Türgit tutvustava viienda päeva veebiviktoriini auhinnaloterii võitjad

Viienda päeva vastuste põhjal kokkuvõtte teinud Ester Haas teatas, et vastajaid oli 27, kellest üks uus mänguga liituja. Kõigile küsimustele vastas õigesti 18 inimest.

Türgi lapsed Istanbulis Foto Tatjana Grigorjeva-Keerup
Türgi lapsed Istanbulis. Foto: Tatjana Grigorjeva-Keerup

[pullquote]Tänahommikune loosiauhindade välja võtja oli Hemel Bhuiya Bangladeshist[/pullquote]„Oluline on märkida, et 1. küsimuse vastuseks ei sobi „polo”, kuna see ei ole türgi päritolu ega mängita tseremoniaalkorras. Õigeks lugesime ka vastuse “cirit” ja mängu türgikeelse nime. 3. küsimuses lugesime õigeks ka marmoreering, marmoriseerimine jms,” selgitas Haas. „Tuli paar kommentaari, et esimene küsimus oli keeruline. Seda näitasid ka vastused, sest just selles eksiti kõige rohkem, koguni üheksal korral,” tõdes Haas, kes samas rõõmustas, et eelmise päeva kiitmine inspireeris inimesi veelgi põhjalikumalt küsimustele vastama. Nii näiteks pakkus põnevat lugemist abielupaar Külli ja Marko Šorin, kes vastasid küsimustele ühiselt.

Prekond Šorin nimetas hobusel ratsutades mängitavat sportmängu kolmel kujul: cirit, jereed, javelin. Kuigi jereed oli oodatud vastus, täiendasid teised õiget nimetust. Nad kirjutasid vastuses, et hobused on türklaste jaoks läbi ajaloo olnud väga olulised ja pühad loomad. Türklased sündisid, kasvasid, võitlesid, sõid ja surid hobustel. Toiduks tarvitati hobusepiimast valmistatud juustu – koumissi. Esmakordselt tutvustati seda ratsutamise meeskonnamängu 1071. aastal.

Loe edasi: Türgit tutvustava viienda päeva veebiviktoriini auhinnaloterii võitjad

Täna on Türgi teemalise veebiviktoriini viimane päev

Lõpuks veel pisut kingitustest, mida eilse küsimuse pärast ei saanud päriselt lahti rääkida. Ebrukunstnik Bilge Tüzel kingib enda viseeritud marmoriseeritud kinkepaberi.

Vaade Türgi suurimale linnale Istanbulile, mille elanike arv ulatub tublisti üle 10 miljoni Foto  Tatjana Grigorjeva-Keerup
Vaade Türgi suurimale linnale Istanbulile, mille elanike arv ulatub tublisti üle 10 miljoni. Foto: Tatjana Grigorjeva-Keerup

Loe edasi: Täna on Türgi teemalise veebiviktoriini viimane päev

Pärnu kandideerib Euroopa kultuuripealinnaks koos Tartu ja Viljandiga

Pärnu linnavolikogu toetas linnavalitsuse ettepanekut kandideerida Euroopa 2024. aasta kultuuripealinnaks koos Tartu ja Viljandiga, sest üksteisele tuge pakkudes ja igaühe tugevusi ära kasutades suudetakse pakkuda enam.

Euroopa kultuuripealinnaks kandideeriv Pärnu, pildil Kuninga tänav Foto Urmas Saard
Euroopa kultuuripealinnaks kandideeriv Pärnu, pildil Kuninga tänav. Foto: Urmas Saard

„Kõik kolm linna tahavad huvitavat, loomingulist ja keskkonnateadlikku elukeskkonda, väärtustada kohalikku kultuuri ja seda mitmekesistada. Üksteisele tuge pakkudes ja igaühe tugevusi ära kasutades suudame pakkuda enam ja luua sidemed, mis jäävad kestma ka pärast kultuuripealinnaks olemist,“ rääkis abilinnapea Marko Šorin.

