Ettevõtjad hõikasid rahvast Martensi väljakule Pärnumaa maitsete laadale

Eile pärastlõunal võis Pärnu linna südames asuval Martensi väljakul osta Eesti erinevates piirkondades kasvatatud toitu, suhelda tootjatega ja osaleda õpitubades.

Merle Einola (vasakul) juhendab heade maitsete õpituba Foto Urmas Saard
Merle Einola (vasakul) juhendab heade maitsete õpituba. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Huvilised nägid, kuidas saab kohalikku toorainet kasutades hästi lihtalt tervislikult toituda.[/pullquote]Pärnumaa maitsete laat viidi ellu Pärnumaa maitsete aasta raames koostöös Eesti- ja Pärnumaa Toiduvõrgustikuga OTT – Otse Tootjalt Tarbijale. Pärnus toimib OTT juba neljandat aastat. „Koostöös Eesti talupidajate keskliidu ja OTTiga sai käima lükatud taluliidu karavan, mis nüüdseks jõudnud viiendasse punkti, Pärnusse. Kuna tänavu on Pärnumaa maitsete aasta, siis seda enam oli soov teha koostööd. Tavaliselt tuleb neljapäeviti kümmekond tootjat Martensi väljakule, aga sedakorda kasvas osalejate hulk koos üle riigi kohale tulnutega veerandsajani,” rääkis Mirjam Pikkmets, Pärnumaa maitsete naiskonna üks liikmetest ja Pärnumaa otse tootjalt tarbijale vabatahtlik, aga eelkõige palju tuntust ja tunnustust kogunud Mätiku talu väga toimekas pereliige. „Pärnumaa tootjaid tuli kohale 16, mis on väga arvukas esindatus maakonnast,” lisas Mirjam.

Loe edasi: Ettevõtjad hõikasid rahvast Martensi väljakule Pärnumaa maitsete laadale

Sindi Naisliit tähistas oma põhikirjalise tegevuse 25. aastapäeva

Tegelikuses on toimunud liidu innukamate naiste sihipärane tegevus märksa pikemalt, seega võib juubilarile lisada veel kolm aastat ja kolm kuud boonuspunktidena juurdegi.

Külalised Eesti Naisliidust Sindi Naisliidu 25. sünnipäeval Foto Urmas Saard
Külalised Eesti Naisliidust Sindi Naisliidu 25. sünnipäeval. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Sooviti jätkusuutlikust järgmiseks 25-ks aastaks, teiseks õnnestumisi kõigis ettevõtmistes ja kolmandaks naiselikku tarkust.[/pullquote]Kuigi põhikirja kinnitamiseni jõuti alles 1993. aasta 16. juulil, peeti juba 1990. aasta jüripäeval Sindi Naisliidu asutamise koosolekut, mille kokkukutsujaks oli Ilma Hannus.

Esimeseks esinaiseks valitud Ilma Hannus vedas kodanikeühendust kuni 2005. aastani. Juhtimist jätkas Aili Muskat, kellelt võttis 2011. aastal omakorda töö üle Lia Oras. Enne Juta Velleste tulekut hoidis aastatel 2015 ja 2016 kätt pulsil Anu Alabert. Juta Velleste liitus naisliiduga mullu 25. veebruaril ja üsna peatselt pärast seda valiti ta naisühenduse juhiks.

Velleste ütles, et praegu tegutseb naisliidus 19 aktiivset liiget.

Loe edasi: Sindi Naisliit tähistas oma põhikirjalise tegevuse 25. aastapäeva

Ettevõtjad kutsuvad Pärnusse Martensi väljakule Pärnumaa maitsete laadale

Homme, neljapäeva pärastlõunal saab Pärnu linna südames Martensi väljakul osta piirkonnas kasvatatud toitu, suhelda tootjatega ja osaleda õpitubades.

Kurgid Foto Ragne Värk
Kurgid. Foto: Ragne Värk

Pärnumaa maitsed projektijuhi Kadi Elmeste teatel avaneb sama päeva õhtul võimalus nautida ehtsat Pärnumaa talutoitu koos talutootjatega. Kõik huvilisi oodatakse õhtusöögile kell 19 Lindi külas asuvasse Kapteni tallu. Külalistele pakutavate roogade seas leidub näiteks heeringatiramisu ja Kapteni talu kalašnitsel.

Pärnumaa maitsete õhtusöök on üks osa Talust Taldrikuni õhtusöögi sarjast, mis toimuvad ajavahemikul 21.-25. augustini Talutoidu Karavani raames üle Eesti, olles osaks üleriigilisest Talupäeva programmist.

„Talust Taldrikuni õhtusöökidega soovime hoogustada kohaliku talutooraine kasutamist restoranides ja majutuskohtades ning kasvatada meie teadlikkust kohaliku toidu väärtustest,” ütles Elmeste.

Pärnumaa maitsete laat viiakse ellu Pärnumaa maitsete aasta raames koostöös Eesti ja Pärnumaa Toiduvõrgustikuga OTT – Otse Tootjalt Tarbijale.

