Tartu rahulepingu sõlmimise 99. aastapäeval kogunetakse Pärnus Alevi kalmistule, Sindis koolimajja ja Seljamaa mälestusmärgi avamisele, Tallinnas Nõmme Rahu kirikusse.
Nõmme Rahu kirik. Foto: Jukko Nooni
Juba homme, 1. veebruaril kell 18 toimub Pärnu raekojas Tartu rahulepingu sõlmimise 99. aastapäevale pühendatud kontsert. Esinevad Pärnu Kunstide Maja poistekoorid ja Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor. Dirigendid Evelin Mei ja Marika Pärk. Kuulajaid tervitab Pärnu abilinnapea Marko Šorin.
Täna ennelõunal asetati Julius Friedrich Seljamaa pronksist büst graniidist püsttahuka otsa ja kogu taies kaeti koormakattega, mis laupäeva hommikul asendatakse kolmikvärvides kangaga, et juba Tartu rahu 99. aastapäeval avada erilise pidulikkusega Sindis sündinud mehe auks monumentaalne mälestusmärk.
Kujur Ülo Kirt annab oma tööle, Seljamaa büstile, viimast lihvi. Foto: Urmas Saard
[pullquote]oskus viibida õigel ajal õiges kohas ja kasutada avanenud võimalusi eesti rahva teenimiseks[/pullquote]Julius Friedrich Seljamaale (8. aprill 1883 – 17. juuni 1936) monumendi püstitamise mõte sündis Sindi ajalooklubi eestvedamisel kodanike algatuse korras. Lisaks Sindi ajalooklubi poolt väljakuulutatud annetuste kogumisele panustasid idee teostumise heaks Tori vald ja Rohelise Jõemaa koostöökogu Leader programmi meetmega.
Monumendi kaks graniidist moodulit paigaldati läinud aasta detsembri keskel. Vundamendi külgedest eenduv graniitplaat on mõõtmetega 1,66 X 1,21 m, jättes mulje nagu alus ripuks õhus. Alusplaadile toetub püstine risttahukas mõõtmetega 2,1 X 0,53 X 0,6 m. Punakaspruun graniit toodi Soomest, mõnesaja kilomeetri kauguselt Helsingist. Graniiti töötles Eero Vainikka (Sorvikivi OY, Soome). Seljamaa büsti autor on kujur Ülo Kirt. Büsti valas pronksi Tormis Disain OÜ loovjuht Bruno Kadak. Büst kaalub umbes 100 kilogrammi. Seljamaa allkirja valmistas ja tegi pronksivalu samuti Kirt oma Häädemeeste ateljees.
Kui Piia Karro-Selg kutsus mind pajatama Raeküla inimestele oma tegemistest ja kindlasti ka Seljamaa monumendi sünniloost, siis õnnestus tal üksnes temale omase võluväega mõne minutiga selliselt ära „tinistada”, et andsin pikemalt mõtlemata nõusoleku, millest olnuks hetk hiljem juba väga piinlik ära öelda.
Kogunemine Raeküla Vanakooli keskuse koosolekute ja nõupidamiste ruumi. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Usun pigem juhitud juhustesse[/pullquote]Leppisime kokku, et juttu tuleb Sindi kui kogukonna mõjust kodanikuaktiivsuse kujunemisele. Olles veidi mõttesse süvenenud mõistsin ka Raeküla Vanakooli keskuse head mõju, mis levib perekond Pätside-aegse Pärnu linnaosa piiridest palju kaugemale. Servapidi puudutab see Sindi linnagi.
Presidendi kell
Raeküla rahvas oskab hästi teadvustada Pätside tähtsust oma linnaosa arenguloos. Kuid Eesti esimene president omab kindlat kohta ka Sindi ajaloos. Sindi raekoja avamise (8. augustil 1937) puhul kinkis riigivanem Konstantin Päts raekoja torni kella muretsemiseks Sindi alevivalitsusele 1000 krooni, mille andis üle pea- ja siseministri abi August Tuulse (Tenson). Enne sõda jäi torn siiski ilma kellata, aga mitte jäävalt. 2011. a 1. mail algatas tollane Sindi abilinnapea ja Sindi ajalooklubi liige Marko Šorin kella paigaldamiseks üldrahvaliku korjanduse – koguti 2700 eurot kella jaoks ja hiljem lisas linn täiendavalt juurde kella katteklaasi tarvis 1000 eurot. Tegu sai tehtud kodanike algatuse korras. Annetajate hulgas oli ka Toomas Hendrik Ilves ja presidendi kantseleiga kooskõlastatult nimetati Sindi tornikell Presidendi kellaks. Kell avati suure pidulikkusega 2013. a 1. mail.
