Viimsis Rannarahva muuseumis on avatud fotonäitus ”Norra. Rannarahva lood”. MTÜ Norra Sõbrad korraldas eelmisel aastal fotokonkursi, kuhu laekus populaarsest reisisihist Norrast kokku 619 fotot – parimad neist on koondatud näituseks.
Konkurss toimus kahes kategoorias – noored (kuni 18) ja täiskasvanud (üle 18). Heade fotode saamiseks innustas peaauhind: laevareis kahele Kirkenesist Bergenisse. Parima noore auhind oli Tensi Reiside kinkekaart Norrasse sõiduks.
Täiskasvanute kategoorias osutus võitjaks Ingrid Maasik fotoga ”Rannalaste mängud” ja noorte kategoorias Karilin Tõnisoja fotoga ”Õõvastav vaikus”.
Žüriisse kuulusid fotograafid ja disainerid Aivar Pihelgas, Andres Toodo, Tiit Lepp, Marika Piip ning Norra Saatkond. Lisaks võitjatele tunnustas žürii järgmiste autorite töid: Ivar Neio, Alo Peerna, Tõnis Tuuga, Toomas Jüriado, Valmar Valdmann, Maldon Ots, Kati Rüütelmaa; noortest Els Kaev, Krister Kasemaa, Taivo Karu.
Näitus on avatud 31. juulini Rannarahva Muuseumis (Nurme tee 3, Pringi küla, Viimsi vald).
Kõiki konkursile saadetud töid saab vaadata: www.norrasobrad.ee/pildid
Rubriik: maailm
Keskkonnauudised laiast ilmast
Homses KUKU Ilmaparandaja saates heidab keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen pilgu eelmise kuu keskkonnauudistele laiast maailmast:
Üks enim kajastust leidnud välisuudiseid möödunud kuul oli Saksamaa valitsuse radikaalne otsus sulgeda kõik riigi tuumajaamad 2022. aastaks.
Pärast Jaapani Fukushima tuumajaama õnnetust suleti Saksamaal mitmeid tuumajaamu ning neid ei plaanita enam kasutusele võtta, edastab Reuters. Ülejäänud tuumajaamad suletakse järgmise 11 aasta jooksul järkjärgult. Saksa keskkonnaminister Norbert Röttgen teatas tuumajaamade sulgemisotsusest pärast seda, kui valitsus selles küsimuses konsensusele jõudis. Enne Fukushima õnnetust sai Saksamaa 23 protsenti oma energiast tuumajaamadest. Kõige enam kasutatakse Saksamaal energia-allikana kivisütt- see katab riigi energiavajadusest 42 protsenti.
Saksamaa kantsler Angela Merkel on rõhutanud, et see otsus ei vii tulevikus kindlasti selleni, et Saksamaale hakatakse tuumaenergiat lihtsalt sisse importima. Merkel väitis, et vajaminev energia hakkab tulema teistest allikatest.
Saksamaa plaan on 2020. aastaks kasutada 25 protsendi ulatuses taastuvaid energiaallikaid, mis on pea kaks korda rohkem kui praegu. Eriti suur lootus on pandud tuuleenergia arendamisele. Kuigi samas on juba aktiveerunud mitmed Saksamaa Põhjamere äärsed looduskaitsjad, sest tõenäoliselt peab tuuleenergia laiendamise tõttu kaotama põhjapoolseid metsastunud alasid.
Saksamaa loodab järgmise kümne aasta jooksul oma energiatarbimist 10 protsendi võrra ka koomale tõmmata.
Tuumaenergiaga on lubanud lõpparve teha ka Itaalia, Tai, Malaisia ja Šveits. Loe edasi: Keskkonnauudised laiast ilmast
Autasustati Euroopa parimaid muuseume
Euroopa muuseumide kohtunikekogu valis välja Euroopa selle aasta parimad muuseumid. Sel aastal osales Euroopa parimate muuseumite valimise töös esmaskordselt ka Eesti. EMYA kohtunikekogus osales Eesti Kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme.
Sel aastal 34. korda välja antud Euroopa muuseumi aastaauhind aasta parimale muuseumile on kõige prestiizikam muuseumide auhind Euroopas. Sel aastal läks peaauhind Belgiasse Gallo-Roman muuseumile Tongerenis.
2012. aastaks on Euroopa muuseumi aastaauhinnale kandideerimiseks esitanud dokumendid kaks muuseumi Eestist – Eesti nuku- ja noorsooteatri muuseum NUKU ja Tallinna Linnamuuseumi muuseum Miia-Milla-Manda.
2008. aastal pälvis Euroopa muuseumi aastaauhinna aasta parima muuseumi tiitli Kumu kunstimuuseum.
