Rubriik: Pärnumaa

Pärnu linn ootab konkursile “Kuldne oaas” nominente

Alates 1997. aastast on Pärnu Linnavalitsus läbi viinud konkurssi „Kuldne oaas“, eesmärgiga tunnustada ettevõtteid, kes pakuvad nii kohalikele kui ka linnakülalistele toredaid ning meeldejäävaid elamusi. Mõte kõrvutada erinevaid ettevõtteid, toitlustuskohti, kultuurisündmusi ning lastesõbralikke kohti sai inspiratsiooni suvepealinna tiitlist ning vajadusest väärtustada teenindajaid.
Sel aastal antakse auhinnad välja kuues kategoorias:

  • Parim toitlustuskoht
  • Kõige mõnusam tee või kohvi nautimise koht
  • Kõige lastesõbralikuma teenindusega ettevõte
  • Meeldejäävaim kultuurisündmus
  • Parim spordisündmus
  • Parim meelahutuse- või vaba aja veetmise koht

Enda lemmikute poolt saavad kõik hääletada Pärnu linna kodulehel kuni 23.09.2013. Vastajate vahel loositakse välja ka õhtusöök neljale parimaks osutunud toitlustuskohas!

 

 

Väimelas, Tartus, Tallinnas ja Pärnus tutvustatakse hõimurahvaste kirevate köökide retsepte

Oktoobrikuus kutsuvad kultuuripärandi aasta toimkond ja MTÜ Fenno-Ugria Asutus Eesti koole üles uurima ja proovima meie hõimurahvaste kireva köögi retsepte. Et retsepte paremini tundma õppida ning need läbi katsetada, toimuvad teabepäevad projektiga liitunud koolide kokkadele ja õpetajatele:

Igal aastal tähistatakse Eestis oktoobri kolmandal laupäeval riikliku tähtpäevana hõimupäeva, et väärtustada soome-ugri rahvaste kultuuri. Kultuuripärandi aastal ehk tänavu on hõimupäev 19. oktoobril, ent kuna sündmusi jätkub peaaegu kõigisse oktoobripäevadesse, siis on tegu terve hõimukuuga.

Projektiga “Hõimupäev koolisööklas” on oodatud liituma kõik Eesti koolid – nii väikesed kui ka suured, nii maal kui ka linnas. Osaleda on võimalik lastel, lastevanematel, õpetajatel, koolikokkadel ja toitlustusfirmadel.

Loe edasi: Väimelas, Tartus, Tallinnas ja Pärnus tutvustatakse hõimurahvaste kirevate köökide retsepte

Rehepeksumasin tõmbab Kurgjal käima 20. talupäevad

Homme, 31. augustil toimuvad C.R. Jakobsoni talumuuseumis Kurgjal talupäevad, millega tähistatakse muuseumi 65. sünnipäeva. Päeva jooksul saab näha ja proovida erinevaid talutöid.

“Juubelihõngulised talupäevad võtavad kokku taluelu kogu selle mitmekesisuses – oma käega saab proovida talutöid alates mee vurritamisest ning korvipunumisest ja lõpetades vilja kooditamise ning kraasimisega. Tõmbame käima ka rehepeksumasina,” rääkis C.R. Jakobsoni talumuuseumi direktor Monika Jõemaa.

20. talupäevad algavad Pärnumaal Kurgjal laupäeva keskpäeval. Erinevaid talutöid saab vaadata ja proovida kell 12-16, muuseumi veskis toimuvad rahvamuusika töötoad Krista ja Raivo Sildoja juhendamisel. Alates kella 10.30-st saab muuseumi peamajas näha filmikatkeid muuseumist ja selle elanikest läbi aegade.

C.R. Jakobsoni muuseum avati Pärnumaal Kurgjal 3. septembril 1948, see koondab Carl Robert Jakobsoni pärandit ja tutvustab Eesti talukultuuri. Ainsa Eesti muuseumina toimib see ka tegutseva taluna, kus haritakse põldu, peetakse eesti maakarja lehmi, hobuseid, lambaid, kanu, kalkuneid ja küülikuid.

Talupäevade ajakava!

Kogukonna pärli tiitli pälvivad 15 peret üle Eestimaa

Täna ja homme jätkub konkursil “Kogukonna pärl” esile tõstetud perede tunnustamine.

Teist aastat toimuvale konkursile esitati üle Eesti ligi 100 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda. Sel nädalal antakse tunnustus üle Pärnumaa, Saaremaa, Hiiumaa ja Läänemaa peredele.

Pärnumaal pälvis tiitli “Kogukonna pärl 2013” Margit ja Anti Merila perekond Varbla vallast Tõusi külast.

