Pärnumaa

Sindi pühapäev pühendati tublimatest tublimatele lugejatele ja karupoeg Puhhile

Jürikuu esimese pühapäeva keskpäevaks kutsus Sindi linnaraamatukogu 21 kõige suurema lugemishuviga last ühes vanematega seltsimajja pidulikule ja lustlikule vastuvõtule, kus 95-aastane Puhh pakkus lõbusat seltsi oma parimatele sõpradele.

Puhhi kokaraamat tublile lugejale Foto Urmas Saard — Puhhi kokaraamat tublile lugejale. Foto: Urmas Saard

Sindi linnaraamatukogu austas juba kuuendat korda oma väikseid lugejaid, kes on viimase aasta jooksul kõige enam raamatuid laenutanud. Tänavu oli kutsutuid 21. Neist üks, Merilin Haasma, on olnud kutsutute hulgas kõigil kuuel aastal. Kõige noorim külaline oli kahekuuseks saav Emily Parts, kellest vanemad loodavad samuti õige varsti hoolsa lugeja kasvatada. Raamatukogu direktor Ene Michelis ütles kõigile pereliikmetele, emadele, isadele, vanaemadele, vanaisadele, õpetajatele, kes oma isikliku eeskujuga lapsi lugemise juurde juhatavad, suure-suure tänusõna! „Ma olen veendunud, et kui emad, isad ise loevad ja soovitavad eakohaseid raamatuid ka oma lastele, siis kasvavadki neist lastest parimad raamatute lugejad.“

Enne, kui Raimo Aas oma tuttava vana kohvriga lavale jalutas, palus Michelis lastel ära mõistatada nime mänguloomal, kes on tervelt 95 aasta kestel laste meeli köitnud. Mõnede abistavate vihjete abil tuligi õige vastus. Inglise kirjanik Alan Alexander Milne kinkis 1921. a 21. augustil pojale Christopher’ile mängukaru, keda esmalt kutsuti Edwardiks, aga 3 aastat hiljem sai temast Winnie the Pooh. Isa võttis Puhhi juttude tegelaskujude aluseks oma poja ja tema mänguloomad.

Loe edasi: Sindi pühapäev pühendati tublimatest tublimatele lugejatele ja karupoeg Puhhile

Karmen Mets ja Andy Aron olid juhtrajasõidu Eesti meistrivõistlustel edukad

2. ja 3. aprillil peeti Eesti meistrivõistlused juhtrajasõidus Äksis, kus Pärnumaa noored automudelistid Karmen Mets ja Andy Aron võistlesid silmapaistvalt hästi.

Karmen Mets Foto Urmas Saard — Karmen Mets. Foto: Urmas Saard

Johannes Mets, MTÜ Sindi Mudelisport Sindi ANK tehnikaringi juhendaja, tegi üldandmete põhjal peamisest kokkuvõtte. Üldse toodi Pärnu maakonda ühtekokku 13 medalt.

PR-24 klassis juunioride arvestuses:
1. koht Andy Aron
2. koht Karmen Mets

F1-32 klassis üldarvestuses:
2. koht Andy Aron
juunioride arvestuses:
1. koht Andy Aron
2. koht Karmen Mets

ES-32 klassis üldarvestuses:
2. koht Karmen Mets
juunioride arvestuses:
1. koht Karmen Mets
2. koht Andy Aron

Loe edasi: Karmen Mets ja Andy Aron olid juhtrajasõidu Eesti meistrivõistlustel edukad

Paikuse valla teine korvpalli karikavõistluste sari lõppes Kõwa võiduga

Mullu novembris alanud Paikuse valla teisel korvpalli karikaturniiri sarja mängus osales kümme võistkonda üheringilises kohtumises, andes kõigile võimaluse omavahel ühel korral jõudu katsuda.

Kõwa on Paikuse valla teise korvpalli karikavõistluste sarja rändkarika võitja Foto Urmas Saard — Kõwa on Paikuse valla teise korvpalli karikavõistluste sarja rändkarika võitja. Foto: Urmas Saard

Kui seni mängisid Paikuse valla korvpallurid erinevates meeskondades, siis sellest aastast lisandus Paikuse oma meeskond Lokomotiiv. Põhiturniiri järel said 8 paremat veerandfinaalidesse ja play-off süsteemis selgitati parimad. Eile kohtusid finaalis põhiturniiri võitja AK Spartak ja Kõwa. Mäng oli finaalivääriline, mis pakkus kuni viimaste hetkedeni rohkelt emotsioone. AK Spartaki mängijatel oli võimalus karikas sellel aastal enda kätte saada, kui normaalaja lõpus tehti ühepunktilises kaotusseisus Rando Jürgensil viga. Jürgens tabas kahest vabaviskest ühe ning mäng läks lisaajale. Lisaaeg lõppes Kõwa võiduga seisul 82:86.

Kolmanda koha saavutas BC Pärnu. Playoffide parim mängija oli Arko Kask ja turniiri parim mängija Rando Jürgens Paikuselt.

Möödunud aasta rändkarika võitja oli BC Lietuva, kellele siis alistus AK Spartak. Tänavune pronks oli kuues, aga Kõwa jäi toona neljandaks. Hea meel on tõdeda, et ka pealtvaatajad on leidnud tee saali. Paikuse valla korvpalli karikavõistluste ellukutsuja oli Tarmo Tõnismann.

Loe edasi: Paikuse valla teine korvpalli karikavõistluste sari lõppes Kõwa võiduga

„Häirekell karikatuuris“ on kahe sõbra rändnäitus, mis naljakuul peatub Vändras

Raimo Aas ütles eile Vändras pilapiltide näitust avades, et tal on hästi tore sõber Mati Michelis, kelle pakutud mõte võimaldab järjest uuenevate väljapanekutega ringi liikuda ja neile meeldivat omavahel väga koos käija.