Eile õhtul harjutas tänavu suvel toimuva laulu- ja tantsupeo ettelaulmise eelproovis Pärnu Aianduse ja Mesinduse seltsi projektkoor, mille koosseisu kuuluvad folkloorirühm Rannalised ja Rääma lastevanemate koor. Tavaliselt tehakse proove nii Rääma põhikoolis kui Pärnu Aianduse ja Mesinduse Seltsi saalis, sedakorda aga Raeküla Vanakooli keskuses.
Pärnu Aianduse ja Mesinduse seltsi projektkoori lauljad Raeküla Vanakooli keskuses. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Hiljemalt 30. mail antakse läbi laulu- ja tantsupeo elektroonilise registri igale kollektiivile teada ettelaulmise tulemused[/pullquote]Naiskoori juhatas dirigent Tõiv Tiits.
Pärnu Aianduse- ja Mesinduse seltsi eestvedaja Terje Ojaste sõnul otsiti võimalust esinemiseks ja seepärast tuldigi Raeküla vana koolihoone esinduslikku saali, kus kuulajaks olid peamiselt Raeküla seltsi inimesed.
Naiskoori eelproovides õpitakse nelja liigilaulu, millest kahe laulu ettelaulmine toimub 2. veebruari hommikul. Laulud on Mari Amori “Päikese tõusu aegu” ja Lembit Veevo “Suvine tuul”. Ettelaulmiseks tehakse kahest laulust valik loosimisega. Teises eelproovis, mis toimub 28. aprillil, on kohustuslik teos Seto viis “Kergotamine”, Kristel Laas. Seda esitatakse koos liikumisega. Lisaks valitakse loosiga üks teos kogu ülejäänud liigi- (teiseks lauluks võib olla ka naiskoori liigilaul Henry Laksi „Ilmaratas”) või midagi ühendkoori repertuaarist.
Pärnus Lembitu tänava ja Riia maantee ristil asuvas Raeküla Vanakooli keskuses alustatakse keelte koolitustega, mis on õppuritele täiesti tasuta kättesaadavad.
Ester Haas, Raeküla Vanakooli keskuse koolituste koordinaator. Foto: Urmas Saard
Raeküla Vanakooli keskuse koolituste koordinaator Ester Haas annab teada, et aadressil Lembitu 1 alustatakse 2. veebruaril koolitusega “Vene keele tase A1-A2”. Sellise tasemega õpe on mõeldud neile, kes kunagi küll vene keelt õppinud, kuid palju unustanud ning nüüd puudub enesekindlus või oskus end vene keeles väljendada. Teemad on praktilised ning esmajoones tegeletakse sellega, kuidas erinevates olukordades – näiteks telefonivestluses, teenindussituatsioonis jne – end vene keeles arusaadavaks teha. Õppetöö aeg valiti teadlikult nädala lõppudele, et ka töötavad inimesed saaksid osaleda.
“Eesti keel inglise keele baasil, A1-A2” algab 4. veebruaril ja toimub kaks korda nädalas õhtusel ajal, sobides samuti töötavale inimesele. Mõlema koolituse sihtgrupiks on põhi- või keskharidusega ja elukestvas õppes vähem osalenud inimesed. Kursuse läbimise järel peaks osaleja suutma suhelda lihtsates igapäevastes situatsioonides, näiteks anda enese kohta käivat infot või jagada selgitusi ametist tulenevate tegevuste kohta.
Mõlemad koolitused on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Prioriteetsete võtmepädevuste arendamine 2018-2020“ vahenditest. Rohkem teateid saab Raeküla Vanakooli keskuse kodulehel ja registreerimine toimub telefonil 5684 3445 või kirja teel ester@raekylavanakool.ee.
Täna jagas Eesti Kooriühing Estonia kontserdisaalis koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiaid. Kaheteistkümnes kategoorias kandideeris aastapreemiatele 75 nominenti.
Toomas Voll 2016. a Pärnus toimunud lipu päeva tähistamisel. Foto: Urmas Saard
Aasta dirigendiks valitud Toomas Voll on Pärnu muusikakooli neidudekoori Argentum Vox, üleriigilise neidudekoori Leelo vilistlaskoori Leelo vol 2, Pärnu muusikakooli koori Musala ja Tallinna ülikooli naiskoori dirigent, Eesti Kooriühingu mentor, hääleseadja Pärnu teatris Endla ja mitmekümne noore solisti juhendaja. 2018. aastal saavutas Leelo Vol 2 Eesti Naislaulu Seltsi nais- ja neidudekooride võistulaulmisel B-kategoorias II koha, neidudekoor Argentum Vox pälvis Veneetsia rahvusvahelisel koorikonkursil Musica in Venice oma kategooria võidu ja kulddiplomi ja osales Grand Prix’ voorus kolme parima koori hulgas.