Saare maakonnas pälvis tiitli Malle ja Tõnu Mätase perekond Muhu vallast Külasema külast.

Hiiumaal pälvis kogukonna pärli tiitli Ester Tammise ja Toivo Platovi perekond Käina vallast.

Läänemaal pälvis tiitli Inda Mölderi ja Ants Maripuu perekond Martna vallast Rõude külast.
Liikumine Kodukant soovib ärgitada inimesi märkama ja riiki väärtustama kodanikuks olemise olulist tunnust – vabatahtlikku tegevust. Seetõttu tunnustatakse konkursi “Kogukonna pärl” raames just neid peresid, kes on siirast soovist ja vabast tahtest ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õlatunde tugevnemisse.

Kokku tunnustatakse tiitliga “Kogukonna pärl” 15 peret üle Eesti – igas maakonnas ühte perekonda, kes jäi ankeetide põhjal sõelale. Projekti “Kogukonna pärl” elluviimist toetatakse regionaalministri valitsemisalast. Konkursi tunnusmeene autor on Rõuge sepp Peeter Reemann, sepise idee on inspireeritud Pärlijõega seotud legendist Võrumaal. Loe lähemalt www.kylaelu.ee.

Pärnumaal saab näha Eesti raskeveohobuste paremikku

Eesti raskeveohobused

 

Sauga vallas Kiisa külas Nurmenuku talus näeb  kahel päeval paremaid eesti raskeveohobuseid, üritus XIX Eesti raskeveohobuse päev toob kohale 35 seda tõugu hobust üle Eesti, osalejaid on Soomestki.

Nurmenuku talu perenaise Viktoria Kaasiku sõnade järgi vältab eelolev üritus esimest korda kaks päeva, tinginud on selle esitlemisele tulevate hobuste arvukus. “Tulevad ju kohale hobused üle Eesti ja Soomest. Eks see kõik näita, et tõug, mis 12 aastat tagasi, kui asusin neid hobuseid kasvatama, on kriitilisest olukorrast välja tulemas ja kogub järjest populaarsust. Kasvavat populaarsust näitab seegi, et ürituse avab meie pikaajalise koostööpartneri Sauga valla vallavanem Priit Ruut,” sõnas Kaasik.

Kaasik selgitas, et ürituse esimene päev on rohkem tööpäev, kui hindamiskomisjon vaatab üle esitletavad hobused. Hinnatakse nii noori kui ka vanemaid täkke ja märasid. “See on raske päev ja see pakub huvi eelkõige hobuste kasvatajatele, aretajatele, aga ka neile, kes seda tõugu hobust soovivad tulevikus omandada. Kuuleb ju komisjonilt, millised on näiteks müügis oleva hobuse head ja vead,” sõnas Kaasik.

Laupäev seevastu on meelelahutuslikum: autasustatakse parimaid täkke ja märasid ning näidatakse, milleks raskeveohobused võimelised on.

“Demonstreerime rakendite vigursõitu, raskeveohobuse võimekust ratsaspordi koolisõidus, traditsiooniliselt on publikumagnetiks olnud sellelgi korral toimuv raskeveohobuste maksimaalveovõistlus. Kõike seda teeme selleks, et veel kord tutvustada raskeveohobuse mitmekülgsust. See ei ole Tori hobune, see on raskeveohobune,” rääkis Kaasik.

Sissepääs üritusele on tasuta, muusikat teevad ansamblid Nõianeitsid ja Pernava, avatud on minizoo, kohapeal on toitlustamine.

Pärnumaal anti kätte Carl Robert Jakobsoni preemiad

20. juulil kuulutati C. R. Jakobsoni talumuuseumis välja tänavused Jakobsoni preemia laureaadid. Pärnumaa parimaks põllumeheks pärjati Peeter Aassalu ning haridus- ja kultuuritegelaseks Pärnu-Jaagupi Muusikakooli direktor Elena Mägi.

“C. R. Jakobsoni preemiaga püüame väärtustada Pärnumaa põllumeeste ning haridus- ja kultuuritegelaste tööd, kes on andnud suure panuse oma valdkonna ning üldisemalt kogu Pärnumaa elu edendamisse. Tänavu anname preemiad välja juba 25. korda,” rääkis C. R. Jakobsoni muuseumi direktor Monika Jõemaa.

Pärnumaa 2013. aasta parima põllumehe tiitel omistati Are valla Tabria küla Uida talu peremehele Peeter Aassalule. “Uida talu on eesrindlik piimandustalu, kus peetakse üle saja lüpsilehma. Samuti on peremees aktiivne kohaliku elu edendaja,” ütles Monika Jõemaa.

