlusid avastades võrratult suurel hulgal meeldivat vaimsust, mida ühe pisikese kogukonna rüpest on laia ilma levitatud. See ei ole üksnes minu tunnetus.

Loe edasi: Seljamaa monumendi mõttest kuni selle teostumiseni

Sindi mälestas oma sangareid

Täna kell 10.30 helises Sindi Jumalailmumise kiriku tornikell ja Sindi gümnaasiumis mälestati Vabadussõjas langenud võitlejaid.

Sindi gümnaasiumis mälestatakse Vabadussõjas langenuid. Foto Maris Voltein — Sindi gümnaasiumis mälestatakse Vabadussõjas langenuid. Foto: Maris Voltein

Õpetaja Lembit Roosimäe rõhutas 3. jaanuaril alanud vaherahu tähtsust, mis lõpetas kahurite „kõnelused” ja lubas jätkata diplomaatilisi läbirääkimisi kuni Tartus sõlmitud rahulepingu allkirjastamiseni. Roosimäe sõnul räägitakse Tartu rahu tähtsusest põhjalikumalt 2. veebruaril, kui Sindi gümnaasiumi esisel väljakul avatakse diplomaat Julius Friedrich Seljamaale pühendatud mälestusmärk.

„Eesti kaotas otsese lahingutegevuse käigus 3588 inimest, mis on võrreldav peaaegu Sindi suuruse linna elanike arvuga,” rääkis Roosimäe. Mõeldes Vabadussõja Eesti poolsele inimkaotusele üldarvus, siis on see 6275 langenu ja hukkunu näol oluliselt rohkem, kui praeguses Sindis inimesi. Sindi gümnaasiumis asuvale Vabadussõjas langenute mälestusmärgile on kantud kümne Sindiga seotud mehe nimed. Tori abivallavanem Jana Malõh ja Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup asetasid mustast graniidist mälestustahvli ette sinimustvalgete lintidega kaunistatud lillekorvid. Auvalves seisid gümnaasiumit lõpetav lipu seltsi liige Chätlyn Parts ja tema klassivend Egon Gentalen. Neist esimene õpilasesinduse president ja teine sama esinduse liige.

Urmas Saard

Sindi gümnaasiumis küsiti: miks tahtis Grinch varastada jõulud?

Sindi gümnaasiumi üheksanda ja vanamate klasside õpilaste jõulupidu sisustasid kontsertkava, Ruutu 10 improkomöödia, mälumäng ja Sindi muusikakooli bänd.

Ruutu 10 on publiku kaasa tõmmanud Foto Urmas Saard — Ruutu 10 on publiku kaasa tõmmanud. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Naerupisarad kaasaelajate silmades andsid märku, et Ruutu 10 improkomöödia täitis oma eesmärki[/pullquote]„Tänane üritus on eelnevatest veidi erinev. Nimelt ei tähista me sel aastal jõule balliga, kuid kindlasti saate tantsupõrandal jalga keerutada ja omavahel muljetada,” ütles eile õhtul peomeeleolu sissejuhatanud gümnaasiumi viimases klassis õppiv Egon, üks õhtujuhtidest. Teine õhtujuht oli Õnneli, kelle esimesed tervitussõnad riimusid luuleliseks jõulumõtiskluseks.

Esimestena rivistusid lavaservale kolme koorimikri ette õpetaja Jelena lauluneiud. Järgmisena mänglesid õpilase Adriani sõrmed klaveril. Chätlyn ja Merili tantsisid nende endi nimelist tantsu „Chätlyn-Merili tants”. Tantsulise jõulukavaga tuli lavale ka Hope. Mirteli suus ja hinges helises „Palve” ja Sigrid laulis „Nii sind ootan”.

Loe edasi: Sindi gümnaasiumis küsiti: miks tahtis Grinch varastada jõulud?

Tori vald ei korralda Sindi linnas uusaasta vastuvõtu tulevärki

Vald eelistab ilutulestikule kuluvat raha kasutada heategevuseks.

