Pärnu

Osa Pärnu Rannapargist saab uue ilme

Juuni alguseks saab uue ilme osa Pärnu Rannapargist, mis jääb Supeluse, Suvituse ja Pärna tänava ning Estonia spaakeskuse termide vahele.

2016. aastal istutasid Eesti president Toomas Hendrik Ilves ja proua Ieva Ilves punase tamme Pärnu Rannaparki. Foto Urmas Saard — 2016. aastal istutasid Eesti president Toomas Hendrik Ilves ja proua Ieva Ilves punase tamme Pärnu Rannaparki. Foto: Urmas Saard

Eelmise aasta detsembris paigaldas Leonhard Weiss Energy pargiosa teede äärde 14 valgustit, mis läksid maksma 31 460 eurot. Äsja lõppes uus riigihange, mille võitja TL Lõiked asendab senised asfaldist pargiteed kiviparketist teega ning paigaldab teede äärde pingid ja prügikastid. Tööd peavad olema lõppenud 31. maiks ja lähevad maksma 81 990 eurot.

Uued betoonkivid on musta värvi. Kümme pargipinki on seljatoega, kolm ilma selleta. Prügikaste pannakse kuus.

Seljatoega pargipingid kingib linnale Pärnu Rotary klubi, kes on viis aastat tagasi pargiosa Supeluse tänava poolsele küljele vahtra istutanud. Samas asuvad ka Sloveenia presidendi Milan Kucani 28. novembril 1998 istutatud rumeelia mänd, Poola presidendi Aleksander Kwasnievski 24. augustil 1999 istutatud rumeelia mänd, kaks Eesti presidendi Arnold Rüütli ja tema kaasa Ingrid Rüütli 2003. ja 2016. aastal istutatud puud, Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese ja proua Ieva Ilvese 2016. aastal istutatud punane tamm ning olümpiamängude pronksimeeskonna Tõnu Endreksoni, Andrei Jämsä, Kaspar Taimsoo ja Allar Raja 26. septembril 2016 istutatud püramiidtamm.

Sillad maailmas ja Pärnus

Arhitekt Britt Vaher rääkis kohtumisel TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli arhitektuurihuviliste kuulajatega sildadest maailmas ja Pärnus.

Britt Vaheri 3D visualiseering Pärnu kolmandast sillast

Malle Erend tänab Britt Vaherit huvitava loengu Maailma ja Pärnu sillad eest. Foto Urmas Saard — Malle Erend tänab Britt Vaherit huvitava loengu “Maailma ja Pärnu sillad” eest. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Belgias ja Saksamaal näeb isegi laevasid kandvaid kanalitega sildasid[/pullquote]Kolmapäeval, 10. aprillil olid pea kõik Pärnu kolledži suure auditooriumi sajast kohast hõivatud. Vaher ütles enda tutvustuseks, et on arhitektina töötanud 18 aastat, sellest viis aastat Arhitektuuribüroos Luhse & Tuhal OÜ.

Paljude slaididega illustreeritud loeng jaotus kolme osasse. Kõigepealt tutvustas ta väga erinevaid sildasid laiast maailmast, alustades koguni ajastust enne Kristuse sündi. Teisena rääkis ta mitmetest visioonivõistlustest Euroopas, kus on välja tuldud lausa ulmelistena näivate kavanditega. Kuuldu ja nähtu suunas mõtted omakorda tulevasele Pärnu kesklinna sillale. Kolmandaks avaski Vaher oma nägemust sellest, milline võiks olla ühena paljudest võimalustest Pärnu uus sild. Vaheri magistritöö “Pärnu sild – märk ja dialoog” valmis 2016. a Tallinna tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas. Juhendajaks oli arhitekt Ignar Fjuk ja retsensent arhitekt Tanel Tuhal.

Loe edasi: Sillad maailmas ja Pärnus

Audru kooli juurde ehitatakse uus bussiootepaviljon

Pärnu linnavalitsus otsustas välja anda ehitusloa Audru kooli juurde kaasaegse bussiootepaviljoni rajamiseks, kus reisijad saaksid köetavas ruumis bussi oodata.

Pärnu maakonna bussiootepaviljon Foto AB Luhse&Tuhal OÜ — Pärnu maakonna bussiootepaviljon. Foto: AB Luhse&Tuhal OÜ

[pullquote]uutes ühekorruselistes minibussijaamades 24,5 ruutmeetri suurune köetav ootesaal[/pullquote]Pärnumaa Ühistranspordikeskus kavatseb uued minibussijaamad ehitada Audrusse, Kilingi-Nõmme, Torisse, Tootsi, Koongasse, Lihulasse ja Aresse. Vändra bussijaam on kavas kaasajastada ulatuses, mis selgub täpsemalt pärast uute minibussijaamade ehitushinna selgumist. Ettevõtmiseks on kokku planeeritud 592 000 eurot, millest 503 200 annab riigi tugikeskus. Täpne ehitushind pole veel teada, sest riigihankeid pole välja kuulutatud.

„Teeme kõik endast oleneva, et viis esimesena nimetatud minibussijaama saaksid sel aastal valmis. Projekt peab olema ellu viidud 2020. aasta septembriks,“ ütles ühistranspordikeskuse juhataja Andrus Kärpuk.

