Pärnumaa

Klassikaraadio külastas Sindi gümnaasiumi õpilasi

Käesoleva kuu teisel poolel jätkub populaarne kontserdisari „Klassikaraadio tuleb külla“ Pärnumaa koolides. Täna hommikul toimus kontsert Sindi gümnaasiumis ja pärastlõunal Häädemeeste keskkoolis.

Kaspar-Oskar Kramp esineb Sindi gümnaasiumis Foto Urmas Saard — Kaspar-Oskar Kramp esineb Sindi gümnaasiumis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Aga kui kõlab temperamentne “Radetski marss“, siis soovitan kaasa plaksutada[/pullquote]Sindi gümnaasiumi aula mahutas kuulama 7. kuni 11. klassi õpilased. Eesti Rahvusringhäälingu Klassikaraadio vastutav toimetaja Johanna Mängel rääkis, et kontserdisarja eesmärgina pakutakse õpilastele klassikalise muusika kogemusi ja äratatakse selle vastu huvi. „Korraldades noortele muusikutele osalemisvõimalusi ja publikuga suhtlemiskogemusi, tutvustatakse põlvkonnakaaslastele klassikalist muusikat, pille ja Klassikaraaditot.“ Pärnumaa koolides esinevad 21 aastat viiulit mänginud Linda-Anette Verte ning 18-aastased tromboonipuhuja Kaspar-Oskar Kramp ja klaverimängija Arko Narits.

Loe edasi: Klassikaraadio külastas Sindi gümnaasiumi õpilasi

„Ema käed on kui sünnimaa“ ehk kuidas sündis Sindi kingitus Pärnule

Eesti lipu 134. aastapäeval annavad enam kui sada sintlast tasuta kontsertetenduse Endla teatri suurel laval. Kontsertetenduse stsenaariumi autor ja lavastaja on Sindi gümnaasiumi õpetaja Eneli Arusaar, kes juba mitmendat aastakümmet juhendab kodulinna õpilasteatrit.

Tants Ema süda Foto Urmas Saard — Tants “Ema süda” Foto: Urmas Saard

[pullquote]Aga ta leidis originaali, milles tegelikult olid need pärlid sinimustvalged[/pullquote]Mullu detsembris hakkas Arusaar pingsalt otsima ideed, millega Sindis tähistada Eesti riigi sajandat aastat. „Kui ma kuulasin erinevatel aegadel kirjutatud laule, avastasin Anne Veski laulu „Ema käed“. Veski laulust läksid mulle hinge sõnad „ema käed on mu jaoks kui sünnimaa“. Mõistsin silmapilkselt, et Eesti Vabariiki peab juubeliaastal nägema läbi ema südame, ema silmade ja ema käte.“ Idee leidmise järel vaatas ta läbi kõik oma koduse raamatukogu raamatud, mis jutustavad emast. Edasi läks ta linnaraamatukokku ja lahkus sealt kolme kotitäie raamatutega. „Olin kunagi lugenud Merle Karusoo elust võetud lugusid. Märkasin, et kirjutades avaldab inimene ka mõtteid, mida ta suuliselt välja ei ütleks. Nii otsustasin asuda otsima kirju, mida on kirjutanud emad oma lastele enne sõda, pärast sõda, praegu.“

Loe edasi: „Ema käed on kui sünnimaa“ ehk kuidas sündis Sindi kingitus Pärnule

Huvitavamad leiud Hirve linnuvaatlustornis

Möödunud laupäeval, 12. mail toimunud Eesti Ornitoloogiaühingu korraldatud tornide linnuvaatluses osales ka Sindi gümnaasiumi 5. klassi õpilane Joosep Ailiste, kes uudistas Pärnus Hirve linnuvaatlustornis.

Pildil hiilib Joosep Ailiste rabas kobrast Foto Helen Parmen — Pildil hiilib Joosep Ailiste rabas kobrast. Foto: Helen Parmen

[pullquote]See oli hinnatud arvukus, neid oli tõesti palju[/pullquote]„Huvitavamad leiud olid änn, kes jäi sedapuhku täpsemalt määramata, 8500 merivarti, soo-loorkull, kaks kuldhänilast ja karmiinleevike, kes oli alles siia saabunud,“ rääkis noor linnuvaatleja.

8500 merivarti? Kuidas sellist hulka päevaga loetletakse? Tundub kosmiline hulk? „Ma ei tea, Lelov määras. Tal vist kogemust ka. See oli hinnatud arvukus, neid oli tõesti palju,“ vastas Ailiste.

Ornitoloog Eedi Lelovi juhendamisel viibis vaatluspäeval Hirve tornis 11 lindude huvilist. Tavaliselt on Ailiste suureks hobiks lindude luuramine ja pildistamine. „Sedakorda ma ei pildistanud, keskendusin binokliga lindude vaatlemisele.“

Loe edasi: Huvitavamad leiud Hirve linnuvaatlustornis

Eneli Arusaar: kui lapsed kõik nende kirjad tarkuse raamatuks kokku kogusid

Sindi gümnaasiumi emadepäeva kontsertetendus „Ema käed on kui sünnimaa“ jõuab Endla suurele lavale väikese täiendusega Eesti lipu sünnipäeval, kui sintlased lähevad väga suure hulgaga lipu päeval pärnakaid tervitama.

Eliise Kull kontsertetenduses Ema käed on kui sünnimaa Foto Urmas Saard — Eliise Kull kontsertetenduses “Ema käed on kui sünnimaa”. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Endla teatris tuleb juurde ainult üks asi: Eesti lipu ja ema seos – üks väike luuleke[/pullquote]„Kuigi emadepäev oli juba pühapäeval ning sületäied õnnitlusi ning positiivseid emotsioone juba käes, soovivad meie ühised lapsed teile täna veelgi ilusaid hetki pakkuda,“ ütles Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup oma avasõnades eile õhtul, 15. mail kallite Sindi emade, vanaemade ja külaliste poole pöördudes.

