Daniel Levi Viinalass andis koos ansambliga 31. augustil Pärnu Vaasa pargis kooliaasta alguse kontserdi. Enne kontserdi algust tervitas kooli minevaid õpilasi Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, kes pani noortele südamele, et ollakse liikluses eriliselt tähelepanelikud.
Täna peeti Sindi gümnaasiumis õppeaasta avaaktust esimesse klassi tulevatele lastele ja gümnaasiumi lõpuklassis jätkavatele neidudele ning noormeestele, homme toimub sama pidulik sündmus kõigile ülejäänud õpilastele.
[pullquote]tänati mind kui väga tublit kõplajat kolhoosi peedipõllul[/pullquote]Lotte ja karupoiss Braiani abiga ning direktor Ain Keerupi käepigistusel said trükivärskelt lõhnavad Aabitsad 35 kooliteed alustavat väikest tüdrukut ja poissi. 10. klassis alustab homme õpinguid 25 õpilast. Õpilaste üldarv on võrreldes eelmise õppeaastaga suurenenud. Hetkel on nimekirjas 346 õpilast.
Loe edasi: Lauri Luur: tubli uudishimu on kõige parem õpetaja
Täna hilisõhtul ühinesid Pärnu rannaliival kauni suvise tavaga väga paljud pärnakad ja linna külalised, et mööduvat suve meeldejäävalt lõpetada koos Indrek Palu ning Artist Group Non Grata tuleetendusega.
Viiel järjestikusel laupäeval toimunud Sindi suvekontserdite sari lõppes täna Karl Rammi nimelise Sindi Muusikakooli esinemisega seltsimaja kõrval asuvas pargis.
[pullquote]Tänavu rõõmustas esinejaid suur publiku hulk[/pullquote]Sindi muusikakooli direktor Merike Teppan-Kolk ütles, et muusikakool tegi käesoleval korral juba kolmandat aastat järjest oma pargi kontserdi, mis on sisuliselt nende kooli suvelaagri lõppkontsert. „Oma suvekontserditel mängime alati kava, mida me oleme kolme päeva jooksul laagris õppinud.” Laagris valmivad lugudest õpetajate käe läbi seaded ja kolme päeva jooksul harjutatakse need lastega selgeks. „Seda on tore tõdeda, et laagri lõpuks saab hämmastavalt tore kava kokku. Tundub uskumatuna, kuidas üldse lapsed jaksavad nii lühikese ajaga nõnda palju pilli mängida ja kõik ära õppida,” kiitis direktor imetlusega oma kooli õpilasi.
Loe edasi: Võib öelda, et Sindi muusikakooli vabaõhukontsert läks täissaalile
Pärnu Tammsaare kool alustab uut õppeaastat vastremonditud koolimajas, mille uuendamine maksis üle 3,3 miljoni euro.
[pullquote]Uue võimalusena avatakse tänavu 20 õpilasest koosnev eesti õppekeelega klass.[/pullquote]Täna hommikul tutvusid linnapea Romek Kosenkranius ja teised linnajuhid uuendatud koolimajaga. „Rõõmustav, et pärast Vanalinna ja Mai kooli renoveerimist on saanud valmis kolmas suur koolimaja – Tammsaare kool on nüüd täielikult renoveeritud. Vanast majast on saanud koolimaja, kus on kaasaegne õpikeskkond ja noortel parimad võimalused hariduse omandamiseks. Lisaks välisele on muutunud ka sisu. Soovin Tammsaare kooli perele jõudu ja edu uues koolimajas. Tänan kõiki projektis osalejaid, kelle abiga sai koolimaja uue ilme ning sihtasutust Innove projekti rahastamise eest,“ rääkis Kosenkranius.
Laupäeval möödub veerandsajandit päevast, kui venelased viisid oma viimased väeosad teiselepoole Eesti Vabariigi ja Venemaa vahelist kontrolljoont. Seda sündmust meenutatakse 31. augustil Toris Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus tänujumalateenistusega.
