Pärnu linnavalitsus teatas täna keskkonnaametile ja Lavassaare külaseltsile, et enne Lavassaare karjääri geoloogilist uurimist tuleks läbi viia keskkonnamõjude hindamine.
Keskkonnamõjude hindamise käigus hinnatakse kõikvõimalikke mõjusid, mida liiva ja kruusa kaevandamise jätkamine kunagises karjääris kaasa võib tuua.
Linnavalitsus on seisukohal, et kui tegu oleks uue rajatava karjääriga, tuleks geoloogiliste uuringute mittelubamist tõsiselt kaaluda. Praegu on aga tegemist eelnevalt kaevandatud alaga, mistõttu üksnes uuringute tegemine ei põhjusta Lavassaare elanike elukeskkonna halvenemist.
Elanikud kardavad, et uurimisluba tähendab automaatselt kaevandamise luba. Nii linnavalitsus kui keskkonnaamet leiavad, et geoloogiliste uuringute tegemine ja varu arvele võtmine keskkonnaregistri maardlate nimistus ei anna kaevandamisõigust, kuid annab riigile olulist informatsiooni.
Järgmisel küünlapäeval on Tartu rahulepingu sõlmimise 100. aastapäev. Seda juubelit silmas pidades korraldas Tartu Rahu Põlistamise Selts koostöös Eesti Rahvaülikooli ja maakondlike keskraamatukogudega eelmise aasta lõpul ja selle algul ettekannete turnee Eesti kuues maakonnas, sh Pärnus.
Aldo Kals. Foto: Heinrich Tõnisson
[pullquote]haudade külastamiseks peavad eestlased Tallinnas Pikal tänaval järjekorras seisma[/pullquote]Eesmärk oli tutvustada seda lausa maailma ajaloo seisukohalt ülitähtsat dokumenti. Ühe taolise ürituse vähendatud variant toimus 3. oktoobril Pärnu-Jaagupi raamatukogus. Seal tuleb juba aastaid vankumatu järjekindlusega iga kuu esimesel neljapäeval Ester Kerge eestvedamisel kokku kohalike kodu-uurijate ja raamatusõprade seltskond. Nii ka seekord, lektoriks olin mina ja Jaan Poska dokumentaalfilmi näitas Andrus Peetson.
Üks minu ajalooprofessoreist ütles, kui lähete ettekannet pidama, ärge unustage näitlikke õppevahendeid. Nii nüüdki. Juba Jaagupi Vabadussamba taasavamise 30. aastapäevaürituselt tuttavad Petserimaa ja Eesti Ingerimaa kaardid olid laotatud lauale ja täies mõõdus nende alade lippe asendasid väikesed laualipud, millest Petseri maakonna oma anti ürituse lõpul kingitusena Jaagupi raamatukogule.
Rehekuu 19. päevaks oli Karjamõisa kolhoosi saak salves, sead rammusad ja külamutid piimapuki juures valvel ning kohalik partorg aastast 1974 lubas Seljametsa rahvamajas kolhoosi lõikuspeo käima lükata.
Tõupuhas täispuhutav lehm Karjamõisa kolhoosi lõikuspeol. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Kõne järel hakati välja hõikama tublimaid seltsimehi, kellele anti Uljanovi 110. sünniaastapäeva puhul Aukiri ja punane nelgiõis.[/pullquote]1911. aastal ehitatud kunagise Pustuski meierei müürid on näinud ja üleelanud väga mitmesuguseid aegu, ka nõukogude korra. Kolhoosid on tulnud ja läinud, aga inimesed jäänud ikka samaks ka nüüd, kui Seljametsast saanud tükike maad Pärnu linna Paikuse osavallas. Eakamatel on mälestuste killud tervikpildina praegugi veel hästi meeles, nooremale põlvele saab olnust üksnes jutustuste ja kujundite abil aimdust tekitada. Laupäeval pidutseti ajas aastat 45 tagasi, aga see polnud üksnes trall ja lõbu vaid ka sama maja katuse all tegutseva muuseumi mäletamiste ja museaalide ellu äratamine. Riietuski valiti läinud sajandi seitsmekümnendate vahemikust.
Eile ja täna toimunud maakondlikku õppelaagrisse kutsuti õpilasi tänavu kevadel läbiviidud piirkondliku matemaatika olümpiaadi tulemuste põhjal.
Kuues Pärnumaa matemaatikute õppelaager Sindis. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Väga põhjalikult valmistus kooli tutvustavaks ringkäiguks gümnaasiumi lõpuklassis õppiv Kristiina Anufrieva[/pullquote]Laagris osalejate nimekirjas oli 31 seitsme kuni üheksanda klassi õpilast üheksast Pärnumaa koolist: Kilingi-Nõmme gümnaasiumist, Paikuse põhikoolist, Tori põhikoolist, Sindi gümnaasiumist, Uulu põhikoolist, Tootsi lasteaed-põhikoolist, Pärnu-Jaagupi põhikoolist, Lõpe koolist, Vändra gümnaasiumist. Matemaatikute laagrit juhtisid Sindi gümnaasiumi matemaatika õpetajad Kerdi Mihhailova ja Tatjana Viks. Ühtekokku oli kuus laagri korraldajat ja viis juhendajat.