Tori vallavalitsuse töötajate poolt on annetus Pärnu loomade varjupaigale üle antud. Foto: Tori vallavalitsus

[pullquote]saades täiendavalt juurde 130 eurot[/pullquote]Saabuva jõulupüha ja uusaasta eel teeb Tori vallavalitsus 500 euro suuruse annetuse, mis jaotub MTÜ Pärnumaa Lasterikaste Perede Liidu ja Pärnu loomade varjupaiga vahel.

Tori valla avalike suhete spetsialist Katariina Vaabel ütles, et lisaks vallavalitsuse 250 eurole kogusid Tori vallavalitsuse töötajad ka oma raha, saades täiendavalt juurde 130 eurot. Annetus viidi täna Pärnu loomade varjupaika.

Sindi on loobunud tulevärgist varemgi, näiteks 2015, 2012. 2018. a saabudes pakkusid praeguses Tori vallas ohtralt tulevärki Sauga ja Sindi. 2014/2015 aastavahetusel kulutas Sindi linn ilutulestikule 500 eurot. Kõigi aastate kohta Külauudiste infoveskil andmeid käepärast pole. Kuid siiski võib väita, et Sindi linnal puudub järjepidev traditsioon omavalitsuse raha eest tulevärki korraldada.

Urmas Saard

Kümnene Sindi Šal-lal-laa Tori kirikus

Ansambli Šal-lal-laa juubeli- ja jõulukontsert „Kümme jõulu” algas Tori kirikus Anne Adamsi külalisesinemisega.

Šal-lal-laa 10. sünnipäeva kontserdil Tori kirikus Foto Urmas Saard — Šal-lal-laa 10. sünnipäeva kontserdil Tori kirikus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]teie ampluaa on läinud nii laiaks, et võite laulda pea ükskõik mida[/pullquote]Eile õhtul püüdis Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus pilku punase vaibaga kaetud põrand, kus liikusid, seisid ja laulsid üksnes Šal-lal-laa sädelevad naised. Lava äärele olid nähtamatud päkapikud jätnud oma mütsid, et tavatul kombel avaldada lugupidamist menukale naisansamblile, kes juba kümme aastat laulnud endi ja kuulajate rõõmuks. Aga Šal-lal-laad ei kiitnud üksnes erilise sagimisega päkapikud ja suur hulk kirikusse kogunenud kontserdikülalisi. Kahtlematult oli Šal-lal-laale tunnustuseks ka siinse lähedal asuva Pulli küla lapsepõlvemaalt pärit Anne Adamsi esinemine.

Adamsi arvates sunnib kirikus esinemine tegema pisut teisi valikuid võrreldes muude esinemispaikadega. Kuid kindlasti sobis lauldes lahkunutele mõtlemine. Meeldivalt kõlas ka kodu teema laulus, mille sõnad on Adamsil sündinud kahasse Villu Kanguriga. Hando Runneli sõnadel “Jõe vesi on voolanud ära” tõi mõtted realsuse tunnetusele, et elu on jälle ohtlikumaks muutunud.

Loe edasi: Kümnene Sindi Šal-lal-laa Tori kirikus

Julius Friedrich Seljamaa monument on peatselt valmis

Käesoleva nädala kolmel päeval toimetasid mitmed firmad Sindi gümnaasiumi esisel väljakul, kuhu paigaldati üks betoonist ja kaks graniitkivist moodulit. Oma kohale asetamist jääb ootama veel üksnes kujur Ülo Kirdi loodud Seljamaa pronksist büst.

Julius Friedrich Seljamaa monumendi graniitkivist osa on paigaldatud. Foto Urmas Saard — Julius Friedrich Seljamaa monumendi graniitkivist osa on paigaldatud. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Punane graniit sulandub hästi taustal asuva punastest tellistest koolihoonega ja muidugi sambale tõstetava pronksist büstiga[/pullquote]Enne kaevetööde juurde asumist uuris Tori valla majandusosakonna juhataja Jüri Puust meeterhaaval ehituse alla minevat maapinda raadiodetektoriga, et lisaks plaanidel näidatud kaablitele tuvastada sedagi, millest olemasolev dokumentatsioon võiks vaikida. Vaatamata kohati ilmnenud hoiatavatele piiksumistele sai kopamees lõpuks loa kopp maasse lüüa.