Ta on juhatanud laste- ja neidudekoore mitmetel laulupidudel. 2016. a oli Voll Pärnus üleriigilise nais- ja neidudekooride laulupäeva „Üle Maarjamaa“ kunstiline juht, kui Eesti Naislaulu Selts koostöös Eesti lipu seltsiga tähistas lipu päeva.
Voll on kirjutanud üle poolesaja laste- ja koorilaulu ning seitsmele Eesti koolile hümnid.
Tema muusikaga on ilmunud kassett, CD-d ja laulikuid. Varem on Vollile omistatud Aasta õpetaja tiitel, Pärnu linna kultuuri aastapreemia ja Pärnumaa vapimärk ning Valgetähe V kl. teenetemärk.
Talvistekuu 24. päeval kaheksakümne viieseks saav Pärnumaa mees Heldor Käärats jutustas pühapäeval Seljametsa muuseumisse kogunenud sõpradele, tuttavatele ja spordisõpradele varemgi paljukuuldud pikast sportlikust eluteest, mida ilmestasid mitmesugused põnevad seigad.
Priit Neeme annab Pärnumaa spordiajaloo seltsi poolt Heldor Kääratsile üle tänukirja. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Heldori lemmikained olid ajalugu, geograafia ja kehaline kasvatus[/pullquote]Muuseumi näituseruumis tutvuti spordiajalugu koguva vanahärra väljapanekutega. Enne spordimehele sõna andmist eelnes õnnitlejate lõputu rivi. Lilled, kingitused, kallistused on juubeli lahutamatu osa. Heldor ise asetas siiski pearõhu spordile ja nimetas kogunemist spordiajaloo päevaks.
„Olin koolipoiss ja mäletan seda pühapäeva täpselt. Minu isa võimaldas oma leerivennale ulualust. Minu ülesanne oli natuke lammastel silm peal hoida. Ulualust saanud mees pani teki murule maha, olime seal kaks tõsist eesti meest. Üks 46 ja teine kaheksane. Vahetasime siis muljeid. Tema rääkis mulle, kuidas ta tegi noore mehena Lurichit. Olevat olnud üks raamat, mille järgi nad harjutasid. Ma olen seda raamatut otsinud, aga ka spordimuuseumist ei leidnud. Ta rääkis sellest, kuidas Lurichit tehes saab harjutamisega osavaks ja tugevaks,” meenutas Heldor. Ta tunnistas, et on rohkem Lurichi, kui Lutheri usku.
Täna paigaldas skulptor Ülo Kirt pronksi valatud Julius Friedrich Seljamaa allkirja, mille jäljend võetud Tartu rahulepingu dokumendilt, 2. veebruaril Sindis avatava mälestusmärgi graniittahuka külge.
Allkirja jäljend on liimimise järel koormarihmaga kõvasti kinni veetud. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Nüüdseks on jäänud veel üksnes Seljamaa büsti asetamine graniidist tahukale[/pullquote]Kirt ütles, et jäljendi tegemiseks käis ta raamatukogus ja otsis olemasolevaid dokumentide koopiaid. „Ega tema allkirju kusagilt mujalt ei õnnestunudki leida kui rahulepingu koopiatelt. Ka Internetis leiab väga hea kvaliteediga fotosid. Allkirja kõverike jäljendamine on identne, ainult mõnda väga peene niidiga veetud osa tegin pisut paksemaks. Allkirja lõpus oleva punkti jätsin ära. Aga Jul ja Seljamaa vahel oleva punkti kandsin graniidile samuti,” rääkis Kirt.
Allkirja pronksivalu tegi Kirt ise oma koduses ateljees, kus on valminud ka Seljamaa büst. Skulptuurse portree valas siiski pronksi Tormis Disain OÜ loovjuht Bruno Kadak, kellel on vajalikud oskused, kogemused ja vahendid. Praeguseks on Kirt lõpetanud ka patineerimise, mille tulemusena kaotati skulptuurilt kuldne läige. Nüüdseks on jäänud veel üksnes Seljamaa büsti asetamine graniidist tahukale.
Töötukassa tunnustas täna parimaid koostööpartnereid ja tööandjaid. Pärnumaa 2018. aasta tööandja tiitel anti Metsä Woodi Pärnu vineeritehasele. Mullu augustis ametlikult tööd alustanud tehases töötab aasta lõpu seisuga juba enam kui 100 töötajat. Täisvõimsusel tööle hakates saab Pärnu tehases tööd umbes 200 inimest.
