Pärnumaa

Pärnu Linnavalitsus kutsub pärnakaid heiskama sinimustvalgeid lippe Eesti Vabariigi aastapäeval ja sellele eelneval päeval

23. veebruar ja 24. veebruar on mõlemad Pärnu jaoks olulise tähtsusega kuupäevad, mille raames toimub mitmeid traditsioonilisi pidulikke üritusi.

Eesti Vabariigi esimese presidendi mälestamine Tahkurannas Konstantin Pätsi ausamba juures Foto Urmas Saard — Konstantin Pätsi ausamba juures. Foto: Urmas Saard

23.veebruaril kell 10.30 toimub Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi mälestamine Tahkurannas Konstantin Pätsi ausamba juures.

Kell 13.00 asetatakse pärjad Vabadussõjas langenute ausamba jalamile Alevi kalmistul. Sealt algab rongkäik, mis liigub mööda Riia maanteed Rüütli platsile. Ootame kõiki rongkäigus osaleda soovijaid Alevi kalmistu juurde hiljemalt kell 12.45.

Orienteeruvalt kell 14.00 kõlab Rüütli platsil Eesti Vabariigi väljakuulutamise monumendilt Ühisgümnaasiumi õpilase Madis Arumäe esituses Iseseisvusmanifest ning päevakohase kõne peab sama kooli õpilane Siim Erik Akermann.

Seejärel liigutakse edasi Vabaduse parki, kus asetatakse pärg II maailmasõjas Eesti iseseisvuse eest võidelnute mälestusmärgi jalamile ja toimub Kaitseliidu Pärnumaa Maleva pidulik rivistus. Malevapealik annab kaitseliitlastele kätte tänukirjad, medalid ja auastmed. Pidulikule osale järgneb kell 15.00 ühine sõdurisupi söömine.

Loe edasi: Pärnu Linnavalitsus kutsub pärnakaid heiskama sinimustvalgeid lippe Eesti Vabariigi aastapäeval ja sellele eelneval päeval

Maestro Leonid Grin juhendab Pärnu meistrikursustel noori dirigente üle maailma

Homme algab Pärnus kuni 25. veebruarini kestev Järvi Akadeemia talvine dirigentide meistrikursus.

Leonid Grin ja Paavo Järvi Pärnu Kontserdimajas Foto Urmas Saard — Leonid Grin ja Paavo Järvi Pärnu Kontserdimajas. Foto: Urmas Saard

Rahvusvaheline Järvi Akadeemia talvine kursus dirigentidele toimub juba kuuendat korda. Meistrikursusel osaleb 13 dirigenti, kes tulevad kõik kokku mitmetest eri riikidest nagu näiteks Tšiili, Hispaania, Šveits, Jaapan, Taiwan, Suurbritannia, Norra jpt.

Meistrikursustel juhendab noori dirigente maestro Leonid Grin, keda assisteerib Lukas Groen. Leonid Grini juhendamisel on dirigeerimisega algust teinud mitmed tänased suurnimed nagu näiteks Paavo Järvi. Leonid Grin on Tšiili rahvussümfooniaorkestri peadirigent.

Lukas Groen, kes on ühtlasi ka kursuste peakorraldaja, on mitmed aastad ise Neeme Järvi juures õppinud. Lukas Groen on Hollandi päritolu ning dirigeerinud mitmeid mainekaid sümfooniaorkestreid terves maailmas. Ta on pälvinud tunnustust mitmetelt konkurssidelt üle maailma (nt Budabest, Besanscon) ning ka tiitli „Hollandi parim noordirigent“.

Loe edasi: Maestro Leonid Grin juhendab Pärnu meistrikursustel noori dirigente üle maailma

“Elulood” linastub Pärnu Muuseumis iga poole tunni järel

23. veebruaril on Pärnu Muuseum avatud tavapärasel ajal ning sissepääs muuseumi püsiekspositsiooni vaatamiseks riigi sünnpäeva eel kaks ühe hinnaga! Kinosaalis linastub terve päeva igal täistunnil ja pooltunnil Rao Heidmetsa dokumentaalfilmi “Elulood”.

Pärnu muuseumis Foto Urmas Saard — Pärnu muuseumis. Foto: Urmas Saard

Rao Heidmetsa filmistuudio dokumentaalfilmist “Elulood” (2007)

Pooletunnine dokumentaalne animafilm, mille stsenaristideks on kirjanik Mats Traat ja filmimees Rao Heidmets, käsitleb perioodi alates Eesti Vabariigi sünnist kuni iseseisvuse taastamiseni. Rõhk asetub mõistagi neljakümnendatele, kui toimusid eestlaste seisukohast kõige traagilisemad sündmused: okupatsioon ja küüditamine. Kõik filmis kujutatud sündmused on tegelikult aset leidnud. Filmi fookus on reaalsetel lugudel, mida animatsioon üksnes toetab. Heidmets nimetab „Elulugusid“ seetõttu ka dokumentaal-, mitte animafilmiks, mille põhiideed kannab tõdemus: ükskõik mis ka ei juhtuks, alati tuleb edasi võidelda, mitte alla anda!

Filmi režissöör on Rao Heidmets, stsenaristid Rao Heidmets ja Mats Traat, kunstnik Ave Nahkur, helilooja Olav Ehala.

Tulekul Baltica 2016 Pärnu eelpidu

Kahekümnendat korda kohtuvad Nooruse Majas Pärnu folklooriseltsid, lauluansamblid ja pillimehed. Traditsiooniline folklooripidu toimub Pärnu Rääma linnaosas igal aastal Eesti Vabariigi aastapäeva paiku, sedakorda 20. veebruaril algusega kell 14:00.

Räämapidu Foto pressisõnumiga — Räämapidu. Foto: pressisõnumiga

Tänavu on peo korraldusmeeskonnas Pärnu Aianduse- ja Mesinduse seltsi eestvedaja rahvalaulik Terje Ojaste ning pärimusmuusikud Esta Ruusmann ja Olavi Kõrre, kes ühtlasi kannavad peo peremehe ja perenaise rolli.

