Sindi lasteaia pere tänas abistavaid lapsevanemaid, hoolekogu ja koostööpartnereid.
Tänase tööpäeva lõppedes andsid Sindi lasteaia lapsed väikese kontserdi neile kümnetele inimestele, kelle abita jäänuks lasteia direktori Kairi Rinaldo sõnul mitmed vajalikud asjad olemata. Direktor tõstis eriliselt esile hoolekogu panust, aga hindas sama kõrgelt ka kõigi ülejäänud neljakümne tegija abikäsi.
Pärnu linn kingib lastekaitsepäeva eel paljulapselistele ja vähekindlustatud peredele 300 Lottemaa piletit, millega nad saavad 8. juunist 1. septembrini Lottemaa teemaparki külastada.
[pullquote]Kutsun teisigi omavalitsusi üles ühinema Pärnu algatusega, millest on kasu nii piirkonnas elavatele lastele kui ettevõtlusele[/pullquote]„Soovime, et need lapsed, kelle vanematel ei pruugi jätkuda raha Lottemaa külastamiseks, saaksid seda sel aastal endale lubada. Pärnu lähedal on väga vahva teemapark ja oleks kahju, kui teatud osa kohalikke lapsi Lottemaad külastada ei saa,“ ütles Pärnu linnapea Romek Kosenkranius.
Lottemaa Teemapark OÜ osaniku Egon Elsteini sõnul teeb linn korraga kaht head asja: toetab lapsi ja kohalikku ettevõtlust. „Mujal riik toetab arendajate tegevust, meil teatri moodi asjal toetust pole. Kutsun teisigi omavalitsusi üles ühinema Pärnu algatusega, millest on kasu nii piirkonnas elavatele lastele kui ettevõtlusele,“ kõneles ta.
Laupäeval, 25. mail toimus alates kella neljast kuni pea keskööni kestnud Sindi suvehooaja alguspidu, mille peakorraldajaks oli taas Sindi noortevolikogu algatusgrupp.
Põnevat uudistamist jätkus Sindi seltsimaja juures päris erinevate huvidega inimestele. Talvel liuväljana kasutatav asflatkattega plats ümbritseti ajutise aedikuga, mille sees võisteldi tänavajalgpallis. Mõõtmetega 30 X 17 meetrit platsil võistlesid mängijad Sindist, Pärnust, Tallinnast ja Ukrainast.
Loe edasi: Sindi suvi algas tänavajalgpalli ja mitteametliku koertenäitusega
Kesknädalal, 29. mail pannakse Pärnus nurgakivi Raja tänav 7 kerkivale lasteaed-ujulale, millest saab Eesti üks kaasaegsemaid lasteaedu.
[pullquote]Lasteaiaga ühes kompleksis saab olema kaasaegne ujula[/pullquote]„Eritellimusega mööbel, liikluslinnak, erinevad mänguväljakud, väikesed ja suured kelgumäed, staadion, basseinid, mullivann, muusika- ja võimlemissaal, galeriid, katusel asetsevad päikesepaneelid ja palju muud põnevat teevad sellest Eesti ühe moodsaima lasteaia,“ ütles Pärnu linnapea Romek Kosenkranius. „ Lasteaiaga ühes kompleksis saab olema kaasaegne ujula, mis hakkab tulevikus asendama amortiseerunud Koidula kooliujulat ning pakkuma koolidele, sportlastele ja ujumishuvilistele paremaid treeninguvõimalusi.“
10,6 miljonit eurot maksev ehitis valmib 2020. aasta juunis. 4 039 200 euroga toetab ettevõtmist Euroopa Regionaalarengu Fond, ülejäänu tasuvad Pärnu linn ning Tori ja Häädemeeste vald.
Loe edasi: Riigi üks kaasaegsemaid lasteaedasid saab nurgakivi
Kümmekond päeva tagasi, 17. mail tutvusid Are Naisliidu inimesed pikalt veedetud päeva kestel koduvalla ainsa linna ja Tori valla keskusega ning tegid lähemat tutvust kahe erineva kogukonna kuid sarnaste huvidega naisühendusega.
Sindi naisliidu esinaise Juta Velleste sõnul on pärast haldusterritoriaalset muudatust Pärnumaal ja uue palju suuremates piirides Tori valla moodustamist taoline lähemate suhete loomine igati põhjendatud ning vajalik tegevus.
