Mihkel Lüdigi sünnikohast liikus tuli Paikuse osavalla teid pidi Seljametsa rahvamaja kontserdile, mis toimus kolme suure sinimustvalge lipu all ja Seljametsa kooli avamist menutava kivi juures.
Paikuse naised julgestavad eespool liikuvat laulupeo tuld, mis läheneb Sindi raekojale. Foto: Urmas Saard
„Siin algas kool 27 septembril 1920,” on kirjutatud graniitkivile kinnitatud plaadile. Kooli enam ei ole, aga mälestus püsib. Päris tühjaks pole maja jäänud, sest nüüd on see lasteaia rõõmude päralt. Kivi ees põles laulupeotuli seni, kuni laulud lauldud ja tantsud tantsitud said ja Paikuse osavalla esindajad võtsid suuna Sindi peale.
Kolmel päeval Pärnumaal liikuv laulupeo tuli anti täna Häädemeeste valla esindajate poolt üle Paikuse osavalla Vaskrääma külas tuld ootavatele lauljatele ja tantsijatele.
Tamme istutamine Mihkel Lüdigi sünnipaigas Vaskräämal. Foto: Urmas Saard
[pullquote]“… taevasse tõusku me lootuse loit” kõlades läidetakse peotuli[/pullquote]Mihkel Lüdigi sünnikohta rivistusid tuld vastu võtma Lüdigi nimeline meeskoor, segakoor Sireli, Pärnu Kunstide Maja poistekoor, rahvatantsurühmad Kuu ja Pastlapaar ning mitmete ühingute või ametite esindajad. Häädemeestelt toodud tuli anti edasi käest kätte. Tõrvikut jäädi hoidma Mihkel Lüdigi 90. sünniaastapäevaks avatud suure graniitkivi ette, mille kohal kasvab hiigelmõõtmetes tamm. Esimese tamme istutas sealsele platsile Mihkli isa Jakob Lüdig 139 aastat tagasi. Nüüdseks on sinna ümber istutatud erinevate seltside poolt kümneid tammesid. Tänagi istutasid laulupeotule kandjad jälle ühe tamme.
Tänavu heinamaarjapäeval möödub Eesti vabadus- ja ilmasõjas langenud Audru kihelkonna kangelaste auks püstitatud mälestussamba avamisest 80 ja taasavamisest 30 aastat. Eilsel 1. nelipüha päeval tähistati ümmarguseid tähtpäevi kogunemisega Audru kalmistul.
Küünlad Eesti vabaduse eest langenud Audru kihelkonna kangelaste mälestuseks. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Aga meie oleme jäänud, oleme üks vanimaid rahvaid oma territooriumil[/pullquote]Mälestussammas avati esmakordselt 1939. aasta 2. juulil. „Sammas, mis ehitati Pärnu kunstniku Erich Lepsi kavandi järele, läks maksma pisut üle 2000 krooni, missugune summa koguti korjanduste, kontsertide ja pidude korraldamiste jne. kaudu. Mälestussamba alumine osa on valmistatud raudkividest, kuna ülemise osa ehitusmaterjaliks kasutati Vasalemma marmorit. Samba keskosas on igal neljal küljel marmorplaat, millel vastavad tekstid ja langenute nimed. Samba tipus asetseb Vabadusristi kujutus,” kirjutas 1939. aasta 8. mai Päewaleht. Kuid juba 1945. aasta kevadel purustati mälestusmärk vandaalide poolt.
Taastamise järel avati mälestussammas uuesti 1989. aasta 2. juulil. Katte eemaldasid vabadussõja veteran Georg Tamm ja esimese samba jalami betoonivalu teinud Mart Kalda. Mahuka kõnega esines Heinz Valk.
XXVII laulupeo ja XX tantsupeo „Minu arm“ tuli jõudis ettenägematu viperuse tõttu Audrusse kolmveerandtunni pikkuse viivitusega, aga hoolimata ootusärevusest polnud märgata rahva meeleolu langust.
Laulupeo tuli on jõudnud Audru kiriku juurde. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Audru on helilooja Aleksander Saebelmann-Kunileiu sünnipaik[/pullquote]Juubelipeo avamäng Tule Tulemine kannab enesega kaasas laulu- ja tantsupeo väärtusi ning väge kõigisse Eestimaa nurkadesse. Esimest korda toimus ülemaaline Tule Tulemine 1969. aastal seoses laulupeo sajanda juubeliga. Tänavu saab Tule Tulemise traditsioon 50-aastaseks.