Rääma folklooripidu on alati olnud üheks osaks Rahvusvahelise Folkloorifestivali Baltica piirkondlikest ülevaatustest ja eelpidudest, kus folkloorieksperdid saavad kohalikele tegijatele tagasisidet anda, selgitab Baltica 2016 avalike suhete juht Kristin Viljamaa. Iga pidu kujuneb erinevate esinejate tõttu omanäoliseks, kuid jääb alati ühesuguse formaadi juurde. Esinemiskavad on rühmad ette valmistanud vastavalt maakonnas säilinud pärimusele ja esitanud teadaolevalt võimalikult autentselt. Iga folkloorirühma esinemise ajal jäävad teised osavõtjad pealtvaatajateks.

Sel aastal minnakse peoga pärimusele hoopis lähemale. Kõik erinevas vanuses tantsijad, lauljad ja pillimehed, umbes 200 inimest, osalevad kõiges. Teineteisele õpetatakse tantse ja laulumänge ning lauldakse regilaule.

Loe edasi: Tulekul Baltica 2016 Pärnu eelpidu

Üheksakümneseks saanud Heljo Mänd on kirjanikuna õpetlik ja lustlik

Täna hommikul mõõdeti Sindi Linnaraamatukogus pika mõõdulindiga Heljo Männi lasteraamatute hulka, loeti tema luuletusi Sindist ja imetleti 11. veebruaril üheksakümneseks saanud kirjaniku sõnakunsti, mis muutis Sänikaela küla Venimuse talus elanud ülilaisad kalamehed väga virkadeks töömeesteks.

Ene Michelis loeb Heljo Männi luuletusi Sindist Foto Urmas Saard — Ene Michelis loeb Heljo Männi luuletusi Sindist. Foto: Urmas Saard

Sindi lasteaia- ja algklassiealistel lastel on olnud alates tuhkapäevast võimalik osaleda Sindi Linnaraamatukogu kirjandustundides, kus lasteosakonna juhataja Rita Raudsepp ja raamatukogu direktor Ene Michelis tutvustavad lastekirjaniku Heljo Männi elu ja loomingut. Seda veel paljudel järgnevatelgi päevadel. Tänased lugemissaali varajased külalised olid õpetaja Made 4. klassi õpilased Sindi gümnaasiumist.

Suurte akende ette langetatud rulood vähendasid päevavalgust ja seda selgemalt helendasid ERR-i arhiivist tellitud põnevate filmikaadrite katkendid omaaegsetest populaarsetest laste telesaadetest. Rita rääkis, et kunagisest karubeebist on ammugi saanud koolidirektor ja hoolitsev pereisa oma lastele. Olgu meeldetuletuseks öeldud, et kui Mõmmi-ema Heljo Mänd on ületanud kõrges eas 90. eluaasta lävepaku, siis samal ajal kirjaniku juubeliga on legendaarne Mõmmi tegelaskuju saamas juba neljakümneviieseks – mees parimates aastates.

Loe edasi: Üheksakümneseks saanud Heljo Mänd on kirjanikuna õpetlik ja lustlik

Margit Schmidt pälvis Sindi linna kõrgeima tunnustuse

Tänasel Sindi Linnavolikogu istungil otsustati omistada Sindi Aastainimene 2015 tiitel kümnendat aastat linna võimlejate ringi juhendanud iluvõimlemistreenerile Margit Schmidtile, kelle kandidatuuri seadis üles Sindi Avatud Noortekeskus.

Margit Schmidt Foto Urmas Saard — Margit Schmidt. Foto: Urmas Saard

Helle Vent, Sindi noortekeskuse juhataja, räägib paljude tüdrukute ilusa rühi ja hea esinemisoskuse saamisest tänu Margitile. „Vanema rühma Stella võimlejad alustasid iluvõimlemisega 4-aastaselt lasteaias. Praeguseks on jõutud tasemeni, et peaaegu mitte ühtegi õpilastega seotud üritust Sindi linnas ei toimu ilma nendeta. Võimlemisring annab tulevikuks hea füüsilise ettevalmistuse, esinemisoskuse, töökuse, järjekindluse, kohusetunde ja teistega arvestamise.“

Vanem võimlemisrühm Stella on seni osalenud viiel korral riigi suurimal võimlemisfestivalil „Gymnafest”, samuti käidi Tallinnas Eesti Spordiselts „Kalev” juubelile pühendatud rahvusvahelisel võimlemispeol 2010. a. Nüüd valmistutakse 2016. a võimlemispeoks. Kahel korral esineti pealinnas asuvas Kalevi spordihallis üleriigilisel võimlemisfestivalil „Kauni rühiga ellu!” Mõlemal korral koguti sajast punktist 98 ja saadi autasuks kuldplaat. Tunamullu sai Stella ainsa eriauhinna omanikuks. Muidugi on esinetud arvukal hulgal kodumaakonnas. Näiteks 2013. a Pärnumaa võimlemispeol, nüüd valmistutakse käesoleva aasta võimlemispeoks, samuti on osaletud kahel Pärnumaa tantsupeol (2012 ja 2015) jne.

Loe edasi: Margit Schmidt pälvis Sindi linna kõrgeima tunnustuse

Algas mälestussamba loomine Eesti Vabariigi rajajatele

Läinud pühapäeval algas Pärnumaa koolinoorte vahel võistlus, mille sihiks on mälestussamba loomine Eesti Vabariigi rajajatele. Uue Kunsti Muuseumi ja Pärnu linnavalitsuse koostööprojekti järgi on võistlusalaks Vanapargi puiestee kuni endise Poeglaste Gümnaasiumi, tänase Kuninga tänava kooli esise linnaruumini.