Alates keskpäevast võõrustas Velleste kutsutud külalisi linna näitamisega ja jalutusringil astuti sisse mitmesse majja. Alustati Sindi raekojast, uudistajaid võttis vastu vallavanem Lauri Luur, kes rääkis valla tulevikukavadest. Kuna Luur on olnud aastaid Are vallavanem ja elab ka ise sealkandis, siis oli kohtumine kauaste tuttavatega muidugi seda soojem.
„Sindi noortekeskuses võttis meid vastu tubli ja tegus juhataja Helle Vent, kes näitas maja seestpoolt ja jutustas paljude ringide tegevusest. Muljetavaldav oli kuulda Sindi Raadio raadioringi tegevusest, mida juhib Kaur Kasemaa.” Noortekeskuse maja kõrval asub teinegi muinsuskaitselise väärtusega maja omaaegsest raudteehoonete kompleksist, kus praegu tegutseb sotsiaaltöökeskus. Velleste rääkis seda maja külastades naisliidu tegevustest, mis sealsete seinade vahel on toimunud.
Jänesselja lasteaia neljanda laulu- ja tantsupeo läbiv mõte riimus sõnadesse: „Eesti keel ja eesti meel saatjaks minu eluteel”.
[pullquote]See on tõeline pidu kus väärtustatakse oma keelt, kodu, juuri ja inimesi oma ümber[/pullquote]Reedel, 24. mail toimus Pärnumaal Tori vallas Jänesselja lasteaia laulu- ja tantsupidu. Kestvale traditsioonile pandi alus 2011. aastal, kui pidu algas rongkäiguga mööda Sauga aleviku tänavaid: Jänesselja – Roolinnu – Lepalinnu. Täpselt samal teekonnal liiguti nüüdki lasteaia paraaduste esiselt poolelt lasteaia teisele küljele, kus asub suurte mõõtmetega tantsumuru. Rivi ees kanti kõrvuti sinimustvalget ja lasteaia tunnuskujundiga lippu. Lisaks suurtele kandelippudele lehvitati paljude sinimustvalgete käsilippudega. Rongkäigus sammusid kõigi rühmade lapsed.
Pidu pääses valla väga pidulikult Eesti hümni laulmisega. Seejärel tervitas laulu- ja tantsupeole kogunenud mudilasi, lastevanemaid ja lasteaia õpetajaid Jänesselja lasteaia direktor Aina Alunurm.
Rahvusvahelise muuseumipäeva puhul avas traditsioonilisel muuseumiööl enam kui saja Eesti mäluasutuse hulgas järjekordselt ka Sindi muuseum külastajatele oma uksed.
[pullquote]fotograaf Helen Parmen olevat andnud lubaduse korraks läbi astuda, aga jäänud päris mitmeks tunniks muuseumiööd pildistama.[/pullquote]Täna kinnitas Sindi muuseumi juhataja kohuseid täitev Kiki Pärnpuu, et väikelinna mälukeskus on varemgi muuseumiöödel osalenud. „Kahjuks kirjutati Pärnu Postimehe veebilehes (21. mail), et Sindi muuseum osales muuseumiööl esmakordselt, mis ei vasta tõele,” selgitas Pärnpuu, kelle sõnul on mõnel juhul hinnatud külastajate hulka koguni sadades. Näiteks 2009. aasta muuseumiööl võisid põlised Sindi elanikud ja kõik teisedki astuda kümneaasta pikkuse sammu minevikku ja vaadata katkeid üheksa tunni pikkusest videosalvestusest, mida olid teinud praegused manalamehed Mihkel Saar ja Jaan Muri. 2010. aasta muuseumiöö pealkirjaks valitud „Öös on lugusid“ andis põhjust jutustada Sindi muuseumisse talletatud lugusid, mis paljus seotud kalevivabriku ajalooga. Siis vestles vabriku ajaloo teemal tollane muuseumi juhataja Heidi Vellend. Lisaks põhiekspositsioonile vaadati Eesti raha ajalugu tutvustavat rändnäitust.