Metsä Woodi Pärnu tehase personalijuht Merite Liidemaa-Pärn ja tehasejuht Kaarel Tali Töötukassa tänukirja ja meenega
[pullquote]Pärnu tehase täisvõimsus on plaanis saavutada 2020. aastaks ja selleks on vaja värvata veel ligi 100 töötajat.[/pullquote]“Kaks aastat tagasi tulid Metsä Woodi esindajad Töötukassasse jutuga, et järgmiste aastate jooksul vajab Pärnusse tulev ettevõte endale 200 töötajat. Tänaseks on Metsä Wood värvanud Pärnus tööle umbes 100 inimest. Lisaks on kasutatud ka programmi tööta ja õpi võimalusi ning töötajad on läbinud töötukassa toel koolitusi. Metsä Wood on Töötukassale silmapaistev partner, keda iseloomustab oma töötajatest hoolimine, nad teevad kõik selleks, et nende juures on hea töötada. Metsä Woodi tulek Pärnusse on kindlasti väga oluline kogu Pärnumaale, sest lisandunud on palju väärt töökohti,” ütles Eesti Töötukassa Pärnumaa osakonna juhataja Gerli Mets.
„On suur au saada Töötukassalt see tunnustav tiitel: oleme aasta jooksul palganud üle 100 töötaja ning see on olnud väga kiire, töörohke ja põnev aeg. Töötukassa tugi ja kogemused on meile palju abiks olnud. Usume, et hea koostöö jätkub ka edaspidi, sest palkame tehasesse järk-järgult töötajaid juurde,“ ütles Pärnu tehase personalijuht Merite Liidemaa-Pärn.
Põhja-Pärnumaa vallas elav ja töötav Heli Künnapas külastas käesoleva nädala alguses naabruses asuvat Tori valla Urge raamatukogu, kus tutvustas kirjanikuna oma loomingut ning rääkis kirjastajana ka paljude teiste autorite töödest. Väikeses seltskonnas toimunud pooleteist tunni pikkuse vestluse juures viibis vaikselt ka Heli noorim võsuke Johanna.
Heli Künnapas ja Johanna Urge raamatukogus. Foto: Urmas Saard
Täna külastasid Sindi Naisliidu liikmed oma kodulinlast, kelle nüüdne töökoht asub Pärnu linnavalitsuses.
Pärnu linnavalitsuse istungite saalis. Foto: Urmas Saard
[pullquote]püüti meenutada aastate taguseid aegu, kui tuldi tohtritelt abi saama[/pullquote]Viis minutit enne kokkulepitud aega tuli Pärnu abilinnapea Marko Šorin alla linnavalitsuse fuajeesse vastu, et oma külalisi juhatada läbi uste sinna kuhu iga juhuslik kodanik niisama jalutama ei pääse. Enamik naisi polnud halli terrasiitkrohviga kaetud Suur-Sepa 16 hoonet sellest ajast saadik seestpoolt näinud, kui kunagine polikliinik muudeti linnavalitsuse majaks. Mööda pikka koridori liikudes püüti meenutada aastate taguseid aegu, kui tuldi tohtritelt abi saama ja mis siis ühe või teise ukse taga täpsemalt oli. Linnavalitsuse ümberkolimine kuuest eraldi asuvast hoonest ühte majja toimus pea tosin aastat tagasi, täpsemalt suvel 2007. Suures majas on põrandapinda kokku 4585 ruutmeetrit, millest tänased uudishimulikud külalised nägid üksnes tühist osa. Aga mõnigi nähtud ruum pani imetlusest kulmu kergitama.
Paari nädala pärast alustab OÜ Nordlin Ehitus ettevalmistustöödega, et ehitada Pärnusse 2020. aasta suveks uus lasteaed ja ujula.
Marko Šorin, Pärnu abilinnapea. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Raja tänaval asuvast busside ümberpööramisplatsist kesklinna poole ehitatavad kaks hoonet on omavahel ühendatud.[/pullquote]„Viimati valmis täiesti uus lasteaed Pärnus 35 aastat tagasi. See oli Kastani lasteaed 1984. aastal, pärast seda on vanu maju üksnes renoveeritud. Ka uut ujulat on pärnakad pikisilmi oodanud,“ ütles abilinnapea Marko Šorin.
18 kuu jooksul valmivad Mai elamurajoonis lasteaed, ujula ja osa Raja tänavast. Päikest meenutav lasteaiahoone mahutab kaheksa aia- ja kaks sõimerühma. Ujula hoones on laste-, eel- ja põhibassein. Põhibassein on 25 meetrit pikk, seal saab ujuda kaheksal rajal.