Naljamehed Mati Michelis ja Raimo Aas alustasid Vändras näituse avamist lippude ees pildistamisega, paraku polnud tuulel parajasti lusti nende auks lippe uhkelt lehvima puhuda Urmas Saard — Naljamehed Mati Michelis ja Raimo Aas alustasid Vändras näituse avamist lippude ees pildistamisega, paraku polnud tuulel parajasti lusti nende auks lippe uhkelt lehvima puhuda. Foto: Urmas Saard

Veel rääkis palju jutustada armastav Raimo, et ei tekiks asjatut kõmu nende kooskäimisest, võetud näituse avamisele kaasa ka Mati naine. Mati kiitis oma naist juba mullu veebruaris, kui kaks sõpra avasid enam kui aasta tagasi sama nimetusega näituse Pärnu kolledžis. Toona kõneles naljapilte joonistav mees vajadusest pidevalt tunnetada pilamise sündsuse piire ja vahetevahel on selle mõistmisel abi osutanud tema abikaasa Ene Michelis. „Häirekell Karikatuuris“ on olnud enne Pärnut Sindis ja pärast Pärnut veel mitmel pool mujalgi kuni viimaks Vändrasse, Mati lapsepõlve maale jõudis. Mati on siin sündinud ja kooliski käinud. Ka Raimol on rääkida Vändrast palju häid meenutusi, mõnel juhul ka mitte kõige paremaid. Aga ta paistab olevat üdini aus mees nii väljaütlemistes kui tegudes ja seepärast on tema naljakalt sorava voolavusega juttu alati põnev kuulata ka siis, kui suu mõnikord väga pikalt naerule ununeb.

Pärnu kolledžis toimunud avamisest jäi veel meelde Eesti Huumoriliidu juhatuse liikme Valter Parve provotseeriv küsimus mõlemale sõbrale: „Kas te ei armastagi Eesti Vabariiki?“ Raimo vastas siis nii enda kui ka arvatavasti oma kaaslase eest, et armastavat isegi väga Eestimaad ja sellepärast joonistavat nad mõnegi pilapildi päris suure südamevaluga.

Loe edasi: „Häirekell karikatuuris“ on kahe sõbra rändnäitus, mis naljakuul peatub Vändras

Yngve Strandberg’i lühivisiidi otstarbekus osutus küsitavaks

Taani ja Rootsi ühisfirma Becmann & Co ainuomanik Yngve Strandberg maandus täna hommikul isikliku kopteriga Sindi ujula liivasele mänguväljakule, et veenduda oma silmaga siinse asukoha suurepäraste võimaluste ära kasutamise võimalikkuses ja alustada läbirääkimisi linnavalitsusega mõttelise osa kallasraja ning jõe akvatooriumi välja arendamiseks puhkemajanduslikul eesmärgil.

Paraku on teada, et Strandberg’i mõttele seisab vastu väike seltskond inimesi, kelle arvates muudaks tema tegevus pöördumatult ujulast ülesvoolu jääva saarekese lindude rahu. Alles käesoleva nädala alguses loendati saarekesel tervelt veerandsada partlaste sugukonda kuuluvat kanada lagle (Branta canadensis) isendit, kellest protestijad polnud varem midagi kuulnud ja otsustasid otsustavalt asuda nende kaitsele. Strandberg’il soovitatakse oma äritegevusele sobivat väljundit otsida mõned kilomeetrid allpool või ülevalpool jõevoolu.

Ei saa nõustuda sellega, et iga uustulnukas tuleks ütlema, mida annaks väikeasunduses paremini ära teha, möönavad juba mitmendat kuud ennast põlisasukateks pidavad linlased.

Mõned tunnid hiljem nähtud Yngve Strandberg’ile kuuluva lennumasinaga sarnanevat kopterit juba Pärnu kohal tiirutamas. Foto: Urmas Saard →

Balandis April

Pika traditsiooniga Sindi võimlemispidu taas kätte jõudmas

10. aprillil toimub Sindi Avatud Noortekeskuse korraldusel üheksas Sindi võimlemispidu.

Helle Vent paneb koos abilisega võimlemispeo plakateid välja Foto Urmas Saard — Helle Vent paneb koos abilisega võimlemispeo plakateid välja. Foto: Urmas Saard

Noortekeskuse juhataja Helle Vent ütles, et Sindi seltsimaja laval esineb sarnaselt eelmiste aastatega umbes sadakond esinejat. Osalevad Pärnu linna, Kilingi-Nõmme ja Sindi võimlejad, samuti diskotantsijad ning üllatusesinejad.

Korraldajat toetavad Sindi linnavalitsus, Fein-Elast Estonia OÜ, Pajo trükikoda, Sindi seltsimaja, Sindi ANK. 3D graafikas plakati kujundas Heiko Kivila. Organiseerimisega abistavad 15 noort. „Sellele peole vabatahtlikuks tulemine on noorte hulgas väga populaarne väljakutse,“ selgitas Vent. „Näiteks on vaja võimlemispeoks pressida 120 märki. See on päris suur töö! Liisbetil valmivad võimlemispeo šokolaadid jne.“

Vent lisas, et tänavu osaleb nende võimlemispeol ka 4H maskott hiir Hubert. „Noorteühing 4H tähistab sel aastal oma 25. juubelit ja sõbralik Hubert asus üleriigilisele sünnipäevatuurile „Hubert tuleb külla!“ Juubelituuriga alustas ta 22. veebruaril Viljandimaal Kirivere põhikoolist. Edasi kulges teekond Kõpu põhikooli ja Suure-Jaani Noortekeskusesse. Meie käsutusse antakse Hubert 7. aprillil Endla teatris toimuval 4H maakondlikul üritusel.“

Võimlemispidu peetakse pealtvaatajate jaoks tasuta ja loodetavasti jätkub sadade kohtadega saalis ruumi kõigile huvilistele. Külauudised on andnud nõusoleku toimuvast kokkuvõtva reportaaži teha ja varsti pärast etendust saab samast portaalist ka pildigaleriid vaadata.