[pullquote]Nagu Eestilgi, on Venemaal iidne ja omanäoline kultuur.[/pullquote]President Lennart Meri pidas 1994. a 31. augustil Maarjamäel Vene sõjaväe lahkumise puhul kõne, milles ta muuhulgas lausus, et eestlastena ei unusta me eales, mida tõid aasta 1940 ja järgnevad ajad Eestile. „Selle unustamine tähendaks iseenda ja oma eesmärkide reetmist ja rajaks aluse uutele katsumustele tulevikus.” Ta teatas Euroopale, et okupatsiooni aastakümned läksid Eestile maksma ühe kümnendiku meie elanikkonnast. „Proportsioone säilitades on see võrdne poole miljoni soomlase, kaheksa miljoni sakslase, kahekümne viie miljoni ameeriklase eluga.”
Meri sõnul teavad eestlased, et Peipsi järv ei laiene võlujõul turvaliseks ookeaniks, ja niisamuti teavad eestlased, et me võime koostööd teha. „Nagu Eestilgi, on Venemaal iidne ja omanäoline kultuur.”
Toris toimuvale tänujumalateenistusele oodatakse osalema välisministrit Urmas Reinsalu ja kaitseliidu ülemat Riho Ühtegi. Muusikaliselt esinevad Kaitseliidu Pärnumaa maleva puhkpilliorkester ja Eesti sõjameeste Pärnu ühenduse ansambel.
Püha Jüri ratsamonumendi juurde asetatakse pärjad. Pärnumaa naiskodukaitsjad kostitavad kohalviibijaid sõdurisupiga.
Buss väljub Torisse Pärnust kaitseliidu maja juurest kell 11.00 ja toob hiljem rahva linna tagasi.
Urmas Saard
Riia kesklinnas rippuvad kiiged kutsuvad Pärnusse puhkama lätikeelse sõnumiga „Pärnu asub kohe ümber nurga“.
Lõunanaabrite pealinna parki riputatud kiiged on osa Lätti suunatud turismiturundusest, millega meelitatakse lätlasi madalhooajal Pärnusse puhkama tulema. Sinistes toonides käsitsi maalitud puidust kiikusid ehivad Eesti suvepealinna tuntumad sümbolid ja paigad: Pärnu muul, Iseseisvuse väljak, rannaelevant, Kesklinna sild, linnalehmad, ajaloolised pargid, rattateed jne.
Kiikede asukohaks valitud Kronvalda park on riialaste seas populaarne puhkeala, kus veedab aega palju lastega peresid. Eile üles pandud esimesed kiiged leidsid kohe aktiivset kasutust. Kiiged jäävad Kronvalda parki novembrini. Kiiged valmistas Pärnu osaühing Vaas & Vaas.
Laiem Pärnut sihtkohana tutvustav turunduskampaania algab oktoobris. Selleks ajaks valmib Kronvalda pargi kiikedest video, mille kandvaks ideeks on: „Pärnu asub kohe ümber nurga, anna hoogu juurde ja oledki kohal!“
Lätlastele, eeskätt just riialastele suunatud kampaaniat korraldab Pärnu linnavalitsus koostöös Pärnu spaade ja hotellide ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega.
Urmas Saard
Vaatamata punase lipu hoiatusele meelitas tuulevaikne päikseline ilm ja +23 kraadine merevesi ohtu aimamatult rannalisi ka veemõnusid nautima.
[pullquote]Kaldale uhutuna on sinivetikad äratuntavad sinakasrohelise õhukese kihina liival või kividel[/pullquote]Siiski leidus neidki inimesi, kes punast lippu märgates astusid vetelpääste tornide juurde ja uurisid hoiatuse põhjust. Torni seinale on kinnitatud ka vastav hoiatav sõnum, kuid seda on raske vastu päikest vaadates märgata.
Esmaspäeval rannahoone juurest võetud veeproovist leitud sinivetikate tõttu ei soovita linnavalitsus Pärnu supelrandades ujuda.
„Analüüsi tulemusena leiti proovist massiliselt kaht sinivetikaliiki, Aphanizomenon flosaquae ja Nodularia spumigena. Viimane neist on potentsiaalselt toksiline (võib toota maksamürke ehk hepatotoksiine), põhjustades pikemal kokkupuutel ja vee allaneelamisel tõsiseid terviserikkeid.