Täna hommikul anti tuli Vigala Mõisakooli ees Raplalt üle Pärnumaale ja tund hiljem toimus Lihula kõlakojas Lääneranna lauljate, tantsijate ja pillimängijate kontsert „Oma Pidu“. Järgnevalt peeti üleriigilise noorte puhkpillimängijate seminar-laagrist osavõtjate koondorkestri kontsert Pärnu-Jaagupi keskväljakul. Tuld tervitati kohas, kus alustas tegevust Pärnumaa vanim puhkpilliorkester.
Kaitseliidu Kikepera malevkonna kodus tähistati Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna aastapäeva tervituste, tunnustamiste ja nelja uue liikme tõotuse andmisega.
Karmen Vesselov õnnitleb uut Naiskodukaitse liiget, kes on äsja oma tõotuse öelnud. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Hea on töötada sellises õhkkonnas, kus pinged maandatud ja koostöö sujub[/pullquote]Pärnumaa ringkonna Ülejõe jaoskonna esinaine Jana Ots ütles aastapäeva aktuse kõnes, et neile on Eesti taolises väikeses riigis iseenesest mõistetav panustada palju vaba aega Kaitseliidu ja Naiskodukaitse tegemistesse. Tema sõnul peab riigikaitse olema iga kodaniku kohus. „Veel enam – me mitte ainult ei tegele päevast päeva õppuste, drillide, enese ja teiste koolitamise ning teavitustööga, vaid peame samas olema ka nähtavad.” Seda ikka selleks, et nii Eestis kui mujal maailmas teataks kuidas naiskodukaitsjad hoiavad ja kaitsevad oma riiki.
„Oleme jätkuvalt arenev ja kasvav ringkond. Meil on tublilt toimivad jaoskonnad ja erialagrupid.” Toitlustajad said hakkama nii igapäevaste kui ka Naiskodukaitse üleriigilise välikokavõistluse korraldamisega. „Kirsiks tordile oli meie välikokkade esikoht. Ehk siis Pärnumaal on Eesti parimad välikokad!” Ots lisas kommentaariks, et toitlustus on väga reaalne tegevus nii õppustel kui pärissõjas.
Osalemissoovist teadaandmine algab käesoleva kuu keskpaigas ja kestab kuni 4. augustini, et pärast kõiki tarvilikke ettevalmistusi avada 17. augustil kümnetes koduhoovides õuemüük.
Anneli Uustalu mõtleb augustis toimuvale õuemüügipäevale. Foto: Urmas Saard
Nime saab kirja panna päeva korraldava Sindi seltsimaja meiliaadressil sindiseltsimaja@torivald.ee. Aga lisaks nimele peaks märkima koduse aadressi, andma ülevaate kaubavalikust ja teatama lahtioleku aja. Ostjatele võib pakkuda ka kohvi, teed ja teisi jooke. Selle kõrvale pannkooke, võileibu ja muid hõrgutisi. Kuid ühepäevakohvik pole ainus hea mõte, mis sobib õuemüügipäevaga kokku. Võimalik, et leidlikust jätkub rohkemakski – mida eelmiste aastate kogemused on kinnitanud. Kõigist neist headest kavatsustest palub Sindi seltsimaja juhataja Anneli Uustalu õigeaegselt teada anda. Saadetud teadete põhjal saab koostada ülevaatliku linnakaardi, millel kõik kauplemise asukohad üles tähendatud ja märgitud ka peamised kaubaliigid ning võimalikud ühepäevakohvikud.
Valminud linnakaardid jagatakse kõigile müügikohtadele välja enne 17. augustit, et linnarahvas teaks ühelt õuelt järgmisele lähemale õuele suunduda või istuda bussile ja sõita viis-kuus peatusevahet jalavaeva vähendamiseks edasi.
Sindi esimesed hoovimüügipäevad toimusid ülemöödunud aasta juulis. Siis oli peakorraldajaks linna raad.
Eesti lipu 135. sünnipäeva tähistati Sindis pea koolipäeva pikkuselt. Pärast pikal teekonnal marssimist ja linna raekoja ees vahepeatusena toimunud pidulikku lipurivistust jäi väheke aega puhkuseks ning kehakinnituseks, et jätkata Sindi gümnaasiumi kontserdiga seltsimajas.
