Sindi

Klassikaraadio külastas Sindi gümnaasiumi õpilasi

Käesoleva kuu teisel poolel jätkub populaarne kontserdisari „Klassikaraadio tuleb külla“ Pärnumaa koolides. Täna hommikul toimus kontsert Sindi gümnaasiumis ja pärastlõunal Häädemeeste keskkoolis.

Kaspar-Oskar Kramp esineb Sindi gümnaasiumis Foto Urmas Saard — Kaspar-Oskar Kramp esineb Sindi gümnaasiumis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Aga kui kõlab temperamentne “Radetski marss“, siis soovitan kaasa plaksutada[/pullquote]Sindi gümnaasiumi aula mahutas kuulama 7. kuni 11. klassi õpilased. Eesti Rahvusringhäälingu Klassikaraadio vastutav toimetaja Johanna Mängel rääkis, et kontserdisarja eesmärgina pakutakse õpilastele klassikalise muusika kogemusi ja äratatakse selle vastu huvi. „Korraldades noortele muusikutele osalemisvõimalusi ja publikuga suhtlemiskogemusi, tutvustatakse põlvkonnakaaslastele klassikalist muusikat, pille ja Klassikaraaditot.“ Pärnumaa koolides esinevad 21 aastat viiulit mänginud Linda-Anette Verte ning 18-aastased tromboonipuhuja Kaspar-Oskar Kramp ja klaverimängija Arko Narits.

Loe edasi: Klassikaraadio külastas Sindi gümnaasiumi õpilasi

„Ema käed on kui sünnimaa“ ehk kuidas sündis Sindi kingitus Pärnule

Eesti lipu 134. aastapäeval annavad enam kui sada sintlast tasuta kontsertetenduse Endla teatri suurel laval. Kontsertetenduse stsenaariumi autor ja lavastaja on Sindi gümnaasiumi õpetaja Eneli Arusaar, kes juba mitmendat aastakümmet juhendab kodulinna õpilasteatrit.

Tants Ema süda Foto Urmas Saard — Tants “Ema süda” Foto: Urmas Saard

[pullquote]Aga ta leidis originaali, milles tegelikult olid need pärlid sinimustvalged[/pullquote]Mullu detsembris hakkas Arusaar pingsalt otsima ideed, millega Sindis tähistada Eesti riigi sajandat aastat. „Kui ma kuulasin erinevatel aegadel kirjutatud laule, avastasin Anne Veski laulu „Ema käed“. Veski laulust läksid mulle hinge sõnad „ema käed on mu jaoks kui sünnimaa“. Mõistsin silmapilkselt, et Eesti Vabariiki peab juubeliaastal nägema läbi ema südame, ema silmade ja ema käte.“ Idee leidmise järel vaatas ta läbi kõik oma koduse raamatukogu raamatud, mis jutustavad emast. Edasi läks ta linnaraamatukokku ja lahkus sealt kolme kotitäie raamatutega. „Olin kunagi lugenud Merle Karusoo elust võetud lugusid. Märkasin, et kirjutades avaldab inimene ka mõtteid, mida ta suuliselt välja ei ütleks. Nii otsustasin asuda otsima kirju, mida on kirjutanud emad oma lastele enne sõda, pärast sõda, praegu.“

Loe edasi: „Ema käed on kui sünnimaa“ ehk kuidas sündis Sindi kingitus Pärnule

Eneli Arusaar: kui lapsed kõik nende kirjad tarkuse raamatuks kokku kogusid

Sindi gümnaasiumi emadepäeva kontsertetendus „Ema käed on kui sünnimaa“ jõuab Endla suurele lavale väikese täiendusega Eesti lipu sünnipäeval, kui sintlased lähevad väga suure hulgaga lipu päeval pärnakaid tervitama.

Eliise Kull kontsertetenduses Ema käed on kui sünnimaa Foto Urmas Saard — Eliise Kull kontsertetenduses “Ema käed on kui sünnimaa”. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Endla teatris tuleb juurde ainult üks asi: Eesti lipu ja ema seos – üks väike luuleke[/pullquote]„Kuigi emadepäev oli juba pühapäeval ning sületäied õnnitlusi ning positiivseid emotsioone juba käes, soovivad meie ühised lapsed teile täna veelgi ilusaid hetki pakkuda,“ ütles Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup oma avasõnades eile õhtul, 15. mail kallite Sindi emade, vanaemade ja külaliste poole pöördudes.

Keerup on sageli mõelnud, et kuidas emad seda kõike jõuavad, mida nad teevad. „Lohutan ennast siis mõttega, et olen mees ja ei peagi seda võib olla mõistma. Aga ma ei saa ikkagi aru. Teil peab olema palju oskusi, palju teadmisi ning imeline and ühest rollist teise astuda. Kui vaja, peate olema kuri. Kui on võimalus, olema hea või siis väga hea. Aga vaatamata erinevatele rollidele, peate jääma alati oma lastele parimateks eeskujudeks ja usaldusisikuteks,“ arutles koolijuht, kes võrdles ema turvamehena. „Teda ei ole näha, aga ta on alati olemas kui teda vajatakse, ning ta ei kõhkle hetkekski kui on vaja oma laste eest välja astuda.“

Loe edasi: Eneli Arusaar: kui lapsed kõik nende kirjad tarkuse raamatuks kokku kogusid

Piltuudis: Sindit läbiva Pärnu-Tori maantee ehitus on täies hoos

Maanteeamet alustas tänavu aprillis riigitee nr 59 Pärnu-Tori lõigu uuendamistöödega vahemikus 5,9 kuni 12,1 kilomeetrit.