Raja tänaval asuvast busside ümberpööramisplatsist kesklinna poole ehitatavad kaks hoonet on omavahel ühendatud. Mõlemad hooned on ühekorruselised, nende katusele paigaldatakse ligi 500 päikesepaneeli.
Täna peeti 15. korda Pärnumaa vene keele päeva „День русского языка 2019”, mis on enamik kordi toimunud Sindi gümnaasiumis õpetaja Tatjana Grigorjeva-Keerupi eestvedamisel.
Pärnumaa 15. vene keele päev Sindi gümnaasiumis. Foto Urmas Saard
[pullquote]terve tosina jagu Pärnumaa koole[/pullquote]Sindi gümnaasiumi 11. klassi õpilane Kristiina ütles добрый день, дорогие гости (tere päevast kallid külalised), endal ülirõõmus naerupuna põskedel. Sama rõõmsailmeline gümnaasiumi lõpetaja Chätlyn jätkas sõnadega добро пожаловать в Синдискую гимназию на традиционный день русского языка (teretulemast traditsioonilisele vene keele päevale Sindi gümnaasiumisse). Mõlemad neiud olid eeskava teadustajad. Ühtekokku palusid nad järgemööda lavale terve tosina jagu Pärnumaa koole. Esineti laulude, tantsude, pillide mängu, luule ja sketšidega.
Pärnumaalt olid esindatud Häädemeeste Keskkool, õpetaja Heli Lank; Kilingi-Nõmme gümnaasium, õpetaja Regina Arnemann; Vändra gümnaasium, õpetaja Riina Kirkmann; Are kool, õpetaja Urve Hallikma; Koonga kool, õpetaja Aile Ailt; Lõpe kool, õpetaja Merike Pikkmets; Pärnu-Jaagupi põhikool, õpetaja Elle Redlich; Sauga põhikool; õpetaja Karolina Toomsalu; Surju põhikool, õpetaja Maarit Koger; Tori põhikool; õpetaja Helene Huik; Paikuse põhikool; õpetaja Eve Tannebaum ja Sindi gümnaasium.
Pikk teekond saab käidud ja rahuldustundega võib nentida, et Tartu rahu 99. aastapäeval võime avada Sindi linnas mälestusmärgi Julius Friedrich Seljamaale.
Jüri Puust ja Ülo Kirt. 2018. a märtsi lõpus tutvustas Ülo Kirt Seljamaale püstitatava mälestusmärgi maketti. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Seljamaa mälestusmärgi avamine ei toimu küll mitte nii suurejooneliselt kui tema matused 1936. a suvel, kuid siiski tema sünnipaiga kogukonnale omase väärikusega[/pullquote]Mind on palutud meenutada asjaajamiste kulgu alates ideeseemnekese mulda poetamise hetkest, jutustada mõtte idanemisest ja viimaks rääkida päris käega katsutavatest tegemistest. Kuna sellest kõigest poleks mõeldav mõne minuti jooksul avapäeval kõnelda, siis üritan mälu värskendada vähe pikema kokkuvõtliku kirjatükiga.
Üsna peatselt pärast Sinti elama asumist märkasin selle väikelinna võlusid avastades võrratult suurel hulgal meeldivat vaimsust, mida ühe pisikese kogukonna rüpest on laia ilma levitatud. See ei ole üksnes minu tunnetus.
Täna kell 10.30 helises Sindi Jumalailmumise kiriku tornikell ja Sindi gümnaasiumis mälestati Vabadussõjas langenud võitlejaid.
Sindi gümnaasiumis mälestatakse Vabadussõjas langenuid. Foto: Maris Voltein
Õpetaja Lembit Roosimäe rõhutas 3. jaanuaril alanud vaherahu tähtsust, mis lõpetas kahurite „kõnelused” ja lubas jätkata diplomaatilisi läbirääkimisi kuni Tartus sõlmitud rahulepingu allkirjastamiseni. Roosimäe sõnul räägitakse Tartu rahu tähtsusest põhjalikumalt 2. veebruaril, kui Sindi gümnaasiumi esisel väljakul avatakse diplomaat Julius Friedrich Seljamaale pühendatud mälestusmärk.
