Verekeskus ootab doonoreid 8. detsembril
Rakvere kultuurimajja

Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskus ootab nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama 8. detsembril kella 10-14 Rakvere kultuurimajas (Kreutzwaldi 2) toimuvale doonoripäevale.

” Verekeskus tähistab jõulukuud eriliselt – pakume doonoritele piparkooke, mandariine, jõuluglögi ning toimub jõululoterii, kus jõulumeeleolu aitavad luua enam kui 30 Eesti ettevõtet, muuseumi ja teatrit,” ütles verekeskuse arendusjuht Ülo Lomp. “Kõigi detsembris verd loovutanud doonorite vahel loositakse välja Tallinki poolt välja pandud Tallinn-Stockholm-Tallinn kruiis neljale.”

Eesti reisirongiliiklust korraldav Elron tänab sel aastal Eesti elu edendajaid ja pakub neile poole soodsamat reisimisvõimalust detsembri esimeses pooles  7.-20. detsembrini terves Eestis ükskõik millisel marsruudil poole soodsamalt. Sooduspiletit saab osta ainult rongist ning soodustused ei summeeru, kuid Elroni Kuu Kangelase tavaklassi pilet kehtib vabade kohtade olemasolul ka I klassis.

Viimati olli Rakveres doonoripäev 24. novembril ning siis soovis annetada verd 72 inimest, tervislik seisund lubas verd loovutada 66 doonoril ning kokku sai ligi 30 liitrit hinnalist verd.

Doonoriks sobib terve, puhanud ja söönud ning vähemalt 50 kg kaaluv inimene vanuses 18-60 eluaastat, kes on Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis elamisloa alusel üle ühe aasta.
Verekeskus julgustab doonoreid verd loovutama regulaarselt, kolm-neli korda aastas. Meestel peab kahe vereloovutamise vahel olema 60 päeva ja naistel soovitavalt 90 päeva.

Iga vereloovutus aitab vähemalt kolme patsienti. Doonorite verd kasutatakse rasketel operatsioonidel ja sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning paljude teiste haiguste puhul. Doonorivere toel on võimalikud teha ka paljusid plaanilisi operatsioone, mida muidu liiga suure verekaotuse kartuses ei saaks sooritada. Eesti haiglates tehakse vereülekanne ligi 20 000 patsiendile aastas.

Lisainfot saab verekeskuse kodulehelt www.verekeskus.ee ning Facebooki fännilehelt “Doonorid ja Sõbrad”

Kadrinas tähistatakse Otto Strandmani 140. sünniaastapäeva

Pühapäeval, 29. novembril meenutatakse ministrite osalusel Kadrina kandist pärit Eesti Vabariigi esimest peaministrit ja riigivanemat Otto Strandmani tema sünnipäeval.

Jaan Kolberg (fotol) on dokumentaalfilmi 16 küünalt autor Foto Urmas Saard
Jaan Kolberg (fotol) on dokumentaalfilmi “16 küünalt” autor. Foto: Urmas Saard

Koostöös Kadrina vallavalitsusega kutsub Konstantin Pätsi muuseum tähistama riigimehe austajad Vandu külas asuvasse Strandmani sünnipaika, kus minister Marko Pomerants asetab riikliku pärja ja kõneleb endine välisminister Trivimi Velliste. Kohal viibivad Strandmani sugulased, Kadrina valla juhid, Kadrina raamatukogu ja Neeruti seltsi juhatajad, Konstantin Pätsi Muuseumi liikmed ja sõbrad.

Kolmveerand tundi hiljem leiab aset vestluskoosolek Kadrina Kirjandusklubis ehk raamatukogus, samas on avatud riigivanemate näitus ning näidatakse lühifilmi Otto Strandmanist.

Velliste selgitab, et Pärnust pärit filmilavastaja Jaan Kolberg on loonud koos kooliõpilastega Eesti riigivanematest dokumentaalfilmi, mis jutustab16-st Eesti riigivanemast. Film on vaadatav tervikteosena, aga soovi korral võib näha iga riigivanemat puudutavat lõiku ka eraldi. See võimaldab ajalootunnis valida materjali ja kasutada vastavalt vajadusele. Jälgides 16 riigivanema elulugu märkame, et mitte ükski neist ei surnud oma kodumaal loomulikku surma. 9 inimest vangistati, saadeti külmale maale, hukati ja maeti üldjuhul nimetusse hauda. Viiel õnnestus põgeneda välismaale. Otto Strandman võttis endalt elu pärast seda, kui oli saanud kutse ilmuda NKVD-sse. Meie rahvas peab teadma oma juhtidest ja praegu võime öelda, et neid ei ole unustatud. Film on hästi päevakohane, kuna kahjuks pole kuhugi kadunud ilmselged ähvardused meie riigi iseseisvuse suhtes.

Film on üks osa projektist “Õppides ajaloost”, mille teostamist on toetanud Kodanikuühiskonna sihtkapital, haridusministeerium ja kultuurkapital.

Urmas Saard

Isetehtud meedia seob koolipere tervikuks

Kristel Külmallik
Kristel Külmallik

Kristel Külmallik, Tapa gümnaasiumi meediahuviline

Saabuvad üritused, uued tunniplaanid, koosolekud, tähtsad teadaanded – kõik see peab jõudma koolipereni. Aga kuidas? Koolis toimuv vajab kajastamist, kuid pole kedagi, kes sellega tegeleks. Klassijuhatajad on tehtud infokandjaiks, kes enda jadirektsiooni jaoks tähtsat infot õpilastele edasi räägivad.