Euroopa kultuuripealinna tiitel on üks tuntumaid kultuuriprojekte. Selle fookuses on kultuur kõige laiemas mõistes: teater, muusika, sport, haridus, teadus, sotsiaalvaldkond, keskkond jne. Suurem eesmärk on piirkonna ümbersünd ja arengu kiirendamine.

„Arutelu käigus leidsime, et Pärnu märksõnadeks on meri, suviselt kirev kultuurielu, looduslähedus ja 11 000 aasta vanune ajalugu. Viljandi on eeskuju väikelinnast, mis suudab end suureks teha, Tartu haritlaskonnaga ei suudaks Eestis keegi võistelda. Kultuuripealinna tiitel ei tähenda üksikuid ehitisi ega kalleid kontserte, vaid koostööd ja linnade tutvustamist, et inimesi koliks mujalegi kui pealinna ja selle lähiümbrusse,“ kõneles Šorin.

Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik

Samal teemal:

Pärnu südalinnas kõrguv Eliisabeti kiriku torn on üks kaugele paistvatest maamärkidest Foto Urmas Saard

 

 

 

Pärnu tahab ühiselt Tartu ja Viljandiga kandideerida Euroopa kultuuripealinnaks

Türgit käsitleva neljanda päeva veebiviktoriini fortuuna tegi oma valiku

Mälumängu korraldustoimkonna liige Ester Haas teeb teatavaks eilsed küsimustele vastanud, kellele naeratas loosiõnn. Haas kommenteerib osalejate innukust ja toob ka häid näiteid.

Foto Arne Timm
Foto: Arne Timm

Vastas 27 inimest. Uusi liitujaid oli üks, märkides ära, et on Tallinnast ja otsustas õnne proovida. Õnne proovides vastaski ta kõigile neljale küsimusele õigesti. Üldse vastas kõigile neljale küsimusele õigesti 23 kilbarit.

„Oluline on ära märkida, et lugesin õigeks ka need vastused, kus olid välja toodud Türgi ülemere-naabrid, kuna kaheksa on tõesti maismaanaabrite arv. Õigeks lugesin ka vastuse “lindude keel”, kuna see on tõlge keele türgipärasest nimetusest. Ühele vastajale andsin 0,5 punkti, kui ta pakkus kolmanda küsimuse vastuseks “kukevõitlus”. Kukevõitlus on tõepoolest türgi kultuuri osa, kuid kuna küsitud on looma, siis – tähenärija nagu ma olen – päris õigeks seda lugeda ei saa,” selgitas Haas.

Evil Eye rinnanõela võitsid Anu Luiga ja Eve Kandima. Raamatu “Türgi 85 – Eesti 90 sõprus läbi aegade” võitis Jaana Veskioja. Manisa reisijuhi ja märkmiku võitis Ave Ermus. Tanini trio piletipaari võitis Rita Raudsepp. Kuna kontsert toimub juba täna õhtul, oli ta viimane õnnelik piletipaari saaja.

Loe edasi: Türgit käsitleva neljanda päeva veebiviktoriini fortuuna tegi oma valiku

Türgi teemanädala viienda ehk eelviimase päeva küsimused

Viienda päeva küsimuste avaldamise eel palus veebiviktoriini toimekas toimkond edasi öelda, et mälumängus oodatakse osalema nii eelviimasel kui ka viimasel päeval neidki, kes varem on mingil põhjusel eemale jäänud. Auhindasid loositakse osalejate vahel välja igal päeval.

Iidne Istanbuli linnamüür on paljudes kohtades eksponeeritud. Pildil nähtav müürijupp umbes aastatest 1500 Foto Mikko Selg
Iidne Istanbuli linnamüür on paljudes kohtades eksponeeritud. Pildil nähtav müürijupp umbes aastatest 1500. Foto: Mikko Selg

Loe edasi: Türgi teemanädala viienda ehk eelviimase päeva küsimused

Türgi teemalise viktoriini kolmanda päeva fortuuna lemmikud teada

Kolmandal päeval oli sarnaselt kahele esimesele päevale taas 28 vastajat, nende hulgas jälle kaks uut osalejat. Eranditult kõik vastajad andsid esmakordselt sajaprotsendiliselt õiged vastused, kuid tänane fortuuna valis väljakujunenud kombel ikkagi üksnes viis loterii võitjat.