Loe edasi: Audru kooli juurde ehitatakse uus bussiootepaviljon

Suvetegevuste mess koondab põnevamad suvetegevused 28. aprillil Kaubamajakasse!

Pühapäeval, 28. aprillil kell 12-17 vallutavad Kaubamajaka suveelamuste loojad: suvelaagrid, sündmused, treeningud ja atraktsioonid. Toimub juba viies Suvetegevuste mess!

Suvetegevuste mess koondab põnevamad suvetegevused Kaubamajakasse

[pullquote]Suvetegevuste messi erikülaline on selle suve suursündmus laulu- ja tantsupidu[/pullquote]Suve veetmise võimalus maal vanaema juures muutub aina haruldasemaks ning lapsed kipuvad suvel jääma vanemate tööl oleku ajaks üksi ning veedavad aega toas arvutiga mängides. Aina olulisem on lastele suveks sobivate ja meeldivate tegevuste leidmine. Suvetegevuste mess koondab lapse suvised võimalused: puhke-, õpi-, töö- ja spordilaagrid, aktiivsed tegevused ja kultuurisündmused. Kogu messi vältel on messilaval kirev programm.

Suve suursündmus laulu- ja lantsupidu

2019. aasta Suvetegevuste messi erikülaline on selle suve suursündmus laulu- ja tantsupidu, kes toob messile juba suure peo melu. Laulu- ja tantsupeo eriprogramm on messilaval kell 12-14.

Loe edasi: Suvetegevuste mess koondab põnevamad suvetegevused 28. aprillil Kaubamajakasse!

Pärnu päeva ametliku jätkupäeva kontsert Raeküla Vanakooli keskuses

Sadakond fotot

Enam kui paari tunni pikkusel ja ilma vaheajata kontserdil oli kahe kuraditosina jagu etteasteid, esinejateks Raeküla Vanakooli keskuses harjutamas käivad lauljad, muusikud ja tantsijad.

Pärnu päeva kontsert Raeküla Vanakooli keskuses. Foto Urmas Saard — Pärnu päeva kontsert Raeküla Vanakooli keskuses. Foto: Urmas Saard

Keskuse juhataja Piia Karro-Selg meenutas, et esmakordselt tähistati Pärnu päeva 2011. aasta esimesel ülestõusmispühal, 24. aprillil. Sellega pühitseti linna 760. aastapäeva. Kahel esimesel aastal peetigi Pärnu päeva ülestõusmispühal, sest just tollel päeval, anno Domini 1265 andis Saksa ordu Liivimaa haru meister Conrad v. Mandern välja privileegi, millega kinkis linnale maa lossi ees jõest mereni, kuni Reiu suudmeni. Hiljem loobuti liikuvast pühast ja alates Issanda aastast 2014 määrati Pärnu päevaks 5. aprill. Kui tähtpäev satub argipäevale, siis tähistatakse Pärnu linna päeva 5. aprillile järgneval laupäeval. „Meie oleme otsustanud mitte konkureerida samal päeval suure Pärnu tegemistega ja nii tähistame Pärnu päeva täiesti ametliku jätkupäevana pühapäeval,” selgitas Karro-Selg.

Loe edasi: Pärnu päeva ametliku jätkupäeva kontsert Raeküla Vanakooli keskuses

Fotogalerii: Pärnu päeva üks osa möödus Sinilillejooksul ja Keskväljakul

Tänasel Pärnu päeval starditi Venuse bastioni kõrvalt heategevuslikule Sinilillejooksule. Üldarvestuses läbis 3,2 kilomeetri pikkuse jooksuraja võitjana Martin Tarkpea, kelle ajaks mõõdeti 10.20, naistest oli ajaga 11.24 kiireim Anu Teppo.

Tänavune Sinilillejooks avati Pärnus. Foto Urmas Saard — Tänavune Sinilillejooks avati Pärnus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Sinilillekampaaniat avades ütles Kaitseväe asejuhataja kindralmajor Indrek Sirel, et toetust on tunda iga päev.[/pullquote]Sinilillejooksu distantsiks valitud 3,2 kilomeetrit on kaitseväelaste üldfüüsilise katse kohustusliku jooksu osa, milles võisid kõik soovijad ennast proovile panna. Lisaks jooksmisele tuli sooritada istessetõuse ja kätekõverdusi.

Vallikääru piirkonnas läbiviidud Sinilillejooksuga avati Pärnus kuues sinilillekampaania “Anname au!”. Sellega kutsuti üles kandma sinilillemärki, et toetada Kaitseliidu ja Kaitseväe veterane. Annetusi kogutakse vigastatud veteranide, nende lähedaste, aga ka üldisemalt tervishoiu ja spordi hüvanguks. Sinilillesümboolika müügituluga toetatakse Lõuna-Eesti Haigla SA taastusravi seadmete soetamist ja MTÜ Peaasjade vaimse tervise edendamist, samuti aidatakse Võru linnal rajada välijõusaali, invaspordi liidul korraldada istevõrkpalli treeninguid ja osaleda võistlustel.

Loe edasi: Fotogalerii: Pärnu päeva üks osa möödus Sinilillejooksul ja Keskväljakul

Laupäeval tähistatakse taas Pärnu päeva

Tänavu tähistatakse Pärnu päeva juba üheksandat korda. Traditsiooniliselt on linnaelanikele ja ka külalistele mõeldud päev täis erinevaid sündmusi ning pakub aktiivseid tegevusi kogu perele.