Sindi gümnaasiumi lipu päeva kontsert Sindi seltsimajas. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Laval sõidutati jalgrattaga isegi kuningat[/pullquote]4. juuni keskpäeval hõivati Sindi seltsimaja suure saali enamik istekohti ja lipu päevale pühendatud kontsert, milles osalesid eranditult kõik Sindi gümnaasiumi klassid, võis alata mudilaskoori lauluga „Palvesse sean käed”. Nelja- kolmeaastased Sindi lasteaia lapsed laulsid „Kodulaulu”, mida nende muusikaõpetaja Ülle Ots saatis laste seljatagant vargsi piiludes ukuleelet mängides. Viieaastaste laulda oli „Kõnnin Eestimaa külas”. Sindi lasteaed on olnud Sindi gümnaasiumile palju aastaid lipupäevade tähistamise oluline partner. Ühiselt on käidud ka Pärnus lipu päeva tähistamas. Seepärast oli nende osalemine kooli kontserdil täiesti loomulik jätk kõigele eelnevale. Sindi lasteaed kasvatab oma linna gümnaasiumile hea ettevalmistusega Eesti lipuvilje kujundajaid.
Pärnu kesklinna kavandatava kunstihoone ja selle lähiümbruse arhitektuurivõistluse võitsid Salto AB arhitektid Maarja Kask, Ralf Lõoke ja Martin McLean, kelle võistlustöö „Sisse“ loob Pärnu kesklinna uue kaasaegse maamärgi.
Pärnu kunstihoone arhitektuurivõistluse võidutöö
„Hoone vorm on selge ja konkreetne, samas õhuline, maja põhiplaan on ratsionaalne ja igavaid koridorisüsteeme lõhkuv. Tulevane kunstihoone on ilmakaarte suhtes hästi paigutatud, mis võimaldab rajada hoone peasissepääsu juurde õhtupäikesesse avaneva terrassi. Hoonel on äratuntav sissepääs nii Port Artur 2 ette rajatava linnaväljaku kui Martensi maja juurest algava piki endist raudteetammi kulgeva jalakäijate tee poolt, kohvik ja kunstigaleriid saavad oma tegevust väljaku poole laiendada,“ iseloomustas linnaarhitekt Henri Eessalu võidutööd.
Üks võitjatest, arhitekt Ralf Lõoke pidas kõige olulisemaks seda, et kunstihoone ehitatakse kesklinna. „Loodan, et ehitate selle tõesti valmis,“ lausus ta.
Traditsiooniline lipu päeva tähistamine Sindis toimus sinimustvalge lipu 135. aastapäeval mõningase erisusega võrreldes eelmiste aastatega. Erilisust rõhutas seegi, et Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup pälvis lipuvilje edendamise eest haridusministri tänukirja.
Sindi gümnaasiumi liputoimkond koos kooli lipu ja direktor Ain Keerupiga sinimustvalge lipu 135. sünnipäeval koolimaja õuel. Foto: Urmas Saard
Kui varem on alustatud pidupäeva kogunemisega linna raekoja ees, siis täna marssisid Sindi gümnaasiumi õpilased ühes oma õpetajatega rivikorras koolimaja juurest linna sümboltorni alla. Esmakordselt sammus rongkäigu ees kolmeliikmeline kooli liputoimkond. Neiud kandsid 2,5 meetri pikkuseid sinimustvalgeid õlakuid. Sportliku ettevalmistusega 12. klassi õpilane Margit Viies kandis sinimustvalget esinduslippu, mis on tavalipust oluliselt raskem ja eeldab selle hoidjalt kindlasti paremat füüsilist võimekust. Teda saatsid ja abistasid 10. klassi õpilased Pilleriin Pihelgas ning Merili Tambu. Sama toimkond esindab Sindit ka Tallinna üldlaulupeo rongkäigus. Rongkäigu saabumist tervitasid lippude lehvitades Sindi lasteaia lapsed, naisliidu liikmed ja teised linnakodanikud. Marsihelidel võttis saabujaid vastu Pärnu Noorte puhkpilliorkester. Noored rivistusid lippudega auvalvesse ja Presidendi kella seierite asetumisel määratud ajale mängis orkester Rein Vendla juhatamisel Eesti hümni.
Sinimustvalge lipu 135. sünnipäeva tähistaval Sindi gümnaasiumi kontserdil Sindi seltsimajas.