Lummavalt mitmekülgne vene šansoon kõlab Tallinna lauluväljakul
4. juunil oodatakse Tallinna Lauluväljakul huvilisi suurele suvepeole ”Maailma köögid”, kus lisaks erinevate Tallinna rahvusrestoranide poolt pakutavale saab kuulata-vaadata ka eri maade folkloorikollektiivide ja muusikute non-stop esinemist. Peo lõpetab pidulikult Vene šansooni festival Eestis.
Vene šansoon on õige mitmekülgne, selles kajastuvad nii hulkurilaulud, linnaromanss, sõdurilaulud, kui ka vanglalüürika. Vene šansoon on ammune nähtus, 1930ndatel aastatel eksisteeris see Venemaal põrandaaluselt, emigratsioon lisas vene šansoonile iselaadi hingestatuse ja igatsuse.
Mari Kalkuni album “Vihmakõnõ” ilmus Aasias
Õunaviks annab teada, et 18. mail 2011 ilmus Jaapanis Mari Kalkuni teise albumi “Vihmakõnõ” spetsiaalselt Aasia turule toodetud versioon. Väljaandjaks maailma- ja eksperimentaalmuusika leibel Nature Bliss, kes ühtlasi omandas albumi plaadistamis- ja levitamisõigused Jaapanis, Hiinas, Taiwanis, Hong Kongis, Koreas, Singapuris, Malaisias ja Macaus.
Mari Kalkun sattus Jaapanisse 2009. aastal koos Pastacaga, kus toimus Pastaca uue plaadi ühine esitlustuur. Üks Nature Blissi produtsente külastas Tokyo kontserti, ostis Mari esimese albumi “Üü tulõk” (“Vihmakõnõ” polnud siis veel ilmunud) ja oli sellest vaimustuses. Edasi läks kõik juba oma loomulikku rada pidi.
Nature Bliss on näinud üksjagu vaeva ka sisu vahendamisega kohalikule publikule – kõik laulusõnad on tõlgitud jaapani keelde ja trükitud plaadi vahelehel. “Eriti hea meel on mul selle üle, et see on ilmselt esimene kord, kui ka võrukeelsed laulud jõuavad nii kaugesse maailma nurka nagu Aasia,” ütles Mari Kalkun. Ühtlasi kaalub Nature Bliss ka “Üü tulõku” Aasia versiooni väljaandmist. Hetkel on seal nende kaudu müügil Õunaviksi poolt välja antud Euroopa versioon.
Lähem info:
http://ounaviks.blogspot.com/
http://naturebliss.jp/
Soome kunstniku Jani Rättyä puitreljeefi näitus Tartus
9.-25. maini on võimalik külastada Ülikooli 1 asuvas Turu linna infopunktis noore Soome kunstniku Jani Rättyä puuskulptuurinäitust „Nostalgia“. Rättyä teos on omapärane puitreljeef, milleks on kasutatud vana värvitud puitu. Rättyä väljendus on mitmekülgne ning vaheldub kujutavast kunstist abstraktseni ja minimaalsest ekspressiivseni. Rättyä on keskendunud taaskasutatud materjalidest loodud teostele, millest üht on võimalus nüüd näha infopunkti ruumides. Infopunkt ootab huvilisi E-K kella 10-16.
Allikas: www.tartu.ee/turku
Eesti parim sommeljee on Kristjan Peäske
Laupäeval, 30. aprillil, toimus juba üheteistkümnendat korda Meriton Grand Conference & SPA hotellis Eesti parima sommeljee 2011 finaalvõistlus Trophée G.H. MUMM, mille võitis Kristjan Peäske restoranist Leib, Resto ja Aed. Teiseks tuli Kristjan Markii restoranist Balthasar ja kolmandaks Aivar Vipper Tervis Spaast, Pärnust. Punktiarvestuse järgi tuli teiseks siiski Norra parim sommeljee ja Põhjamaade võistluste kolmas Francesco Azzarone. Eesti esindajana on
seekorne võitja Kristjan Peäske kutsustud osalema Norra ja ka Põhjamaade sommeljeede meistrivõistlustele. Samuti on Eesti esindaja kutsutud nüüd ka osalema Prantsusmaa Trophée G.H. MUMM võistlustele. Kõik see on suur tunnustus Eesti Sommeljeede Assotsiatsioonile ja selle liikmetele. Rahvusvahelise žürii tööd juhtis Ken Engebretsen, Norra Sommeljeede Assotsiatsiooni president. Liikmed olid Agnes Jones, Champagne G.M. Mumm´i toodete juht, Raimonds Tomsons, Läti Sommeljeede Assotsiatsiooni president, Matti Timmermann, Sommeljeede Erakooli lektor ja Urvo Ugandi, AS Liviko kvaliteetveinide tootejuht.