Türklastele on rahvuslipp ja selle kasutamine väga armsad, neid näeb palju ja mitmel pool Foto Mikko Selg
Türklastele on rahvuslipp ja selle kasutamine väga armsad, neid näeb palju ja mitmel pool. Foto: Mikko Selg

[pullquote]lugesime ka teiste vastajate pakutud “tee” õigeks[/pullquote]Sedakorda tuli fortuunaks Liina Sommer Uulust, kelle käsi rõõmustab kõige rohkem allpool nimetatud inimesi.

Evil Eye rinnanõela omanikeks said Eda Sillaots ja Signe Kiri. Eesti – Türgi suhete raamatu asetab kodus raamaturiiulile Helga Mitt. Reisijuhi ja märkmiku võitis Kaie Väljak. Tänane peaauhind, Tanini Trio kontserdi kaks pääset kuuluvad Siiri Tohverile.

Ka kolmanda päeva vastajate seas oli neid, kes jagasid lisaks oodatud napisõnalistele vastustele rohkemgi teadmisi, samuti isiklikke kogemusi.

Urmi Jüring mainis, et on rakit ise Türgis maitsnud. Ta märkis, et raki on 40-50% kangusega aniisiliköör, mida juuakse nii puhtalt, kui ka veega lahjendatult, mis muudab läbipaistva joogi piimvalgeks.

Loe edasi: Türgi teemalise viktoriini kolmanda päeva fortuuna lemmikud teada

Türgi teemalise viktoriini teise päeva tulemused ja fortuuna soosikud selgunud

Täna hommikul loositi välja Türgi teemanädala veebiviktoriini teise päeva küsimustele õigesti vastanute vahel viis auhinda.

Türgi teemanädalal Pärnus ehivad Raeküla Vanakooli keskuse hoonet Eesti ja Türgi riikide lipud Foto Urmas Saard
Türgi teemanädalal Pärnus ehivad Raeküla Vanakooli keskuse hoonet Eesti ja Türgi riikide lipud. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Ka eile oli sarnaselt esimese päevaga viktoriinis osalejaid 28[/pullquote]Täna oli fortuunaks Eestis resideeruva Türgi suursaatkonna esindaja Riina Celik. Peaauhinna võitis Inga Mänd, kes sai pääsmepaari Tanini Trio esinemisele Pärnu Kontserdimajja. Evil Eye rinnanõela saavad Heli Tamm ja Reet Kruus. Eesti – Türgi suhete raamatu saab Este Maidle. Reisijuht ja märkmik kuulub Tiiu Kirsimäele.

Lisaks eelnimetatuile saavad kolm vastajat põhjalikkuse eripreemia. Kaie Väljak vastas eilsele teisele küsimusele, et Türgis said naised valimisõiguse kohalikel valimistel 20. märtsil 1930. Parlamendivalimistele laiendati see õigus 5. detsembril 1934 vastu võetud põhiseaduse parandusega. Esimest korda valisid ja kandideerisid naised 8. veebruaril 1935 toimunud parlamendivalimistel, kus osutus parlamenti valituks 18 naist. Ka vastaja Este Maidle on teises vastuses andnud küsitust oluliselt põhjalikumat infot. Sama tegi Inga Mänd.

Loe edasi: Türgi teemalise viktoriini teise päeva tulemused ja fortuuna soosikud selgunud

Türgi teemanädala teise päeva veebiviktoriini küsimused

Eile ennelõunal tegi majandus- ja kommunikatsiooniminister Kadri Simson postituse oma Facebook’i lehele, kus juhtis tähelepanu Pärnus alanud Türgi nädalal toimuvale mälumängule. „Vaatasin ise ka küsimustele peale ja endise Eesti-Türgi parlamentide sõprusrühma juhina julgen kinnitada, et nad on vägagi jõukohased,” julgustas minister kõhklejaid osalema.