Pärnu linnavolikogu andis nõusoleku koormata osa senise vibustaadioni kõrvalkinnistust MTÜ Pärnu Vibuklubi Meelis kasuks 30 aasta pikkuse hoonestusõigusega, sest vibusportlased peavad senisest asukohast ära kolima.
[pullquote]hinnanguliselt katab raietöödest saadava puidu realiseerimisel tekkiv tulu olulise osa vibustaadioni ehitamise maksumuses[/pullquote]Tammiste tee 6a maatükk, kus on vibusporti harrastatud ligikaudu 50 aastat, tagastati õigustatud isikule MTÜ Eesti Spordiselts Põhjakotkas. Spordiselts kavatseb sinna rajada 24 krundiga elamurajooni.
Selleks, et vibusportlased saaksid oma tegevusega jätkata, annab linnavalitsus MTÜ Pärnu Vibuklubi Meelis käsutusse ligi kolm neljandikku (ca 21652 ruutmeetrit) naaberkinnistust, et ehitada sinna uus vibustaadion. Kinnisasja osal asub aiamaja ja kasvuhoone, mis on püstitatud ilma õigusliku aluseta ja mille omanikku on informeeritud selle lammutamiskohustusest hiljemalt 1. oktoobriks 2019.
Loe edasi: Pärnu linn leidis vibustaadionile uue sobiva asukoha
Pärnu linnavolikogu otsustas anda Pärnu teenetemärgi neljale inimesele, kellel on silmapaistvaid teeneid Pärnu linna ees.
Teenetemärgi number 113 saab Pärnu toidupanga koordinaator Erika Kukk kauaaegse pühendumise eest vähekindlustatud inimeste hoolekandele ja toidupanga eestvedamisele. Kukk hakkas toiduabi Pärnus organiseerima 2009. aastal EELK Pärnu Eliisabeti kiriku diakooniatöö raames. Lisaks toiduainete kogumisele ja nende jagamisele hakkas ta pakkuma töötute toimetulekut toetavaid koolitusi. Alates 2010. aastast on MTÜ EELK Diakooniakeskus osutanud lepingu alusel Pärnu linnale vältimatu toiduabi ja riideabi teenust.
Teenetemärgi number 114 pälvis Pärnu Ühisgümnaasiumi direktor Mart Kuuskmann pikaaegse ja pühendunud töö eest koolijuhina ning hariduselu arendajana. Kuuskmann on ühisgümnaasiumi juhtinud 20 aastat, järgides ja arendades kooli pikaajalisi traditsioone. Tema eestvedamisel mindi üle valikainete moodulõppele, mis annab õpilastele võimaluse osa õppekavast kokku panna oma võimetest ja huvidest lähtuvalt. Lisaks kooli juhtimisele on Kuuskmann olnud aastaid seotud Lions liikumisega, olles üks LC Pärnu Strand klubi loojatest ja president ning täites erinevaid liikumise piirkondliku juhi ülesandeid.
Lisaks osalemisele Vievise laulukoori konkursil laulis Tapa valla lastekoor kolmel muusikaliselt rikkal reisipäeval veel mitmel pool mujalgi nii Leedus kui Lätis. Vaatamisväärsustega tutvumiseks jäi väga vähe aega, aga Trakaile heideti siiski põgus pilk peale.
[pullquote]Pühapäeval saatis lauljaid Vievise kultuurikeskuse direktor Audronė Stepankevičiūtė[/pullquote]Esimene kontsert toimus reedel Lätis, Ezerkrasti rehabilitatsiooni keskuses. Laupäeval sõideti pärast võistulaulmist Vievisest välja veel enne, kui pooltel osalejatel olid oma laulud laulmata. Sihtkohaks oli Kietaviškių. Tapa valla lauljad teadsid, et kontsert tuleb kahasse teise võistulaulmisel osalenud Leedu kooriga. Aga kohtumisel Elektrėnai külje all asuvas rahvamajas ei teatud, et pisikesel laval esineb koor, kes sama päeva õhtul kuulutatakse Vievise peaväljakul konkursi peavõitjaks. Kontserdi alguses ei aimatud kohe sedagi, et lauldakse vastakuti teineteisele. Algselt arvati, et küllap esinetakse sealse paiga külaelanikele, aga seda ei juhtunud.