Parima haridus- ja kultuuritöötaja tiitli sai Pärnu-Jaagupi Muusikakooli direktor Elena Mägi, kelle juhtimisel on kooli arengus toimunud suur edasiminek. “Lisaks on Elena Mägi kohaliku kultuuri eestvedaja ja korraldab muuhulgas valla puhkpillifestivali,” lisas Jõemaa.

Ajalehe Pärnu Postimees maaelu väärtustava ja piirkonda edendava ettevõtja eripreemia läks Koonga valla Rabavere küla Tänavaotsa talu perenaisele ja Lõpe lubi juhataja Kristel Rohumägile.

Preemiad annab välja C. R. Jakobsoni Sihtasutus koostöös Pärnumaa Omavalitsuste Liiduga ja Pärnu Maavalitsusega. Esimesed Jakobsoni preemia laureaadid kuulutati välja 1989. aastal.

Rahvuskultuuri teemakuud Vene talus

Vene talu viib läbi projekti “Rahvuskultuuri teemakuud Vene talus”. Projekti raames korraldatakse ühisnäitus, kuhu oodatakse eraisikute või organistasioonide eksponaate (samovarid, matrjoškad, hohloma esemed ja Pavlovski Posadi rätid) koos nende saamis- ja kasutuslooga. Oktoobri alguses toimub Kihlepa rahvamajas kontsert-tänuüritus, kus iga väljapanekust osaleja saab ka väikese kingituse ühisettevõtmise mälestuseks. Ühisväljapanekul osalemiseks palume võtta ühendust Vene talu noorperenaise Veronika Meibaumiga (veronika@venetalu.ee või 5595 8038).

Projekti raames toimub juulis veel järgmine üritus:

27. juulil algusega kell 13 toimub Steineri aias (Pärnu linnas) meistriklass “Vanade tarbeesemete dekoreerimine hohloma stiilis” Vaas&Vaas kunstnike juhendamisel. Dekoreeritav ese (näiteks vana lõikelaud, rehavars, puust lusikas vms) peab osalejal endal kaasas olema. Esemed, mida meistriklassi käigus dekoreeritakse, pannakse välja projekti raames läbiviidavale ühisnäitusele. Hiljem saab omanik selle tagasi.

Meistriklassist osavõtmine on tasuta, kuid kuna kuna kohtade arv on piiratud, siis on vajalik eelregistreerimine (veronika@venetalu.ee).

Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest. Projekti toetab Kultuurkapital.

Vaata plakatit! (.pdf)

Jakobsoni muuseum tähistab juubelit konverentsiga

C.R. Jakobsoni Talumuuseum Kurgjal.
C.R. Jakobsoni Talumuuseum Kurgjal.

Täna, 20. juulil tähistab Kurgjal asuv Carl Robert Jakobsoni talumuuseum oma 65. sünnipäeva konverentsiga. Välja antakse ka tänavused Jakobsoni preemiad.
„Konverents keskendub Carl Robert Jakobsoni panusele Eesti põllumajanduse arendamisel ja küsimusele, kuidas tänased põllumehed saaksid Jakobsonist eeskuju võtta,“ ütles Carl Robert Jakobsoni talumuuseumi direktor Monika Jõemaa. „Muidugi oli Jakobson väga mitmekülgne inimene ja paljudes eluvaldkondades oleks temalt õppida.“
Konverentsil antakse 25. korda üle ka C. R. Jakobsoni preemiad Pärnumaa parimale põllumehele ja haridus- ning kultuuritöötajale. Preemiad antakse välja koostöös Pärnumaa Omavalitsuste Liiduga ja Pärnu Maavalitsusega.  Muuseumi juubeliüritused jätkuvad 31. augustil, kui Kurgjal toimub 20. talupäev.
C.R. Jakobsoni muuseum avati Pärnumaal Kurgjal 3. septembril 1948, see koondab Carl Robert Jakobsoni pärandit ja tutvustab Eesti talukultuuri. Ainsa Eesti muuseumina toimib see ka tegutseva taluna, kus haritakse põldu, peetakse eesti maakarja lehmi, hobuseid, lambaid, kanu, kalkuneid ja küülikuid.

Liivi lahel avatakse augustis räimepüük

räimAlates 1. augustist on taas lubatud räimepüük Liivi lahel Pärnu maakonna (sh Kihnu ja Manija saarte) kaluri kalapüügiloa alusel. Käskkirjaga avatakse räimepüük ICES alarajoonis 28-1 Pärnu maakonna kaluri kalapüügiloa alusel perioodil 1. august kuni 31. detsember 2013. Keelatuks jääb räimepüük kastmõrdadega.