Ene Ojaveski
Aprillikuu keskkonnauudised laiast ilmast
Kord kuus teeb keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen KUKU Raadio saates Ilmaparandaja kokkuvõtte maailma keskkonnauudistest. Nii ka täna:
Hatheropi külas Inglismaal hakati tootma soojust ja elektrit kohaliku farmi sõnnikust ning põhust. Biogaasi tootjateks farmis on sead, lehmad ja kanad. Tegemist on ühega esimestest selletaolistest küladest Inglismaal. Küla biogaasijaama toodang varustab elektriga kõiki kohalikke majapidamisi. Biogaasi tootmiseks vajalikku materjali pakkuv farm saab jaamast vastutasuks elektrit, mille eest nad maksma ei pea.
Biogaasijaama rajajate sõnutsi on nii toodetav soojus ja elekter kokkuvõttes palju odavam- energia impordile tehtavad kulutused on viidud nulli. Kõik biogaasijaama tootmise jäägid on looduses lagunevad ning neid kasutatakse uuesti kohalike farmerite poolt põlluväetisena. Samuti on jaama plussiks maapiirkonda tekkinud uued töökohad. Loe edasi: Aprillikuu keskkonnauudised laiast ilmast
Homme toimuvad Teeme Ära prügikoristused
Moldovas, Ukrainas ja Leedus
Teeme Ära aktsioonist inspiratsiooni saanud üle-riigilised prügikoristuspäevad toimuvad sellel laupäeval, 16. aprillil korraga kolmes erinevas riigis: esimest korda Moldovas ja Ukrainas, neljandat korda Leedus. Osa võtma oodatakse rohkem kui sadat tuhandet inimest.
Moldova aktsiooni nimeks on “Hai Moldova!” ja selle kodulehega saab tutvuda siin: http://www.hai.md/ Peamiselt erinevate valdkondade professionaalidest ja tudengitest koosnev vabatahtlike tiim alustas ettevalmistuste ja prügi kaardistamisega oktoobris ning ootab laupäevasest koristusest osa võtma 100 000 vabatahtlikku.
Ukraina eestvedajad tegid algust juba eelmisel aastal, korraldades pilootkoristuse Kiievis paari tuhande inimese osavõtul. Sel laupäeval aga saab ette võetud terve riigi illegaalne prügi ja appi oodatakse 50 000 vabatahtlikku. Koristuspäev kannab nime “Зробимо Україну чистою!” ning
tuttavliku logoga veebilehte saab uudistada siit: http://letsdoit.org.ua/ Inimeste kaasa haaramiseks korraldati märtsis rahvarohke prügirongkäik Kiievi tänavatel, mille videokokkuvõte on siin (inglisekeelsed subtiitrid):http://www.youtube.com/watch?v=AsVlNeDBikc
Leedu aktsioon toimub juba neljandat aastat järjest, kandes taaskord nime “Darom!”. Kui esimesel aastal võttis aktsioonist osa mõni tuhat inimest, siis sellel aastal ootab korraldustiim Leedu metsaaluseid, järve- ja jõekaldaid puhastama 300 000 tuhandet inimest, kellel tuleb kokku korjata
ligikaudu 15 000 tonni prügi. Leedu koristustalgute veebileht:http://mesdarom.lt/
Tegusa nädalavahetuse aga alustab ja lõpetab Sloveenias Ljubljanas15.-17. aprillil toimuv kolmepäevane prügikoristuse konverents Balkanimaade eestvedajatele, kes plaanivad korraldada üle-riigilised koristusaktsioonid oma riikides 2012. aastal. Oma kogemusi jagavad kohapeal seni toimunud koristusaktsioonide eestvedajad erinevatest riikidest sh Eestist. Osavõtjate hulgas on lisaks Balkanimaade aktivistidele ka inimesed Austriast ja Bulgaariast. 9. aprillil toimunud pilootkoristus Sofias Bulgaarias tõi kokku üllatuslikud 45 000 vabatahtlikku, terve riigi prügihunnikud võetakse ette järgmisel aastal.
Eestis 2008. aastal 50 000 vabatahtliku kaasabil teoks saanud üle-riigiline Teeme Ära prügikoristuspäev on tänaseks inspireerinud koristustalgud Lätis, Leedus, Indias, Portugalis, Sloveenias, Ukrainas, Rumeenias ja Bulgaarias, kus on kokku koos eestlastega osalenud juba 1,3 miljonit inimest. Lisaks laupäevastele koristustele Moldovas, Ukrainas ja Leedus on ulatuslikud
koristusaktsioonid lähikuudel toimumas Kambodžas, Lätis, Soomes, Venemaal ja Brasiilias. Uusim algatusgrupp tahab puhtaks koristada San Fransisco linna USAs.