Loe edasi: Paljud suplejad pole teadlikud Pärnu keskrannast leitud sinivetikate ohust
Eeloleval nädalavahetusel Pärnus toimuv 19s Jüri Jaansoni Kahe Silla jooks jätkab kuuenda etapina Selver Eesti Linnajooksude sarja. Suur liikumissündmus toob starti tuhanded ning pakub ajaloo esimestel kümne kilomeetri distantsi maanteejooksu Eesti meistrivõistlustel tippude heitlust.
Järgmisel aastal 20ndat juubelit tähistav suvepealinna spordi tähtsündmus toob kahel päeval rajale ligi 3500 spordisõpra, sealhulgas tippvormis Eesti jooksuparemiku ning külalisi välismaaltki. Korraldajad ootavad rajale 1800 jooksjat, ligi 700 käijat-kepikõndijat, enam kui tuhat last ning pea paarsada noortejooksust osavõtjat. Erivajadustega inimestele korraldatakse ratastoolisõit.
Teisipäeva ennelõunaks oli pühapäeval toimuvale jooksule registreerinud üle 1700 ning ajavõtuga ja ajavõtuta käimisele pealt 600 huvilise. Riigi esivõistluste stardinimekirjas on üle 60 atleedi 14st kergejõustikuklubist. Meestest plaanivad teiste seas starti tulla mullune sama pika distantsi staadionijooksu meister Mark Abner, Olavi Allase ja Dmitri Aristov. Naistest on kullapretendent varasem mitmekordne kahe silla jooksu võitja Liina Tšernov, ent rajal näeb korduvalt Pärnus võitnud Jekaterina Patjukkigi, maratonijooksu paremikku kuuluvaid Leila ja Lily Luike ning teisi tugevaid kohalikke jooksjaid. Väljaspool esivõistluste arvestust teeb kaasa keenialane Ibrahim Wachira Mukunga, plaanides Pärnus vormistada järjekordset rahvajooksu võitu. Stardi suurjooksule lähetab kell 12 Pärnu linnapea Romek Kosenkranius.
Loe edasi: Kahe Silla jooksul asutakse Eesti meistrivõistluste medaleid jahtima
Pärtlipäeval jätkus Sindi suvemuusika sari kutseliste muusikute Anne Adamsi ja Margus Jürissoni esinemisega.
[pullquote]Meie koostöö kestab juba aastaid[/pullquote]Rahvakalendri järgi on pärtlipäev märgitud sügise algusena. Üle-eelmisel sajandil ja läinud sajandi alguses peetud siis pidusid ja laadapäeva, kuna selleks ajaks oli juba aiasaadusi müüa. Laupäeval, 24. pärtlikuul oli siiski veel raske sügise märke aimata ja tavaks saanud laata peetakse Sindis 1. mail. Aga Anne Adamsi järjekordne külaliskontsert oli kindlasti pidupäevaline sündmus, sest linna kõrval Pulli asunduses kasvanud, Taali koolis käinud ja Sindis muusikat õppinud nüüdne laulja on päris oma inimene, kes tuleb alati meelsasti kodukanti ning keda ikka erilise rõõmuga kuulatakse. Anne kontsertkaaslaseks oli Margus Jürisson, kellega koos lauldi ja mängiti klahvpilli.
Täna avati Pärnu linna Paikuse osavallas esmakordselt ühepäevakohvikuid, sekka ka üksikud hoovimüügid. 1978. aastal tehtud ja ülipopulaarseks osutunud komöödiafilm “Siin me oleme!” kaadrid jooksid rahvamaja seinal ja tuntud tegelaskujud üllatasid kohvikute pidajaid ning külastajaid oma ootamatu ilmumisega erinevatesse paikadesse terve päeva kestel.
[pullquote]panid vanale sapakale hääled sisse[/pullquote]Staabikohviku esikusse avaneva ukse kõrval pöörles kauamängiv heliplaat. Välja hõigatud retrokohvikus kuulis retromuusikat ja nägi kino, menüüs leidus retrotoitu. Pakuti sardelle ja hapukapsast, kõrvale võis rüübata hästi maitsvat koduõlut, aga see polnud kõik.
Loe edasi: Seljametsa rahvamaja staabikohvikut Siin me oleme jätkus pea üle terve Paikuse
Häädemeeste vallas on kujunenud tavaks tähistada taasiseseisvumisepäeva ajalootunniga Tahkurannas asuva president Konstantin Pätsi monumendi juures. Tänavu koguneti 20. augustil märksa pidulikumas meeleolus, sest kaua oodatud ümbruse korrastamine on valmis saanud.
