Rubriik: Pärnumaa

Pärnus avati Maria Viidalepa näitus “Peegeldused”

“Näitus „Peegeldused“ on minu esimene avalik ülesastumine maalikunstnikuna. Valik hõlmab viimase kolme aasta töid (2009-2012), mis peegeldavad minu otsinguid nii iseenda kui kunstnikuna. Neil otsinguil on üks ühine joon – huvi inimese ja inimliku vastu,” kirjutab lahkunud kunstnik Antsa Viidalepa tütar.

Võimalus inimest vaadelda, analüüsida ning nautida on kujunenud aastatega järjest paeluvamaks tegevuseks, mistõttu on see huvi juhatanud mind üsna erinevate erialade juurde. Muusika läbi olen avastanud inimese sisemaailma, moedisaini õpingute ajal keskendusin välisele ilule ja ihadele, ajakirjanduse ja kirjutamise kaudu hakkasin mõistma seoseid inimese ja keskkonna vahel ning filmis näen võimalust inimese kinnipüüdmiseks, dokumenteerimiseks.

Maalikunstnikuna olen võlutud inimkeha dünaamikast ning naise ihu kõnekusest, samuti emotsioonidest, ilmetest ning lugudest, mida võib peegeldada üks nägu. Inimene, tema olemuse aimamine ning tegevuse graatsia tabamine on minu jaoks väljakutse, mille suunas hoovõttu soovin teiega jagada.

Näitus avati o3. septembril Pärnu haigla galeriis.

Lisainfo siin.

Kihnu ja Manilaiu rannakalurid said loa sügispüügiks

Põllumajandusminister avas tänasest oma käskkirjaga kuni 15. oktoobrini 2012. a räimepüügi Liivi lahel Kihnu saare ja Manilaiu saare püsielanikest kutselistele kaluritele, kes püüavad kala kaluri kalapüügiloa alusel. Kuna Vabariigi Valitsus suurendas Pärnu maakonnale räime lubatud saaki, siis saavad Kihnu ja Manilaiu kalurid tänase seisuga välja püüda veel kuni 90 tonni räime.

Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2012. aasta määrusega nr 67 suurendati kaluri kalapüügiloa alusel aastast lubatud räimesaaki Pärnu maakonnas 480  tonni võrra. Sellega soovitakse leevendada väikesaarte kalurite keerulist olukorda, mille põhjustas senine erakordselt madal püük võrreldes eelmiste aastatega.

Kokku on 2012. aasta lubatud räimesaak Pärnu maakonnas 5990 tonni, millest ära on kasutatud 5899,55 tonni ning kasutamata osa 90,45 tonni.
Räimekvoodi suurendamine oli võimalik, kuna Euroopa Komisjon kandis Eestile taotluse alusel üle meie möödunud aastal kasutamata jäänud räimekvoodi.

Põllumajandusministri käskkiri jõustub 3. septembril, Kihnu ja Manilaiu rannakalurid võivad sügispüüki alustada päev hiljem, teisipäeval 4. septembril.

Lisainfo:
Gunnar Lambing,
kalapüügi korralduse ja andmete analüüsi büroo juhataja,
Põllumajandusministeerium
gunnar.lambing@agri.ee, tel 625 6238

Viru malevat asub juhtima major Marek Laanisto

Alates 1. septembrist asub Kaitseliidu Viru maleva pealikuna ametisse Pärnumaa maleva staabiülem major Marek Laanisto. Seni Viru malevat juhtinud kapten Rein Luhaväli suundub tööle erasektorisse ja jääb edaspidi kodumalevas tegutsema vabatahtliku kaitseliitlasena.

Neljapäeval, 30. septembril toimus Viru maleva staabis pidulik maleva üleandmine kapten Rein Luhavälilt major Marek Laanistole. Uus ülem asub ametisse 1. septembrist. „Otsus ei tule minu peast, otsus tuli Kaitseliidu ülema peas ja Kaitseväe juhataja sulest“ selgitas seni Pärnumaa malevas staabiülemana töötanud major Laanisto. „Sõjaväelaste elukutse on selline, et tihtipeale sa võid nõustuda ja võid mitte nõustuda, aga sa pead täitma käsku,“ selgitas tänini Rakverest pea kahesaja kilomeetri kaugusel teeninud ovitser.

Major Laanisto seab ametisse asudes esmaselt eesmärkideks personali, kinnisvara, relvastuse ja infrastruktuuriga tegelemise. „Tänasel päeval seis on selline, et maleva staabi personaliga hakkan tugevasti tegelema. Ma tahaksin, et ametikohad täituksid, mis täitmata ja luua selle kollektiivi sellise, et me kõik tööd suudaksime ära teha,“ sõnas Laanisto.