Maanteeamet on sõlminud rekonstrueerimistööde teostamise firmaga YIT Infra Eesti. Ehitamisega alustati käesoleva aasta 09. aprilli ja tööd lõpevad tänavu oktoobris. Ehitusperioodil võib olla häiritud liikluskorraldus ja ligipääs elamutele ning ettevõtetele. YIT Infra Eesti vabandab võimalike ebamugavuste pärast ning loodab liiklejate mõistvat suhtumist.

Pärnu-Tori maantee rekonstrueerimine Sindi linna piires. Foto: Urmas Saard →

Urmas Saard

Samal teemal:

Sindis jätkub Paide maantee uuendamine

Raigo Paulberg: Pärnu maadlusklubi Leo noored on väga tublid

Teisipäeval algavad Makedoonias Euroopa kadettide meistrivõistlused maadluses, mis kestavad Skopjes 20. maini. Eestit lähevad esindama sintlased Tiia-Triin Tomson ja Robyn Paulberg ning pärnakas Sander Tagu. Sindi noormees Raimond Uibo võistleb õpilaste klassis, mis toimub juuni alguses Ungaris, Györ’is.

Pildil Gristen Heinmets (treener), Tiia-Triin Tomson, pärnakas Sander Tagu, Robyn Paulberg, Raimond Uibo, Raigo Paulberg (treener) Foto Urmas Saard — Pildil Gristen Heinmets (treener), Tiia-Triin Tomson, pärnakas Sander Tagu, Robyn Paulberg, Raimond Uibo, Raigo Paulberg (treener). Foto: Urmas Saard

Kaugemale pääsevad võistlema ikka parimad. Märtsi alguses toimusid kadettide Eesti meistrivõistlused nii kreeka-rooma maadluses, vabamaadluses kui ka naistemaadluses. Sander tuli kehakaalus -45kg Eesti meistriks nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluses, Robyn tuli siis kehakaalus -71 kg kreeka-rooma Eesti meistriks ja vabamaadluses saavutas teise koha. Raimond tuli oma kehakaalus -58 kg samuti kreeka-rooma Eesti meistriks ja vabamaadluses teiseks. Tiia-Triin võistles kehakaalus -57 kg ja saavutas kadettide Eesti meistrivõistlusel teise koha. Kuid erilist esiletõstmist väärib Tiia-Triinu puhul tänavusel Eesti meistrivõistlusel täiskasvanute seas meistritiitli võitmine. Robyni juuniorite (U20) Eesti meistrivõistlustel saavutatud kolmas koht on samuti kõva tulemus.

Käesoleva aasta aprilli lõpus osales Leo Põhjamaade võistlusel Göteborg´is, kus toimus Soft Touch Open 2018. „Seal oli umbes 700 võistlejat Taanist, Rootsist, Soomest, Eestist. Väga tublilt maadles Tiia-Triin, kes võttis teise koha. Käisime neil võistlustel neljandat aastat ja nüüd saime sellelt võistluselt esimese medali. Robyn ja Sander tulid mõlemad neljandaks,“ rääkis Leo treener Raigo Paulberg.

Loe edasi: Raigo Paulberg: Pärnu maadlusklubi Leo noored on väga tublid

Noored teadushuvilised Pernova loodusmajas

Pernova loodusmajas toimunud teadushuviliste Pärnu linna kooliõpilaste esitlusel osales noorima osavõtjana Sindi gümnaasiumi 5. klassi õpilane Joosep Ailiste.

Aarne Paul on Joosep Ailistele loengu läbiviimisel tehnilist abi osutamas Foto Urmas Saard — Aarne Paul on Joosep Ailistele loengu läbiviimisel tehnilist abi osutamas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Vast üks paremaid fotosid oli inglaste rahvuslinnust, tõesti väga liikuvast punarinnast, kus kõik tema peamised tunnused on hästi tabatud[/pullquote]Eile, 8. mail kogunesid Pernova loodusmajja Pärnu Kuninga tänava kooli noored keemikud, samuti Pärnu Ülejõe põhikooli, Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi ja Pärnu Koidula gümnaasiumi erinevate huvivaldkondade õpilased. Keemikud demonstreerisid leegikatset, valmistasid kummikommi ja kartulipüssi, tegid paukgaasi ja elevandi pastat. Teiste koolide ettekanded olid Rosetta missioonist, Estcube 1 projektis osalenutest, bakterifloora olemasolust koolimajas.

Demonstratsioonesinemisi ja ettekandeid modereeris Aarne Paul, loodusmaja astrokeskuse juhataja ja õpetaja.

Loe edasi: Noored teadushuvilised Pernova loodusmajas

Sindi tammik väärib jätkuvat hoolt ja tähelepanu

Jätkuvad järeltööd tänavu 1. mail Sinti istutatud tammikus. Täna paigaldasid Sindi kommunaali töötajad väikeste tammeistikute kaitseks madalad 200 mm läbimõõduga torujupid.

Mõnekümne cm kõrgused torujupid kaitsevad maapinna lähedal ülipeenikest puutüve trimmeri jõhvi võimaliku vigastuse eest Foto Urmas Saard — Mõnekümne cm kõrgused torujupid kaitsevad maapinna lähedal ülipeenikest puutüve trimmeri jõhvi võimaliku vigastuse eest. Foto: Urmas Saard

Sindi kommunaali juhataja Heli Ruus ütles, et mõnekümne cm kõrgused torujupid kaitsevad maapinna lähedal ülipeenikest puutüve trimmeri jõhvi võimaliku vigastuse eest. Samuti võib mõnigi istik suurema muruniidukiga niites kogemata märkamatuks jääda ja jällegi saaks õrn puuke kahjustatud.