Kui omalajal kaeti kõnniteed vaid mätastega, siis nüüd on kasutatud juba kiviparketti. Väravast monumendini ja selle ümbrust katab graniitkividest sillutis, mis asub vajalikul määral kõrgemale tõstetud aluspinnasel. Külvatud on uus muru ja paigaldatud pingid.
Ühislaulmisel olid eeslauljateks Tiia ja Viljar Soomre. Sõna võtsid Häädemeeste vallavanem Karel Tölp, Pärnu abilinnapea Marko Šorin ja Konstantin Pätsi muusemi juhatuse esimees Trivimi Velliste, kes asetas koos juhatuse liikme Jaan Audruga pärja ausamba jalamile.
Šorin meenutas Pätsi poliitilist kõnet 1937. a 18. veebruaril, kui tapresident ütles, et me ei ole vabad teiste armust, vaid oleme vabaduse ise kätte võidelnud. „Siis veel ei teatud, et Eesti kaotab vabaduse juba kaks aastat hiljem ning taasiseseisvumise saavutame alles 1991. aastal.”
Loe edasi: Ajaloopäev Pätsi ausamba juures senistest auväärsem
Täna neljandat aastat toimunud Uhla-Rotiküla elamusjooksu 10,64 kilomeetri pikkusel rajal jooksis kõige väledamalt Timmo Jeret, naistest sai parima aja Anu Piiroja.
[pullquote]Kristjan ütles, et pole viimased kümme aastat jooksnud ja nüüd tuli Germo kutsel[/pullquote]Keskpäeval startis põhjalikult uuendatud, kuid mitte veel ametlikult avatud Uulu kooli stadionilt 166 jooksjat ja üheksa kepikõndijat. Raja kulgu on võrreldes esimeste aastatega veidi muudetud, läbimist raskemaks tehtud ja teekonda pisut pikendatud. Seepärast polnud tänavused ajad Raeküla staadionile jõudmisel võrreldavad eelmiste aastate tulemustega.
Esimesena puudutas kahe pisikese tütarlapse poolt pingule sikutatud finišilinti välejalgne Timmo Jeret, lõpetades lõpumeetritel aeglasel sammul nagu pühapäevajooksja, kellel puudub põhjus eriliseks pingutuseks. Esmakordselt Uhla-Rotiküla jooksude ajaloos kasutati ajavõtuks elektroonikat. Võitja ajaks fikseeriti 00:38:42. Ka punane vaip oli esmakordselt finišeerujate auks maha laotatud.
Loe edasi: Uhla-Rotiküla elamusjooksul selgusid kõige väledamad ja need, kes lõpuni vastu pidasid
Trivimi Velliste taasiseseisvumisepäeva kõne president Konstantin Pätsi ausamba jalamil Tahkurannas
[pullquote]eesti rahvas sai aru, et ollakse endiselt Eesti Vabariigi kodanikkond[/pullquote]Head pidupäevalised!
Mulle kangastub praegu silmade ette aeg pisut enam kui kolmkümmend aastat tagasi siinsamas selle mälestusmärgi juures. 25. juunil 1989 taaspühitsesime selle ausamba, mille oli taastanud Eesti Muinsuskaitse Selts ja kõige vahetumalt selle allüksus Pärnu Muinsuskaitse Selts.
Olin üks kõnelejatest. Mul ei lähe kunagi meelest kahin kuulajate hulgas, kui olin lausunud: meie ei viibi praegu mitte Nõukogude Liidus, vaid oleme Nõukogude Liidu naaberriigis – Eesti Vabariigis, mis on ajutiselt Nõukogude Liidu poolt okupeeritud. See mõte tundus umbes seitsmele tuhandele kohalviibinud eestlasele nii harjumatu. Olid ju kõigil aastakümneid kodus Nõukogude passid.