Urmas Saard

Romek Kosenkranius esines Pärnu väärikatele

Eilsel TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli loengul rääkis linnapea Romek Kosenkranius Pärnu lähiaja arengutest ja vastas paljude kuulajate küsimustele.

Romek Kosenkranius Foto Urmas Saard — Romek Kosenkranius. Foto: Urmas Saard

Miks peaksime midagi üldse muutma? Probleemid, mis nõuavad lahendust? Toimuvad muutused ühiskonnas ja piirkondade võitlus elanikkonna olemasolu eest, inimeste ootuste kasv elukeskkonnale. Need ja mitmed teised märksõnad leidsid linnapea esinemises käsitlemist. Kui Kosenkranius küsis kohe jutu alguses arvamusi lahendust nõudvate probleemide kohta, siis kõige esimesena hõigati saalist Pärnu Vana turu ümber tuure koguva segase loo selgitamise vajadust. Hiljem turgu enam ei mainitud ja küsimuste vooruski selle kohta küsimusi ei esitatud.

Elavamaks vestluseks läks saali ja esineja vahel siis, kui jutt puudutas käimasolevat haldusreformi. Kosenkraniuse hinnangul on praeguseks Pärnu ja selle lähivaldade piirid väga hägustunud. Elatakse linna lähiümbruses, tööl käiakse Pärnus või vastupidi. Omavalitsuse peamine tulubaas oleneb sellest, kus töötav elanikkond on sissekirjutatud. Kui Pärnu loob uusi võimalusi täiendavate töökohtade tekkimise jaoks ja tööjõud elab väljapool linna, siis lähebki linna jaoks oluline üksikisiku tulu Tahkuranda, Paikusele, Saugasse, Audrusse või veelgi kaugemale.

Loe edasi: Romek Kosenkranius esines Pärnu väärikatele

Sindi noored suudavad õpetada õpitut ka endist eakamatele

Sindi ajalooklubi eilse õhtu keskseks teemaks oli Julius Friedrich Seljamaa elutöö, millest andsid üllatavalt sisuka ülevaate tosinkond noort.

Sindi noored enne ettekandeid Sindi muuseumi ees Foto Urmas Saard — Sindi noored enne ettekandeid Sindi muuseumi ees. Foto: Urmas Saard

Õpetaja Eneli Arusaare käes olevad mahukad mapid andsid tunnistust läbi töötatud materjalide aukartust äratavast hulgast. Mõnedki täiesti originaalsed ajakirjanduslikud kujundid, võrdlused, arvamused ja seisukohavõtud kinnitasid detailset pühendumist, mis ei lubanud vähimastki lausest suurema tähelepanuta mööda vaadata. Sõnaline täpsus ja materjalide rohkusest valitud olulisus sai kahtlematult võimalikuks üksnes Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellendi ja Sindi gümnaasiumi vahelisele suurepärasele koostööle. Mis veelgi tähtsam! Ettevalmistatud tekstid polnud antud noorte kätte lihtsalt maha lugemiseks. Selline vigur oleks kohe välja paistnud ja Arusaare järjekindla nõudliku ranguse juures ei tuleks sarnane teguviis iialgi kõne alla. Tekstid olid noorte jaoks mõtteliselt omandatud ja näppude vahel olevad paberid täitsid üksnes järjehoidja ülesannet, et midagi peamisest kogemata siiski ütlemata ei jääks. Ei jäänudki ja suudeti veelgi enamat, sest tosinast noorest jäi üks esinejaist vääramatule jõule alistudes sellest õhtust eemale. Üksteist kohalviibinut jagasid hästi omavahel ka tema osa, ilma et kuulaja oleks puudujat märganudki.

Loe edasi: Sindi noored suudavad õpetada õpitut ka endist eakamatele

Eesti naiste tantsupeo ülevaatuste avapauk Pärnumaal

Laupäeval, 2. aprillil, algab kogu aprillikuu ülevaatus-kontsertide maraton, mis annab ülevaate enam kui 400 rühma valmisolekust II Eesti Naiste Tantsupeoks MeheLugu.

Pärnu Mai kool Foto Urmas Saard — Pärnu Mai kool. Foto: Urmas Saard

Esimesed ülevaatused toimuvad Pärnu Mai Koolis ja Are Huvikeskuses, kus peoks omandatud repertuaari tutvustab kokku 30 rühma ligi 350 tantsijaga. Pärnumaale järgnevad sel nädalavahetusel ülevaatused veel Hiiumaal, Saaremaal ja Läänemaal.

Viimased ettetantsimised toimuvad 24. aprillil Tallinnas. Selleks ajaks on peo korraldustoimkond teinud tiiru peale kogu Eestimaale ja saanud ette pildi ligi 5000 tantsija ettevalmistustest.

“Ükski rühm, kes on kodutöö hästi teinud, ei pea sellest peost ilma jääma!” ütles peo korraldustoimkonna juht Airi Rütter. “Eeldame, et tantsijad on kõiki samme ja liikumisi võimelised tegema ühel ajahetkel, ühtemoodi. Muidu me seda tantsulavastust kahe päevaga kokku ei pane.”

Ülevaatused toimuvad minikontsertidena, mida võivad tasuta vaatama tulla kõik huvilised.

Loe edasi: Eesti naiste tantsupeo ülevaatuste avapauk Pärnumaal

Eedi Lelov: SG võistkond sai kirja 49 erinevat linnuliiki

27. märtsil toimunud linnade linnuvaatlusel osales kahekümne Eesti linna hulgas ka Sindi oma viieliikmelise SG nimelise võistkonnaga, märgates ajavahemikul 06:10 kuni 11:45 ühtekokku 49 linnuliiki.