Tihtipeale jääb nii palju asju aga kahe silma vahele ja jutt jääb poolikuks. Kuid sellele kõigele on üks väga lihtne lahendus – luua kooli meediagrupp! Minu koolis, Tapa gümnaasiumis, kajastab igapäevaselt kõike vajalikku ja põnevat kooliraadio. Lisaks ilmub iga veerandi lõpus koolileht, mis annab ülevaate tähtsamatest sündmustest. [pullquote]Iga kool vajab enda meediatiimi.[/pullquote]

Raadio- ja ajalehetiim on koolis nii populaarseks saanud, et ilma nendeta ei kujutata koolielu enam ettegi. Iga kool vajab enda meediatiimi. Nii jõuab kõik vajalik kiirelt ja kergelt iga õpilase ja õpetajani. Kuuldes vahetunnis kõlaritest, et tulemas on tähtis teadaanne, siis paratamatult jäädakse seda kuulama. Raadio räägib noortele mitte ainult koolis toimuvast, vaid ka üleüldiselt suurematest uudistest, lahedatest kogemustest ja igasugustest konkurssidest ning üritustest, kus on igaühel võimalik osaleda.

Kui koolis on valikainena meedia või õpilastel on võimalus ise meediat edastada, annab see õpilastele väga suure võimaluse arenemiseks. Käes on aeg tuua koolimeedia igasse kooli.

13.-15. novembrini toimus Võru gümnaasiumis meedialaager koolinoortele üle Eesti. Lugu on pärit  laagritöö tulemusena ilmunud ajalehest Wõrovahtsõ.

Kutse simmanile: Lahemaa Rahwamuusikud 40

Lahemaa Rahwamuusikud esinemas Palmse kõrtsis, esiplaanil on eesti torupillidel musitseerimas Viivi Voorand ja Lehar Lepler. Foto: Avo Seidelberg

Juubelituuril lustime:

Tartus kolmapäeval, 4. novembril kell 20 Tiigi Seltsimajas koos Tartu tantsuklubiga;

Viljandis laupäeval, 14. novembril kell 16 Viljandi Pärimusmuusika Aidas;

Palmsesse ootame ansambli endiseid liikmeid laupäeval, 28. novembril kell 16.

Oma osavõtust anna kindlasti teada Ingridile (ingrid.nurmsalu@gmail.com).
Mõnesse Virumaa kooli jõuame ka.

[pullquote]

Pill hüüab pinu taga,
toru hüüb toa taga…

[/pullquote]

Loe edasi: Kutse simmanile: Lahemaa Rahwamuusikud 40

Päris Pandivere loob valdade piire ületavat sidusust

Nädalavahetusel seltsingu Päris Pandivere moodustanud Pandivere koostööpiirkonna turismiedendajate hinnangul vajavad erinevates turismi käsitlevates dokumentides ja avaldustes rõhutatud sõnad koostöö ja kaasamine reaalsuses enam toimivat sisu ja vormi. Koostööd ja ühisturundust pärsib piirkonna omavalitsuste ühtse ning toimiva turismi- ja puhkemajanduse arengukava puudumine.

Seltsing Päris Pandivere peamiseks eesmärgiks on ühiselt emotsioonide kaudu tutvustada Pandivere pärandit ja väärtusi. Seltsingu asutajad näevad koostööpiirkonda ühtsena ja turundust valdade piire ületavana. Plaanis on algatada Pandivere piirkonna turismi ja puhkemajanduse arendamise strateegia kaasajastamine. Taolise nimega dokument on omavalitsuste ja TÜ Pärnu kolledži koostöös valminud aastateks 2005-2014, kuid selles kirjeldatu pole viidatud ajavahemikul jteostunud.

Virumaa lõunaossa jääv Pandivere koostööpiirkond on oma pärandi poolest selgelt eristuv ja tihedama ühtse turismiturundusvõrgustiku tekkimine on igati loogiline ja vajalik samm. Nii näiteks nagu Ida-Virumaalt tuleb enamike meie riigi elanike elekter, pärineb valdav osa joogiveest Pandiverest. “Kui keegi meil siin vette soristab, siis joob seda kogu Eesti,” visualiseeris Pandivere tähtsust MTÜ Ökokratt juhatuse liige ja Puhta Vee Teemapargi eestvedaja Priit Adler.

Loe edasi: Päris Pandivere loob valdade piire ületavat sidusust

Vinni vald peab sünnipäeva

Vinni vallamajaTäna saab Eesti üks vanemaid kohalikke omavalitsusi Vinni vald 25-aastaseks.

Algusaastatel oli Vinni vald suurima rahvaarvu (6500) ja pindalaga (ligi 500 km²) vald Eestis. Praegu on Vinni vald suurima pindalaga vald Lääne-Virumaal. Elanikke elab Vinni vallas ligi 5000.

 Tagantjärele vaadates otsustati tookord arukalt suurema omavalitsuse kasuks, seda nii pindalalt kui ka rahvaarvult. Suurel vallal on suurem eelarve, mis võimaldab ette võtta suuremaid töid ning kodanikule nõu ja jõuga abiks olla,” ütles Vinni vallavanem Toomas Väinaste. Loe edasi: Vinni vald peab sünnipäeva

Austria uus suursaadik väisas Lääne-Virumaad

Maavanem Marko Torm (paremal) kinkis teda külastanud suursaadikule kohaliku ettevõtte Liliina linasest materjalist hommikumantli.

