Läti – Lehekülg 4 – Külauudised

Läti nädala veebiviktoriini kolmanda päeva auhinna loosimise võitjad

Piia Karro-Selg, Pärnus toimuva Läti nädala peakorraldaja, tunneb head meelt, et Jurmala mälumängus osalejate ring ulatub kaugemale väljapoole Pärnumaad ja väärtuslikke auhindu jagatakse neilegi.

Läti ja Jurmala lipud Foto Jurmala linnavalitsus — Läti ja Jurmala lipud. Foto: Jurmala linnavalitsus

Seekordseks fortuunaks oli Liina Sommer.

→ Akupank – Jaan Viska
→ Võtmehoidja võitis – Marko Šorin
→ Läti käsilipp – Aino Edo
→ Pastakad võitsid – Este Maidle, Ly Mäemurd
→ Latvian Voices CD – Heidi Vellend
→ Latvian Voices CD (jõululaulud) – Merle Rallmann
→ Eesti – Läti paarilipp (rinnamärk) – Reet Kruus

Palju õnne!

Auhinnad saab kätte reedel, 17.novembril kell 18.00 algaval Läti nädala lõpetamisel Raeküla Vanakooli Keskuses, Pärnus Lembitu 1. Auhinna laua katavad Jurmala linnavalitsus, Külauudised, Raeküla Vanakooli Keskus ja Läti Suursaatkond. Peavõitja kutsutakse Riiga kultuurireisile, mille paneb kokku ajakirjanik ja reisikorraldaja Annika Poldre. Kultuurireisi organiseerib Läti nädala peakorraldaja Raeküla Vanakooli Keskus.

Loe edasi: Läti nädala veebiviktoriini kolmanda päeva auhinna loosimise võitjad

Läti nädala veebiviktoriini neljas päev

Laupäeval alanud Läti nädalale pühendatud veebiviktoriin kestab reede keskpäevani. Jurmala linnavalitsuse kultuuriosakonna koostatud 21 küsimust jaotuvad seitsmele päevale ja täna saab vastata 10. 11. ja 12. küsimusele.

Lielupe Foto Jurmala linnavalitsus — Lielupe. Foto: Jurmala linnavalitsus

Enne uute küsimuste juurde asumist annab Jurmala linnavalitsus teada esmaspäeval esitatud küsimuste vastused.

7) Riia rahvusvaheline lennujaam asub Jurmala keskusest 15 km kaugusel.
8) Riia keskus asub Jurmalast 25 km kaugusel.
9) Läbi Jurmala linna voolava jõe nimi on Lielupe.

Läti nädala korraldaja on loosinud välja ka teise päeva auhindade võitjad. Teise päeva fortuuna oli Gerallt Rhun (esimese päeva fortuuna oli Mikko Selg).

→ Akupank – Marko Šorin
→ Latvian Voices CD – Eve Ennok
→ Pastakad – Ly Mäemurd, Merle Rallmann
→ Läti käsilipp – Kristi Suppi
→ Võtmehoidja – Este Maidle

Palju õnne!

Loe edasi: Läti nädala veebiviktoriini neljas päev

Läti nädala veebiviktoriini kolmas päev

Üleeilsest alanud Läti nädalale pühendatud veebiviktoriin kestab reede keskpäevani. Jurmala linnavalitsuse kultuuriosakonna koostatud 21 küsimust jaotuvad seitsmele päevale.

Rannavolle 2017 a Euroopa MM Jurmalas Foto Jurmala linnavalitsus — Rannavolle 2017. a Euroopa MM Jurmalas. Foto: Jurmala linnavalitsus

Eile õhtupoolikul loositi laupäeval osalenud vastajate vahel välja ka esimesed auhinnad.

→ Läti käsilipp – Este Maidle (loosime iga päev)
→ Pastakad – Kristi Suppi ja Jaan Viska (loosime iga päev)
→ Võtmehoidja – Aino Edo (loosime iga päev)
→ Latvian Voices plaat – Merle Rallmann (igal päeval läheb loosi üks plaat)
→ Eesti – Läti rinnamärk – Ly Mäemurd (1, 4, 7 päeval loosime)
→ Akupank – Heidi Vellend (igal päeval läheb loosi üks akupank)

Auhinnad saab kätte reedel, 17.novembril kell 18.00 algaval Läti nädala lõpetamisel Raeküla Vanakooli Keskuses, Pärnus Lembitu 1. Auhinna lauda katavad Jurmala linnavalitsus, Külauudised, Raeküla Vanakooli Keskus ja Läti Suursaatkond. Peavõitja kutsutakse Riiga kultuurireisile, mille paneb kokku ajakirjanik ja reisikorraldaja Annika Poldre. Kultuurireisi organiseerib Läti nädala peakorraldaja Raeküla Vanakooli Keskus.

Loe edasi: Läti nädala veebiviktoriini kolmas päev

Läti nädalal võidetakse auhindu ja kuuleb maailma tasemel muusikat

Artiklit täiendatud pildigaleriiga

Piir Lätiga asub umbes 60 kilomeetri kaugusel Pärnust. Kilomeetrites mõõdetuna asub Läti pärnakatele väga lähedal. Kui suur vahemaa eestlaseid ja lätlasi kultuuriliselt lahutab või ühendab, sellele küsimusele püüab vastust anda käimas olev Läti nädal Pärnus.

Latvian Voices Laura Jēkabsone, Beāte Locika, Dita Belicka, Zane Stafecka, Laura Leontjeva, Marta Lortkipanidze Foto Urmas Saard — Latvian Voices: Laura Jēkabsone, Beāte Locika, Dita Belicka, Zane Stafecka, Laura Leontjeva, Marta Lortkipanidze. Foto: Urmas Saard

Kaubamajakas

Seitsmele päevale kavandatud poolsada Lätit tutvustavat sündmust jääb ühele inimesele kahtlematult haaramatuks. Laupäeva hommikul alanud nädal lükati käima Läti päevaga Papiniidus asuva Kaubamajaka aatriumis. Päeva avas härra T.E. Raimonds Jansons, erakorraline ja täievoliline Läti suursaadik Eestis, kes resideerub Tallinnas kuuendat kuud. Aatriumis toimusid Lätit esindavad tantsulised ja muusikalised etteasted, tutvustati naaberriigi väiketootjate ja käsitööliste tooteid. Korraldati meisterdamise töötubasid lastele koos peredega. Viidi läbi heategevusmüüki, mille tulust annetati 10% Pärnu noormuusikute tuleva aasta kontsertreisiks Lätimaale.

Keskraamatukogus

Oma silmaga Läti nädala tegemiste vaatlemine algas siiski alles keskpäeval Pärnu Keskraamatukogus. Läbi perioodikagalerii jalutades peatus esmalt pilk fotonäitusel “Wondrous Latvia“. Vastu jalutasid rahvuslikes riietes Läti neiud, kes püüdsid keerutades oma seelikuid kaunilt lendu tõsta.

Loe edasi: Läti nädalal võidetakse auhindu ja kuuleb maailma tasemel muusikat

Läti nädala veebiviktoriini teine päev

Eilsest alanud Läti nädalale pühendatud veebiviktoriin kestab reede keskpäevani. 21 küsimust on koostanud Jurmala linnavalitsuse kultuuriosakond. Küsimused jaotuvad seitsmele päevale.

Jurmala, Jomas iela Foto Jurmala linnavalitsus — Jurmala, Jomas iela. Foto: Jurmala linnavalitsus

Esmalt avaldame kolme esimese küsimuse vastused.

1) Jurmala vapil on kujutatud kolm tähte ja kajakas

2) Pindala suuruselt 100 km2 on Jurmala teine linn Lätis. Elanike arvult asub Jurmala linnade arvestuses viiendal kohal.

3) Jurmala keskse jalakäijate tänava nimi on Jomas.

Mõne vastajaga õnnestus pisut vestelda. Este Maidle ütles, et vastuste otsimine ei võtnud kaua aega. „Vastused olid üsna kergesti leitavad. Vastamine oli huvitav, sest varem neid asju ei teadnud,“ rääkis Maidle, kes arvatavasti jätkab ka järgmistel päevadel. Tema meelest on küsimustele vastuste nuputamine hommikukohvi joomise kõrval päris paras tegevus.

Ka Aino Edo kinnitas, et vastamine ei võtnud eriti palju aega. „Kasutasin ikka internetti ka, vapil kujutatut oletasin ise,“ tunnistas Edo, kes oletas täiesti õigesti.

Loe edasi: Läti nädala veebiviktoriini teine päev

Läti nädala veebiviktoriin läks käima

Tänasest algab Läti nädalale pühendatud veebiviktoriin, mis kestab reede keskpäevani (17. novembrini). 21 küsimust on koostanud mõtte algataja, Jurmala linnavalitsuse kultuuriosakond. Küsimused jaotuvad seitsmele päevale.

Turistid suvises Jurmalas Foto Urmas Saard — Turistid suvises Jurmalas. Foto: Urmas Saard

1) Mis on kujutatud Jurmala vapil

2) Pindala suuruselt 100 km2 on Jurmala teine linn Lätis. Millisel kohal asub Jurmala linnade arvestuses elanike arvult?

3) Mis nime kannab Jurmala keskne jalakäijate tänav?

Vastamiseks on aega kuni tänase päeva lõpuni, kella 24.00-ni. Vastused palutakse saata meiliga aadressile latinadal@raekylavanakool.ee. Vastustele lisada ees- ja perekonnanimi, kindlasti ka telefoni number.

Õiged vastused avaldatakse homme hommikul kell 06.00 ja ühtlasi esitatakse siis järgmised kolm küsimust.

Urmas Saard

Loe edasi: Läti nädala veebiviktoriin läks käima

21 küsimust Jurmala kohta

Alates laupäeva hommikust saab järgneva seitsme päeva jooksul vastata küsimustele, mis puudutavad Jurmalat. Vastajatele jagatakse mitmesuguseid auhindu ja selgitatakse välja üldvõitja, kes saab minna kultuurireisile Riiga.

Jurmala rand Foto Urmas Saard — Jurmala rand. Foto: Urmas Saard

Seoses 11. novembrist kuni 17. novembrini toimuva Läti nädalaga Pärnus otsustasid Jurmala linnavalitsus, Külauudised, Raeküla Vanakooli Keskus ja Läti Suursaatkond Eestis korraldada ühise koostööna veebiviktoriini, milles esitatud küsimused avardavad meie teadmisi Jurmalast.

[pullquote]Rohkem teateid selle linna kohta leiab iga huviline siis, kui võtab vaevaks vastata Jurmala linnavalitsuse küsimustele.[/pullquote]Jurmala on üks seitsmest Pärnu partnerlinnast, kellega alustati koostööd 1990. aastal. Tõlkes tähendab Jūrmala ‘mereranda’. Linn paikneb Liivi lahe lõunakaldal Lielupe jõe ja mere vahelisel kitsal maaribal. Rohkem teateid selle linna kohta leiab iga huviline siis, kui võtab vaevaks vastata Jurmala linnavalitsuse poolt koostatud küsimustele.

Loe edasi: 21 küsimust Jurmala kohta

Riia muusikalised suursaadikud külastavad Pärnut

See oli aastal 2014, kui meie lõunanaabrite a capella vokaalansambel Latvian Voices kuulutati Euroopa kultuuripealinna Riia muusikaliseks suursaadikuks. Nüüd kuulevad ka pärnakad kahel päeval seda ainulaadset ansamblit, kes peab enda missiooniks läti kultuuri ja eriti selle muusikalise pärandi tutvustamist.

Läti vokaalansambel Latvian Voices Foto plakatilt — Läti vokaalansambel Latvian Voices. Foto: plakatilt

Latvian Voices, mis asutati 2009. aastal, on varemgi Eestis esinenud. Vähem kui paari kuu eest avanes hiidlastel unikaalne võimalus saada osa Kärdlas antud imelisest kontsertkavast. Laupäeval, kui lätlased tähistavad isamaakaitsjate püha – Lāčplēsise ehk Karutapja päeva ja Pärnus avatakse Läti nädal, teevad Latvian Voices naishääled muusikalise tervituse keskpäeva paiku Pärnu Keskraamatukogus. Pikemat kontsertkava kuuleb pühapäeva keskpäeval, 12. novembril, Raeküla Vanakooli Keskuses. Pühapäeval saab viit eurot annetades toetada ansambli reisikulu ja abistada Pärnu noormuusikute järgmise aasta kontsertreisi Läti Vabariiki.

Ansambli repertuaaris leidub palju oma loomingut ja läti rahvamuusikat, sealhulgas üleilmselt teada lugusid. Rohkelt on arranžeeringuid grupi enda liikmetelt, peamiselt siiski Laura Jēkabsone poolt. Esinemisi rikastavad arranžeeritud meloodiatega populaarsed ja üle maailma tuntud laulud, samuti kaasaegsed originaallood.

Loe edasi: Riia muusikalised suursaadikud külastavad Pärnut

Algava Läti nädala näitused ja mälumängud

Juba alates sellest laupäevast soovitab Läti nädala peakorraldaja Piia Karro-Selg, Raeküla Vanakooli Keskuse juhtaja, kindlasti järgneva seitsme päeva kestel külastada meie lõunanaabreid tutvustavaid näituseid ja osaleda küsimustele vastamises.

Pärnu sõpruslinna Jurmala rand Foto Urmas Saard — Pärnu partnerlinna Jurmala rand. Foto: Urmas Saard

Alates 11. novembrist näeb nelja erineva sisuga näitust.

Fotograafid Arnis Kalniņš ja Juris Kalniņš tulevad fotonäitusega “Wondrous Latvia” Pärnu Keskraamatukogusse (Akadeemia 3).

Samuti on keskraamatukogus veel teisigi näituseid ja temaatilisi väljapanekuid: Läti ilukirjandus ja muusika ning Lätit tutvustava teabekirjanduse väljapanek.

Kaubamajaka (Papiniidu 8) teisel korrusel avatakse Ridala Põhikooli kunsti- ja keraamikastuudio näitus „Läti ja lätlased“, juhendaja Annely Lember.

Raeküla Vanakooli Keskuses (Lembitu 1) näeb Jurmala ja Pärnu kunstikooli ühist installatsiooni.

Alates kolmapäevast, 15. novembrist esitleb Jurmala linnavalitsus klaasikunstnik Ieva Strazdina isikunäitust ja Jurmala-Pärnu partnerlust tutvustavat fotoseina Pärnu Kontserdimaja (Aida 4) teise korruse klaashallis.

Loe edasi: Algava Läti nädala näitused ja mälumängud

Läti nädal avatakse Pärnus eelseisval laupäeval

Raeküla Vanakooli Keskus koostöös Läti Suursaatkonnaga Eestis ja Pärnu linnavalitsusega teevad veel viimaseid ettevalmistusi teemanädala “Läti nädal Pärnus” ettevalmistamiseks. Nädal toimub 11. novembrist 17. novembrini Pärnu linnas ja maakonnas.

Läti lipp Foto Urmas Saard — Läti lipp. Foto: Urmas Saard

Nädala avamine toimub Pärnu Keskraamatukogus järgmisel laupäeval kell 12. Varasemate teemanädalatega võrreldes on osalema tulemas rekordarv väliskülalisi, keda on kokku nimelt viis väiksemat või suuremat kollektiivi – kandleansambel Jurmala muusikakoolist, kandle ja pop-jazz ansambel Võnnu (Cēsis) muusikakoolist, Riia Eesti põhikooli V klass ja a’capella ansambel Latvian Voices Riiast. Pärnu linnast ja maakonnast on sündmuse elluviimisse kaasatud üle 50 organisatsiooni.

Läti suursaadik Eestis T. E. Raimonds Jansons viibib nädala jooksul kahel päeval Pärnus. Nädala avapäeval tervitab ta keskraamatukokku kogunenuid, kohtub Pärnu linnapeaga ja korraldab nii nädala kui ka Läti Vabariigi 99. sünnipäeva auks vastuvõtu Raeküla Vanakooli Keskuses. Teist korda saabub suursaadik Pärnusse kolmapäeval, mil ta tutvub Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse eestvedamisel kohalike ettevõtjate, mittetulundusühingute ja turismikorraldajatega. Lisaks on kavas ringkäik TÜ Pärnu kolledžis ja SA Pärnumaa Turism poolt korraldatav kohtumine Pärnu SPA-de juhtidega.

Loe edasi: Läti nädal avatakse Pärnus eelseisval laupäeval

Contra jookseb Eduards Veidenbaumsi mälestuseks

Luuletaja ja läti keelest tõlkija Contra jookseb läti luuleklassiku Eduards Veidenbaumsi 150. juubeli puhul tema Tartu kodust kuni luuletaja majamuuseumini Lätis Kalāčis, mis asub Volmari ja Võnnu vahel.

Contra stardib Tartus reedel, 29. septembril kell 10 hommikul Tähtvere 1 (ehk Techlferstrasse 1) juurest, kus Veidenbaums elas suurema osa ülikoolis tudeerimise ajast.

150 kuni 160 kilomeetrise vahemaa plaanib ta läbida ilma pikemalt puhkamata. Arvatav kohalejõudmise aeg jääb järgmisel päeva õhtusse, kella 20-22 paiku.

Just Eduards Veidenbaumsi luule tõi Contra läti keele juurde ja Veidenbaumsi luuleraamatu “Mind ärge lugege” eest sai ta Eesti ja Läti välisministeeriumite vahelise tõlkeauhinna.

Pildil Contra alias Margus Konnula Pärnus 2014. a Kahe Silla jooksu eelsoojendusel. Foto: Urmas Saard →

Suured kirjad ja Läti lipp juhatavad viinapoodi

Päev kandub reede õhtusse, kui suur buss peatub enne Eestimaale jõudmist kunagise Ainaži/Ikla piiripunkti hoone ees. Suuri busse on teisigi. Niipea kui üks lahkub, asendab seda juba järgmine saabuv buss. Kõik pole siiski kõige suuremad, on ka väiksemaid, kõige rohkem siiski sõiduautosid.

Kunagine AinažiIkla piiripunkti hoone alkomarekti kasutuses Foto Urmas Saard — Kunagine Ainaži/Ikla piiripunkti hoone alkomarekti kasutuses. Foto: Urmas Saard

Alkoholipoodide keti Alko1000 reklaamkiri on maja seinal muljetavaldavalt suur. Kiri on tõstetud ka kõrgele katuse servale. Sama korratakse Eesti poolt sõitjatele nähtavaks tegemiseks. Viinapoodi sisenejaid tervitab ukse kõrval maailma kõige vanemate lippude hulka kuuluv Läti lipp, mida esmakordselt mainiti juba 13. sajandil Liivimaa vanemas riimkroonikas.

Endal huvi alkohoolsete jookide vastu puudub. Takseerin niisama siia sinna ja vaatan suurte kandamitega viinapoest väljuvaid inimesi. Viimaks astun siiski ka ise üle ukseläve. Ruum näib suur olevat, aga üllatavad ülipikad järjekorrad. Meenutan, kus ma viimati nii pikki järjekordi nägin. Vist lapsepõlves. Vene ajal olid Pärnus Rüütli ja Nikolai tänavate asemel Kalevi ja Võidu tänav. Nende nurgal tilluke leivapood, mille ukse taga aitasin emal ja vanaemal vaheldumisi valge saia sabas seista.

Loe edasi: Suured kirjad ja Läti lipp juhatavad viinapoodi

Kahe riigi noored automudelistid kohtuvad Sindis

27. mail toimub Sindis Eesti ja Läti noorte vaheline sõpruskohtumine, et võistelda automudelismi juhtrajasõidus. Lätlaste osalus ületab eestlasi kolme kordselt.

Kavas on kolm klassi: algajad (meie N-14); PR-32 ja PR-24. Algajate vanuse ülempiir on 14 aastat, teistes klassides 19 aastat. Läti poolelt oodatakase ca 25 võistlejat Limbažist, Rujienast, Valmierast, Mazcalacast, Berzainest ia võib-olla ka Madonast. Eestist osaleb arvatavalt 8 võistlejat Haapsalust, Äksist, Sindist ja Jõõprest. Võistluse algus kell 10.00. Treeningsõitudeks avatakse uksed paar tundi varem.

Johannes Mets

Automudelismi juhtrada Sindis. Foto: Urmas Saard →

Kiirkäigul Turaida külastusest

Baltimaade muinasaegne tähtsamaid tugipunkte, Koiva liivlaste peamisi keskusi ja liivlaste vanema Kaupo residents asendus 800 aastat tagasi sakslaste rajatud piiskopilinnusega, mis vaatamata korduvatele sõjaretkedele ja alles 15 aastat tagasi toimunud ulatuslikule maalihkele ikkagi veel suures osas püsti püsib.

Turaida kindlus Foto Urmas Saard — Turaida kindlus. Foto: Urmas Saard

Tartu ülikooli Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajad tegid 6. mail väljasõidu Siguldasse. Esimesena külastati 1214. a liivlaste linnuse rusude asemele rajatud Turaida kindlust, mida kasutati kuni 1776. aasta põlenguni.

Telliskividest laotud foogtilinnus on ainult üks osa 24 ha suurusest Turaida muuseum-kaitsealast, mis asutati 1988. aastal. Territooriumil asub 39 ajaloolise väärtusega hoonet. Külastaja satub esmalt keldripealsesse aita, kus asub külastuskeskus ja kassa. 85 sendi eest saab ülevaatliku värvilise voldiku, mis aitab orienteeruda ja annab esmaseid teadmisi alates 11. sajandist kujunenud kultuuripärandist.

Esmalt suure kaardi ees peatudes juhtis giid tähelepanu sellele, et nimetatud ala põlisrahvaks on olnud soome-ugri hõimkonda kuulunud liivlased. Ta rõhutas, et ka lätlased on saanud pärandiks liivlaste kultuuri. Samuti on läti keel saanud mõjutust liivlastelt.

Loe edasi: Kiirkäigul Turaida külastusest

Reisisihiks oli Läti Taimeparaad

Esimest korda Läti Taimeparaadile jõudes meenutasid Sigulda kesklinnas maasse torgatud ülisuured ja väiksemad jalutuskepid, et viimati külastasin omaaegsete Koiva liivlaste asuala poisikese põlves, nii umbes 55 aastat tagasi koos emaga. Nüüd, üle poole sajandi hiljem, ühiselt TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli rahvaga.

Siguldas toimunud 14 Läti Taimeparaad Foto Urmas Saard — Siguldas toimunud 14. Läti Taimeparaad. Foto: Urmas Saard

Kõige paremini mäletan Baltikumi suurima maapealse koopa imetlemist. Teatmiku andmeil on Gutmani koopal kõrgust 10, laiust 12 ja sügavust-pikkust pea 19 meetrit. Sedakorda koopa juurde ei jõudnud ja sealne tuntud raviv allikavesigi jäi rüüpamata. Aga värvilise ornamentikaga Sigulda keppe müüdi nii koopa ees kui ka mujal linnas juba siis ja need muutmatu välimusega jalutuskepid ongi kõige tuttavamad kauge aja mälestuskildudes.

Sama tuttavlikult mõjus bussist maha astudes seegi, et esimestena tänaval kohatud võhivõõrad inimesed kõnelesid omavahel sulaselges eesti keeles. Mida lähemale laada toimumispaigale oma seltskonnaga liikusime, seda rohkem kuulsime vastu tulevate inimeste suust eestikeelset jutlemist. Svetku väljakul peetav Sigulda taimelaat (Latvijas Stadu Parade) olevat just viimasel viiel-kuuel aastal saanud Eesti aiandusrahva kevadiseks meeliskohaks, kuhu minnakse enamasti suurte busside või isikliku sõiduautoga, harvem ühiskondliku transpordiga.

Loe edasi: Reisisihiks oli Läti Taimeparaad

Eesti kolmik oli Bauska pikamaasõidus tubli

Lätis, Bauska linnas peeti meeskondlik kuuetunni sõit, kuhu oli kutsutud võistlema ka Pärnumaa esindus. Tiimis võistlesid Karin Mets, Karmen Mets ja Andy Aron.

Andy Aron, Karin Mets, Karmen Mets Bauskas Foto Johannes Mets — Andy Aron, Karin Mets, Karmen Mets Bauskas. Foto: Johannes Mets

29. aprillil toimunud Bauska meeskondlikul pikamaasõidul osalesid kuni 19-aastased noored. Kuna viimasel ajal on meie kontaktid lätlastega olnud päris tihedad, siis kutsuti meid ka sellele võistlusele. Algselt pidanuks võistlustele tulema tosin meeskonda. Kuna leedukad jäid tulemata ja ka Lätist loobus üks meeskond, siis asus võistlustulle 10 meeskonda.

Meie meeskond võistles koosseisus Karmen Mets, Andy Aron ja Karin Mets. Sõitsime kohale juba reede õhtul ja sellest oli kasu, sest telefoni teel saadud juhiste kohaselt kokku pandud mudel ei vastanud siiski nõuetele. Jõudsime võistlustele pääsemiseks reede õhtul mudeli veel nõuetele vastavalt ümber teha. Laupäeval saime paar tundi harjutada ja siis läks võistluseks. Tehnilise komisjoni tööle järgnes kvalifikatsioon. Meie meeskonnas langes kvalifikatsioonisõidu valik Karmenile, kuna ta sõitis meie omadest harjutamise käigus välja kõige kiirema ringiaja.

Loe edasi: Eesti kolmik oli Bauska pikamaasõidus tubli

Läti seafarmis tuvastati taas sigade Aafrika katk

Eelmisel reedel tuvastati Lätis selle aasta esimene sigade Aafrika katku puhang kodusigadel, mis taaskord kinnitab, et viirus võib sigalatesse jõuda ka talvel.

Viirus tuvastati Sigulda lähedal asuvas enam kui 5000 seaga kõrge bioohutusega farmis.

Eelmise aasta 25. novembril tuvastati sigade Aafrika katk ka Leedus koduseafarmis.

“Need juhtumid lähiriikides kinnitavad, et taud võib farmi jõuda ka külmemal ajal ning sigade Aafrika katku esinemise hooajalisuse argument jääb järjest nõrgemaks,” ütles Veterinaar- ja Toiduameti loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonna juhataja Harles Kaup. “Taudi ärahoidmine eeldab loomapidajalt igapäevast hoolsust bioohutusnõuete täitmisel, et kavandatud abinõud reaalselt ja tulemuslikult toimiksid.”

Loe edasi: Läti seafarmis tuvastati taas sigade Aafrika katk

Luua Metsanduskool ja Ogre tehnikum
sõlmisid koostööleppe

Koostööleppele kirjutasid alla Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu (pildil paremal) ja Ogre tehnikumi direktor Ilze Brante. Foto: Luua Metsanduskool

12. jaanuaril sai ametliku vormistuse juba pool sajandit kestnud koostöö Eesti ja Läti metsanduskoolide vahel. Lätis Ogre tehnikumis allkirjastasid koostööleppe Luua Metsanduskool ja Ogre tehnikum, mis on Lätimaal juhtiv metsandusharidust andev kutseõppekeskus.

Esialgu viieks aastaks sõlmitud koostöölepe näeb ette mitmeid ühiseid tegevusi. Kavas on tegeleda metsanduslike kutsevõistluste ettevalmistuslaagrite ja võistluste korraldamisega, õpetajate ja õpilaste vahetusega, praktikaprogrammide ja õppekavade arendusega ning ühiselt osaleda Euroopa Liidu programmides.

“Meie koostöö on kestnud juba üle viiskümne aasta, nüüd fikseerisime selle ka täpsemalt ära,” sõnas Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu. Ta lisas, et koostöö Läti metsanduskooliga on väga oluline ka laiemas mõttes – see annab Eesti metsameestele võimaluse arutada erinevaid teemasid kolleegidega, kes tegutsevad igapäevaselt samasugustes metsades. “Tihti vaatame siit Eestist Soome ja Rootsi poole, õpime nende kogemustest ja arutame nendega metsandust, kuid Läti on ju meile lähem ja samasuguse taustaga nii kultuuriliselt kui looduslikult. Omavaheline suhtluse tihendamine on väga oluline,” rõhutas Zuba-Reinsalu.

Loe edasi: Luua Metsanduskool ja Ogre tehnikum
sõlmisid koostööleppe

Väike-Salatsisse tahaks tagasi minna

Pärnumaa õpilasfirmade osalemine Väike-Salatsis toimunud õpilaslaadal andis võimaluse väga põgusalt tutvuda ühe Läti väikelinnaga, mille kohta lätlased ütlevad Mazsalaca.

Mazsalaca maakonna muuseumi eksponaadid Foto Urmas Saard — Mazsalaca maakonna muuseumi eksponaadid. Foto: Urmas Saard

Kunagi liivlastega asustatud piirkonnas asus arvatavalt praeguse linna lähedal ka selle kadunud rahva muinaslinnus. 1528. aastal asutati Valtenbergi mõis ja viis aastat hiljem mainiti esmakordselt kirjalikult kiriku olemasolu. Nüüd asub samal kohal 1890. aastal ehitatud kirik. Salatsi jõe ääres asuv Mazsalaca sai linnaõigused 1928. aastal. Elanikke on praegu linnas 1300 ümber. Kuni üheksakümnendate keskpaigani võis Pärnu ja Mazsalaca vahet ka Tallinn-Riia rongiga sõita.

Linnaga tutvumine algas kultuurimaja juures peatunud bussist välja astumisega. Saabujatele hakkas ühena esimestest asjadest silma tänavasilt kirjaga Pērnavas iela (Pärnu tänav). Kultuurimajas jagati huvilistele eestikeelseid voldikuid, millel nii linna kui maakonna kaardid. Huvipakkuvamad vaatamisväärsused on kaartidel numbritega märgistatud ja lisatud lühikesed selgitavad tekstid. Eestikeelne tekst on küll veidi konarlik, kuid tegi ikkagi südame soojaks, et on üritatud põhjanaabritele kõike selgitada nende emakeeles.

Loe edasi: Väike-Salatsisse tahaks tagasi minna

Kümme Pärnumaa õpilasfirmat käis Väike-Salatsis

Pärnumaa koolinoored kõnelesid Väike-Salatsi (Läti kohanimena Mazsalaca) õpilaslaadal läti keelt ja pälvisid hindamiskomisjoni otsusega mitmeid auhindu.

Inga Rokpelne ja Birgit Peterson Foto Urmas Saard — Inga Rokpelne ja Birgit Peterson. Foto: Urmas Saard

Pühapäeval, 18. detsembril toimus viiendat aastat Mazsalaca õpilasfirmade laat, mida korraldab Mazsalaca vidusskolā (keskkooli) õpetaja Inga Rokpelne. Pärnu Koidula gümnaasiumi ettevõtlusõpetaja ja projektijuht Birgit Peterson ütles, et koostööd alustati selle kooliga käesoleva õppeaasta alguses läbi rahvusvaheliste õpilasfirmade projekti “Central Baltic Students Enterprises without Borders”.“ Peale Koidula gümnaasiumi osalesid laadal veel Sindi gümnaasium ja Pärnu Raeküla kool, kus õpilasfirmade tegevust juhendab majandusõpetaja Kristi Suppi.

Umbes 1300 elanikuga väikelinnas laatade korraldamiseks sobiv suurem kaubanduskeskus puudub. Nii korraldati laat kultuurimajas, kus paraja mahutavusega pinnad võimaldavad nii kaubelda kui ka meelelahutusliku kavaga esinemiseks lava kasutada. Õpilaslaat algaski kohaliku keskkooli õpilaste esinemistega.

Loe edasi: Kümme Pärnumaa õpilasfirmat käis Väike-Salatsis

Siis, kui reisirongid liikusid Tallinnast Riiga läbi Pärnu

Täna, 35 aastat tagasi, avati pidulikult läbi Pärnu kulgenud Tallinna ja Riia vaheline reisirongiliiklus, mis lõpetati 1992. aasta veebruaris.

Edelaraudtee kinkis ammuse raudtee mälestuseks Mõisakülale vana reisivaguni, mis jäi alles koos mõnesaja meetrise raudteejupiga Foto Urmas Saard — Edelaraudtee kinkis ammuse raudtee mälestuseks Mõisakülale vana reisivaguni, mis jäi alles koos mõnesaja meetrise raudteejupiga. Foto: Urmas Saard

Pärast kitsarööpmelise raudtee asemele laiarööpmelise raudtee ehitamist saabusid 1981. aasta 17. juulil üheaegselt Mõisaküla raudteejaama ehitud reisirongid D1-6016 Tallinnast ja DRIA-189 Riiast. Vikipeedia andmeil sõitis 1987. aasta seisuga Tallinn–Pärnu–Riia liini mõlemal suunal üks reisirong päevas ning sõit kestis keskmiselt viis ja veerand tundi. Pärnu ja Mõisaküla kaudu Tallinnast Riiga kulgenud raudtee oli üle 160 km lühem, kui praegune Valgat läbiv tee. Viimane reisirong sõitis Tallinnast Riiga läbi Pärnu 20. veebruaril 1992.

Tallinna–Pärnu–Riia liini sulgemise järel kasutati Pärnu–Mõisaküla vahelist raudteed edasi.

1995. aastaks olevat Tallinna-Mõisaküla raudteeliinist kujunenud üks kõige kahjumlikumaid liine. Sõitjate vähesusele aitas kaasa ka suhteliselt ebamugav sõiduplaan, mille järgi oli näiteks 1995. aastal Mõisaküla–Tallinna liini mõlemal suunal käigus ainult üks reisirong, kusjuures hommikuse rongi väljumise kellaaeg Mõisakülast oli 04:48. Pistelised kontrollid tõestasid, et valdav osa sõitjaid ei ostnud piletit. Põhjuseks haruharv kontrolöride külastus rongides. Reisirong saabus Mõisakülla viimast korda 31. jaanuaril 1996. Kaubarongid sõitsid Pärnu-Mõisaküla vahet veel kuni 2001. aastani.

Raudteelõik võeti üles 2008. aastal.

Edelaraudtee kinkis ammuse raudtee mälestuseks Mõisakülale vana reisivaguni, mis jäi alles koos perroonide ja mõnesaja meetrise raudteejupiga kunagises jaamas.

Urmas Saard

Heinaste muuseum jutustab Eesti merenduse kõrghetkest

Tunamullu suvel möödus 150 aastat Heinaste merekooli avamisest. Toona ümmargusele tähtpäevale mõeldes ütles Häädemeeste koduloouurimise entusiast Sulev Kasvandik, et juba mõnekümne aastaga oli merekooli asutamise järel üksnes Häädemeeste ja Orajõe vallas pea samapalju kaptenipaberitega mehi nagu tänapäeval autojuhiloa omanikke.

Iveta Erdmane, Heinaste muuseumi direktor Foto Urmas Saard — Iveta Erdmane, Heinaste muuseumi direktor. Foto: Urmas Saard

Ei Lääne-Euroopas, Ameerika mandril ega Venemaal polnud sadamat, kuhu Liivimaa laevad poleks randunud. Pärnumaa lõunarannikul asus Eesti purjelaevanduse häll ja selle vahetus läheduses loodi Eesti esimene merehariduskool. Kuid esimese maailmasõja puhkemisega lõppes sadakond aastat tagasi purjelaevanduse ajastu ja täpselt 100 aastat tagasi evakueeriti merekool Venemaale, millega õppeasutuse tegevus lõppes.

Hea, et seda Eestile ja Lätile väga olulist merendusajaloolist paika hoiab jätkuvalt mälus 1969. aastal avatud Heinaste merekooli muuseum, mis tegutseb kunagises Heinaste merekooli õppehoones Riia linna ja meresõidumuuseumi filiaalina. Olen tänulik juhusele, mis viis kokku kahe teekaaslasega, kes tõid mind Heinastesse. Pille Tuvik ja Arne Saluste on mõlemad merendushuvilised, täpsemalt kakuamipüügile pühendunud harrastuskalurid ja selle püügiliigi ajaloouurijad. Muuseumi külastusaeg polnud veel kätte jõudnud, aga mäluasutuse perenaine Iveta Erdmane oli lahkelt valmis ust avama. Muuseumi direktor Erdmane on selles majas töötanud juba 30 aastat ja iga väikseimgi üksikasi kõigi museaalide juures teada.

Loe edasi: Heinaste muuseum jutustab Eesti merenduse kõrghetkest

Filee- ehk võrkpits

Heinaste merekooli muuseumis on üleval fileepitsi näitus „Võrgu ilu“, mis tutvustab kalurite naiste tegevust läinud sajandi kolmekümnendatel. Pille Tuvik toob unustuste hõlma vajunud käsitöö tehnika meile uuesti lähemale.

Fileepitsi näitus Võrgu ilu Heinaste merekooli muuseumis Foto erakogust — Fileepitsi näitus Võrgu ilu Heinaste merekooli muuseumis. Foto: erakogust

Minu lapsepõlv möödus vaadates aknaid, millel olid ees vanaema tehtud fileekardinad. Need valmistas vanaema küüditatuna Siberis. Kahjuks ei osanud ta seda tehnikat mulle õpetada, oli selle unustanud. See pits jäi mind võluma. Õppides Tallinna Ülikoolis valisin diplomitööks fileepitsi õpetamise metoodika ja aastast 2012 kogun filee esemeid. Soovin selle näitusega osa seda ilu huvilisteni tuua. Loodan tekitada huvi vaadata vanu asju uue pilguga. Kõik vana ei ole rämps kui leiab vanavanemate oma kätega tehtud esemeid.

Filee- ehk võrkpits on niidist või lõngast võrgutaoline kudum, mille sõlmed asuvad lõngade ristumispunktides. Muster, enamasti taimornament, tikitakse võrgule nõelaga. Filee sõlmimist tundsid juba koptid.

Fileepitsi eeskujuks peetakse sōlmitud kalavõrku. Algselt oli võrk asendamatuks vahendiks mitte ainult kalapüügil, vaid ka jahipidamisel. Kordkorralt hakati võrku valmistama üha peenemate aukudega. Seejärel leiti, et võrgu pind sobib ka tikkimiseks.

Loe edasi: Filee- ehk võrkpits

Maavanemad kehtestasid Kilingi-Nõmme–Riia elektriliini maakonnaplaneeringud

Pärnu ja Viljandi maavanemad kehtestasid novembri lõpus Eleringi rajatava Kilingi-Nõmme-Riia 330-kilovoldise elektri kõrgepingeliini trassikoridori maakonnaplaneeringud.

Uus Tartu ja Sindi vaheline kõrgepingeliin Foto Urmas Saard — Uus Tartu ja Sindi vaheline kõrgepingeliin. Foto: Urmas Saard

Planeeritav elektriliin on osa Eesti ja Läti vahelisest kolmandast elektriühendusest, mille rajamisel kasvab varustuskindlus ja paranevad võimalused rahvusvaheliseks energiakaubanduseks. Uus liin vähendab sõltuvust Venemaa elektrivõrgust, olles seeläbi oluline eeldus Balti riikide desünkroniseerimiseks Venemaa sagedusalast.

Planeeringu koostamisel on arvesse võetud ning tasakaalustatud riigi ja kohaliku omavalitsuse ruumilise arengu vajadused. Keskkonnamõjude strateegilise hindamise käigus analüüsiti kaasnevaid keskkonnamõjusid ja võimalikke alternatiivseid lahendusi. Elektriliini trassikoridori avalik planeerimisprotsess toimus erinevate huvitatud osapoolte osavõtul.

Uuele 330-kilovoldisele õhuliinile on reserveeritud maad Saarde ja Abja vallas, kus liin kulgeb vastavalt 9,5 ja 4,4 kilomeetri ulatuses. Liini tassikoridori laius on 100 meetrit, liini täpse paiknemise kehtestatud trassikoridori sees fikseerib ehitusprojekt. Valmimise järel on elektriliini kaitsevööndi laius 80 meetrit, ulatudes 40 meetrit mõlemale poole liini telge.

Planeerimisprotsessiga samal ajal on Läti poolel käimas liini trassikoridori planeerimine lõigul Eesti-Läti piirist Riiani.

Kõrgepingeliini ehitustööd toimuvad kava järgi aastatel 2017-2020. Liini ehitust rahastab osaliselt Euroopa Liit.

Kilingi-Nõmme-Riia elektriliini kehtestatud teemaplaneeringutega on võimalik tutvuda Pärnu ja Viljandi maavalitsuse ning samuti Eleringi veebilehel.

Ühislaagri nimel asetas Võnnu mälestusmärgi jalamile lilled Ats Kaldma

Võidupüha eelsel päeval lõppes Läti Vennashaudade Komitee ja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu koostööprojektina läbi viidud kahe riigi noorte ühislaager Võnnu mälestusmärgi juures, kus meenutati Saksa Landeswehri üle saavutatud võitu.

Ats Kaldma asetab lilled Võnnu lahingus langenute mälestuseks Foto Urmas Saard — Ats Kaldma asetab lilled Võnnu lahingus langenute mälestuseks. Foto: Urmas Saard

22. juuni ennelõunal saabusid Koiva jõe lähedal asuvasse linna mõnikümmend Läti ja Eesti noort, kes olid kümnekonna päeva kestel saanud üksteisega headeks tuttavateks ja püüdnud paremini eneste jaoks teadvustada kahe rahva sarnast ajalugu.

1919. aasta 19.–23. juunini peeti Võnnu lähedal Saksa Landeswehri ja eestlaste vahel lahingut, millest eestlased väljusid võitjatena. Seda ajaloolist võitu pühitsetaksegi nüüd jaanilaupäeval võidupühana. Laagri vanem Edgars Gertners ütles, et igal aastal kogunetakse Võnnu kesklinnas kõrguva Saaremaa dolomiidist valmistatud mälestusmärgi juurde, kus mälestatakse Läti pinnal toimunud otsustavates heitlustes langenud sõjamehi. Paljude teiste kõrval oli mälestuspäeval esimeste seas Tõnis Nirk, Eesti Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik Läti Vabariigis. Muidugi oli kohal ka Maris Niklass, endine Cēsis’e rajooni direktor, keda teatakse väga innuka sealsete Vabadussõja haudade korrastajana. Samuti toimus tema eestvedamisel Läti poolne initsiatiiv, et purustatud monument saaks uuesti taastatud. Auväärsete inimeste rivis oli meeldiv näha ka Pärnu Koidula gümnaasiumi õpilast Ats Kaldmad, kes asetas lillekimbu mälestusmärgi jalamile.

Loe edasi: Ühislaagri nimel asetas Võnnu mälestusmärgi jalamile lilled Ats Kaldma