„Lisaks sellele kindlasti pööran tähelepanu kinnisvarale. sõnas kõik Kevadtormid maastikul veetnud Laanisto. Kindlasti riskianalüüsist tulenevale relvastusele, mis on väga tõsine asi ja millesse tuleb väga tõsiselt suhtuda, kogu infrastruktuur ja seda kasutavad inimesed.“
Loe edasi: Viru malevat asub juhtima major Marek Laanisto

Kihnu ja Manilaiu rannakalurid saavad loa sügispüügiks

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder saatis Vabariigi Valitsusse määruse eelnõu, millega suurendatakse Liivi lahe rannakaluritele 2012. aastaks kehtestatud lubatud räimesaaki.

„Sügispüügi avamine Kihnu ja Manija saarte rannakaluritele on sel aastal eriti oluline,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Pärnu maakonna kalurid püüdsid kevadel lubatud saagi väga kiiresti täis, mistõttu väikesaarte kaluritel, kelleni kala jõuab hiljem, jäi saak mullusega võrreldes oluliselt väiksemaks.“

2012. aastaks lubatud räimesaagi suurendamine Liivi lahel võimaldab katta Pärnu maakonna rannakalurite poolt käesoleval aastal lubatust enam püütud kalakoguse ning avada sügispüügi Kihnu saare ja Manilaiu saare püsielanikest rannakaluritele. Lubatud aastast räimesaaki Liivi lahel on võimalik suurendada ka Saare maakonnale.

Räimekvoodi suurendamine on võimalik, kuna Euroopa Komisjon kandis Eestile üle meie möödunud aastal kasutamata jäänud räimekvoodi. Kokku suureneb Liivi lahel 2012. aastaks lubatud räimesaak 510 tonni võrra, mis jaguneb Pärnu ja Saare maakonna kalurite vahel – Pärnu maakonna lubatud räimekvoodiks saab senise 5510 tonni asemel 5990 tonni räime ning Saare maakonnal senise 415 tonni asemel 445 tonni räime.

Nimetatud kogused katavad sügisperioodil väikesemahulise räimepüügi vajaduse Kihnu ja Manija saarte rannakaluritele. Sügispüügi avamine toimub septembri alguses põllumajandusministri käskkirjaga.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Halinga vald otsib uut aukodanikku

Foto: commons.wikimedia.org

Halinga vald on välja kuulutanud konkursi uue valla aukodaniku leidmiseks.

Valla aukodaniku nimetuse andmisel võetakse aluseks vallaelanike, volikogu, valitsuse ja vallas tegutsevate juriidiliste isikute taotlused. Taotlus tuleb  esitada kirjalikult valitsusele 1. septembriks.

Taotluses peab olema  märgitud:
1) tunnustamiseks esitatava isiku nimi, elukutse, amet, auaste, töö- või teenistuskoht;
2) tunnustamiseks esitatava isiku teenete nimekiri;
3) formuleering ühe lausega, mille eest tunnustust avaldatakse;
4) taotluse esitaja nimi, aadress, sidevahendite number, taotluse esitamise kuupäev ja taotluse esitaja allkiri (või digitaalallkiri).

Aukodaniku nimetus antakse volikogu otsusega aastas ühele inimesele, kes oma tegevusega on oluliselt kaasa aidanud valla arengule või vallaelanike heaolule või kes on sündinud, elanud või elab hetkel Halinga vallas ja on saavutanud tähelepanuväärseid tulemusi ja üldise tunnustuse kultuuri, hariduse, majanduse, eestluse jmt edendamisel. Aukodaniku nimetust ei ole kohustus igal aastal välja anda.

Maimiku lühimängufilmi otsitakse hõbepulmalisi

Andres Maimiku lühimängufilmi otsitakse mängima naisi ja mehi alates 45. eluaastast. Kehastada tuleb hõbepulmapeo külalisi. Sõnalisi rolle on vähe, pigem vajatakse lõbusaid inimesi peolauda sööma-jooma-jutustama, perekonnavalssi tantsima jne. Tulla võib nii üksi kui ka koos paarilise või suurema seltskonnaga. Eriti oodatud on mehed ja paarid!

Filmi “Hõbepulm” peaosades mängivad Eero Spriit, Anne Reeman ja Carmen Mikiver ning see on tragikomöödia eestlaslikust hõbepulmapeost, mille käigus kerkivad pinnale aastaid allasurutud piinlikud peretülid, konfliktid ja vihad.

Võtted toimuvad 27.-31. augustini Pärnus Lina tänavas, pulmalistel tuleb kohal olla neli päeva. Võtteplatsil saab tasuta süüa ja juua ning muidu lõbusat äraolemist. Kui oled huvitatud, küsi kohe lisainfot tel: 5382 0709 või kirjuta: hobepulm@gmail.com.