Keerup on sageli mõelnud, et kuidas emad seda kõike jõuavad, mida nad teevad. „Lohutan ennast siis mõttega, et olen mees ja ei peagi seda võib olla mõistma. Aga ma ei saa ikkagi aru. Teil peab olema palju oskusi, palju teadmisi ning imeline and ühest rollist teise astuda. Kui vaja, peate olema kuri. Kui on võimalus, olema hea või siis väga hea. Aga vaatamata erinevatele rollidele, peate jääma alati oma lastele parimateks eeskujudeks ja usaldusisikuteks,“ arutles koolijuht, kes võrdles ema turvamehena. „Teda ei ole näha, aga ta on alati olemas kui teda vajatakse, ning ta ei kõhkle hetkekski kui on vaja oma laste eest välja astuda.“

Loe edasi: Eneli Arusaar: kui lapsed kõik nende kirjad tarkuse raamatuks kokku kogusid

Piltuudis: Sindit läbiva Pärnu-Tori maantee ehitus on täies hoos

Maanteeamet alustas tänavu aprillis riigitee nr 59 Pärnu-Tori lõigu uuendamistöödega vahemikus 5,9 kuni 12,1 kilomeetrit.

Maanteeamet on sõlminud rekonstrueerimistööde teostamise firmaga YIT Infra Eesti. Ehitamisega alustati käesoleva aasta 09. aprilli ja tööd lõpevad tänavu oktoobris. Ehitusperioodil võib olla häiritud liikluskorraldus ja ligipääs elamutele ning ettevõtetele. YIT Infra Eesti vabandab võimalike ebamugavuste pärast ning loodab liiklejate mõistvat suhtumist.

Pärnu-Tori maantee rekonstrueerimine Sindi linna piires. Foto: Urmas Saard →

Urmas Saard

Samal teemal:

Sindis jätkub Paide maantee uuendamine

Rahvameditsiinis nimetatakse võilille elueliksiiriks

Eilsele ja tänasele päevale kavandatud Võilillefestival toimub Pärnumaal Kihlepa Neitsiraba Külastuskeskuses kaheksandat korda, et paljude aastate pingutusena kasvatada tublisti eestlaste “umbrohu-söömise-lembust”.

Kihlepa Võilillefestival Foto Urmas Saard — Kihlepa Võilillefestival. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Mitmeid vägevaid jooke võis kohapeal pruukida, aga ka puruna kaasa osta[/pullquote]Päris hulk aastaid üha enam terves riigis tuntust kogunud Kihlepa külamaja ümbrus andis külastajale märku olulisest muutusest, sest kõik pole enam jäänud endiseks. Selgus, et vanade ja ohtlike puude maha võtmisega on Eassalu-Neitsi Külaseltsi hallatav Kihlepa külamaja ümbrus võtnud täiesti uue väljanägemise. Ühe kännu otsas seisis pikka kasvu habemik, kes songleeris kergete kurikatega ja korraldas valjuhäälsete korraldustega parkimist. Suured pilliroost nukud teatasid saabunutele, et asutakse õiges kohas ja kõik on oodatud Võilillefestivalile. Külamaja seinale riputatud valge lina ja õuel lehvivad lipud meenutasid, et tänavu kuulutati maitseaasta maakonnaks Pärnumaa.

Loe edasi: Rahvameditsiinis nimetatakse võilille elueliksiiriks

Raigo Paulberg: Pärnu maadlusklubi Leo noored on väga tublid

Teisipäeval algavad Makedoonias Euroopa kadettide meistrivõistlused maadluses, mis kestavad Skopjes 20. maini. Eestit lähevad esindama sintlased Tiia-Triin Tomson ja Robyn Paulberg ning pärnakas Sander Tagu. Sindi noormees Raimond Uibo võistleb õpilaste klassis, mis toimub juuni alguses Ungaris, Györ’is.

Pildil Gristen Heinmets (treener), Tiia-Triin Tomson, pärnakas Sander Tagu, Robyn Paulberg, Raimond Uibo, Raigo Paulberg (treener) Foto Urmas Saard — Pildil Gristen Heinmets (treener), Tiia-Triin Tomson, pärnakas Sander Tagu, Robyn Paulberg, Raimond Uibo, Raigo Paulberg (treener). Foto: Urmas Saard

Kaugemale pääsevad võistlema ikka parimad. Märtsi alguses toimusid kadettide Eesti meistrivõistlused nii kreeka-rooma maadluses, vabamaadluses kui ka naistemaadluses. Sander tuli kehakaalus -45kg Eesti meistriks nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluses, Robyn tuli siis kehakaalus -71 kg kreeka-rooma Eesti meistriks ja vabamaadluses saavutas teise koha. Raimond tuli oma kehakaalus -58 kg samuti kreeka-rooma Eesti meistriks ja vabamaadluses teiseks. Tiia-Triin võistles kehakaalus -57 kg ja saavutas kadettide Eesti meistrivõistlusel teise koha. Kuid erilist esiletõstmist väärib Tiia-Triinu puhul tänavusel Eesti meistrivõistlusel täiskasvanute seas meistritiitli võitmine. Robyni juuniorite (U20) Eesti meistrivõistlustel saavutatud kolmas koht on samuti kõva tulemus.