Mark Soosaar Foto Urmas Saard — Mark Soosaar. Foto: Urmas Saard

Võistlusülesanne ütleb, et figuratiivne monument püstitakse neljale esimese suurusjärgu poliitikule – Päästekomitee liikmetele Konstantin Pätsile, Konstantin Konikule ja Jüri Vilmsile ning 23.veebruaril 1918 Eesti Vabariigi väljakuulutanud Hugo Kuusnerile, tollel hetkel Maakogu liikmele ja seejärel Pärnu linnapeale.

Neist neljast mehest kolm õppisid Pärnu Poeglaste Gümnaasiumis ning seepärast peaks monument paiknema koolimajaga koos vaadeldavas linnaruumis.

Esimesel töökoosolekul ajaloolises koolihoones kirjeldas Pärnu Muuseumi direktor Aldur Vunk 1918.aasta keerulisi sündmusi Eestis ning rõhutas, et Vabariigi väljakuulutamine oli hulljulge temp, mille eest kõik neli meest maksid hiljem oma eludega. Mark Soosaar esitles värvikate kommentaaridega oma slaidiprogrammi, mille ta pildistas tosinkonna aasta jooksul avalikest monumentidest ning maamärkidest üle kogu maailma.

Loe edasi: Algas mälestussamba loomine Eesti Vabariigi rajajatele

Kodanike algatusrühma “Sindi pais” asutaja Hans Soll pälvis 2 tunnustust

5. veebruaril otsustati Hans Sollile anda Pärnumaa Vapimärk ja keskkonnaministeeriumi tänukiri.

Hans Soll Kiisa talus Pärnu jõe ääres Foto Urmas Saard — Hans Soll Kiisa talus Pärnu jõe ääres. Foto: Urmas Saard

Pärnu maavanem Kalev Kaljuste otsustas Pärnumaa Vapimärgi Nõukogu ettepanekul anda 2016. aastal neli Pärnumaa Vapimärki, neist ühe pälvis kodanike algatusrühma „Sindi pais” loomise idee autor, asutaja ja juht, füüsikaõpetaja Hans Soll. Maakonna kõrgeima tunnustuse üleandmine toimub Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud pidulikul kontsert-aktusel Pärnu Kontserdimajas.

Kuid 5. veebruaril austas keskkonnaminister Marko Pomerants „Aasta keskkonnategu 2015“ üritusel Hans Solli tänukirjaga, millele on kirjutatud: Tunnustatud projekti „Kodanikualgatus Sindi paisu avamiseks rändekaladele“ ellu viimise eest. Keskkonnaministeeriumi pressiteates selgitatakse, et eesmärk Sindi paisu avamiseks rändekaladele täideti 2015. aasta aprillis, kui riik omandas Sindi paisu ja alustas projekteerimist betoonpaisu lammutamiseks ning loodusilmelise kärestiku rajamiseks.

Täna ütles Soll, et survegrupiks nimetatud algatusrühm „Sindi pais“ loeb oma sünni kuupäevaks 2008. a 26. novembrit, kui Pärnu raekoja saalis toimunud rahvakoosolekul andis 20 inimest allkirja pöördumisele tolleaegsele keskkonnaministrile Jaanus Tamkivile.

Loe edasi: Kodanike algatusrühma “Sindi pais” asutaja Hans Soll pälvis 2 tunnustust

Kaupo Meielile omistatakse riiklik teenetemärk

President Toomas Hendrik Ilves kirjutas eile alla otsusele anda Eesti Vabariigi 98. sünnipäeva eel meie riigi teenetemärgid tänuks inimestele, kelle pühendumus oma kutsetööle või kogukonnale on muutnud kogu Eesti paremaks. Teiste hulgas tunnustab Eesti riik Valgetähe teenetemärgiga nõtke mõttega ajakirjanikku, publitsisti, luuletajat, Pärnu Postimehe arvamustoimetuse juhatajat Kaupo Meielit, kelle töö ja loominguline kirg on rikastanud meie meediapilti.

Kaupo Meiel Port Artur 2 kohvikus kirjandustundi pidamas Foto Urmas Saard — Kaupo Meiel Port Artur 2 kohvikus kirjandustundi pidamas. Foto: Urmas Saard

Presidendi kantselei ametlik teadaanne kõlab ülimalt vägevalt. Kahtlematult oled selle au auga välja teeninud. Kuidas jaksasid eilse päeva õnnitluste tulva all üle elada?

Kaupo: Mis siin salata, õnnitlusi sain tõesti väga palju ja et olen loomuldasa pigem tagasihoidlik inimene ja tagaplaanil toimetaja, siis olin päeva lõppedes heas mõttes päris kurnatud.

Kas oled jälile saanud, mis sinu senises tegevuses on presidendile ja Eesti riigile kõige meelepärasem olnud?

Kaupo: Raske öelda, kuid esile toodi minu tegevust nii ajakirjanikuna ehk minu põhitööd Pärnu Postimehes, luuletajana ning publitsistina, mis hõlmab kirjanduskriitikat, mida kirjutan pea kõigile eesti kultuuriväljaannetele, samuti kommentaare Vikerraadios ja, miks mitte, minu säutse Twitteris ja laaste Facebookis. Lisaks töötan ETV saate Kirjandusministeerium juures, mis võibolla samuti väikse lisaväärtuse mu tagasihoidlikule isikule annab.

Loe edasi: Kaupo Meielile omistatakse riiklik teenetemärk

Sindis saab lehti lugeda enne tööpäeva algust

Alates käimas olevast kuust jõuavad suuremad lehed Sindi postkastidesse juba poole kaheksaks.

Sindis jõuavad lehed üheaegselt varajase kohviga lugejateni Foto Urmas Saard — Sindis jõuavad lehed üheaegselt varajase kohviga lugejateni. Foto: Urmas Saard

Küünlapäeval potsatas Pärnu Postimees tavatult varakult postkasti. Kui vara, ei märganud. Eile hommikul unustasin varajase saabumise. Täna sain lehe kätte juba enne seitset, mis on võrdluses eelmiste kuudega juba kusagil 5 tundi varem. Seega võib hommikukohvi rüübates tutvuda pealkirjadega ja huvipakkuvamad lõigud enne päevatööde juurde asumist ka läbi lugeda.