Tori vallavalitsus tellis vundamendi Põhja-Pärnumaa ehitusfirmalt Revdeco OÜ, kes kaasas tööde teostamisele Maden Grupp OÜ ja Pärnu Graniit OÜ. Kuna miinuskraadidesse langenud temperatuuri puhul polnud mõttekas kohapealset betoonivalu teha, siis valmistati vundamendi moodul tehasetingimustes. Teisipäeval kaevati eelnevalt märgistatud asukohta vundamendi süvend, mille põhi tasandati tihendatud killustikuga.

Loe edasi: Julius Friedrich Seljamaa monument on peatselt valmis

Virginia Neeme hämmastas Sindi gümnaasiumi õpilaslaata „Varjatud saladusega”

Väga pika traditsiooniga Sindi gümnaasiumi õpilaslaat täidab Pärnumaa üldhariduskoolide seas jätkuvalt tähtsat ülesannet majanduslikult otstarbekalt mõtlevate noorte suunamisel.

Sindi gümnaasiumi jõululaat 2018. Foto Urmas Saard — Sindi gümnaasiumi jõululaat 2018. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Varjatud saladus” on kirjutatud kooli loovtöö raames koostöös Sindi gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Raili Jussiga[/pullquote]Jõululaada ladusa toimimise nimel tegi tööd ja vastutas Lisette Kandima, Sindi gümnaasiumi huvijuht, kelle sõnul hõivati koolimaja vana osa kahel korrusel 60 müügiletti. „Osad kauplejad tulid oma firmanimega, teised mitte,” selgitas Kandima.

Kaur Kasemaa ja tema õde Kaari Kasemaa avasid kahasse ühes klassiruumis pannkoogikohviku. Kohvikus olid neile abilisteks veel Karl Hussar ja John-Silver Mitt. Lisaks täidistega pannkookidele võis osta piparkoogitaignat ja käsitöökomme. Menüüs olid kuumad joogid. „Et müügiaeg oleks veidi pikem ning laadal müüjatel võimalus sööma tulla, avasime kohviku juba terve tund enne laada ametlikku avamise kellaaega,” rääkis Kaur. Kohvikut toeatsid Pärnumaa noorte kokandusringid.

Loe edasi: Virginia Neeme hämmastas Sindi gümnaasiumi õpilaslaata „Varjatud saladusega”

Eneli Arusaar: luulehommik oli hingepisaraid täis

Vana kalendri järgi täitus 12. detsembril Lydia Koidula sünnist 175 aastat. Sindi gümnaasiumis tähistati eestlasest esimese tuntuima naisluuletaja, eesti teatri rajaja, näite- ja jutukirjaniku, ühiskonnategelase ning rahvusliku liikumise sümbolkuju juubelipäeva suurepärase kirjandusliku kogunemisega koolimaja aulas.

Lydia Koidula 175. sünniaastapäeva tähistamine Sindi gümnaasiumis Foto Urmas Saard — Lydia Koidula 175. sünniaastapäeva tähistamine Sindi gümnaasiumis. Foto: Urmas Saard

„Kavas olid minu suured näiteringi lapsed ja minu esimese klassi õpilased, kaasatud olid ka vilistlane Georgina Ristoja ja kooli raamatukogu juhataja Imbi Jalakas,” rääkis asetleidnud sündmusest Sindi gümnaasiumi algklasside õpetaja Eneli Arusaar. Tunni jooksul liiguti Koidula elu ja loominguga sünnist surmani. Luuletused põimusid kavasse ühes jutustustega sellest, kuidas ja miks need sündisid. Esinejaid oli kokku 28.

1.a klassi õpilased lugesid luuletust „Kitsetall”, mille poetess kirjutas 139 aastat tagasi. Südant puudutasid „Kodu”, „Tamme ladva vahelt vaatab”, „Jutt”, „Ise”, „Enne surma – Eestimaale”.

Chätlyn Parts luges „Ema süda”. Järgnevalt tuli „Ema süda” esitusele ka koreograafiliselt, mida esitasid nende endi seades Lisette Kandima ja Chätlyn Parts. Tantsiti lumivalgetes kleitides. Georgina Ristoja luges luuletust „Eesti muld ja eesti süda,” mille on tuntuks laulnud ansambel Ruja, ja mida kuulajad võisid helikandjalt kuulda. Rujat kuulates tõusis rahvas lausa püsti. „Luulehommik oli hingepisaraid täis ja mina õnnelik, et saime hinge puudutada.” lausus Arusaar.