Käesoleva aasta aprilli lõpus osales Leo Põhjamaade võistlusel Göteborg´is, kus toimus Soft Touch Open 2018. „Seal oli umbes 700 võistlejat Taanist, Rootsist, Soomest, Eestist. Väga tublilt maadles Tiia-Triin, kes võttis teise koha. Käisime neil võistlustel neljandat aastat ja nüüd saime sellelt võistluselt esimese medali. Robyn ja Sander tulid mõlemad neljandaks,“ rääkis Leo treener Raigo Paulberg.

Loe edasi: Raigo Paulberg: Pärnu maadlusklubi Leo noored on väga tublid

RäimeFestil osteti värsket rahvuskala ja imetleti Kihnu Virvet

Seitse päeva tagasi Tahkuranna golfikeskuses suure pidulikkusega avatud Pärnumaa maitsete aasta jõudis Lao sadamas toimuvale traditsioonilisele Eesti rahvuskalale pühendatud RäimeWestile, mida uudistasid sajad silmapaarid.

RäimeFestil avatud Tõstamaa kooli noorte poolt loodud pop-up mõisa kohvik Foto Urmas Saard — RäimeFestil avatud Tõstamaa kooli noorte poolt loodud pop-up mõisa kohvik. Foto: Urmas Saard

Suuresti olid esindatud saared: Hiiumaa, Muhu, Saaremaa, muidugi ka Kihnu. Samuti võis tänaste kauplejate hulgas märgata inimesi Peipsi veerelt ja Tartu kandist, enesest mõistetavalt Tõstamaalt, kus festival aset leidis.

MTÜ Eesti Maaturism tegevjuht Raili Mengel ütles, et juba kolmandat aastat on RäimeFestil avatud Tõstamaa kooli noorte poolt loodud pop-up mõisa kohvik. „Miks just Tõstamaa kooli poolt? Sellepärast, et MTÜ Eesti Maaturism korraldab Tõstamaa koolis maaturismi õpet ja me soovime alati anda noortele ellu kaasa praktilisi kogemusi. Talve jooksul kogume natuke rohkem teoreetilisi teadmisi ja kevadeti RäimeFesti ajal näitame juba, mida oleme õppinud,“ rääkis Mengel. Kuna on Pärnumaa maitsete aasta, siis kaasati ka Liivi Lahe Kalanduskogu tegevjuht Esta Tamm. Tema juhendamisel õpivad noored kuidas Pärnumaa maitseid parimal viisil pakkuda. „Tänagi on meil koduleival Annika poolt esimest korda elus tehtud räimerullid. Alati valmistatakse Tõstamaa kuulsat keeksi, väga maitsev on kodusaial tehtud vimmaäkine. Kõik-kõik on kodukootud ja südamega tehtud eestimaised maitsed,“ selgitas Mengel.

Loe edasi: RäimeFestil osteti värsket rahvuskala ja imetleti Kihnu Virvet

Muuseumiöö pakub palju põnevust

Järgmise nädala laupäeval, 19. mail toimuval üleriigilisel Muuseumiööl avavad rohkem kui 200 paika oma uksed viieks tunniks ja täiesti tasuta. Lisaks muuseumitele on avatud kümned arhiivid, galeriid, mõisad ja kirikud – ent sel aastal on plaanis ka mitmeid linnaekskursioone, mis kutsuvad avastama kultuuripärandit, millest muidu iga päev mööda kõnnime.

Seljametsa muuseum Foto Urmas Saard — Pärnumaal Seljametsa muuseumis on 19. mail avatud püsinäitus, ekskursioonid igal täistunnil, töötoad, lastele kino, kell 19.00 esinevad Kukerpillid; muuseumi esisel platsil Seljametsa kevadlaat kell 10.00 kuni15.00. Foto: Urmas Saard

Tallinnas viivad Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilasgiidid huvilisi uurima Tallinna vanalinna – kavas on kaks erinevat marsruuti, Toompea ja all-linn. Tartus otsitakse Kutsehariduskeskuse Turismiosakonna giidiõpilaste juhendamisel linna mittekohti ja kõnnitakse laulupeo jälgedes.

Pärnus viivad giidid algusega kell 23 toimuvale hilisõhtusele tuurile, aga Valgamaal eelneb öö põhiprogrammile Valga Muuseumi bussituur, mille käigus külastatakse Valgamaa mõisaid, millest osa on aktiivselt kasutusel ning mõned ehk juba unustuse hõlma vajumas. Tartus sõidab, nagu eelmiselgi aastal, Rahvusarhiivi (Noora) ja Eesti Rahva Muuseumi vahel terve õhtu jooksul eribuss, mis võimaldab hõlpsalt erinevate paikade vahel liikuda. Lisaks toimub osalevates muuseumides kümneid eriekskursioone, peoteemalisi töötubasid, kontserte, etendusi, mälumänge ja muud.

Loe edasi: Muuseumiöö pakub palju põnevust

Noored teadushuvilised Pernova loodusmajas

Pernova loodusmajas toimunud teadushuviliste Pärnu linna kooliõpilaste esitlusel osales noorima osavõtjana Sindi gümnaasiumi 5. klassi õpilane Joosep Ailiste.

Aarne Paul on Joosep Ailistele loengu läbiviimisel tehnilist abi osutamas Foto Urmas Saard — Aarne Paul on Joosep Ailistele loengu läbiviimisel tehnilist abi osutamas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Vast üks paremaid fotosid oli inglaste rahvuslinnust, tõesti väga liikuvast punarinnast, kus kõik tema peamised tunnused on hästi tabatud[/pullquote]Eile, 8. mail kogunesid Pernova loodusmajja Pärnu Kuninga tänava kooli noored keemikud, samuti Pärnu Ülejõe põhikooli, Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi ja Pärnu Koidula gümnaasiumi erinevate huvivaldkondade õpilased. Keemikud demonstreerisid leegikatset, valmistasid kummikommi ja kartulipüssi, tegid paukgaasi ja elevandi pastat. Teiste koolide ettekanded olid Rosetta missioonist, Estcube 1 projektis osalenutest, bakterifloora olemasolust koolimajas.