Uus Austria Vabariigi suursaadik Eestis Doris Danler külastas Lääne-Virumaad ja kohtus maavanem Marko Tormi ning Estonian Cell ASi juhtkonnaga.

Maavanem Marko Torm tutvustas Doris Danlerile maakonna haldusterritoriaalset korraldust ja rääkis maakonna eripäradest. Üheskoos arutati turismi, kultuuriürituste, kõrghariduse, põllumajanduse ja pagulastemaatika üle ning kaardistati koostööpunkte.

Torm pidas märgiliseks, et suursaadiku poolt valiti Lääne-Virumaa teise maakonnana külastuse vääriliseks. “Nii Estonian Cell Austria investorite investeeringuobjektina kui ka maakond oma eripäradega mängisid siin kindlasti suurt rolli. On suurepärane näha erilisi inimesi toimetamas oma riigi nimel ja usun, et koostöö Austria suursaatkonnaga läheb meil aina paremaks ning sellest koorub välja ka praktiline kasu meie maakonna erinevate valdkondade esindajatele. Eeskätt pean silmas turismi- ja kultuuritemaatikaid. Sisuliselt leppisime juba kokku saatkonnapoolse kultuuridessandi meie järgmise suve Baltoscandali teatrifestivalile. Samuti püüame olla saadiku ja saatkonna kaudu atraktiivsed ja nähtavad ka võimalikele lisainvesteeringutele maakonda,” sõnas Torm. Maavanema sõnul jäi saadik külastusega väga rahule.

Päeva teisel poolel siirdus suursaadik Rakverest edasi Kundasse, kus tal olid kohtumised kokku lepitud Estonian Cell ASi juhtkonnaga. Nimelt on AS Estonian Cell viimaste aastakümnete suuruselt teine välisinvesteering Eestisse. Tühjale platsile rajatud puitmassitehase investeeringu algmaksumus oli 153 miljonit eurot ja ettevõtte ainuomanik on Austria päritolu Heinzel Holding GmbH.

Estonian Cell Asi juhatuse liige Siiri Lahe märkis, et Doris Danler oli väga huvitatud tehase käekaigust ja väljakutsetest energiamaastikul ning lubas omalt poolt toetada ettevõtte valupunktide kommunikeerimist kohtumistel erinevate ministeeriumite esindajatega.

Vest-Agderi kunstistipendium ootab Lääne-Virust ettepanekuid

Lääne-Viru sõprusmaakond Vest-Agder Norrast annab kaheksandat korda välja stipendiumi Lääne-Virumaal tegutsevale kunstnikule.

Lääne-Viru maavalitsus ootab ettepanekuid selle kohta, keda innustada tänavu Vest-Agderi kunstistipendiumiga. Stipendiumi eesmärgiks on kaitsta ja edendada kultuuri- ja kunstikeskkonda maakonnas ning anda kohalikule kunstnikule võimalus edasi areneda. Stipendium võib jaguneda mitme kandidaadi vahel.

Vest-Agderi kunstistipendiumi kaudu on varasema seitsme aasta jooksul toetatud 11 Lääne-Virumaa inimest. Mullu sai stipendiumi noor instrumentalist Ingely Laiv.

Stipendiumi taotlus peab sisaldama kunstniku isikuandmeid (sh pangakonto number), loetelu 2015. aasta tähtsamatest töödest-projektidest ja kirjeldust stipendiumi kasutamise kohta. Lääne-Viru maavalitsuse poolt moodustatud komisjon valib esitatud kandidaatide seast vähemalt ühe kunstniku ning esitab kandidaadi andmed edasi Vest-Agderile. Otsus tehakse teatavaks hiljemalt 1. detsembriks.

Lääne-Viru maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakond ootab vabas vormis taotlusi märgusõnaga “Vest-Agderi kunstistipendium” 30. oktoobriks elektrooniliselt aadressil haridusosakond@laane-viru.maavalitsus.ee või postiaadressil F. R. Kreutzwaldi 5, 44314 Rakvere.

Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskus avab uksed

9. oktoobril toimub Rakvere Targa Maja hoone avakonverents ning pidulik lindilõikamine.

Konverents keskendub intelligentse hoone ja targa linna kontseptsioonile, erilist tähelepanu pööratakse liginullenergiamajale. Lisaks tutvustatakse Eesti juhtivate ülikoolide poolt tehtud temaatilisi uurimistöid.

Konverentsi peaesinejaks on Siim Kallas , kes räägib lähemalt Euroopa Komisjoni initsiatiividest targa linnaruumi ja jätkusuutliku arengu valdkonnas.

“Targa Maja keskuse rajamine on paistnud võimatu missioonina paljudele,” sõnas SA Virumaa Kompetentsikeskus juhatuse liige Kalle Karron 2012 aastal. “Käivitada tehnoloogiate arendamisele fookustatud teadus- ja arenduskeskus piirkonnas,
kus majandust on ajalooliselt vedanud low-tech-ettevõtted, on kahtlemata ambitsioonikas ettevõtmine.”