„Eesti kaotas otsese lahingutegevuse käigus 3588 inimest, mis on võrreldav peaaegu Sindi suuruse linna elanike arvuga,” rääkis Roosimäe. Mõeldes Vabadussõja Eesti poolsele inimkaotusele üldarvus, siis on see 6275 langenu ja hukkunu näol oluliselt rohkem, kui praeguses Sindis inimesi. Sindi gümnaasiumis asuvale Vabadussõjas langenute mälestusmärgile on kantud kümne Sindiga seotud mehe nimed. Tori abivallavanem Jana Malõh ja Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup asetasid mustast graniidist mälestustahvli ette sinimustvalgete lintidega kaunistatud lillekorvid. Auvalves seisid gümnaasiumit lõpetav lipu seltsi liige Chätlyn Parts ja tema klassivend Egon Gentalen. Neist esimene õpilasesinduse president ja teine sama esinduse liige.
Eelmise sajandi algul kujunenud jõuluaegne kalmistute külastamise tava kestab tänini ja väga paljud inimesed läidavad küünlatule oma kallite lähedaste kalmudel.
Täna hommikul sattus pilk 1936. aasta 28. detsembri ajalehe Uus Eesti uudislõigule, millest võib lugeda, et alles mõni aasta tagasi hakkas meil juuri ajama uus ja kaunis komme põletada kalmistuil lahkunute haudadel jõuluküünlaid. „Ka äsjamöödunud jõululaupäewa õhtupoolikul kujunes Rahumäe kalmistu Tallinna külje all rahwaste rändamise kohaks. Sinna olid kogunenud külastajaid nii Nõmmelt kui ka Tallinnast, enamasti igal jõulukuuseke ja küünlad kaasas, et neid oma kallimate kalmuküngastel põlema süüdata.”
Urmas Saard
Jõuluõhtul Pärnu Metsakalmistul. Foto: Urmas Saard →
Pärnu Raeküla Vanakooli keskusel kestab juba palju aastaid väljakujunenud tava koguneda väikese hulgakesega jõululaupäeva keskpäeval väga erinevaid aegu näinud koolimaja saali.
Joosep Tammo Raeküla Vanakooli keskuses. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Kui kõik saaksid oma tahtmist, siis jääksid tollele pildile ehk veel härg ja eesel[/pullquote]Kõigil aastatel – küll suuremas küll väiksemas koosseisus – on laulnud jõuluajale sobivaid laule Pärnu oikumeeniline naiskoor Ester Murrandi juhatamisel ja klahvpilli saatel. Nii anti ka täna 15 kooriliikme osavõtul lühike jõulukontsert. Lisaks koorilauludele esinesid Ester Murrand ja Sirli Küber kahekesi lauluga „Üks laul”, mille autor on Piret Laikre. Kuulajaid oli tavapäraselt mõnevõrra rohkem kui esinejaid. Püha jõululaupäeva jumalateenistus ei sarnanenud harjumuspärasele kiriklikule teenistusele mõnes suuremas sakraalhoones või väiksemas palvemajas. Pigem meenutas hubast koosviibimist salongikontserdil.
Jõulujutluse pidas Pärnu Immaanueli koguduse karjane ja Raeküla linnaosa oma mees Joosep Tammo, keda paluti juba kolmandat aastat järjest sõnaga teenima.
Sindi Naisliit kuulas Riia toomkirikus Ilva Lempa orelimängu ja tegi jalutuskäigu jõulupühade eelses Riia vanalinnas.
Riia toomkirik. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Lätti jõudes laulis Maimu Läti hümni[/pullquote]Käesoleva nädala kolmapäeval kulges teekond lumisest Sindist uduga varjutatud Riiga reisi- ja keelejuhi Maimu huvitavate jutustuste saatel. Juttu vürtsitasid paraja mõõdutundega naljakalt öeldud lausekillud. Kiiresti sai selgeks seegi, et läti rahvas väärib kõigiti lugupidamist. „Kas kõik mäletavad, kuidas öelda läti keeles palun ja tänan?” Ja Maimu tuletas meelde, et palun on lūdzu ja tänan – paldies. Seda vist isegi enamik seltskonnast teadis või oli vähemalt korduvalt kuulnud. Aga kuidas tagasisõidul küsida näiteks kaks kasti viina? Siis pidanuks ütlema lūdzu divas kastes degvīna. Maimu rääkis sellestki, kuidas eristuvad läti keeles naiste ja meeste nimed. Naise nime lõpus on a või e, mehe nimi lõpeb s tähega. Läti keel on tugevasti mõjutatud liivi keelest, mistõttu sõna rõhk asub sarnaselt eesti keelega esimesel silbil. Tundes hästi läti keelt, polnud Maimu Eestimaal elades unustanud sõnakestki eesti keelt, mille oskus kipub paljudel eestlastel järjest kasinamaks muutuma. Kui ikka eesti keeles on olemas mõni Läti kohanimi, siis kasutab Maimu eestikeelset sõna ja teab selle kõrvale öelda ka lätikeelse kohanime.