Homme avaneb filmiaasta näitus Pärnu muuseumis

Pärnu muuseumi näitusesaalis avatakse reedel, 24. augustil kell 16 näitus “Tähelepanu! Kaamera!”. Sündmus on pühendatud Eesti filmi 100. sünniaastale.
Näitus on valminud ERRi muuseumi ja Pärnu muuseumi koostöös ning keskendub rikkaliku esemelise väljapaneku kõrval foto-, tele- ja kinotegijatele. Loodusfilmi tuhandet nägu esindab näituseosa Rein Marani loomingust, telekunstniku tegemistest läbi kolme aastakümne saab ülevaate kunstnik Tiina Alveri tööde esitlusest. Eksponeeritud on telelavastuse „Nöbinina” kostüümid ja rekvisiidid. Lisaks Valdo Pandi isikunäitus ning ajaloolised tele- ja kinokaamerad.

Kui kõnekas võib olla üks jäädvustatud kaader, näeb tuntud filmimehe ja sõjajärgse Pärnu koolipoisi Enn Säde fotodelt, kus on Pärnu tollaseid inimesi, maju, sündmusi, vaateid. Väärtuslik materjal on restaureeritud ja lisatud on ka autori kommentaarid.

Näitusele lisaks toimuvad filmiesitlused, ettevõtmised noortele ning kohtumisõhtud tele- ja filmiloojatega.

Avamisel kõnelevad Vahur Kersna, Rein Maran, Jüri Pihel, Tiina Alver, Margus  Saar, Enn Säde, ERRi juhatuse esimees Margus Allikmaa ja Pärnu linnapea Toomas Kivimägi.

Näitus on avatud kuni 10. jaanuarini.

Käsitööpäeval õpitakse vanu ja uusi oskusi

Paikuse vallas Vaskrääma külas avab Suure Käsitööpäevaga uksed Seljaku  käsitöötalu, kus saab õppida nii vanu kui uusi käsitöötehnikaid.

28.08. algusega kell 12 peetaval avaüritusel saab proovida villa kraasimist ja ketramist, kududa kirevasse kaltsuvaipa oma triibu, maalida endale kaunis siidsall, viltida või proovida pakutrüki tehnikat. Punutakse rahvuslikke paelu ning töötavad lastele mõeldud töötoad.

Käsitöötalu perenaine, ajakirjanik ja raamatute autor Annika Põltsam on käsitööga tegelenud kogu oma teadliku elu. Tänavu jaanauris lõpetas ta Räpina Aianduskoolis tekstiilitöö eriala ja omandas käsitöömeistri teise järgu kutse. Kuus aastat tagasi viis ta koos perega ellu ammuse unistuse
ja kolis talusse metsa serval. Oma tallu rajatavas käsitöökeskuses on plaanis pakkuda erinevaid käsitöökoolitusi gruppidele. Esimese käsitööpäeva tegevused on plaanitud vanasse aita ja avarale taluõuele. Aasta lõpuks valmib rehetoas käsitöötuba koos eheda leivaahjuga, selle sisustamisel on abiks töötukassalt taotletud ettevõtluse alustamise starditoetus.

Käsitööpäeva töötubades osalemiseks on vajalik eelregistreerumine annika.poltsam@gmail.com või 51 27 685 . Käsitöötalu tegemistega ja Käsitööpäeva kavaga saab tutvuda http://seljakutalu.wordpress.com/
Loe edasi: Käsitööpäeval õpitakse vanu ja uusi oskusi

Kommunismiohvrite memoriaali ideekavandid jõuavad Pärnusse

Neljapäevast, 16. augustist saab vaadata Pärnus, Port Arturi keskuse II korrusel kommunismiohvrite memoriaali asukoha ja ideekavandite rändnäitust, mis jääb seal avatuks 31. augustini. Kohapeal saab avaldada arvamust monumendi ideekavandite kohta, mida saab ka jätkuvalt teha internetis www.arhliit.ee/memoriaal.

Sel aastal jõuab rändnäitus veel Põltsamaale, Põlvasse, Tartusse, Rakverre ja Jõhvi. Järgmisel aastal saab näitust vaadata Kärdlas, Kuressaares, Märjamaal, Valgas, Võrus, Viljandis ja Paides.

Kultuuriministeerium edastab näituse lõppedes võistlustööd koos kommentaaridega Vabariigi Valitsusele arutamiseks, kes teeb ka lõpliku otsuse memoriaali rajamise osas.

Kultuuriministeerium ja Eesti Arhitektide Liit korraldasid eelmisel aastal kommunismiohvrite memoriaali ideekavandi konkursi. Esimene ja teine koht läksid jagamisele, kolmandat kohta välja ei antud. Esimese ning teise koha vääriliseks tunnistas žürii ideekavandi märgusõnaga VEST, mille autorid on Armin Valter ja Joel Kopli ning ideekavandi märgusõnaga MÄLUTULBAD, autoriks Koit Ojaliiv.