Loe edasi: Eneli Arusaar: luulehommik oli hingepisaraid täis

Sindis Harmonie hoonega samastuv orginaal püsib veel püsti, aga kui kaua…

Käesoleval nädalal parandati Sindis Pärnu maantee ääres paikneva väga viletsas seisundis maja katust. Kunstiteadlase Leele Välja hinnangul on tegemist Eesti puitarhitektuuri ajaloos tähelepanuväärsel kohal oleva hoonega, mille analooge pole mujalt linnadest teada.

Sindis Pänu mnt 51 maja lapitud katus. Foto Urmas Saard — Sindis Pänu mnt 51 maja lapitud katus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Jääb üle vaid imetleda, mis hoiab näiliselt kivihunnikut meenutavat moodustist veel katuse harjal[/pullquote]„Põhja-Pärnumaa valla Revdeco OÜ ehitusmehed vahetasid mitmed lagunenud eterniittahvlid Pärnu mnt 51 maja katusel uute vastu välja, et peatada hoone jätkuvat vettimist,” teatas Külauudistele Jüri Puust, Tori valla majandusosakonna juhataja. 1840. aastal ehitatud hoonel oli algselt kivikatus. Stilistiliselt selgelt klassitsismi-sugemetaga hoone tunnistati 1998. aastal kultuurimälestiseks. Praegu kuulub hoone Tori vallale. Varem on Sindi linnavalitsus üritanud maja müüa. City 24.ee andmetel küsiti selle eest 51 000 eurot. Kahekorruselises hoones on 15 tuba ja 418.1 m² põrandapinda. Krundi suurus on 1403 m². Täiesti mahajäetud ilmega tühjalt seisev maja ei paku ostjatele huvi ja rikub linna ilmet.

Loe edasi: Sindis Harmonie hoonega samastuv orginaal püsib veel püsti, aga kui kaua…

Estover investeeris Selja laudakompleksi

Pärnumaal Tori vallas valmis Selja laudakompleks, kuhu Estoveriga seotud omanikud investeerisid 1,8 miljonit eurot. Uuendatud farmis on kohti 1200 lüpsilehmale. Laudakompleksi ehitas Mapri Ehitus, projekteerija oli Pekko Projekt.

Loe edasi: Estover investeeris Selja laudakompleksi

Ilma lumise helgita ja aasta pimedamal ajal loovad jõulukuist meeleolu värviliselt sädelevad tänavakaunistused

Tänavu paigaldati jõulukaunistused Sinti peale esimest adventi, 5. detsembriks. Varasema korraldusega harjunud inimesed väljendasid kohtumistel tänavatel ja sotsiaalmeedias pisku hilinemise pärast tugevalt pahameelt.

Jõuluehtes Sindi. Foto Urmas Saard — Jõuluehtes Sindi. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Siit on kaasa võtta väärtuslikke õppetunde järgmiseks aastaks[/pullquote]„Paraku selgusid mõned tehnilised tõrked eelmiste aastate ehetega, sest paljud neist olid katkised ja seetõttu said tuled väikese hilinemisega üles. Sellest teavitasime elanikke oma kodulehel ja Facebooki lehel,” selgitas Katariina Vaabel, Tori vallavalitsuse avalike suhete spetsialist. Külauudiste infoveskis imetleti, kui kiiresti suudab Tori vallavalitsus ka pisemale kriitikale osavõtlikku heatahtlikkuse ja vabandusega reageerida. Juba poolteist tundi pärast repliigi avaldamist võis sama päeva hilisõhtul lugeda Tori valla Facebooki lehelt, et Sindi linn saab tehniliste takistuste tõttu jõuluehtesse väikese hilinemisega: „Töödega alustatakse lähipäevil ja planeeritakse lõpetada hiljemalt teiseks advendiks. Vabandame ja soovime kõigile rahulikku jõuluaja algust!”