 

Verekeskus kutsub rakverlasi doonoripäevadele

image001(4)Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus ootab nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama 13. ja 27. oktoobril kella 10-14ni Rakvere kultuurikeskuses (Kreutzwaldi 2) toimuvatele doonoripäevadele.

Regionaalhaigla verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp juhib ühtlasi tähelepanu, et johtuvalt haiglate tellimustest on viimasel ajal eriti suur nõudlus kõigi veregruppide reesusnegatiivse vere suhtes, kuid täiendamist vajavad ka kõigi teiste veregruppide verevarud.

Viimati käis Regionaalhaigla verekeskus Rakveres 15. ja 29. septembril ning siis külastas doonoripäevi kokku 125 inimest, tervislik seisund lubas verd loovutada 107 doonoril ning kogusime ligi 40 liitrit hinnalist nestet.

Doonoriks sobib terve, puhanud ja söönud ning vähemalt 50 kg kaaluv inimene vanuses 18-60 eluaastat, kes on Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis elamisloa alusel üle ühe aasta. Verekeskus julgustab doonoreid verd loovutama regulaarselt, kolm-neli korda aastas. Minimaalne kahe vereloovutamise vaheline aeg peab olema 60 päeva, naistel soovituslikult 90 päeva.

Iga vereloovutus aitab vähemalt kolme patsienti. Doonorite verd kasutatakse rasketel operatsioonidel ja sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning paljude teiste haiguste puhul. Doonorivere toel on võimalikud ka paljud plaanilised operatsioonid, mida muidu liiga suure verekaotuse kartuses ei saaks sooritada. Eesti haiglates tehakse vereülekanne ligi 20 000 patsiendile aastas.

Lisainfot saab verekeskuse kodulehelt www.verekeskus.ee ning Facebooki fännilehelt “Doonorid ja Sõbrad”

Kevadjooksjad kogusid Vinni perekodu lastele 1500 eurot

Heategevustšeki üleandmine. Foto: Ain Liiva
Heategevustšeki üleandmine. Foto: Ain Liiva

 Laupäeval, 16. mail Rakveres MTÜ Rakvere Maraton eestvõttel toimunud viie kilomeetri pikkune heategevuslik kevadjooks kogus Vinni Perekodu lastele sporditarvikute soetamiseks ja laste suviste ekskursioonide rahastamiseks 1500 eurot.

Võistluse peasekretäri Riina Ignatovi ütlusel tegi tänavu Vinni perekodu lastele head ligi 200 särasilmset liikumise sõpra. “Suur tänu kõigile, kes kaasa lõid, nii noored, kui vanad. Ülla eesmärgi nimel saab teha suuri asju. Suur-suur aitäh kõigile,” sõnas võistluse peasekretär Riina Ignatov.

Läinud aastal kogunes samalaadse rattaööga 3635 eurot, mis läks Virumaa naiste tugikeskusele. Siis tuli rajale 706 ratturit. Veel enne seda toetati heategevusliku liikumisüritusega Rakvere Lille kooli vaimupuudega lapsi 3000 euroga. Lisaks on sama vabaühendus toetanud ViKe kergejõustikuklubi andekaid noori, paljulapselisi peresid Lääne-Virumaal ja teisi häid algatusi.

Lastefondi toetusel aitas vald asenduskodusse sattunud lastel koju naasta

SA TÜ Kliinikumi Lastefond toetas Rägavere vallavalitsuse pilootprojekti “Lapsed tagasi koju”, mille raames võimaldati ajutiselt vanemlikest õigustest ilma jäänud lapsevanematele tugi- ja nõustamisteenuseid, et perest eraldatud lapsed koju tuua.

Eelkooliealised lapsed paigutati 2014. aasta juulis ajutiselt asenduskodusse vanemate alkoholiprobleemi ning puudulike sotsiaalsete oskuste tõttu. Peale seda tegid vanemad elus pöörde: alustasid alkoholisõltuvuse ravi ja käisid fondi toel perenõustamisel, et õppida suhtlema omavahel ja lastega, toime tulema ilma alkoholita ning vastutust võtma laste tuleviku ees. Lisaks asuti tööle ja hangiti perele suurem korter – eesmärgiks oli lapsed koju tagasi tuua.

“Uurides kolleegide käest, kui palju on teistes valdades peresid, kes soovivad oma lapsi asenduskodust tagasi, selgus, et valdavalt ei taheta. Minu kogemus kõnealuse perega aga näitab, et neid leidub,” räägib Rägavere valla sotsiaaltöötaja Kersti Suun-Deket. “Kuid nad vajavad oskusi, kuidas hakkama saada ning ennetada ja lahendada nii omavahelisi kui lastega seotud probleeme.”

Erinevalt Põhjamaadest ei ole Eestis veel üle-eestilisi spetsiaalseid positiivse vanemluse programme. Suun-Deket lisab, et sotsiaalministeerium on kaks seesugust koolitusprogrammi küll juba sisse ostnud, kuid need lähevad käiku kõige varem tuleval sügisel. Perel polnud aga nii palju aega, sest kohus laste hooldusõiguse üle toimus aprilli alguses.

Loe edasi: Lastefondi toetusel aitas vald asenduskodusse sattunud lastel koju naasta

Südamenädala tegevused Lääne-Virumaal

Maavanema üleskutse – liikuda saab aastaringselt ja igal pool. Autor: Ain Liiva

Eestis juba 23. korda toimuv südamenädal kutsub südmehaigustesse haigestumist liikumise abil ennetama. Lääne-Virumaal on südamenädala tähistamisega liitunud mitmed omavalitsused – nädala jooksul korraldatakse tervisekõnde, jookse, treeningute tutvustusi ning loenguid.