Loe edasi: Tapa valla lastekoori kontsertesinemised algasid ja lõppesid Lätis
Laupäeval, 11. mail kogunes Sinti ca 20 mudelisportlast, et võtta üksteiselt mõõtu järjekordsel Eesti Karika etapil automudelismi juhtrajasõidus. Kavas oli kolm klassi: N-14; F1-32 ja Open- 12 – sellest ka osalejate väike arv.
N-14 klassis osales 12 võistlejat. Rõõmu tegi see, et eelsõitudest pääses esimest korda edasi finaali meie noorim Sebastian Roosaar. Finaalis sõitis ta päris kenasti, olles päris alguses isegi kolmandal kohal, kuna vanadel tegijatel juhtus äpardusi. Järgmiste sõitudega pandi asjad siiski paika ja lõpuks jäi Sebastian 7. kohale, kuigi oli enne viimast sõitu 6. kohal kahe ringiga jälitajast ees. Ka teine meie sõitja Karin Mets pääses finaali, kus jäi lõpuks kolmandaks, kuigi poolel võistlusel oli ta isegi liider.
F1-32 klassis startis 13 võistlejat. A grupis, kus meie Karmen Metsa ja Andy Aroni kõrval sõitis ka Kaiar Tammeleht, kulges võistlus kuni kuuenda sõiduni Karmeni ja Kaiari vahel väga tasavägiselt. Siis läks Kaiar oma teed ja võitis esikoha Karmeni ees kuue ringiga. Andy mudelil oli vaja neljandas sõidus ülekanne vahetada, kuid sellele vaatamata suutis ta lõpuks ikkagi võtta 3. koha.
Open-12 klassis osales 10 võistlejat. A grupis pakkus meie duole poole võistluseni tõsist konkurentsi Rasmus Blitner Äksist. Teises pooles aga Rasmuse hoog rauges ja nii tõid Karmen ja Andy sel korral kaksikvõidu meile – Karmen esimese ja Andy teise koha. Võistluse lõpus möödus Rasmusest omakorda Aleksei Tšebõkin Tallinnast.
Juhtrajasõitjad jäävad nüüd suvevaheajale ja karikasari jätkub septembris. Juulikuus toimub Tallinnas enduro (pikamaasõit).
Johannes Mets
MTÜ Sindi Mudelisport
Neljapäeval, 9. mail täitsid taas hotell Strand Jurmala saali TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli õppeaasta lõpetajad, keda tervitasid kolledži direktor Garri Raagmaa, Pärnu linnavolikogu esimees Andres Metsoja, Pärnu abilinnapea Marko Šorin ja Sindi gümnaasiumi näiterühma viis noort näitlejat. Loenguga ja küsimustele vastamisega esines Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet, teemaks “Kuhu liigub Euroopa ja kuidas see mõjutab Eestit”.
Tänavu jagati välja 461 enesetäiendaja tunnistust. Kõigil kümnel aastal on ennast täiendanud 59 õppurit vanuses 50+. Raagmaa käepigistusega said lõputunnistuse 18 õppurit, kelle vanus on 85+. Traditsiooniliselt jätkati seegi kord teenetemärgi andmisega tublimatele. Need said Väärikate ülikooli nõukoja liikmed Endel Mölder, Jaak Suurväli, Maika Safin ja Malle Erend.
Loe edasi: TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kümnenda õppeaasta lõpetamine
Eile hilisõhtul toimunud Endla Jazziklubi kontserdil „Saame kokku Tomi juures” oli peaesineja Marta Lotta Kukk, kes on Toomas Volli solistiõppes laulmist õppinud jumalatosin aastat.