Loe edasi: Ilma lumise helgita ja aasta pimedamal ajal loovad jõulukuist meeleolu värviliselt sädelevad tänavakaunistused

Pärnumaa noorte kokandusringid toetavad Toidupanga tegevust

Heategevusega on ühinenud ka Sindi Avatud Noortekeskuse kokandusringi Sinklased noored Agnes Tomson, Fred Hussar ja Laura Liis Kleine, kes õpivad Sindi Gümnaasiumis.

Läinud nädalavahetusel võis kolme hakkajat noort näha Pärnu Keskuse esimesel korrusel asuva Taluturu sissepääsu kõrval oma leti taga seismas. Letil oli väga lai valik hõrgutisi, mis meelitasid ostjaid lähemale astuma. Noored selgitasid, et ostes nende kokandusringis valmistatud kondiitritooteid läheb müügist kindel osa Toidupangale.

Sindi noortekeskuse kokandusringi juhendab Marek Sild.

Tomson, Fred Hussar ja Laura Liis Kleine. Foto: Urmas Saard →

Urmas Saard

Muljeterohkel Pärnust väljunud reisirongi viimasel sõidul

Tänasega lõppes Pärnu ja Tallina vahelisel laiarööpmelisel raudteel reisirongiliiklus, mis avati 1971. aasta suvel. Kitsarööpmelisel raudteel avati Pärnu ja pealinna vaheline ühendus 90 aastat tagasi.

Pärnust Tallinna väljuvale viimasele reisirongile. Foto: Urmas Saard

[pullquote]sõitis liinibussiga selleks Pärnusse, et teha hüvastijätu reis Pullini[/pullquote]Papiniidust väljus kell 17.44 tavatult pikk rong, nii jätkus kohti kõigile huvireisijatele. Igapäevaselt sellist hulka reisijaid pole nähtud. Papiniidu peatusest on Pärnu rong Tallinnasse väljunud alates 2014. a algusest.

Sindis elav Kiki Pärnpuu sõitis liinibussiga selleks Pärnusse, et teha hüvastijätu reis Pullini. Pulli asub Sindist mõnekümne minuti pikkuse jalutuskäigu kaugusel, jalgrattaga sõites on kahe sihtpunkti vahe palju lühem. „Eile viisin jalgratta käe kõrval Pulli peatusesse, kus astusin perroonilt kerge vaevaga rongile, et lasta Pärnus ratast remontida,” rääkis Pärnpuu. Aga naine rääkis, et mitte alati ei astunud ta koos jalgrattaga rongile. „Soome minnes sõitsin rongiga Tallinna, aga ratta lukustasin Pulli peatuse perroonil oleva laternaposti külge. Jalgratas ootas mind kenasti mitu päeva. Tagasi sõites ja perroonile astudes võtsin ratta ning pedaalisin sellega koju,” jutustas Pärnpuu, kelle meel läks viimast sõitu tehes päris härdaks ja poetas isegi paar pisarat peopesasse.

Loe edasi: Muljeterohkel Pärnust väljunud reisirongi viimasel sõidul

Sindi vabriku kanaliäärne hoone osa variseb

Sindi tekstiilivabrikus väga pikka aega erinevates ametites töötanud põline sintlane Aleksander Kask tunneb muret jätkuvalt lagunevate vanade tööstushoonete lagunemise pärast.

Sindi vabriku kanaliäärse hoone seina varing. Foto Urmas Saard — Sindi vabriku kanaliäärse hoone seina varing. Foto: Urmas Saard

„Märkasin mõni aeg tagasi lammutatava Sindi paisu poole jalutades, et vabriku kanali ääres on omaaegse laivärvi tšehhi välisest seinast suur osa maha langenud. Millal suur auk seina tekkis, seda ma täpselt ei tea, kas kuu, kaks või rohkem aega tagasi,” rääkis Kask Külauudistele ja kutsus täna lagunevaid hooneid lähemalt vaatama. Vabriku kanali võsast puhastamise järel on seina tekkinud ava tähelepanelikule vaatajale suurel teel liikudes hästi näha. Kaldakindlustuseks kasutatud graniitkivide vahel kasvavad kõrged kased, mille juured teevad rajatisele hävitavat kahju.