Loe edasi: Trivimi Velliste: mul ei lähe kunagi meelest kahin kuulajate hulgas
Arvult neljas Uhla – Rotiküla elamusjooks stardib juba homme, 20. augusti keskpäeval Uulu vastrenoveeritud staadionilt Raeküla staadionile. Tegemist on esimese spordisündmusega, mis stardib mahuka uuenduskuuri läbinud Uulu staadionilt, mille Häädemeeste Vallavalitsus ehitajalt ametlikult vastu võtab alles 31. augustil, kuid jooksu traditsiooni jätkamise huvides tulid nii vallavalitsus kui ka ehitaja joosku korraldajatele vastu ja lubasid staadioni siiski stardipaigana kasutada.
[pullquote]tänavuse jooksu medaliga tehakse algust uue trikoloori kombinatsiooniga[/pullquote]Eelregistreerunute hulk kinnitab, et osalema on tulemas rekordarv liikumishuvilisi. Nimelt oli eelmise nädalalõpu seisuga eelregistreerunud põhidistantsile jooksma ja kõndima enam kui 120 liikumissõpra, mis on varasemate aastatega võrreldes ligi 40% suurem arv. Korraldajatena ütleb see meile, et elamusjooks on leidnud endale kindla koha jooksukalendris ehk sellele registreerutakse juba planeeritult. Varasematel aastatel tundus, et otsus jooksma tulla või mitte tulla, võeti vastu alles jooksupäeva hommikul, sest päris paljud registreerusid alles stardipaigas. Lisaks põhidistantsile, mis stardib Uulu staadionilt kell 12 ja esimesed finišeerujad on Raekülas orienteeruvalt 35 minuti pärast, toimuvad mõlemal staadionil ka lastejooksud. Raeküla staadioni lastejooksule registreerumine algab kell 10.30 ja stardid algusega kell 11 ning Uulu staadioni lastejooksude registreerumine algab kell 11 ja jooksud stardivad vahetult pärast põhidistantsi starti.
Loe edasi: IV Uhla – Rotiküla elamusjooks stardib juba homme
Sindi muuseumi kõrval asunud kolemaja saab käesoleva kuu lõpuks lõplikult lammutatud.
KredEx toetab 70% ulatuses kasutusest välja langenud hoonete täielikku lammutamist, jäätmete käitlemist, kruntide korrastamist ja haljastamist. Tori vallavalitsus taotles KredExilt lammutustoetust ka endisele kutsekooli hoonele, mis korduvalt vahetas küll omanikku ja millele püüti leida majanduslikult tulutoovat otstarvet, kuid paraku kõik katsed ebaõnnestusid. Viimaks omandas omandiõiguse Tori vallavalitsus, kes otsustas kõlbmatu hoone linnapildist kõrvaldada.
Lammutaja leidmiseks korraldatud hanke tulemusena sai tööde teostajaks Tallinna firma AS Kiviluks. Lammutusprojekti koostas Autem Stuudio OÜ, maksumusega 1860 €. Omanikujärelevalvet teeb OÜ Tarindiprof.
Tori valla kodulehe andmetel kujunes Pärnu mnt 26 hoone lammutamise maksumuseks 30 600 €, millest omafinantseering on 11 846,4 € ja KredExi toetus 27 641,60 €.
Hoone peab olema lammutatud käesoleva aasta 1. septembriks.
Urmas Saard
20. augustil möödub 28 aastat Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest, mida tähistati eile õhtupoolikul Pärnu Vallikäärus peetud Vaba Rahva Lauluga. Laulu „See maa” tuli Alen Veziko rahva kangekaelsel nõudmisel veel teistki korda laulma.
[pullquote]Laulupeole saatis oma tervituse Heinz Valk[/pullquote]Sooviti veel mitmeid teisigi laule kordusesitusena kuulda, aga sellega polnud kava koostajad arvestanud ja nii võinuks rahva tahtele liigselt vastu tulles minna laulupidu ajakavast lootusetult välja. Vaba Rahva Laulu keskne hing korraldaja Ülo Kannisto ütles, et ema enda jaoks on käesoleva aasta kavas kõige tähenduslikumad kolm Alo Mattiiseni laulu: “Sind surmani”, “Ei ole üksi ükski maa” ja “Eestlane olen ja eestlaseks jään”. Needki laulud said 30 loo hulgas lauldud.
Laulupeo peadirigendina juhatas Lauri Breede, kes seisis ligemale 1500 Vaba Rahva Laulupeo laulja ees neljandat aastat.