[pullquote]Võtan Tomiga koosveedetud ajast kaasa tohutu vokaalse arengu, aga ühtlasi ka kapaga lustakaid mälestusi.[/pullquote]Endla Jazzklubi on järjepideva eduga kestnud pisut pikemalt. „Käimas on kuraditosinas hooaeg,” ütles Marta Lotta ema Ülle Ots, klubi asutaja ja vedaja. „Üle mitme aasta täitsid jazzklubi lava noored kohalikud muusikud Pärnust ja Pärnumaalt,” rõhutas Ots ja tundis head meelt rahvast pungil täis Teatrikohviku saalist. Arvatavalt võis kohal olla kuni 120 muusikasõpra. Ligemale paari tunni pikkusest kontsertõhtust saadud elamus polnud sõnadesse väänatav. Koos noorte lauljatega oli laval ka juhendaja Toomas Voll ise. Marta Lottale ulatasid esinemisel abikäe ka klaverivirtuoos Robi Salumets ja hea sõber ning andekas muusik Frederik Küüts kitarriga. Samuti esinesid Mirjam ja Kätlin Kits. Nemadki ei vaja palju tutvustamist. Alles mai alguses osalesid õed Moostes Eesti rahvamuusikatöötluste festivalil Elohelü, kus peapreemia noppis neljaliikmeline ansambel Marbuus.
Veel kolmapäeval, 8. mail tähistas Laine Järvemäe koos muuseumi sõpradega Seljametsa muuseumi 18. sünnipäeva. Eile saime kurva teate Seljametsa muuseumi looja ootamatust lahkumisest.
[pullquote]Ma arvan, et suutsin 25 aastat nende raskete poistega töötada seetõttu, et oskasin neis näha inimest, seda positiivset, mis neis igaühes oli[/pullquote]Seljametsa muuseumi asutamisest kuni 2017. a veebruari lõpuni töötas ta mäluasutuse juhatajana. Sama aasta 1. märtsist jätkas ta tööd muuseumipedagoogina.
Tunamullu, vahetult enne jaanilaupäeva, kui väsimatult tegutsev Laine tähistas oma 80. juubelit, jutustas ta põhjalikumalt oma pikast teekonnast maises elus. Meenutagu üksikud märkmed sellest vestlusest Lainet, Paikuse valla Vapimärgi kavaleri ja väga suurepärast isiksust.
Laine sündis Anette ja Johannes Järvemäe esimese lapsena Vändra alevis 1937. aasta jaanilaupäeval.
„Minu põhiliseks tööks oli lapsepõlves karjaskäimine. See oli üldiselt tore ja lõbus, kuigi tõusta tuli väga vara, “ meenutas Laine tollel mälestusväärsel kohtumise päeval. Umbes 10 korda päevas käidi naabrilastega jões ujumas, kivide alt otsiti vähkisid, ehitati võsastikes onne, meisterdati puust loomi. Neile ehitati laudad, karjakoplid, nendega mängiti tihti. Laine armastas hobuseid, juba üsna noorena käis põllul äestamas, loorehaga riisumas. Vanaisaga sai käidud kalal.
LC Paikuse president Mart Nõmm ja sama klubi projekti vedaja Kuno Erkmann andsid täna Sindi gümnaasiumile üle discgolf’i harjutamiseks vajalikud tarvikud, mille hulka kuulub kolm mobiilset korvi ja kettakomplekti. Samasuguse komplekti sai eelnevalt ka Paikuse põhikool.
Kooli staadionile kingitust vastu võtma tulnud Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup tegi esimese õnnestunud kettaheitega käe valgeks. Proovivise toimus küll kaunis lähedalt, aga seegi sooritus vajas täpset silma ja osavat kätt.
Loe edasi: Paikuse lõviklubi kinkis kahele Pärnumaa koolile kettagolfi tarvikud
Eeloleval pühapäeval on emadepäev. Sindi gümnaasiumis on tavaks selleks päevaks pikalt ja põhjalikult ettevalmistusi teha. Eile toimus kooli aulas emadele ja vanaemadele pühendatud kontsert, mis jutustas lauludes, sõnades, liikumistes ja lühinäidendis lugusid neist endist ning üksnes neile.
[pullquote]laulu “Palvesse sean käed” saab loodetavasti kuulda uuesti juba lipu päeval toimuval kontserdil[/pullquote]Tänavune kontsertõhtu oli pealavastaja Eneli Arusaare jaoks eriline. Kolm tema näiterühma õpilast lõpetavad gümnaasiumit ja sellises koosseisus koolilavale tulek jäi ilmselt viimaseks. Chätlyn Parts tegutses erilise innukusega kooli näiterühmas alates kolmandast klassist, tema klassivennad Egon Gentalen ja Martin Salundi liitusid õpilasteatriga kümnendast klassist ning omandasid näitlemise vilumust hoolsusega, mis on õpetaja Arusaare hinnangul eeskujuks noorematele harrastusnäitlejatele.