„Tänapäeva ühiskonnas on info kättesaadavus üks olulisemaid tegureid, mis meie elu mõjutab. Ajaleheuudised ei ole infoajastul oma olemuselt küll kõige kiiremad, aga hea oleks neis ilmuvaid pikemaid arutelusid ja analüüse lugeda juba hommikukohvi kõrvale,“ kirjutas Express Post oma kodulehe uudises „Tere Sindi!“ ja teatas, et alates veebruari kuust on võetud perioodika varahommikune kojukanne oma hooleks ka Sindis. „Meie ja kirjastuste koostöö tulemusena peaksid värsked lehed jõudma Sindi tellijate postkasti kella 7:30-ks.“

Loe edasi: Sindis saab lehti lugeda enne tööpäeva algust

Eedi Lelov: ‘ahvima’ on üks väheseid tegusõnasid, mis tuletatud looma nimetusest

Imbi Jalakas soovib lustakat ahviaastat ja põnevaid loenguid Sindi gümnaasiumi raamatukogus. Selleks puhuks on ta koostanud rikkaliku materjaliga õppestendi ja kutsunud vestlema Eedi Lelovi, kes asus käesoleval õppeaastal Sindi gümnaasiumis bioloogiat õpetama.

Eedi Lelov valmistub loenguks ahvidest ja inimestest Foto Urmas Saard — Eedi Lelov valmistub loenguks ahvidest ja inimestest. Foto: Urmas Saard

Kui kümmekond aastat tagasi võis Sindi gümnaasiumi raamatukoguhoidja Imbi Jalakas rõõmustada kooliraamatukogude kontrolli käigus tema kogule omistatud kõrgeima järgu üle, siis usutavasti saavad tänased õpilased olla sama rõõmsad ja rahulolevad kunagise taseme püsimise pärast. Eeskujulik tase ei tähenda üksnes fondi valikut ja suurepäraseid ruume, vaid ka pidevat õpilastega tehtavat tööd.

Millal see oligi, kui miljonite inimeste parimate lapsepõlvemälestuste hulka kuuluv kaisukaru tähistas ühes pehmete järeltulijatega oma auväärset sünnipäeva? Oli nagu eile, sest Jalakas tutvustas mänguasja sedavõrd meeldiva esitlusega. Mullu sügisel valmistas tunnustatud bibliograaf ülevaatliku stendi brittide teejoomise tavadest. Tema jutustust tuli kuulama Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi suursaadik Christopher Holtby, keda kuuldud jutt vaimustas sedavõrd, et kutsus raamatukoguhoidja Briti päevade raames korraldatud suursaadiku vastuvõtule. Koostatud stend aga rändas Tallinnas asuvasse suursaatkonda vaatamiseks.

Loe edasi: Eedi Lelov: ‘ahvima’ on üks väheseid tegusõnasid, mis tuletatud looma nimetusest

Tartu rahu aastapäeva tähistamisel Sindis laulis Artur Valdre:

Piduliku kogunemise lõpetas Artur Valdre Eesti skautide ja noorkotkaste hümniga Foto Urmas Saard — Piduliku kogunemise lõpetas Artur Valdre Eesti skautide ja noorkotkaste hümniga „Eestimaa, mu isamaa“. Foto: Urmas Saard

„Eesti vaprad vanemad
vaimuvallast vaatavad.
Pääs neil paistvad pärlikroonid,
võidulaulud nende suul,
kojas kuninglikud troonid,
:,: kuldsed kandled palmipuul. :,:“

Kui Sindi naaberlinnas Pärnus valmistab riigile olulistel tähtpäevadel koolinoorte osavõtmatus tõsist muret, siis selles väikeses kogukonnas on olukord täiesti vastupidine ja õpilasi kasvatatakse pidevas isamaa armastuse vaimus. Ühtlasi püütakse säilitada mõõdukust, et väljakujunemise eas noortele jätkuks ruumi ka iseseisvaks otsustamiseks. Kooli direktor Ain Keerup selgitas, et näiteks möödunud aastal tähistati Tartu rahu aastapäeva 9. kuni 12. klassi õpilaste osalemisel, aga käesoleval korral kaasati üksnes põhikooli õpilasi.

Sindil on ainulaadne eelis ja seepärast ei tekita heitlikud ilmastikuolud küsimusi. Vabadussõjas langenute mälestusmärk asetseb kooli aula seinal ja nii puudub vajadus tuulte, niiske jaheduse ja vihma tujukustega arvestada.

Loe edasi: Tartu rahu aastapäeva tähistamisel Sindis laulis Artur Valdre:

Aili Laak kutsub kuulama siiruviirulisi jutte, mõistatama ja mängima

Memme jututuba mudilastele toimub pühapäeval, 14. veebruaril kell 16.00 Pärnu muuseumi lastetoas.

Aili Laak muinasjuttu vestmas Foto erakogust — Aili Laak muinasjuttu vestmas. Foto: erakogust

Kord kuus pühapäeviti oodatakse mudilasi, nende vanemaid, õdesid ja vendi muuseumi lastetuppa. Memme jututuba viib läbi kauaaegne lasteaednik ja õpetaja Aili Laak, kes on tegutsenud vabatahtlikuna muuseumi lastenurgas alates 2012. a juunist. Jutuvestjal leidub alati varuks hulk huvitavaid rahvajutte, põnevaid muinasjutte, mõistatusi ja mänge. Samuti meisterdatakse igas jututoas midagi teemakohast ja piilutakse muuseumi püsinäitusele.

Jututuba kannab sel korral alapealkirja „ Siiruviirulised jutud, mõistatused ja mängud”, kus esitusele tulevad Heljo Männi „Siiruviiruline kass“, K. Hanssoni „Kaks kojaehitajat ja siiruviiruline sibul”.