„Seni on laagreid korraldatud igal aastal maakonna erinevates koolides, Sindis esimest korda,” ütles Pärnu-Jaagupi põhikooli õpetaja ja Pärnumaa matemaatika aineühenduse juhataja Hille Uustamm reedel Sindi gümnaasiumi aulas kuuendat laagrit avades ning andis seejärel sõnajärje üle külalisi võõrustava kooli direktorile Ain Keerupile.
Kuna infoveski Külauudised leidis võimaluse arvukate ülevaatlike lugudega Pärnus toimunud Türgi nädala kajastamiseks, muuhulgas olnud ka teemanädala veebipõhise mälumängu koostööpartner, siis on toimetusel erakordselt rõõmustav tõdeda, et Raeküla Vanakooli keskuse juhataja Piia Karro-Selg võttis tänavusel Täiskasvanud õppija nädalal vastu väljateenitud tunnustuse. Külauudiste toimetus ühineb õnnitlejatega!
Piia Karro-Selg. Foto: TÕN
[pullquote]Suurima koosseisuga osales Türgi nädalal TED Ankara College Foundation kooli folkloorigrupp[/pullquote]Raeküla Vanakooli keskus on juba tosina aasta kestel innukalt kaasa löönud mitmete riikide kultuurinädalate ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Türgi nädal oli arvult kümnes. Sarnaselt Türgi nädalaga on MTÜ Selts Raeküla korraldanud Pärnus peamise eestvedajana tunamullu Läti nädalat ja 2013. aastal Suurbritannia nädalat.
Türgi nädalat peeti 2018. aasta septembri esimesel nädalal. Ettevalmistavate tegevustega alustati juba mullu jaanuaris.
Nädal algas Türgi suursaadiku saabumisega Sindi linna, kus teda tervitas Tori vallavanem ja linnarahvas. Türgi nädala ettevõtmised olid olulisteks sündmusteks näiteks Sindi gümnaasiumis, Paikuse põhikoolis, Tõstamaa keskkoolis, Lihula põhikoolis, Audru põhikoolis, Sauga põhikoolis, Kuninga Tänava põhikoolis, Vanalinna põhikoolis, Raeküla koolis. Nädala jooksul külastati erinevaid noortekeskusi, et tutvuda Eesti noorte vabaaja tegevustega ja luua uusi sõprussidemeid nagu näiteks Sindi ja Sauga noortekeskustes. Igal õhtul toimusid noortele töötoad, kus Türgi noored õppisid Eesti rahvatantse. Oma õpitud oskusi said nad näidata suurel ühissimmanil, nn sügisesel jaanipeol, kuhu kogunesid rahvatantsurühmad erinevatest Pärnu paikadest (Hallid sõnnid, RKS Kirmas, Kilingi- Nõmme rahvatantsurühm jt).
Kogu käesoleva kuu kestev soome-ugri rahvaid liitev ja tutvustav üleriigiline festival jõuab kõrghetkeni hingekuu kolmandal laupäeval tähistatava hõimupäevaga, mille eelõhtul andis Sorrõseto suurepärase kontserdi Pärnu Raeküla rahvale.
Sorrõseto Raeküla Vanakooli keskuses. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Laulude vahele jutustasid naised oma rahvakillu pärimuslikke tavasid ja kontrolljoonega jagatud maast.[/pullquote] Järgmise aasta 5. jaanuaril kümneseks saav Sorrõseto on pealinnas tegutsev lauluselts, millesse kuulub kümmekond lauljat. Raeküla Vanakooli keskuses esines täna kuus naist ja üks mees, kelle nimi Villu Linnasmäe. Kõik vanemad liikmed on sündinud ja üles kasvanud Petseri lähistel. Seltsi lauluema (setu keeles lauluimä) ja vaimne juht on Leida Heliste, aga lauljate muusikaline juht on Valli Karp.
Vanakooli keskuses kogunenud rahvas kuulis üle tuhande aasta vanust seto leelot, mis on setude traditsiooniline laulmisstiil. Kümme aastat tagasi kandis UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse komitee seto leelo inimkonna vaimse viljepärandi esindusnimekirja. Laulude vahele jutustasid naised oma rahvakillu pärimuslikke tavasid ja kontrolljoonega jagatud maast. Valli Karp mängis ka tillukest karmoškat.
Pärnumaa Tori vallavolikogu tänase istungi otsusega said Tori valla aukodaniku aunimetused Silva Mürel, Hans Soll ja Ants Tugedam.
Hans Soll oma kodus. Foto: Urmas Saard
Hans Solli juhitud kodanikualgatuslik rühm on aidanud kaasa sellele, et 2015. aasta aprillis omandas riik Sindi paisu ning alustas projekteerimist betoonpaisu lammutamiseks ja loodusilmelise kärestiku rajamiseks. Paisu avamisega paraneb kalavarude seis kogu Pärnu jõestikus ning kalade vaba liikumine parandab ökoloogilist tasakaalu. Kalade kudealade avamisega suurenevad kalavarud Pärnu lahes ja laiemalt Läänemeres.