Lisaks näitlejatele esines täissaalile palju teisigi õpilasi, ühtekokku 77 koolnoort. Kaheksateistkümnest etteastest koosnev kava algas 2.a klassis õppiva Annabeli lauluga. Laulu “Unenäoriik” saatis klaveril muusikaõpetaja Marje Tilk. Mudilaskoori esituses kõlanud laulu “Palvesse sean käed” saab loodetavasti kuulda uuesti juba lipu päeval toimuval kontserdil Sindi seltsimajas.
Loe edasi: Emadele, vanaemadele – neist endist ja üksnes neile
„Minu nimi on Majda Koren, ma tulen Sloveeniast, ma kirjutan raamatuid, mulle meeldivad kollid, tulnukad ja võlujoogid,” ütles lastekirjanik ja õpetaja kohtumisel Sindi gümnaasiumi esimese kuni neljanda klassi õpilastega.
[pullquote]Ükskõik kuhu ma ei läheks, mul on alati kaasas väike märkmik[/pullquote]Tänast külalist saatis kirjastuse Päike ja Pilv juhataja Katrin Reinmaa, kes tegi laste ja kirjaniku vahelise vestluse mõlemale arusaadavaks. Kuid Koren ei rääkinud üksnes inglise keeles. Ta õpetas lastele pisut ka sloveenia keelt ja alustas oma nimest. „Minu nimi on Majda Koren, aga koren tähendab sloveenia keeles porgandit. Sellepärast ongi minu kõrvarõngad porgandid.” Kirjaniku arvates on täiskasvanutel üsna raske sloveeni keelt õppida, aga lastel minevat õppimine päris hõlpsasti.
„Õpime, kuidas öelda tere hommikust. Kuulame ja kordame minu järgi: dobro jutro!”. Järgmisena said lapsed teada, et lahko noč tähendab head ööd. Koren hindas laste hääldust suurepäraseks. Siis võeti käsile numbrite loendamine: ena, dva, tri, štiri, pet. Jätkuvalt polnud kirjanik kiitustega kitsi.
Tänavu 18. aprillil alustas Sindi Kommunaalis tööd uhiuus multifunktsionaalne traktor Kubota STW37, mis soetati eelkõige lehtede koristamise eesmärgil. Kui paar nädalat pidi keegi traktori kõrval puulehtede imuri voolikut hoidma, siis täna saadi väga vajalik lisaseade juurde, mis võimaldab lehti järelhaagise punkrisse koguda ka ilma abistava tööliseta.
Sindi kommunaali juhataja Heli Ruus ütles, et uut seadeldist hakatakse juba homme katsetama. Juhataja sõnul oli varasem tehnika täielikult oma aja ära elanud ja nõudis väga suurt lisatööjõudu nii masina seadistamisel kui ka lehtede kogumisel. Seetõttu jäid sügisel lehed koristamata. Kõige halvem on olukord kraavidesse jäänud lehtedega, mis on vettinud ja osaliselt kõdunenud. Selline kõdu ummistab vooliku ja ühendused. Täna mässas Mati Oks pooleldi kõdunenud lehtedega Lohu pargi servas Raudtee tänava ja Pärnu maantee vahelise kraavi puhastamisel. Ruus kiidab nii imuriga töötavat meest kui traktoristi Vassili Razlivajevit.
Loe edasi: Sindi multifunktsionaalne traktor sai olulise lisaseadme
Sel aastal möödub 150 aastat Pärnu muulide valmimisest. Tähistamaks muulide juubeliaastat, paigaldatakse 7. mail Rüütli ja Pühavaimu tänava nurgale näitus „Pärnu Muulid 150“.
[pullquote]Öösel tekivad kuubikusse visuaalid, mida päevavalguses näha ei saa.[/pullquote]Näitus seatakse üles üheksa ruutmeetri suurusesse klaasist kuubikusse, mis on valmistatud Art & Craft Productions OÜ poolt. „Tegemist on installatsioonnäitusega, mis annab ülevaate Pärnu muulide ajaloost ning legendist. Näituse üheks osaks on ka Pärnu muulidega postkaardid. Muulid on üks armastatumaid motiive Pärnu postkaartidel ja on põnev vaadata, milliseid sõnumeid on läbi aastate kaartidega saadetud,“ rääkis turismiarenduse peaspetsialist Orvika Reilend.