Muinasjuttude juurde on kavas pärimusmäng „Ätsemäng“, ladusmimäng triipudega, triibumustrite uurimine, nukk Gerda ehtimine, otsimismäng „Mustrid näitusel“ ja sõbrapäeva kaardi värvimine.

Osavõtutasu üks euromünt.

Tartu rahu tähistamine Pärnus ja Sindis

Teisipäeval, 2. veebruaril tähistatakse paljudes kohtades 1920. aastal Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud Tartu rahulepingu 96. aastapäeva. Lepinguga lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ja Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.

Mihkel Lüdigi nim meeskoori dirigeerib Evelin Mei Tartu rahu aastapäeval (2014) Pärnu Alevi kalmistul Foto Urmas Saard — Mihkel Lüdigi nim. meeskoori dirigeerib Evelin Mei Tartu rahu aastapäeval (2014) Pärnu Alevi kalmistul. Foto: Urmas Saard

Pärnus tähistatakse päeva kell 11.00 algaval tseremoonial pärgade asetamisega Vabadussõjas hukkunute mälestussamba jalamile Alevi kalmistul. Osalevad Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja abilinnapea Meelis Kukk, Kaitseväe Toetuse Väejuhatus, Kaitseliidu Pärnumaa malev, Pärnumaa Naiskodukaitse ringkond ja Eesti Lipu Selts. Esineb Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor. Vabadussõjas hukkunute mälestuseks asetatakse mälestussamba jalamile pärjad.

Kell 18.00 toimub Pärnu raekojas Tartu rahulepingu sõlmimisele pühendatud kontsert. Esinevad Pärnu Kunstide Maja poistekoor, ettevalmistuskoor ja Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor. Kuulajaid tervitab abilinnapea Meelis Kukk.

Sindi gümnaasiumi algklasside õpetaja Eneli Arusaar ütles, et nende koolis on kindlalt välja kujunenud traditsioon tähistada igal aastal kolme riigile olulist päeva: Tartu rahu aastapäeva, iseseisvuspäeva ja sinimustvalge lipu sünnipäeva. Kell 12.30 kogunevad põhikooli õpilased kooli aulasse, mille seinal asub mustast graniidist mälestustahvel Sindist pärit Vabadussõjas langenud võitlejatele.

Loe edasi: Tartu rahu tähistamine Pärnus ja Sindis

Juhannes Kask: Sindi tõstjad olid Aravetel edukad

30. jaanuaril peeti Jõgevamaal Aravete spordihoones Mati Kulm’u VIII mälestusvõistlused tõstmises.

Sindi tõstjate meeskond, keskel treener Juhannes Kask Foto Marko Šorin — Sindi tõstjate meeskond, keskel treener Juhannes Kask. Foto: Marko Šorin

Sindi spordiklubi Kalju tõstjatest kehakaalus kuni 50 kg saavutas 3. koha Ken Meriniit, kes oli esimest korda võistlemas. Kehakaalus 56 kg võttis 1. koha Martti Šorin, rebimine 47 ja tõukamine 65 kg. Võrreldes eelmise võistlusega parandas ta oma tulemust kogusummas 8 kg. Kehakaalus 62 kg tuli 2. kohale Randel Mattiisen, kelle tulemus paranes 9 kg. Kehakaalus 77 kg oli 4. kohal Indrek-Raimond Viik, kes samuti võistles esimest korda ja kaalukategoorias 94 kg jäi Märt-Jaanus Tamman 5. kohale.

Esimest korda võistelnud noormeeste tulemustega on treener Juhannes Kask väga rahul. „Poisid võistlesid võimete kohaselt ja närv pidas vastu.“ Eriti tublid olid treeneri hinnangul Martti Šorin ja Randel Mattiisen. Kask lisas juurde, et peab kohast alati olulisemaks sportlase tulemust, mis näitab pidevat arengut. Seega pole ka teine ega isegi mitte neljas koht sportlase jaoks kaotus paremale, kui ta on suutnud ise ennast ületada.

Loe edasi: Juhannes Kask: Sindi tõstjad olid Aravetel edukad

Sindi otsib senisele linnaaednikule väärilist mantlipärijat

29. jaanuaril Sindi linnaaedniku ametist lahkunud Sirli Pedassaar-Annast pälvib linnapea Marko Šorini tunnustust pikaaegse vastutusrikka töö eest, mille tubli tulemus pole jäänud elanikele avalikus ruumis märkamatuks.

Sirli Pedassaar-Annast Foto Urmas Saard — Sirli Pedassaar-Annast. Foto: Urmas Saard

Raamatus „Aja jälg Sindi muuseumis“ meenutab sama mäluasutuse juhataja Heidi Vellend 2007. a 9. maid: „Euroopa päeva, mil Euroopa Liit sai 50-aastaseks, tähistasime muuseumi majaesise haljastuse loomisega: võtsime üles murukamara mõlemal pool tuulekoda, vedasime ära mulla ja asendasime selle lillepeenarde ümbruses liiva ja murtud paekivi tükkidega. Neid käis Pärnu-Jaagupist kohale transportimas meie linna aednik Sirli Pedassaar-Annast, kes vaatamata oma haprale kujule, paelahmakad mängleva kergusega paigale sättis.“ Artikli lõpus ütleb Vellend, et kujunduse autoriks ja ka nõuandjaks edasise hoolduse osas oli ja on olnud tänaseni Sirli, mille eest teda südamest tänatakse.

Tookordsel lehekuul puudus mul veel aimdus, kui ilus Sindi oma roheluses tegelikult on, veel vähem teadsin midagi linnaaednikust ja tema tegemistest. Aga viimased 8 aastat tema ligemale 10 aasta pikkusest praktikast vastutusrikkas ametis parandasid oluliselt ka minu arusaamist, kui olulist rolli omab aednik Sindi looduskeskkonna kujundamisel.