Pärnu linnavalitsuse hoone Karja tänaval. Foto Urmas Saard — Pärnu linnavalitsuse hoone Karja tänaval. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kindlasti tasub Pärnu päeval külastada Iseseisvuse väljakut, kus alates kella 13st esinevad meie kodulinna andekad muusikud.[/pullquote]6. aprilli sündmused saavad alguse juba hommikul kell 10.00, mil Pärnu Keskuse teisel korrusel avatakse väljapanek Pärnumaa ettevõtjate tegemistest – „Toodetud Pärnus“.

Kell 11 ootab Pärnu Ühistranspordikeskus linnarahvast bussijaama esimest sünnipäeva tähistama. Toimub kontsert „Laul ja kitarr – erinevate rahvaste igihaljad laulud“, esineb tenor Lembit Tolga.

Kõik jooksusõbrad on oodatud osalema Sinilillejooksul, läbi mille antakse au neile meestele ja naistele, kes on rahvusvahelistel operatsioonidel Eesti julgeoleku eest seisnud. Võistluskeskus asub Pärnu Keskväljakul ja avatakse kell 11.00.

Loe edasi: Laupäeval tähistatakse taas Pärnu päeva

Ülisuur pildigalerii: väärikad kogunesid Pärnusse konverentsile

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli 10. aastapäeva tähistati Pärnus Strand SPA & Konerentsihotellis üleriigilise konverentsiga „Aktiivsena eluteel”.

Marika Priske Pärnu konverentsil Aktiivsena eluteel. Foto Urmas Saard — Marika Priske Pärnu konverentsil “Aktiivsena eluteel”. Foto: Urmas Saard

Loe edasi: Ülisuur pildigalerii: väärikad kogunesid Pärnusse konverentsile

Hugo Kuusneri mälestuseks süüdatakse austusküünal

Aprillis möödub 100 aastat Eesti Vabariigi esimese rahvaesinduse kokkutulemisest. Reedel 5. aprillil süüdatakse austusküünal kõikide 120 Asutavasse Kogusse valitud rahvasaadikute sünnikohas. Pärnus süüdatakse küünal Hugo Kuusneri sünnikodu ees.

Hugo Kuusneri sünnikodu Pärnus, Karja 14. Foto Urmas Saard — Hugo Kuusneri sünnikodu Pärnus, Karja 14. Foto: Urmas Saard

[pullquote]põhiülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine[/pullquote]Jüripäeval, 23. aprillil 1919 kogunesid Tallinnas Estonia majas Eesti Asutavasse Kogusse valitud rahvasaadikud, see päev on ühtlasi Eesti Riigikogu sünnipäev. Seda on plaanis üle maa tähistada jüritule lähetamisega ööl vastu 23. aprilli, kui Paide vallimäel süüdatud vabadusleek jõuab muistse märgutule kombel kõigisse toonastesse maakonnalinnadesse ja mujalegi Eestis, kaasa arvatud Toompeale.

Veel enne jüripäeva on aga plaanis üleriiklikult ära märkida 100 aasta möödumine Asutava Kogu valimistest. Asutava Kogu valimised toimusid 5.-7. aprillil kõikjal Eestis üldise ja ühetaolise hääleõiguse alusel ning salajasel valimisel proportsionaalsuse põhimõttel. Valimisõigus oli mõlemast soost vähemalt 20-aastastel kodanikel. Asutav Kogu oli esimene Eesti rahva poolt valitud rahvaesindus, mille põhiülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine.

Loe edasi: Hugo Kuusneri mälestuseks süüdatakse austusküünal

Metsä Woodi Pärnu tehases alustasid tööd järeltöötlemisliinid

Tänaseks on käivitatud kõik tootmisliinid Metsä Woodi Pärnu vineeritehases. Järeltöötlemisliinide käivitamisega on täies mahus ellu viidud investeerimisprogramm Pärnus. Uute liinide tarbeks on tehas värvanud töötajaid ja tänaseks töötab tootmises umbkaudu 170 inimest.

Kaarel Tali. Metsä Woodi Pärnu tehase juht. Foto Metsä Wood — Kaarel Tali, Metsä Woodi Pärnu tehase juht. Foto: Metsä Wood

[pullquote]Lai mõõtude ja pealistusmaterjalide valik on ideaalne näiteks kaubikute ning betoonivalurakiste tootjatele.[/pullquote]“Oleme rahul, et investeerimisprojekt on valmimas,” ütles tehase juht Kaarel Tali. “Järeltöötlemisliinide käivitamine tähendab, et oleme tehniliselt võimelised tehtud investeeringust maksimumi võtma. Suudame nüüd toota kõiki vineeritooteid, mis tehast rajama asudes kavas olid. Meie peamised tooted, erinevate pealistusmaterjalidega suuregabariidilised vineeriplaadid on meie konkurentsivõime nurgakiviks.”