Näituse teeb eriliseks asjaolu, et tänu projektsioonile toimib see erinevates valgusrežiimides erinevalt. Öösel tekivad kuubikusse visuaalid, mida päevavalguses näha ei saa.
„Kindlasti on põhjust näitust külastada mitu korda, kuna tänu mitmekesistele efektidele on kogemus iga kord erinev,“ lisas Reilend.
Loe edasi: Pärnu muulidele pühendatud näitus klaasist kuubikus
Tänasel, 6. mai linnavalitsuse istungil otsustati määrata Pärnu linna 2019. aasta Johann Voldemar Jannseni nimeline auhind kauaaegsele kergejõustikutreenerile ja õpetajale Ando Palginõmmele.
[pullquote]Palginõmme juhendamisel said tuult tiibadesse paljud tuntud Eesti koondislased nagu Gerd Kanter, Moonika Aava, Roman Fosti, Elerin Haas[/pullquote]Jannseni-nimelise auhinna laureaat Hando Palginõmm tegi treeneritööd 54 aastat. Aastate jooksul kasvatas ja õpetas treener paljusid andekaid õpilasi, kes esindasid Pärnut nii Eesti noorte, juunioride kui ka täiskasvanute koondvõistkondades. Palginõmme juhendamisel said tuult tiibadesse paljud tuntud Eesti koondislased nagu Gerd Kanter, Moonika Aava, Roman Fosti, Elerin Haas jne. Treenerina valdas Palginõmm täielikult kergejõustikualade tehnikat ja metoodikat ning oskas õpetada kasvandikke individuaalseid iseärasusi arvestades. 2006.aastal avati Pärnus kergejõustikuhall, mis oli Ando Palginõmme eluunistus ja mille loomisele ta tugevasti kaasa aitas. Lisaks igapäevasele õppe-treeningtööle oli tema vedada ka SK Altiuse tööd ja tegemised ning Pärnu kergejõustiku aastaraamatu koostamine ja toimetamine. Samuti oli Ando Palginõmm aastaid TV 10 olümpiastardi pikaaegne korraldaja Pärnumaal.
Loe edasi: Jannseni preemia pälvib legendaarne kergejõustikutreener Ando Palginõmm
Eesti mootorrattahooaja avapäeva paraadsõit algas Pärnus Supeluse tänavalt kell 18.00 ja kümmekond minutit enne seitset oli arvukas ratturite rivi läbinud ka Sindi linna.
Loe edasi: Piltuudis: tänavune mootorrattahooaeg on taas avatud
Endla lauljad alustasid tänast päeva Pärnu Metsakalmistul mälestushetkega Herbert Pulga kalmul, edasi liiguti jalgratastel kesklinna suunal, peatuti ja lauldi mitmes kohas, suurem kontsert toimus Iseseisvuse väljakul.
Herbert Pulk juhatas koori peadirigendina 30 aastat, tehes seda tänuväärset tööd alates Endla taasloomisest 1958. aastal. Kauaaegne dirigent lahkus mullu 27. mihklikuu päeval. Seepärast koguneti hommikul kella kümnest Metsakalmistule.
Raekülast pedaalis enamik koorirahvast jalgratastel kesklinna. Kellel ratast polnud, leidis liikumiseks mõne muu mooduse. Vanal turul üllatati inimesi minikontserdiga.
Loe edasi: Pärnu segakoor Endla tähistas seltsi 141. aastapäeva
„Konn istus järve ääres jalad vees. Juhuslikult kõndis temast mööda rebane ja küsis: kuule, konnake, ütle kas vesi on soe? Konn vastas: rebane, ma istun siin kui konn, mitte kui termomeeter,” jutustas 4a õpilane Braian.