Demonstratsioonesinemisi ja ettekandeid modereeris Aarne Paul, loodusmaja astrokeskuse juhataja ja õpetaja.

Loe edasi: Noored teadushuvilised Pernova loodusmajas

Sindi tammik väärib jätkuvat hoolt ja tähelepanu

Jätkuvad järeltööd tänavu 1. mail Sinti istutatud tammikus. Täna paigaldasid Sindi kommunaali töötajad väikeste tammeistikute kaitseks madalad 200 mm läbimõõduga torujupid.

Mõnekümne cm kõrgused torujupid kaitsevad maapinna lähedal ülipeenikest puutüve trimmeri jõhvi võimaliku vigastuse eest Foto Urmas Saard — Mõnekümne cm kõrgused torujupid kaitsevad maapinna lähedal ülipeenikest puutüve trimmeri jõhvi võimaliku vigastuse eest. Foto: Urmas Saard

Sindi kommunaali juhataja Heli Ruus ütles, et mõnekümne cm kõrgused torujupid kaitsevad maapinna lähedal ülipeenikest puutüve trimmeri jõhvi võimaliku vigastuse eest. Samuti võib mõnigi istik suurema muruniidukiga niites kogemata märkamatuks jääda ja jällegi saaks õrn puuke kahjustatud.

Praeguses kasvujärgus oleks välisel vaatlusel raske vahet teha, millise puuga tegemist. Pungade võlumaailmast jutustav Urmas Laansoo selgitab, et raagus puu või põõsa liiki saame üsna kindlalt määrata hästi pungi tundes. Nüüd, pungade puhkemise aegu ongi paras hetk jälgida Sindi tammikus tillukese tamme kasvamise käiku. Huvitav on teada, et nii tammel kui pärnal asetsevad pungad oksal ühesuguselt vahelduvalt. Kuid mõlemat saab omavahel eristada selle järgi, et tammel on oksa tipus koos mitu punga, pärnal alati ainult üks.

Eelmisel nädalal kinnitasid Sindi kommunaali töömehed ka teisele graniitkivile mälestustahvli, riigikantseleilt, millel EV100 visuaal ja kiri: Eesti 100 tamme – Ojakalda park.

Loe edasi: Sindi tammik väärib jätkuvat hoolt ja tähelepanu

Leili Voll saab Jannseni preemia

Pärnu linnavalitsus otsustas anda tänavuse Johann Voldemar Jannseni nimelise auhinna ja sellega kaasneva 4000 eurose rahalise preemia kauaaegsele kunstiõpetajale, aktiivsele kunstnikule ja graafikule Leili Vollile, kes jätkab veel praegugi 92-aastasena töötamist kunstniku ning kunstiõpetajana.

Leili Voll Foto Urmas Saard — Leili Voll. Foto: Urmas Saard

1994. aastal Postipapa mälestuse jäädvustamiseks asutatud auhinda jagatakse Pärnu kultuuri- ja haridusellu märkimisväärselt panustanud isikutele. Volli esitas preemia saamisele Pärnu kunstikool.

Riigi sajanda juubeli eel kujundas ta graafilise lehe iseseisvusmanifesti ettelugemisest Endla teatri rõdult. Graafilise lehe said Pärnu linnalt kingituseks kõik Eesti üldhariduskoolid. Eesti vabadusvõitlejate liit tänas sama kunstiteose ja teiste temaatiliste teoste eest Volli teenetemärgiga.

Jannseni nimelise auhinna saaja on õpetanud Pärnu vene koolis, õhtukoolis, kuuendas kaheksaklassilises koolis, Vanalinna põhikoolis ja kunstikoolis.

Kunstnik aitas 1980. aastal luua Pärnu kunstikooli, olles nüüdki veel tegev täiskasvanute joonistamiskursuse juhendamisel. Igal kevadel avab õpetaja oma õpilaste näituse Pärnu keskraamatukogus.

Loe edasi: Leili Voll saab Jannseni preemia

Tarmo Tamm: pole kunagi varem nõnda maitsvat umbrohtu söönud

Männimetsa ja liivaranna veerel laiuva Tahkuranna golfikeskuse restoranis Eagle avatud Pärnumaa maitsete aasta algas raba- ja rannarahva õhtusöögiga, mis võimaldas maitsta ning hinnata väga põnevaid just sellele maakonnale omaseid kohapeal kasvatatud roogasid.

Maaeluminister Tarmo Tamm on andnud poolteisemeetrise kahvli terveks aastaks tarvitada Pärnumaa maitsete aasta 13-liikmelisele naiskonnale ja nende juhile Kadi Elmestele Foto Urmas Saard — Maaeluminister Tarmo Tamm on andnud poolteisemeetrise kahvli terveks aastaks tarvitada Pärnumaa maitsete aasta 13-liikmelisele naiskonnale ja nende juhile Kadi Elmestele. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Hea toit valmib lihtsast, puhtast ja tervislikust toormest[/pullquote]Samal ajal kui Pärnumaa maitsete aasta projektijuht Kadi Elmeste tegi oma toimekate toimkonna inimestega restorani teisel korrusel veel viimaseid ettevalmistusi enne külaliste saabumist, jalutas Kihnu seelikut kandev Jana Ruubel korvikesega ringi ja kostitas vilkaid tegutsejaid maitsvate pirukatega. Jana on 2014. aastal ilmunud raamatu „Armastusega Kihnust, uut ja vana saareköögist“ autor. Suuremaa rahvale on ammust aega teada-tuntud Kihnu sai, leib, räimerullid ja lihapirukad. Kihnu naine usub, et hea toit valmib lihtsast, puhtast ja tervislikust toormest.