Omaaegse Sindi kalevivabriku hooned on muinsuskaitselise väärtusega. „Konkreetselt need hoonejupid ei ole muinsuskaitse all. Et omanikud, eraomanikud ja KOV, oma omandit ei korrasta ja varaga midagi ette võtta ei oska ega taha on kurb ja keeruline teema. Protsesside käivitamine võtab lihtsalt rohkem aega kui seda kodanikena tahaksime,” ütles Nele Rent, Pärnumaa muinsuskaitseameti vaneminspektor.

Loe edasi: Sindi vabriku kanaliäärne hoone osa variseb

Jõudu tööle, Sindi käsitööring

Sindi käsitööringi 60 tegevusaasta täitumisele pühendatud näitusele tere tulemast öeldes kasutas Sindi linnaraamatukogu direktor Ene Michelis oma avasõnades Juhan Viidingu luuletust „Soov”.

Sindi käsitööringi tähtpäeva torti lõikavad Vaike Vill, Liia Piile ja Sirje Ristikivi Foto Urmas Saard — Sindi käsitööringi tähtpäeva torti lõikavad Vaike Vill, Liia Piile ja Sirje Ristikivi. Foto: Urmas Saard

Jõudu tööle see on igivana soov
Jõudu tööle see on imeline soov
Selle soovi sees on hää ja sügav hool
Lase kõlada sel soovil Meistri pool

Jõudu tarvis see on igivana vastus
Jõudu tarvis see on ainuline vastus
See on töö ja vaeva tasakaalukeel
Lase kõlada tal veel ja veel ja veel

Kuidas teisiti pidigi 3. detsembril Sindi linnaraamatukogus käsitöömeistrite näppude osavuse väljapanekut avama, kui ikka kirjanduslikult kauni viimistlusega sõnu ritta ladudes. Ene Michelis on varemgi raamatukogu pindadel näituseid avades olnud kirjanduslike tekstide valikul tabavalt leidlik. Tema on ka Sindi käsitööringi kroonik, kes talletanud kõike olulist suure kogumiku kaante vahele. Tulevaste põlvede tarvis kogub ta kõike tähtsat juba 2010-st aastast saadik.

Michelis ütles, et mitte igal hobiringil pole nii pikka ajalugu. 1958. a 17. jaanuaril alustatud kroonikas seisab kirjas: „Tööd alustas Sindi 1. Detsembri nimelise vabriku klubi käsitööring.”

Loe edasi: Jõudu tööle, Sindi käsitööring

Kuhu kadusid Sindi linna jõulukuised ehted?

Taaskordselt Sindis maha sadanud õrnõhuke lumekiht aeglustas märkamatult sammu, et oleks rohkem aega pimeduses helkivat jalgealust nautida.

Valgel lumel ja tulede säras paistab väike jõulupuu installatsioon eriti mõjuvalt silma. Foto Urmas Saard — Valgel lumel ja tulede säras paistab väike jõulupuu installatsioon eriti mõjuvalt silma. Foto: Urmas Saard

Paraku ei lepi vanad sintlased üksnes looduse vaadetega ja soovivad harjumuste sõltuvuses midagi enamat. Väikeste eramajade omanikud kaunistavad värviliste tuledega ise oma eluaset, ka korterelamute akendel näeb jõuluaegseid ehteid. Teine lugu on üldkasutatava linnaruumiga. Kooli tänava korrusmajade vahel on leitud kõrge kuusk, mille külge riputati esimeseks adventpühaks tillukesed lambid. Aga linnaraamatukogu külalised küsisid vaimuvalgusega täidetud riiulite vahel seistes, miks linn on jäänud ilma jõulukaunistusteta? Lasteaia väravast õhtu pimedusse väljunud inimesed küsisid samuti, kus on ehted, mis igal aastal esimese adventpüha saabudes aegsasti tänavapostide külge kinnitati. Nii on see olnud Kooli tänaval, Jaama tänaval, Raudtee tänaval, Pärnu maanteel – mis esimese hooga meelde tuleb.