Lisainfo: www.letsdoitworld.org
Tiina Urm, Let’s do it! World Cleanup 2012
Kas elu ilma rahata on võimalik?
Von Krahli Akadeemia annab teada, et 15. aprillil kell 19.00 toimub dokumentaalfilmi “Elu ilma rahata” (“Living Without Money”) tasuta esilinastus Von Krahli teatris.
Kas on võimalik tunda end rikkana, kui sul puudub omand ja vara? Kas on võimalik elada õnnelikult ilma rahata? Dokumentaalfilmis „Elu ilma rahata“ kohtume Saksa naise Heidemarie Schwermeriga (68), kes otsustas 14 aastat tagasi teadlikult hakata elama ilma rahata. Ühel päeval ütles ta üles oma korteri, andis ära kogu oma vara ning alustas uut elu, mis põhineb teenuste vahetamisel – ilma rahalise vahenduseta.
Saadud kogemused muutsid täielikult ta ellusuhtumist. Tänaseks on Heidemariel huvitav ja põnev elu, mis seondub suuresti sellega, et ta elab käesolevas hetkes ning ei muretse tuleviku pärast. Ta on pidevalt liikvel ja proovib alati otsida viise, kuidas aidata teistelgi leida teed lihtsama ning harmoonilisema elu poole. Temasse suhtutakse väga erinevalt. Mõned saavad vihaseks ja kutsuvad teda parasiidiks, teised peavad teda visionääriks ning suureks inspiratsiooniallikaks.
Film mõtiskleb materialismi ja ületarbimise teemadel, käsitledes seda, kuidas raha mõjutab meie ellusuhtumist, eluviise ja tegusid ning uurib tagajärgi, mida see tekitab meie elu, tervise ja keskkonna osas. Loe edasi: Kas elu ilma rahata on võimalik?
Tartu ja Ningbo sõlmisid koostöödeklaratsiooni
10.-12. aprillini viibis Tartus Hiina Rahvavabariigi Ningbo linna 7-liikmeline delegatsioon. Esmaspäeval allkirjastati kahe linna vaheline koostöödeklaratsioon.
„Maailma suuruselt neljanda kaubasadamaga linn on huvitunud koostööst Tartuga juba mõnda aega. Nüüd jõudsime koostööprotokolli sõlmimiseni, mis on kahtlemata suur samm Tartu rahvusvahelistumisel. Vastastikkuste koostöösuhete arendamine suurriigi mitmemiljonilise linnaga pakub kahtlemata Tartu ettevõtjatele, haridus- ja kultuuriasutustele uudseid võimalusi,“ ütles Tartu linnapea Urmas Kruuse.
Tartu linnapea ja Ningbo abilinnapea Wu Hemini poolt alla kirjutatud koostöödeklaratsioon näeb ette mitmetasandilist koostööd, informatsiooni ja delegatsioonide vahetust majanduse, ettevõtluse, hariduse, kultuuri jt valdkondades.
Peale kohtumist Tartu linnavalitsuse liikmetega külastasid Ningbo esindajad Greifi trükikoda, ASi Salvest, Geenivaramut ja Tartu Teadusparki.
Hiina külalised tundsid huvi kohalike investeerimisvõimaluste ja toodete ekspordi-imporditingimuste vastu.
Täna lahkus Ningbo delegatsioon Tartust.
Märtsikuu keskkonnateateid maailmast
Keskkonnateema number üks oli eelmisel kuul kindlasti enamikes väljaannetes maavärin ja tsunaami Jaapanis ning sellest põhjustatud õnnetused sealsetes tuumajaamades. Jaapanis juhtunu tõi mõistagi mitmel pool maailmas rambivalgusesesse tuumaenergiaga seotud ohutuse temaatika.
Näiteks Saksamaa sulges seoses Jaapani tuumakriisiga kolmeks kuuks ohutuskontrolliks seitse tuumareaktorit.
Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy aga pidas seevastu oluliseks kinnitada, et Prantsusmaa on endiselt tuumaenergia tulevikus kindel, sest see tagab neile elektritootmises isemajandavuse ja lubab võidelda kasvuhoonegaasidega.
Siinkohal olgu öeldud, et Prantsusmaal katab tuumaenergia 78% riigi elektritarbest. Prantsusmaa protsent on selles vallas hetkel ka maailma kõrgeim. Loe edasi: Märtsikuu keskkonnateateid maailmast
Hollandlased tutvustavad Lõuna-Eestis oma kultuuri
Ida-Groningen on piirkond Hollandi kirdeosas. Sarnaselt Lõuna-Eestile on tegemist pealinnast eemal asuva alaga, kus olulisteks tegevusvaldkondadeks on põllumajandus, väiketootmine ja turismindus. Piirkondade keskused Groningen ja Tartu on olnud tähtsad kaubanduslinnad juba Hansa Liidu ajal.