Tublisti enam kui sajale kutsutud külalisele oli 4. maile kavandatud viie tunni pikkune maitseelamuste õhtu mitte üksnes meeldiv ajaviide vaid ka rohkete teadmiste ammutamise õppepäev. Saabujad maitsesid Eesti peakokkade ühenduse presidendi Rudolf Visnapuu serveeritud roogasid. Paljud oma valdkondade asjatundjad andsid häid selgitusi ja külastajad omapoolseid hinnanguid.

Loe edasi: Tarmo Tamm: pole kunagi varem nõnda maitsvat umbrohtu söönud

Pärnus kohtusid Soome ja Eesti endiste omavalitsuste juhid

Reede pärastlõunal kohtusid Pärnu raekojas endised Sindi linnapead Liina Maaste ning Marko Šorin kunagise sõpruslinna Anjalankoski esindaja Hannele Viljakaineniga.

Liina Maaste ja Hannele Viljakaineniga Pärnu linnavolikogu saalis Foto Marko Šorin — Liina Maaste ja Hannele Viljakaineniga Pärnu linnavolikogu saalis. Foto: Marko Šorin

[pullquote]Ametlik sõpruslinnade kontakt katkes 2009. a[/pullquote]Viljakainen ja Maaste tunnevad üksteist ajast, kui kahe naaberriigi linnad alustasid sõprussidemete arendamist peale Sindi linna omavalitsuse staatuse tagasi saamist. Omavalitsuslikud õigused taastusid Sindile 1991. a, just ajal kui linnakese peamine tööandja Sindi tekstiilivabrik jäi eriti raskesse majandusolukorda.

Sõpruslinn Soomest pakkus praktilist abi riiete ja kuivainete näol ning tollane volikogu esimees Hannele Viljakainen, tema abikaasa Juha Viljakainen ning Anjalankoski kirikukogudus sõitsid väikebussidega pidevalt Sindi vahet. Nii arenesid sõprussuhted üsna tugevateks ning on ajas püsinud isikute vahel vaatamata Soomes juba varem ja nüüd Eestiski läbiviidud haldusreformile. Samuti jätkub koostöö Sindi luteri koguduse ja Anjalankoski koguduse vahel.

Loe edasi: Pärnus kohtusid Soome ja Eesti endiste omavalitsuste juhid

Piltuudis Sindi sünnipäeva peost seltsimajas

Sindi linna 80. sünnipäeva mitmekülgne tähistamine lõppes kontserdi ja tordi söömisega Sindi seltsimajas.

Sindi linna juubeliõhtul koguneti seltsimajja Foto Urmas Saard — Sindi linna juubeliõhtul koguneti seltsimajja. Foto: Urmas Saard

Kõik seltsimaja kohad olid hõivatud ja osa inimesi istusid ka rõdul. Esimene tervitaja ja õhtujuht oli Tori valla kultuurinõunik Mart Tõnismäe, kes kinkis saali sisenedes juhuslikul valikul pidupäevalistele lilli. Sintlasi ja külalisi tervitas abivallavanem Priit Ruut. Aukohal olid endised linnapead Viivi Palmissaar ja Marko Šorin. Võinuks olla rohkemgi, aga erinevatel põhjustel jäid teised tulemata. Palmissaarele ja Šorinile kingiti Kaur Kasemaa pildiraamat „Sindi eile ja täna“ ning lillekimbu. Mõlemad rääkisid killukesi minevikust.

Kontsertosas esinesid Kaunimate Aastate Vennaskonnast kolm meest. Toomas Lunge, Andres Dvinjaninovi ja Hannes Kaljujärve musitseerimised vaheldusid sõnaliste vaimukustega, mis jutustasid läbilõikena erinevatest aegadest pea viimase saja aasta kestel. Meeste endi kodukandi mälu ulatus aukartust äratavasse kaugesse aega ega olnud võrreldav Sindi linna 80-aastase ajalooga. Peenelt esitatud nali pakkus lusti ja elevust kontserdi lõpuni.

Loe edasi: Piltuudis Sindi sünnipäeva peost seltsimajas

Sindi juubelipäeva esimene pool keskendus laadaplatsile

Seltsimaja ees toimunud tavakohane Sindi kevadlaat oli linna ümmarguse juubeli auks kavandatud ajaloohõngulisena, teemaks Eesti Wabariik kolmekümnendatel. Vaatamata üleskutsele ja suhteliselt vähestele stiliseeritud riietuses kohalviibinutele ei saanud laadameeleolu kannatada ega jäänud müüjad-ostjad pika ninaga.

Saepuru Sass (Lauri Nebel) ja Vinkli Aadu (Elmar Trink) Sindi laadal Foto Helen Parmen — Saepuru Sass (Lauri Nebel) ja Vinkli Aadu (Elmar Trink) Sindi laadal. Foto: Helen Parmen

[pullquote]”Mul juba uue laada plaanid mõlkumas,” ütles Ots vahetult enne selle ülevaate ilmumist.[/pullquote]„Pea sadakond müügipunkti meelitasid külastajaid kevadtaimedest-istikutest käsitöö, talutoodete, loodusliku toodangu ja nii edasi ja edasi kuni läti-leedu-poola tööstuskaubani välja,“ tegi 1. maile tagasivaate Ülle Ots, kevadlaada peakorraldaja ning MTÜ Loovus-looduskoda Rannarada juhatuse liige. Laadalisi usutledes väljendasid rahulolu nii ostjad kui müüjad. Kauplejate siiramad sõnumid viitasid koduselt korralduslikule meeleolule ja mitte ülepaisutatud samalaadse toodangu pakkumisele. Külastajate tänu kuulus eeskätt kevadhooaja aiandustoodetest uudsete maitseelamustega toitlustuse pakkujatele.