Praeguses kasvujärgus oleks välisel vaatlusel raske vahet teha, millise puuga tegemist. Pungade võlumaailmast jutustav Urmas Laansoo selgitab, et raagus puu või põõsa liiki saame üsna kindlalt määrata hästi pungi tundes. Nüüd, pungade puhkemise aegu ongi paras hetk jälgida Sindi tammikus tillukese tamme kasvamise käiku. Huvitav on teada, et nii tammel kui pärnal asetsevad pungad oksal ühesuguselt vahelduvalt. Kuid mõlemat saab omavahel eristada selle järgi, et tammel on oksa tipus koos mitu punga, pärnal alati ainult üks.

Eelmisel nädalal kinnitasid Sindi kommunaali töömehed ka teisele graniitkivile mälestustahvli, riigikantseleilt, millel EV100 visuaal ja kiri: Eesti 100 tamme – Ojakalda park.

Loe edasi: Sindi tammik väärib jätkuvat hoolt ja tähelepanu

Pärnus kohtusid Soome ja Eesti endiste omavalitsuste juhid

Reede pärastlõunal kohtusid Pärnu raekojas endised Sindi linnapead Liina Maaste ning Marko Šorin kunagise sõpruslinna Anjalankoski esindaja Hannele Viljakaineniga.

Liina Maaste ja Hannele Viljakaineniga Pärnu linnavolikogu saalis Foto Marko Šorin — Liina Maaste ja Hannele Viljakaineniga Pärnu linnavolikogu saalis. Foto: Marko Šorin

[pullquote]Ametlik sõpruslinnade kontakt katkes 2009. a[/pullquote]Viljakainen ja Maaste tunnevad üksteist ajast, kui kahe naaberriigi linnad alustasid sõprussidemete arendamist peale Sindi linna omavalitsuse staatuse tagasi saamist. Omavalitsuslikud õigused taastusid Sindile 1991. a, just ajal kui linnakese peamine tööandja Sindi tekstiilivabrik jäi eriti raskesse majandusolukorda.

Sõpruslinn Soomest pakkus praktilist abi riiete ja kuivainete näol ning tollane volikogu esimees Hannele Viljakainen, tema abikaasa Juha Viljakainen ning Anjalankoski kirikukogudus sõitsid väikebussidega pidevalt Sindi vahet. Nii arenesid sõprussuhted üsna tugevateks ning on ajas püsinud isikute vahel vaatamata Soomes juba varem ja nüüd Eestiski läbiviidud haldusreformile. Samuti jätkub koostöö Sindi luteri koguduse ja Anjalankoski koguduse vahel.

Loe edasi: Pärnus kohtusid Soome ja Eesti endiste omavalitsuste juhid

Piltuudis Sindi sünnipäeva peost seltsimajas

Sindi linna 80. sünnipäeva mitmekülgne tähistamine lõppes kontserdi ja tordi söömisega Sindi seltsimajas.

Sindi linna juubeliõhtul koguneti seltsimajja Foto Urmas Saard — Sindi linna juubeliõhtul koguneti seltsimajja. Foto: Urmas Saard

Kõik seltsimaja kohad olid hõivatud ja osa inimesi istusid ka rõdul. Esimene tervitaja ja õhtujuht oli Tori valla kultuurinõunik Mart Tõnismäe, kes kinkis saali sisenedes juhuslikul valikul pidupäevalistele lilli. Sintlasi ja külalisi tervitas abivallavanem Priit Ruut. Aukohal olid endised linnapead Viivi Palmissaar ja Marko Šorin. Võinuks olla rohkemgi, aga erinevatel põhjustel jäid teised tulemata. Palmissaarele ja Šorinile kingiti Kaur Kasemaa pildiraamat „Sindi eile ja täna“ ning lillekimbu. Mõlemad rääkisid killukesi minevikust.

Kontsertosas esinesid Kaunimate Aastate Vennaskonnast kolm meest. Toomas Lunge, Andres Dvinjaninovi ja Hannes Kaljujärve musitseerimised vaheldusid sõnaliste vaimukustega, mis jutustasid läbilõikena erinevatest aegadest pea viimase saja aasta kestel. Meeste endi kodukandi mälu ulatus aukartust äratavasse kaugesse aega ega olnud võrreldav Sindi linna 80-aastase ajalooga. Peenelt esitatud nali pakkus lusti ja elevust kontserdi lõpuni.

Loe edasi: Piltuudis Sindi sünnipäeva peost seltsimajas

Sindi juubelipäeva esimene pool keskendus laadaplatsile

Seltsimaja ees toimunud tavakohane Sindi kevadlaat oli linna ümmarguse juubeli auks kavandatud ajaloohõngulisena, teemaks Eesti Wabariik kolmekümnendatel. Vaatamata üleskutsele ja suhteliselt vähestele stiliseeritud riietuses kohalviibinutele ei saanud laadameeleolu kannatada ega jäänud müüjad-ostjad pika ninaga.

Saepuru Sass (Lauri Nebel) ja Vinkli Aadu (Elmar Trink) Sindi laadal Foto Helen Parmen — Saepuru Sass (Lauri Nebel) ja Vinkli Aadu (Elmar Trink) Sindi laadal. Foto: Helen Parmen

[pullquote]”Mul juba uue laada plaanid mõlkumas,” ütles Ots vahetult enne selle ülevaate ilmumist.[/pullquote]„Pea sadakond müügipunkti meelitasid külastajaid kevadtaimedest-istikutest käsitöö, talutoodete, loodusliku toodangu ja nii edasi ja edasi kuni läti-leedu-poola tööstuskaubani välja,“ tegi 1. maile tagasivaate Ülle Ots, kevadlaada peakorraldaja ning MTÜ Loovus-looduskoda Rannarada juhatuse liige. Laadalisi usutledes väljendasid rahulolu nii ostjad kui müüjad. Kauplejate siiramad sõnumid viitasid koduselt korralduslikule meeleolule ja mitte ülepaisutatud samalaadse toodangu pakkumisele. Külastajate tänu kuulus eeskätt kevadhooaja aiandustoodetest uudsete maitseelamustega toitlustuse pakkujatele.