Lagled Pärnu jõel ülalpool Sindi ujulat Foto Urmas Saard — Lagled Pärnu jõel ülalpool Sindi ujulat. Foto: Urmas Saard

Eile oodati Eesti linnadest kõiki linnusõpru osalema linnade linnuvaatlusel, mis kestis alates hommiku viiest kaheksa tunni kestel. Määratud aja piires pidi üles leidma võimalikult palju linnuliike, et selgitada varakevade liigirikkaim Eesti linn. Uudise avaldamise ajaks polnud veel üleriigilised tulemused selgunud, aga juba täna õhtul näeb kõiki andmeid siit. Eelmisel aastal saadi kõige enam liike kirja Pärnus (88). Eilsega kokku on linnade linnuvaatluseid korraldatud 15 aastat.

Tänavu kuulusid Sindi linna SG võistkonda Anette Pattik 7a, Ats-Tobias Pikk 7a, Karl Juhan Tamman 8a, Raivo Endrekson – gümnaasiumi 1989. a vilistlane ja Eedi Lelov, ja sama kooli progümnaasiumi bioloogiaõpetaja.

Sindis oli päiksetõusu ajal väga udune ja linde märgati üksnes kuulmise põhjal. Lelov ja Endrekson on suurte kogemustega harrastusornitoloogid. Mõlema tähelepanuvõime lindude märkamisel on hämmastavalt hea. Lelov ütles, et tegi esimesed märkmed lindude kohta kuuendas klassis. Aasta oli siis 1966 ja isegi kuupäev on meeles, 19. august.

Loe edasi: Eedi Lelov: SG võistkond sai kirja 49 erinevat linnuliiki

Poolteist tundi hilinemist Peldiku näituse avamisele

Pärnus Vanasilla ja Veenuse bastioni vahel asuvas Olev Siinmaa projeketieeritud üheksakümne aasta vanuses esinduskäimlas avati eile kolmeks tunniks kunstiloome välkväljapanek.

Näitus Siinmaa esinduskäimlas Foto Urmas Saard — Näitus Siinmaa esinduskäimlas. Foto: Urmas Saard

Poole viie paiku kohale jõudes oli näitus juba enam kui pool määratud ajast avatud olnud. Esimesel pilgul haaras silm umbes kuraditosina jagu inimesi, kes seisid valge majakese peaukse läheduses. Mõned olid minemas, teised tulemas. Nii polnud täpset arvu võimalik loetleda ja see polnudki tähtis. Janno Bergmann seisis suuremast pundist veidi eemal. Tema kutsuski mind eelmisel päeval esimesena. Seepärast tundsin ennast kindlamalt tuntud kunstniku ette astudes, et toimuva kohta lähemat selgitust kuulda.

„Siin peldikus, aa tualetis, on õppejõudude näitus,“ kogus Bergmann minu äkilise ilmumise peale mõtteid ja püüdis aset leidvat sündmust täpsemalt sõnastada. Avatud näitusega märgib Edela-Eesti kunstikoolkond kahekümne aasta möödumist toonase Sütevaka kunstiosakonna korraldatud esimesest peldikunäitusest. Siis oli tegu paljude tänaste tunnustatud kunstnike jaoks esimese avaliku esinemisega tudengitele. „Näed, seal on Sorge, üks näituse initsiaatoreid. Idee peldikus näitust teha sündis Paides. Sorge naine ütles, et siin Pärnus võiks samuti sellise näituse teha.“ Seejärel viipas Bergmann käega Mari Kartau suunas: „Õppis Pärnus Academia Non Gratas, aastatel 2004 kuni 2007 oli sama akadeemia rektor.“

Loe edasi: Poolteist tundi hilinemist Peldiku näituse avamisele

Saxon pidutses kontserdiga oma 25. juubelit Pärnu Nooruse majas

Laupäeval, 26. märtsil, tähistas Pärnu puhkpillimängijate selts Saxon oma tegevuse 25. aastapäeva Nooruse majas, kus andis tasuta kontserdi ja kostitas hiljem kõiki osalejaid šampuse, kohvi, võileibade ja pirukatega.

Kaidoi Kivi, Mati Põdra, Rein Vendla, Tanel Villand, Peeter Kaljumäe Foto Urmas Saard — Kaidoi Kivi, Mati Põdra, Rein Vendla, Tanel Villand, Peeter Kaljumäe. Foto: Urmas Saard

Peeter Vellet istus kontserti kuulama minu kõrvale. Aastaid olen harjunud teda nägema orkestris mängijate rivis, aga nüüd kuulsin tervislikel põhjustel ära jäämisest. Vellet alustas mängimist 1968. a loodud Pärnus KEK-i orkestris, kus parematel aegadel olevat olnud osalejaid 60 ja peale selle. Orkestri asutaja ja esimene dirigent oli Paul Tepper. Tegutseti 1991. aastani, kuid poliitiliste muutuste tuultes ehitusettevõte lagunes ja sama saatus tabas ka puhkpillimängijate koosseisu. Velleti mäletamist mööda ei kestnud paus väga pikalt, võibolla pool aastat. Sama puhkpilliorkestri põhjal moodustati ’91. a Saxon. Praegugi mängib orkestris inimesi algusaegadest saadik: Hans Kivi ja Rein Külvet. Need nimed kinnitavad, et mängijate koosseisus on esindatud koguni kaks kuni kolm põlvkonda samast suguspuust. Kava lehelt märkasin liikmete vanust 13 kuni 78 aastat. Huvitav oli saada teada, et KEK-i orkestri rivitrummarina on kaasa teinud Pärnu kontserdimaja direktor Marika Pärk.

Loe edasi: Saxon pidutses kontserdiga oma 25. juubelit Pärnu Nooruse majas

Pärnus kohvikus Versus toimus eile õhtul kirjandusõhtu

Oma loomingut tutvustasid Piret Bristol, Billeneeve, Margo Vaino. Siiri Metsamägi rääkis oma tegemistest ja kirjutamiskursusel saadud kasust. Alari Papa Janson rõõmustas lauludega. Õhtut juhtis taas (:)kivisildnik.