Kevadlaadal müütas pea saja kanti erinevate toodete/teenuste pakkujat. Meelelahutuslikku laadaprogrammi ja vahelduva ilmataadi veidrusi hoidsid ohjes Saepuru Sass (Lauri Nebel) ja Vinkli Aadu (Elmar Trink), kes osavalt kohaliku linna isetegevuslaste esinemisi sisse-välja juhatasid ja publikult oma naljatlemistega naerupurtsakaid välja võlusid. Vahepeal võtsid nad isegi pillid kätte ja suule. Ei jäänud tegemata ka ajastule kohased seltskonnatantsud ja laadamängud, mis jahedale ilmale vaatamata külastajad taas lava ette meelitasid.

Loe edasi: Sindi juubelipäeva esimene pool keskendus laadaplatsile

Sindist algas üleriigiline tammeparkide rajamine (suur pildigalerii)

Esimesed kolm tamme istutasid Sindi linna rajatavasse tammikusse Sindi gümnaasiumi õpilased Annabel Tamme (1a), Regon Rostin (1b) ja Liisa Rand (2a), keda abistasid riigisekretär Heiki Loot, “EV 100” juhtrühma esimees Toomas Kiho ja Tori abivallavanem Priit Ruut.

Helen Mihkelson, Janne Soosalu, Jüri puust ja Jana Malõh on kõik tammeistikud välja jaganud, jäänud on ükskens viimane Otti ootav istik Foto Urmas Saard — Helen Mihkelson, Janne Soosalu, Jüri puust ja Jana Malõh on kõik tammeistikud välja jaganud, jäänud on ükskens viimane Otti ootav istik. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kringli järgi võib olla üsna kindel, et tammede istutamise talgul osales vähemalt üle 350 kätepaari[/pullquote]Tammepargid on riigikantselei kingitus saja-aastasele Eesti Vabariigile. Sindi järel rajatakse lähiajal kõigisse maakondadesse vähemalt üks tammik. Loot ütles, et koostöös Sindi elanike ja paljude teiste ettevõtlike inimestega jäetakse kogu Eestis rajatavate tammeparkide, -alleede ja -saludega ilus märk riigi ajalukku, millega tehakse väärikas kingitus Eestile.

Kiho sõnul saab heinamaale istutatud puudest aastakümnete ja -sadade pärast võimas tammesalu. Kiho kutsus lavale abivallavanema ja andis üle metalse läikega tahvli, millel on EV100 kujutisega visuaal ja selle kõrval tekst: Eesti 100 tamme – Ojakalda park. Ruut ütles, et plaat kinnitatakse Tori valla Kõrsa karjäärist toodud graniidile, mis on juba Pärnu maantee kergliiklustee servas püsti aetud. Teisel graniitkivil, mis asub sama teega ühel joonel, oli juba mälestustahvel paigaldatud ja sellelt võib lugeda: Eesti Vabariik 100 – park rajatud Sindi gümnaasiumi poolt – 01.05.2018.

Loe edasi: Sindist algas üleriigiline tammeparkide rajamine (suur pildigalerii)

Anette Pattik vahetusõpilasena Inglismaale

Kevadpühal, kui Sindi tähistas linnana oma 80. sünnipäeva ja seltsimaja juures tegutses tähtpäeva tähistav neljas laat, võtsid kollase telgi all koha sisse Paikuse Lions klubi liikmed, kelle ettevõtmise eesmärgiks on Sindi gümnaasiumi 9. klassi õpilase Anette Pattiku vahetusõpilaseks Inglismaale lähetamise toetamine.

Anette Pattik Paikuse Lions klubi abilistega Foto Urmas Saard — Anette Pattik Paikuse Lions klubi abilistega. Foto: Urmas Saard

Paikuse Lions klubi liige Raiko Hiis selgitas, et Sindi laadale tuldi suure telgi, suure koosseisu ja abilistega üksnes heategevusliku sooviga. „Kogume Anette lähetamiseks Inglismaale oma tööga raha. Me pakume enda tehtud küpsetisi. Müüme karastusjooke. Limonaad on samuti peaaegu oma tehtud, väike vurts on sisse lisatud. Saia peal on meie endi poolt püütud lõhed,“ rääkis Hiis.

Telgi ühes nurgas oli suurte mõõtmetega pann ja selle taga seisis Kuno Erkmann. Tema hoolitses selle eest, et pidevalt oleks pakkuda soojasid pannkooke. Pannkooke pakuti vastavalt maitsesoovidele moosi, singi või juustuga. Oli ka banaanipannkooke.

„Hoolitseme, et kõigil oleks kõhud täis ja hoolimata vihmasest ilmast hea tuju ning Anette saaks minna vahetusõpilasena Inglismaale,“ rääkis Hiis, kelle juttu kinnitasid kõik teisedki abivalmid Lõvid ja seadsid vestluse lõppedes endid koos Anettega ühte viirgu pildile.

Loe edasi: Anette Pattik vahetusõpilasena Inglismaale

Triin Lillemets kutsub peatuma, vaatama, kuulatama

„Peatu! Vaata! Kuulata!“ on Triin Lillemetsa poolt loodud fotonäitus Eesti loodusest, mis eile avati Sindi linnaraamatukogus ja jääb avatuks juuni lõpuni.