Hollandi nädal toimub Lõuna-Eesti Leader tegevusgruppide koostöös (Tartumaa Arendusselts, Põlvamaa Partnerluskogu, Valgamaa Partnerluskogu, Piiriveere Liider, Võrumaa Partnerluskogu). Tartumaa Arendusseltsi tegevjuhi Kristiina Liimandi sõnul on senine üksteiselt õppimine ja kogemuste vahetamine olnud igati kasulik. Näiteks lähiajal on Hollandisse sealse ettevõtja juurde sparglikasvatust õppima minemas Lõuna-Eesti väikeettevõtja, kes tahab hakata seda köögivilja Eestis kasvatama. Loe edasi: Hollandlased tutvustavad Lõuna-Eestis oma kultuuri
Rahvusvahelise teatripäeva läkitus 2011
Jessica A. Kaahwa (Uganda): Teater humaansuse teenistuses
Tänane koosviibimine on ehe tõend teatri võimuses olevast määratust potentsiaalist kogukondade koondamisel ja erimeelsuste ületamisel.
Olete te kunagi mõelnud, et teater võiks olla rahu ja leppimise võimas vahend? Ajal, mil rahvad kulutavad kolossaalseid rahasummasid rahuvalvemissioonideks maailma konfliktikoldeis, pööratakse vähe tähelepanu alternatiivile, mida pakub teater – olla pingete vahetu maandaja ja rahuläbirääkija. Kuidas saavad emakese Maa elanikud jõuda üleilmse rahuni, kui vahendid selle saavutamiseks tulevad väljastpoolt ja on ilmselgelt repressiivsed?
Teatri mõju imbub peenelt hirmu ja kahtluse haardes inimhinge, muutes inimese minapilti ning avades indiviidi – ja seeläbi ka ühiskonna – jaoks võimaluste maailma. Teatri peene toime toel võib argipäeva tegelikkus muutuda tähenduslikuks ja ebaselge tulevik etteaimatavaks. Teater võib lihtsal ja avameelsel moel tegelda eluliste umbsõlmedega. Oma kõiki meeli hõlmava mõju tõttu võib teater pakkuda kogemust, mis aitab ületada kehtivaid väärkujutlusi.
Kõigele krooniks on teater tõestanud, et ta kaitseb ja kujundab põhimõtteid, mida me ühiselt väärtustame ja mille ründamise korral oleme valmis minema võitlusse. Loe edasi: Rahvusvahelise teatripäeva läkitus 2011
Tõrvas avatakse kohvik Läti Saatkond
Täna, 26. märtsil avatakse ametlikult Tõrva linna uus kohvik Läti Saatkond. Toitlustuskoha pidaja OÜ Narmet omanike sõnul tuleb kohviku nimi asjaolust, et Valgamaa lõunanaabriks on Läti Vabariik ning lätlased on linna ja kogu maakonna sagedased külastajad.
Kuna Lätil (ega ka teistel riikidel) Kagu-Eestis oma saatkonda ei ole, siis olgu see kohvik kummardus lätlastele. Kohvik on tegutsenud tegelikult alates 14. märtsist ja selle esimeseks kliendiks oligi Läti Vabariigi kodanik.
Kohvik on muidugi mõeldud kõigile – meelepärast sööki ja jooki leiavad sealt nii hommikused kohvitajad, lõunapausi pidajad kui õhtused ajaveetjad. Juba selle aasta suvel soovitakse kohviku juurde rajada ka väliterass koos laste mänguväljakuga. Kohvik paikneb Tõrva keskväljaku ääres ja seal on kokku 30 istekohta.
Allikas: Siim Ausmees, Tõrva Linnavalitsus
Märts on Viljandimaa ja Põhja-Läti noortevahetuste kuu
Viljandi maavalitsuse poolt korraldatava noorte osalusprojekti raames viiakse Viljandimaa ja Põhja-Läti noorte vahel läbi noortevahetusi „Maailm on mu naabruskonnas!“, kus ühe valla või linna noored saavad käia kas oma maakonnas või teises riigis teise noortegrupi
tegemistega tutvumas.
Noortevahetuste „Maailm on mu naabruskonnas!“ eesmärgiks on pakkuda võimalust tutvuda lähemalt mõne teise Viljandimaa või Põhja-Läti valla-linna noorteeluga ja peamiste asutuste-organisatsioonidega, mis selle arendamisega tegelevad; pakkuda võimalust tutvuda lähemalt sealsete noorte osalusvõimalustega; saada häid mõtteid ja soovitusi enda jaoks ning samuti anda tagasisidet ja soovitusi teistele vastu ja saada uusi tuttavaid teistes Viljandimaa või Põhja-Läti paikades.