Kevadlaadal müütas pea saja kanti erinevate toodete/teenuste pakkujat. Meelelahutuslikku laadaprogrammi ja vahelduva ilmataadi veidrusi hoidsid ohjes Saepuru Sass (Lauri Nebel) ja Vinkli Aadu (Elmar Trink), kes osavalt kohaliku linna isetegevuslaste esinemisi sisse-välja juhatasid ja publikult oma naljatlemistega naerupurtsakaid välja võlusid. Vahepeal võtsid nad isegi pillid kätte ja suule. Ei jäänud tegemata ka ajastule kohased seltskonnatantsud ja laadamängud, mis jahedale ilmale vaatamata külastajad taas lava ette meelitasid.

Loe edasi: Sindi juubelipäeva esimene pool keskendus laadaplatsile

Sindist algas üleriigiline tammeparkide rajamine (suur pildigalerii)

Esimesed kolm tamme istutasid Sindi linna rajatavasse tammikusse Sindi gümnaasiumi õpilased Annabel Tamme (1a), Regon Rostin (1b) ja Liisa Rand (2a), keda abistasid riigisekretär Heiki Loot, “EV 100” juhtrühma esimees Toomas Kiho ja Tori abivallavanem Priit Ruut.

Helen Mihkelson, Janne Soosalu, Jüri puust ja Jana Malõh on kõik tammeistikud välja jaganud, jäänud on ükskens viimane Otti ootav istik Foto Urmas Saard — Helen Mihkelson, Janne Soosalu, Jüri puust ja Jana Malõh on kõik tammeistikud välja jaganud, jäänud on ükskens viimane Otti ootav istik. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kringli järgi võib olla üsna kindel, et tammede istutamise talgul osales vähemalt üle 350 kätepaari[/pullquote]Tammepargid on riigikantselei kingitus saja-aastasele Eesti Vabariigile. Sindi järel rajatakse lähiajal kõigisse maakondadesse vähemalt üks tammik. Loot ütles, et koostöös Sindi elanike ja paljude teiste ettevõtlike inimestega jäetakse kogu Eestis rajatavate tammeparkide, -alleede ja -saludega ilus märk riigi ajalukku, millega tehakse väärikas kingitus Eestile.

Kiho sõnul saab heinamaale istutatud puudest aastakümnete ja -sadade pärast võimas tammesalu. Kiho kutsus lavale abivallavanema ja andis üle metalse läikega tahvli, millel on EV100 kujutisega visuaal ja selle kõrval tekst: Eesti 100 tamme – Ojakalda park. Ruut ütles, et plaat kinnitatakse Tori valla Kõrsa karjäärist toodud graniidile, mis on juba Pärnu maantee kergliiklustee servas püsti aetud. Teisel graniitkivil, mis asub sama teega ühel joonel, oli juba mälestustahvel paigaldatud ja sellelt võib lugeda: Eesti Vabariik 100 – park rajatud Sindi gümnaasiumi poolt – 01.05.2018.

Loe edasi: Sindist algas üleriigiline tammeparkide rajamine (suur pildigalerii)

Anette Pattik vahetusõpilasena Inglismaale

Kevadpühal, kui Sindi tähistas linnana oma 80. sünnipäeva ja seltsimaja juures tegutses tähtpäeva tähistav neljas laat, võtsid kollase telgi all koha sisse Paikuse Lions klubi liikmed, kelle ettevõtmise eesmärgiks on Sindi gümnaasiumi 9. klassi õpilase Anette Pattiku vahetusõpilaseks Inglismaale lähetamise toetamine.

Anette Pattik Paikuse Lions klubi abilistega Foto Urmas Saard — Anette Pattik Paikuse Lions klubi abilistega. Foto: Urmas Saard

Paikuse Lions klubi liige Raiko Hiis selgitas, et Sindi laadale tuldi suure telgi, suure koosseisu ja abilistega üksnes heategevusliku sooviga. „Kogume Anette lähetamiseks Inglismaale oma tööga raha. Me pakume enda tehtud küpsetisi. Müüme karastusjooke. Limonaad on samuti peaaegu oma tehtud, väike vurts on sisse lisatud. Saia peal on meie endi poolt püütud lõhed,“ rääkis Hiis.

Telgi ühes nurgas oli suurte mõõtmetega pann ja selle taga seisis Kuno Erkmann. Tema hoolitses selle eest, et pidevalt oleks pakkuda soojasid pannkooke. Pannkooke pakuti vastavalt maitsesoovidele moosi, singi või juustuga. Oli ka banaanipannkooke.

„Hoolitseme, et kõigil oleks kõhud täis ja hoolimata vihmasest ilmast hea tuju ning Anette saaks minna vahetusõpilasena Inglismaale,“ rääkis Hiis, kelle juttu kinnitasid kõik teisedki abivalmid Lõvid ja seadsid vestluse lõppedes endid koos Anettega ühte viirgu pildile.

Loe edasi: Anette Pattik vahetusõpilasena Inglismaale

Triin Lillemets kutsub peatuma, vaatama, kuulatama

„Peatu! Vaata! Kuulata!“ on Triin Lillemetsa poolt loodud fotonäitus Eesti loodusest, mis eile avati Sindi linnaraamatukogus ja jääb avatuks juuni lõpuni.

Lillemets ütleb, et näituse keskseks teemaks on Eestimaa looduse tutvustamine vaadete ja haruldaste või vähem haruldaste liikide kaudu. „Pealkirja ja tööde valimise aluseks on soov pöörata inimeste tähelepanu looduse tunnetamisele.“ Iga näitusele valitud pilt jutustab oma lugu.