Pärnu maakonna kutselised kalurid on tänavu püüdnud 5664,1 tonni räime ehk 94,7% maakonnale kehtestatud aastasest lubatud räimesaagist. Seega on vaba püügivõimalust Pärnu maakonna aastase lubatud saagi arvelt veel 315,5 tonni.

Klassikaline muusika jõuab Pärnu kohvikutesse

Kohvik ÜksTänavune Pärnu Muusikafestival Järvi Akadeemia on sõbraks saanud nii mõnegi toreda Pärnu kohvikuga. Seepärast pole põhjust imestada, kui Passion Café´s, Rannahotellis, kohvikus Supelsaksad, Ammende Villas ja Punase torni veinibaaris mängitakse oma külastajatele taustaks klassikalist muusikat.

Pärnu Muusikafestivaliga koostöös mängib viis Pärnu kohvikut perioodil 16.-23.07 klassikalist muusikat. See on Eestis teadaolevalt esimene selletaoline koostöö kontserdikorraldaja ning kohvikupidajate vahel. Taustaks mängitavate lugude ampluaa ulatub tõsisematest teostest filmimuusika ning popmuusika seadeteni.

Pärnu Muusikafestivali kohvikud on turvalised paigad end positiivse energiaga laadimiseks, sest on teada, et klassikaline muusika peletab pätte ja tagab korra. Just sellisele järeldusele jõuti näiteks ka Londoni Metroo juhtkonnas. Nende avaldatud raport näitas, kuidas nendes metroojaamades, kus kõlaritest voogas Mozarti, Händeli, Mussorgski ja Vivaldi muusikat, vähenes aasta vältel kuritegevus ja huligaansus. Mõne näitaja osas koguni kolmandiku võrra.

Kõik eelpool nimetatud kohvikud loovad head tingimused festivalimeeleoludele ümber lülitamiseks. Näiteks rannarajoonis, ühes väiksemat sorti puumajakases Supeluse ja Karusselli tänava nurgal asub pärnakate meelispaik – imearmas kohvik nimega Supelsaksad. Koht avatakse juba kell 8 hommikul, mistõttu on see eriti sobiv just neile, kes tahaksid külastada festivali hommikusi filmiseansse algusega kell 9.30, kuid enne seda tassikese kohvi juua.

Samuti on kõikides kohvikutes võimalik lehitseda täna trükist ilmunud Pärnu Muusikafestival Järvi Akadeemia esimest ajalehte Helikiri, kus on kirjas kogu festivali programm, kontsertide tutvustus ning nii mõndagi muud huvitavat.

PMFJA_FINAL_logo_EST_2013-04-04

Jakobsoni konkursi žürii koguneb reedel

Pärnumaa populaarseim põllumees ning haridus- ja kultuuritegelane selguvad taas Carl Robert Jakobsoni konkursil, mis toimub 25. korda. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 11. juuli, järgmisel päeval koguneb žürii esitatud taotlusi läbi vaatama.

Kurgja talu rajaja, rahvusliku ärkamisaja suurkuju, õpetatud põllu- ja kirjamehe nimelise konkursiga väärtustab Pärnumaa nende põllumeeste, haridus- või kultuuritegelaste tegevust, kes on vähemalt viimased kümme aastat pühendunult oma valdkonnas tegutsenud ja aidanud maakonda edendada.

Konkurssi korraldab Carl Robert Jakobsoni Sihtasutus koostöös Pärnu maavalitsuse ja Pärnumaa omavalitsuste liiduga.

Kandidaatide kohta vabas vormis koostatud kirjalik taotlus kandidaadi põgusa eluloo ja põhjendusega ning esitaja kontaktandmetega tuleb saata Kurgja talumuuseumi direktorile Monika Jõemaale kas kirja või e-kirjaga. Preemiad antakse üle 20. juulil Kurgjal talumuusemi rajamise 65. aastapäevale pühendatud konverentsil.

Pärnu Postimees tunnustab Jakobsoni konkursil eripreemiaga maaelu väärtustavat ja piirkonda edendavat ettevõtjat.

Pärnu linnas toimuvad pühapäeviti Rannapargi lastehommikud

Kuni 11. augustini toimuvad Pärnu Rannapargis pühapäeviti kell 11.00 erinevatel teemadel lastehommikud – meisterdame, mängime, laulame, tantsime ja teeme muud põnevat. Üritus on mõeldud kogu perele ja on kõigile tasuta. Pisematele lastele batuut “Rong” möllamiseks ja oodata on mitmeid üllatuskülalisi.