Kirjandusõhtu Versuses Foto Urmas Saard — Kirjandusõhtu Versuses. Foto: Urmas Saard

Hakatuseks laulis Papa Janson vägeval häälel, mis jõudis kuuljate kõrvadesse veel vägevamal kõlal läbi mikrofoni, kaabli, võimendi ja kõlarite aetuna. Seejärel usaldas kirjandustundide peamine eestvedaja Margit Peterson õhtu juhtohjad (:)kivisildnikule, kes andis juba tänavu jaanuaris aset leidnud Versuse kohtumisele hästi õnnestunud uuendusliku vormi. Nii ka täiesti ootuspäraselt nüüdki!

Esimesena istus (:)kivisildniku kõrvale sinisesse tugitooli Piret Bristol. (:)kivisildnik: „Täna esitleme sinu uut raamatut „Üks ümberringi“. See on kirjastuse Jumalike Ilmutuste sarja 85. number ja sinu kaheksas luulekogu. Aga sul on päris palju raamatuid ka peale luulekogude. Räägi, mida oled teinud.“

Piret Bristol: „Ma olen eriti mitte midagi teinud (heasüdamlik naer, mis kostus kui tunnustusena tehtule). Selles mõttes, et viis romaani, kolm proosat, kaheksa luulekogu. Kirjanikuna olen krooniku tüüpi. Mulle meeldib jälgida seda maailma, mis meil on. Elada just praegu ja mitte 18. sajandil. Mulle meeldib elada praegu, täna, suurel reedel 2016. See on üsna ebaharilik, et ma suurel reedel olen kodust väljas. Pean seda päeva väga oluliseks, isegi jõuludest olulisemaks.“ Huvitavate mõtteavaldustega vestluse järel luges ta „Üks ümberringi“ kaante vahele koondatud luulet ja kutsus järgmisel päeval lõuna paiku kohtumisele Solarisesse, mis olevat tema lemmikpaik Tallinnas.

Loe edasi: Pärnus kohvikus Versus toimus eile õhtul kirjandusõhtu

Pärnus mälestati sadade tulukestega punaterrori ohvreid

Täna möödub 67 aastat 1949. aasta märtsiküüditamisest. Pärnu Leinapargis toimus keskpäeval sel puhul mälestustseremoonia ja päeva pimenedes süüdatati umbes 1400 küünalt Rüütli platsil.

Mälestustseremooniat Leinapargis korraldab ühendus Pärnumaa Ülekohtuselt Represseeritute Ühendus Pärnu Memento ja õhtune sündmus Rüütli platsil leidis aset Pärnu abilinnapea Meelis Kuke eestvedamisel. Kuke sõnul muretses enamiku küünlaid Pärnu linnavalitsus, aga küünlaid tõid ka paljud pärnakad. Küünalde süütamise mõtte algataja oli IRL.

Eestis viidi märtsiküüditamist läbi 1949. a 25.–29. märtsini. Tegemist oli NSV Liidu poolt korraldatud riikliku terroriga vallutatud Eesti Vabariigi territooriumil. Terroriaktsiooni käigus toimetati vägivaldselt Venemaa kaugustesse üle 20 000 Eesti kodaniku, olenemata rahvusest.

Märtsiküüditamise 67. aastapäeval süüdati Pärnus Rüütli platsil ca 1400 küünalt. Foto: Urmas Saard →

Pilidigalerii viimasel fotol näeb Pärnu memento ühenduse esimeest Isabel Maripuud tänamas abilinnapead Melis Kukke.

Loe edasi: Pärnus mälestati sadade tulukestega punaterrori ohvreid

Margus Oopkaup tõi „Ristsed“ Raekülla ja läheb nendega läbi Sindi Lümandasse

Suurel neljapäeval tähistati Pärnus Raeküla Vanakooli Keskuses Raeküla hariduselu 103. aastapäeva näitemänguga „Ristsed“, mille kirjutas ja lavastas Raeküla Rahva Teatrile Pärnu teatrimees Margus Oopakup.

Margus Oopkaup Foto Urmas Saard — Margus Oopkaup. Foto: Urmas Saard

Raeküla Vanakooli Keskuse juhataja Piia Karro-Selg ütles, et kolmandat hooaega tegutsev Raeküla Rahva Teater alustas 2013. aasta sügisel enamjaolt nendega, kes vanakooli keskuse juhtimisel võtsid osa projektist “Pärnumaa kodanikuühiskond aktiviseerimas tööotsijaid – põlvkondade vaheline koostöö tandemmeetodil”. Koolituste ja tööharjutuste ühe osana avanes võimalus ka harrastusteatris mängimiseks. Lavastaja Mari-Liis Pärna käe all toodi lavale “Teel tööle”. Tunamullu sügisel tuli harrastusteatrisse Viljandi laste- ja noorteteatri Reky näitleja-lavastaja Peep Maasik. Tema juhtimisel valmis tükk “… pliidi ääres”.

Vahetult enne eilset etendust leidis Margus Oopkaup veerand tundi aega vestluseks. „Nii palju kui ma tean, on eelnevatel aastatel võetud mingi teema arutada ja selle tegevuse käigus hakatud kuidagi teksti kujundama, millest lõpuks kooruski näidend. Aga mina niimoodi ei tee,“ rääkis Oopkaup. Vahemärkusena ütles, et seni on tal valminud 26 lavastust ja 28 enda kirjutatud näidendit. „Olin 18 aastat Endlas näitleja, siis mängisin tükke ikka teksti järgi,“ lisas selgituseks juurde.

Loe edasi: Margus Oopkaup tõi „Ristsed“ Raekülla ja läheb nendega läbi Sindi Lümandasse

Sindi siseturvalisuse tagamist hindab nii linnavalitsus kui siseministeerium

Eile pärast tööpäeva lõppu kogunesid Sindi tuletõrje seltsi vabatahtlikud linna raekoja volikogu istungite saali, mida kasutatakse linnavalitsuse lahkel loa oma töönõupidamisteks juba kolmandat aastat. Priitahtlikel oli meeldiv töist õhtut alustada teadmises, et Sindi tunnustas oma priitahtlikke tuletõrjujaid ja minister kiitis siseturvalisuse vabatahtlike toetamise eest Sindi linnavalitsust.