Lääne-Viru Maavalitsuse tervisedendaja Kaidy Aljama sõnul on südamehaiguste peamised riskitegurid vähene liikumine, suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine, vähene puu- ja köögiviljade ning liigne soolatarbimine. Eemisel aastal läbi viidud Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu kohaselt on jätkuvalt probleemsed eestimaalaste kehalise aktiivsuse näitajad. Üldse ei tegele tervisespordiga 39 protsenti meestest ja 32 protsenti naistest, kuigi nad seda tervise tõttu teha saaksid.

Tervisedendaja ütlusel sobivad tervisetreeninguks kõige paremini kepikõnd, sörkjooks, kiire kõnd, ujumine, jalgrattasõit, tantsimine, sõudmine, uisutamine ja rulluisutamine. Kehaline aktiivsus normaliseerib vererõhku, vähendab “halva” ja suurendab “hea” kolesterooli taset, langetab tromboosiriski, kehakaalu ning parendab meeleolu.

Lääne-Viru maavanem Marko Tormil on heameel, et südamenädal aitab enam teadvustada liikumise ja aktiivse elustiili vajalikkust. “Tänapäeval on paljud meist kiire elutempo ja erinevate kohustuste küüsis. Liikumine ja värskes õhus, perega koos, veedetud aeg aitab maandada pingeid, suurendab õnnetunnet ja parandab tervist. Võime liikuda ja tunda ennast hästi on kingitus ja võimalus, mitte kohustus. Sellisena tulebki seda võtta ja väärtustada,” mõtestab südamenädala lahti maavanem Marko Torm. “Kindlasti on meil paslik oma südame peale mõeldes meelde tuletada ka alkoholi tarvitamisega seotud ohte. Alkohol ei tohi muutuda harjumuseks ja igapäevase elu osaks. Mahl ja vesi maitsevad tööpäeva lõppedes väga hästi.”

Loe edasi: Südamenädala tegevused Lääne-Virumaal

Kadrinas juba kolmas fotovõistlus aasta jooksul

Kadrina talvise fotovõistluse võidutöö: Kuidas eristuda. Autor: Eve Karell

Lääne-Virumaal Kadrinas on käimas juba kolmas fotovõistlus aasta jooksul, et jäädvustada valla elu aastaring.

Kadrina kevadise fotovõistluse töid saab pildistada ja ära saata kuni mai lõpuni. Oodatud on igapäevaelu, valla oluliste paikade ja inimste jäädvustusi, mida tulevikus kasutada ka nii valla trükiste, presentatsioonide, aga ka veebikülgede illustreerimiseks.

Võitlusele fotosid saates annab iga autor automaatselt Kadrina vallale ja vallalehele loa saadetu tasuta kasutamiseks ja edasi levitamiseks.

Osavõtt on huvilistele vaba, soovitatavalt on oodatud suureformaadilised fotod JPEG (JPG) formaadis, mahuga vähemasti 1 MB või suurem. Faili pikim külg võiks olla 3000 pikslit, faili tihedus 300 dpi-d. Võistlustöid saata aadressile fotod@kadrina.ee.
Iga foto vajab kindlasti allkirja, kus on ära mainitud nii foto autor, pildistatud sündmus, objekt ja ka fotodel olevate inimeste nimed. Nii foto pealkiri kui autori nimi olgu kirjas ka fotofaili nimes.

Iga autor võib võistlusele esitada kuni viisteist fotot kas siis üksikuna või sarjadeks grupeerituna. Välja antakse peapreemia, publikupreemia, eripreemia parima inimesest tehtud foto eest, eripreemia parima spordifoto eest. Fotod pannakse kohe saabumise järjekorras avalikult vaatamiseks välja Kadrina valla fotoveebi. Publikupreemia määramiseks saab iga huviline seal fotosid oma nime all kommenteerida. Kõige enam positiivseid kommentaare saanud foto pälvibki publikupreemia.

Kadrina talvise fotovõistluse tööd on nähtavad siin ja siin.
Kokku on Kadrina fotovõistlustele saabunud enam kui 200 fotot, mida on valla fotoveebis vaadatud enam kui 9000 korda.

Selgus Tamsalu 100 tamme pargi maastikuarhitektuuri võistluse võitja

Tamsalu 100 tamme pargi maastikuarhitektuuri võistluse võitis ideekavand märgusõnaga “Sõnasalud”, mille autorid on Eve Komp, Kristi Tuurmann ja Grete Veskiväli arhitektuuribüroost Allianss Arhitektid OÜ. Esimese preemia suurus on 3000 eurot.

Eesti Arhitektide Liidu ja Tamsalu valla esindajatest koosneva žürii hinnangul suudeti võidutöös 100 tamme pargi ideed läbivalt ja hästi edasi anda. Lahenduse järgi ümbritsevad tammesid eesti vanasõnu kandvad “vööd”, mis ühtlasi kaitsevad puid. Ka pargipinkidel asuvad vanasõnad on lihtne ja leidlik idee – need jutustavad Eesti lugu ning nendega saab siduda ka eesti keele põlistamise teema.