Loe edasi: Üle saja foto Vaba Rahva Laulu peost Pärnu Vallikäärus
Tänasel Sindi hoovimüügipäeval leidsid maja ja auto uue omaniku, kuid osteti palju muudki tarvilikku. Ühepäevakohvikutest läks läbimüügilt ilmselt kõige paremini Sindi noortel kokkadel noorte kokandusringis Sinklased.
Sedakorda oli avatud 15 hoovimüüki, millest mitte päris kõik ei kaubelnud oma koduõuel. Müüdi ka suure paneelmaja esisel ja üks kohvikutest avati seltsimaja juures.
Lohu tänava alguses asuvas majapidamises polnud müügis ainult ühe pere teisele ringile läinud asjad. Majaperenaine Alice Laanema ütles naljatledes, et nende õuel oli avatud ühepäeva kaubamaja. „See on Sitsiküla kaubamaja, kuhu tõid oma müügiks minevaid esemeid ka teised head tuttavad,” rääkis paljude toimetamiste keerises Alice, kes oli juba mõned päevad varem oma suure reklaami Pärnu maantee poolsele aiale kinnitanud. Varem väljahõigatud uhke lastehäärber müüdi maha enampakkumisel. Müügis oli ka korraliku väljanägemisega sõiduauto, jalgratas, tõukeratas, kreissaag ja palju muud väga asjalikku kaupa, mida saab huvikorral veel ka hiljem osta. Üks Sitsiküla kaubamaja külastaja oli teises kohas avatud hoovimüügil saanud oma auto ära müüa. Sama loodab ka Renaul omanik, kes ootab jätkuvalt ostjat. Alice tegi näomaalinguid, pakkus kondiitrikooke ja vahvleid.
Loe edasi: Sindi hoovimüügil müüdi autosid ja küpsetati pannkooke
Täna toimus Sindi seltsimaja esise pargi puude all ja otse Sinklaste telgi kõrval kolmas suvemuusika kontsert. Tegelikult on trios lauljaid ja pillimängijaid koguni kuus, aga Sindis esinesid kolmekesi Raido Koppel akordioniga, Jaanus Jantson kitarriga ja Ado Kirs kontrabassiga.
Juba ammu enne esinejate saabumist vonkles pikk pannkoogi ostjate saba Sindi noorte kokkade telgi juures. Pärnumaa Noorte Kokandusring tegutseb ka Sindi Avatud Noortekeskuse juures, kus noored toiduvalmistajad on ühinenud nimetuse Sinklased alla. Kaur Kasemaa eestvedamisel korraldasid nad tänaseks esimese ülelinnalise pannkoogipäeva, mis on üks osa järjekordsest Sindi hoovimüügi ja ühepäevakohvikute tegemistest.
Muusikute saabumisel muutus ka järjekorras seisjate meeleolu lõbusamaks. Esitatud lugude stiili üldnimetajaks oli kolmekümnendate kontsert- ja tantsumuusika, sekka palasid kuni seitsmekümnendateni, kuid väga mitmekesisest kavast ei puudunud ka tänapäeval tuntuks saanud lood. Kirsi sõnul on kuulajate poolt alati väga oodatud Kihnu Virve muusika. Lisaks eesti keelele kuulis ka saksa-, hispaania, vene- ja rootsikeelseid laule.
Loe edasi: Piltuudis: Lavassaare Trio esines pannkoogipäeval Sindi suvemuusika sarjas
Omaaegses Tallinna 46. keskkoolis (praegune Pelgulinna gümnaasium) laulis Jaak Joala laulutrios koos Uno Loobi poja Neeme Loobiga teinegi Jaak – Jaak Suurväli. Nüüd rääkis sama mees, TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli nõukoja liige, teel Pärnust Narva meenutuskilde oma klassivennast, kelle mälestuseks on Tartu Uus Teater lavastanud kontsertetenduse „Kremli ööbikud”.
Jaak meenutas rohkem seda, millest kontsertetendus ei jutusta. „Viljandis muusikute peres sündinud Jaak oli läbi ja lõhki Tallinna poiss, kelle peamine kirg olid nooruki enda sõnul kardid, autod ja hoki,” jutustas Jaak, kes korraldas Pärnu Väärikate ülikooli kuulajatele reisi eileõhtusele kontserdile.