Linnaosi ühendavad magistraalid on Türgis tipptundidel nii autorohked, et tekivad ummikud Foto Mikko Selg
Linnaosi ühendavad magistraalid on Türgis tipptundidel nii autorohked, et tekivad ummikud. Üldine liikluse olukord on meie põhjamaalaste jaoks kaose lähedane, siiski ei juhtunud nägema ühtegi pisemat või suuremat avriid. Kõik sujub, lisaks signaalile annavad nad viibetega teineteisele märku. Foto: Mikko Selg

Loe edasi: Türgi teemanädala teise päeva veebiviktoriini küsimused

Türgi teemanädala esimese päeva veebiviktoriin on alanud

Täna hommikul avaldame neli Türgit puudutavat küsimust, mida on võrreldes eelmisel aastal korraldatud Läti nädala viktorriiniga igal päeval üks küsimus rohkem. Kuue päeva peale kokku saab vastata kuni 24-le küsimusele.

Ehtne türgipärane tänavatoit Saiakesi, eriti kringlilaadseid, pakutakse mitmel pool ja müügikäru on tüüpiline müüja varustus Foto Mikko Selg
Ehtne türgipärane tänavatoit. Saiakesi, eriti kringlilaadseid, pakutakse mitmel pool ja müügikäru on tüüpiline müüja varustus. Foto: Mikko Selg

Loe edasi: Türgi teemanädala esimese päeva veebiviktoriin on alanud

Pärnus kuulutati koolirahu välja kahekümnendat korda

Koolirahu on Eestis välja kuulutatud alates 1999. aastast. Varem on Pärnu kandnud Koolirahu linna tiitlit 2007. aastalgi. Pärnu linnapea Romek Kosenkraniuse sõnutsi on teine kord valituks osutuda suvepealinnale suureks auks.

Tormilist rockmuusikat viljelev uus Pärnu bänd Echolove Rüütli platsi laval Foto Urmas Saard
Tormilist rockmuusikat viljelev uus Pärnu bänd Echolove Rüütli platsi laval. Foto: Urmas Saard

„Suurepärane, et tänavune kooliaasta algab koolirahu väljakuulutamisega just Eesti Vabariigi sünnilinnas Pärnus,” märkis Kosenkranius.

Suurepärstest asjadest kõneles Pärnu Rüütli platsil ka haridus- ja teadusminister Mailis Reps: „Oleks suurepärane, kui koolirõõm, mis paistab esimesse klassi minejate silmist, peegelduks sealt ka teises, viiendas ja kümnendas klassis. Oleks suurepärane, kui koolis – mis on teadupärast elevust täis paik – oleks igaühel, kes seda vajab, võimalus ka puhata, mõtteid koguda ja taas rõõmsalt järgmisse tundi minna. Oleks suurepärane, kui koolile mõeldes mõtleksime esmajoones uutele teadmistele, kogemustele ja avastustele ning alles seejärel hinnetele ja eksamitele.”

Ene Tomberg, Lastekaitse liidu president, soosis oma sõnavõtus igasugust õpilaste omaalgatust. „See on ju normaalne,” kinnitas Tomberg. „Teile õpilased, kes te iga päev koolikeskkonnas viibite, on lausa kohustus teha ettepanekuid õppetöö üldiseks korralduseks. Just teie saate muuta igapäevast koolipäeva eriliseks,” selgitas Tomberg.

Loe edasi: Pärnus kuulutati koolirahu välja kahekümnendat korda

Pühapäeva hommikul algab Türgi teemaline viktoriin

Veebiviktoriini reklaam

Alates pühapäevast, 2. septembrist, saab kuuel järjestikusel päeval ajavahemikus kell 06.00 kuni 24.00 iga Türgist huvitatud isik osaleda Eesti Kodanikuajakirjanduse Seltsi uudisteportaali Külauudised vahendusel korraldatavas veebiviktoriinis.