Pärnu maakonnas jäätmekäitlustega tegeleva osaühingu Paikre nõukogu liikme Eero Rändla kutsel kogunenud nõukogu vabastas ettevõtte juhatuse liikme kohalt Kristo Rossmani ja määras Paikre ajutiseks (tähtajaga kolm kuud) juhatuse liikmeks Keit Nestori.
Nestor töötab Paikres äriarendusjuhina.
„Vastavalt äriseadustikule, saab äriühingus igapäevatööd – ühes kõigi õiguste ja kohustustega – juhtida vaid juhatuse liige. Kuna ettevõtte ainuke juhatuse liige on kinni peetud, seisavad praegu Paikres arvete tasumised ja tehingute tegemised, kuna vaid juhatuse liikmel on õigus nendeks korraldusi anda. Et igapäevane töökorraldus taastada, määras nõukogu täna õhtul Paikrele uue juhi, kes juhib ettevõtet ajutiselt kuni uue juhatuse liikme leidmiseni,“ sõnas Pärnu linnapea Romek Kosenkranius.
Linnapea lisas, et ta ei näinud enam võimalust Rossmani jätkamiseks Paikre juhina.
Nõukogu otsustas täna ka kuulutada lähiajal välja konkurss eesmärgiga leida Paikrele uus juhatuse liige.
Sindi gümnaasiumi kaheksanda A klassi tütarlapsed võtsid nõuks meisterdada põrandanurgas istuvatele õpilastele ümmarguse laua koos pinkidega.
Puidust osad valmistasid Sindi gümnaasiumi kaheksanda A klassi tütarlapsed Laura, Vanessa, Kertu, Ketrin, Kristiine, Marleen. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Miks lasime neil ise teha? Eks ikka seepärast, et siis hoitakse enda tehtud asja palju paremini[/pullquote].„Korra käidi juba kevadel tegemas, sügisel jätkati ja nüüd mõned päevad tagasi saadigi valmis. Kõik saagimised tegid nad ise. Siis lihvisid, peitsisid ja lakkisid. Kõik tööd on tüdrukute endi tehtud. Nad pidid suuri saage ja lihvimise masinaid kasutama,” kirjeldas kuue tüdruku tegemisi Mart Nõmm, direktori asetäitja majanduse alal, kellele meeldib pidevalt õpilaste käeliste tegevuste arendamisega tegeleda. Nõmm ütles, et tema osa moodustab kõigest võibolla kümnendiku kogu töökäigust ja ta ei tee muud, kui annab õpilaste algatatud mõtete teokstegemisele üksnes kõige vajalikemaid teadmisi või juhiseid. Nõmm kallutas metallkonstruktsioonis pinkidega ühendatud lauda parajalt niipalju, et võis lugeda ka õpilaste signeeringuid: Laura, Vanessa, Kertu, Ketrin, Kristiine, Marleen.
Terve oktoobrikuu kestva üle-eestilise soome-ugri rahvaid tutvustava festivali kõrghetkeks on oktoobrikuu kolmandal laupäeval tähistatav hõimupäev, mis on 1991. aastast ühtlasi lipupäev.
Äärealade pärimust tutvustav seto ansambel Sorrõseto esineb lisaks peakontsertdele ka Pärnu Vanakooli keskuses reedel, 18. oktoobril kell 18.00. Foto erakogust
[pullquote]Hõimupäevad on kõige olulisem soome-ugri rahvaid tutvustav ja koostööd edendav avalikkusele suunatud sündmustesari Eestis ning kogu soome-ugri maailmas.[/pullquote]Hõimupäevade peakontserdid toimuvad sel aastal laupäeval, 19. oktoobril kell 15 Eesti Rahva Muuseumis Tartus ning pühapäeval, 20. oktoobril kell 16 Vabal Laval Tallinnas. Kontsertidel esinevad komi külaansambel, mari ja udmurdi pärimusmuusikud, ersa iidset mitmehäälset laulutraditsiooni viljelev ansambel Merema, ungari rahvamuusikaansambel Magos, kuid ka saami traditsioonilise joiu tuntuim tänapäevastaja Wimme, kes astub ERMi silla-alal üles koos soome jazzmuusiku Tapani Rinnega, Tallinnas aga annab peakontserdi lõpus soolokontserdi. Wimme on korduvalt olnud külaliseks nii Viljandi pärimusmuusika festivalil kui ka Jazzkaarel. Ta on omandanud küll traditsioonilise joigumistehnika, kuid kujundanud seejärel välja oma suveräänse stiili, mida on mõjutanud nüüdisaegsed kõlamaailmad, improvisatsioonid ja isegi häälekunst.
Siim Kallas pidas loengu TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatele. Peamise teemana peatus ta pikemalt Euroopa transpordil, aga rääkis ka pangandusest ja vastates küsimustele tuli jutuks muudki.
Siim Kallas peab TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatele loengut. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Peale Eesti pole kedagi teada, kes nii tugevalt seisaks miljarditesse küündiva Euroopa projekti vastu.[/pullquote]Pärnu Tervise konverentsikeskuse saal oli eile õhtupoolikul taas pilgeni rahvast täis, et kuulda Kallast, kes viimati esines Pärnu väärikale auditooriumile enam kui neli ja pool aastat tagasi. Ilmselt pole vaja meelde tuletada, et Siim Kallas oli ajavahemikul 1. novembrist 2004 kuni 1. novembrini 2014 Euroopa Komisjoni asepresident.