Pärnumaa on valitud Maaeluministeeriumi poole Eesti toidupiirkonnaks aastal 2018. Kohaliku toidu tutvustamiseks valitakse Eesti toidupiirkonda kolmandat aastat, kus toodetud toidule ja mille toidukultuurile pööratakse aasta jooksul suuremat tähelepanu. 2016. aastal kandis toidupiirkonna tiitlit Hiiumaa, 2017. aastal Peipsimaa.

Urmas Saard

Pärnu linnabussides võib viis päeva tasuta sõita

Linnavalitsus lubab kõikidel Pärnu linnabusside kasutajatel 31. augustist 4. septembrini tasuta sõita, nendel päevadel bussikaarti valideerides kaardilt raha ei võeta ja bussijuhid pileteid ei müü.

Pärnu ühistransport Foto Urmas Saard
Pärnu ühistransport. Foto: Urmas Saard

Pärnus on tavaks seoses kooliaasta alguse ja Kahe Silla jooksuga võimaldada ühistransporti tasuta kasutada. Nii otsustas linnavalitsus ka seekord, et kooliminejatel on vaja aega bussiliiklusega tutvumiseks ja Kahe Silla jooksule saabujatel võiks sõit olla prii.

30 päeva pileti ostjatel tasub arvestada, et nad alustaksid septembrikuu kuukaarti 5. septembrist, mitte 1. septembrist. Kuu alguses on linnabusside kasutamine nagunii tasuta, kuid perioodipiletite periood viie tasuta päeva võrra ei pikene. Samuti on soovituslik bussikaart valideerida – raha maha ei lähe, kuid sõitjate arvu teadasaamiseks võiks endast märku anda.

Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik

Juubelieelne Sindi Rock on neljakümne üheksas

Sindi noortevolikogu algatusrühm alustas kodulinna laululaval esmaste ettevalmistustöödega, et juba reedel saaks hakata laupäeval toimuva Sindi Rocki jaoks lavakonstruktsioone, heli ja valgustehnikat paigaldama.

Tegelikult on Sindi noortevolikogu algatusrühma innukaid tegijaid märksa rohkem kui ukseavasse mahtus Foto Urmas Saard
Tegelikult on Sindi noortevolikogu algatusrühma innukaid tegijaid märksa rohkem kui ukseavasse mahtus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]„Minu initsiatiiv see küll ei olnud, et võtta luud ja hakata koristama,” kinnitas Tõnismäe.[/pullquote]Mullu toimunud Sindi Rocki tarbeks korrastasid samad noored laululava, värvisid seinu ja joonistasid Pärnu Kunstikooli direktori Kristel Kallau juhendamisel maalinguid. Nüüdseks asendasid tegevusetuse käes vaevlevad tundmatud käed kunstipäraselt kujundatud seinad mõttetute sodimistega. Tori valla kultuurinõunik Mart Tõnismäe ütles, et lisaks üldtuntud roppustele olevat tehtud veel 62 täiendavat vaimuvaest kritseldust.

Kristiina Anufrieva rääkis, et nõunik kirjutas algatusrühmale kirja, milles palus noorte abi seinte ülevärvimiseks. Aga Tõnismäe sõnul vastasid noored hoopis palju enamaga. „Tulles ja nähes kui jube siin on, otsustasime võtta prügikotid, kindad ja luuad kätte,” selgitas Kristiina. „Minu initsiatiiv see küll ei olnud, et võtta luud ja hakata koristama,” kinnitas Tõnismäe.

Loe edasi: Juubelieelne Sindi Rock on neljakümne üheksas

Karl Mäe on Uhla–Rotiküla kolmanda elamusjooksu võitja

Uhla – Rotiküla jooksud on pühendatud taasiseseisvumise päevale ning Pärnu Raeküla linnaosa ja Häädemeeste valda siduvale Pätside perekonnale, kelle liikmed mõjutasid kunagi mõlema piirkonna arengut. Sellest ka korraldajate tahe kinkida Eesti Vabariigi sajanda juubeli aastatel tervisliku liikumise harjumus Pätside radadel.

Andres Veerpalu õnnitleb endast väledamalt jooksnud kolmanda Uhla–Rotiküla  elamusjooksu võitjat Karl Mäed Foto Urmas Saard
Andres Veerpalu õnnitleb endast väledamalt jooksnud kolmanda Uhla–Rotiküla elamusjooksu võitjat Karl Mäed. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Vaatamata väga vihmasele ilmale osales Uulu staadionil 32 last ja Raeküla staadionil oli väikseid sportlasi 28.[/pullquote]Korraldustoimkonna liige Mikko Selg ütles, et tänavu registreerus jooksule umbes sama palju, kui kahel esimesel aastal kokku. Kuigi rada on muutunud kergemini läbitavaks, mõjutas eeldatud tulemustest veidi pikemaid ajanäite pidev vihmasadu.