Kommunismiohvrite memoriaali ideekonkursile laekus kokku 66 võistlustööd. 2011. aastal eksponeeriti võistlustöid Tallinnas Eesti Arhitektuurimuuseumis.

Ave Toots-Erelt

Eakad saavad tasuta käsitöökoolitust

Projektis «Vanemaealiste käsitöömeistrite lõimimine tööturule» saavad koolitusele registreeruda üle 50-aastased töötud ning 74-aastased ja nooremad käsitööoskajatest pensionärid. Kursus kestab üheksa kuud ning selle jooksul õpetatakse mitmesuguseid käsitöötehnikaid ja ettevõtlust. Õpingutega pakutakse vanematele tegijatele võimalust siseneda tööturule professionaalsete meistritena.

Koolituse eestvedaja on Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia ning lisaks Viljandile luuakse 12-liikmeline õpperühm Pärnus, Tartus, Võrus, Rakveres ja kahes kohas Tallinnas. Loe edasi: Eakad saavad tasuta käsitöökoolitust

Pärnumaal tunnustati Kadri-Aija ja Vahur Viigi perekonda

Pärnumaa kogukonna pärl 2012: Kadri-Aija ja Vahur Viigi pere. Foto: Külaliikumine Kodukant
Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas täna koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames Pärnumaal esile tõstetud Kadri-Aija ja Vahur Viigi perekonda Surju vallast Lähkma külast.

Kadri-Aija ja Vahur Viigi perekond pälvis tunnustuse tänu kogukonna hoolivale ja oskuslikule juhtimisele, loodushoidliku eluviisi edendamisele ning pärandkultuuri väärtustamisele. Pere, kus sirgunud neli last, oli Lähkma-Saunametsa külaseltsi loomise üks peamisi algatajaid ning külakeskuse rajamise eestvedajaid RMK endisesse metskonnamajja.

Vahur ja Kadri-Aija töötasid koos paljude teiste külaelanikega aastaid kohalikus Kilingi metskonnas, mis oli olnud külakeskuseks juba tsaariajast peale. Seoses RMK reformidega 2008. aastal see kaotati ning metskonna maja jäi tühjaks ning suurte metsade keskel elavad inimesed kohtusid üha harvemini. Perekond Viik oli peamine initsiaator, et taotleda metskonna hoone Surju vallale külaseltsi tarbeks. Sellest ajast peale on seltsis läbi viidud erinevaid projekte, suurim nendest oli maja renoveerimine. Loe edasi: Pärnumaal tunnustati Kadri-Aija ja Vahur Viigi perekonda

Pärnumaal saab osaleda metsanduse koolitustel

16.–17.08 toimub Pärnumaa Kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskuses Tihemetsas PRIA poolt rahastatud MAK meetme 1.1 „Koolitus- ja teavitustegevus“ raames tasuta koolitus „Metsa puhkemajanduslik kasutamine“ (viitenumber taotlusel 111011670302).

Koolituse sihtgrupiks on erametsaomanikud. Esimese koolituspäeva algus kell 9.00.
Teemad: Teoreetiline osa – Metsade kõrvalkasutuse alused. Toote arendus. Metsade rekreatiivkasutus. Puhkerajatised. Esmane töö- ja kasutusohutus. Parkmetsade hooldamine. Maastikukujunduslikud aspektid. Loodusraja planeerimine ja rajamine. Jahiturism.

Praktiline osa – õppekäik Voltveti parki, õppekäik Tihemetsa – Kärsu metsamajanduslikule õpperajale, ümarpalgist väikevormi (pink) valmistamine.
Lektorid: Kaja Hiie – täiskasvanute koolitamise kogemused 2000. aastast, kutseõpetajana õpetab alates 1998. aastast metsanduslikke erialaained, PKHK kutseõpetaja;
Marje Kask – täiskasvanute koolitamise kogemused 1999. aastast, kutseõpetajana õpetab alates 1995.aastast metsanduslikke erialaaineid;
Taivo Lehesmets – on lõpetanud Eesti Põllumajandusakadeemia metsandusteaduskonna ja töötanud üle 20 aasta Kõpu metskonna metsaülemana;
Aarne Õismaa -täiskasvanute koolitamise kogemused 2000. aastast, kutseõpetajana õpetab saeõpetust, palkehitiste valmistamist, juhendab praktikaid;
Väino Lill – on lõpetanud Eesti Põllumajandusülikooli 1985. aastal metsanduse eriala, metsanduse insener, PKHK jahinduse kutseõpetaja;
Ivi Hiie – on lõpetanud Eesti Põllumajandusülikooli 1993. aastal metsanduse eriala, Tihemetsa metskonna abimetsaülem.
Grupp: 12 inimest.
Registreerimine ja lisainformatsioon: Piret Koorep, piret.koorep@hariduskeskus.ee, tel 5168099;
Hanna-Liisa Pikkur, hanna-liisa.pikkur@hariduskeskus.ee, tel 53924376;
www.hariduskeskus.ee