Lipud Sindi seltsimajas. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Halbade näidete asemel lubage esitada ainult ühe näite, millega luua vastukaal eestikeelsetest sõnadest loobumisele.[/pullquote]Head pidupäevalised, täna tähistame kahe tähtsa sündmuse ümmargust tähtpäeva. Üks neist on ümmargusem kui teine, aga vähem oluline pole kumbki. Ilmselt paremini teame, et sinimustvalgel lipul on 135. sünnipäev ja seda on juba piisavalt palju pühitsetud ning pühitsetakse veelgi.
Palju vähem – kui mitte üldsegi – oleme eneste jaoks teadvustanud, et täna täpselt 100 aastat tagasi vastuvõetud eelpõhiseaduslikus aktis „Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord“ kõneldi esmakordselt eesti keelest kui riigikeelest.
Esmaspäeval tõid G4S vetelpäästjad Pärnu rannas kaldale kaks tüdrukut, kes olid täispuhutava madratsiga sügavasse vette triivinud. Laste vanemaid rannas ei olnud.
Illustreeriv pilt. Foto: Urmas Saard
Kella 16 ajal märkas G4S Pärnu rannavanem Kalli Lomp, kuidas kaks varateismelist tüdrukut on täispuhutaval madratsil mängides triivinud vähemalt 1,7 meetri sügavusse vette. Kohe saatis ta neile järele kaks vetelpäästjat, kes tüdrukud koos madratsiga madalasse vette tõid.
Rannavalvurid selgitasid lastele, et täispuhutava madratsiga kaldast nii kaugele minna on ohtlik ja palusid neil rannamõnude nautimist jätkata madalas vees.
Tüdrukud olid rannas omapäi, ilma lastevanemateta.
G4S Pärnu rannavanem Kalli Lomp rõhutab, et täispuhutavate mängumadratsitega merre minek on ohtlik, kuna tugev lainetus ja tuul võib selle kergesti kaldast eemale, sügavasse vette juhtida. „Kui laps peaks täispuhutavalt madratsilt sügavamasse vette kukkuma või ujumisrõngaga üle pea käima on paanikahoog kerge tulema ja sedasi satub laps uppumisohtu,“ ütleb Lomp. „Juhul kui lapsevanemad lubavad lastel täispuhutavate mänguasjadega vees mängida, siis tuleks ise vees lapse juures olla, et talle vajadusel kohe appi minna.“
Täispuhutavate veemänguasjadega juhtub õnnetusi ja ohtlikke olukordi Eesti randades igal aastal. Näiteks eelmise aasta 16. juulil läks Pärnumaal Reiu rannas üks laps madratsiga merele ja tuul võttis täispuhutava madratsi koos lapsega kaasa. Lisaks lapsele tuli appi läinud päästjatel tuua veest välja ka kaks täiskasvanut, kel lapsele appi tõtates vees jõud rauges.
Harjumatult tavatul kellaajal avati täna hommikul varalahkunud Mikk Rätsepa fotonäitus „Taba hetke ja ilu”, kus Rahvakultuuri Keskuse Pärnumaa rahvakultuurispetsialist Aire Koop luges harrastusfotograafi looduspiltide taustal tema luuletusi.
Aire Koop loeb Sindi sotsiaaltöökeskuses varalahkunud Mikk Rätsepa fotonäituse avamisel harrastusfotograafi enda loodud värsse. Foto: Urmas SaardMikk Rätsepa pilt raamitud fotolt
Sindi sotsiaaltöökeskuse juhataja Renna Järve lausus näitust avades, et kohtus Mikuga viimati 9. jaanuaril. „Siis kinnitas ta minu küsimise peale, et kõik on väga heas korras. Ta oli optimistlik ja huvi käija emaga paljudes paikades erinevaid kontserte kuulamas. Meil oli Mikuga eelnevalt kokku lepitud näituse avamise tänane kuupäev. 31. jaanuaril nägin facebookis Miku poolt kirjutatud sissekannet, milles ta kõneles mina vormis oma matusepäevast. Ta nägi lähenevat kiiret lõppu ette. Eks lähedased kirjutasid siis õiged kuupäevad juurde, kui ta ütles, et „täna on siis minu matusepäev”. Järve sõnul oli Mikk kõik enda jaoks läbi mõelnud, isegi selle, millist muusikat tema matustel mängitakse. Samuti soovis ta oma tuha merre heitmist Türisalu pangalt, mis ongi nüüdseks tehtud.