Tund enne kontserdi algust tervitas Narva saabujaid paduvihm. Kuid bussist maha astudes andis selginev taevas lootust, et vihm kontsertelamust häirima ei tule. Kreenholmi saarele minnes avanes kaunis vaade vähese veega Narva jõele ja koskedele, mis hargnevad kaheks voolusängiks. Läänekülgne asub riikidevahelisest kontrolljoonest Eesti poolel, idapoolne jõesäng kujundab Kreenholmi astangut, mille keskkohta lõikab jätkuvalt Eesti ja Venemaa vaheline demarkatsioonijoon. Enne aastat 1950, kuni jõgi suunati hüdroelektrijaama kanalisse, oli Narva kosk üks Euroopa võimsamaid. Koskede juures tegutses 19. sajandil viis erinevat tekstiilitööstust. 1857. aastal loodud Kreenholmi manufaktuur kujunes puuvilla ketramise ja kudumise hiigeltööstuseks.
Loe edasi: Jaagu klassivend Jaak tõi bussitäie rahvast Kreenholmi saarele
Täna hakkas Ülo Kannisto ühes oma heade abilistega Pärnu Vallikäärus laululava kokku monteerima, sest juba laupäeval vajavad seda „Vaba Rahva Laulul” osalevad lauljad.
[pullquote]„Mullu ehitatud lava kasutatakse nüüd Vargamäel toimuval etendusel,” rääkis Kannisto, kelle kätetööd näeb tänavu ka Pärnu lavasõrestikus.[/pullquote]„Vaba Rahva Laulu” peakorraldaja Ülo Kannisto oli Saaremaalt tulles parajasti praamiga Suurt väina ületamas, kui helistasin ja püüdsin saada viimaseid teateid selle kohta kuidas edenevad suure peo ettevalmistused. Poole nelja paiku sõitis päevi näinud punane kaubik Vallikääru. Neljaks pidid ka Pärnu abilised kohale jõudma, aga Kannisto ei jäänud ootama ja hakkas üksinda pinke autolt maha sikutama. Need valmistas ta ise oma kätega. Pingid on täiendus vallinõlva sõõris olevatele istekohtadele, et võimalikult palju inimesi mahuks ikka istuma ega peaks püsti seisma jääma. „Hästi kokkusurutult peaks arvestuslikult ühele pingile mahtuma kuni 10 inimest, aga lahedam oleks piirduda üheksaga,” arutles Kannisto. Kokku on pinke 40.
Loe edasi: Pärnu Vallikäärus alustati “Vaba Rahva Laulu” toimumise ettevalmistustega
Sindi hoovimüügipäeval avavad oma õueväravad 15 müügikohta üle terve linna: Viiralt Linnuriigini ja nii siin- kui sealpool Paide maanteed. Müüki tulevad kaisukarud, päris suur mängumaja, segumasin, kreissaag ja palju muud. Vähemalt viies kohas on avatud ühepäeva kodukohvik, pakutakse suitsukala, šašlõkki, vahvleid, pannkooke ja teisi hõrgutisi.
[pullquote]Kaur on Sindi Avatud Noortekeskuse juures tegutseva Pärnumaa Noorte Kokandusringi innukas õpilane, kelle kogemuste paun aina paisub.[/pullquote]Tänavu võttis korraldamise enda kätte Sindi seltsimaja. Eile sõitis seltsimaja juhataja Anneli Uustalu müügikohad läbi, vestles koduperenaiste ja -meestega ning andis üle A4 formaadis linnakaardid, millel märgitud kõigi kauplejate asukohad ja loetletud müüki tulevate peamiste kaupade nimistu. Vähesed olid jutukamad ja tutvustasid oma ettevõtmist põhjalikult. Kuid enamik jäid oma tegemistest rääkimisel tagasihoidlikuks, mõned isegi kohmetusid, olid ootamatust tulekust üllatunud, aga lubasid saadud paberi müügipäevaks kusagile nähtavale kohale üles riputada. Kaart aitab külastajatel valida edasist teekonda järgmistesse hoovidesse ja kohvikutesse.
Loe edasi: Sindi hoovimüügipäeva sisse mahub ka pannkoogipäev
Artiklit on pärast avaldamist täiendatud Liivia Koolme fotodega
Eile keskpäeval alanud ja tänase kuupäeva esimeste tundideni kestnud Pärnu Raeküla linnaosa teistkordne tänavafestival “Augustijäljed” on nüüdseks värskete muljete meenutustes ajalooks saamas.