Sindi gümnaasiumi üheksanda ja vanamate klasside õpilaste jõulupidu sisustasid kontsertkava, Ruutu 10 improkomöödia, mälumäng ja Sindi muusikakooli bänd.
Ruutu 10 on publiku kaasa tõmmanud. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Naerupisarad kaasaelajate silmades andsid märku, et Ruutu 10 improkomöödia täitis oma eesmärki[/pullquote]„Tänane üritus on eelnevatest veidi erinev. Nimelt ei tähista me sel aastal jõule balliga, kuid kindlasti saate tantsupõrandal jalga keerutada ja omavahel muljetada,” ütles eile õhtul peomeeleolu sissejuhatanud gümnaasiumi viimases klassis õppiv Egon, üks õhtujuhtidest. Teine õhtujuht oli Õnneli, kelle esimesed tervitussõnad riimusid luuleliseks jõulumõtiskluseks.
Esimestena rivistusid lavaservale kolme koorimikri ette õpetaja Jelena lauluneiud. Järgmisena mänglesid õpilase Adriani sõrmed klaveril. Chätlyn ja Merili tantsisid nende endi nimelist tantsu „Chätlyn-Merili tants”. Tantsulise jõulukavaga tuli lavale ka Hope. Mirteli suus ja hinges helises „Palve” ja Sigrid laulis „Nii sind ootan”.
Vald eelistab ilutulestikule kuluvat raha kasutada heategevuseks.
Tori vallavalitsuse töötajate poolt on annetus Pärnu loomade varjupaigale üle antud. Foto: Tori vallavalitsus
[pullquote]saades täiendavalt juurde 130 eurot[/pullquote]Saabuva jõulupüha ja uusaasta eel teeb Tori vallavalitsus 500 euro suuruse annetuse, mis jaotub MTÜ Pärnumaa Lasterikaste Perede Liidu ja Pärnu loomade varjupaiga vahel.
Tori valla avalike suhete spetsialist Katariina Vaabel ütles, et lisaks vallavalitsuse 250 eurole kogusid Tori vallavalitsuse töötajad ka oma raha, saades täiendavalt juurde 130 eurot. Annetus viidi täna Pärnu loomade varjupaika.
Sindi on loobunud tulevärgist varemgi, näiteks 2015, 2012. 2018. a saabudes pakkusid praeguses Tori vallas ohtralt tulevärki Sauga ja Sindi. 2014/2015 aastavahetusel kulutas Sindi linn ilutulestikule 500 eurot. Kõigi aastate kohta Külauudiste infoveskil andmeid käepärast pole. Kuid siiski võib väita, et Sindi linnal puudub järjepidev traditsioon omavalitsuse raha eest tulevärki korraldada.
Ansambli Šal-lal-laa juubeli- ja jõulukontsert „Kümme jõulu” algas Tori kirikus Anne Adamsi külalisesinemisega.
Šal-lal-laa 10. sünnipäeva kontserdil Tori kirikus. Foto: Urmas Saard
[pullquote]teie ampluaa on läinud nii laiaks, et võite laulda pea ükskõik mida[/pullquote]Eile õhtul püüdis Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus pilku punase vaibaga kaetud põrand, kus liikusid, seisid ja laulsid üksnes Šal-lal-laa sädelevad naised. Lava äärele olid nähtamatud päkapikud jätnud oma mütsid, et tavatul kombel avaldada lugupidamist menukale naisansamblile, kes juba kümme aastat laulnud endi ja kuulajate rõõmuks. Aga Šal-lal-laad ei kiitnud üksnes erilise sagimisega päkapikud ja suur hulk kirikusse kogunenud kontserdikülalisi. Kahtlematult oli Šal-lal-laale tunnustuseks ka siinse lähedal asuva Pulli küla lapsepõlvemaalt pärit Anne Adamsi esinemine.
Adamsi arvates sunnib kirikus esinemine tegema pisut teisi valikuid võrreldes muude esinemispaikadega. Kuid kindlasti sobis lauldes lahkunutele mõtlemine. Meeldivalt kõlas ka kodu teema laulus, mille sõnad on Adamsil sündinud kahasse Villu Kanguriga. Hando Runneli sõnadel “Jõe vesi on voolanud ära” tõi mõtted realsuse tunnetusele, et elu on jälle ohtlikumaks muutunud.
Käesoleva nädala kolmel päeval toimetasid mitmed firmad Sindi gümnaasiumi esisel väljakul, kuhu paigaldati üks betoonist ja kaks graniitkivist moodulit. Oma kohale asetamist jääb ootama veel üksnes kujur Ülo Kirdi loodud Seljamaa pronksist büst.