Esimesena jooksis läbi finišilindi Karl Mäe, kelle ajaks fikseeriti 0.35.53. Esimese jooksu võitja Andrus Veerpalu parandas sedakorda oma aega pea kahe minutiga, saades tulemuseks 0.36.43. kolmandana finišeerunud Martin Tarkpea ajaks mõõdeti 0.37.47. Parim Raeküla meesjooksja Raio Piiroja jäi nelja sekundiga neljandaks: 0.37.51.

Naistest eelmise aasta teise koha omanik Jaana Õunaid tuli tänavu õrnema soo esindajaist ajaga 0.44.48 esimeseks ja mullune võitja Anu Teppo saavutas ajaga 0.44.58 teise koha. Kolmandana lõpetas Klaarika Kuusk, tulemuseks 0.44.59, mis tähendas kõigest ühe sekundilist vahet eespool jooksjaga.

Loe edasi: Karl Mäe on Uhla–Rotiküla kolmanda elamusjooksu võitja

Mäletades lähiminevikku

Üheksandat korda peeti taasiseseisvumise päeval Tahkurannas hapukurgi festivali ja sama palju kordi on seda päeva alustatud Eesti esimese presidendi mälestusmärgi juures väikese ajalootunniga.

Ühislaulmist saadab Õnnela Teearu Foto Urmas Saard
Ühislaulmist saadab Õnnela Teearu. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Aga imet saadeti eestlase talupoja tarkuses korda juba mitu aastakümmet varemgi siinsamas Tahkurannas[/pullquote]Hoolimata lakkamatust vihmasajust tuli kohale umbes 30 inimest. Kui Häädemeeste vallavalitsuse liige Maia-Liisa Kasvandik oli avasõnad öelnud, avas kogunenud rahvas suud ja südamed laulule „Mu isamaa armas”, mida saatis akordionil Õnnela Teearu. Pärast Sindi ajalooklubi liikme Urmase sõnavõttu jätkus ühislaulmine veel mitme hästi tuntud lauluga.

Urmas avaldas arvamust, et ajavahemikku aastatel 1987 kuni 1994 mahub nii umbes kümmekond või tosin mäletamist, mida võiks kestvalt ja põlvest põlve jutustada. „See on terviklik legend, mis aitab ühe rahva iseolemist meie endi jaoks selgemini mõtestada.” Rahvuslik taasärkamine tõusis märgatava julgusega esile 1987. aastal ja jõudis ühe vahemaa läbimise järel võiduka tulemuseni, kui 1994. aastal vaenuliku riigi armee viimse meheni Eestimaa pinnalt lahkus. „Kõigi asjade loetlemine tollest ajast nõuaks kiirkäigul märksõnadena nimetamisel sedavõrd palju tähelepanu, et eelistan siiski piirduda vaid mõne üksiku asjaga.”

Loe edasi: Mäletades lähiminevikku

Pärnumaa otsib toidumeenet

2018. aasta on Pärnumaa maitsete aasta ning selle raames otsib Pärnumaa oma piirkonnale iseloomulikke toidumeeneid. Toidumeenete konkursile kutsutakse osalema kõiki, kes Pärnumaal midagi toodavad või kasvatavad.

Kadi Elmeste tutvub Pärnumaal toodetavate veinidega, mille rohkust on märgatud üleriigiliseltki Foto Urmas Saard
Kadi Elmeste tutvub Pärnumaal toodetavate veinidega, mille rohkust on märgatud üleriigiliseltki. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Oma lemmiku toidumeenete seast valib ka maaeluminister Tarmo Tamm.[/pullquote]Pärnumaa maitsete aasta projektijuhi Kadi Elmeste sõnul soovitakse Pärnumaa toidumeenete konkursi abil leida piirkonnale iseloomulikke tooteid, mida oleks külastajatel tore kingitusena kaasa võtta. „Nii saame väärtustada kohalikku toidupärandit, laiendada Pärnumaa maitsete levikut ning innustada ettevõtjaid panustama tootearendusse,“ sõnas Elmeste.

Pärnumaa toidumeenete konkursi auhinnafond on 2000 eurot, mille eest ostetakse võidutöid ja parimad tooted saavad pärjatud tiitliga „Pärnumaa parim toidumeene”. Oma lemmiku toidumeenete seast valib ka maaeluminister Tarmo Tamm.

Et parimad tooted saaksid vääriliselt tunnustatud, valitakse toidumeeneid neljas kategoorias: parim toidumeene, parim joogimeene, parim leib ja uudistoode, mis on spetsiaalselt konkursi jaoks loodud.

Loe edasi: Pärnumaa otsib toidumeenet

Audru suvilaalad varustatakse tsentraalse joogiveega

Pärnu linnavalitsus suurendab AS Pärnu Vesi aktsiakapitali 549 997 euro võrra, et alustada Audru osavalla Muti ja Tiigi suvilaalade ühisveevärgiga ühendamist.