Peale selge loo olemasolu veenis žüriid võidutöös kogu ala tundlik maastikuline lahendus. See moodustab ümbritsevate aladega orgaanilise terviku ning tekitab pargi sees loomuliku gradatsiooni alates kontsentreeritumast avalikust ruumist väljaku, lava ja hoonega kuni pargi privaatsemate ja metsikumate osadeni. Arvestatud on ka maastikuprotsessiga, st nähakse ette pargi hoolduspõhimõtted (niitmisskeemid). Loomulike niiduaasade rajamine annab pargile väikelinna mastaapi ja optimeerib jooksvaid hoolduskulusid.

“Meil on hea meel, et Tamsalu vald ja Eesti Arhitektide Liit Eesti 100 tamme parkide rajamise algatusega on kaasa tulnud ja tänu neile on saamas teoks esinduspargi rajamine Tamsallu,” ütles Eesti 100 tamme parkide rajamise koordinaator Riina Soobik. “Hindame väga žürii valikut tugeva sõnumiga lahenduse välja valimisel. Loodame, et rajatavasse parki leiavad tee paljud Eesti inimesed ja ka külalised kaugemalt.” Loe edasi: Selgus Tamsalu 100 tamme pargi maastikuarhitektuuri võistluse võitja

Kadrina üllitas Virumaal ainulaadse kokaraamatu

Kadrina kandi maitsed” – sellist pealkirja kannab Viitna turismitalunik Sirje Kuusiku initsiatiivil kokku seatud ja fotograaf Avo Seidelbergi poolt üles pildistatud ning kujundatud unikaalne kõvakaaneline retseptiraamat.

Oma kulinaarseid saavutusi tutvustavad ja retsepte jagavad selles eesti- ja inglisekeelses raamatus 26 Kadrina kandi tuntud inimest, seltsi ja ettevõtet. Teadaolevalt pole ühelgi teisel Virumaa vallal sellist kodukandi praktilist suveniiri, mis tutvustab nii kohalikku kokandust kui ka ettevõtlust. Andes lisaks võimaluse kodukandi kokandushitte oma käega proovida. Kokaraamatu avalik esitlus toimus teisipäeval, 14. aprillil Kadrina Kirjandusklubi ruumes.

 

Neljas Ideede laat tuleb aastate võimsaim

Täna toimub Rakvere ametikoolis neljas ideede laat, mis on sel korral suurem kui kunagi varem.

Lääne-Viru maavalitsuse haridus-ja sotsiaalosakonna vanemspetsialist Merle Maimjärv-Mirka sõnul on Ideede laat aasta-aastalt kasvanud nii osalejate arvu, kui ka töötubade mitmekesisuse poolest.

“Lõviosa töötubade läbiviijatest on maakonna koolid ja huviringid, kelle käe all saab tutvuda mitmete erinevate aladega. Esmakordselt on Ideede laadal oma tooteid tutvustamas mitmed õpilasfirmad,” rääkis Maimjärv-Mirka.

Kell 10 algaval ideede päeval saab proovida robotite ehitamist, leiutamist, 3D-joonestamist ja printimist. Tutvuda saab nii auto- kui IT valdkonnaga, elektriskeemidega, filminduse ja veeökoloogiaga .

Huvilised saavad luua päris oma mobiilirakenduse Android keskkonnale. Proovida kätt auto- ja lennumudelitega ning robovõistluse demorajal robotitega. Näha ja katsuda saab ka krosskarti ja avastada droonide põnevaid võimalusi . Loe edasi: Neljas Ideede laat tuleb aastate võimsaim

Avatud on KÜSKi koostöövõrgustike taotlusvoor

Infopäevad toimuvad aprillis kuuel korral.

Märsti alguses avas KÜSK uue koostöövõrgustike loomise ja arendamise taotlusvooru. Nüüd on välja kuulutatud ka vooru tutvustavad infopäevad, mis toimuvad aprillis Haapsalus, Jõhvis, Tallinnas, Rakveres, Paides ja Põlvas.

Kõik vajalik taotlusvooru, infopäevade ja registreerimise kohta: http://www.kysk.ee/taotlusvoorud/kv15

Lisaks taotlusvooru ja teiste KÜSKi toetusvõimaluste tutvustamisele toimub infopäeva ühe osana hea koostöö kujundamise teemaline inspiratsioonikohvik. Et need päevad võimalikult praktilised ja kasulikud oleksid, võiksid kõik osalejad teha mõningast ettevalmistustööd ja mõelda konkreetselt välja, millist koostöö loomise või arendamise projekti tegema tahetakse hakata. Mõned abistavad ja suunavad küsimused, millele eelnevalt mõelda ja vastata, on toodud ära registreerimisvormis.

Vaata, kus ja millal toimub sinule lähimas linnas infopäev ja tule kohale!

Lisainfo: Mari-Liis Dolenko, tel 655 6423, e-post: mariliis@kysk.ee

Martin Laidla

Väike-Maarja gümnaasium kutsub hoolivuslaadale

Foto: Heili Nõgene
Foto: Heili Nõgene

Laupäeval, 28. märtsil on Väike-Maarja gümnaasiumis sagimist palju, sest esmakordselt leiab aset hoolivuslaat.

Laadale on kutsutud Väike-Maarja gümnaasiumi õpilased ja vallaelanikud kauplema nii käsitöö kui ka kasutatud asjadega. Ostma on oodatud aga kõik lähedalt ja kaugelt.