Pärnusse kaasaegse kasevineeritehase loomine on oluline samm Metsä Woodi toodetele lisaväärtuse loomisel ja ettevõtte tootmisefektiivsuse tõstmisel. Tehases kasutatakse uusimat tehnoloogiat ja see on ühtlasi Metsä Woodi esimene tootmisüksus, kus tarneahel on digitaalselt modelleeritud.

Loe edasi: Metsä Woodi Pärnu tehases alustasid tööd järeltöötlemisliinid

Paikuse osavalla elanikud asutavad mittetulundusühingu

Paikusel soovitakse ka Pärnu linna osana oma kodukandi arengus kaasa rääkida ja olla teadlikud neid puudutavatest linna arengukavadest ning otsustest. Uue kodanikeühenduse algatajate sõnul on täna selleks elanike koostöö olulisem kui kunagi varem.

[pullquote]Paikuse valla üks ülesandeid on kodanikuühiskonna arenguks soodsate eelduste loomine. Kaasav osalusühiskond, mis hõlmab inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks[/pullquote]Juba eeloleval pühapäeval, 31. märtsil koguneb asjast huvitatud osavalla piirkonna rahvas Paikuse osavallakeskuse majja, mis asub Paikuse alevis Pärnade pst 11. Algatuse eeskõneleja Anneli Vridolini teatel saab hakata omavahel tutvuma ja teed jooma kell 17:30, aga võib ka varem tulla, sest saali pääseb alates kell 17:00. Sisuline arutelu on plaanitud kolmele tunnile (18:00 – 21:00).

Kokkusaamisele võib tulla kogu perega. Lastele on olemas mänguasjad ja joonistusvahendid.

Päevakord on avatud mitmesugustele ettepanekutele.

Loe edasi: Paikuse osavalla elanikud asutavad mittetulundusühingu

Pärnus minnakse südamepäeva kõnnile Viikingi juurest

Eesti Spordiselts Kalev ja Viiking Spaa Hotell kutsuvad pärnakaid taas südamepäeva kõnnile “Teie südame heaks”.

Hotell Viiking. Foto Urmas Saard — Hotell Viiking. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kui algusaastatel oli osavõtjaid umbes 40 kuni 50, siis viimastel kordadel võib märgata olulist huviliste kasvu[/pullquote]“Käime koos!” liikumisharrastussarja raames korraldatav südamepäeva kõnd saab 13. aprillil Pärnus alguse Sadama ja Ringi tänava nurgal asuva hotell Viiking juurest. Rahvaspordi sündmus algab kell 11.00 ettevalmistuste ja eelsoojendusega. Kõndimisele starditakse kell 12.00.

Osalejad võivad valida kolme erineva pikkusega raja vahel: 3, 5 ja 7 km. Rajad kulgevad mööda kaunist Pärnu rannaäärt ja lõpetamine toimub Viikingi ees. Osalejatel, kes ei soovi käimisest osa võtta, saavad võimelda koos juhendajaga siseruumides. Kõikidel osalejatel on võimalik enne rajale minekut lasta mõõta oma vererõhku ja kolesterooli taset. Lisaks on kohapeal eraldi südamearstid, kes pakuvad kõigile omapoolset konsultatsiooni.

Loe edasi: Pärnus minnakse südamepäeva kõnnile Viikingi juurest

Pärnu uue autosilla planeeringut hakkab linnavolikogu arutama

Pärnu linnavalitsus saatis volikogule vastuvõtmiseks Raba-Lai tänava silla detailplaneeringu, mida volikogu hakkab arutama 25. aprillil toimuval istungil.

Sillalt mahasõit on võimalik vaid Lai tänavalt kesklinna poole või läbi politseimaja ja päästeameti hoovi rajatava tänava kaudu Pikale tänavale. Foto Urmas Saard — Sillalt mahasõit on võimalik vaid Lai tänavalt kesklinna poole või läbi politseimaja ja päästeameti hoovi (pildil) rajatava tänava kaudu Pikale tänavale. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Detailplaneeringus pakutud lahenduses on uue silla veepealse silde ala üle Pärnu jõe kõige lühem – 230 meetrit.[/pullquote]Linnavalitsus esitas volikogule detailplaneeringu, mis näeb ette silla ning silla peale- ja mahasõitude lahendused linnale kuuluvatel transpordimaa kinnistutel. Sillakoridor saab alguse Raba tänava pikenduselt ning jõuab Decora kaupluse ja Pärnu Vee kontori vahelisele tühermaale, kuhu tuleksid mahasõidud Laiale tänavale ning tulevikus läbi praeguse politseimaja ja päästeameti vahelise hoovi Pikale tänavale.

Trassikoridori paika panemine on vajalik silla ja sillaga seotud tänavate ja ristmike edasiseks planeerimiseks. Sillakoridori lahendus näeb tulevikus ette Rääma 23 hoone lammutamise. Sillakoridori kesklinna-poolses osas on vaja lammutada Lai 26 ja selle abihoone.

Loe edasi: Pärnu uue autosilla planeeringut hakkab linnavolikogu arutama

Pärnumaa miniettevõtjate festival

Pärnumaa Arenduskeskus korraldas esimese Pärnumaa mini- ja miniminiettevõtjate festivali, mille eesmärgiks seati noortele inspiratsiooni ja motivatsiooni andmist, samas tunnustati ka nende ettevõtlikkust.