Euroopa Liidu maismaa kaubaveod moodustavad autoteedel 81,8% kõigist veostest, raudteel kuskil 16%. Kui Euroopa Liit loodi 1957. aastal, siis toimus 50% kaubaveost raudteedel. Tänaseks on raudtee tähtsus oluliselt vähenenud ja enamik veoseid suunatud autodele. „Ei ole midagi mugavamat transpordivahenditest, kui autod,” selgitas Kallas. Samas möönis ta, et Euroopa on autodest umbes. Eestis räägitakse ka liiklusummikutest, aga see pole võrreldav näiteks Brüsseli ümbrusega, kus kogeb iga päev 700 kilomeetrit ummikuid. Brüsseli lähedal ummikusse jäädes pole vähimatki aimu, kui kaua või mispärast tuleb seista. Nii on see Saksamaal ja terves Euroopas.
Pärnu Postimehest võis lugeda, et 10. oktoobri seisuga on kõik uued ATKO bussid jõudnud liinile, aga ei selgitatud põhjust, miks busside teavitusealane varustus ei vasta Pärnu maakonna bussiliiniveo avaliku teenindamise lepingu sätetele.
Uus Scania buss Sindi-Pärnu-Sauga neljakümnendal liinil. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Nüüdseks on saadud süsteem tööle kõigis Scania 12-meetristes bussides. Bussiettevõtte väitel saab lähipäevil teavituse korda ka Mercedese liigendbussides[/pullquote]Lepingus kirjutatakse, et bussidel peab olema peatuste teadustamise audio-visuaalne süsteem, mis töötab kas automaatselt või on bussijuhi poolt lülitatav. Peatuste teadustamise süsteemi audioteavituseks kasutatakse eelnevalt salvestatud helifaile, mille tellija annab vedajale tasuta üle hiljemalt 45 päeva enne lepingu täitmise algust. Lepingulise teenuse osutamise eelduslikuks alguseks on märgitud 01.10.2019.
Peatuste teadustamise süsteemi visuaalseks teavituseks peavad bussidel olema sisetablood, mis töötavad paralleelselt audioteavitusega ja millel kuvatakse visuaalne teade peatusesse jõudmisel ning kahe järgmise peatuse kohta.
Homme, 16. oktoobril antakse Belgradis üle Eestile tunnustus Future Policy Award 2019 noori võimestava poliitika kujundamise eest. Auhinna võtavad vastu Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets ja noorteosakonna juhataja Reelika Ojakivi.
Sindi gümnaasiumi noori on kasvatatud paljude aastate kestel poliitiliselt patriootlikus vaimus, mis on pälvinud haridusministeeriumi poolset tunnustavat hinnangut. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Eestit tunnustatakse noorte ühiskondliku kaasamise ja osalusvõimaluste loomise eest[/pullquote]„See auhind, poliitikakujundamise Oscar, on kõigile Eesti noortele, noorsootöötajatele ja noorte heaks tegutsejatele,“ sõnas kantsler Mart Laidmets. „See on tunnustus Eesti riigile selle eest, et meie noortepoliitika on olnud teadmistepõhine, kaasav, süsteemne ja sealjuures ka tulemuslik – noorte elu on Eestis paremaks muutunud. Eesti noortepoliitika on teistele riikidele eeskujuks ja inspiratsiooniks – seda nii täna kehtiva kui tulevase noortevaldkonna arengukava näol,“ lisas Laidmets.
Kolmapäeval, 16. oktoobril, peab Siim Kallas Pärnu Tervise konverentsikeskuses loengu TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatele, vastab küsimustele ja tutvustab raamatuid.
Siim Kallas saabumas Pärnu Tervise konverentsikeskusesse. Foto: Urmas Saard
[pullquote]tema tööks on olnud Euroopa raudteevõrgustiku kujundamine[/pullquote]Praegune Riigikogu II aseesimees Siim Kallas on endine Euroopa Komisjoni asepresident ja transpordivolinik, keda väärikas eas inimesed mäletavad hästi ka aastaid Vikerraadios “Mnemoturniiri” toimetanud mehena. Siim Kallas on varemgi Pärnu väärikatele loengut pidanud. 2015. aasta märtsis rääkis ta pärnakatele Euroopa Liidu riikide koostööst kui arenguvõimalusest.
Toona kirjeldas poliitik suuruse tunnetust Euroopa Liidus, kus elab üle poole miljardi elaniku. Ta osundas, et suurus saab veelgi paremini tunnetatavaks, kui nähakse selles kaduvväikest Eestit. Ta selgitas, millisena näib Eesti Brüsselist vaadatuna? Immigratsioonist kõneldes pidas ta probleemseks neid Vahemere teiselt kaldalt saabuvaid illegaale, kellel puudub vähimgi haridus ja kirjaoskus ning tõdes vajadust tegeleda asukohamaades sellega, et inimkaubandusega smuugeldajaid peatada. Veel peatus ta tollel hetkel aktuaalsete teemadega Kreekal ja Venemaal.
Pärnu kuulub nüüdsest ametlikult Euroopa ajalooliste kuurortlinnade liitu (European Historic Thermals Towns Association – EHTTA).