Iga pühapäev on pühendatud ka mõnele vahvale loomale:
07. juuli – TIIGRI- ja LÕVIPÄEV. ERI: Perepäev ratastel
14. juuli – SIILIPÄEV
21. juuli – KARUPÄEV
28. juuli – TIBUPÄEV
04. august – KOERA- ja KASSIPÄEV
11. august – DINOSAURUSTEPÄEV

NB! Suure vihma korral jääb ära!
Üritust toetavad Pärnu Linnavalitsus ja Act Management OÜ. Vaata ka SIIT

Teater Tõstamaal “Nädal aega kolmekesi”

93x141Kolmekesi.indd

14. juulil 2013 kell 20 toimub Tõstamaa laululaval Vana Baskini Teatri komöödia Clement Micheli “Nädal aega kolmekesi”.

Piletid on eelmüügis Tõstamaa raamatukogus kuni 13. juulini

Piletite hinnad eelmüügist:
Täispilet 12 eurot
Sooduspilet 10 eurot

Pilet samal õhtul kohapeal:
Täispilet 13 eurot
sooduspilet 11 eurot

Sooduspilet kehtib pensionäridele ja lastele vanuses 7-14 soodustust tõendava dokumendi alusel (vajalik kohapeal).

Suvi on käes!

Täna kell 8.04 algas kalendri järgi ametlikult suvi ning Pärnu saab taas suvepealinna tiitli. Pealinna tiitel saabus Pärnusse mööda veeteed. 

Tunnistuse, mis kinnitab Pärnu saamist suvepealinnaks, annab Tallinna linnasekretär Toomas Sepp täna kell 15.30 üle Tallinnas Miinisadamas Mereväe patrull-laeva Ristna esindajatele, mis toimetab tunnituse 21. juuniks Pärnusse. Meresadamas võtavad tunnistuse oma valvsa silma alla hoiule Mereväe vanemleitnant Tarmo Kalme ja kaitseliitlane Jaanus Matso.

Suvepealinna tiitli üleandmine leiab aset pidulikult 21. juunil kell 18.00 Kesklinna kail ja Pärnu jõe akvatooriumil.

Tseremoonia algab Muinastule regati stardiga. Pidulikul tseremoonial annab suvepealinna tiitli Pärnule üle Tallinna linnapea Edgar Savisaar. Toimuvad sõnavõtud. Kohal on ka kevadpealinn Türi ning talvepealinn Otepää esindajad.

Lisaks ootab kohaletulnuid ees palju põnevat. Avatseremooniasse on põimitud nii muusikat kui sporti. Jõel on veeatraktsioonid ja jahtide paraad. Esmakordselt saab Pärnu jõel näha Eestis ainsa hõljuklaua Flyboard esmaesitlust. Esinevad Pärnu Poistekoor, Ivo Linna ja Anti Kammiste ja Tallinna poolse kingitusena suvepealinnale ansambel Põhja-Tallinn. Sündmus on tasuta.

Pärnu on Eestimaa suvepealinn 1996. aastast.

Jänedal kuulutati välja Eesti parimad maaparandusrajatised

kuivendatud_maade_paiknemineReedel kuulutati Jänedal toimunud maaparanduse infopäeval välja konkursi „Keskkonnasõbralik maaparandus” võitjad – võidud kolmes kategoorias läksid Pärnu-, Tartu- ja Jõgevamaale.
Parima põllu- või metsakuivenduse kategoorias võitis Leetva maaparandusühistu maaparandusehitiste rekonstrueerimine Pärnumaal (MTÜ Leetva

Maaparandus Leetval.
Maaparandus Pärnumaal.

Maaparandusühistu), parima üksikrajatise tiitli pälvis Madise veehoidla ja niisutussüsteem Tartumaal (Hortiteh OÜ) ning parima keskkonna- või vesiehitise kategooria võitis Loduga settebassein Viruvere-Räsna II rekonstrueerimise koosseisus Jõgevamaal (MTÜ Viruvere-Räsna MPÜ).
Konkursil hinnati Eesti maaelu arengukava (MAK) 2007–2013 meetme 1.8 “Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuur” toetusega aastatel 2007-2012 korrastatud või ehitatud maaparandusrajatisi.
Loe lähemalt konkursi võitjate ja nominentide kohta:  http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=3121&page=3265&action=article&
Karin Volmer

Kihnu ja Manija kalurid saavad üheks päevaks räimepüügi loa

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder allkirjastas täna käskkirja, millega avab Kihnu ja Manija saare püsielanikele kaluri kalapüügi loa alusel räimepüügi Liivi lahel homsest, 23. maist kuni reede, 24. mai kella 10.00-ni.