Siim Suursild, Pärnu abilinnapea Foto Urmas SaardAbilinnapea Siim Suursilla sõnul on suvilaalade ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga ühendamiseks kavas kulutada kaks miljonit eurot. „See on alles esimene etapp, nelja aasta jooksul investeeritakse kaks miljonit. Selle aasta raha eest jõuab teha kaks-kolm tänavat,“ selgitas Suursild.

Ehituseks kuluva ligi poole miljoni euro arvelt suurendab Pärnu linn AS Pärnu Vesi aktsiakapitali 85 937 aktsia võrra. Pärast aktsiakapitali suurendamist on ettevõtte uueks aktsiakapitaliks 16 235 582,04 eurot, ühe aktsia nimiväärtuseks on 6,40 eurot.

Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik

 

Siim Suursild, Pärnu abilinnapea. Foto: Urmas Saard

Pärnu tahab ühiselt Tartu ja Viljandiga kandideerida Euroopa kultuuripealinnaks

Pärnu linnavalitsus tegi volikogule ettepaneku kandideerida 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnaks koos Tartu ja Viljandiga, et üheskoos väärtustada kohalikku kultuuri.

Pärnu südalinnas kõrguv Eliisabeti kiriku torn on üks kaugele paistvatest maamärkidest Foto Urmas Saard
Pärnu südalinnas kõrguv Eliisabeti kiriku torn on üks kaugele paistvatest maamärkidest. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Marko Šorin: “Kes suudaks innustada paremini kui Pärnu, Tartu ja Viljandi üheskoos?”[/pullquote] „Meie eesmärgid on samad,“ ütles Pärnu abilinnapea Marko Šorin. „Tahame huvitavat ja loomingulist elukeskkonda, väärtustame kohalikku kultuuri ja soovime seda mitmekesistada. Alati pole mõtet omavahel konkureerida, koostööst võidaks pool Eestit.“

Šorini sõnade kohaselt on kõik Euroopa ja ülejäänud maailma linnad aru saanud, et vaja on arendada kogu piirkonda, mitte üksikuid linnu. Euroopa jaoks on Pärnu, Tartu ja Viljandi üks, küll väikeste eripäradega, kuid terviklik piirkond.

Pärnu plussideks on meri, suviselt kirev kultuurielu, looduslähedus ja 11 000 aasta vanune ajalugu. Viljandi on eeskuju väikelinnast, mis suudab end suureks teha, Tartu haritlaskonnaga ei suudaks Eestis keegi võistelda. Üksteisele tuge pakkudes ja igaühe tugevusi ära kasutades suudame turistidele pakkuda enam ja luua sidemeid, mis jäävad kestma ka pärast kultuuripealinnaks olemist.

Kõik kolm linna tahavad kaasata võimalikult rohkem inimesi. Euroopa kultuuripealinn 2024 ei ole üksikud ehitised ega kallid kontserdid, vaid ühine selgade kokkupanemine, et vältida inimeste kolimist pealinna ja selle lähiümbrusesse.

„Inimestel peab hea ja huvitav elada olema kogu Eestis. Kes suudaks neid innustada paremini kui Pärnu, Tartu ja Viljandi üheskoos?,“ lausus Šorin.

Pärnu linnavolikogu arutab linnavalitsuse ettepanekut 6. septembril.

Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik

Tahkurannas taastati austus omakandi sõjameeste vastu

President Konstantin Pätsi ristimiskirikus avati esimeses maailmasõjas ja vabadussõjas langenute nimedega mälestustahvlid, mis olid paarikümneks aastaks jäetud omavalitsuse hoolimatuse tõttu kolikambrisse vedelema.

Häädemeeste abivallavanem Helve Reisenbuk tunnustab kodanike aktiivi, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liitu ja kirikut mälestustahvlitele uue asupaiga leidmise eest Foto Urmas Saard
Häädemeeste abivallavanem Helve Reisenbuk tunnustab kodanike aktiivi, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liitu ja kirikut mälestustahvlitele uue asupaiga leidmise eest. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Asjaajamisega asus nobedalt tegutsema Uulu segakoori kultuuri- ja ajaloohuviliste algatusrühm[/pullquote]Tänane EAÕK Tahkuranna Jumalasünnitaja uinumise kiriku nimepäev algas vee pühitsemisega, jätkus liturgilise jumalateenistuse ja ristikäiguga ümber pühakoja. Jumalateenistuse viimases osas toimus pidulik 88-aasta vanuste mälestustahvlite avamine ja vastavalt õigeusu tavale veega pühitsemine. Kogu teenistust viis läbi ülempreester Ardalion Keskküla.

Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevjuht Tiina Tojak on suure hulga ajalooliste dokumentide läbitöötamise tulemusena toimetanud trükikõlblikuks voldiku, mis annab mälestustahvlite saamisloost ja käekäigust hea ülevaate. Ta meenutas, et 1930. aasta 25. mai kujunes Uulu rahvale tõeliseks suurpäevaks, kui Uulu vallamaja üldruumi seinale kinnitati kaks poleeritud mustast graniidist tahvlit: üks esimeses ilmasõjas ja teine Vabadussõjas langenute mälestuseks. Pühitsemist toimetasid EELK Eliisabeti koguduse õpetaja August Grünberg (Arumäe) ja EAÕK Pärnu Johannese Jumalaema Uinumise koguduse preester Paul Poska.