Ööbida saab kursuslane tasuta PKHK Voltveti koolituskeskuse õpilaskodus, info ja broneerimine: 449 1299 Ulle Viirmaa või e-post: ulle.viirmaa@hariduskeskus.ee.
Loe edasi: Pärnumaal saab osaleda metsanduse koolitustel

Tihemetsas tulekul ravimtaimede ja metsamarjakasvatuse koolitused

15.–16. augustil toimub Pärnumaa Kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskuses Tihemetsas PRIA poolt rahastatud MAK meetme 1.1 „Koolitus- ja teavitustegevus“ raames tasuta koolitus „Ravimtaimede korjamine ja kasutamine“ (viitenumber taotlusel 111011670305).

Koolituse sihtgrupiks on põllumajandusega tegelevad iskukud ja/või toidu tootmise või töötlemisega tegelevad isikud. Esimese koolituspäeva algus kell 9.00.

Teemad: Sissejuhatus ravimtaimedesse; ravimtaimede tundmine; ravimtaimede tundmine looduses; ravimtaimede kasvu ja korjamiskohtade valik; loodushoid ja ravimtaimede korjamine ning turustamine; ravimtaimede korjamine looduses; ravimtaimede kuivatamine; ravimtaimede pakendamine, etikettimine; turustamise nõuded ja kanalid; mahetoode; ravimtaimede kasutamine esmaabis ja toidu maitselisandina.

Lektor: Erna Gross – kõrgem aiandusalane haridus Pärnumaa KHK vanemõpetaja, andragoog IV, aednik II kutsetunnistus.
Grupp: 12 inimest.

Registreerimine ja lisainformatsioon: Piret Koorep, piret.koorep@hariduskeskus.ee, tel 5168099;
Hanna-Liisa Pikkur, hanna-liisa.pikkur@hariduskeskus.ee, tel 53924376;
www.hariduskeskus.ee

Ööbida saab kursuslane tasuta PKHK Voltveti koolituskeskuse õpilaskodus, info ja broneerimine: 449 1299 Ulle Viirmaa või e-post: ulle.viirmaa@hariduskeskus.ee.

22.–23. augustil toimub Pärnumaa Kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskuses PRIA poolt rahastatud MAK meetme 1.1 „Koolitus- ja teavitustegevus“ raames tasuta koolitus „Metsamarjakasvatus“ (viitenumber taotlusel 111011670305). Koolituse sihtgrupiks on põllumajandusega tegelevad iskukud ja/või toidu tootmise või töötlemisega tegelevad isikud. Koolitus toimub esimesel päeval Tihemetsas (Peahoone tee 2) ja teisel päeval Marjasoo talus Tartumaal. Esimese koolituspäeva algus kell 9.00.

Teemad: Metsamarjade iseloomustus; metsamarjade kasvatamise tehnoloogiad; metsamarjade paljundamine, metsamarjade nõuded kasvutingimuste suhtes; mahekasvatus; metsamarjade koristamise nõuded; marjade säilitamise viisid ja tingimused; õppekäik: Marjasoo talus Tartumaal Rannu vald (jõhvika ja mustika kasvatamine). Praktiline tegevus: Kasvatustehnoloogiaga tutvumine, sordid ja praktilised hooldusvõtted istandikus.

Lektorid: Erna Gross – kõrgem aiandusalane haridus Pärnumaa KHK vanemõpetaja, andragoog IV, aednik II kutsetunnistus;
Toomas Jaadla – Marjasoo talu omanik, metsamarja kasvatus. Pärnumaa Kutsehariduskeskuse aiandusõppe praktika juhendaja aastast 2007. Loe edasi: Tihemetsas tulekul ravimtaimede ja metsamarjakasvatuse koolitused

Sauga valla lastelaager toimub 8.-9. augustil Jõekääru kämpingus.

Laagrisse on oodatud 8-15-aastased noored osalemaks sportlikel võistlustel, erinevates õpitubades ja tegevustes. Laagri avamine kell 12.00. Osavõtutasu on 5 eurot. Kaasa võtta isiklikud hügieenitarbed, soojad riided ja hea tuju. Laagripaika tulemine isikliku sõiduvahendi või buss nr 57. Registreeruda ja osavõtumaksu saab tasuda 25. juunist 6. juulini ja 30. juulist 2. augustini sotsiaaltöö spetsialist Marju Tombergi juures (tel 442 0729). Info tel 5695 1200 või noortekeskus@sauga.ee.