Esmaspäeva, 20. mai seisuga oli Kihnu ja Manija saare püsielanike kaluri kalapüügiloa alusel püütud räime 667,3 tonni ehk 59,7 tonni vähem aastasest lubatud räimesaagist. Kuna 2013. aasta kevadpüügil püüdsid Kihnu ja Manija saare kalurid keskmiselt 47 tonni räime päevas, avatakse püük veel üheks päevaks.

Räimepüük Liivi lahel Pärnu maakonna kaluri kalapüügilubade ning Kihnu ja Manilaiu saarte kaluri kalapüügilubade alusel peatati 18. maist kuna piirkonnale lubatud räimekvoodid olid täitumas.

Voltvetis toimus metsapäev

Eelmisel nädalal toimus Pärnumaa kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskuses Tihemetsas 13. metsapäev ehk metsanduslik kutsevõistlus.

Metsapäeva eesmärgiks on tutvustada metsamajanduse eriala, loodust tundma õppida, koolitundides õpitut kinnistada, võrrelda oma oskusi ja teadmisi teiste koolide õpilastega ning meeldivalt ja kasulikult aega veeta.

Selleaastane metsapäev oli rahvusvahelise mõõtmega: peale oma kooli õpilaste olid võistlejad Luua metsanduskoolist, Tali põhikoolist, Kilingi-Nõmme gümnaasiumist, Mõisaküla põhikoolist ja Tihemetsas projektilaagris osalevad programmi „Euroopa noored“ õpilased Ahtmest, Soomest, Poolast, Venemaalt, Armeeniast ja Gruusiast. Kokku osales võistlusel 87 õpilast. Loe edasi: Voltvetis toimus metsapäev

Pärnus toimuvad suvel tasuta linnaekskursioonid

Käesoleval aastal toimuvad linnaekskursioonid 15. mai kuni 15. september. Ligi tund aega kestva jalutuskäigu ajal tutvustavad giidid linna ajalugu, arhitektuurseid pärleid, kuurordiaastat ja teisi põnevaid sündmusi linna arengus. Kõik ekskursioonid algavad Pärnu Külastuskeskusest (Uus tn 4, Pärnu) ja on osalejatele tasuta.

Ekskursioonide toimumisajad:
Esmaspäeviti 15.00 (vene keeles)
Reedeti 15.00 (soome keeles)
Laupäeviti 15.00 (inglise keeles)
Laupäeviti 15.00 (eesti keeles)

Kunstiturg Pärnus Steineri aias

Steineri aias toimub igal laupäeval läbi suve kunstiturg (01.06-17.08.2013 kell 12.00-16.00).kunstiturg

Kunstiturg pakub pärnakatele ja linna külalistele võimaluse tutvuda ning ka osta originaalset eesti kunsti. Võimalik on tellida teoseid ka otse loojatelt.

Kunstiturule oodatakse kunstnikke maalide, fotode, graafika, skulptuuride, joonistuste, graffitiga; keraamikast, tekstiilist, puidust, nahast jm disaintoodete, prototüüpide, näidistööde, katsetuste, koolitööde, valmistööde või makettidega. Turul on võimalik planeerida töötubasid, vabaõhu fotostuudiot, krokii joonistamist, ühepäevaseid maalikursusi jpm. Samuti on kunstiturul on avatud vaba lava muusikutele, kirjanikele ning tegevus- ja lavakunstnikele oma loomingu tutvustamiseks.

Täpsem info ja müügikoha taotlus:

Kati Vaas
Kunstituru korraldaja
+372 56 460045
kati.vaas@gmail.com
www.facebook.com/kunstiturg

Seeniorlaulu võidu napsas väliseestlane

Seeniorlaul 2013 Leonhard Kelle (keskel), Raul Targamaa abikaasaga_ foto Ants Liigus
Leonhard Kelle (keskel) ja Raul Targamaa abikaasaga. Foto Ants Liigus.

Pühapäeval toimus Pärnu Tervise kultuurikeskuses võistulaulmine Seeniorlaul 2013.

See on konkurss harrastussolistidele, kel vanust üle 50. Lauljad võistlesid kahes vanusegrupis: 50-65aastased ning 66aastased ja vanemad.

Vanemas grupis anti välja kaks esikohta, mille pälvisid Raul Targamaa Stockholmist ja Leonhard Kelle Tallinnast, II koha vääriliseks tunnistati Rudolf Ernesaks, III koha sai Aleksandra Järve, mõlemad Tallinnast. Lisaks pääsesid vanemast vanusegrupist finaali tallinlased Mati Karm ja Mai Lepp.

Nooremas vanuserühmas pälvis II koha Aivar Juuse Tartust ja III koha Indrek Kalm Tartust. Finaali pääsesid Iivo Miil Kuressaarest ja Jelena Kudrjašova Tartust.