[pullquote]Kiki Pärnpuu, Sindi muuseumi töötaja, haakis ligemale kaheks ja pooleks tunniks endaga kaasa tulema seltskonna kodukandihuvilisi[/pullquote]Sündmust valmistati ette suurelt ja täie innuga, mida kinnitab ka ajalehe Raeküla Sõnumid eriväljaande ilmutamine vahetult enne festivali toimumist. Tubli töö tegid ära Raeküla Vanakooli toimekas pere, vabatahtlikud abilised ja muidugi oma koduõue väravad avanud pered. Kogu ettevõtmist vedas Vanakooli keskuse juhataja Piia Karro-Selg.
Kodukohvikupidajad, uue ringi kaupade müüjad, käsitöömeistrid, viljekavas esinejad ja rõõmsameelsed osalejad ning muidugi hea-parema nautijad – seda kõike oli liialt palju, et ainsa silmapaariga suutnuks ühe päevaga kogu kremplit haarata. Kasvõi juba seepärast, et Kiki Pärnpuu, Sindi muuseumi töötaja, haakis ligemale kaheks ja pooleks tunniks endaga kaasa tulema seltskonna kodukandihuvilisi ja viis nad tutvuma Raeküla kõnekamate paikadega.
Käesoleva nädala kolmapäeval tegi Sindi Naisliidu matkaseltskond mõne tunni pikkuse tutvuse Tolkuse rabaga, mis asub Luitemaa looduskaitsealal. Õpperajal andis selgitusi, vastas küsimustele ja rääkis lugusid bioloog Marika Kose, kelle erialaks on sood.
[pullquote]soomaastik muutus inimtegevuse tagajärjel põllu- ja metsamaaks, lagesooalad võsastusid, laukad ja soojärved kasvasid kinni[/pullquote]Naistega kutsuti ühinema mees, kes viimati kõndis rabasse ehitatud laudteel eelmise aasta mais. Siis tahtsin näidata Eestimaa haruldast maastikunähtust ühele oma Georgia tuttavale, kelle jaoks oli Soomaa rahvuspargi alal laiuv Kuresoo raba tõeline eksootika. Minu teadmised pole oluliselt suuremad võrreldes Georgia tuttavaga, kes suurte ahhetuste saatel imetles siinset rabamaastikku. Seepärast pole ülearune veel ja veel minna uuesti rabasse. Täna lisandusid minu olematute teadmiste taskusse mõned uued teadasaamised.
Suurema huvi korral leiab abi ka taskuformaadis käsiraamatust „Saagem tuttavaks – Soo!“, mille on Läti keelest maakeelde ümber pannud Piret Pungas ja meie seltskonna õppejuht Marika Kose. Raamat on kättesaadav internetis. Aga palju elamuslikum on siiski vahetu kohtumine inimesega, kes teab kõike.
Ansamblite Top Ten ja Olla Daam ühiskontsert avas laupäeva keskpäeval Sindi suvemuusika hooaja. Tänavu toimuvate kontserdite paigaks valiti seltsimaja esine põlispuude alune, kust saab halva ilma korral kerge vaevaga viia esinemise siseruumidesse. Õnneks 3. augustil suurt ilmamuret polnud. Kuigi hootised tuulepuhangud püüdsid noodipabereid ja ükskuid lauluhääli laiali pillutada, peeti siiski välistest oludest hoolimata tore kontsert ära.
[pullquote]Neid oli väga palju, aga me valisime välja ainult kaksteist[/pullquote]Pärnumaa Top Ten ja Viljandimaa Olla Daam ühine juhendaja on tuntud muusikapedagoog Toomas Voll. „Muusikat on meile kõigile vaja – noorte ja vanade jaoks – see on nagu hingepalsam,” ütles Voll. „Kujutage nüüd ette, kui meie päevad mööduksid siinse päikese all ilma muusikata. Mis elu see siis oleks ja kas olekski elu? Valter Ojakäär on kirjutanud imelise laulu ja teie mäletate seda kindlasti Helgi Sallo esituses – „Olematu laul”, rääkis Voll järgmise laulu sissejuhatuseks.