Loe edasi: Sindi otsib senisele linnaaednikule väärilist mantlipärijat

Elamu Sindis, kui muinsuskaitsemantra

“Muinsuskaitse aastaraamat 2014” on nüüdsest ka elektrooniliselt muinsuskaitseamaeti kodulehel loetav http://muinas.ee/muinsuskaitsetegevus/trykised ja muu huvipakkuva seas tekitab häid mõtteid artikkel „Uued sindlikatused Sindis“, millest kirjutab Pärnumaa muinsuskaitseameti vaneminspektor Nele Rent.

Uue sindlikatte sai elamu 2014 a, kõrvalhoone 2011 a muinsuskaitseamet toetas mõlema mälestise puhul sindlite ostu ja töö tegid omanikud ise Foto Urmas Saard — Uue sindlikatte sai elamu 2014 a, kõrvalhoone 2011 a. Muinsuskaitseamet toetas mõlema mälestise puhul sindlite ostu ja töö tegid omanikud ise. Foto: Urmas Saard

Sissejuhatavalt ütleb Rent, et Sindi linna ehituspärand annab ilmeka ülevaate 1832. aastal rajatud vabriku juurde planeeritud tervikliku tööstusasula ajaloolisest, majanduslikust, sotsiaalsest ja kultuurilisest arengust. Vaneminspektor peatub elumajal, mis asub aadressil Pikk 2. Korduvalt ajakirjanduse uudisveergudel jutuks olnud maja ehitas 1939. a oma perekonnale Häädemeestelt Sinti ümber asunud Jüri Soontalu (aastani 1935 Georg Sontag). Ehitusprojekt kannab nime „Hr G.Sontag’u sindli katusega elumaja ja kõrvalhoone ehitusplaan Sindi alevis…“ Projekti on 1933. a suvel signeerinud arhitekt J. Soosaar. Maja on Pärnule iseloomuliku kikkis katuse, nurgalahenduse, sindelkatuse ja rahvusromantilise triiplaudisega. Hoone registreeriti ehitismälestisena 1998. a augustis. „Ehitusmeistri ja kahe järgmise põlvkonna inimeste toimetamine nende hoonete juures on olnud kui muinsuskaitsemantra,“ kirjutab Nele. Katuse kestmiseks keerati ’70-ndail katusesindlid ümber. Uue sindlikatte sai kõrvalhoone 2011. a ja elamu 2014. a. Muinsuskaitseamet toetas mõlema mälestise puhul sindlite ostu. Töö tegid omanikud ise.

Loe edasi: Elamu Sindis, kui muinsuskaitsemantra

Jumalaema Kiirestikuulja ikooni kirik on arhitektuuriliselt bütsantslik pühakoda

Pärnu Väärikate ülikooli käesoleva õppeaasta kavas on lisaks loengutele, õpikodadele ja suveülikoolile ka tosin õppekäiku Eesti erinevatesse paikadesse. 27. jaanuaril külastati Pirita kloostrist koduteele asudes 2013. a sügisel Lasnamäel avatud Moskva patriarhaadile alluvat õigeusu kirikut.

Jumalaema Kiirestikuulja ikooni kirik Lasnamäel Foto Urmas Saard — Jumalaema Kiirestikuulja ikooni kirik Lasnamäel. Foto: Urmas Saard

Bussisõidul kiirestikuulja kirikusse tutvustas teejuhiks olnud Jaak Suurväli ülevaatlikult pühakoja ehituskulgu, mis kestis asukoha otsimisest kuni avamiseni tublisti üle kümne aasta.

Asjaajamine kiriku ehitamiseks algas metropoliit Korneliuse kirjast Tallinna linnavalitsusele, milles selgitati pühakoja püstitamise vajadust. Üle poole Lasnamäe 111 tuhandest elanikust peab end õigeusklikuks, kelle sooviks on kiriku paiknemine kodule võimalikult lähedal, selgitati kirjas. Tallinn toetas rajatist, mille Moskva sinood oli heaks kiitnud, linna omanduses olevale kinnistule Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku kasuks hoonestusõiguse seadmisega.

Kiriku nurgakivi pühitses pühim patriarh Aleksius II oma Eesti visiidi käigus 2003. a septembris. Arhitektuurikonkursi võitnud Z-projekti võidutöö järgi koostatud projekt valmis 2005. aastal. Ehitustöödega alustati 2006. a 22. novembril, Jumalaema „Kiirestikuulja“ ikooni mälestuspäeval.

Loe edasi: Jumalaema Kiirestikuulja ikooni kirik on arhitektuuriliselt bütsantslik pühakoda

Lagle Parek: me ei teadnud Pirita kloostri harukordsusest midagi

Eilsel Pärnu Väärikate ülikooli õppurite väljasõidul külastati Pirita kloostrit, õppepäeva viis läbi Lagle Parek.

Pirita kloostris kohtab kõikjal naeratavaid nunnasid Foto Urmas Saard — Pirita kloostris kohtab kõikjal naeratavaid nunnasid. Foto: Urmas Saard

Ennast Pirita kloostri sõbraks nimetav Lagle Parek jutustas enam kui neljakümnele huvilisele, kellest peale teejuhi ja siinkirjutaja olid kõik naised, põgusalt kloostri saamisloost, aga rohkem siiski isiklikest mälestustest seoses uue kloostrihoone püstitamisega.

Pirita kloostri varemeid hakati uurima Eesti Vabariigi ajal, natuke tehti seda ka tsaariaja lõpul. Siis puudus veel teadmine, et tegemist on väga haruldase rajatisega. Sellest saadi teada alles riigi taasiseseisvumisel. „Juhtus nii, et Rootsis elav eestlane Ruth Rajamaa tegi doktoritööd Birgintiini nunnade elust Rootsis asuvas Vadstena kloostris, mida teatakse Pirita emakloostrina. Rajamaa tõsise uurimuse tulemusena tuli välja, et siinsed vanad varemed on äärmiselt unikaalsed,“ selgitas Parek, kes kutsus külalised pärast nunnade valmistatud lõunat kloostri kõrge laega kabelisse istuma.