Fotograafi eesmärk on panna inimesed looduses viibides seisatama, kuulatama ja märkama. „Meie ümber on palju huvitavat, mida me kahjuks kiirustades tihti ei märka.“

Täpsema info iga pildi kohta leiab näituse külastaja lauakesel olevast kaustast. Sindis toimuv Lillmetsa näitus on juba kolmas.

Triin Lillemets avab Sindi linnaraamatukogus oma fotonäitust. Foto: Urmas Saard →

Urmas Saard

Made Uiga: innukat algatust ei muuda miski olematuks

“Eesti Vabariik 100” üleriigilise tammeparkide rajamise avatalgul osalesid Sindi linna Ojakalda pargis sadade sintlaste hulgas ka Sindi gümnaasiumi õpetaja Made Uiga õpilased, kes neli aastat tagasi panid tammetõrud mulda.

Sindi gümnaasiumi õpetaja Made Uiga oma õpilastega, kellega ühiselt pandi neli aastat tagasi tammetõrud mulda ja kellega koos istutati Riigikantselei kingitud tamm uude Sindi tammikusse Foto Urmas Saard — Sindi gümnaasiumi õpetaja Made Uiga oma õpilastega, kellega ühiselt pandi neli aastat tagasi tammetõrud mulda ja kellega koos istutati Riigikantselei kingitud tamm uude Sindi tammikusse. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Joosep Ailiste: tulevikus saab siis Sindis rohkem pasknääre olema.[/pullquote]Tänased Sindi gümnaasiumi kuuenda klassi õpilased õppisid siis teises klassis, kui 2013. aasta sügisel kutsus Riigikantselei üles kogu riigis Eesti Vabariigi sajandaks juubeliks sadat tammikut rajama. „Ilusa ja auväärse projektiga liitus ka Sindi linnavalitsus koostöös Sindi gümnaasiumiga,“ meenutas Uiga. Esimese sammuna korjasid 30. septembril 2.a ja 2.b klassi lapsed ühes oma õpetajaga Kooli pargist kaks kaheksaliitrist ämbritäit tammetõrusid, mis viidi liiva sisse peidetult talvekorterisse.

„Järgmisel kevadel leidsid juba juurduma hakanud tõrud omale kodu kooli loodusõppelabori lillepottides, kust nad pidid jätkuval sirgumisel esialgul linna väikesesse puukooli ümber istutama ning tänavu püsiva elupaiga leidma,“ jutustas Uiga.

Seni, kuni tammed sirgusid, võis noorte tammede istutamise asukoha üle aru pidada. Kaaluti uue tammiku istutamist parki või linna peatänava, Pärnu maantee, äärse tammeallee uuendamist.

Loe edasi: Made Uiga: innukat algatust ei muuda miski olematuks

Kaur: paari päeva pärast olid mul juba kõik raamatud müüdud

Kaur Kasemaa andis Sindi muuseumis avatud näituse ja raamatu „Sindi eile ja täna“ saamisloost 1. mai hommikul põhjaliku ülevaate. Allpool on avaldatud kogu jutt selliselt nagu Sindi gümnaasiumi seitsmenda klassi õpilane ise selgitab.

Kaur Kasemaa ja Heidi Vellend näituse avamisel Sindi muuseumis Foto Helen Parmen — Kaur Kasemaa ja Heidi Vellend näituse avamisel Sindi muuseumis. Foto: Helen Parmen

[pullquote]Kõige suurem töö oli tekstide kogumine.[/pullquote]Tere! 2014. aastal sirvisin juhuslikult ühe Pärnu fotograafi fotoraamatut. Seal oli kujutatud Pärnu linna tähtsamaid hooneid 18. sajandil ja 19.sajandil. Seda raamatut oli väga põnev vaadata. Kuna Sindist sellist raamatut tehtud ei ole, siis otsustasin selle valmis teha. Käisin ja otsisin vanu pilte Sindist nii internetist, kui ka muuseumist. Ise fotografeerisin tänapäevased fotod. Tekstid otsisin internetist. Kuna käisin neljandas klassis, siis ei julgenud oma raamatust kellelegi rääkida. Aga minu raamatust oli kuulnud Sindi noortekeskuse juhataja Helle Vent. Nende juures sain printida esimesed raamatud. Nii sain oma esimesed kogemused raamatu koostamisel. Müüsin oma raamatuid Sindi gümnaasiumi jõululaadal. Hästi on mul meeles, kui jõululaada žürii liige Mart Nõmm ütles mulle, et raamatule natukene teksti juurde ja ongi mul loovtöö valmis.

Loe edasi: Kaur: paari päeva pärast olid mul juba kõik raamatud müüdud

Sindi Tammepargi istutamiseks on suured ettevalmistused tehtud

Täna tehti viimaseid suuri ja olulisi ettevalmistusi selleks, et homsel kevadpüha keskpäeval asuda Sindis Tammeparki istutama.

Harja ja veega küüritakse paigaldatud graniitkivi puhtaks Foto Urmas Saard — Harja ja veega küüritakse paigaldatud graniitkivi puhtaks. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Teine kivi alles ootab tahvlit, mis jõuab pärale pealinnast[/pullquote]Hommikul sõitsid tammede istutamise projekti vedavad Tori valla keskkonnanõunik Helen Mihkelson ja registripidaja Janne Soosalu koos majandusosakonn juhataja Jüri Puustiga ERMK Tartu puukooli noori istikuid tooma.