Loe edasi: Tahkurannas taastati austus omakandi sõjameeste vastu

Raekülasse tuleb tänavafestival

„Raeküla rahvas pole just väga harjunud tänavate sulgemisega, aga loodan, et kõik sujub siiski kenasti,” ütles Raeküla Vanakooli Keskuse juhataja Piia Karro-Selg „Tänavafestivali Augustijäljed Raekülas” tutvustamise hakatuseks.

Lembitu tänava ääres asuv Raeküla Vanakooli Keskus Foto Urmas Saard
Lembitu tänava ääres asuv Raeküla Vanakooli Keskus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Näiteks oodatakse kuulama imeilusat kontserti flöödil, mille esitab jaapanlanna Mizuki Shindo[/pullquote]Pärnu Raeküla linnaosas hakkavad augustijäljed meeleolu looma 10. augusti õhtupoolikul, täpsemalt kell 18.00. Kui lusti jätkub, siis lõpeb festival alles laupäeva varajaste hommiktundideni kestva tantsumaratoniga.

„Varem on Vanakooli keskus mõnel aastal osalenud Pärnu kesklinnas korraldatud tänavafestivalil Augustiunetus. Nüüd teeme mõneti sarnast festivali Augustiunetusel kogetu põhjal esmakordselt oma linnaosas. Loomulikult tuleb ära märkida, et teisedki linnaosad on meile head eeskuju näidanud. Kuid peamiselt oleme siiski innustunud oma mahuka projekti „Kes need jäljed siia jättis, kes neid jälgi mööda käis?“ korraldamisest,” rääkis Piia. „Kuidas siis ikka Raeküla ilma tänavafestivalita saab jätkata, kui kõik teised juba nõnda edumeelsed on olnud!”

Loe edasi: Raekülasse tuleb tänavafestival

Väärikate ülikool tähendab aktiivset käimist oma elurajal

Täna toimus peatselt algavaks õppeaastaks TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli uute õppijate registreerimine.

Sindis elav Helve Kalde alustab TÜ Pärnu Väärikate ülikooli kümnendal tegevusaastal esimest õppeaastat Foto Urmas Saard
Sindis elav Helve Kalde alustab TÜ Pärnu Väärikate ülikooli kümnendal tegevusaastal esimest õppeaastat. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Aprillis planeerime teha elukestva õppe konverentsi, kuhu on oodatud kõigi Eestis tegutsevate väärikate ülikoolide esindajad[/pullquote]„Midagi erilist me oma õppekavas ei paku, aga see on tee, mida mööda me astume. Seda teed võib nimetada aktiivseks käimiseks oma elurajal, et märgata ja huvituda meie ümber toimuvast. See ongi Väärikate ülikooli peamine eesmärk,” selgitas Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli kohe usutluse alguses.

Esimesed inimesed olevat tulnud täna hommikul juba paar tundi enne välja kuulutatud aega oma nime kirja panema, et mitte viimastena nimekirjast eemale jääda.

Nii see oli. Küsitakse, kas meil on piiratud huviliste hulka ja kui palju me sel juhul registreerime? Mingit piirangut me ei tee ja kõik soovijad saavad ennast registreerida. Omaette küsimus on ruum, kuhu kõik soovijad ära mahutada. Ruumikitsikus on meil tõsine probleem, aga probleeme on elus alati. Eks me siis sedagi püüame lahendada vastavalt võimalustele ja vajadustele. Saalis on kaks esimest rida garanteeritud vanusele 80+. On küsitud vanuselise piirangu kohta. Seda piirangut ei ole. Vanim osaleja on olnud saja-aastane, August Puuste. Nii kaua kui ta käis, kõndis ta täiesti iseseisvalt oma jalal. Tema mõistus püsis kuni lõpuni väga selge arusaamisega. Puuste ei maganud esimeses pingis mitte kunagi. See oli minu jaoks ääretult motiveeriv kogemus.

Loe edasi: Väärikate ülikool tähendab aktiivset käimist oma elurajal

Väliharf Sindis

Augustikuule kavandatud Sindi suvemuusika kontsertide sarja avasid täna ansambli Väliharf paljajalgsed laulu- ja pillimehed Marko Matvei ning Anto Siimson.

Väliharfi mehed Anto Siimson ja Marko Matvei enne kontserdi algust Sindi seltsimaja ees Foto Urmas Saard
Väliharfi mehed Anto Siimson ja Marko Matvei enne kontserdi algust Sindi seltsimaja ees. Foto: Urmas Saard

Rõõmsameelsed muusikud ütlesid, et alles eile esinesid nad Hiiumaal kuulsa „Eifeli” torni läheduses ja juba täna õhtul peavad nad jõudma veel Alutaguse laante keskele Tudu alevikku. Sindi rahvale esinesid mehed esmakordselt, kuid teleekraani vahendusel on saates Rahvabänd osalenud duo enda tuttavaks teinud arvatavalt tervele Eestimaale.