Uus matkarada läbib kuut maakonda

Täna avatakse Lääne-Virumaal Oandu looduskeskuses üle-eestiline matkarada, mille pikkus on 370 kilomeetrit ja mis läheb ka läbi Viljandimaa.

Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) matkatee läbib Harju, Lääne-Viru, Järva, Rap­la, Pärnu ja Viljandi maakonda.

Selle Kesk-Eesti lõik algab Vändra vallast Kellisaare lõkkekohast, läbib «Sakala» teed, jõuab Hüpassaarde, sealt Oksale, Kõrtsi, Tõramaale ja Lätti ning lõpeb Pärnumaal Saarde vallas Pertlimetsa lõkkekohas. Viljandimaal kulgeb rada 40 kilomeetrit.

Matkarada läbib kahte rahvusparki, üheksat kaitseala, nelja RMK puhkeala, kuut maakonda ja 33 RMK laagripaika. Seda saab läbida ka lõikude kaupa. Alustada saab Oandu, Aegviidu, Soomaa või Kabli looduskeskuse juurest ning Pärnumaa metskonna kontori juurest Laiksaarest. Loe edasi: Uus matkarada läbib kuut maakonda

Karuputketõrjega läks mullu nihusti, tänavu töö alles käib

Karuputketõrjetööd hakkavad peagi lõppema, muu hulgas tuleb Pärnumaal eelmisel aastal tehtud praaki parandada.

Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni looduskaitsebioloog Tarmo Männigo ütles, et karuputketõrje on kulgenud Pärnumaal tavapärases tempos.

Vegetatsiooniperioodi alguses piisas sooja aega, karuputked said kasvuhoo sisse. Vihmad võivad mõju avaldada tõrje kvaliteedile, kui mürk ei saa küllaldaselt mõjuda või mürgitatakse niiskeid taimi.

“Töö vastuvõtmisel jälgitakse täpselt kvaliteedinõudeid ja kaardimaterjali, sest putked peavad olema tõrjutud nii koloonias endas kui 20 meetri kaugusel kolooniast,” rääkis Männigo. Enamikus Pärnumaa tõrjekolooniates on tema andmeil tehtud kaks tõrjet.

Riigihankelepingu järgi peab käsitsi mürgitamisel tegema sõltuvalt kolooniast kaks–kolm tõrjeringi. Mitu korda kusagil tõrjet teha, on Männigo jutu järgi tegija otsustada. “Põhieesmärk on, et töö vastuvõtuks oleks tehtud kvaliteetne tõrje, olla ei tohi elujõulisi vegetatsioonitaimi,” rõhutas looduskaitsebioloog.

Tööde üleandmise-vastuvõtu aeg on 25. juulist 25. augustini. Siis selguvad tõrje tulemused. Pärnumaal tuleb tänavu karuputke tõrjuda 35 hektaril kasvualal, mis koosneb 79st eraldi paiknevast ja eri suurusega kolooniast, millest suurim on 3,8 hektarit.

Annika Poldre


Kontsert “Need valged ööd” Eestimaa eri paikades

Eesti üks populaarsemaid meesartiste Koit Toome koos Live Bandiga esitab enda viimaste aastate kuumimaid hitte, kaasa arvatud „Mälestused” ja „Kaugele siit”. Lisaks astub külalisesinejana üles Superstaari saatest tuule tiibadesse saanud eurolaulik Getter Jaani.

„Need on need valged valged ööd” on hoogne ja meeleolukas suvekontsert, et külmal talveajal oleks mälestusi mida meenutada. Nagu ütlevad esinejad ise oma laulus: ”Nautima suve me peaksime täiega.”  Tule naudi sinagi!

Koos ansambliga: Koit Toome – laul, klaver; Mikk Simson – trummid; Jorma Puusaag – kitarr; Silver Haugas – basskitarr.

R, 13.07 algusega kell 20 Ammende Villa Pärnus.
L, 14.07 algusega kell 20 Viimsi Vabaõhumuuseum.
P, 15.07 algusega kell 19 Viinistu Kunstimuuseumis.
K, 18.07 algusega kell 20 Võru Kandle aed.
N, 19.07 algusega kell 21 Tartu laululaval.

Piletid Piletilevist, info Kontsert.ee-st.

Rattaretk „Tahan sõita ohutult!“ sõidab sel aastal Viljandi-, Valga- ja Pärnumaal

Juba kaheteistkümnendat aastat järjest korraldavad Eesti Post, Politsei- ja Piirivalveamet, Falck Autoabi, Coca-Cola Hellenic ja Regio ühist rattaretke, et teadvustada rattaga ohutult liiklemist ja liikluskeerises toimetulemist. Kaheteistkümne aasta jooksul on Maanteeameti andmete kohaselt hukkunud liikluses 166 jalgratturit.