Türgi maakaart

Esimest korda korraldati sarnane mälumäng möödunud aastal toimunud Läti teemanädalal Jūrmala kohta. Kordaläinud ettevõtmine julgustab nüüd mulluse algatusega edasi minema.

Mälumängu korraldavad ja auhinnalaua eest kannavad hoolt Raeküla Vanakooli keskus, Türgi Vabariigi Suursaatkond, Külauudised. Kõigile õigesti vastanutele loositakse iga päev välja erinevaid auhindu. Mälumängu lõppedes selgitatakse välja parimad vastajad ja üldvõitja, kes saab vahva kingikoti, mille täitmisse on panustanud kõik Türgist saabuvad külalised. “Koti sisult kergitatakse saladusloori alles reede hommikul, mil esitatakse ka viimane küsimus,” teatas Piia Karro-Selg, Raeküla Vanakooli keskuse juhataja ja Türgi nädala vastutav peakorraldaja.

Vastused tuleb saata Raeküla Vanakooli keskuse e-aadressil veebiviktoriin@raekylavanakool.ee. Õigesti vastanute nimed ilmuvad Külauudistes. Innukamate vastajatega võib toimetus võtta ka ühendust lühikeseks vestluseks.

Istanbul Foto erakogu
Istanbul. Foto: erakogu

Urmas Saard

Samal teemal:

Türgi nädala visuaal

 

 

 

Türgi teemanädala avaüritus toimub Sindis

Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit on kahekümneviiene

Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit (ESHL) tähistas eelmise nädala laupäeval Tallinna Linnaarhiivi hoones ühingu 25. juubelit piduliku vastuvõtuga liikmetele ja koostööpartneritele. Anti üle neli auliikme märki.

Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu president Meelis Pääbo ja tegevdirektor Tiina Tojak Foto Urmas Saard
Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu president Meelis Pääbo ja tegevdirektor Tiina Tojak. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Huvitavaid kaadreid nägid koosviibinud 2000. aastal valminud filmist, mis tehtud ESHL video arhiivi materjalide põhjal.[/pullquote]Uued auliikmed: Elle Lees, Konstantin Pätsi muuseumi abiesimees ja tegevjuht; Raul Kuutma, Soome Sõjameeste Eesti Ühenduse pikaajaline esimees ja ajaloo talletaja; Boris Mäemets, kauane moefotograaf, samas ametis olnud Kaitseministeeriumis, Laidoneri ja ESHLis; kolonel Tõnis Nõmmik, endine Kaitseväe peakaplan. Auliikme märgi ja vastava tunnistuse andsid üle ESHL president Meelis Pääbo ja tegevdirektor Tiina Tojak. Nii auliikme kui teenetemärgi valmistaja on Pääbo.

Samal pidupäeval jagati välja 25 ESHL XXV aastapäeva teenetemärki, nende hulgas ka Läti sõsarorganisatsiooni Brāļu Kapu Komiteja esindajatele: esimees Arnis Āboltiņš, liikmed Pēteris Cielavs, Jānis Upmanis, Andis Silins. Teenetemärgi sai ka Cesise maakonda esindav Māris Niklass.

Loe edasi: Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit on kahekümneviiene

Koolirahu kuulutatakse välja Pärnus

Algava õppeaasta Koolirahu lepingu allkirjastamise ja väljakuulutamise tseremoonia toimub homme, 31.augustil kell 15 Pärnus Rüütli platsil. Lepingu allkirjastavad haridus- ja teadusminister, Pärnu linnapea ja Lastekaitse Liidu, Eesti Õpilasesinduste Liidu ning MTÜ NÜ TORE esindajad.

Rüütli plats Pärnus Foto Urmas Saard
Rüütli plats Pärnus. Foto: Urmas Saard

Tseremooniaga tuletatakse nii õpilastele kui õpetajatele meelde, et igapäevase turvalise koolikeskkonna loomine tähendab jätkuvat protsessi.