Vändra gümnaasiumi MMF Rebased. Foto Kristi Suppi — Vändra gümnaasiumi MMF Rebased. Foto: Kristi Suppi

Pärnumaa esimene miniettevõtjate festival peeti reedel, 22. märtsil Strand SPA & Konverentsihotelli viiendal korrusel asuvas Lahe saalis. Festivalil osales ka paljude õpilaslaatade korraldamise kogemusega majandusõpetaja Kristi Suppi, kes on muuhulgas Külauudiste infoveski kirjasaatja. Uudisteportaali palvel vastas ta mõnedele küsimustele, et saada toimunust paremat ülevaadet.

Õpilas- ja minifirmadele korraldab Junior Achievemet Eesti SA igal aastal laatu ning võistlusi. Ka Pärnumaal toimuvad traditsioonilised õppefirmade laadad ja Pärnu kolledžis korraldatakse õpilasfirmade konkurssi. Miks on vaja veel festivali?

Õpilasfirmadel (gümnaasiumi programm) on olnud palju rohkem võimalusi kui minifirmadel (7.-9. klass), kellele on nüüd juba mitmendat aastat toimunud ka üleriigilised võistlused. Kõige noorematele, mini-minifirmadele, pole eriti midagi pakkuda olnud, peale mõne müügivõimaluse. Kuna miniminifirmade (5. klass) programm on meil hoogu kogumas, siis tuli SA Pärnumaa Arenduskeskuse (SAPA) noorte ettevõtlikkuse ja tööhõive projektijuht Viivika Vilja välja mõttega korraldada mõõduvõtmine kõige noorematele. Pannes kokku nii minimini- kui minifirmad (esimesi üksi on veel väga vähe), sündiski see ettevõtmine.

Loe edasi: Pärnumaa miniettevõtjate festival

Pärnu linnavalitsus kehtestas projekteerimistingimused Kesklinna silla renoveerimiseks ja laiendamiseks

Pärnu linnavalitsus võttis täna vastu Kesklinna silla projekteerimistingimused, mis näevad ette silla renoveerimise niiviisi, et säiliks silla senine kandevõime ja silda saaks laiendada praeguselt kümnelt meetrilt 16 meetrile.

Kesklinna silda Pärnus Foto Urmas Saard — Kesklinna sild Pärnus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Silla kandevõimeks on ja jääb kuni 80 tonni.[/pullquote]Pärnu linnavalitsuse meedianõunik Teet Roosaar ütles, et projekteerimistingimused näevad ette silla seniste konstruktsioonide ümberehitustöid ning sõidu-, jalakäijate ja kergliiklusteede laiendamist. Projekteerimise käigus selgitatakse välja silla tehniline seisukord ja kavandatakse vajalikud remonditööd.

Silla kandevõimeks on ja jääb kuni 80 tonni. Projekteerija hakkab otsima võimalusi sillaaluse kõrguse suurendamiseks, et veesõidukid silla alt paremini läbi mahuks. Silda avatavaks ei tehta, sest see tekitaks silla kasutajatele põhjendamatuid ebamugavusi.

Ühe sõidurea laiuseks kavandatakse vähemalt 3,5 meetrit. Praegu on sõidurea laiuseks kolm meetrit ja avarii korral ei pruugi operatiivautod sillast üle pääseda.

Loe edasi: Pärnu linnavalitsus kehtestas projekteerimistingimused Kesklinna silla renoveerimiseks ja laiendamiseks

Rahvusvahelise pärimuspeo Baltica kaks Pärnumaa eelpidu Audrus ja Raekülas

Laupäeval, 16. märtsil algusega kell 11.00 ja kell 13.00 toimuvad Pärnumaal kaks Baltikumi suurima ühise pärimuspeo Baltica Pärnumaa eelpidu. Eelpeol astuvad üles Pärnumaa folkloori- ja pärimusrühmad kavadega, millega nad ka maikuu lõpus ja juuni alguses toimuval Baltical üles astuda soovivad.

Piccolo mehed Sindis. Foto Urmas Saard — Piccolo mehed Sindis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Baltica on ainuke folkloorifestival, mis keskendub folkloori ajaloolistele vormidele[/pullquote]Kell 11.00 Audru Männituka lasteaia õuel algaval Baltica 2019 eelpeol “Karjapoisi vastlapäev” astuvad üles Hoiuspuu, Selts Kajakas, Karjalapsed, Hoiuspuu Memmed ja Jõõpre Vanaemad.

Kell 13.00 Raeküla Vanakooli Keskuses algaval Baltica 2019 eelpeol “Kaasike kutsub kaimud kokku” astuvad üles folklooriansambel Kaasike, Hanila Laulu- ja Mängu Selts, Paikuse Memmed, Pärnu ingeri-soome folkloorirühm Kullero ja lasterühm Orvokki, Piccolo Folk, rahvatantsurühm Kevade.

Baltica on ainuke folkloorifestival, mis keskendub folkloori ajaloolistele vormidele, tõstes esile meie rikkaliku pärimuse ehedad, stiliseerimata ja seadmata vormid ja väärtused, mida need endas kannavad. Baltica tunnuseks on autentne sisu, pärimuse erinevate vormide (laul, tants, pillimäng, kombed jms) sidumine ning folkloorirühmade ja üksikesitajate üle-eestiline kaasatus.