Tänavu soovis naljalugusid vesta 38 õpilast. Kõigil oli võimalus esitada kaks lugu. Enamasti jutustati üksinda, aga mõnel juhul kahekesi või kolmekesi. Naljavõistlust hindas viieliikmeline žürii, kuhu kõigil aastatel on kuulunud Sindi gümnaasiumiga seotud inimesed. Tänased hindajad olid Anne Sammelselg, kooli medõde; Anne Urban, kooli vilistlane ja Fein-Elast Estonia OÜ töötaja; Reine Tänav, kooli endine õpetaja, kes praegu on Sindi lasteaia õppealajuhataja; Ain Keerup, kooli direktor ja Imbi Jalakas, kooli raamatukogu juhataja, Naljanina võistluse ellukutsuja ning peakorraldaja.
Võistluse hakatuseks rääkis Keerup samuti ühe anektoodi ja teine oli tal varuks hilisemaks etteasteks, sest direktor oskab hinnata head nalja.
Lisaks „Naljanina” suurele auhinnale valis žürii kuus tillemat „Naljaninakese” auhinna saajat, keda ei reastatud tähtsuse järjekorda. Žürii arvates ilmestasid nad kõik oma headuses erinevaid külgi: kellel oli ilmekus mõjusam, kellel selgem hääldus, kellel loo valik paremini õnnestunud, kes oskas laval kenasti näidelda jne.
Loe edasi: Sindi gümnaasiumi „Naljanina 2019” on Braian Kulp
26.-28. aprillini toimusid Soomes, Lappeenrantas, Soome meistrivõistlused juhtrajasõidus. Võistlejaid tuli kohale Soomest, Venemaalt ja Eestist. Eestlased võistlesid Soomes kuuekesi. Sindi mudelispordi klubist osalesid Andy Aron, Karmen Mets ja Karin Mets. Peale meie klubi esinduse osalesid veel EinarViira, Margus Jõgilaine ja Heiko Tamme. Viimased kaks elavad ja töötavad hetkel Soomes.
[pullquote]Andyl jäi finaalikohast puudu 1,5 ringi![/pullquote]Sõiduks läks reede varahommikul ja peale lõunat olid meie võistlejad viperusteta kohal. Võistlustel oli kavas viis klassi: EM-24; EL-24; F1-32; ES-32 ja ES-24.
Esimesena oli kavas klass ES-32. Kokku osales 27 võistlejat. Meie klubist platseerus Andy 12. kohale ja Karmen 21. kohale. Karmeni mudel ei saanudki õiget hoogu sisse ja nii tuli leppida tagasihoidliku kohaga. Soome meistriks tuli selles klassis Olli Kantamaa.
Järgmisena oli meie klubist võistlustules Karin Mets noortele mõeldud klassis EM-24. Võistlejaid oli 13. Selles klassis antakse noortele kaks sõitu. Esimeses sõidus oli Karin üheksas ja teises sõidus seitsmes. Kokkuvõttes 8. koht. Nii Karinile kui ka Karmenile tegi peavalu raja vasakpoolne ülemine kurv, kus nad andsid teistele võistlejatele palju ringe ära.
Sindis on laatasid toimunud ka varematel aegadel, seega pole kordade arvu nimetamine kroonika pidamise seisukohalt mitte väga kohane, aga täpsustava märkusena käib jutt nüüdse aja järjepidevusest. Igal aastal on linna sünnipäeval korraldatud laat seotud mingi kindla teemaga, tänavu keskenduti 125-aastasele Sindi lasteaiale.
[pullquote]LC Paikuse liige Mart Nõmm ütles, et sedakorda kogutakse raha Sindi ja Paikuse koolide esimeste klasside õpilastele raha silmakontrolli läbiviimiseks[/pullquote]“Mul juba uue laada plaanid mõlkumas,” lausus eelmisel aastal vahetult pärast Sindi laada sulgemist Ülle Ots, üks kevadlaada korraldajatest. „Alati peale õnnestunud üritust uusi mõtteid mõlgutades ollakse optimistlikumad, kui tegelikkuses toimuma hakkab. Erinevatel põhjustel kadus pimedal ajal motivatsioon laadaga jändamiseks ära, aga õnneks leidus kaks vahvat sintlast, seltsimaja juhataja Anneli Uustalu ja igale poole jaguv rõõmsameelne Alice Laanemaa. Nii võib nüüdseks õnneliku, aga väsinuna hõigata: tehtud!”
Loe edasi: Tänavu peeti kevadpühi viiendat korda toimunud Sindi laadaga