Ainus jõuluehe valmis linnaruumis XVIII Ülemaalise Jõuluvanade konverentsi toimumise ajaks. Kuid seegi ei sündinud mitte Tori valla algatusel, vaid Sindi sotsiaaltöökeskuse juhataja Renna Järve innukusest. Valgel lumel ja tulede säras paistab väike jõulupuu installatsioon eriti mõjuvalt silma, kuigi ei kiirga oma kohalolekut nõnda kaugele kui kõrge valgustatud kuusk korrusmajade vahelisel alal.

Loe edasi: Kuhu kadusid Sindi linna jõulukuised ehted?

Sindi gümnaasiumis söödi Lotte ema küpsetatud pannkooke

Sindi gümnaasiumis algas uus koolinädal kohe esimese tunni ajal kogunemisega koolimaja aulasse, et väikese ajalise nihkega tähistada eilsega saabunud esimest adventpüha.

Advendihommik Sindi gümnasiumis Foto Urmas Saard — Advendihommik Sindi gümnasiumis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kas äkki peaks ema käest küsima, mis või kes see on?[/pullquote]„Nii on säärane tava juba aastaid kestnud,” ütles direktor Ain Keerup, kes ühiselt oma 12. klassiga juba aegsasti tänaseks hommikuks ettevalmistusi tegi. Lühike näitemäng „Advent – Lotte jõulud” kirjutati ja lavastati gümnasistide lõpuklassis ainult üheks esinemiseks. Rollides osalesid Lotte (Chätlyn), Lotte ema Anna (Meelike), Bruno (Egon), Albert (Toomas), Adalbert (Martin S), Alberti ema Sofi (Margit) ja jõuluvana (Ain).

Loo stsenaariumi kirjutasid kokku Ain Keerup ja Chätlyn Parts.

Lotte pani hommikul sussid jalga ja raadio mängima. Raadiost kuuldus tantsulist jõululaulu, mille järgi tantsides suundus Lotte vannituppa. Järsku sooviti raadiost ilusat esimest adventi. Miskipärast ehmatas Lotte kuuldust poolsurnuks ja hüüatas: „Advent? Advent? Appi, mis advent, oota – kus kohas. Kas äkki peaks ema käest küsima, mis või kes see on?”

Loe edasi: Sindi gümnaasiumis söödi Lotte ema küpsetatud pannkooke

Ülemaaline Jõuluvanade Konverents keerutas ümber Renna jõulupuu ussitantsu

Sindist Suur-Pärnusse liikuma asunud XVIII Ülemaaline Jõuluvanade konverents avas oma esimese postkontori Sindis Raudtee tänaval, mille vahetusse lähedusse jäid sotskeskus, noortekeskus ja Renna enda kätega valmistatud jõulupuu installatsioon.

Ussitants Sindis ümber Renna jõulupuu installatsiooni. Foto Urmas Saard — Ussitants Sindis ümber Renna jõulupuu installatsiooni. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Jõuluvana Juhan tutvustas oma esikraamatut „Jõuluvana Juhani päevaraamat”[/pullquote]Jõuluvanade konverents tõi Sindi rahva liikvele lausa lugematul hulgal, mille sarnast vanemadki inimesed hästi ei mäletavat. Jõulutaatide, -memmede, päkapikkude ja Janne Ristimetsa tantsuinglid kogunesid 1. detsembri hommikul Sindi liuvälja servas asuvasse seltsimajja külmakraadides näpistatud ninasid soojendama. Sealtsamast läksid nad oma uhkete neljarattaliste tõldade pasunate vilinal läbi linna teele. Jaama tänaval peatunud ilmatuma suurt autode rivi ja enam kui pooltsada punakuuelist ootas kannatamatult ennenägematult suur rahvamurd.

Jõuluvana postkontori laval esines piparkoogivabriku ansambel Kardemon. Lava ees tantsisid Janne Ristimetsa tantsuinglid. Jõuluvanade konverentsi moderaator jõulutaat Ärni oli kuulnud, et Sindis on kuuskedega kitsas käes ja seepärast kinkis Tori vallavanemale Lauri Luurile kena pisikese metsast toodud kuusekese, mille viimane tänuga vastu võttis.

Loe edasi: Ülemaaline Jõuluvanade Konverents keerutas ümber Renna jõulupuu ussitantsu