Samal ajal ajasid Ambroosius OÜ töömehed vastavalt Toomas Kandima korraldustele kahte graniitrahnu Pärnu maantee kergliiklustee ääres püsti. Esimene ja veidi väiksem graniitkivi oli toodud Kõrsa karjäärist kohale juba eelmisel aastal. Teine jõudis Häädemeeste valla Piirumi küla Lova talu maa pealt Sinti tänavu 26. aprillil. Kui Lova talu kivi oli juba varustatud vastava mälestusplaadiga, siis teine kivi alles ootab tahvlit, mis jõuab pärale pealinnast Riigikantselei tellimusel.

Loe edasi: Sindi Tammepargi istutamiseks on suured ettevalmistused tehtud

Sindi 80-ks sünnipäevaks kaunistati 100-aastast kodutamme

Tänasest kaunistavad Sindi vana raudteejaama hoone ja selle ees kasvava tamme vahelist ala heade soovide lipukesed.

Tõusmine enam kui 100-aastase tamme otsa Foto Urmas Saard — Tõusmine enam kui 100-aastase tamme otsa. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Nööri tõmbas Viljar, keda samuti abistasid lapsed oma rammuga.[/pullquote]Viljar Viik, Sindi Avatud Noortekeskuse matkaringi juhendaja, on alati täpne mees ja nii sõitis ka täna varem kokkulepitud ajaks noortekeskuse juurde, kus hulk lapsi olid juba aegsasti tema tulekut ootamas. John põristas trepil istudes trumme, mõned lapsed keerutasid hundiratast, Kaur hoidis videokaamerat. Teised leidsid muud tegevust. Viljari saabudes koondusid kõik tema ümber. Esmalt tõstis ta autokatuselt pika redeli maha ja asetas selle üle saja aasta vanuse tamme vastu. Seejärel ronis tamme võrade vahele, kus kinnitas köied. Päris põnevaks läks lastel siis, kui välja toodi ronimisvöö ja ühenduslülidega köisjulgestus, muidugi ka kiivrid ja muud ohutust tagavad tarvikud.

Loe edasi: Sindi 80-ks sünnipäevaks kaunistati 100-aastast kodutamme

Park rajatud Sindi gümnaasiumi poolt

Täna hommikul toodi kohale mälestusplaadiga graniitkivi, mis püstitatakse Sindi linna Ojakalda parki EV 100 juubeli auks rajatava tammiku juurde.

Püstisesse asetusse paigaldatav kivi on umbes 1,5 m kõrgune. Hall graniidi mürakas pärineb Häädemeeste valla Piirumi küla Lova talust, kus elab ja töötab kiviraidur Ülo Kirt. Tema valmistatud on ka kivile paigaldatud plaat, millel järgmine tekst: Eesti Vabariik 100 Park rajatud Sindi gümnaasiumi poolt 01.05.2018. Varem on Kirt Sindi gümnaasiumi aula seinal taastanud Vabadussõjas langenute mälestustahvli ja praegu on käsil Julius Friedrich Seljamaa büst, mis leiab Sindi linnaruumis koha punase koolimaja ees.

Tammepargi kivi jääb Pärnu maantee äärde. Puude istutamise talgud algavad 1. mail kell 12.00 kümneminutilise piduliku tseremooniaga. Tervitavate sõnavõttudega esinevad Eesti Vabariigi riigisekretär Heiki Loot, EV100 juhtrühma esimees Toomas Kiho ja Tori abivallavanem Priit Ruut. Nemad kolmekesi istutavad ühiselt kolme kohaliku lapsega kolm puud. Järgneb ülejäänud 97 tamme istutamine.

Loe edasi: Park rajatud Sindi gümnaasiumi poolt

Raamat „Sindi eile ja täna“ väljus kaante vahelt näituse stendidele

Eile pani Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend Sindi gümnaasiumi 7. klassi õpilase Kaur Kasemaa koostatud raamatu illustreerivad fotod väljapanekute stendidele üles. Sindi 80-ks sünnipäevaks valminud raamatu „Sindi eile ja täna“ esitlus ja samanimelise näituse pidulik avamine toimub Sindi muuseumis 1. mail kell 9.00.

Kaur Kasemaa Sindi muuseumis Foto Urmas Saard — Kaur Kasemaa Sindi muuseumis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Sindis on mitmeid asju, mille kohta võib Eesti piires öelda „esimene või kõige-kõige…“[/pullquote]„Need 40 raamatut, mis eelmisel nädalal kätte sain, on juba läbi müüdud. Eile tellisin 40 veel,“ ütles Kaur, kelle raamatu trükitiraaž on sellega kasvanud sajani. Muuseumis on 20 paaris fotot. Üks foto on kaugemast ajaloost ja teine selle kõrval alles hiljuti Kauri poolt pildistatud. Stendidel on fotod suuremad, trükitud A3 formaadis paberile.

Fotode juurde lisatud lühikesed selgitavad tekstid on huvitavad ja mõnel juhul tänapäeva inimesele oma ootamatuses isegi ehmatavad. Kaur tõi ühe näite ja asetas käe fotodele Pärnu maanteest. Alumisel fotol on tänava ääred majadeta. Ülemisel pildil ääristavad tänavat tööliskasarmud, mis ehitati peamiselt ülemöödunud sajandi kolmekümnendatel aastatel, kokku 11 hoonet. Aga huvitav pole mitte niivõrd see, et iga kasarmu pidi majutama 70 perekonda.

Loe edasi: Raamat „Sindi eile ja täna“ väljus kaante vahelt näituse stendidele

Helle Vent: Sindi 100 tamme istutamise projektist kuuldes sündis mõte

Sindi Avatud Noortekeskuse juhataja Helle Vent tutvustab ideed kaunistada vana raudteejaama hoone ees kasvava enam kui 100-aastase kodutamme hiiepuule vääriliselt saja värvilise soovilipukesega.