Lillemets ütleb, et näituse keskseks teemaks on Eestimaa looduse tutvustamine vaadete ja haruldaste või vähem haruldaste liikide kaudu. „Pealkirja ja tööde valimise aluseks on soov pöörata inimeste tähelepanu looduse tunnetamisele.“ Iga näitusele valitud pilt jutustab oma lugu.

Fotograafi eesmärk on panna inimesed looduses viibides seisatama, kuulatama ja märkama. „Meie ümber on palju huvitavat, mida me kahjuks kiirustades tihti ei märka.“

Täpsema info iga pildi kohta leiab näituse külastaja lauakesel olevast kaustast. Sindis toimuv Lillmetsa näitus on juba kolmas.

Triin Lillemets avab Sindi linnaraamatukogus oma fotonäitust. Foto: Urmas Saard →

Urmas Saard

Made Uiga: innukat algatust ei muuda miski olematuks

“Eesti Vabariik 100” üleriigilise tammeparkide rajamise avatalgul osalesid Sindi linna Ojakalda pargis sadade sintlaste hulgas ka Sindi gümnaasiumi õpetaja Made Uiga õpilased, kes neli aastat tagasi panid tammetõrud mulda.

Sindi gümnaasiumi õpetaja Made Uiga oma õpilastega, kellega ühiselt pandi neli aastat tagasi tammetõrud mulda ja kellega koos istutati Riigikantselei kingitud tamm uude Sindi tammikusse Foto Urmas Saard — Sindi gümnaasiumi õpetaja Made Uiga oma õpilastega, kellega ühiselt pandi neli aastat tagasi tammetõrud mulda ja kellega koos istutati Riigikantselei kingitud tamm uude Sindi tammikusse. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Joosep Ailiste: tulevikus saab siis Sindis rohkem pasknääre olema.[/pullquote]Tänased Sindi gümnaasiumi kuuenda klassi õpilased õppisid siis teises klassis, kui 2013. aasta sügisel kutsus Riigikantselei üles kogu riigis Eesti Vabariigi sajandaks juubeliks sadat tammikut rajama. „Ilusa ja auväärse projektiga liitus ka Sindi linnavalitsus koostöös Sindi gümnaasiumiga,“ meenutas Uiga. Esimese sammuna korjasid 30. septembril 2.a ja 2.b klassi lapsed ühes oma õpetajaga Kooli pargist kaks kaheksaliitrist ämbritäit tammetõrusid, mis viidi liiva sisse peidetult talvekorterisse.

„Järgmisel kevadel leidsid juba juurduma hakanud tõrud omale kodu kooli loodusõppelabori lillepottides, kust nad pidid jätkuval sirgumisel esialgul linna väikesesse puukooli ümber istutama ning tänavu püsiva elupaiga leidma,“ jutustas Uiga.

Seni, kuni tammed sirgusid, võis noorte tammede istutamise asukoha üle aru pidada. Kaaluti uue tammiku istutamist parki või linna peatänava, Pärnu maantee, äärse tammeallee uuendamist.

Loe edasi: Made Uiga: innukat algatust ei muuda miski olematuks

Kaur: paari päeva pärast olid mul juba kõik raamatud müüdud

Kaur Kasemaa andis Sindi muuseumis avatud näituse ja raamatu „Sindi eile ja täna“ saamisloost 1. mai hommikul põhjaliku ülevaate. Allpool on avaldatud kogu jutt selliselt nagu Sindi gümnaasiumi seitsmenda klassi õpilane ise selgitab.

Kaur Kasemaa ja Heidi Vellend näituse avamisel Sindi muuseumis Foto Helen Parmen — Kaur Kasemaa ja Heidi Vellend näituse avamisel Sindi muuseumis. Foto: Helen Parmen

[pullquote]Kõige suurem töö oli tekstide kogumine.[/pullquote]Tere! 2014. aastal sirvisin juhuslikult ühe Pärnu fotograafi fotoraamatut. Seal oli kujutatud Pärnu linna tähtsamaid hooneid 18. sajandil ja 19.sajandil. Seda raamatut oli väga põnev vaadata. Kuna Sindist sellist raamatut tehtud ei ole, siis otsustasin selle valmis teha. Käisin ja otsisin vanu pilte Sindist nii internetist, kui ka muuseumist. Ise fotografeerisin tänapäevased fotod. Tekstid otsisin internetist. Kuna käisin neljandas klassis, siis ei julgenud oma raamatust kellelegi rääkida. Aga minu raamatust oli kuulnud Sindi noortekeskuse juhataja Helle Vent. Nende juures sain printida esimesed raamatud. Nii sain oma esimesed kogemused raamatu koostamisel. Müüsin oma raamatuid Sindi gümnaasiumi jõululaadal. Hästi on mul meeles, kui jõululaada žürii liige Mart Nõmm ütles mulle, et raamatule natukene teksti juurde ja ongi mul loovtöö valmis.

Loe edasi: Kaur: paari päeva pärast olid mul juba kõik raamatud müüdud

Noorte laul tähistab suure kevade algust

Pärnu linna ja Pärnumaa eelkooliealiste laste aulakonkurss Viisiratast veeretades on selleks korraks läbi. Noorte solistide arvestuses tunnistati parimaks Milana Zotowych. Ansamblite arvestuses tulid võitjaks Tralli tüdrukud Pärnu Tralli lasteaiast.

Parim noor solist Milana Zotowych esinemas Foto Mikko Selg — Parim noor solist Milana Zotowych esinemas. Foto: Mikko Selg

Kontserdil toimunud esitlusi hindas rahvusvaheline auhinnakogu koosseisus: Ester Kose, Mizuki Shindo, Gerallt Rhun ja Sigrid Latt.