Käesolev näitus sai teoks Miku vanaema eestvõttel. Näituse väljapaneku järjestatus on Järve poolt mõtestatud. „Esimene pilt oleks Miku sünd ja edasi kogu tema elu. Vahepeal mere pilt. Oli noor mees, elu põlvini, rahulikemaid, tormisemaid aegu. Fotod lõpevad päikeseloojanguga,” selgitas Järve.
Teisipäeval, 4. juunil on Eesti lipu õnnistamise 135. aastapäev. Pärnu linnavalitsus ja Eesti Lipu Selts kutsuvad pärnakaid Iseseisvuse väljakule lipupäeva pidulikule tähistamisele.
Lipu päeva pidulik lipurivistus Pärnus Iseseisvuse väljakul. Foto: Urmas Saard
Lipu päeva tähistamise kava algab kell 18.00 Eesti Vabariigi hümniga. Esinevad Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor ja Pärnu Noorte puhkpilliorkester.
Kõnega astuvad üles Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja Eesti Lipu Seltsi esimees Jüri Trei. Lipurivistusel osalevad Pärnu linna koolide õpilased ja Eesti lipu seltsi Pärnu osakonna liikmed.
Tänavu möödub 135. aastat Eesti lipu õnnistamisest Otepää kirikumõisas. Pärnu abilinnapead Meelis Kukk ja Siim Suursild osalevad Otepääl toimuval Eesti lipu õnnistamise 135. aastapäeva tähistamise pidulikul rongkäigul ning sellele järgnevatel üritustel. Abilinnapea ja lipu seltsi liige Marko Šorin tervitab sõnavõtuga samal päeval Sindis toimuvat lipupäeva tähistamist.
4. juuni on kuulutatud Eesti lipu päevaks. Eesti lipu selts ja Pärnu linnavalitsus kutsuvad üles kõiki heiskama majalippe.
Kogu õppeaasta kestnud ja neil päevil lõppev rahvusvaheline lugemisprojekt „Meie Väike Raamatukogu” innustas esimese ja teise klassi lapsi lugema, tutvustas oma kodumaal tuntud, kuid teistes Euroopa riikides vähem teatud kirjanikke ja illustraatoreid.
Rahvusvahelises lugemisprojektis “Meie Väike Raamatukogu” osalenud Sindi gümnaasiumi 1B klass. Foto: Heli Telman
[pullquote]Raamatutest arvati laste lemmikuks Sloveeni kirjaniku Koreni „Keeda mulle üks muinasjutt”[/pullquote]Lisaks Eestile osalesid projektis koolid, raamatukogud, kirjastused Lätist, Poolast ja Sloveeniast. „Kooli ainetundide rikastamise ja õpilaste lugema õhutamise kavaga ühines ka Sindi gümnaasium, Õppeaasta jooksul lugesime läbi kuus lasteraamatut,” rääkis 1B klassijuhataja Heli Telman. Raamatute loetelus oli „Lumivalge ja süsimust”, autor Hilli Rand Eestist; „Ärajäänud avastus”, Mārtiņš Zutis Lätist; „Kallista mind!” ning „Muna või kana?”, Przemysław Wechterowicz Poolast; „Keeda mulle üks muinasjutt!”, Majda Koren Sloveeniast ja „Võlusõrmus”, Peter Svetina samuti Sloveeniast. Iga projektis osalenud klass valis ise lugemise ja tegevuste läbiviimise ajakava.
MTÜ Öövalgel koostöös Pärnu linnavalitsuse, Pärnu Postimehe ning Rüütli tänava ettevõtjatega korraldavad Pärnus esimese valgusfestivali „ÖÖvalgel“, mis toimub 27.-28. septembril Pärnu vanalinnas.
Valgusfestival on ainulaadsetest valgusvisuaalsetest lavastustest ja installatsioonidest koosnev festival. Valgusfestivali omapäraks on hoonetele loodavad videomappingud, kus keskseks tegelaseks on inimene. Fookuses on etenduskunstide lühivormid, kus domineerivaks ideeks on traditsiooniliste vormide põimimine kaasaegsete tehnilis-loominguliste vahendite ja võimalustega, et sünniks elegantselt balansseeriv elamuskultuur. Pärnu valgusfestivali etendusi saab näha Tallinna väraval, Rüütli 25 hoonel ning Pärnu raekoja seinal. Lisaks etendustele luuakse Rüütli tänava ja selle lähiümbruse hoonete vaateakendele Pärnus elava kunstniku Madli Lavini maalidest installatiivne kunstigalerii.