Loe edasi: Rahvusvahelise pärimuspeo Baltica kaks Pärnumaa eelpidu Audrus ja Raekülas

Jüri Vilms taastatud mälestustahvlil

Eelseisval kesknädalal, 13. märtsil, tähistatakse Eestimaa päästekomitee liikme ja esimese kohtuministri Jüri Vilmsi (1889–1918) VR III/1 130. sünniaastapäeva mälestustahvli taasavamisega endisaegses Pärnu poeglaste gümnaasiumis – Kuninga tänava põhikoolis – kus õppis märtrina surnud riigimees.

Eestimaa päästekomitee liige ja esimene kohtuminister Jüri Vilms (1889–1918) Foto filmiarhiiv — Eestimaa päästekomitee liige ja esimene kohtuminister Jüri Vilms (1889–1918). Foto: filmiarhiiv

Uue tahvli valmistas Ülo Kirt, Lova talus Häädemeestel. Taasavamise korralduse eest seisid hea Eesti sõjahaudade hoolde liidu tegevdirektor Tiina Tojak ja erusõjaväelane major Mehis Born. Ettevõtmist toetasid Pärnumaa muinsuskaitse selts ja Pärnu linnavalitsus.

Tojak rääkis, et esimest korda avati mälestustahvel koolimaja aulas 1928. aasta 24. veebruaril. Pidulikul sündmusel mängis kooli õpilasorkester ja laulis õpilaskoor. Kõnelesid Pärnu linnapea Oskar Kask, kohtuminister Tõnis Kalbus, koolidirektor Oskar Mälk ja üks õpilane. Esimesest avamisest ei ole fotosid leitud. „On küll olemas kooliõpilaste klassifotod, millelt näeb uduselt tagaseinas asuvat tahvlit. Tahvlile oli kirjutatud Pärnu linna poolne pühendus. Tahvel oli mustast graniidist ja kuldsete tähtedega,” selgitas Tojak. Pole teada, millal Vilmsile pühendatud mälestustahvel seinalt eemaldati.

Taasavamise talitus algab kolmapäeva keskpäeval. Avamisel osalevad justiitsminister Urmas Reinsalu, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, abilinnapea Marko Šorin. Vaimuliku mõtte ütleb Andres Põder. Vilmsist räägib ajaloolane ja muinsuskaitsja Jaak Pihlak, sõna saab ka koolidirektor Urve Krause. Esinevad kooliõpilased. Juhatab Mehis Born.

Innukalt tegutsenud ühiskonnategelane, jurist ja poliitik Jüri Vilms oli Eesti omariikluse rajajaid, kes suri salapärastel asjaoludel kõigest poolteist kuud pärast iseseisvuse väljakuulutamist.

Urmas Saard

Samasse liitu kuuluvad hõimurahvad vahetasid mõtteid

Euroopa Komisjoni poolt korraldatud piiriülese projektina toimus Helsingis kolmas rahvusvaheline dialoog Euroopa Liidu teemal, milles osalesid TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajad ja Soomet esindavad Päris-Soome maakonna seeniorid.

Valter Parvel on rohkelt küsimusi ja arvamusi. Foto Urmas Saard — Valter Parvel on rohkelt küsimusi ja arvamusi. Foto: Urmas Saard

[pullquote]mäletatavasti võrdles Soome president Sauli Niinistö raamatukogu Vana-Kreeka agoraaga[/pullquote]Meenutuseks, et esimene sarnane kohtumine leidis aset eelmise aasta juuni kahel päeval Pärnus. Teist korda koguneti Turus mullu septembris.

Kolmas ja ühtlasi viimane sellesisuline seminar viidi läbi täpselt kolm kuud tagasi avatud väga esinduslikus Helsingi keskraamatukogus Oodi. Kahtlematult omab ka seminari asukoha valik sümboolselt olulist tähendust, sest mäletatavasti võrdles Soome president Sauli Niinistö raamatukogu Vana-Kreeka agoraaga, mis peaks olema kõigile avatud ja lubatud erinevate arvamuste paljususele.

Loe edasi: Samasse liitu kuuluvad hõimurahvad vahetasid mõtteid

Toivo Põldur: ega see aparaat seal naha all mind ei häiri

Tänavu küünlakuul seitsmekümneseks saanud Pärnumaa mees Toivo Põldur on 55 aastat harrastanud sangpommi tõstmist, vändanud amatöörfilme, kogub vana filmi- ja videotehnikat, laulab laulukoorides ja on viibinud viivukese aega siinsest elust väljapoolgi. Tema sitkes kehas püsib terve eluvaim.

Toivo Põlduri käes on 16-millimeetrine Красногорск-3. Foto Urmas Saard — Toivo Põlduri käes on 16-millimeetrine Красногорск-3. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Nõukogude aja lõppedes oli kombeks kõike hävitada[/pullquote]Mitmekülgsete huvidega härrasmees elab Paikuse alevi korruselamute piirkonnas asuva tavalise maja kolmandal korrusel ja tema vähese jutuvoolavuse ning tagasihoidlikkuse tõttu ei pruugi enamik osavalla rahvast võibolla eriti teadagi vahva inimese tegemistest. Külauudiste infoveski tähelepanu teravdas juhuslikult märgatud viide, et Raeküla seltsi liige toob Raeküla Vanakooli keskusesse mõneks päevaks vaadata valiku vanemat filmi- ja videotehnikat. Tegu polnud välja reklaamitud näitusega laiemale huviliste ringile vaid mõeldud eelkõige lähedastele, sõpradele, tuttavatele, kes tulid juubilariga ühise pika laua taha istuma ja meeleolukat õhtut veetma.