Julius Friedrich Seljamaa monumendi graniitkivist osa on paigaldatud. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Punane graniit sulandub hästi taustal asuva punastest tellistest koolihoonega ja muidugi sambale tõstetava pronksist büstiga[/pullquote]Enne kaevetööde juurde asumist uuris Tori valla majandusosakonna juhataja Jüri Puust meeterhaaval ehituse alla minevat maapinda raadiodetektoriga, et lisaks plaanidel näidatud kaablitele tuvastada sedagi, millest olemasolev dokumentatsioon võiks vaikida. Vaatamata kohati ilmnenud hoiatavatele piiksumistele sai kopamees lõpuks loa kopp maasse lüüa.
Tori vallavalitsus tellis vundamendi Põhja-Pärnumaa ehitusfirmalt Revdeco OÜ, kes kaasas tööde teostamisele Maden Grupp OÜ ja Pärnu Graniit OÜ. Kuna miinuskraadidesse langenud temperatuuri puhul polnud mõttekas kohapealset betoonivalu teha, siis valmistati vundamendi moodul tehasetingimustes. Teisipäeval kaevati eelnevalt märgistatud asukohta vundamendi süvend, mille põhi tasandati tihendatud killustikuga.
Väga pika traditsiooniga Sindi gümnaasiumi õpilaslaat täidab Pärnumaa üldhariduskoolide seas jätkuvalt tähtsat ülesannet majanduslikult otstarbekalt mõtlevate noorte suunamisel.
Sindi gümnaasiumi jõululaat 2018. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Varjatud saladus” on kirjutatud kooli loovtöö raames koostöös Sindi gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Raili Jussiga[/pullquote]Jõululaada ladusa toimimise nimel tegi tööd ja vastutas Lisette Kandima, Sindi gümnaasiumi huvijuht, kelle sõnul hõivati koolimaja vana osa kahel korrusel 60 müügiletti. „Osad kauplejad tulid oma firmanimega, teised mitte,” selgitas Kandima.
Kaur Kasemaa ja tema õde Kaari Kasemaa avasid kahasse ühes klassiruumis pannkoogikohviku. Kohvikus olid neile abilisteks veel Karl Hussar ja John-Silver Mitt. Lisaks täidistega pannkookidele võis osta piparkoogitaignat ja käsitöökomme. Menüüs olid kuumad joogid. „Et müügiaeg oleks veidi pikem ning laadal müüjatel võimalus sööma tulla, avasime kohviku juba terve tund enne laada ametlikku avamise kellaaega,” rääkis Kaur. Kohvikut toeatsid Pärnumaa noorte kokandusringid.
Vana kalendri järgi täitus 12. detsembril Lydia Koidula sünnist 175 aastat. Sindi gümnaasiumis tähistati eestlasest esimese tuntuima naisluuletaja, eesti teatri rajaja, näite- ja jutukirjaniku, ühiskonnategelase ning rahvusliku liikumise sümbolkuju juubelipäeva suurepärase kirjandusliku kogunemisega koolimaja aulas.
Lydia Koidula 175. sünniaastapäeva tähistamine Sindi gümnaasiumis. Foto: Urmas Saard
„Kavas olid minu suured näiteringi lapsed ja minu esimese klassi õpilased, kaasatud olid ka vilistlane Georgina Ristoja ja kooli raamatukogu juhataja Imbi Jalakas,” rääkis asetleidnud sündmusest Sindi gümnaasiumi algklasside õpetaja Eneli Arusaar. Tunni jooksul liiguti Koidula elu ja loominguga sünnist surmani. Luuletused põimusid kavasse ühes jutustustega sellest, kuidas ja miks need sündisid. Esinejaid oli kokku 28.
1.a klassi õpilased lugesid luuletust „Kitsetall”, mille poetess kirjutas 139 aastat tagasi. Südant puudutasid „Kodu”, „Tamme ladva vahelt vaatab”, „Jutt”, „Ise”, „Enne surma – Eestimaale”.
Chätlyn Parts luges „Ema süda”. Järgnevalt tuli „Ema süda” esitusele ka koreograafiliselt, mida esitasid nende endi seades Lisette Kandima ja Chätlyn Parts. Tantsiti lumivalgetes kleitides. Georgina Ristoja luges luuletust „Eesti muld ja eesti süda,” mille on tuntuks laulnud ansambel Ruja, ja mida kuulajad võisid helikandjalt kuulda. Rujat kuulates tõusis rahvas lausa püsti. „Luulehommik oli hingepisaraid täis ja mina õnnelik, et saime hinge puudutada.” lausus Arusaar.