Sindi linnavalitsus tunnustab Sindi vabatahtlikke päästjaid Foto Urmas Saard — Austades Sindi vabatahtlikke päästjaid. Foto: Urmas Saard

Enne asja juurde asumist võeti kätte värskelt trükisoojana saabunud ajalehe Sindi Sõnumid märtsi number, mille esiküljel juttu neist endist.

Koosoleku algus oli tavapärastest kogunemistest oluliselt pidulikum. Linnapea Marko Šorini käes oli Sindi vapiga varustatud klaasist auhind, mis jäi asjaosaliste puudumise tõttu 27. veebruaril seltsimajas toimunud iseseisvuspäeva pidulikul aktusel üle andmata. Šorin selgitas, et keegi tähelepanelik kodanik tegi linnavalitsusele ettepaneku tunnustada riigi sünnipäeva puhul lisaks auväärsetele kultuuriinimestele ja sportlastele ka Sindi vabatahtlikke tuletõrjujaid. Kuigi linnapea ise kuulub samuti samasse seltsi, ei pidanud ta mõeldavaks jätta väärtuslik tunnustus enda valdusesse ja nüüd andis ta selle üle juhatuse esimehele.

Selts on riigis asutatud ühena esimestest, aastal 1922. Praegu kuulub sellesse 40 vabatahtlikku, kellest pooled kutselised päästjad Sindist, Paikuselt, Torist, Saugast, Tahkurannast ja mujalt. Tegeletakse nii päästetöö kui ennetusega.

Loe edasi: Sindi siseturvalisuse tagamist hindab nii linnavalitsus kui siseministeerium

Julius Seljamaa mälestusmärgi asukoha määramine

Täna hommikul toimus Sindi gümnaasiumis töönõupidamine, kus püüti selgemates kontuurides visandada Julius Seljamaale püstitatava mälestusmärgi asukohta.

Väljapakutud Julius Friedrich Seljamaa mälestusmärgi asukoht Sindi linnas

Esmalt koguneti Sindi gümnaasiumi hoone nn Luteri kiriku tiiva poolsele küljele, kus avaneb vaade Kooli pargile. Nõupidamisel oli esindatud Sindi volikogu liige Mati Kuusk, linnapea Marko Šorin, linnaaednik Mirko Reiman, muuseumi juhataja Heidi Vellend, ajalooklubi liige Urmas Saard, gümnaasiumi direktor Ain Keerup ja gümnaasiumi majandusjuhataja Mart Nõmm, kes oli kokkusaamise peamine eestvedaja.

Seljamaale monumentaalse mälestusmärgi püstitamiseks on mõttetalgute korras asukohta otsitud alates aastast 2008 peamiselt mingis punktis Wöhrmanni pargis. Mõttekaaslaste soov on olnud loogiliselt põhjendatud, sest Seljamaa lapsepõlvekodu asus väidetavalt J. C. Wöhrmanni puiestee majades, mille täpset asukohta pole seni õnnestunud välja selgitada.

Loe edasi: Julius Seljamaa mälestusmärgi asukoha määramine

“Seeniorlaul” peab esimest juubelit

Harrastussolistide võistulaulmine “Seeniorlaul” peab 23. aprillil Pärnu Kontserdimajas oma esimest juubelit.

Seeniorlaul 2015 võitjad Tamara Markelova, Leonhard Kelle, Svetlana Jefimova Foto Ants Liigus — Seeniorlaul 2015 võitjad Tamara Markelova, Leonhard Kelle, Svetlana Jefimova. Foto: Ants Liigus

Žürii esimees Toomas Kuter: “Kui kümme aastat tagasi alustasime, ei osanud keegi arvata, et üritus võib osutuda sedavõrd populaarseks. Aeg on aga näidanud, et see on inimestele vajalik ja läheb hinge nii lauljatele kui ka publikule. Tähistame selle aasta “Seeniorlaulu” Pärnu Kontserdimajas igati juubeli vääriliselt. Julgustame huvilisi saatma meile oma helisalvestisi ning ootame kontserdimajja kõiki endisi ja tulevasi “Seeniorlaulul” osalejaid ja toetajaid kaasa elama konkursist osavõtjatele, sest publikul on samuti oluline osa – kõik saavad anda hääle oma lemmikule.”

Kümnendale seeniorlaulu konkursile “Seeniorlaul 2016” on oodatud osalema kõik isetegevuslikud laulusolistid alates viiekümnendast eluaastast. Konkurss toimub kolmes voorus ja kahes vanusegrupis: 50-65 aastased ning 66 ja vanemad.

Loe edasi: “Seeniorlaul” peab esimest juubelit

Top Ten on jälle Pärnumaa vokaalansamblite päeva võitja

Täna toimus Raeküla Vanakooli Keskuses 27. Pärnumaa vokaalansamblite päev, mille võitis taas tänavuse võistulaulmise korraldaja ning eelmise aasta rändkarika omanik.

Vokaalansamblite konkurss 2016 võitja Top Ten Foto pressisõnumiga — Vokaalansamblite konkurss 2016 võitja Top Ten. Foto: pressisõnumiga

Top Ten juhendaja on ansambli loomisest alates Helle Salumäe. Raeküla Vanakooli Keskuse arendusspetsialisti teatel valiti päeva teemaks “See vaimustav, vallatu operett”. Konkursist võttis osa viis ansamblit. Publiku lemmikuks osutusid Nõianeitsid, juhendaja Marge Lumisalu. Parim opereti esitaja oli Merileid, juhendaja Annely Kuningas ja parim a`capella esitaja Selja lauluseltsing, juhendaja Merike Teppan-Kolk.