Pärnu. Foto: Urmas Saard
[pullquote]saime kandideerimise jooksul kinnitust, et nii meie ajaloolised traditsioonid kui ka täna pakutavad teenused on kõrgel tasemel[/pullquote]Liikmeks astumine toimus 10. oktoobril liidu üldkoosolekul Spa linnas Belgias.
EHTTA loodi 2009. aastal Brüsselis. Liitu kuulub tänaseks üle 50 liikmeslinna ja regiooni 16 Euroopa riigist.
Pärnu on ühingu põhjapoolseim liige, meile lähim sihtkoht asub Poolas.
Liidu eesmärgiks on edendada ja tihendada liikmeslinnade vahelist koostööd, kaitsta kuurortlinnade ajaloo-, arhitektuuri- ja kunstipärandit, tõsta ühiskonnas teadlikkust ajalooliste kuurortlinnade väärtustest, seista nende linnade majandusliku arengu eest ning arendada linnade ajaloo, kunstipärandi, kultuuri ja spaatraditsioonidega seotud teadusuuringuid ja turundustegevust.
Kolmandat sügist jutti toimus Pärnu linna osavalla Paikuse Seljametsa küla laat, mida korraldas taas Paikuse naisteühing Marta.
Perebändi Rannarada muusik Ülle Ots hindab Seljametsa sügislaadal Valdu Välimäe kogus leiduva vändaga kodumasina headust. Foto: Urmas SaardVirtin Seljametsa sügislaadal. Foto: Urmas Saard
[pullquote]augusti esimestel päevadel külastas Virtin Poolat[/pullquote]Enne laada ametlikku avamist jätkus parajasti sedapalju aega, et kõigele pakutavale kaubale põgusalt pilk peale heita. Mitte kõik kauplejad, käsitöömeistrid, toidu müüjad ja muidu vahvad inimesed ei mahtunud Seljametsa rahvamaja avarale pinnale, mis asub 1873. aastal valminud Pustuski karjamõisa uuendatud hoones. Märja asfaldiga, kuid mitte sajusel hoovialal ootasid rikkalikud kaubaletid samuti ostjaid.
Karjamõisa hoone peaukse kõrval pakkus härrasmees mitut sorti koduõlut, samuti omaaegse Juuru kihelkonna Atla mõisas valmistatavat ülipuhast puskarit ja teisi jooke. Samas kõrval asuva telgi varjus võis osta ümmargusi vorstipallikuid, millest igaüks oli parajalt ühe suutäie suurune ja sobis heaks sakusmendiks. Õuel oli avatud ka suur ilma pärmita leivaäri.
Reedel, 11. oktoobril toimus Pärnus Akadeemia tänaval asuvas riigimajas kohtumine kuni poolesaja huvilisega, kes tahtsid teada siseministri mõtteid, hoiakuid ja vastuseid oma küsimustele. Helmega istusid laua taga ka Lääne prefektuuri juht Kaido Kõplas, Pärnu päästepiirkonna juht Andro Oviir ja siseministri nõunik Mark Majorov.
Eakas proua ministrile ja prefektile oma muret kirjeldamas. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Milline on ministri seisukoht?[/pullquote]Umbes poole tunni pikkusele sissejuhatavale sõnavõtule järgnesid Kõplase ja Oviiri lühikesed jutud.
Kõplas rääkis, et Pärnu murekoht on liiklus. Pärnu maakonda ja linna läbib Eesti suurima liikluskoormusega trass. Ka Pärnu linn on väga suure liiklusintensiivsusega. Samuti rääkis ta hiljuti toimunud nelja maja süütamisest Pärnus. Sama mees süütas suvel sõiduauto, millest süttis kuur. Kinnipeetud haige mees vajab ravi. Tõsiselt tuleb veel vaeva näha Sindi süütamistega. Siiski toonitas ta, et Pärnu pole peksupealinn.
Prefekt tunnistas, et tunneb puudust Weekend festivalist. Need noored ei olnud probleemsed. Ühtegi rasket kuritegu festivali ajal toime ei pandud. Narkokuriteod, mis festivalil ilmnesid, selliseid asju juhtub Kõplase sõnul igal nädalavahetusel kõigis Eestimaa ööklubides. Selles mõttes polnud Weekend erand, aga ta elavdas linna suvist kultuuriviljet.
Täna peitsid Pärnu sisejulgeolekuühishoone ajakapsli betoonisegusse siseminister Mart Helme, Riigi Kinnisvara AS juhatuse esimees Kati Kusmin, Politsei Lääne prefekt Kaido Kõplas, Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja AS Ehitustrusti juhatuse esimees Kaido Somelar.
Nurgakivi Pärnu sisejulgeoleku hoonetele. Foto: Urmas SaardPärnu sisejulgeoleku ühishoone eskiisil Tammsaare pst poolselt vaatelt. Foto: Riigi Kinnisvara
„Saagu siia maja, mis teenib kõige paremal moel Pärnu ja ümbruskonna ja Eestimaa rahvast. Ma olen veendunud, et siin hakkavad töötama väga pühendunud inimesed,” lausus Mart Helme. Tema sõnul aitab selline ultramoodne ühishoone veelgi kiirendada ja parandada asutustevahelist suhtlemist ja on oluliseks osaks kohaliku kogukonna turvatunde suurendamisel.