Sindi noortekeskuse noored valmistavad lippe Foto Helle Vent — Sindi noortekeskuse noored valmistavad lippe. Foto: Helle Vent

„Lõbusad lipud jätame kodulinna kaunistama terveks Sindi sünnipäevakuuks kuni lastekaitsepäevani 1. juunil,“ kinnitas Vent.

Linna pidupäevaks sai iga huvitatud noor kujundada oma soovilipukese. Enamuses olid autoriteks noormehed, aga tüdrukute au päästsid kunstiringi tüdrukud eesotsas juhendaja Tiina Tõnismäega. Kõik vajalikud tarbed olid keskuses igal ajal kättesaadavad. Lipp on formaadis A5 ja põhiliselt kujundatud värvilistele paberitele. Kõik noorte tööd on lamineeritud, et vihmased ilmad neile liiga ei teeks.

„Nendest lippudest paneme 27. mail kella 18-st alates kokku neli pikka lipurivi, mis kinnituvad ühe otsaga noortekeskuse maja külge ja teise otsaga kodutamme külge. Selle töö teeb ära matkaring eesotsas Viljar Viigiga , kellel on vastav varustus olemas,“ selgitas Vent.

Tähtsa sündmuse puhul kostab trummipõrinat ja muusikat.

Urmas Saard

Kevadlaadaga tähistatakse 1. mail Sindi 80. aastapäeva

Tänavune Sindi laat toimub järjepidevust silmaspidavalt neljandat korda, aga nüüd juba uue korraldajaga.

Sindi Tarvitajate Ühisuse hoone Foto Marko Šorini kogust — Sindi Tarvitajate Ühisuse hoone. Foto: Marko Šorini kogust

[pullquote]Igal täistunnil lastakse ajaloolist vabrikuvilet[/pullquote]„Sindi seltsimaja ees toimuv traditsiooniline laat on Sindi linna ümmarguse juubeli auks ajaloohõnguline, teemaks Eesti Wabariik kolmekümnendatel,“ lausub Ülle Ots, MTÜ Loovus-looduskoda Rannarada juhatuse liige ja Sindi kevadlaada peakorraldaja. Ots selgitab, et tolle perioodi maaelu ja laadameeleolu on päris tõetruult lavastatud näiteks mängufilmis „Suvi“. „Tasub riidekappidest või pööningult otsida selleaegseid rõivaid ja tullagi laadale Teele, Tootsi, Lible või tänavamuusik Imelikuna!“ Parimatele kostüümidele on lubatud auhinnad.

Laat avatakse külastajatele kell 9.00. Abivallavanem Priit Ruut tervitab ja avab laada ametlikult kell 10.00.

Loe edasi: Kevadlaadaga tähistatakse 1. mail Sindi 80. aastapäeva

Sindis hõigatakse rahvast tammesid istutama

Tori vallavalitsus ja Sindi gümnaasium kutsuvad rahvast Sindi linna Ojakalda parki EV 100 juubeli auks tammesid istutama. Rajatav Tammepark on kingitus Tori valla Sindi linna poolt Eesti Vabariigi sajandaks sünnipäevaks.

Tammede istutamise kohad on Ojakalda pargis märgistatud Foto Urmas Saard — Tammede istutamise kohad on Ojakalda pargis märgistatud. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Talgutel osalejatele esineb Ott Lepland[/pullquote]Esmane kogunemine leiab aset kell 10.00 Sindi kevadlaada ametlikul avamisel seltsimaja juures, sealt suundutakse kell 11.00 ühisel jalutuskäigul Ojakalda parki.

Istutamise talgud algavad kell 12.00 kümneminutilise piduliku tseremooniaga. Tervitavate sõnavõttudega esinevad Eesti Vabariigi riigisekretär Heiki Loot, EV100 juhtrühma esimees Toomas Kiho ja Tori abivallavanem Priit Ruut. Nemad kolmekesi istutavad ühiselt kolme kohaliku lapsega kolm puud. Järgneb ülejäänud 97 tamme istutamine ja kell 13.00 pakutakse juba kringlit, morssi ja vett. Talgutel osalejatele esineb Ott Lepland.

Istutamisel osalemiseks saavad üksikult tulevad inimesed, perekonnad, asutused, seltsid ja teised kodanike ühendused ennast eelnevalt registreerida kuni 25. aprillini Tori valla kodulehel, samuti aadressil tori@torivald.ee või telefonil 445 1881.

Loe edasi: Sindis hõigatakse rahvast tammesid istutama

Eesti-Läti noorte automudelismi juhtrajasõidu sõpruskohtumine Sindis

14. aprillil kogunes Sinti 34 noort juhtrajasõitjat Eestist ja Lätist. Eestit esindasid 8 noort ja Lätit 26 noort. Eestist olid noored esindatud Äksist, Sindist ja Jõõprest. Lätist tuldi kohale Limbažist, Valmierast, Rujienast ja Mazsalacast.

PR-32 karikavõitjad Vasakult Everts Hemmelis, Karmen Mets, Kristaps Vladimirovs, Kristians Lusis, Rainers Metluks, Adrians Cokans, Sebastian Roosaar — PR-32 karikavõitjad: Vasakult Everts Hemmelis, Karmen Mets, Kristaps Vladimirovs, Kristians Lusis, Rainers Metluks, Adrians Cokans, Sebastian Roosaar

Kuna Lätis tegeldakse selle alaga organiseeritult Haridusministeeriumi tasemel, siis on loomulik, et harrastajate hulgas on kordades rohkem noori, kui meil. Sellest ka sellised osavõtunumbrid! Uksed avasime kell 8.00 ja õige pea saabusid ka esimesed külalised. Loomulikult võeti kohe kohad sisse raja ääres, et võimalikult palju enne võistlust harjutada. Kavas olid klassid: N-14; PR-32 ja PR-24.