Varasematel aastatel on võistulaulmises osalejad öelnud, et ega konkursimoment polegi vokaalansamblite päeval kõige olulisem, kõige tähtsam olevat ikkagi sõbralik mõõduvõtmine. Aga kindlasti on iga tunnustus ja eriti peavõit täiendav väärtus, mis innustab veelgi paremini laulma.

Tavaliselt kuulub järgneva Pärnumaa vokaalansamblite päeva korraldamise õigus võitjale.

Urmas Saard

Sõnum lilleõiel

Hiidlanna Helena Kerstina Tintse, kes teinud vahepeatuse Tallinnas ja nüüdseks asunud elama Sinti, avas mõni aeg tagasi Pärnu Keskuse teise korruse pikas galeriis päris ainulaadse teenuse, mida mujal Eestis ei pakuta.

Helena Kerstina Tintse trükib lilleõiele kauni soovi Foto Urmas Saard — Helena Kerstina Tintse trükib lilleõiele kauni soovi. Foto: Urmas Saard

Tänane kevade esimene päev ei üllatanud mitte ainult miinuskraadide jaheduse, päikselise sinitaeva ja rõõmsate inimeste tervitustega. Pärast kohustuslike ülesannete täitmist jäi bussile astumiseks veidi aega ja seepärast takseerisin pisut sihitult uudistades mööda kaubanduskeskuse erinevaid korruseid kõndides. Korraga tabas silm paari punast roosiõit, aga mitte need kaunid lilled ei äratanud kõige suuremat huvi. Tükkis valge kiri punasel kroonlehel tekitas põnevat uudishimu ja hoobilt ärgitas mõttele valmistada naisele kevade sünnipäeval väikese üllatuse.

Leti taga askeldav noor müüja on Kingipesa OÜ ainuomanik, kes seni paar aastat pealinnas e-kaubanduses äri ajanud, aga nüüd esimesed paar nädalat toimetab päris nähtaval viisil sama äriartikliga Pärnus, kus õpib projektijuhtimist ja ettevõtlust.

Lilleõiele trükkimise kunst pole küll tema enda leiutis, aga ta on omandanud terves riigis selle teenuse pakkumise ainuõiguse. Meetod juurutati kasutusse Ameerika Ühendriikides 2008. aastal.

Loe edasi: Sõnum lilleõiel

Pärnus tervitati kevadet Tallinna väravate all

Pärnu Mihkel Lüdigi nim. meeskooril on juba kümneid aastaid tavaks koguneda olenemata kellaajast ja ilmast Tallinna väravate alla lauluga saabuvat kevadet tervitama.

Jane Mets, Pärnu abilinnapea, tervitab kevadet, Lüdigi lauljaid ja linnarahvast Foto Urmas Saard — Jane Mets tervitab kevadet. Foto: Urmas Saard

Enamasti on lauldud kevadele astronoomilise aja täpsusega kasvõi sügavatel öötundidel. Tänavu saabus astronoomiline kevad 6:30, aga soovides suuremale hulgale rahvale laulda otsustati lauluhääled kõlama panna 10:00. Koos kooriliikmetega võis kohal olla sadakond inimest.

Pärnu abilinnapea Jane Mets kinkis koorijuhile Evelin Meile enne laulude valla päästmist suure kimbu kollaseid tulpe ja kiitis Lüdigi lauljaid traditsiooni hoidmise eest. „Seda tava ei ole muutnud mitte ükski riigikord ega partei, mitte ükski linnavalitsus ja jälle on Mihkel Lüdigi nim. meeskoor oma dirigendiga kohal. Minul endal on au olla selle sündmuse tunnistajaks juba kümnendat aastat. Ise ka ei usu, aga aeg läheb tõesti nii kiiresti. Nagu ütles minu vanaema: tuleb kevad, tulevad lauljad linnud ja nendega ühes kõik soovid, unistused. Soovin, et meie unistused oleksid suured ja kui need tänavu ei täitu, läheksid ikkagi korda tulevastel aastatel,“ kõneles Mets esimesel kevadhommikul, mille õhku jahutasid miinuskraadid, aga sedavõrd rohkem soojendasid põski tõusva päikese kiired.

Loe edasi: Pärnus tervitati kevadet Tallinna väravate all

Saxon on veerandsaja-aastane

Täpselt nädala pärast 26. märtsil juubeldab Pärnu Puhkpillimängijate Selts Saxon oma asutamise 25. aastapäeva Rohelisel tänaval asuvas Nooruse Majas, kus annab tasuta kontserdi kõigile puhkpillimuusika sõpradele.

Saxoni juubelikontsert algab kell 14.00. Dirigeerivad orkestri praegused ja endised juhid Tanel Villand, Kaido Kivi, Rein Vendla, Mati Põdra. Kontserti juhib Peeter Kaljumäe.

Juurde lisatud pildigalerii meenutab orkestri esinemisi viimastest aastatest: taasiseseisvumispäeval Pärnu Koidula pargis, Mihkli kalmistul metsavendade Mihkel Havi ja tema salga liikmete mälestuskivi avamisel, Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva 50. aastapäeva kogunemisel Pärnus, Tallinna laulupeo rongkäigul, iseseisvuspäeva lipu heiskamisel ja rongkäigul Sindis, lipu päeval Sindis, võidupüha paraadil Kärdlas, aga ka igakolmapäevasel harjutamisel. Loomulikult on esinemisi olnud kümnetes kordades rohkem.

Saxon XXVI laulu- ja XIX tantsupeo „Aja puudutus. Puudutuse aeg” rongkäigus 2014. a juulis. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Saxon on veerandsaja-aastane

Pärnu linnavalitsusele anti üle ligemale paartuhat allkirja Vana turu kaitseks

Täna hommikul viidi Pärnu linnavalitsusse ligemale 2000 alkirja, millega väljendatakse kodanikualgatuse korras vastuseisu praeguse tegevuse vastu Pärnu Vanal turul.