Sisejulgeolekuühishoone arhitektid on Annika Aasmaa, Martin Aunin ja Marti Kahu, sisearhitekt Urmo Vaikla. Projekteerimisleping sõlmiti Novarc Groupiga 2016. aasta oktoobris. Ehitamise lepingu allkirjastasid Riigi Kinnisvara ja Ehitustrust tänavu mais. Valmimise tähtaeg on 2021. aasta kevad. Omanikujärelevalvet teostab Sweco EST. Projekti eelarveks on arvestatud 24,5 miljonit eurot.
Valmiva hoone suletud netopinda on umbes 13 000 ruutmeetrit, millel asuvad tööle Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Häirekeskus, Kaitsepolitseiamet, Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus.
Äsja jõudis vaatajate-kuulajateni perekond Prengede loomingut tutvustav videoalbum „Kummardus”, mis peaks oluliselt täiendama sellel laupäeval tähistatavat Sindi Rocki juubelit. Palusin Ilme Prengel nende kahe olulise sündmuse puhul jutustada Valdurist, keda tema kaasaegsed veel hästi mäletavad, aga nooremad ei tea suurt midagi.
Ilme Prenge omaaegse nimetusega Sindi klubi juures – asutus, mis ta Valduriga kokku viis. Foto: Urmas Saard
Ilme, 2017. aasta viljakuul meenutas siinsamas seltsimajas sinu abiga seltskond muusikahuvilisi Sindi Rocki ajalugu. Nüüd palun sind meenutada esimest või esimesi kohtumisi Valduriga.
Ilme: Meid viis kokku Sindi klubi. Juhtus nii, et käisime Tartu ansambliga Sindi klubis esinemas. Mina laulsin solistina ainult ühe laulu. Seitsmekümnendal tulin ma juba Sinti elama, aga Vibro otsis sellel ajal endale naissolisti. Ühele ansambli liikmele, kes osales sellel kontserdil, jäi minu hääl ja nägu meelde. Kohtusime uuesti Sindi kohvikus, kus sain kutse Vibroga liitumiseks. Kutsuja oli Ants Redissaar, Sindi poiss ja trummar. Teine solist oli Valdur, kellega olime ühevanused. Nii meie ühine muusikaline tee algaski. 1972. aastal me juba abiellusime. Valdur töötas sel ajal Pärnu Vikeros. Ta oli Pärnu kutsekoolis lõpetanud puusepa eriala. Vibro läks millegipärast laiali ja vahepeal läksid ka meie teed Valduriga lahku, aga kuna mees oli väga kindla iseloomu ja suure tahtejõuga inimene, siis sai ta oma pahelisest kalduvusest jagu. Alates 1976. aastast kuni elu lõpuni kõigi 26 aasta kestel ta enam alkoholi üldsegi ei pruukinud.
aeg täitus ta panus maisesse mustrisse sai valmis sügise paratamatuses koltunud lehtede sahinas
Juhannes Kask.Foto: Sindi muuseum
3. oktoobril lakkas tuksumast spordimees Juhannes Kase süda.
Nooruses on Juhannes tulnud Pärnumaa noorte meistriks poksis, maadluses, tõstmises ja jõudnud Eesti koolinoorte spartakiaadil suusatamises esikümnesse. Pärast armeeteenistust pühendas enamiku ajast tõstmisele, tulles sellel alal üheksal korral Pärnu linna meistriks.
Sidudes oma edaspidise elu tõstespordiga sai Juhannesest tuntud, tunnustatud ja nõutud tõstespordi kohtunik. Nõnda on teda mitmel korral tunnistatud Eesti Vabariigi parimaks tõstespordi kohtunikuks, olles olnud üleriigilise kategooria kohtunik alates aastast 1983.
Kui Sindi spordiklubi Kalju kutsus ellu 2000. aastal olümpiaatleet Aleksander Kase nimelised mälestusvõistlused, siis oli ta lisaks jõukatsumiste innuka toetajana olnud oma isa nimelisel võistlusel peakohtunik.
Juhannes oli aatemees, kellele sport pole kunagi olnud elatise teenimise vahend. Seda kõike tegi ta palgatöö ja pereelu kõrvalt.
Sõnaahta mehena polnud lihtne temaga rääkida, kuid spordist kõneldes elavnes Juhannes silmnähtavalt. Täiesti avatuks muutus Juhannes siis, kui ta sai kõnelda oma noortest tõstjatest, keda treenis ja heade tulemustega lõppenud võistlustel kiita võis.
Juhannes Kask sai auväärse Sindi aastainimese 2009 nimetuse eelkõige eriliste teenete eest Sindi tõstespordi pikaajaliste traditsioonide jätkamisel. Ta töötas märkamatus tasaduses, aga noorsportlaste stabiilselt edukad esinemised üleriigilistel võistlustel hoidsid Sindi linna ja spordiklubi Kalju pidevalt heast küljest nähtaval.