Eesti lipu 135. sünnipäeval marsivad Sindi koolinoored kahel korral mööda ajaloolist Pärnu maanteed, rivistuvad linna raekoja ette pidulikule tseremooniale ja annavad keskpäeval kontserdi Sindi seltsimajas.
Pidulik lipurivistus Sindi linna raekoja ees 2018. a lipu päeval. Foto: Urmas Saard
[pullquote]kolme neidu kaunistavad sinimustvalged õlapaelad[/pullquote]4. juunil algusega kell 10.00 liiguvad Sindi gümnaasiumi õpilased koos õpetajatega mööda Pärnu maanteed raekoja juurde, kus kell 10.20 toimub pidulik lipurivistus ja koolinoortega ühinevad ka Sindi lasteaia vanemate rühmade mudilased. Kohal on Pärnu noorte puhkpilliorkester Rein Vendla juhatamisel. Tervitab Tori vallavanem Lauri Luur. Õpilased Braian Kulp ja Merilin Haasma esitavad mõtteid teemal „Eesti lipp ja mina“, mille aitas ette valmistada õpetaja Eneli Arusaar, Eesti lipu seltsi liige.
Eesti Päevaleht kirjutas 2000. aasta veebruari alguses, et 15 aastat tagasi arstide poolt surmahaigeks tunnistatud, kuid siiani elav laps annab lootust teistele Eestis ravita jäetud inimestele.
Sindi sotsiaaltöökeskuse juhataja Renna Järve paigutab Mikk Rätsepa fotosid seinale. Foto: Urmas Saard
Tallinna keskhaigla sünnitusosakonna arstid öelnud 1984. aasta detsembris emale, et pole mõtet vastsündinud poega koju viia ja talle nime panna, sest laps sureb peagi. Ema viis südamerikkega sündinud poisi siiski koju. “Vaatamata arstide karmile sünnitusjärgsele ennustusele, elab laps tänini täiesti normaalset elu,” ütles isa toona ajalehele. Artikkel väärib uuesti lugemist, sest Sindi sotsiaaltöökeskuses avatakse 3. juunil kell 9.30 Mikk Rätsepa fotonäitus „Taba hetke ja ilu”, mis jääb külalistele vaadata kuni 28. juunini.
„Teie ees on alatiseks nooreks meheks jäänud fotograafiahuvilise, Keila-Joa sanatoorse internaatkooli ja Tallinna Polütehnikumi IT alal lõpetanud Mikk Rätsepa väike fotonäitus,” öeldakse rändnäitusega kaasa pandud tutvustaval lehel. Tema näitus sai alguse EELK Tallinna Diakooniahaiglas, mille avamisel oli mullu novembris ka tema ise kohal. Ta soovis jätkata näitusega teisteski asutustes. Paraku Sindis näituse autor enam ei osale. Mikk Rätsep lahkus meie hulgast tänavu 30. jaanuaril 34-aastasena. Seega on nüüd tegemist mälestusnäitusega, mis rändab ringi ilma temata.
Täna ennelõunal toimus Pärnus Raja tänavale ehitatavale lasteaiale traditsiooniline nurgakivi asetamine peasissekäigu kohal, kus juba aasta pärast peaksid hakkama lapsed, nende vanemad ja töötajad sisse-välja käima.
Nurgakivi kapsel asetatakse oma kohale. Foto: Urmas Saard
Piduliku toimingu eel tuletas Pärnu linnapea Romek Kosenkranius meelde, et Pärnu on väga spordilembeline linn. Ta nimetas viimastel aastatel valminud kergliiklusteid. 2015. aasta juunis pandi Rannastaadionile nurgakivi ja pidulik avamine leidis aset vähem kui kolm aastat tagasi. „Täna on see hetk, kus me paneme silindri ehitusele, mis on Pärnu viimaste aastate kallimaid investeeringuid – üle 10 miljoni euro – aga selle raha sisse mahub väga eriline lasteaed, mille eest hakkab linn kindlasti saama erinevaid auhindu, ja teine väga oluline objekt samas hoonekompleksis on ujula,” rääkis linnapea. Kosenkranius tänas ka naabreid, kelle kaastegevuse järel kujuneb terve kvartal uueilmeliseks. Linnapea rõhutas, et tegelikult pole lasteaed-ujula üksnes Pärnu projekt. „See on mitmete omavalitsuste koostöö objekt.”
Sindi lasteaia pere tänas abistavaid lapsevanemaid, hoolekogu ja koostööpartnereid.