Õpilasesinduse presidendi Hannamari Soidla sõnul on laadale müüma registreerunud nii õpetajaid, gümnaasiumi noori kui ka vallaelanikke, kes oma käsitööd pakuvad ning lasteriided, oma rõivad ja muu kraami hea meelega teisele ringile saadavad. Nädala algul võis Väike-Maarjas näha õpilasesinduse noori, kes flaiereid jagades kõiki laadale kutsusid.

Hoolivuslaada nimetus ei tulene aga pelgalt sellest, et taaskasutus keskkonna suhtes hooliv on. Laat on nimelt heategevusliku suunaga – olemas on annetuskast, kuhu saab poetada raha, mille eest soetatakse gümnaasiumi õpilaskodule ja seal elavatele õpilastele vajalikke koolitarbeid.

Väike-Maarja gümnaasiumi direktor Marje Eelmaa tunnustas õpilasesinduse algatust, öeldes, et hoolivuslaat paneb mõtlema hoolivusele ning ärgitab meis soovi teha midagi head nende jaoks, kes seda vajavad. “Elutempo on kiire, infoküllane ja tarbimisele orienteeritud. Sageli napib aega iseendaga olemiseks, püüame ajaga võidu joosta ning paljud pisiasjad jäävad tähelepanuta. Märgata, hoolida ja olla jätkusuutlik on märksõnad, mis aitavad meil teha heategusid iseendale, sõbrale, kogukonnale,” rääkis Eelmaa.

Hoolivuslaata korraldab Väike-Maarja gümnaasiumi õpilasesindus, kes on varemgi heategevuslike ettevõtmistega silma paistnud. Möödunud jõulude eel koguti toitu ja vajalikke asju Virumaa kodutute loomade varjupaigale.

Tulemuslikul inimesel on pea selge ja selg sirge

Teisipäeval, 24. märtsil toimus Rakvere Põhjakeskuses teemapäev “Terve karjäär”, kus Lääne-Viru Maavalitsuse spetsialistid tõstsid keskmesse töökarjääri tema terviklikkuses: tööelu, vaba-aja, pere, hariduse ja tervise kooskõla.

“Meie eesmärk oli teavitada, et maavalitsuse juures tegutsevad tervisedendaja, noorteinfospetsialist ja Europe Direct Lääne-Virumaa teabekesus, kelle poole ja kuhu võib alati julgelt vastava informatsiooni saamiseks pöörduda,” rääkis Lääne-Viru Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna vanemspetsialist Merle Maimjärv-Mirka.

Europe Directi maakondlik teabekeskus keskendus oma väljapanekus eeskätt teistes liikmesriikides elamist, töötamist ja õppimist puudutavale informatsiooni jagamisele.

“Tegime külastajatele ka väikese teadmiste kontrolli selle kohta, kui teadlikud inimesed üldse oma õiguste kohta on. Uurisime, kas ollakse kursis oma õigustega viibida ja elama asuda ja õppida EL liikmesriikides, kas õppimisel teise liikmesriigi kõrgkoolis võidakse küsida teilt kõrgemat õppemaksu, kas ollakse teadlik õigusest töötada ja pensionile jääda mis tahes liikmesriigis jne,” selgitasid Europe Direct teabekeskus Lääne-Virumaa infospetsialistid Merle Maimjärv-Mirka ja Moonika Aruvainu. Loe edasi: Tulemuslikul inimesel on pea selge ja selg sirge

Loodusõhtu Lehtses: Aasta loom metssiga
ja teised meie metsa loomad

11.märtsil kell 13.30 toimub Lehtse kultuurimajas  loodusloeng teemal “Aasta loom metssiga ja teised meie metsa loomad”. Loomadest räägib looduse- ja jahimees Vahur Sepp.

Juttu tuleb nii seatempudest kui ka teistest meie metsade neljajalgsetest asukatest, nende eluviisist ja suhetest inimestega. Lisaks on Vahuril kaasas hulganisti loomade nahku, millega kohapeal tutvuda saab.

Osalemine on tasuta.

Kohtumised muinasjutulises kaduvikus

Rakvere_Teater_Buratino_Vanemuisele_480x360Täna, 6.märtsil esietendus Rakvere teatri suures saalis Tolstoi-Šapiro “Buratino”, peaosas Imre Õunapuu.

Lavastaja Üllar Saaremäe käe all on lavale jõudnud muusikaline teatriarmastuse lugu. Buratino on nagu Buratino ikka: väliselt puidust poiss, aga hingelt kasvav ja arenev noor inimene. Buratino unistus on saada näitlejaks, aga teekonnal oma teatrini juhtub nii mõndagi. Lavastusest ei puudu Kuldvõtmeke, Imede põld, Konnatiik, Kõrts ega Lollidemaa. Uute sõprade ja lõbusate lauludega leitakse uks võlumaailma. Laulusõnade autor Juhan Viiding ja muusika autor Olav Ehala.

Teatrikuu ja Buratino esietenduse puhul kutsub Rakvere teater koole ja lasteaedu korraldama Buratino-teemalist seiklusmängu. Esietenduse päevaks oli end mängule registreerinud üle 2000 lapse.

Hajaasustuse programmi toetusesaajate ring laieneb – Lääne-Viru voorust

Siseministeeriumi hajaasustuse programmist saavad tänavu koduse taristu väljaehitamiseks toetust taotleda kõik hajaasustusega maapiirkondades elavad majapidamised. Varem oli toetus mõeldud vaid lastega peredele.