Sindi muuseumi töötaja Kiki Pärnpuu avaldab mõtet, et Sindi omab isepärast kuma: mitmeid asju on Sindis tehtud esmakordselt Eestis. Ja tööstuslinnana on temas arenenud omapärane mõtteviis, mida ei pruugi leida põllumajandusasulatest.
Ilme Prenge ja Valdur Prenge oma kodustuudios. Foto: Prengede perekonna fotoalbumistSiiri Metsamägi, taustal lühiromaani “Betoonhingede aegu” (ilmunud autorinimega S. M. Rattiste) kaanemaal. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Mind paelus, et inimesed tegelesid kirglikult oma hobiga ja tundsid sellest siirast rõõmu.[/pullquote]Raamatute toimetamisega ja kirjutamisega tuntust kogunud Siiri Metsamägi valmistas Sindi Rocki viiekümnendaks juubeliks ligemale tunnipikkuse videoalbumi, mis meenutab varalahkunud andeka põlise sintlase Valdur Prenge loomingut.
„Minu esmane kokkupuude Valdur Prenge abikaasa Ilme esitatud lauludega oli üheksa aastat tagasi. Ilme laulis koos minuga Pärnu naiskooris Leelo. Ükskord kutsusime teda koorilaagri jätkupeole tantsuks laulma ja pilli mängima Raeküla keskusesse. Meid külastas sõprusmeeskoor Tartumaalt Haaslavalt. Tookord valdas selline tunne, nagu oleksin neid laule varem kuulnud: mõnusad ja lihtsad, tantsuks sobivad ja sisukate sõnadega,” rääkis Pärnus elav ja töötav Metsamägi, endine muusikaõpetaja.
Eile hommikul koduteele asunud Aleksey Vasiljev on tänaseks jõudnud jälle tagasi oma armsasse kodulinna, kodusesse Peterburi. Tema laulud, lahke meel ja kahe rahva vahelised viljeteemalised vestlused saadavad aga jätkuvalt meenutuste teel.
Aleksey Vasijev läheb Kergus asuvasse Kaisma rahvamajja esinema. Foto: Urmas SaardLapsed on oma kodupaiga Kergu märgistanud maakaardil tillukese auguga. Foto: Urmas Saard
„Paljud eakamad inimesed mäletavad veel vene keelt ja ma püüan rääkida aeglaselt ja lihtsalt, et tulla toime ilma tõlgi vahenduseta. Oluline on vene ja eesti vahelise kultuuriga tutvumine. Selleks esitan tavalisi laule, mida me vene kodudes laulame laua taga, suvel lõkke ääres või matkaradadel,” rääkis Aleksey käesoleva nädala neljapäeval Kaisma rahvamajja kogunenud klubi 60+ tosinale või pisut enamale liikmele, kelle hulgas polnud kaugeltki kõik üle kuuekümne vaid ka palju nooremaid. „Mina võtsin kitarri kätte viiendas klassis ja kuni siiani pole seda käest kõrvale pannud. Valisin spetsiaalselt teile laulmiseks lihtsalt mõistetavad lood, mida armastame ühiste sõpradega seltskondlikel koosviibimistel. Avalooks esitan pala Sankt-Peterburgist, Leningradist – „Leningradi valsi”. Te ju teate, et Sankt-Peterburg on olnud ka Leningrad. See on olnud kunagise Vene impeeriumi pealinn, see on kangelaslinn, millel lasub väga traagiline ajalugu. Aga linn on ilus ja ma kutsun teid kõiki seda külastama. Seda enam, et kuulsin hiljuti viisa taotlemise hõlpsamaks muutmisest. Ma pean esmatähtsaks omavahelisi kohtumisi just tavaliste lihtsate inimestega, sest kahjuks me teadvustame endile sageli läbi televisiooni asju, mis ei pruugi tihtipeale tõele vastata,” jutustas Aleksey.
Eestis tähistatakse õpetajate päeva alates möödunud sajandi kuuekümnendatest saadik ja alati on see andnud õpilastele võimaluse omaloominguliseks tegutsemiseks. Sindi gümnaasiumis tähistati tänast õpetajate päeva reedel peaasjalikult kahe õpilase eestvedamisel, kelle taha haakusid paljud gümnasistid ja kaasatud olid ka vilistlased.
Ain Keerup, Kristiina Anufrieva, Randel Käärmann ja Chätlyn Parts viimastel sekunditel enne päeva peakangelaste saabumist. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Ja jälle mööda pikki koridore tagasi gümnaasiumi aulasse, kus uued üllatajad üllatamas.[/pullquote]Kaheteistkümnenda klassi õpilased Kristiina Anufrieva ja Randel Käärmann selgitasid, et neile oli selle tähtpäeva korralduslik läbiviimine projektipõhine õppeülesanne uue kogemuse omandamiseks. Kristiinale polnud tänavune õpetajate päeva korraldamine esmakordne käeharjutus. Möödunud aastal abistas ta gümnaasiumit lõpetavat sõbrannat Chätlyn Partsi, kes nüüd tuli omakorda nooremale kooliõele toeks. Mõõdukalt kauguselt hoidis ettevalmistuste ajal silma peal kooli direktor Ain Keerup, kelle isiklik eeskuju mõjutab ka õpilaste hoiakuid. Nii seisis Kristiina õppepäeva alguses juba aegsasti samas kohas peaukse lähedal, kus Keerup tervitab harjumuspäraselt kõigil koolipäevadel saabuvaid õpilasi. Reedel tervitas varajasel tunnil kooli sisenevaid õpilasi direktori kohustusi täitev Kristiina.