Loe edasi: Toivo Põldur: ega see aparaat seal naha all mind ei häiri

Pärnu kesklinna sild laieneb kolmerealiseks

Pärnu linnavalitsuses valmisid Kesklinna silla laiendamise ja rekonstrueerimise projekteerimistingimused, mis näevad ette silla kolmerealiseks ehitamise ning jalgratta- ja jalakäijate tee eraldamise.

Pärnu kesklinna sillal. Foto Urmas Saard — Pärnu kesklinna sillal. Foto: Urmas Saard

Abilinnapea Siim Suursilla sõnul lähtuti projekteerimistingimuste koostamisel sellest, et uusi sillasambaid ei püstitata. „Neljarealine autotee koos tänapäevaste kergliiklusteedega eeldaks sillasammaste tugevdamist-laiendamist ehk tunduvalt kallimaid vesiehitustöid või kokkuhoidmist kergliiklusteede arvelt. Arvestame sellega, et kesklinna piirile on kavas ehitada uus autosild ja Kesklinna silla laiendamine ei asenda uut autosilda,“ selgitas Suursild.

Loe edasi: Pärnu kesklinna sild laieneb kolmerealiseks

Pärnus kõneldi Tartu rahulepingust

Koostöös Eesti Rahvaülikoolide Liidu ja kohalike haridus- ning kultuuriasutustega on Tartu Rahu Põlistamise Selts korraldanud Tartu rahulepingu sõlmimise 100. aastapäeva eel mitmel pool Eestis loengute sarja, mille sisuks meie riigi üks peamisi alusdokumente. Täna toimus eelmistega sarnane seminar Pärnu Nooruse Majas.

Jüri Estam Pärnus Nooruse Majas. Foto Urmas Saard — Jüri Estam Pärnus Nooruse Majas. Foto: Urmas Saard

Ajaloohuvilisi tervitas helikandjalt kõlanud Petseri kloostri kellamäng. Setode Püha Jüri ikooni ees süüdati küünal. Võis lehitseda või kaasa osta Tartu rahulepingu trükise, vaadata teemat käsitlevaid lehti, maakaarte, näha riigi ja Petserimaa ajaloolist lippu.

Avasõnad ütles Eesti Vabaduspartei ja Põllumeeste Kogu esimees Rein Koch.

Kommunikatsioonikonsultant Jüri Estam on olnud kunagise Eesti Kongressi juhtorgani Eesti komitee liige. Välispoliitika ja rahvusvaheliste suhete asjatundjana esitas ta vaheajaga kaks huvitavat ettekannet. Esimene jõudis kuulajateni rohke slaidivalikuga. Estam jutustas Eesti ajaloost rõhuasetusega Petserimaale ja Ingerimaale. Teise ettekande sisuks oli poliitiline analüüs uue piirilepingu otstarbetusest ja selle jõustumise korral varitsevatest ohtudest.

Loe edasi: Pärnus kõneldi Tartu rahulepingust

Pärnu linnasaun läbis uuenduse

Lõppeval nädalal lõigati pärast põhjalikku remonti Pärnu Karja tänava saunas kahel korral linti, neljapäeval osalesid pidulikus toimingus naised, reedel mehed.

Saunalised avavad pärast remonti Pärnu linnasauna. Foto Urmas Saard — Saunalised avavad pärast remonti Pärnu linnasauna. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Sauna külastatavuse oluline langus tingis ümberkorralduste vajaduse[/pullquote]Saun ei ole üksnes ihu puhtaks küürimise paik. Pileti kassa avatakse kell 11.00, aga esimesed mehed hakkasid puhkenurka kogunema juba vähemalt tund aega varem, üksikud veelgi aegsamini, et viimase seitsme päeva peamisi uudiseid vahetada. Riigikogu valimiste eel oli muidugi üks tähtsamaid vestlusteemasid poliitika. Targemad mehed kummutasid turult kuuldud kuulujuttu, et valimistele järgneval päeva kindlasti pension kohe 200 eurot ei tõuse jne.

Mõne aja pärast istus saunaliste keskele ka Eino-Jüri Laarmann. Tema on Pärnu linnale kuuluva OÜ Kümblus nõukogu esimees ja Karja tänava saunas läbi viidud remondi peamine eestvedaja, kes eelistab muidu lobisemise asemel ikka tõsiselt võetavaid arutlusi. Kuna suured ümbertegemised on läbi ja põhjust saunalisi vastu võtta uutes tingimustes, kutsus Kümbluse juhataja Aime Hoog saunalised suurde kõrvalruumi pika laua taha, kus pakuti kohvi ja saiakesi.

Loe edasi: Pärnu linnasaun läbis uuenduse

Pärnus tähistati juba Eesti Vabariigi järgmise saja aasta esimest sünnipäeva

Eesti Vabariigi sünnilinnas algas iseseisvuspäevale pühendatud sündmuste kava traditsiooniliselt Raeküla Vanakooli keskuses toimuva kontserdiga.