Tseremoonia järel toimub samas asukohas kontsert, kus astuvad üles Pärnu bändid. Esinevad soul/funk muusika lipulaev Steps To Synapse ja tormilist rockmuusikat viljelev uus bänd Echolove.

Koolid ja klassid saavad sõlmida Koolirahu lepingu ka oma õppeasutuses, laadides selle alla Koolirahu kodulehelt koolirahu.lastekaitseliit.ee. Käesoleval aastal on Koolirahu lepinguga liitumine võimalik ka kodulehel elektrooniliselt nii õpilase, õpetaja, koolijuhi kui lapsevanema rollis.

Koolirahu on Eestis välja kuulutatud alates 1999. aastast, alates 2008. aastast toimub see MTÜ Lastekaitse Liit eestvedamisel. Pärnu oli Koolirahu linnaks ka 2007. aastal.

Ettevõtjad hõikasid rahvast Martensi väljakule Pärnumaa maitsete laadale

Eile pärastlõunal võis Pärnu linna südames asuval Martensi väljakul osta Eesti erinevates piirkondades kasvatatud toitu, suhelda tootjatega ja osaleda õpitubades.

Merle Einola (vasakul) juhendab heade maitsete õpituba Foto Urmas Saard
Merle Einola (vasakul) juhendab heade maitsete õpituba. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Huvilised nägid, kuidas saab kohalikku toorainet kasutades hästi lihtalt tervislikult toituda.[/pullquote]Pärnumaa maitsete laat viidi ellu Pärnumaa maitsete aasta raames koostöös Eesti- ja Pärnumaa Toiduvõrgustikuga OTT – Otse Tootjalt Tarbijale. Pärnus toimib OTT juba neljandat aastat. „Koostöös Eesti talupidajate keskliidu ja OTTiga sai käima lükatud taluliidu karavan, mis nüüdseks jõudnud viiendasse punkti, Pärnusse. Kuna tänavu on Pärnumaa maitsete aasta, siis seda enam oli soov teha koostööd. Tavaliselt tuleb neljapäeviti kümmekond tootjat Martensi väljakule, aga sedakorda kasvas osalejate hulk koos üle riigi kohale tulnutega veerandsajani,” rääkis Mirjam Pikkmets, Pärnumaa maitsete naiskonna üks liikmetest ja Pärnumaa otse tootjalt tarbijale vabatahtlik, aga eelkõige palju tuntust ja tunnustust kogunud Mätiku talu väga toimekas pereliige. „Pärnumaa tootjaid tuli kohale 16, mis on väga arvukas esindatus maakonnast,” lisas Mirjam.

Loe edasi: Ettevõtjad hõikasid rahvast Martensi väljakule Pärnumaa maitsete laadale

Ettevõtjad kutsuvad Pärnusse Martensi väljakule Pärnumaa maitsete laadale

Homme, neljapäeva pärastlõunal saab Pärnu linna südames Martensi väljakul osta piirkonnas kasvatatud toitu, suhelda tootjatega ja osaleda õpitubades.

Kurgid Foto Ragne Värk
Kurgid. Foto: Ragne Värk

Pärnumaa maitsed projektijuhi Kadi Elmeste teatel avaneb sama päeva õhtul võimalus nautida ehtsat Pärnumaa talutoitu koos talutootjatega. Kõik huvilisi oodatakse õhtusöögile kell 19 Lindi külas asuvasse Kapteni tallu. Külalistele pakutavate roogade seas leidub näiteks heeringatiramisu ja Kapteni talu kalašnitsel.

Pärnumaa maitsete õhtusöök on üks osa Talust Taldrikuni õhtusöögi sarjast, mis toimuvad ajavahemikul 21.-25. augustini Talutoidu Karavani raames üle Eesti, olles osaks üleriigilisest Talupäeva programmist.