N-14 klassis tegi rõõmu see, et võrreldes eelmise aastaga oli osalejaid üheksa võrra rohkem ja võistlus toimus kolmes grupis. Aja kokkuhoiuks jagati võistlejad gruppidesse ilma kvalifikatsioonisõitudeta. Meilt osalesid selles klassis Karin Mets Jõõprest, Sebastian Saks ja Valter Teivejõe Äksist ning Sebastian Roosaaar Sindist. Põhilised sündmused toimusid B grupis. Karin pidas maha pingelise duelli Läti noormehe Everts Hemmelisega Valmierast. Juba esimese sõiduga sai Karin neljaringilise edu, kuid ka Everts ei andnud veel alla. Järgmised sõidud läksidki väga tasavägiselt: kord oli Karin parem ühe ringiga, kord sõitis ringi rohkem Everts. Pinge püsis lõpuni, kuid Karin suutis saavutatud algedu hoida ja võitis selle grupi neljaringilise eduga Evertsi ees. A grupis pidasid lahingu maha kaks Sebastiani. Mõlemad sõitsid tasavägiselt 4-5. kohal, kuid kahe viimase sõiduga kaotas meie Sebastian sõiduhoo ja taandus lõppkokkuvõttes 7. kohale. Võitis A grupi Sebastian Saks, kuid jäi lõppkokkuvõttes siiski 4. kohale. Karikad jagati välja kaheksale esimesele alljärgnevalt:

Loe edasi: Eesti-Läti noorte automudelismi juhtrajasõidu sõpruskohtumine Sindis

Mirtel Metsmaa on „Sindi Ööbik 2018“

Täna toimus Sindi seltsimajas laste lauluvõistlus viies vanuserühmas. Žüriis hindasid laste lauluoskuseid Tõiv Tiits, Deivi Kõiv ja Kristel Reinsalu.

Sindi Ööbik 2018 Mirtel Metsmaa ja tema ema Alla Metsmaa lahkuvad Sindi seltsimajast õnneliku naeratusega Foto Urmas Saard — “Sindi Ööbik 2018” Mirtel Metsmaa ja tema ema Alla Metsmaa lahkuvad Sindi seltsimajast õnneliku naeratusega. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Mirteli huvitav ja omapärane hääletämber, küps esitus ja hea karakteriga laul[/pullquote]Lauluvõistlusele lisasid kirevat värvikust Eneli Arusaare näiterühma õpilased, kes kandsid kuninga ja õukonna riietust. Nad lugesid laulude sisuga seotud vahetekste ja kutsusid esinejaid lavale.

Reinsalu ütles, et Mirteli ja ühe teise laulja vahel oli väga tihe rebimine. „Me ikka päris tükk aega vaidlesime. Sõbralikult! Lõpuks jäi peale Mirteli huvitav ja omapärane hääletämber, küps esitus ja hea karakteriga laul, mis tõi Mirteli muusikalised võimed hästi esile,“ selgitas Reinsalu. „Apse tuli paljudel ette, aga oluline on ikkagi suur pilt.“

Mirteli juhendaja on olnud alates neljandast eluaastast Margrit Kits. Mirteli ema Alla Metsmaa meenutas 2010. a Sindi ööbikut, kui pisikest tüdrukut kutsuti esimesena lavale. „Siis ta ei läinud ja peitis enda pingi alla ära. Aga pärast läks siiski lavale ja osutus nelja- ja viieaastaste parimaks.“

Loe edasi: Mirtel Metsmaa on „Sindi Ööbik 2018“

Kaur Kasemaa ilmutas raamatu „Sindi eile ja täna“

Sindi gümnaasiumi seitsmenda klassi õpilane Kaur Kasemaa otsustas kooli õppekavas toimunud loovtööst teha kingituse Sindi linna 80-ks sünnipäevaks. Nüüdseks on kavatsus teoks saanud ja paar päeva tagasi tõi Kaur 20 esimest raamatut „Sindi eile ja täna“ Pajo trükikojast ära.

Kaur Kasemaa tegi oma kodulinna sünnipäevaks raamatu Sindi eile ja täna Foto Urmas Saard — Kaur Kasemaa tegi oma kodulinna sünnipäevaks raamatu “Sindi eile ja täna”. Foto: Urmas Saard

Neli raamatut võttis Eesti Rahvusraamatukogu igavesteks aegadeks oma hoidlasse ja kümme ostis ära Tori vallavalitsus. Ülejäänud tahab Kaur kinkida lähematele abilistele. „Tellin nüüd trükikojast 40 raamatut juurde,“ ütles Kaur, kes on seni kandnud kõik trükikulud enda taskuraha säästudest ja ema abiga. „Ema töötab Pärnu Keskraamatukogus, lubas ühe raamatu ka sealsetele lugejatele viia.“

Loovtöö koostamist juhendas õpetaja Signe Lensment. Piltidele lisatud selgitavad tekstid aitas sõnastada õpetaja Lembit Roosimäe. Väga olulist abi andis Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend, kes aitas teha ajaloolistest objektidest parima valiku. A4 formaadis raamatus on 40 suurt fotot. „Ühed fotod pärinevad 20. sajandi esimesest poolest ja nende kõrvale paigutasin seitsme viimase kuu kestel enda pildistatud ülesvõtted. Pildistamisel tuli appi Sindi Avatud Noortekeskuse juhataja Helle Vent, kes andis kasutada fotoringi hea kaamera Canon EOS 1300D,“ selgitas Kaur. Kaantel kasutasin taevapiltniku Andres Tarto fotosid,“ selgitas Kaur.

Loe edasi: Kaur Kasemaa ilmutas raamatu „Sindi eile ja täna“