Loe edasi: Lagle Parek: me ei teadnud Pirita kloostri harukordsusest midagi

Tantsuturniiri „EST-LAT 2016“ võidukamad olid lätlased

Pärnu Kunstide Maja tantsuklubi „Minifox“ viis läbi Nooruse Majas Läti Vabariigi sõprusklubidega tantsuturniiri „EST-LAT 2016“.

Lätist võttis osa 6 klubi – Riiast, Kegumsist, Aizkrauklest, Madonast, Cesisest ja Valkast.
7 esikohta läks seekord Läti Vabariiki ja 1 Viljandisse.

Tantsuklubi „Minifox“ tantsijatest saavutasid auhinnalisi kohti järgnevad tantsupaarid:
L I A5 võistlusklassis 3. koht Greg Marcus Aurelius Lall ja Selina Lebin
L II E võistlusklassis 2. koht Joonas Arumets ja Kärolin Kikas
JUN II + Noored „D“ võistlusklassis 2. koht Erik Naissaar ja Celia Vaiksaar
Seenior võistlusklassides saavutas T/K „Fox“ 1. koha Hannes Kikkul ja Marianne Tekkel,
2. koht Margus ja Tiia Tõkke ning Harri Kivi ja Daivi Jõerand.

Kõik klubid soovivad jätkata tantsuvõistlusi, mis toimuvad vähemalt kahe riigi tantsuklubide vahel, ning süvendavad nii sõprust kui üksteisemõistmist.

Vasakult: Daivi Jõerand, Harri Kivi, Ants Lopsik (treener), Marianne Tekkel ja Hannes Kikkul. Foto: Uudo Laane →

Uudo Laane, Nooruse Maja direktor

Sindi õpilased kavatsevad lumeskulptuure ehitada

Tänane sulailm, mis kogu päeva on püsinud väheste temperatuurikõikumistega 2 ja 3 soojakraadi vahel, paneb murelikult mõtlema Sindi gümnaasiumi toredale kavatsusele korraldada 3. veebruaril lumeskulptuuride ehitamist.

Sindi gümnaasiumi lumelinna päev 2011 a 3 veebruaril Foto Urmas Saard — Sindi gümnaasiumi lumelinna päev 2011. a 3. veebruaril. Foto: Urmas Saard

Siinsel Läänemere äärsel laiuskraadil ei tea kunagi väga pikalt ette, kas järgmisel nädalal saab põlvist saadik lumes mütata või sulalumes sumbata. Aga lumerohkeid talvesid osatakse Sindis ikka sportlikult ja loominguliselt ära kasutada.

Priit Kask on lehitsenud vanu fotoalbumeid, mis meenutavad kaugemaid ja päris kaugeid aegu. Näiteks 20 aastat tagasi jätkus lund sedavõrd palju, et 23. veebruaril võis korraldada lumeskulptuuride konkursi. Seda on hiljemgi tehtud. Hästi on meeles Sindi Sõprade Seltsi eestvedamine.

5 aastat tagasi, samuti 3. veebruaril oli sobiv lumerohke aeg ja Sindi gümnaasiumis otsustati kohe juhust kasutades ka vägevaid lumeskulptuure ehitada. Tookord peeti koolihoone õuel, suusarajal ja majas sees ülekoolilist spordipäeva, mida siis nimetati naljatledes varajaseks vastlapäeva tähistamiseks. Tollel aastal langes vastlapäev naistepäevaga samale kuupäevale ja nii kaua ei tahetud oodata. Mine tea neid ilmasid, ikka peab võimalused kohe ära kasutama, ka pikema liu laskmiseks. Tänavu on vastlapäev 9. veebruaril.

Loe edasi: Sindi õpilased kavatsevad lumeskulptuure ehitada

Sindi linnavalitsus kutsub kuuskede põletamisega saabuvat ahviaastat tervitama

Täiendatud: 26. jaanuaril kell 10.00

Sindis on kujunenud tavaks tervitada kuuskede põletamisega Hiina kalendri järgi algavaid aastaid, vastavalt siis lamba, hobuse, mao, draakoni, jänese jne. Tänavu oodatakse oma jõulupuuga saabuvat punase tuleahvi aastat tervitama neljapäeval, 28. jaanuaril, kell 18.00 laululava juurde.

Gran Canarial nähtud ahv Foto Urmas Saard — Gran Canarial nähtud ahv. Foto: Urmas Saard

Linnavalitsus tuleb elanikele vastu ja vähendab jalavaeva nendel, kes mingil põhjusel ei saa või ei suuda ise oma jõulupuud kohale toimetada. Kortermaja elanikel lubatakse jõulupuud panna prügikonteinerite juurde, kust need kommunali abiga kokku kogutakse ja lõkkesse kantakse.

Varem on põletamine ühendatud veel mõne muu tegevusega. Näiteks 2013. a. kutsus Sindi laulukoor mao aastat tervitama ühislaulmisega. Pärast uudise avaldamist teatas linna haridus- ja kultuurinõunik Kairi Gustavson väikesest muudatusest. Nimelt lubas Sindi laulukoor ka tänavu tulla põletamise juurde ühislaulmisele ja olla eeslauljateks.

Ida mõttetarkuse kohaselt mõjutavat inimese saatust kolm asja. Taevane õnn oleneb sünnihoroskoobist; maine õnn perekonnast, ühiskonnast ja kliimast; isiklik käekäik olenevat maistest ning taevastest eeldustest-oskustest oma elujärge seada.

Hiina kalendri järgi 8. veebruaril algavat punase tuleahvi aastat pidavat iseloomustama intuitsioon, ekstsentrilisus ja kunstipärasus. Idamaade tava järgi tasuvat energiatest tulvil olevat aastat võtta vastu austusega.