Parimaks saatjaks tunnistati Jelena Potštar, pianistidena märgiti ära Piia Paemurru, Mare Altroff ja Vaike Sarn. Vanim osavõtja oli 84-aastane Aleksandra Järve Tallinnast. Loe edasi: Seeniorlaulu võidu napsas väliseestlane

Sindis uputab jõevesi elumaju

sindi uputusSindi paisult liikuma hakanud jäämass on ummistanud Pärnu jõe ning tõstnud jõevee taseme Sindis kõrgele. Veetõus ujutas üle Sindi paisu lähedal asunud hooned ja jõudis Sindi jõe ääres asuva Linnuriigi elamurajooni elumajadeni ja vesi on tunginud majadesse sissegi.

Sündmusele reageerisid päästjad ja politsei. Samas piirkonnas on veetaseme tõusuga olnud probleeme ka eelnevatel aastatel. Päästekeskus hoiab uputusaladel silma peal, vajadusel ollakse valmis reageerima ning inimesi abistama. Jõe vabastamise olukorda hinnatakse pidevalt, probleemiks on ummistuse ulatus ja kuhjunud jää ebastabiilsus, mis ei võimalda teostada näiteks jää õhkimist. Pärnu kesklinna sillast kuni Sindi uputusalani on Pärnu jõgi jääkaane all. Politsei on elamurajooni ligipääsuteed sulgenud, vältimaks loodusjõude uudistama tulevate autode ja inimeste kogunemist.

Mujalt maakonnast teateid üleujutatud aladest päästele laekunud ei ole.

Kuna Pärnu jõe alamjooksul on jääolud ettearvamatud ja jää võib mujalgi kuhjuda, tuleb jõeäärsete majade elanikel ennast võimalikuks kodust lahkumiseks või majade kaitsmiseks ette valmistada. Ohustatud piirkond on Pärnu lahte suubuvate jõgede äärsed asumid alates Torist kuni Pärnuni. Inimestel tuleks kokku leppida võimalik alternatiivne majutuskoht, läbi mõelda esmatarvilikud esemed, mis endaga kaasa võtta ning väärtuslikum sisustus maja kõrgematele korrustele viia. Vajadusel korraldab majutuse kohalik omavalitsus. Kui vesi hakkab majja tungima, tuleb majast välja lülitada elekter.

Kui inimeste elu on otseses ohus tuleb helistada hädaabinumbrile 112.

Selle kevade esimene kulupõleng

Eile pärastlõunal kustutasid päästjad Reiu jõe ääres Pärnumaa selle kevade esimese kulupõlengu. Reiu jõe ääres põles kulu ligikaudu 500 ruutmeetri ulatuses.

Pärnumaal on tegemist selle aasta esimese kulupõlenguga. Kulu põletamine on seadusega keelatud ja küttekoldevälise tule tegemise tuleohutusnõuete rikkumise eest võidakse süüdlast karistada kuni 800 eurose rahatrahviga..

„Varasemad aastad on näidanud, et kulust alguse saanud tulekahjude tagajärjel hävivad elumajad ja hukkuvad inimesed, seega ei kuulu kulu põletamine mingil moel ohutute kevadtööde hulka,“ sõnas Trink.

Päästekeskuse teatel peab samuti jälgima ohutusnõudeid lõkketegemisel ja enne lõkke süütamist tuleb uurida kohaliku omavalitsuse õigusakte, tiheasustusalal võib olla lõkke tegemine keelatud või on määratletud, mida seal põletada tohib.

Lõkete tegemise, grillimise ja muude tuleohutusalaste küsimustega võib julgelt pöörduda päästeala infotelefoni 1524 poole.

Taevi-konkursi patroon on Kristiina Ojuland

Taevi-konkursi laureaadid 2011: Andrei Savtšenko, Elina Šimkus ja Pirjo Püvi. Foto: Ants Liigus
Taevi-konkursi laureaadid 2011: Andrei Savtšenko, Elina Šimkus ja Pirjo Püvi. Foto: Ants Liigus

Pärnu Rahvusvahelisel Ooperimuusika Festivali Promfest raames toimuva Klaudia Taevi nimelise noorte ooperilauljate konkursi patroon on Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland. Festival toimub 6.-12. juunil 2013. a Pärnus.

Promfesti kunstiline juht Erki Pehk: “Konkursi rahvusvaheline haare on aasta-aastalt kasvanud. Meile on suureks tunnustuseks, et konkursile on appi tulnud Eesti saadik Euroopa Parlamendis, endine välisminister Kristiina Ojuland, kes vaieldamatult aitab kaasa ürituse kõlapinna laiendamisele.”