Auhinnakogu esinaise Ester Kose hinnangul on noorte lauljate oskused väga head. Konkursil saavad kõik lapsed võimaluse proovida esinemist suure saali ees. Auhinnakogu hindas lisaks lauluoskusele ka laste esinemis- ja laulurõõmu.

Laulukonkurss Viisiratast veeretades toimus sel aastal juba 11. korda.

Suur tänu kõikidele lauljatele , laulukonkursi korraldajatele ja toetajatele. Kohtume juba aasta pärast uuesti!

Mikko Selg

Sindi Tammepargi istutamiseks on suured ettevalmistused tehtud

Täna tehti viimaseid suuri ja olulisi ettevalmistusi selleks, et homsel kevadpüha keskpäeval asuda Sindis Tammeparki istutama.

Harja ja veega küüritakse paigaldatud graniitkivi puhtaks Foto Urmas Saard — Harja ja veega küüritakse paigaldatud graniitkivi puhtaks. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Teine kivi alles ootab tahvlit, mis jõuab pärale pealinnast[/pullquote]Hommikul sõitsid tammede istutamise projekti vedavad Tori valla keskkonnanõunik Helen Mihkelson ja registripidaja Janne Soosalu koos majandusosakonn juhataja Jüri Puustiga ERMK Tartu puukooli noori istikuid tooma.

Samal ajal ajasid Ambroosius OÜ töömehed vastavalt Toomas Kandima korraldustele kahte graniitrahnu Pärnu maantee kergliiklustee ääres püsti. Esimene ja veidi väiksem graniitkivi oli toodud Kõrsa karjäärist kohale juba eelmisel aastal. Teine jõudis Häädemeeste valla Piirumi küla Lova talu maa pealt Sinti tänavu 26. aprillil. Kui Lova talu kivi oli juba varustatud vastava mälestusplaadiga, siis teine kivi alles ootab tahvlit, mis jõuab pärale pealinnast Riigikantselei tellimusel.

Loe edasi: Sindi Tammepargi istutamiseks on suured ettevalmistused tehtud

Pildigalerii: Endla Seltsi 140. aastapäeva kontsert-rännak „Meie Endla“

Täna tähistas Pärnu segakoor Endla oma 140. juubelit kontserdiga, mille eest muusikasõbrad pileti eest maksma ei pidanud.

↑ Neis hoonetes on Endla tegutsenud. Fotod Marko Šorini kogust ↑

Segakoor Endla 140 juubelikontserdil Pärnu Endla teatri laval Foto Urmas Saard — Segakoor Endla 140. juubelikontserdil Pärnu Endla teatri laval. Foto: Urmas Saard

Päevasündmuse erilist pidulikkust rõhutasid teatrihoone paraadnat kaunistavad sinimustvalged lipud.

Endla teatri fuajees oli suur punane kast, mis meelitas uudistajaid lähemale astuma. Kasti kaanes olevad viis pilu võimaldasid annetajatel ise valida, mida soovitakse toetada: 1. Endla 150; 2. Dirigendikepp; 3. Igaühele oma…; 4. Hääleteritaja; 5. Pidu Endla sõpradele. Kellel sularaha polnud, võib seda teha ka järgnevatel päevadel Lauluselts Endla MTÜ arveldusarvel EE941010902023153006.

Kontserdi õhtujuht oli Romet Nael, kes nimetas ennast koolitajaks. Segakoori esinemised vaheldusid Naela pajatuste ja Endla teatri näitlejate etteastetega. Laval janditasid, naerutasid ja rääkisid ka päris asjalikku juttu Ago Anderson, Ott Raidmets, Lauri Mäesepp ja Meelis Rämmeld. Samade meestega vestles laval ka Eha Kard, kellel oli Endlaga seonduvalt palju huvitavat ja naljakat meenutada. Lavastaja oli Peeter Tammearu.

Loe edasi: Pildigalerii: Endla Seltsi 140. aastapäeva kontsert-rännak „Meie Endla“

Maaeluminister toob 2018. aasta toidupiirkonna suure rändkahvli Pärnumaale

Reedel, 4. mail toimub Pärnumaal Reius 2018. aasta toidupiirkonna avaüritus, kus maaeluminister Tarmo Tamm annab pidulikult üle 2018. aasta Eesti toidu piirkonna tiitli ja osaleb avaõhtusöögil. Tiitliga kaasneb rändauhind, milleks on vineerist rändkahvel.

Kohaliku toidu tutvustamiseks hakatati Maaeluministeeriumi eestvedamisel alates 2016. aastast valima Eesti toidupiirkondi. Esimesel aastal kandis seda nimetust Hiiumaa, mullu Peipsimaa. Maaeluministeerium kuulutas konkursi 2018. aasta Eesti toidupiirkonna tiitli kandja leidmiseks välja eelmise aasta oktoobris. Kokku laekus konkursile neli taotlust, millest toidu- ja turismivaldkonna ekspertidest koosnev komisjon valis välja 2018. aasta tiitlikandjaks Pärnumaa.

Maaeluministeeriumi Eesti toidu programmi projektijuht Kadi Raudsepp selgitas toona, et seekordne konkurss oli väga tasavägine ja kõik neli konkursile esitatud taotlust sisaldasid head programmi ning plaani, kuidas oma piirkonda toidu kaudu esile tõsta ning kohaliku toiduga tegelevate ettevõtjate vahel koostööd edendada. „Saaremaa, Läänemaa ja Vana-Võromaa tegid kandideerimisel ära suure ja tunnustamist väärt töö ja me ootame neid aasta pärast taas kandideerima,“ märkis Raudsepp.

Loe edasi: Maaeluminister toob 2018. aasta toidupiirkonna suure rändkahvli Pärnumaale