Pärnu luuleklubi Luuletaeva Latern ja naiskoor Leelo Eesti Vabariigi 101. aastapäeva tähistamisel Raeküla Vanakooli keskuses. Foto Urmas Saard — Pärnu luuleklubi Luuletaeva Latern ja naiskoor Leelo Eesti Vabariigi 101. aastapäeva tähistamisel Raeküla Vanakooli keskuses. Foto: Urmas Saard

Eesti Vabariigi 101. aastapäeva kontserdi külalisteks olid Raeküla Vanakooli keskuses Pärnu naiskoor Leelo ja luuleklubi Luuletaeva Latern. Daivi Jõeranna sonetipärja pealkiri on “Täis hingetõmbeid eestimaine ilu”.

Vanakooli keskuse juhataja ütles, et Raekülas on kujunenud ammuseks tavaks tähistada Eesti riigi sünnipäeva keskeltläbi nädalapäevad varem, tänavu siis koguni üheksa päeva enne 24. veebruari. „Samas tähistame selle kontserdiga ka äsja möödunud sõbrapäeva!” Leelot dirigeerisid Tiia Tamm ja Hilja Vainula. Pärnu luuleklubist lugesid luulet Jaak Känd, Krista Nõmm, Daivi Jõerand, Tiiu Lehiste, Marina Kopajev. Paljude kuuldud sõnade seas jäid kõlama sõnad: „Üks piisake kui lahustumas vette / Hetk kõneleda võib ka sõnatuna / Täis hingetõmbeid eestimaine ilu”.

Kuigi kaunis õhtu oli kõigile tasuta sissepääsuga, võisid kontserdikülalised annetada heategevuseks euro või rohkemgi. Pärnu Y-klubi korraldas käesoleva aasta esimese heategevusloterii nagu seda on paljudel eelmistelgi aastatel tehtud. Enne ja pärast kontserdi võis tutvuda Raeküla seltsi liikme Toivo Põlduri näitusega, mis tutvustas tema isiklikus kogus olevat videotehnika ajalugu.

Loe edasi: Pärnus tähistati juba Eesti Vabariigi järgmise saja aasta esimest sünnipäeva

Meritsi maailma läinud eestlaste lood

Need on eestlaste uskumatuna näivad jutustused teel vabasse maailma.

[pullquote]Intervjueerisime ligemale 150 inimese lugusid Göteborgist Torontoni ja Austraaliast Ameerikani[/pullquote]Läinud aasta viimasel päeval kinkisid Tiit Lääne ja Enn Hallik president Kersti Kaljulaidile sarja “Meritsi maailma läinud eestlaste lood” kõik pooltosin raamatut. Kolmapäeval, 13. veebruaril rääkis Hallik üksinda pea poolteist tundi jutti TÜ Pärnu kolledži suurde auditooriumisse kogunenud kuulajatele nende samade raamatute saamislugudest, kaante vahele talletatud eestlastest. „See on kahe mehe kingitus Eestile, mille me andsime üle riigipeale. Ega seda lihtne teha olnudki,” alustas Hallik, kelle sõnul pole Eesti riik kingituse tarvis sentigi kulutusi teinud. „See kõik oli meie endi ettevõtmine, mida abistasid ka väliseestlased. Tallinna Sadam oli suursponsor.”

Kuidas kõik algas? Spordiajakirjanikena on Lääne ja Hallik käinud tosin korda olümpiamängudel. Sealhulgas ka Vancouveris 2010. aastal.

Loe edasi: Meritsi maailma läinud eestlaste lood

Näitus ja konverents „Hõimurahvaste aeg” jõudis Pärnusse

Agape keskuses näeb Eesti Piibliseltsi poolt koostatud rändnäitust „Hõimurahvaste aeg”, mis jääb esialgse kava kohaselt Pärnusse vähemalt ülestõusmispühadeni.

Näitus Hõimurahvaste aeg Agape keskuses. Foto Urmas Saard — Näitus “Hõimurahvaste aeg” Agape keskuses. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Vastuseks kuulsin, et nii on lihtsam ja nii ollakse harjutud[/pullquote]Laupäeval, 9. veebruaril, pärnakatele avatud väljapanek tutvustab rikkaliku fotode valikuga Venemaa Euroopa osas ja Siberis elavate soome-ugri rahvaste igapäevaelu, kristlikku kultuuri ning nende vaimulikku kirjandust läbi aegade. Näitusel näeb udmurdi-, vepsa-, komi-, mokša-, mari-, karjalakeelset Uut Testamenti. Samuti tutvustatakse pea kõigis soome-ugri keeltes ilmunud usulist kirjandust.

Eesti Piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson ütles Agape keskuses näitust avades, et eesmärgiks pole olnud mitte kõrgekvaliteediliste piltidega fotonäituse eksponeerimine. „Tegemist on fotokroonikaga sellest, mida me oleme oma hõimurahvaste juures näinud, mida avastanud ja mida me tahame jagada. Kõik nad on üks osa meie endi identiteedist,” selgitas Bärenson.

Loe edasi: Näitus ja konverents „Hõimurahvaste aeg” jõudis Pärnusse