Loe edasi: Sindi linnavalitsus kutsub kuuskede põletamisega saabuvat ahviaastat tervitama

Norbert nagu „põhjasära“

Jalutades on minu samm eesliikuva proua omast pikem. Möödudes vaatan sügavas lumes rühkivat koera. Koertest ma midagi eriti ei tea, aga meeldivad sellest hoolimata. Tervitan tuttavat ja küsin pikakarvalise nime.

Norbert, inglise springerspanjel Foto Urmas Saard — Norbert, inglise springerspanjel. Foto: Urmas Saard

„Norbert,“ kõlab nagu germaanlaste mehenimi. Küsin veel kindluse mõttes paar korda ise nime korrates üle, sest tuisuvihin ja mööduva bussi müdin kipuvad kuuldut hajutama. Et nime lõpp pidavat tähendama germaanlaste jaoks säravat (berht = särav), seda saan pisut hiljem teada. Aga et koera silmad rõõmsast huvist minu vastu säravad, märkan esimesest silmapilgust. Laskun põlvili lumme, et teda võimalikult madalalt pildistada. Ei saagi kohe pihta, kas Norberti eriline uudishimulik huvi on minu või kaamera vastu. Igaljuhul surub ta oma märja nina ootamatult nii tugevalt vastu objektiivi klaasi, et pean seda puhastama hakkama. Aga Norbertile sobib hoopis rohkem hullama hakkamine. Küsin vanust. Urve nimetab üle kümne, aga kui palju, ei saagi päris täpselt aru, sest Norbertit ei huvita liigsed küsimused ja nõuab kogu tähelepanu endale. Perenaine räägib, et inglise springerspanjel on sportlikest jahikoertest kõige vanem. „Nüüdsel ajal on springerspanjelist suur abi lindude lendu ajamisel ja alla tulistamisel ka saagi jahimehele kätte toomisel. Saan objektiivi uuesti puhtaks ja oskan nüüd klõpsimisel ettenägelikum olla. Hoian pildistamisel vahemaad. Silitamise ja kõrvataguste sügamise ajal peidan kaamera õlakotti. Urve ja Norbert pööravad jõe äärde jõudmiseks Kalamaja teele. Meie Amandaga jätkame jalutamist otseteed.

Loe edasi: Norbert nagu „põhjasära“

Toomas Kiho: Sindi muuseum on üks pärl

Kui mõned kuud tagasi ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho avaldas soovi omada isiklikult raamatut „Aja jälg Sindi muuseumis“, valmistas tema huvi väikese kogukonna ajaloomälu vastu meeldiva üllatuse.

Aja jälg Sindi muuseumis pakub huvi noorele uudistajale Foto Urmas Saard — “Aja jälg Sindi muuseumis” pakub huvi noorele uudistajale. Foto: Urmas Saard

Täna rääkis Kiho raamatu uuesti kätte võtmisest ja ütles, et Sindi muuseum ise on üks pärl – oma paiknemise, maja arhitektuuri ning peamiselt oma idee pärast.

„Pole sugugi mitte palju väikelinnu, mis võivad omaenda muuseumiga uhkustada. Sellest muuseumist kui pärlist saab huviline ammendava ülevaate 2015. aastal ilmunud raamatust “Aja jälg Sindi muuseumis”, mille on koostanud Heidi Vellend ja välja andnud Sindi linn ja muuseum koostöös.

Enam kui sajaleheküljeline, rikkalikult fotodega illustreeritud ja Pajo trükikojas eeskujulikult vormistatud raamat toob lugejani muuseumi sünni- ja arenguloo ning tänapäevased taotlused. Ja need pole sugugi väikesed, muuseum on leidnud kindla koha Eesti mäluasutuste seas. Ja ühel õigel muuseumil peab olema ka korralik omaajalooteos. See on Heidi Vellendi raamatu näol Sindi muuseumil nüüd olemas,“ kinnitas Kiho.

Urmas Saard

Paikuse naisansambel Lustilik on käinud katuseid mööda

Paikuse valla naisansambel Lustilik tähistas oma 20 tegevusaasta täitumist piduliku kontserdiga vallamaja saalis, kus lisaks nende endi laulmisele esinesid veel ansamblid Helin, Maarjahein ja Tantsumemmed.

Paikuse naisansambel Lustilik Foto Urmas Saard — Paikuse naisansambel Lustilik. Foto: Urmas Saard

Ansambli asutamise ametlik kuupäev on 1995. a 28. november. Paarikümne aastaga on lauljaid vahetunud. Praegu kuuluvad ansamblisse Silvia Kull, Taimi Kasemets, Leili Soll, Heldi Grossmann, Ada Siniallik, Linda Pärn, Helle Luik, Lea Truuts ja Lea Kanoshina. Viimased kümmekond aastat juhatab ansamblit Kristi Rulli-Schvede, kes on Paikuse põhikooli muusikaõpetaja ja annab tunde ka Sindi muusikakoolis.

Esimesed 10 aastat juhatas ansamblit Martin Miilberg. Tema kogus oma eluajal tuntust nii muusika- kui spordimehena. Tänavu korraldatakse Martin Miilbergi mälestusturniiri paarisvõrkpallis juba 12. korda, mis hoiab mitmekülgset inimest jätkuvalt elavana elavate hulgas. Muusika köitis teda samuti varajases nooruses. Kunagise Sindi Tekstiilivabriku 1. Detsember pleegitaja saavutas bassilauljana esikoha Eesti NSV esimesel noorsoofestivalil. Kutselise laulja diplomi omandas ta Viljandi kultuurihariduskoolis. Miilberg osales rohkem kui kümnel korral laulja või dirigendina üldlaulupeol ja on olnud kahel perioodil ka Sindi laulukoori juhtimas.

Loe edasi: Paikuse naisansambel Lustilik on käinud katuseid mööda