Konkursi patroon Kristiina Ojuland: “Mulle on sümpaatsed noortele suunatud üritused, mis aitavad kaasa Eesti maine ja kohaloleku suurenemisele Euroopa kultuuriruumis. Antud festivalil on suur potentsiaal ning mul on hea meel, et saan kaasa aidata selle toimumisele.”

Konkursile registreerumine on tänaseks lõppenud. Osalemiseks avaldas soovi kuuskümmend seitse noort ooperisolisti kuueteistkümnest riigist (sh Eestist). Rahvusvaheline žürii valib 18. aprilliks välja kolmkümmend lauljat, kes pääsevad konkursi teise vooru, mis toimub 9. juunil Endla teatris.

Taevi-konkursi president Toomas Kuter: “Žürii teeb valiku anonüümsete helisalvestiste põhjal. Informatsiooni laulja päritolumaa, rahvuse, karjääri, õpetajate jms kohta neil ei ole. Üllatavalt palju laekus tänavu osalemissoove Lätist. Ilmselt andis selleks tõuke Läti soprani Elina Šimkuse kõrge auhinnaline koht eelmisel konkursil ja sellega kaasneval preemial laulda üht pearolli PromFesti raames etenduvas Nikolai Rimski-Korsakovi ooperis “Tsaari mõrsja.”

Promfest on alguse saanud Klaudia Taevi nimelisest rahvusvahelisest noorte ooperilauljate konkursist, mis toimub sel aastal kaheksandat korda. Konkursi žüriid juhib Kölni Muusikaakadeemia professor, maailmanimega omaaegne tippsopran Edda Moser (Saksamaa). Soovijatel on haruldane võimalus osaleda Edda Moseri meistriklassis, mis toimub 5.-7. juunil Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Loe edasi: Taevi-konkursi patroon on Kristiina Ojuland

Tõramaal on kõne all Soomaa teemaplaneering

Soomaa teemaplaneeringu kaart.
Soomaa teemaplaneeringu kaart.

Teisipäeval, 26. märtsil kell 16 korraldab Soomaa teemaplaneeringu juhtrühm Soomaa Rahvuspargi külastuskeskuses Tõramaal avatud teabepäeva, kus vaadatakse üle koondatud materjalid ja arutletakse teemade üle, mida võiks planeeringuga lahendada.

Teabepäeval on plaanis tutvustada teemaplaneeringu senist kulgu ja kaardimaterjali nii rahvuspargi territooriumil elavatele inimestele, Soomaaga piirnevate külade elanikele kui kõigile teistele huvilistele.

Soomaa rahvuspargi ja seda ümbritseva mõjuala teemaplaneeringu algatasid ning planeeringu lähteseisukohad kinnitasid Viljandi ja Pärnu maavanem 2012. aasta veebruari algul.

Soomaa planeeringu koosolek Pärnus.
Soomaa planeeringu koosolek Pärnus.

Veidi hiljem kirjutati alla teemaplaneeringu koostamist käsitlev laiapõhjaline koostöökokkulepe, millel on kolmteist osapoolt – Viljandi ja Pärnu maavalitsus, Keskkonnaamet ja Rohelise Jõemaa koostöökogu ning planeeringuala kohalikud omavalitsused. Planeeringuala hõlmab Viljandimaal Kõpu, Pärsti ja Suure-Jaani valda ning Pärnumaal Paikuse, Surju, Saarde, Tori ja Vändra valda ning Sindi linna.

Teemaplaneeringu eesmärk on soodustada inimeste elu- ja majandustegevust Soomaa piirkonnas – Soomaa piirkonna asustuse ja traditsioonilise elulaadi hoidmine; kohalike elanike sotsiaalsete tagatiste säilimine, kavandamine või parendamine ning kohalikele ettevõtjatele majandustegevuse arendamiseks vajalike eelduse loomine. Samuti on planeeringu eesmärkide hulgas Soomaa piirkonna ruumilise arengu põhimõtete ja prioriteetide täpsustamine; maa- ja veealade kasutamistingimuste määratlemine; olulisemate sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri objektide asukoha määramine; loodus- ja kultuurilise keskkonna väärtuste säilimine jm. Olulisel kohal on ka jõgede üleujutusaladega seonduv.

Viljandi maavalitsuses juhib planeeringu koostamist planeeringutalituse juhataja Tiia Kallas ning Pärnu maavalitsuses planeeringute talituse juhataja Tiiu Pärn.

Vt lähemalt: http://parnu.maavalitsus.ee/et/koostatav-soomaa-piirkonna-teemaplaneering