„Talust Taldrikuni õhtusöökidega soovime hoogustada kohaliku talutooraine kasutamist restoranides ja majutuskohtades ning kasvatada meie teadlikkust kohaliku toidu väärtustest,” ütles Elmeste.

Pärnumaa maitsete laat viiakse ellu Pärnumaa maitsete aasta raames koostöös Eesti ja Pärnumaa Toiduvõrgustikuga OTT – Otse Tootjalt Tarbijale.

Pärnumaa on valitud Maaeluministeeriumi poole Eesti toidupiirkonnaks aastal 2018. Kohaliku toidu tutvustamiseks valitakse Eesti toidupiirkonda kolmandat aastat, kus toodetud toidule ja mille toidukultuurile pööratakse aasta jooksul suuremat tähelepanu. 2016. aastal kandis toidupiirkonna tiitlit Hiiumaa, 2017. aastal Peipsimaa.

Urmas Saard

Pärnu linnabussides võib viis päeva tasuta sõita

Linnavalitsus lubab kõikidel Pärnu linnabusside kasutajatel 31. augustist 4. septembrini tasuta sõita, nendel päevadel bussikaarti valideerides kaardilt raha ei võeta ja bussijuhid pileteid ei müü.

Pärnu ühistransport Foto Urmas Saard
Pärnu ühistransport. Foto: Urmas Saard

Pärnus on tavaks seoses kooliaasta alguse ja Kahe Silla jooksuga võimaldada ühistransporti tasuta kasutada. Nii otsustas linnavalitsus ka seekord, et kooliminejatel on vaja aega bussiliiklusega tutvumiseks ja Kahe Silla jooksule saabujatel võiks sõit olla prii.

30 päeva pileti ostjatel tasub arvestada, et nad alustaksid septembrikuu kuukaarti 5. septembrist, mitte 1. septembrist. Kuu alguses on linnabusside kasutamine nagunii tasuta, kuid perioodipiletite periood viie tasuta päeva võrra ei pikene. Samuti on soovituslik bussikaart valideerida – raha maha ei lähe, kuid sõitjate arvu teadasaamiseks võiks endast märku anda.

Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik

Karl Mäe on Uhla–Rotiküla kolmanda elamusjooksu võitja

Uhla – Rotiküla jooksud on pühendatud taasiseseisvumise päevale ning Pärnu Raeküla linnaosa ja Häädemeeste valda siduvale Pätside perekonnale, kelle liikmed mõjutasid kunagi mõlema piirkonna arengut. Sellest ka korraldajate tahe kinkida Eesti Vabariigi sajanda juubeli aastatel tervisliku liikumise harjumus Pätside radadel.

Andres Veerpalu õnnitleb endast väledamalt jooksnud kolmanda Uhla–Rotiküla  elamusjooksu võitjat Karl Mäed Foto Urmas Saard
Andres Veerpalu õnnitleb endast väledamalt jooksnud kolmanda Uhla–Rotiküla elamusjooksu võitjat Karl Mäed. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Vaatamata väga vihmasele ilmale osales Uulu staadionil 32 last ja Raeküla staadionil oli väikseid sportlasi 28.[/pullquote]Korraldustoimkonna liige Mikko Selg ütles, et tänavu registreerus jooksule umbes sama palju, kui kahel esimesel aastal kokku. Kuigi rada on muutunud kergemini läbitavaks, mõjutas eeldatud tulemustest veidi pikemaid ajanäite pidev vihmasadu.

Esimesena jooksis läbi finišilindi Karl Mäe, kelle ajaks fikseeriti 0.35.53. Esimese jooksu võitja Andrus Veerpalu parandas sedakorda oma aega pea kahe minutiga, saades tulemuseks 0.36.43. kolmandana finišeerunud Martin Tarkpea ajaks mõõdeti 0.37.47. Parim Raeküla meesjooksja Raio Piiroja jäi nelja sekundiga neljandaks: 0.37.51.