Pärnu linnavalitsuse hoone Foto Urmas Saard — Pärnu linnavalitsuse hoone. Foto: Urmas Saard

Allkirjad andsid üle Heldur Paulson, MTÜ Aita Meie Inimest juhatuse liige, Helle Kullerkupp, linnakodanik, turusõber ja EKRE Pärnumaa piirkonna esimees, rentnike nimel Irina Viirmaa ja Svetlana Loginova. Kullerkupp ütles, et kõik nimetatud inimesed on aktiivselt allkirju kogunud. Tema sõnul pole sellega veel käsile võetud tegevus lõppenud. Ka allkirjade kogumisega jätkatakse endist viisi.

„Poolteist tundi kestnud kohtumine Romek Kosenkranikusega jättis linnapeast aruka ja sõbraliku inimese mulje. Arutasime, mida saaksime veel teha ja kuidas Pärnu turgu tulevikus säilitada. Palusin tal teha linnavalitsuse poolt kokkuvõtte praegusest seisust ja tuleviku võimalustest. Nüüd ootame turu omanike vastulauset: kas lükkavad renoveerimise sügisesse või siis peetakse kinni lepingust, et kuni 9. maini jääks turg avatuks,“ rääkis Kullerkupp pärast kohtumist linnapeaga, kelle sõnul on linn valmis andma rohelise tule turu tegijale, eraldades linnamaad, näiteks Decora taga, tingimusel, et maa jääks linnale ja ehitatavale hoonele rakenduks turu pidamise kohustus.

Vaata samuti teisi sellekohaseid lugusid.

Urmas Saard

Kevade alguspäeval korraldatakse järjekordne Pärnumaa vokaalansamblite päev

Eelseisval pühapäeval peetakse Raeküla Vanakooli Keskuses 27. Pärnumaa vokaalansamblite päeva, mille viib läbi eelmise aasta võitja Top Ten.

Vokaalansamblite konkurss 2015 võitja Top Ten Foto Urmas Saard — Vokaalansamblite konkurss 2015 võitja Top Ten. Foto: Urmas Saard

Piia Karro-Selg, MTÜ Raeküla Vanakooli Keskuse Seltsi juhatuse liige, ütles toimuvat tutvustades, et seekordseks teemaks valiti operett. Kontsert-konkurss algab kell keskpäeval. Üheks hindajaks on auväärses žüriis Katrin Karisma, kes üllatab väikeste muusikaliste vahepaladega. Kaugeimaks žürii liikmeks on Audrone Stepankeviciute, kes tuleb Leedust ja on Vievise linna kultuurimaja juhataja ning mitmete segakooride dirigent.

Võistulaulmine toimub vanakoolis seepärast, et väljakujunenud tava kohaselt korraldab järgmise võistulaulmise kogunemise eelmise aasta võitja. Kuna viimati võttis võitja rändkarika vastu Sindis alustanud ja viimased aastad Raeküla Vanakooli Keskuses tegutsev Top Ten, siis on nende kohavalik hästi mõistetav.

Helle Salumäe juhendatav üksnes naistest koosnev vokaalansambel võitis peaauhinna, milleks viimastel aastatel on raske ja suur noodivõti, juba teist korda. Esimest korda pälvis ta sama kõrge tunnustuse 2008. a kevadel Audrus. Ansambli väga head vokaalset väljendust on rõhutatud korduvalt veel enne peaauhinna saamist kui ka hiljem. Aga näiteks 2007. Treimanis toimunud Pärnumaa vokaalansamblite laulukonkursil nimetati ansambli esinemist elegantseks ja väärikaks etteasteks. Lauljaid tunnustati tookord eurolaulu parima esituse eest. Kuid need pole ainsad tunnustused. Hindamiskomisjon on neis igal aastal midagi olulist eripärasena esile tõstnud.

Urmas Saard

Annely Akkermann: Pärnu vajab kaasaegset halli ja galeriidega turgu

Tänasel Pärnu volikogu istungil tegi Annely Akkermann IRL fraktsiooni nimel ettepaneku Pärnusse linnaturu rajamiseks.

Hääbuv Pärnu Vana turg vajab linnasüdames uut asukohta Foto Urmas Saard — Hääbuv Pärnu Vana turg vajab linnasüdames uut asukohta. Foto: Urmas Saard

Annely Akkermann nimetas volikogu ees peetud kõnes turgu ettevõtlusvabaduse sümboliks nii praktikas kui teoorias. Ta meenutas, et 18. sajandil lõi šoti filosoof Adam Smith kontseptsiooniga vabast turust kaasaegse majandusteaduse.

„Tänapäeval vajavad mikro- ja väikeettevõtjad, kes ei suuda oma mahtudega mitte kunagi sisse murda kaubanduskettidesse, just nimelt seda ühte meetrit pinda võib olla ühel hommikul nädalas.“ Ta leiab, et sedamööda kuidas kaubandusketid ja –keskused muutuvad suuremaks ning kaubad sarnasemaks nii Londonis, Tallinnas kui ka Pärnus, kasvab vajadus linnadel luua kauplemistingimusi kohalikele väikeettevõtetele.

Euroopa Liidul on ulatuslik väikeettevõtluspoliitika koos paljude erinevate toetustega eeskätt ettevõtluse mitmekesistamiseks. „Loodusteadlased ütlevad, et mitmekesisemad populatsioonid on elujõulisemad ning liikide kaitseks seatakse sisse Punane raamat ja ulatuslikud kaitsealad. Ühiskonnateadlased väldivad monofunktsionaalsete, üht liiki ettevõtetega asulate tekkimist, mille elujõulisus kahaneb kiiresti, kui maailmaturul tekivad hinnamuutused. Selle näiteks on viimaste kuude suurkoondamised Ida-Virumaal.“

Loe edasi: Annely Akkermann: Pärnu vajab kaasaegset halli ja galeriidega turgu