Ohutut liiklemist propageeriv ühisüritus „Tahan sõita ohutult!” toimub sel aastal 6.–7. juulil, retkele stardib ligemale sada ratturit. Tänavu sõidetakse umbes 200 kilomeetrit Viljandi-, Valga- ja Pärnumaa teedel, kogu teekonna vältel külastatakse kohalikke postkontoreid, piirivalvekordoneid ja tehakse koostööd Politsei- ja Piirivalveameti esindajatega. Heaks tavaks on saanud, et iga läbitava omavalitsuse territooriumil sõidavad retke kaasa kohaliku võimu esindajad. Retk algas täna ennelõunal kell  11 Viljandist ning retke avas Viljandi maavanem Lembit Kruuse. Loe edasi: Rattaretk „Tahan sõita ohutult!“ sõidab sel aastal Viljandi-, Valga- ja Pärnumaal

Maria Listra ja Jassi Zahharov annavad Võrus kontserdi

Kaunimad laulud Raimond Valgrelt: Maria Listra ja Jassi Zahharov.

Klaveril Margus Kappel.

Tänavu juulikuus ühinevad suvekontsertideks lauljad Jassi Zahharov ja Maria Listra, kes astuvad publiku ette paljudes Eesti kirikutes.

Londoni Ülikooli Royal Holloway kolledži koolitusega Maria Listra ja Eesti ooperi tuntuim meeshääl esibariton Jassi Zahharov lähevad juulis ühiselt kontserttuurile. Lauljaid saadab klaveril meie üks hinnatumaid pianiste Margus Kappel, emotsionaalne ja tehniliselt imetabane.

Kontserdil tulevad esitlusele sellised kaunid meloodiad nagu Muinaslugu muusikas (duetina), Sinilind, Veel viivuks jää, Su silmist näen vaid und, Peagi saabun tagasi su juurde. Kontserdil kõlab veel teisigi kauneid laule nagu: Suveöö, Rooma kitarr, Nii algas see kõik (duetina), Sulle kõik nüüd ütlen (duetina), Päikesenaer, O Sole Mio, Võta mind kaasa, Solveigi laul, Maailm samme täis jt.

Kava:

Loe edasi: Maria Listra ja Jassi Zahharov annavad Võrus kontserdi

Eestimaa sportlikumad vallad on Tartu ja Mäetaguse

Paikusel peetud 20. Eesti valdade mängud võitsid kokkuvõttes suurtest valdadest Tartu ja väikestest Mäetaguse. Tartule järgnesid Audru ja Ülenurme ning Mäetagusele Kernu ja Imavere. Kokku osalesid võistlustel 50 erineva omavalitsuse sportlased, neist 17 võistkonda olid välja pannud väikesed, kuni 2000 elanikuga vallad.

Alavõidud jagunesid järgmiselt:

  • kergejõustik – Ülenurme,
  • meeste võrkpall – Pärsti,
  • naiste võrkpall – Võru,
  • jalgrattakross – Tartu,
  • orienteerumine – Saue,
  • mälumäng – Paikuse,
  • köievedu – Juuru,
  • jahilaskmine – Saku,
  • petank – Jõhvi

Täpsemalt saaab 20. Eesti valdade suvemängude tulemusesi vaadata aadressilt http://www.joud.ee/est/g79s2374

JÄÄÄÄR laulab Eestimaa kaunid kohad veelgi kaunimaks

Me keegi ei tea täpselt miks, aga see ON meile aasta kõige ARMSAM aeg. Lihtsalt üürike Eestimaa SUVI on seda väärt, et võtta KÕIK, mis tal pakkuda. Kasvõi üks neist 15 unustamatust õhtust, täis lõhnu, NAERATUSI, puudutusi, helisid…

Me lihtsalt NAUDIME seda ja kutsume teidki! Kõik juhtub JUULIKUUS, otsapidi augustis:

E 16.07 Vihula mõis
T 17.07 Saka mõis
K 18.07 Avinurme, Elulaadikeskuse juures
R 20.07 Haanja, Suur Munamägi
L 21.07 Luunja mõisa roosiaed
P 22.07 Otepää Looduspark, Kunstimäe puhkemaja
E 23.07 Viljandimaa, Tuhalaane
T 24.07 Pärnu, Ammende Villa
K 25.07 Muhu, Nautse-Mihkli talu
P 29.07 Kuressaare, Arensburg Boutique Hotell
E 30.07 Hiiumaa, Sõru Sadam
T 31.07 Haapsalu Linnuse väike hoov
K 01.08 Viinistu Kunstimuuseum
N 02.08 Raplamaa, Oela külaplats
R 03.08 Vormsi

Algused 20.00. Kestus 2 tundi (s.h 30 min vaheaeg).

JÄÄÄÄRe neliku selle suve rosinateks on ANN KUUT tšellol ja viiulil ning ULLA KRIGUL tuuleklaveril.

Piletiinfo Piletilevist!

Infot leiab ansambli JÄÄÄÄR kodulehelt.

Valdade suvemängud toimuvad sel nädalavahetusel Paikusel

20. Eesti valdade suvemängud toimuvad 30. juunil – 1. juulil Paikusel. Eesti valdade suvemängudel võõrustab Paikuse vald oma spordibaasides ligi 1200 sportlast, kes esindavad 52 Eestimaa valda. Suvemängudel võisteldakse järgmistel spordialadel: kergejõustik, meeste võrkpall, naiste võrkpall, jalgrattakross, orienteerumine, mälumäng, köievedu, jahilaskmine ja petank.
Tuntumatest tegijatest kaitsevad oma koduvalla au: kergejõustikus – Aigar Kukk, Roman Fosti, Risto Mätas, Ranno Kirschbaum, Sergei Tserepalnikov, Laura-Maria Oja, Kersti Roosenberg, Lisette Liivrand, Liina Tsernov; võrkpallis – Eesti Schenker, Mihkel Sepp, Kaarel Kais; jalgrattakrossis – Oskar Nisu, Erki Kukk, Josten Vaidem, Taavi Selder ja Liisa Ehrberg; orienteerumises – Sixten Sild, Armo Hiie ja Viivi-Anne Soots.
Suvemängude üldkokkuvõttes selgitatakse parimad vallad kahes grupis: vallad, kus on üle 2000 elaniku ja vallad, kus on kuni 2000 elanikku.
Kogu informatsioon 20. Eesti valdade suvemängude kohta asub EMSL Jõud kodulehel http://www.joud.ee/est/g78s2249
Eesti valdade suvemängude korraldajad on Eestimaa Spordiliit Jõud, Paikuse Vallavalitsus, Pärnumaa Spordiliit.
Helen Mast

Eesti Vabaõhumuuseum kutsub põnevatele seminaridele

Eesti Vabaõhumuuseum korraldab mitu põnevat seminari spetsialistidele, majaomanikele ja huvilistele Pärnu Hansapäevadel 29. ja 30. juunil.

Keskajafestivalide kojas: R 29. juuni, kell 16 – 18

Ehitusgildi ettekanded – ehitistest, puidust ja puidu kahjutegijatest
* Sissejuhatus ja Eesti Vabaõhumuuseumi erinevate projektide tutvustus – Elo Lutsepp
* Maa ümber mere. Pärnumaa ehituskunst talus, külas ja alevis – Heiki Pärdi
* Talumaja tarinditest – Joosep Metslang
* Hoonete biokahjustused – Marike Laht

L 30. juuni, kell 11 – 13

Elu, hooned ja esemed
* Maamaja ja selle väärtused – Elo Lutsepp
* Vallamajad. Ülevaade Eesti vallamajadest põikega Pärnumaale – Hanno Talving
* Konservaatori pilk – sinu oma asjad – Marike Laht

Eesti Vabaõhumuuseumi platsil:

* EVM telgis näitus “Maa ümber mere”
* Nõuanded, joonistamine, jutunurk, elu püstkojas, tegevused ja toimetamised
* R 29. juunil kell 13 – 16 kursus “Püstkoda edasijõudnutele”- püstkoja püstitamine seletuste ning sehkendamise saatel

Allikas: Eesti Vabaõhumuuseum

Algas Sindi väliujula rajamine

Tänasest alustati Sindi väliujula rajamist ajaloolisse ujumiskohta Pärna jõel. Linnavalitsuse poolt väljakuulutatud ehitushanke võitis Vibur OÜ, töid hakkas alltöövõtjana teostama osaühing Paadisillad. Projekti järgi ehitatakse välja
välibassein kolme 25 meetrise rajaga, basseini siselaius on 7,2 meetrit.

Teisaldatavad ja ankurdatud sillamoodulitele ehitatakse kaheksa redelpääsu ujumissillale. Puhkajate teenindamiseks paigaldatakse riietuskabiinid, teisaldatavat WC-d ja kaldale kaheksa pinki. Projekti rahastab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ja Sindi linna oma eelarvest. Alates 1. juulist hakkab väliujula juures osutama rannavalve teenust
konkursi korras välja valitud osaühingu Articard vetelpäästjad. Rannavalvet rahastatakse linna eelarvest.

Allikas: Viktor Kaarneem, Sindi LV