Sindi lasteaia tänupäeval õppealajuhataja Reine Tänav, direktor Kairi Rinaldo, muusikaõpetaja Ülle Ots. Foto: Urmas Saard
Tänase tööpäeva lõppedes andsid Sindi lasteaia lapsed väikese kontserdi neile kümnetele inimestele, kelle abita jäänuks lasteia direktori Kairi Rinaldo sõnul mitmed vajalikud asjad olemata. Direktor tõstis eriliselt esile hoolekogu panust, aga hindas sama kõrgelt ka kõigi ülejäänud neljakümne tegija abikäsi.
Pärnu linn kingib lastekaitsepäeva eel paljulapselistele ja vähekindlustatud peredele 300 Lottemaa piletit, millega nad saavad 8. juunist 1. septembrini Lottemaa teemaparki külastada.
Lottemaal. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Kutsun teisigi omavalitsusi üles ühinema Pärnu algatusega, millest on kasu nii piirkonnas elavatele lastele kui ettevõtlusele[/pullquote]„Soovime, et need lapsed, kelle vanematel ei pruugi jätkuda raha Lottemaa külastamiseks, saaksid seda sel aastal endale lubada. Pärnu lähedal on väga vahva teemapark ja oleks kahju, kui teatud osa kohalikke lapsi Lottemaad külastada ei saa,“ ütles Pärnu linnapea Romek Kosenkranius.
Lottemaa Teemapark OÜ osaniku Egon Elsteini sõnul teeb linn korraga kaht head asja: toetab lapsi ja kohalikku ettevõtlust. „Mujal riik toetab arendajate tegevust, meil teatri moodi asjal toetust pole. Kutsun teisigi omavalitsusi üles ühinema Pärnu algatusega, millest on kasu nii piirkonnas elavatele lastele kui ettevõtlusele,“ kõneles ta.
Laupäeval, 25. mail toimus alates kella neljast kuni pea keskööni kestnud Sindi suvehooaja alguspidu, mille peakorraldajaks oli taas Sindi noortevolikogu algatusgrupp.
Tänavajalgpall Sindis. Foto: Urmas Saard
Põnevat uudistamist jätkus Sindi seltsimaja juures päris erinevate huvidega inimestele. Talvel liuväljana kasutatav asflatkattega plats ümbritseti ajutise aedikuga, mille sees võisteldi tänavajalgpallis. Mõõtmetega 30 X 17 meetrit platsil võistlesid mängijad Sindist, Pärnust, Tallinnast ja Ukrainast.
Kesknädalal, 29. mail pannakse Pärnus nurgakivi Raja tänav 7 kerkivale lasteaed-ujulale, millest saab Eesti üks kaasaegsemaid lasteaedu.
Eesti ühele kaasaegsemale lasteaiale pannakse Pärnus nurgakivi. Foto: Pärnu linnavalitsus
[pullquote]Lasteaiaga ühes kompleksis saab olema kaasaegne ujula[/pullquote]„Eritellimusega mööbel, liikluslinnak, erinevad mänguväljakud, väikesed ja suured kelgumäed, staadion, basseinid, mullivann, muusika- ja võimlemissaal, galeriid, katusel asetsevad päikesepaneelid ja palju muud põnevat teevad sellest Eesti ühe moodsaima lasteaia,“ ütles Pärnu linnapea Romek Kosenkranius. „ Lasteaiaga ühes kompleksis saab olema kaasaegne ujula, mis hakkab tulevikus asendama amortiseerunud Koidula kooliujulat ning pakkuma koolidele, sportlastele ja ujumishuvilistele paremaid treeninguvõimalusi.“
10,6 miljonit eurot maksev ehitis valmib 2020. aasta juunis. 4 039 200 euroga toetab ettevõtmist Euroopa Regionaalarengu Fond, ülejäänu tasuvad Pärnu linn ning Tori ja Häädemeeste vald.
Kümmekond päeva tagasi, 17. mail tutvusid Are Naisliidu inimesed pikalt veedetud päeva kestel koduvalla ainsa linna ja Tori valla keskusega ning tegid lähemat tutvust kahe erineva kogukonna kuid sarnaste huvidega naisühendusega.
Are Naisliit koos Lauri Luuri ja Juta Vellestega Sindi raekoja ees. Foto: Vahur Kuusk
Sindi naisliidu esinaise Juta Velleste sõnul on pärast haldusterritoriaalset muudatust Pärnumaal ja uue palju suuremates piirides Tori valla moodustamist taoline lähemate suhete loomine igati põhjendatud ning vajalik tegevus.