Sel sügisel juba viiendat korda toimuv Pärnu Kohvikute Nädal saab sel laupäeval tavapärasest rahvusvahelisema avapaugu. Teemanädala avamine toimub 5. oktoobril kell 12 Pärnu kolledžis, kus muuhulgas õpetavad TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli õppurid kohalikke toiduvalmistamise nippe külalistele eri riikidest. Lisaks avatakse laupäeval ülikooli ruumides kohvik, kus koduseid omavalmistatud suupisteid pakuvad Väärikate ülikooli tudengid.
Romantilise Rannatee pitsaküpsetamine
Pärnu kolledži heaolu- ja spaateenuste disaini ja juhtimise programmijuht Liis Juust selgitusel on Pärnus magistrikraadi saamas tudengid maailma eri paikadest ja kohvikute nädala avamisel tutvustatakse neile siinseid toiduvalmistamise traditsioone. “Nii saavad omavahel kogemusi jagada meie kõige väärikamad tudengid ja kõige kaugematest paikadest siia sõitnud õppurid. Tudengeid on lisaks lähiriikidest tulijatele ka näiteks Montenegrost, Sri lankalt, Nigeeriast, Iraanist, Bangladeshist ja Pakistanist,” kinnitas Juust.
Laupäeval, 5. oktoobril avatakse ühepäevakohvikud üle terve Pärnumaa, kus pakuvad kehakinnitust nii profikokad kui ka kodus küpsetajad. Ühepäevakohvikute pakkumised on spetsiaalselt selleks päevaks loodud ja ainult laupäeval, viiendal oktoobril on erakordne võimalus nendest osa saada. Kohvikud avavad uksed südapäeval ja võtavad külalisi vastu niikaua, kuni head-paremat jagub. Külla kutsuvad nii Tammesilla talu, Rokkiv Rebane, Maria talu, Jaanihanso siidritalu ja paljud teised toredad kohad.
Romantilise Rannatee ettevõtjad koonduvad laupäeval Pärnu kesklinnast 15 minuti autosõidu kaugusel asuvasse Kihlepa Külamajja, kus avatakse 5. oktoobril Romantilise Rannatee pitsakohvik ja pitsasid valmistatakse ehtsas savist pitsaahjus.
Romantilise Rannatee eestvedaja Mercedes Merimaa sõnul avatakse laupäeval Kihlepa külamaja aias EV 100 kingituseks valminud ravimtaime- ja ürdiaed, mida kõigile huvilistele kohapeal ka tutvustatakse. Lisaks on avatud kohalike toidutootjate toodangu ja käsitöökauba müügiletid ning mitmed põnevad kohvikud. “Pitsasid valmistavad Pootsi suvekohviku “Amps ja Lonks” tegijad, tacode valmistamise ning magusa poole eest hoolitseb Kristi Lehtla koos Eassalu Neitsi Külaseltsi köögiga. Võlillekohvi pakub Janek Kõvask ja naturaalseid veine tutvustab Ivo Luik,” tutvustas Merimaa.
Pärnu Kohvikute Nädal kutsuti ellu viis aastat tagasi, et üürikest suvemelu pikendada. Teemanädal annab pärnakatele põhjuse kohvikuid külastada ning linnakülalistele põhjuse sügisesse Pärnusse tulla.
Tänase rahvusvahelise muusikapäeva puhul külastas Peterburi ajakirjanik ja muusik Aleksey Vasiljev eile Pärnu Y-klubi ja Sindi ajalooklubi kutsel Sindi muuseumit, kus andis mõnekümnele inimesele kontserdi, vestles ja vastas küsimustele.
Aleksey Vasiljev kontserdi kuulajate õnnitlusi vastu võtmas. Foto: Mikko Selg
[pullquote]Kunagi nooruspõlves soovisin meeldida ühele tüdrukule, siis õppisin kitarri mängima ja laulma.[/pullquote]Kogu eilne päev oli Aleksey Vasiljevi enda sõnul suurepärane. Esmalt Paikusel raamatukogu, noorekeskuse ja päevakeskuse külastamine ning seejärel tutvumine Sindi linna ja inimestega.
Sindi muuseumi töötaja Kiki Pärnpuu tegi külalisele jalutuskäigu linnas ja tutvustas kõiki olulisi objekte. Sindi raekoda oli enne teist maailmasõda uusehitusena üks moodsamaid omavalitsuse administratiivhooneid terves Eesti Vabariigis. Sinimustvalge lipp lehvib raekoja tornimastis ööpäevaringselt alates 2008. aasta maist. Esimene lipp muretseti linnakodanike seas korraldatud rahakorjanduse teel. Ka Presidendi kella paigaldamise kulud kaeti täies ulatuses üldrahvaliku korjanduse teel. Sindi gümnaasiumi juures rääkis Pärnpuu, et Tartu rahulepingule allkirja andnud Julius Friedrich Seljamaa on Sindis sündinud ja õppinud diplomaat.