Algselt välja kuulutatud teadete kohaselt pidanuks linnarahvas kogunema Väliharfi kuulama Kiriku parki, aga vahetult enne kontserdi toimumist seisis Sindi seltsimaja juhataja Anneli Uustalu Pärnu maantee ja Jaama tänava nurgal, et koos abilistega suunata suvekontserdi külastajad seltsimaja seinte vahele. Uustalu sõnul tehti ümberkorraldus kaunil suvepäeval seltsimajast olenematutel asjaoludel. Vaatamata väikesele segadusele ja kontserdi algusaja edasi nihutamisele kogunes seltsimaja väikesesse saali seitsmekümne inimese ümber, millega esinejad näisid olevat päris rahulolevad. Marko ja Anto pelgasid, et lämbe suvepäev ei meelita keset päeva eriti palju inimesi kodust välja tulema.

Loe edasi: Väliharf Sindis

Ettevõtjaid kutsutakse osalema Pärnu Kohvikute Nädalale

Pärnu Kohvikute Nädal toimub oktoobrikuus neljandat korda ja on laienenud sel aastal ka Pärnumaale.

Kadi Elmeste Foto Urmas Saard
Kadi Elmeste. Foto: Urmas Saard

Seekord avatakse kohvikute nädal 100 ühepäevakohvikuga Pärnus ja Pärnumaal, kus külalisi kostitatakse laupäeval, 6. oktoobri keskpäevast õhtu kuueni. Ühepäevakohvikuid oodatakse avama nii elukutselisi kui ka kodus küpsetajaid.

Kohvikute nädala korraldaja Kadi Elmeste sõnul on sel korral kohvikute nädalal uuenduseks see, et pakkumistel ühtset fikseeritud hinda ei ole. Teemanädalal pakutakse salatist, desserdist ja tassist teest või kohvist koosnevat einet, mille hinna saavad ettevõtjad ise määrata. Ühepäevakohvikute menüü saab koostada omal valikul. “Küll aga ootame osalejatelt pakkumiste koostamisel kohaliku tooraine kasutamist, mille päritolu on menüüs välja toodud. Pärnumaa on valitud sel aastal Eesti toidupiirkonnaks ja meie sooviks on väärtustada piirkonna tootjaid,” täpsustas Elmeste.

Osalemissoove toitlustusettevõtetelt ootame 10. augustiks meilile maitsed@visitparnu.com

Pärnu Kohvikute Nädala eesmärk on ergutada madalhooaja kohvikukülastusi, tutvustades siinseid kohvikuid nii pärnakatele kui ka linnakülalistele. Pärnu Kohvikute Nädal viiakse ellu koostöös ettevõtjate ja Pärnu linnavalitsusega. Eelmisel aastal käis kohvikute nädalal üle 6000 külastaja.

Pärnumaa maitsete aasta Viljandi pärimusmuusika festivalil

XXVI Viljandi pärimusmuusika festivali piknikualal on kõigil neljal päeval ennast sisse seadnud Pärnumaa maitsete aasta projektis osalevad firmad, kellest mõnedki tekitavad nostalgia laksu.

Piesta Kuusikaru spetsiaalselt Viljandi folgi ajaks valmistatud jook Foto Urmas Saard
Piesta Kuusikaru spetsiaalselt Viljandi folgi ajaks valmistatud jook. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Päris huvitava nostalgia nurga tekitavad kõrsikud vanades kollastes pappkarpides[/pullquote]Pikniku ala Viljandi järve poolses otsas äratab tähelepanu sinist ja musta värvi kirjades valge lipp: 2018 – Pärnumaa maitsete aasta.

„Tulime Viljandi folgile nelja ettevõttega, kes asuvad ühise pinna peal. Peale nende asub veel meie kauplemise alalt veidi kaugemal veini müüv Mamma & Frukt. Ka Jaaniotsa siidritalu jääb eraldi. Nemad vajasid pisut suuremat pinda,” selgitas Pärnumaa maitsete aasta projektijuht Kadi Elmeste (foto 012). Tegelikult on hästi vahva niimoodi ühiselt välja tulla. Meil on siin toitlustaja OÜ Tänav, kes kasutab Pärnumaal toodetud aineid. Kõik siin valmistatu on ehe Pärnumaa kohalik kaup. Meil on esindatud Allikukivi veinimõis, õunamahla pakkuja Piesta Kuusikaru farm Kullimaalt, Vändra vallast. Veel on OÜ Metste Aiandustalu, kes teeb Eestis unikaalse taluna üle saja tšilli toote, mis on täiesti ulmeline,” kiitis Elmeste Viljandisse tulnud tegijaid.