Sel aastal toetab riik maaperesid kokku 1,78 miljoni euroga. Toetuse abiga saab välja ehitada veevärgi ja kanalisatsiooni, teha korda koduõuest suurele teele viiva juurdepääsutee või paigaldada autonoomseid elektrisüsteeme. Riigipoolsele toetusele lisandub kohalike omavalitsuste toetus ja kolmandikuga kogumaksumusest panustab taotleja ise.

Lääne-Viru maavanem kuulutab Lääne-Virumaal hajaasustuse programmi 2015. aasta vooru avatuks alates 9. märtsist 2015. a. Toetust saab taotleda majapidamisele, kus taotleja 1. jaanuari 2015 seisuga rahvastikuregistri andmetel elab.

Maksimaalse toetuse summa arvutamisel võetakse arvesse nii eelmistest hajaasustuse programmi voorudest kui ka aastatel 2010-2012 hajaasustuse elektriprogrammist ja veeprogrammist saadud toetuse summa. Taotlusi võetakse vastu alalise elukoha järgses kohalikus omavalitsuses. Taotluste esitamise lõpptähtaeg on 11. mai 2015. a.

Lääne-Viru maakonnas saavad taotlusi esitada Haljala, Kadrina, Laekvere, Rakke, Rakvere, Rägavere, Sõmeru, Tamsalu, Tapa, Vinni, Vihula, Viru-Nigula ja Väike-Maarja valdade hajaasustuses asuvate majapidamiste alalised elanikud.

“Kohalike omavalitsuste programmi menetlejate kontaktid on kättesaadavad Lääne-Viru Maavalitsuse kodulehel hajaasustuse programmi all ja programmdokument, lisamaterjalid ja taotlusvormid on leitavad Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kodulehel,” selgitas programmi maakondlik kontaktisik, Lääne-Viru Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna peaspetsialist Mari Knjazev, lisades, et hajaasustuse programmi 2015. aasta vooru infopäev toimub Lääne-Viru maavalitsuses 9. aprillil algusega kell 15:00.

2014. aastal esitati Lääne-Virumaal hajaasustuse programmis 79 projektitaotlust, neist rahastati 62. Riigipoolne toetus oli ligi 93 tuhat eurot, omavalitsused panustasid samuti ligi 93 tuhande euroga ning toetuse saajate omafinantseering moodustas üle 95 tuhande euro.

Kokku on üle kogu vabariigi läbi aastate hajaasustuse programmide abiga saanud vajaliku investeeringu teha ligi 5000 peret.

Tööinspektsioon avas kaks uut nõustamisbürood

Tööinspektsioon avas uued nõustamisbürood Karksi-Nuias ja Tapal. Nõustamisbüroodes hakkavad Tööinspektsiooni spetsialistid nõustama töötajaid ja tööandjaid töökeskkonda ning töösuhteid puudutavates küsimustes.

Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul on Tööinspektsiooni üks olulistest rollidest olla töösuhete osapooltele nõuandev koostööpartner ning lisaks e- lahendustele on oluline pakkuda ka silmast silma nõustamise võimalusi. Üle- eestiliste nõustamisbüroode loomine aitab pöörata rohkem tähelepanu mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete muredele, ennetada tekkida võivaid probleeme ning säästa ühtlasi nii tööandjate kui ka töötajate aega, pakkudes võimalikult kodulähedast nõustamisteenust.

Tööinspektsiooni nõustamistegevust finantseeritakse Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimustest ,,Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine” ning kokku avatakse 17 nõustamisbürood Eesti erinevates piirkondades – esimene neist avati käesoleva aasta jaanuaris Põltsamaal.

Lisaks Tööinspektsiooni büroodes ja kontorites toimuvatele vastuvõttudele saab töökeskkonnaalastele küsimuste kohta nõu küsida ka eesti- ja venekeelsel infotelefonil 640 6000, e-kirju on võimalik saata aadressile jurist@ti.ee ning kõiki tööelu puudutavaid teemasid käsitleb laiemalt portaal www.tööelu.ee.

Kadrina õllekonkursil rahvusvaheline žürii

KSK_llekonkurss_tuunitud_jpgKadrina Saunaklubi poolt korraldatavale Eesti väikepruulide parima õlle väljavalimise konkursile on registereerunud 40 hindajat, andis teada peakorraldaja Ülo Kais.
Ajaloo teine konkurss “Kadrina hää õlu 2015” toimub 28. veebruaril kell 17 Kadrina Rahvamajas ja testimisel on Eesti väikepruulikodade aasta parimad õlled. Spetsiaalne õllemuusika tuleb taustaks Kadrina taidlejailt. Toimingut juhib õlleguru Karmo Tüür.
Klaasikunstnik Riho Hüti poolt valmistatud õllemedalite laureaatide väljakuulutamisele järgneb õhtu Kadrina saunas.
Viieteistkümne erineva väikepruulikodades pruulitud õlle hindajate nimekirjas on 40 meest ja naist, sealhulgas ka Moldova suursaadik Victor Guzun ning Soome Õlleliidu juht Heikki Kähkönen.
Esindatud on ka mitmed Eestis tegutsevad sauna- ja õlleklubid.
Pealtvaatajad on oodatud ja teretulnud. Sissepääs prii.
Rein Sikk