Igast Viljandimaa ja Põhja-Läti vallast ja linnast on ühel noortegrupil võimalik osaleda ühel sellisel noortevahetusel. Noored saavad koos noorsootöötajaga valida, millisesse kohta nad minna tahavad kas Eestis või Lätis, või anda märku, kas nad on huvitatud võõrustamisest. Osalusprojekti raames kaetakse noortevahetuste sõidukulud. Samuti aidatakse kaasa kohtumiste aset leidmisele omapoolsete kontaktide, korralduslike küsimuste ning nõuannetega kohtumiste sisu ja päevakava osas.
Noortegrupid koos juhendajatega saavad anda sellest, kuhu ja millal nad minna tahavad, märku kuni 11. märtsini Viljandi maavalitsuse noorte osalusprojekti projektijuhile kas e-posti (siiri.liiva@viljandimaa.ee)
või telefoni teel (5624 5617).
Projekt tegevus on osa pikaajalisest noorte osalusprojektist, mida Viljandi maavalitsus viib läbi Viljandimaal ja Põhja-Lätis noorte osaluse ja kaasamise suurendamiseks ning noorte ja otsustajate dialoogi arendamiseks. Kõik projektis osalejad aitavad kaasa ühe uuendusliku ja
teedrajava ettevõtmise elluviimisele. Projekti läbiviimist toetavad Viljandi maavalitsus ja programm Euroopa Noored noorte demokraatiaprojektide alaprogrammi kaudu.
Naistepäeva puhul
“Euroopa Parlamendis on liiga vähe naisi – 35% – sellest ei piisa. Liikmesriigid peaksid seetõttu võtma vastu vastavad otsused ning õigusliku raamistiku, mis suurendaks naiste osakaalu Euroopa Parlamendis,” ütles europarlamendi president Jerzy Buzek täna rahvusvahelise naistepäeva 100. aastapäeva tähistamise tseremoonial.
Eestis valiti värskelt Riigikogu 101 liikme hulka 20 naist, mis teeb peaaegu 20%.
Head naistepäeva!
Võrumaa koolijuhtide delegatsioon sõidab tutvuma Läti kolleegide tööga
28. veebruarist 2. märtsini külastavad Võrumaa koolijuhid, omavalitsuste esindajad ning hariduse arengu töörühma liikmed Läti Vabariigi Riia regiooni, et tutvuda viimastel aastatel ellu viidud muutustega Läti haldus- ja hariduskorralduses. Koolide külastamise käigus tutvustavad piirkonna koolide direktorid arenguid hariduslike erivajadustega õpilaste toetamisel , õpilastele võimalustes
põhikooli järgsel edasiõppimisel ning kooli suutlikkusel järgida riiklikke haridusreforme.
Võru maakonna ja endise Riia rajooni koolijuhtide vastastikused töövisiidid algasid juba 2006. aastal, kuid majanduslikud raskused ning töökorralduse muutused mõlema riigi hariduse juhtimises muutsid suhtlemise tagasihoidlikuks. Hoolimata sellest, et Riia regioon on Võrumaast elanike arvult paarkümmend korda suurem, ollakse töiste suhete jätkumisest huvitatud mõlemal pool.
Allikas: Võru maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakond
Tallinnas algavad võitluskunstide maailmamängud
Võitluskunstide IV maailmamängude avatseremoonia toimub reedel, 25. veebruaril Saku Suurhallis. Avatseremoonia raames toimub võitluskunstide- ja folkloorigala, kus on võimalik vaadata Burjaatia, Korea, Venemaa ja Dagestani kultuurikollektiivide etteasted. Programmikavas on peadpööritavad hüpped, esemete purustamine, eksootilised tantsud, trummi- ja tuleshow. Samuti viiakse läbi taekwon-do ja muay-thai Eesti – Korea ja Eesti – Tai võitlejate vaheline võitlus. Tseremoonia algab sportlaste ja delegatsioonide piduliku sissemarsiga. Samuti esinevad avatseremoonial Eesti Kaitseväe orkester ja rahvatantsuansambel Kuljus.
Viie päeva jooksul leiab Eesti Näituste paviljonis aset erinevatel spordiväljakutel võistlused mitmetel kahevõitlusaladel – taekwon-do, kudo, karate, sambo, sportchan, muay- thai, wu-shu, aikido, kuraž ja teised. Eesti sportlasi osaleb mängudel ligi paarsada. Paralleelselt toimub samal ajal ja kohas ka kultuuriprogramm, mille käigus tutvustatakse eri rahvaste kultuuri ja traditsioone.
Võitluskunstide maailmamängud kuuluvad Euroopa kultuuripealinna Tallinna 2011 ametlikku programmi. Maailmamängud on seni toimunud kaks korda Põhja-Koreas ja ühel korral Tais. Eestis on võitlusaladega seotud umbkaudu 5000–6000 harrastussportlast.