Loe edasi: Pärnumaa maitsete aasta Viljandi pärimusmuusika festivalil

Joonas Väärtnõu: Tori autoorienteerumise lisaülesannete varustuse hulka võiks kuuluda ujumisriided

Homsele Tori Valla Autoorienteerumise esimesele võistlusele on tänase seisuga registreerunud 29 võistkonda. Võistluspäeva läbiviimist korraldav Joonas Väärtnõu annab Seiklusministeeriumi kodulehel täpsustavaid teateid ja viimaseid juhtnööre.

Tori alevik Foto Urmas Saard
Tori alevik. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Iga fikseeritud kiiruse rikkumine võtab tiimilt maha 5 punkti.[/pullquote]Kuna kasutatakse elektroonilist ajavõttu, siis peab iga tiim laadima oma android süsteemiga telefonile seikluse rakenduse, mis muutub aktiivseks juba täna õhtul. Siis saab võistlusega liitumiseks rakendusse sisse logida.

[pullquote]Punkte jääb rajale 45 ja need asuvad kolmes erinevas raskusastmes.[/pullquote]Tammiste lasteaia parklasse kogunetakse kella 10.00-st. Kell 10.58 jagatakse kõigile võistkondadele kaardid ja sõidule antakse start kell 11.00. Võistluskaarte on kaks ja need on A3 formaadis veekindlad. Võistlusraja pikkuseks kujuneb umbes 100-120 km.

Loe edasi: Joonas Väärtnõu: Tori autoorienteerumise lisaülesannete varustuse hulka võiks kuuluda ujumisriided

Sindi paisu lammutamiseks sõlmitud leping avab Pärnu jõe vee-elustikule

Täna allkirjastasid Keskkonnaagentuur ja konsortsium GRK Infra AS ning Graniittirakennus Kallio Oy lepingu, et alustada Pärnu jõel asuva Sindi paisu lammutustöödega.

Sindi pais Pärnu jõe paremkaldalt vaadatuna Foto Urmas Saard
Sindi pais Pärnu jõe paremkaldalt vaadatuna. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Lepingu kohaselt kulub ehitustöödeks kaks suvist madalveeperioodi, millele järgneb kolmas aasta kudealade rajamiseks.[/pullquote]Nii anti pärast pikki ettevalmistustöid start kolm aastat kestvatele ehitustöödele, millega kõrvaldatakse Pärnu jõestikus olulisim rändetõke.

Keskkonnaagentuuri kodulehel selgitatakse, et Pärnumaal Sindi linnas paiknev pais asub Pärnu jõe suudmest 14 km kaugusel ning selle tõttu jääb 90% Pärnu jõestikus asuvatest kude- ja elupaikadest kaladele ja muule vee elustikule kättesaamatuks. „Pärnu jõgikond hõlmab 6920 ruutkilomeetrit, selles on 270 jõge ja oja, pikkusega kokku üle 3300 km ja täna on need rändelolevatele kaladele praktiliselt suletud,“ kirjeldab Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala paisu avamise mõjuulatust. „Suurima potentsiaaliga lõhejõel kasutatakse täna vähem kui 1% võimalikust potentsiaalist – merre tagasi jõuab alla 100 noore lõhe aastas. Meie ülesanne on see olukord lahendada,“ sõnab Ala.

Loe edasi: Sindi paisu lammutamiseks sõlmitud leping avab Pärnu jõe vee-elustikule

Avatud talude päevale viivad tasuta bussid

22. juulil toimuval neljandal üle-eestilisel avatud talude päeval viib huvilisi taludesse jumalatosin tasuta bussi, millest kaheksa sõidab ringi mandril ning kolm külastab Saaremaa talusid. Tasuta bussireise taludesse korraldavad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit.

Mätiku talu peretütar Mirjam Pikkmets Oidremal 2016. a Avatud talude päeval. Foto: Urmas Saard
Mätiku talu peretütar Mirjam Pikkmets Oidremal 2016. a Avatud talude päeval. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Hetkeseisuga osaleb 2018. aastal avatud talude päeval 296 talu ja põllumajandustootmist.[/pullquote]„Bussireiside kavandamisel ja talude valimisel oleme lähtunud sellest, et saaksime reisiseltskonnale pakkuda võimalikult mitmekülgset pilti Eesti talupidamistest. Bussireisidele ootame registreerima kõiki, kes sooviksid saada osa avatud talude päevast läbi põnevate reisikavade,“ sõnas Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo kutsub avatud talude päeval uurima põllumeestelt, kuidas kaasajal taimi ja loomi kasvatatakse. „Eesti inimeste kokkupuude põllumajandusega on jäänud aasta-aastalt üha nõrgemaks ja see on väetis müütidele ning väärarusaamadele. Eesti põllumees on alati hoidnud külalistele väravad lahti ja on ikka valmis selgitama, kuidas kasvatatakse vilja ja karja ning miks tuleb põldudel ravida taimi ja tõrjuda kahjureid.“

Loe edasi: Avatud talude päevale viivad tasuta bussid

Vandaalid mäkerdasid Pärnu Vabadussõja monumenti

Täna märgati, et Pärnu Alevi kalmistul on Vabadussõjas langenute monumendile tehtud punakaspruuni aerosoolvärviga arusaamatuid märke ja kirjutatud kohatu sõnumi.