Alates keskpäevast võõrustas Velleste kutsutud külalisi linna näitamisega ja jalutusringil astuti sisse mitmesse majja. Alustati Sindi raekojast, uudistajaid võttis vastu vallavanem Lauri Luur, kes rääkis valla tulevikukavadest. Kuna Luur on olnud aastaid Are vallavanem ja elab ka ise sealkandis, siis oli kohtumine kauaste tuttavatega muidugi seda soojem.
„Sindi noortekeskuses võttis meid vastu tubli ja tegus juhataja Helle Vent, kes näitas maja seestpoolt ja jutustas paljude ringide tegevusest. Muljetavaldav oli kuulda Sindi Raadio raadioringi tegevusest, mida juhib Kaur Kasemaa.” Noortekeskuse maja kõrval asub teinegi muinsuskaitselise väärtusega maja omaaegsest raudteehoonete kompleksist, kus praegu tegutseb sotsiaaltöökeskus. Velleste rääkis seda maja külastades naisliidu tegevustest, mis sealsete seinade vahel on toimunud.
Jänesselja lasteaia neljanda laulu- ja tantsupeo läbiv mõte riimus sõnadesse: „Eesti keel ja eesti meel saatjaks minu eluteel”.
Jänesselja lasteaia laulu- ja tantsupeo rongkäik jõuab lasteaia suurele õuele. Foto: Urmas SaardJänesselja lasteaia laulu- ja tantsupeo rongkäigu ees liikunud lipp on jõudnud peopaigale. Foto: Urmas Saard
[pullquote]See on tõeline pidu kus väärtustatakse oma keelt, kodu, juuri ja inimesi oma ümber[/pullquote]Reedel, 24. mail toimus Pärnumaal Tori vallas Jänesselja lasteaia laulu- ja tantsupidu. Kestvale traditsioonile pandi alus 2011. aastal, kui pidu algas rongkäiguga mööda Sauga aleviku tänavaid: Jänesselja – Roolinnu – Lepalinnu. Täpselt samal teekonnal liiguti nüüdki lasteaia paraaduste esiselt poolelt lasteaia teisele küljele, kus asub suurte mõõtmetega tantsumuru. Rivi ees kanti kõrvuti sinimustvalget ja lasteaia tunnuskujundiga lippu. Lisaks suurtele kandelippudele lehvitati paljude sinimustvalgete käsilippudega. Rongkäigus sammusid kõigi rühmade lapsed.
Pidu pääses valla väga pidulikult Eesti hümni laulmisega. Seejärel tervitas laulu- ja tantsupeole kogunenud mudilasi, lastevanemaid ja lasteaia õpetajaid Jänesselja lasteaia direktor Aina Alunurm.
Rahvusvahelise muuseumipäeva puhul avas traditsioonilisel muuseumiööl enam kui saja Eesti mäluasutuse hulgas järjekordselt ka Sindi muuseum külastajatele oma uksed.
Muuseumiöö Sindi muuseumi õuel. Foto: Helen Parmen
[pullquote]fotograaf Helen Parmen olevat andnud lubaduse korraks läbi astuda, aga jäänud päris mitmeks tunniks muuseumiööd pildistama.[/pullquote]Täna kinnitas Sindi muuseumi juhataja kohuseid täitev Kiki Pärnpuu, et väikelinna mälukeskus on varemgi muuseumiöödel osalenud. „Kahjuks kirjutati Pärnu Postimehe veebilehes (21. mail), et Sindi muuseum osales muuseumiööl esmakordselt, mis ei vasta tõele,” selgitas Pärnpuu, kelle sõnul on mõnel juhul hinnatud külastajate hulka koguni sadades. Näiteks 2009. aasta muuseumiööl võisid põlised Sindi elanikud ja kõik teisedki astuda kümneaasta pikkuse sammu minevikku ja vaadata katkeid üheksa tunni pikkusest videosalvestusest, mida olid teinud praegused manalamehed Mihkel Saar ja Jaan Muri. 2010. aasta muuseumiöö pealkirjaks valitud „Öös on lugusid“ andis põhjust jutustada Sindi muuseumisse talletatud lugusid, mis paljus seotud kalevivabriku ajalooga. Siis vestles vabriku ajaloo teemal tollane muuseumi juhataja Heidi Vellend. Lisaks põhiekspositsioonile vaadati Eesti raha ajalugu tutvustavat rändnäitust.