Peterburis taaspühitseti täna luterlik Jaani kirik
Peterburi Jaani kirik enne renoveerimist hävimisohus ning sugugi polnud kindel ka kirikuhoone jäämine eestlaste ja eesti kultuuri kasutusse.
Tänasest on Peterburi Jaani kiriku 400-kohalises saalis võimalus pidada nii jumalateenistusi kui kontserte.
Jaani kiriku ehitamiseks korraldati 1850. aastate lõpul üle-eestiline korjandus ja oma panuse andis ka Vene riik – tsaar Aleksander II eraldas 55 000 rubla hoone ehitamiseks.
Bussireisijatel uued õigused alates 2013. aastast
Tänu Euroopa Parlamendi saadikute nõudmisele, et reisijate õigused peavad olema tagatud kõigi transpordiliikide puhul, peavad bussiettevõtted ning bussijaamad kõikjal ELis täitma kolme aasta pärast ehk kevadest 2013 uusi teabe, abi ning hüvituse eeskirju.
Bussireisi tühistamise või bussi väljumise hilinemise korral rohkem kui 2 tundi peab bussiettevõte pakkuma reisijatele viivitamata võimalust lisakuludeta reisi jätkata või marsruuti muuta, et jõuda lõppsihtkohta, või saada tagasimakse. Kui vedaja sellist valikut ei paku, on reisijatel õigus hüvitisele 50% ulatuses pileti hinnast, mis tuleb maksta lisaks piletihinna hüvitamisele.
Kui buss hilineb väljumisel rohkem kui 90 minutit, tuleb reisijatele pakkuda suupisteid ja karastusjooke. Kui reis katkeb, juhtub õnnetus või kui reis hilineb nii palju, et tuleb kohapeal ööbida, siis peab bussioperaator hüvitama kuni 2 öö majutuskulud (maksimaalselt 80 eurot/öö). Erandeid võib teha vaid juhul, kui reisi tühistamine või hilinemine on põhjustatud halbadest ilmastikutingimustest või suurtest loodusõnnetustest.
Pagasi kaotsimineku või kahjustumise korral on reisijal õigus kuni 1200 euro suurusele hüvitisele. Abivahendite, nagu ratastoolid, kahjustumine tuleb hüvitada täielikult. Reisija vigastamise või surma puhul nähakse ette kuni 220 000 euro suurune hüvitis. Liikmesriigid võivad maksimaalset hüvitissummat suurendada.
Määrus näeb lisaks ette 12 põhiõigust, mis kehtivad kõikidel regulaarliinidel, sõltumata reisi pikkusest. Siia alla kuuluvad õigus saada teavet enne reisi ja selle ajal, ning puuetega inimeste õigused. Puudega või piiratud liikumisvõimega isikul on õigus abile bussijaamas kui ta teeb vastava avalduse vähemalt 36 tundi enne reisi väljumist. Kui sellist abi ei pakuta, on puudega isikul õigus võtta tasuta kaasa tema poolt valitud saatja.
Liikmesriigid, seega ka Eesti, võivad määruse kohaldamisest vabastada kuni neljaks aastaks riigisisesed regulaarveo teenused ja konkreetsed veoteenused, mida suuremas osas osutatakse väljaspool liitu. Seda perioodi võib pikendada üks kord.
Allikas: Euroopa Parlament
Riia ja Tartu võtavad mõõtu jäähokis
19. veebruaril toimuvad Tartu Lõunakeskuse liuväljal Riia ja Tartu noorte jäähokimeeskondade sõpruskohtumised, millega tähistatakse kahe linna sõprussuhete kuuendat aastapäeva.
Tasuta ürituse avamine on kell 10.00, pool tundi hiljem alustavad kohtumist U12 meeskonnad, kell 12.30 algab U18 mäng.
Jäähoki sõprusmängude korraldamise idee algatajad on Tartu volikogu esimees Aadu Must ning Riia volikogu esimees Nils Ušakovs.
Tartu ja Riia vahelised sõprus- ja koostöösidemed sõlmiti ametlikult 14. märtsil 2005.
Räpina ja Petseri kool tähistasid koostöö aastapäeva
Räpina ühisgümnaasium ja Petseri 3. keskkool tähistasid koostöö ümmargust aastapäeva; juba kümme aastat käivad õpilased ja õpetajad üksteisel külas, et vahetada kogemusi või lihtsalt naabritega põnevalt aega veeta.
Räpinast Petserisse on auto või bussiga kõigest poole tunni tee, kuid kultuurilised erinevused on küllaltki ulatuslikud, aga võib-olla just see on hoidnud koolide huvi üksteise vastu nõnda pikka aega. Ning looduskaitseainelisest ühisprojektist said arvukad ühisvõistlused, kultuuriõhtud ja iga-aastane ühislaager, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».