Mäkerdis Vabadussõjas langenute mälestussamba esiküljel Pärnus Alevi kalmistul Foto Urmas Saard
Mäkerdis Vabadussõjas langenute mälestussamba esiküljel Pärnus Alevi kalmistul. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Mais 2015 langes rüüstajate ohvriks kotka küüniste vahel rippuv vaskmadu[/pullquote]Kella ühe paiku päeval käisid Arvo Põlluste, Pärnumaa muinsuskaitse seltsist ja Marko Luhaoja, Lääne-Eesti piirkonna tehniline konsultant Caparoli profikeskusest Pärnus, vaatamas kuidas pahandust kiiresti kõrvaldada.

Tiina Tojak, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevdirektor, meenutas mullu septembris nende ühenduse poolt läbi viidud uuenduskuuri ja oli huligaanide tegevusest sügavalt nördinud. Luhaoja ütles, et eelmisel sügisel kasutatud betoonivärvist on markeering alles ja nii on hõlpsam täpselt sama tooni segada. Igasuguste grafitite ja muidu sodimiste mahavõtmiseks on neil kasutada umbes paarkümmend erinevat vahendit. Nende kasutamine oleneb aluspinnast, millele on soditud. Kahjustusega tutvunud töömehed loodavad rikutud pinnad uuendada juba tänase päeva jooksul. Seda siiski juhul, kui ilm püsib kuivana.

Loe edasi: Vandaalid mäkerdasid Pärnu Vabadussõja monumenti

Rääma rahvas kutsub kogukonnapäevale

Laupäeval, 14. juulil peetakse Pärnus Rääma Rahva Oma Päeva nime kandvat kogukonnaüritust, mille raames saab Rääma linnaosa paremini tundma õppida, nautida kultuuriprogrammi ning külastada räämakate koduhoove.

Aldur Vunk Foto Urmas Saard
Aldur Vunk. Foto: Urmas Saard

Päeva korraldab linnaosakeskus Nooruse Maja, mille suveaias esinevad kell 11.30-15.30 Piccolo Pelimanid, kõhutantsutrupp Hessa, ansambel Top Ten, rahvatantsurühm Kaera Jaan ning Uus Vana Teater. Keskpäeval räägib Nooruse Maja saalis Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk Rääma ajaloolistest piiridest. Kell 13 ja 15 viivad MTÜ Pärnu Giidide Ühingu giidid suveaiast huvilised tutvuma linnaosa ajaloo ja vaatamisväärsustega. Kella 14ni on avatud lasteala erinevate tegevustega. Lisaks ootavad avastamist 16 kodukohvikut, söögikohta ja hoovimüüki.

“Mulle meeldib, et sündmuse kese on tänavu nihkunud meie suveaiast Räämale laiali ja külalistel on oluliselt suurem valikuvõimalus,” kommenteeris Nooruse Maja direktor Uudo Laane. “Avatud kodudes ei peeta ainult kohvikuid, vaid on lähenetud väga loominguliselt: planeeritud on mitu kontserti, maalinäitus, raamatuesitlus, India-teemaline hoov ja puitmajade renoveerimise infopäev.”

Täpsema info sündmuse kohta leiab lehelt omapaev.weebly.com.

Karin Klaus

Pärnus valmistatud majake KÄRG oli Soomes OKRA messil üliedukas

Pärnus asuv firma Straw Building OÜ viis eelmisel nädalal Soome mainekale messile põhuplaadist, puidust ja tselluvillast valmistatud majakese, mis ei vaja üldisest elektrivõrgust toidet.

Õnnelik aga väsinud meeskond majakese KÄRG ees koosseisus Iko Uueni, Germo Karro, Sten Hoolma ja Andres Kolju Mikko Selg
Õnnelik aga väsinud meeskond majakese KÄRG ees koosseisus Iko Uueni, Germo Karro, Sten Hoolma ja Andres Kolju. Foto: Mikko Selg

[pullquote]Tänu päikesepaneelidele ja nendega ühendatud akupangale on majal tõhus elektrivarustus[/pullquote]Firma juhataja Germo Karro sõnul on majake ühe tema ammuse idee teostus. Karro sõnul saab seda lihtsalt transportida ning majake ei vaja tugevat vundamenti ega elektrivõrguga ühendamist. Tänu katuse osaks olevatele Viljandi firma Solarstone OÜ valmistatud päikesepaneelidele ja nendega ühendatud akupangale on majal tõhus elektrivarustus olemas. Maja saab kasutada igal aastaajal.

Maja aknad ja uksed valmistati Ysse OÜ meistrite käe läbi. Energiatõhususe järgi on majake A++ kategoorias.

Näidisena kaasas olnud KÄRG müüdi ühe külastaja palvel ning nüüd rõõmustab see juba uusi omanikke.

Loe edasi: Pärnus valmistatud majake KÄRG oli Soomes OKRA messil üliedukas