Naistest eelmise aasta teise koha omanik Jaana Õunaid tuli tänavu õrnema soo esindajaist ajaga 0.44.48 esimeseks ja mullune võitja Anu Teppo saavutas ajaga 0.44.58 teise koha. Kolmandana lõpetas Klaarika Kuusk, tulemuseks 0.44.59, mis tähendas kõigest ühe sekundilist vahet eespool jooksjaga.

Loe edasi: Karl Mäe on Uhla–Rotiküla kolmanda elamusjooksu võitja

Audru suvilaalad varustatakse tsentraalse joogiveega

Pärnu linnavalitsus suurendab AS Pärnu Vesi aktsiakapitali 549 997 euro võrra, et alustada Audru osavalla Muti ja Tiigi suvilaalade ühisveevärgiga ühendamist.

Siim Suursild, Pärnu abilinnapea Foto Urmas SaardAbilinnapea Siim Suursilla sõnul on suvilaalade ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga ühendamiseks kavas kulutada kaks miljonit eurot. „See on alles esimene etapp, nelja aasta jooksul investeeritakse kaks miljonit. Selle aasta raha eest jõuab teha kaks-kolm tänavat,“ selgitas Suursild.

Ehituseks kuluva ligi poole miljoni euro arvelt suurendab Pärnu linn AS Pärnu Vesi aktsiakapitali 85 937 aktsia võrra. Pärast aktsiakapitali suurendamist on ettevõtte uueks aktsiakapitaliks 16 235 582,04 eurot, ühe aktsia nimiväärtuseks on 6,40 eurot.

Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik

 

Siim Suursild, Pärnu abilinnapea. Foto: Urmas Saard

Pärnu tahab ühiselt Tartu ja Viljandiga kandideerida Euroopa kultuuripealinnaks

Pärnu linnavalitsus tegi volikogule ettepaneku kandideerida 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnaks koos Tartu ja Viljandiga, et üheskoos väärtustada kohalikku kultuuri.

Pärnu südalinnas kõrguv Eliisabeti kiriku torn on üks kaugele paistvatest maamärkidest Foto Urmas Saard
Pärnu südalinnas kõrguv Eliisabeti kiriku torn on üks kaugele paistvatest maamärkidest. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Marko Šorin: “Kes suudaks innustada paremini kui Pärnu, Tartu ja Viljandi üheskoos?”[/pullquote] „Meie eesmärgid on samad,“ ütles Pärnu abilinnapea Marko Šorin. „Tahame huvitavat ja loomingulist elukeskkonda, väärtustame kohalikku kultuuri ja soovime seda mitmekesistada. Alati pole mõtet omavahel konkureerida, koostööst võidaks pool Eestit.“

Šorini sõnade kohaselt on kõik Euroopa ja ülejäänud maailma linnad aru saanud, et vaja on arendada kogu piirkonda, mitte üksikuid linnu. Euroopa jaoks on Pärnu, Tartu ja Viljandi üks, küll väikeste eripäradega, kuid terviklik piirkond.

Pärnu plussideks on meri, suviselt kirev kultuurielu, looduslähedus ja 11 000 aasta vanune ajalugu. Viljandi on eeskuju väikelinnast, mis suudab end suureks teha, Tartu haritlaskonnaga ei suudaks Eestis keegi võistelda. Üksteisele tuge pakkudes ja igaühe tugevusi ära kasutades suudame turistidele pakkuda enam ja luua sidemeid, mis jäävad kestma ka pärast kultuuripealinnaks olemist.

Kõik kolm linna tahavad kaasata võimalikult rohkem inimesi. Euroopa kultuuripealinn 2024 ei ole üksikud ehitised ega kallid kontserdid, vaid ühine selgade kokkupanemine, et vältida inimeste kolimist pealinna ja selle lähiümbrusesse.

„Inimestel peab hea ja huvitav elada olema kogu Eestis. Kes suudaks neid innustada paremini kui Pärnu, Tartu ja Viljandi üheskoos?,“ lausus Šorin.

Pärnu linnavolikogu arutab linnavalitsuse ettepanekut 6. septembril.

Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik