Lääne-Virumaa

Neljas Ideede laat tuleb aastate võimsaim

Täna toimub Rakvere ametikoolis neljas ideede laat, mis on sel korral suurem kui kunagi varem.

Lääne-Viru maavalitsuse haridus-ja sotsiaalosakonna vanemspetsialist Merle Maimjärv-Mirka sõnul on Ideede laat aasta-aastalt kasvanud nii osalejate arvu, kui ka töötubade mitmekesisuse poolest.

“Lõviosa töötubade läbiviijatest on maakonna koolid ja huviringid, kelle käe all saab tutvuda mitmete erinevate aladega. Esmakordselt on Ideede laadal oma tooteid tutvustamas mitmed õpilasfirmad,” rääkis Maimjärv-Mirka.

Kell 10 algaval ideede päeval saab proovida robotite ehitamist, leiutamist, 3D-joonestamist ja printimist. Tutvuda saab nii auto- kui IT valdkonnaga, elektriskeemidega, filminduse ja veeökoloogiaga .

Huvilised saavad luua päris oma mobiilirakenduse Android keskkonnale. Proovida kätt auto- ja lennumudelitega ning robovõistluse demorajal robotitega. Näha ja katsuda saab ka krosskarti ja avastada droonide põnevaid võimalusi . Loe edasi: Neljas Ideede laat tuleb aastate võimsaim

Avatud on KÜSKi koostöövõrgustike taotlusvoor

Infopäevad toimuvad aprillis kuuel korral.

Märsti alguses avas KÜSK uue koostöövõrgustike loomise ja arendamise taotlusvooru. Nüüd on välja kuulutatud ka vooru tutvustavad infopäevad, mis toimuvad aprillis Haapsalus, Jõhvis, Tallinnas, Rakveres, Paides ja Põlvas.

Kõik vajalik taotlusvooru, infopäevade ja registreerimise kohta: http://www.kysk.ee/taotlusvoorud/kv15

Lisaks taotlusvooru ja teiste KÜSKi toetusvõimaluste tutvustamisele toimub infopäeva ühe osana hea koostöö kujundamise teemaline inspiratsioonikohvik. Et need päevad võimalikult praktilised ja kasulikud oleksid, võiksid kõik osalejad teha mõningast ettevalmistustööd ja mõelda konkreetselt välja, millist koostöö loomise või arendamise projekti tegema tahetakse hakata. Mõned abistavad ja suunavad küsimused, millele eelnevalt mõelda ja vastata, on toodud ära registreerimisvormis.

Vaata, kus ja millal toimub sinule lähimas linnas infopäev ja tule kohale!

Lisainfo: Mari-Liis Dolenko, tel 655 6423, e-post: mariliis@kysk.ee

Martin Laidla

Väike-Maarja gümnaasium kutsub hoolivuslaadale

Laupäeval, 28. märtsil on Väike-Maarja gümnaasiumis sagimist palju, sest esmakordselt leiab aset hoolivuslaat.

Laadale on kutsutud Väike-Maarja gümnaasiumi õpilased ja vallaelanikud kauplema nii käsitöö kui ka kasutatud asjadega. Ostma on oodatud aga kõik lähedalt ja kaugelt.

Õpilasesinduse presidendi Hannamari Soidla sõnul on laadale müüma registreerunud nii õpetajaid, gümnaasiumi noori kui ka vallaelanikke, kes oma käsitööd pakuvad ning lasteriided, oma rõivad ja muu kraami hea meelega teisele ringile saadavad. Nädala algul võis Väike-Maarjas näha õpilasesinduse noori, kes flaiereid jagades kõiki laadale kutsusid.

Hoolivuslaada nimetus ei tulene aga pelgalt sellest, et taaskasutus keskkonna suhtes hooliv on. Laat on nimelt heategevusliku suunaga – olemas on annetuskast, kuhu saab poetada raha, mille eest soetatakse gümnaasiumi õpilaskodule ja seal elavatele õpilastele vajalikke koolitarbeid.

Väike-Maarja gümnaasiumi direktor Marje Eelmaa tunnustas õpilasesinduse algatust, öeldes, et hoolivuslaat paneb mõtlema hoolivusele ning ärgitab meis soovi teha midagi head nende jaoks, kes seda vajavad. “Elutempo on kiire, infoküllane ja tarbimisele orienteeritud. Sageli napib aega iseendaga olemiseks, püüame ajaga võidu joosta ning paljud pisiasjad jäävad tähelepanuta. Märgata, hoolida ja olla jätkusuutlik on märksõnad, mis aitavad meil teha heategusid iseendale, sõbrale, kogukonnale,” rääkis Eelmaa.

Hoolivuslaata korraldab Väike-Maarja gümnaasiumi õpilasesindus, kes on varemgi heategevuslike ettevõtmistega silma paistnud. Möödunud jõulude eel koguti toitu ja vajalikke asju Virumaa kodutute loomade varjupaigale.

Tulemuslikul inimesel on pea selge ja selg sirge

Teisipäeval, 24. märtsil toimus Rakvere Põhjakeskuses teemapäev “Terve karjäär”, kus Lääne-Viru Maavalitsuse spetsialistid tõstsid keskmesse töökarjääri tema terviklikkuses: tööelu, vaba-aja, pere, hariduse ja tervise kooskõla.

“Meie eesmärk oli teavitada, et maavalitsuse juures tegutsevad tervisedendaja, noorteinfospetsialist ja Europe Direct Lääne-Virumaa teabekesus, kelle poole ja kuhu võib alati julgelt vastava informatsiooni saamiseks pöörduda,” rääkis Lääne-Viru Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna vanemspetsialist Merle Maimjärv-Mirka.

Europe Directi maakondlik teabekeskus keskendus oma väljapanekus eeskätt teistes liikmesriikides elamist, töötamist ja õppimist puudutavale informatsiooni jagamisele.

“Tegime külastajatele ka väikese teadmiste kontrolli selle kohta, kui teadlikud inimesed üldse oma õiguste kohta on. Uurisime, kas ollakse kursis oma õigustega viibida ja elama asuda ja õppida EL liikmesriikides, kas õppimisel teise liikmesriigi kõrgkoolis võidakse küsida teilt kõrgemat õppemaksu, kas ollakse teadlik õigusest töötada ja pensionile jääda mis tahes liikmesriigis jne,” selgitasid Europe Direct teabekeskus Lääne-Virumaa infospetsialistid Merle Maimjärv-Mirka ja Moonika Aruvainu. Loe edasi: Tulemuslikul inimesel on pea selge ja selg sirge

Loodusõhtu Lehtses: Aasta loom metssiga
ja teised meie metsa loomad

11.märtsil kell 13.30 toimub Lehtse kultuurimajas loodusloeng teemal “Aasta loom metssiga ja teised meie metsa loomad”. Loomadest räägib looduse- ja jahimees Vahur Sepp.

Juttu tuleb nii seatempudest kui ka teistest meie metsade neljajalgsetest asukatest, nende eluviisist ja suhetest inimestega. Lisaks on Vahuril kaasas hulganisti loomade nahku, millega kohapeal tutvuda saab.

Osalemine on tasuta.

Kohtumised muinasjutulises kaduvikus

Täna, 6.märtsil esietendus Rakvere teatri suures saalis Tolstoi-Šapiro “Buratino”, peaosas Imre Õunapuu.

Lavastaja Üllar Saaremäe käe all on lavale jõudnud muusikaline teatriarmastuse lugu. Buratino on nagu Buratino ikka: väliselt puidust poiss, aga hingelt kasvav ja arenev noor inimene. Buratino unistus on saada näitlejaks, aga teekonnal oma teatrini juhtub nii mõndagi. Lavastusest ei puudu Kuldvõtmeke, Imede põld, Konnatiik, Kõrts ega Lollidemaa. Uute sõprade ja lõbusate lauludega leitakse uks võlumaailma. Laulusõnade autor Juhan Viiding ja muusika autor Olav Ehala.

Teatrikuu ja Buratino esietenduse puhul kutsub Rakvere teater koole ja lasteaedu korraldama Buratino-teemalist seiklusmängu. Esietenduse päevaks oli end mängule registreerinud üle 2000 lapse.

Hajaasustuse programmi toetusesaajate ring laieneb – Lääne-Viru voorust

Siseministeeriumi hajaasustuse programmist saavad tänavu koduse taristu väljaehitamiseks toetust taotleda kõik hajaasustusega maapiirkondades elavad majapidamised. Varem oli toetus mõeldud vaid lastega peredele.

Sel aastal toetab riik maaperesid kokku 1,78 miljoni euroga. Toetuse abiga saab välja ehitada veevärgi ja kanalisatsiooni, teha korda koduõuest suurele teele viiva juurdepääsutee või paigaldada autonoomseid elektrisüsteeme. Riigipoolsele toetusele lisandub kohalike omavalitsuste toetus ja kolmandikuga kogumaksumusest panustab taotleja ise.

Lääne-Viru maavanem kuulutab Lääne-Virumaal hajaasustuse programmi 2015. aasta vooru avatuks alates 9. märtsist 2015. a. Toetust saab taotleda majapidamisele, kus taotleja 1. jaanuari 2015 seisuga rahvastikuregistri andmetel elab.

Maksimaalse toetuse summa arvutamisel võetakse arvesse nii eelmistest hajaasustuse programmi voorudest kui ka aastatel 2010-2012 hajaasustuse elektriprogrammist ja veeprogrammist saadud toetuse summa. Taotlusi võetakse vastu alalise elukoha järgses kohalikus omavalitsuses. Taotluste esitamise lõpptähtaeg on 11. mai 2015. a.

Lääne-Viru maakonnas saavad taotlusi esitada Haljala, Kadrina, Laekvere, Rakke, Rakvere, Rägavere, Sõmeru, Tamsalu, Tapa, Vinni, Vihula, Viru-Nigula ja Väike-Maarja valdade hajaasustuses asuvate majapidamiste alalised elanikud.

“Kohalike omavalitsuste programmi menetlejate kontaktid on kättesaadavad Lääne-Viru Maavalitsuse kodulehel hajaasustuse programmi all ja programmdokument, lisamaterjalid ja taotlusvormid on leitavad Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kodulehel,” selgitas programmi maakondlik kontaktisik, Lääne-Viru Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna peaspetsialist Mari Knjazev, lisades, et hajaasustuse programmi 2015. aasta vooru infopäev toimub Lääne-Viru maavalitsuses 9. aprillil algusega kell 15:00.

2014. aastal esitati Lääne-Virumaal hajaasustuse programmis 79 projektitaotlust, neist rahastati 62. Riigipoolne toetus oli ligi 93 tuhat eurot, omavalitsused panustasid samuti ligi 93 tuhande euroga ning toetuse saajate omafinantseering moodustas üle 95 tuhande euro.

Kokku on üle kogu vabariigi läbi aastate hajaasustuse programmide abiga saanud vajaliku investeeringu teha ligi 5000 peret.

Tööinspektsioon avas kaks uut nõustamisbürood

Tööinspektsioon avas uued nõustamisbürood Karksi-Nuias ja Tapal. Nõustamisbüroodes hakkavad Tööinspektsiooni spetsialistid nõustama töötajaid ja tööandjaid töökeskkonda ning töösuhteid puudutavates küsimustes.

Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul on Tööinspektsiooni üks olulistest rollidest olla töösuhete osapooltele nõuandev koostööpartner ning lisaks e- lahendustele on oluline pakkuda ka silmast silma nõustamise võimalusi. Üle- eestiliste nõustamisbüroode loomine aitab pöörata rohkem tähelepanu mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete muredele, ennetada tekkida võivaid probleeme ning säästa ühtlasi nii tööandjate kui ka töötajate aega, pakkudes võimalikult kodulähedast nõustamisteenust.

Tööinspektsiooni nõustamistegevust finantseeritakse Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimustest ,,Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine” ning kokku avatakse 17 nõustamisbürood Eesti erinevates piirkondades – esimene neist avati käesoleva aasta jaanuaris Põltsamaal.

Lisaks Tööinspektsiooni büroodes ja kontorites toimuvatele vastuvõttudele saab töökeskkonnaalastele küsimuste kohta nõu küsida ka eesti- ja venekeelsel infotelefonil 640 6000, e-kirju on võimalik saata aadressile jurist@ti.ee ning kõiki tööelu puudutavaid teemasid käsitleb laiemalt portaal www.tööelu.ee.

Kadrina õllekonkursil rahvusvaheline žürii

Kadrina Saunaklubi poolt korraldatavale Eesti väikepruulide parima õlle väljavalimise konkursile on registereerunud 40 hindajat, andis teada peakorraldaja Ülo Kais.
Ajaloo teine konkurss “Kadrina hää õlu 2015” toimub 28. veebruaril kell 17 Kadrina Rahvamajas ja testimisel on Eesti väikepruulikodade aasta parimad õlled. Spetsiaalne õllemuusika tuleb taustaks Kadrina taidlejailt. Toimingut juhib õlleguru Karmo Tüür.
Klaasikunstnik Riho Hüti poolt valmistatud õllemedalite laureaatide väljakuulutamisele järgneb õhtu Kadrina saunas.
Viieteistkümne erineva väikepruulikodades pruulitud õlle hindajate nimekirjas on 40 meest ja naist, sealhulgas ka Moldova suursaadik Victor Guzun ning Soome Õlleliidu juht Heikki Kähkönen.
Esindatud on ka mitmed Eestis tegutsevad sauna- ja õlleklubid.
Pealtvaatajad on oodatud ja teretulnud. Sissepääs prii.
Rein Sikk

Maavanem otsib sotsiaalvaldkonna aasta tegu ja aasta tegijat

Lääne-Viru maavanem Marko Torm kuulutab välja maakondliku konkursi “Aasta tegu sotsiaalvaldkonnas 2014” ja “Aasta tegija sotsiaalvaldkonnas 2014”.

Konkursi eesmärgiks on tunnustada maakonna sotsiaalvaldkonna töötajaid ja organisatsioone, kes oma tegevuse ja uudsete lahendustega on kaasa aidanud abivajajate heaolu parandamisele.

“Tublide ja pühendunud inimeste märkamine on meie kõigi võimalus anda ühiskonnale midagi tagasi. Hoolimise ja tunnustamise kaudu anname omalt pool tõuke uute algatuste heaks. Tean, et meie maakonnas on sadu ja sadu sotsiaalvaldkonnas igapäevaselt südamega panustavaid inimesi – andkem nendest teada,” julgustab Lääne-Viru maavanem Marko Torm.

Aasta tegu sotsiaalvaldkonnas on tegevus, mis on aidanud kaasa sotsiaalse suutlikkuse kasvule maakonna kohalikes omavalitsustes, hoolekandeasutustes või vabatahtlike töötajate ettevõtmistes. Selleks võib olla tegu või algatus, mis on oluline sotsiaalvaldkonnas ja silma paistnud kohalikul, maakondlikul või üleriigilisel tasandil, sealhulgas uuenduslike ideedega. Loe edasi: Maavanem otsib sotsiaalvaldkonna aasta tegu ja aasta tegijat

Vinni vald kingib uutele vallakodanikele nimelised hõbelusikad

Täna, 21. veebruaril toimub Pajustis Vinni vallamaja saalis lusikapidu, kus Vinni vallavanem Toomas Väinaste kingib 45 beebi vanematele nimelised hõbelusikad. Vallavanem Toomas Väinaste sõnul jääb nimeline hõbelusikas last saatma kogu eluks ja meenutama talle tema koduvalda. Tänavuse lusikapeo saalikujunduse, väikese kontserdi ja peopiruka valmistas ette Vinni Lasteaed “Tõruke”. Üritust jääb meenutama ühispilt.

Vinni vald oma valla beebidele kinkinud nimelisi hõbelusikaid juba aastast 2004.

Hilje Pakkanen

Kadrina Saunaklubi tähistab EV aastapäeva

Teisipäeval, 24. veebruaril algusega kell 17 korraldab Kadrina Saunaklubi oma presidendi vastuvõtu Tristvere kohvikus – vastu võtab Kadrina Saunaklubi president Ülo Kais.

Vabapääs kõigile aatelistele pidulistele, igale tulijale pits viina ja eriline sakusment!

Lahemaal toimub metsatööpäev hobustega

Keskkonnaamet, Aaviku talu ja Eesti Hobusekasvatajate Selts korraldavad Lahemaal hobustega metsatööpäeva, kus räägitakse hobutöö ajaloost ja perspektiividest ning saab koos raskeveohobustega metsast palke välja vedada.

Metsatööpäev toimub 7. märtsil Kolgaküla rahvamajas ning seminari praktiline osa Aaviku talu metsamaal.

Seminaril esinevad ettekannetega metsandusega seotud inimesed ja hobusekasvatajad. Lauri Salumäe Rakvere Metsaühistust räägib talumetsade kasutusest looduskaitsealadel, Külli Rahu Keskkonnaametist metsaomaniku õigustest ja kohustustest kaitsealade majandamisel, Krista Sepp Eesti Hobusekasvatajate Seltsist tööhobuste aretusest, Ingrid Klein hobutöö koolitusest Järvamaa Kutsehariduskeskuses, Indrek Tust Stora Enso Eesti AS-st metsamaterjali olemusest, Eerik Väärtnõu kaitsealuste metsade kasutusest RMK-s ning Enn Rand Eesti Hobusekasvatajate Liidust raskeveohobuste kasutamisvõimalustest.

Pärast teoreetilist osa minnakse Aaviku talu metsamaale, et oma silmaga näha ja oma nahal kogeda, mida tähendab Eesti raskeveohobustega metsast palke välja vedada. Metsamaterjali kokkuvedu Aaviku talus juhendavad Ennu Tšernjavski, Andrus Andresson, Sven Miller ja Tuuli Sammelselg.

Ennu Tšernjavski,

Aaviku talu peremees

Rakveres avatakse Eesti esimene multifunktsionaalne rulluisulint, “Skill”

Rakvere Bont Rulluisuklubi tutvustab 12. veebruaril kelll. 16.00 Rakvere Spordikeskuses ainulaadset treeningvahendit, mida saavad kasutada erinevate spordialade esindajad. Antakse ülevaade masina otstarbest ja näidatakse erinevaid kasutusvõimalusi.

Rulluisulint “Skill” võimaldab harrastada sporti ka siis, kui õues ilm seda ei soosi ning on suureks abiks tehnika treenimisel ja kehatöö mõõtmisel. Masinal saavad treenida nii jooksjad (grupitreeninguna), rulluisutajad, rullsuusatajad, ratastoolisportlased kui ka rattasõitjad.

Rulluisulint on kolm meetrit lai ja võimaldab siseruumis treenida kiirusel kuni 60 km/h. Masin on ehitatud Rakvere Bont Rulluisuklubi liikmete initsiatiivil ja omavahenditest. Eriline tänu kuulub rulluisuklubi liikme Neeme Nõlvakule, kes oma kompetentsist ja entusiasmist masina ise kokku projekteeris ja ehitas. Koostöös Rakvere linna ja Rakvere Spordikeskusega leiti masinale sobiv ruum.

Eesti Rulluisuliidu peasekretäri sõnul on rulluisulindi ehitamisel tegu alles kahe aastase ja väga aktiivselt tegutseva klubiga. “Rulluisulindi “Skill” loomisega annab klubi alale märgatava panuse kiir-rulluisutamise arendamiseks Eestis. Rulluisulint võimaldab treeneril olla sõitja kõrval ja anda tehnika omandamisel vahetut tagasisidet otse sõidu ajal. Rulluisulint on väga võimas tööriist igaühele oma sõidutehnika parandamiseks. Rulluisulint on ainus sellelaadne seadeldis Eestis, Skandinaavias ja lausa terves Põhja -Euroopa regioonis, mis tekitab kindlasti huvi ja kutsub kohale ka sportlasi meie lähiriikidest.”

Koreograafide debüütsari PREMIERE`15 tutvustab tantsumaastiku tulevikulootusi

Uute koreograafide sarja PREMIERE seitsmes aastakäik toob 18.veebruaril Sõltumatu Tantsu Laval publikuni Maarja Tõnissoni ja Arolin Raudva loomingu. PREMIERE on Sõltumatu Tantsu Ühenduse sari koreograafidebüüdiks, kuhu igal aastal valitakse laekunud taotluste põhjal välja kaks koreograafi, kes saavad toetuse oma esimese tantsulavastuse väljatoomiseks Sõltumatu Tantsu Laval. 2015. aastal etenduvad PREMIERE raames Maarja Tõnissoni lavastus “Body Shift Body” ja Arolin Raudva lavastus “Dying to Become”.

Arolin Raudva on tantsukunstnik, kes ütleb ise end armastavat pompöössust ja skulpturaalsust. “Viskun ühest äärmusest teise, tegelen vahutava enese petmise ja lihasse lõikava aususega. Kaunistuste alt loodan leida üles tõelisi essentse.” Arolin on lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti eriala ning täiendanud end Islandi Kunstide Akadeemias kaasaegse tantsu erialal. Osaleb aktiivselt tantsijana erinevate koreograafide lavastustes.

Maarja Tõnisson on vabakutseline tantsukunstnik. Lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti eriala ning täiendanud end Berliini Kunstide Ülikoolis (HZT). Viimasel ajal on ta süvitsi tegelenud somaatiliste treeningute ning improvisatsiooniga. Teda huvitavad keha süsteemid, anatoomiline poeesia ja keha loomulik intelligentsus. Tants ja etenduskunstid on Maarja jaoks vahendiks meelte ja emotsioonide vabastamisel.

Varasemalt on PREMIERE püünele toonud tänaseks tunnustatud tantsukunstnikud Karl Saksa, Svetlana Grigorjeva, Üüve-Lydia Toompere ja Jaan Ulsti. PREMIERE koreograafid ja lavastused on kaasa rääkinud ka auhindande jagamisel. Karl Saksa PREMIERE-sarjas etendunud “Tšuud” nimetati 2010. aastal Eesti teatri aastaauhindade parimaks tantsulavastuseks. Svetlana Grigorjeva märgiti Eesti Sõltumatu Tantsu auhinna aasta tulijaks 2011. aastal PREMIERE raames etendunud “sõp rus est” lavastusega.

PREMIERE’15 lavastused esietenduvad 18. veebruaril kell 19 Sõltumatu Tantsu Laval, et siis tantsukunsti ärksamatele keskustele Eestis ring peale teha.

Etendused on Tallinnas 19, 25. ja 26. veebruaril, Rakvere Teatris 3.märtsil, Tartu Uues Teatris 4. märtsil ning Viljandis Tartu Ülikooli/Viljandi Kultuuriakadeemia black boxis 27. aprillil.

Üleskutse: Eesti 100. sünnipäevaks igale vallale TOP 10

Rein Sikk, Kadrina vallalehe Kodukant toimetaja

Tõenäoliselt on Kadrina üks esimesi omavalitsusi Eestis, kus rahvas selgitas avalikul hääletusel välja valla tähtsaimad vaatamisväärsused, parimad paigad kogemiseks, ilma mida nägemata pole te Kadrina valda näinudki. Tean ja näen: see lihtne samm on me inimeste kodupaiga patriotismi täna kenakesti õhutamas, oma väärtuste sisu selgitamas. Nii astus Kadrina teadlikult samasse ritta Londoni, New Yorgi ja Pariisiga, kus oma vaatamisväärsuste TOP 10 kogu ilmale näitamiseks ammu olemas, külalisi õhutamas.

[pullquote]Hinges loodan kogeda ja ajakirjanikuna jagada sellest kodupaiga patriotismi õhuta- vast liikumisest võrsuvat vaimutulu.[/pullquote]Kodutundele hoogu andnud samm polnud üldse raske, ega nõudnud suurt raha. Kuu aja jooksul detsembrist jaanuarini toimus kolmekümne võimaliku turismimagneti vahel hääletus valla raamatukogudes. Alevike ja külade kultuurikantsid jagasid paljundatud hääletuslehti rõõmu ning entusiasmiga. Lisaks said inimesed oma soosikuid valida vallaveebis, Google hääletuskeskkonda kasutades ja ka Faceboooki Kadrina kogukonnas. Kokku anti 2786 häält, mis on enam kui pool vallarahva arvust. Osaluse arvukuse üle võib uhkust tunda.

Nüüd on meil igale külalisele öelda, et valla vaatamisväärsuste tippu troonib Kadrina kirik, aga väärika koha said ka Neeruti mäed ja järved, Kadrina emakeeleausammas ja vabadussammas. Nüüd püüame oma TOPi hoolega levitada ja enesele oma väärtuste sisu ja lugu enam teadvustada, et seeläbi ka me külalised teaksid, mida virulased siinkandis hindavad.

Mu üleskutse on aga lihtne: Eesti 100 = TOP 10! Ehk valigem Eesti sajandaks sünnipäevaks igale vallale oma TOP 10. Vaimusilmas näen juba valdade veebikülgi ja voldikuid, buklette, kõigil kiri TOP 10. Hinges loodan kogeda ja ajakirjanikuna jagada sellest kodupaiga patriotismi õhutavast liikumisest võrsuvat vaimutulu. Imeilus oleks ju isamaa sajandal sünnipäeval hoida pihus üllitist, kuhu kõigi me omavalitsuste tähtsimad paigad talletatud. Toimetagem siis koos.

Olen tänulik iga teate eest, kus teil Eesti ja oma koduvalla asja ajades läheb. Veel parema Eestini!

rein.sikk@kadrina.ee

Koostöökonverents “Valgustatud linnad” Rakveres

Neljapäeval, 22. jaanuaril toimub Rakveres Pangamaja saalis, Turu plats 2, Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskuse ja MTÜ Eesti Kommunaalmajanduse Ühingu koostöökonverents VALGUSTATUD LINNAD.

Täpne päevakava!

Suvine juubelilavastus vajab kostüümiabi

Fotol: Virumaa Rahvaülikooli õpilased ja õpetajad kooli ees. Allikas: SA Virumaa Muuseumid

Käesoleva aasta augustis saab Kunda mõisas lavaküpseks spetsiaalselt Virumaa Rahvaülikooli juubeliks kirjutatud lavastus “Maili. Virumaa Rahvaülikooli lugu”. Kuna etenduse osaliste hulk on päris suur ning koosneb peamiselt vabatahtlikest harrastajatest, koguvad Virumaa Rahvaülikooli Selts ja Ranna-Viru Rahvateater täiendust oma kostüümilaole.

Eriti oodatud on erinevad ennesõjaaegsed või neile sarnased riietusesemed ja ajastutruud aksessuaarid. Neid võib pakkuda ka laenuks.

Meeste…

… vestid (soovitavalt ülikonnavestid);
… kõrge värvliga ülikonnapüksid (vanaisade tüüpi);
… pintsakud;
… kaabud, sonimütsid;
… portfellid;
… kirsad, saapad (ka nõukogude sõjaväe aegadest);

Naiste…

… ennesõjaaegsed pluusid, seelikud, jakid vms esemed;
… nö vanaemade lakaga põlled;
… kübarad.

Viruma Rahvaülikooli Seltsi juhatuse esimehe, Kaido Veski sõnul on proovisaalis olev näitemäng olemuselt ajalooline fiktsioon, nukra alatooni, kuid rõõmsa pealispinnaga vabaõhulavastus, mis kõneleb aastatel 1925-1940 Kunda mõisas tegutsenud esimesest nn maa-tüüpi rahvaülikoolist.

“Selle tegelased on enamuses küll reaalselt eksisteerinud, kuid tegevus kätkeb endas nö näitemängu näitemängus – ülevaadet kooli tegevusest, tolle aja inimeste omavahelisi suhteid, ajaloolist aktsenti ning ääretult kaunist armastuslugu,” lisas Veski.

Etenduse lavastajaks on Tiit Alte, peaosalisteks Carmen Mikiver, Tarvo Sõmer, Margus Mankin, Kaido Veski, Tea Parts ja Tauno Küngas. Lisaks löövad lavastuses kaasa harrastusnäitlejad üle terve Eesti ning rahvatantsijad, -muusikud ja laulukoorid Virumaalt. Etendust mängitakse neljal korral, ajavahemikul 5.-8. augustini Kunda mõisas.

Ühendust saab seltsiga aadressil selts@selts.ee või telefonitsi numbril +372 5656 7467. Kindlasti tasub silma peal hoida ka seltsi veebilehel aadressil www.selts.ee.

Tamsallu rajatakse projekti “Eesti 100 tamme” esinduspark

Viiralti tamm Viljandis. Allikas: puhkaeestis.ee

Vana aasta viimasel päeval kuulutas Tamsalu vallavalitsus koostöös Eesti Arhitektide Liidu ja Riigikantseleiga välja maastikuarhitektuuri võistluse, mille eesmärgiks on leida ideekavand Tamsalu 100 tamme pargi rajamiseks. Sellest saab ühtlasi EV 100 juubeliprogrammi raames toimuva projekti “Eesti 100 tamme” esinduspark. Park on kavas riigi toel välja ehitada vähemalt aastaks 2018. Riigikantselei algatusel on Eesti Vabariigi 100. juubeliaastaks plaanis rajada üle Eesti 100 tamme tammikuid – need on pargid, alleed või tammesalud, kus igaühes kasvab sada tamme. Esialgse kava kohaselt istutatakse igasse maakonda vähemalt üks tammik koolinoorte ja omavalitsuste koostöös. Selleks on andnud nõusoleku igast maakonnast vähemalt üks kool ja omavalitsus.

Tamsalu 100 tamme park on plaanis kujundada ja ehitada antud programmi esinduspargiks, see on ka esimene omataoliste seas. Tamsalu valiti esinduspargi kohana välja nii nimemaagia kui ka Eesti keskse asupaiga tõttu. Park rajatakse Tamsalu vallavalitsuse poolt Riigikantselei toel. Tamsalu 100 tamme pargi ideevõistlusel on oodatud osalema juriidilised isikud, kelle asukoht on Eesti, mõni muu Euroopa Liidu liikmesriik, muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (GPA) ühinenud riik, samuti nimetatud isikutest moodustatud konsortsiumid (ühisosalejad). Ideekavandi esitamise tähtaeg on 10. märts 2015 kell 16.00. Võistlustulemused avalikustatakse 27. märtsil 2015.

Ideekavandis on muuhulgas palutud esile tuua pargi erinevad aktiivsustsoonid ja kasutused, planeerida teedevõrk ja pinnakatted, haljastus, valgustuselahendus, liiklus- ja parkimiskorraldus, juubelitammiku istutusplaan, pargis asuva Kukelossi varikatuse ja välilava kujundus jm. Lisainfo ja täpsemad tingimused maastikuarhitektuurivõistlusel osalemiseks leiab Riigihangete registrist viitenumbriga 158527.

Rohkem infot tammeparkide projekti kohta: https://riigikantselei.ee/et/eesti-100-tamme.

Täna tähistatakse Eesti Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva 95. aastapäeva

Julius Kuperjanovi hauasammas Tartus Raadi kalmistul. Foto: Tartu linnavalitsus

3. jaanuaril toimub Eesti Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva 95. aastapäeva tähistamine mitmel pool Eestimaal. Tapa linnas tullakse mälestuspäeval kokku Tapa linna vanal kalmistul leitnant Hans Koiva kolme tundmatu sõduri kalmul ja hiljem ka Tapa linna uuel kalmistul Imastu Sõjainvaliidide rahulal. Teenistust peab 1. jalaväebrigaadi kaplan kapten Arvo Orav.

Päeva tähistuseks süüdatakse mälestusküünlad kõikide vabadussõja mälestusmärkide juures.

Rakvere teatris esietendub “3 õde”

Andres Noormets toob Rakvere teatri lavale 10. detsembril esietenduva Anton Tšehhovi krestomaatilise näidendi.

“3 õde” on draamaklassika tüvitekst noortest naistest, kes on elu argipäeva kinni kleepunud ega leia sealt teed välja. Nende armastuseotsing on nii intensiivne, et võtab silme eest mustaks ja pea ringi käima: päevad kihutavad õhtusse nagu kiirrongid mööda tuleviku Rail Balticut. Näod ja jaamad vilksatavad mööda, ainult unistused ja lootused jaksavad kaasa kumiseda.

Lavastaja sõnul on klassikasse kuuluvad tekstid püsiva väärtusega ja alati nüüdisaegsed.

“Need on etalonid, millega aega ja olemist ikka üle mõõta tasub,” lausus Noormets. ” Sedakaudu paistavad selgesti kätte asjad, mida maksab hoida ja millel minna lasta, paistab praeguste asjade tase ja vorm”.

Laval on pea terve Rakvere Teatri trupp ja külalisena lööb kaasa Meelis Rämmeld.

Kadrina otsib, kus on valla vaatamisväärsuste TOP 10

Kadrina vald Virumaal otsib oma vaatamisväärsuste toppi ehk tippu. Teisitisõnu neid kümmet objekti, mida vaatamata ei saa Kadrina vallast korralikku ülevaadet ega arusaama.

Vähem kui kaks nädalat kestnud häältamine nii Facebooki keskonnas kui ka vallaveebis on kokku toonud enam kui pooltuhat häält 30 Kadrina valla objektile, mida said välja pakkuda ka vallakodanikud.

TOP 10 nimekirja Kadrina vallas kandideerivad näiteks Neeruti mäed, Neeruti järved, Neeruti mõis, Neeruti Kalevipoja monument, Viitna järved, Viitna kõrts, Viitna Arturi šašlõkibaar, Kadrina vabadussammas ehk mälestuskalju, Kadrina emakeele ausammas, Kadrina kirik, Kadrina rahvamaja, Kadrina jaamahoone, Kadrina keskkool, Neeruti seltsi seltsimaja, Kadrina saun, Kadrina paisjärv, Vohnja kool ja mõis, Udriku mõis, Kolu mõis, Kadrina hobujõu ausammas, Hulja Männi äri, Arbavere mõis, Ohepalu kaitseala j.t.

Detsembri teisest poolest saab hääli anda ka kirja teel ja valla raamatukogudes, täpsem info ilmub vallalehes Kodukant.

Kardina valla vaatamisväärsuste TOP10 selgub jaanuari teiseks pooleks, kui see kuulutatakse välja vallalehes.

Hääletada saab Facebookis: https://www.facebook.com/groups/kadrina/permalink/760751783973370/?qa_ref=qd

Lisaks vallaveebis: http://www.kadrina.ee/atp/index.php?id=37819

Neljapäeval Rakveres loodusõhtu
“Jäälind – Eesti jõgede pärl”

Selle aasta viimane loodusõhtu toimub Tallinna ülikooli Rakvere kolledži saalis (Pikk 40, Rakvere) 11. detsembril kell 18. Jäälinnust räägib Eesti Ornitoloogiaühingu hariduse ja teavituse spetsialist Riho Kinks.

Jäälind on üks kaunimaid ja huvitavamaid linde, keda kutsutakse ka jõgede kalliskiviks. Ta on valitud Eesti 2014. a linnuks. Loodusõhtul räägitakse jäälinnust ja tema elust, mida jäälinnuaasta puhul teada saadud. Näha saab jäälinnu joonisfilmi ja kauneid fotosid.

Üritust toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Osalemine tasuta.

Vägev väliköök valmis vastu talve

Värske valge õhuke lumekate ja rõõm pehmest talveilmast meelitasid 29.novembril palju lapsi koos vanematega Mõedaka kelgunõlvale sportlikku laupäeva veetma.

Kelgutati, tehti tuubi- ja lumelaua sõitu, kes soovis, sai discgolfi mängida. Lapsi lõbustas sõbralik tiiger.

Tandemsuusatamise palju koomilisi hetki pakkuva võistluga avati MTÜ Mõedaku vastvalminud vägev väliköök. Perenaine Evi Torm oli valmistanud kuuma tee, puuviljaglögi ja maitsvad suhkrumandlid ning tellinud soolaste ja magusate kringlite valiku lumel lustinute kosutamiseks. Kaminatule paistel oli mõnus käsi soojendada.

Suusarajad vajavad veel lumekatte paksenemist, kuid talispordi hooaja võib julgesti kuulutada avatuks.

Rakvere Jazzukohvikus toimub kitarrimuusika õhtu

Kitarrivirtuoos Oleg Pissarenko koos oma instrumentaalansambli liikmetega. Foto: Rakvere Jazzukohvik — Kitarrivirtuoos Oleg Pissarenko koos oma instrumentaalansambli liikmetega. Foto: Rakvere Jazzikohvik

Reedel, 28. novembril astub Rakvere Jazzukohvikus publiku ette ERRi aasta muusik 2013 tiitliga pärjatud kitarrivirtuoos Oleg Pissarenko koos oma instrumentaalansambliga.

Juba 10 aastat muutumatuna püsinud koosseisus, ühes Raun Juurikase, Mihkel Mälgandi ja Ahto Abneriga loob Pissarenko oma erilise maailma, esteetilise mini-universumi, millest sünnib helidega täidetud maagia.

Kollektiiv on välja andnud 4 albumit: “The Book’s Burning” (külalistena lauljatar Hedvig Hanson ja saksofonist Deniss Pashkevich),“Valguse värvid” (koostöös Tõnis Mägiga), live – salvestis “Prii lapse ilm” ja “Kes Sa Oled”.

Pissarenko on öelnud, et tema muusika on minimalistlik, põhinedes jazzi traditsioonidel, samas püüdes olla vaba eelarvamustest ja taotlustest midagi kellelegi tõestada. Seda heliversumit ongi raske nimetada jazziks, vähemalt selle klassikalises mõistes. Essentsist kumab nii 70-ndate instrumentaalrokki, post-punk’i elemente kui ka sügavalt meditatiivset. Harmooniline ja voolav muusika võib transformeeruda ühel hetkel gruuvikaks ja energiliseks eneseväljenduseks, leides lõpuks ikkagi tee tagasi vaiksemasse mõtisklusse.Kasutatud helide vaoshoitus ei takista väljendamast eredaid emotsioone, tabades kuulajat iga heliga otse südamesse.

Oleg Pissarenko bändi muusikat on kirjeldatud kui „aegamisi õidepuhkev rõõm”, „light-nirvana”, „läbipaistev jazz” ja „midagi enamat kui muusika”.

Maagiliste helidega täidetud kitarrimuusika õhtu saab Rakvere Jazzukohvikus alguse kell 22.00.

Allikas: Rakvere Jazzukohvik