Selleks, et üksteisest paremini arus saada, on Petseri 3. keskkooli õpilased juba mõnda aega õppinud vabatahtliku ringitunnina eesti keelt.
Juba 11. märtsil suunduvad Räpina õpilased taas Petserisse, kus neid ootab vene rahva muinasjutu etendus eesti keeles.
Teeme Ära laieneb üle maailma
Kolm aastat tagasi Eestis toimunud Teeme Ära prügikoristustalgud on innustanud tervet maailma. See, et ühe päeva jooksul oli väljas 50 000 inimest, kes korjasid kokku üle 10 000 tonni sodi, on hämmastanud paljusid. Nii on meie talgutest eeskuju võtnud juba Portugal, India, Leedu, Läti. Lähiajal toimuvad prügitalgud Brasiilias ja Soomes.
Et Teeme Ära meeskonnalt küsitakse seni üle maailma, kuidas sellist suurt aktsiooni korraldada, on eestlased nõuks võtnud laiendada tegevust. Lähiajal toimuvad prügikoristamise konverentsid seitsmeteistkümnel maal, kus eestlased jagavad oma kogemusi ja annavad nõu.
Ka valmib Skype´i ühel loojal, Ahti Heinlal, lähiajal maailma prügikaart, et kõik soovijad saavad saaksid prügi kaardistama hakata. Maailma prügikaart sarnaneb kolme aasta taguse prügikaardile , kus oli Eestimaa rämps peale kantud, ent on täiuslikum ning kaasaegsem.
Teeme Ära üks eestvedajaid, Tiina Urm tõdes, et tegelikult on prügi koristamine lihtsalt üks võimalus inimesi ühe häiriva teema lahendamiseks koondada. “Teeme Ära talgutest on ju tegelikult välja kasvanud mitmed erinevad kogukondi ühendavad ettevõtmised,” ütlest ta. Sama loodetakse, et toimub ka mujal maailmas.
Kuula kõigest lähemalt täna kell 14 KUKU Raadio Ilmaparandaja saates. Saadet korratakse õhtul kell 8 ja see on järelkuulatav nii KUKU Raadio kui Külauudiste veebilehelt. Saatejuht on Kadri Valner
Euroopas peab tulevikus pea kõik elektroonikaromud taasringlusse võtma
Euroopa Parlament tahab karmistada elektri- ja elektroonikajäätmeid puudutavaid reegleid. Täna panid saadikud paika uued elektrijäätmete kogumise, töötlemise ning ringlussevõtmise eesmärgid.
Parlament leiab, et liikmesriigid peaksid alates 2016. aastast koguma tagasi vähemalt 85% elektroonikaromudest. Samuti teevad saadikud ettepaneku, et 2012. aasta vahe-eesmärk võiks olla 4 kg elektrijäätmeid elaniku kohta (vastavalt hetkel kehtivatele eeskirjadele) või kaaluliselt sama kogus, mis koguti vastavas liikmesriigis 2010. aastal – sõltuvalt sellest, kumb kogus on suurem. Lisaks sellele, et elektrijäätmete korralik käitlemine on majanduslikus mõttes kasulik ja keskkonnasõbralik, aitab see ka kokku hoida väärtuslikke toormaterjale. Saadikud leiavad, et ringlusse tuleks võtta 50-75% (olenevalt kategooriast) elektroonikaromudest ning 5% elektroonikaromudest tuleks valmistada ette korduskasutamiseks. Elektritoodete tootjad rahastavad elektroonikaromude töötlemist ning lisaks saavad nad olukorda parandada, täites ökodisaini nõudeid, mis hõlbustavad elektroonikaromude korduskasutamist, demonteerimist ja taaskasutamist.
Tarbijad peaksid viima elektrijäätmed kogumispunkti, et neid saaks nõuetekohaselt käidelda. Selline tasuta võimalus eksisteerib juba praegu. Lisaks peaks tarbijatel olema võimalik tagastada väga väikeseid elektroonikaromusid kauplustesse. Sellest kohustusest võib vabastada väikepoode, ent mitte kaugmüüjaid.
Saadikud soovivad samuti takistada ebaseaduslike elektrijäätmete väljavedu EList, sest nende käitlemata jätmine kujutab ohtu nii tervisele kui keskkonnale sihtmaal. Parlamendiliikmed leiavad samuti, et vaja on tõhusamat kontrolli ning eksportijal on kohustus tõestada, et tooted on taaskasutatavad. Täna hääletusel olnud raporti poolt hääletas 580, vastu 37 ja erapooletuks jäi 22 europarlamendi saadikut.