Rubriik: Lääne-Virumaa

Kalev kavandab Rakveres suurt võimlemispidu

Fotol: Eesti Spordiseltsi Kalev tegevjuht Aleksander Tammert, Rakvere linnapea Andres Jaadla, Eesti Spordiseltsi Kalev juhatuse esimehe kohusetäitja Peeter Maspanov

Rakvere Spordiselts Kalev tähistab oma 95. tegevusaastat suure võimlemisgalaga käesoleva aasta oktoobris. Eesti Spordiseltsi Kalev juhatuse esimehe kohusetäitja Peeter Maspanov, tegevjuht Aleksander Tammert ja võimlemise projektijuht Lembe Laas ning Rakvere Spordiselts Kalevi juhatuse liige Rein Eenmäe arutasid Rakvere linnapea Andres Jaadla kabinetis toimunud nõupidamisel üleriigilise Kalevi spordiseltsi harrastusvõimlemise reklaamimist Rakveres ning selle sidumist Rakvere Kalevi võimlemispeoga.

Harrastusvõimlemine on Eesti Spordiseltsi Kalev tegevuses üheks prioriteediks ning muutunud aastatega järjest populaarsemaks harrastuseks,“ rääkis ES Kalev juhatuse esimehe kohusetäitja Peeter Maspanov. Ta lisas, et Eesti Spordiselts Kalev on massvõimlemisüritusi korraldanud juba 20 aastat ja need on muutunud populaarseteks võimlemispidudeks.

Võimlemise reklaamüritus on pikaajalise traditsiooniga üritus, mida on korraldatud igal aastal erinevas linnas. Eelnevatel aastatel on Eesti Spordiselts Kalevkoostöös võimlemistreenerite klubiga Katrek võimlemist reklaaminud Valgamaal, Haapsalus, Võrus, Jõhvis, Kohtla-Järvel, Paides, Saaremaal. „Meie soov on näidata, kui palju on eesti võimlemine edasi arenenud ning anda ülevaade eesti erinevate tipprühmade võimlemisoskustest. Tahame tutvustada ja propageerida võimlemist kohalike treenerite ja kooli kehalise kasvatuse õpetajate seas ning seeläbi tuua uusi rühmi võimlemise juurde,“ ütles Maspanov.

Rakvere linnapea Andres Jaadla sõnul on Rakvere Spordiselts Kalev väärikas spordiselts. „Seltsi aastapäeva tähistamine võimlemisepeoga pakub kauneid emotsioone nii osalejatele kui pealtvaatajatele. Rakveres tegutseb mitmeid võimlemis- ja aeroobikaringe, siinsed juhendajad tugevad ja tuntud.“

Nõupidamisel jäi kõlama mõte, võimlemispidu tuleb kindlasti, kuid koht jäi esialgu lahtiseks. Rakvere spordiselts Kalev tähistas viis aastat tagasi oma 90. aastapäeva samuti võimlemispeoga, siis peeti see Rakvere Teatris. Tänavuse võimlemispeo ühe toimumiskohana kaaluti teatri kõrval ka Rakvere spordihalli.

Võimlemispäeva toimumise ajaks on valitud oktoober, et eelkõige rikastada kohalikku kultuurikalendrit omanäolise üritusega, kuna suurem turismihooaeg on lõppenud ja paljud välisesinemised läbi saanud. Võimlemispidu edendab kohalikku võimlemiselu ning aitab siinsetele aktivistidel luua uusi kontakte teiste Eesti võimlemisklubidega. Võimlemispeo sihtgrupiks on spordiklubide, seltside ja teiste ühenduste võimlemis- ja liikumisrühmad.

Rakvere eakas linnakodanik Emilie Piller tähistas pühapäeval 101. sünnipäeva

Fotol Emilie Piller, keda õnnitleb Rakvere abilinnapea Allar Aron

 

Pühapäeval, 10. märtsil tähistas Rakvere linna üks eakamaid inimesi Emilie Piller oma 101. sünnipäeva. Eakat linnakodanikku käisid esmaspäeval õnnitlemas Rakvere abilinnapea Allar Aron ja linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Lea Kivipõld.

Proua Emilie Piller on sündinud Antslas ja elab Rakveres 1960. aastast alates. Tal on kaks last ja neli lapselast.

Rakveres elab viis eakat, kel vanust sada ja enam aastat.  Huvitav on fakt, et kolmel neist oli sünnipäev üsna ühel ajal, märtsi algul: 4. märtsil sai Freida Valdmaa 103-aastaseks, 5. märtsil sai linna vanim elanik Elfride-Helene Kukk 107-aastaseks, 10. märtsil Emilie Piller 101-aastaseks. Neljas, hiljuti sajandat sünnipäeva tähistanud linnakodanik oli Alma Käär, kelle sünnipäev oli 16. veebruaril.

Tamsalu-Neeruti maratoni võitsid Timo Simonlaster ja Laura Rohtla

Tamsalu-Neeruti maratoni start. Foto: Tarmo Haud

Täna peeti Lääne-Virumaal 15. Tamsalu-Neeruti suusamaraton, mille võitis ülekaalukalt kohalik suusataja Tamsalu AO suusaklubi all sõitev Timo Simonlaster ajaga 2:05:24,3. Teine mees finišis, Madis Vaikmaa Sparta spordiklubist, jäi võitjale alla 15 sekundit. Pjedestaali kolmanda koha hõivas suusasprinter Anti Saarepuu, kaotades Simonlasterile ühe minuti ja nelja sekundiga. Kiireim naine, Laura Rohtla Lääne-Virumaa Alpi suusaklubist, lõpetas 46 kilomeetrise distantsi ajaga 2:20:47,8 ning üldjärjestuses 25. kohal. Pikale rajale registreerus esialgsetel andmetel 690 suusasportlast.

Maratonivõitja Timo Simonlaster. Foto: Tarmo Haud

Lühemale, 25 kilomeetri pikkusele distantsile registreerunud 196 suusataja hulgast ületas finišijoone esimesena Aleksandr Hlobõstin Sillamäe suusaklubist, mehe lõpuajaks fikseeriti 1:24:50,2. M-15 klassi kiireim, Lääne-Virumaa suusataja Taavi Luik Tamsalu AO suusaklubist, lõpetas üldjärjestuses kolmandal kohal ning läbis raja ajaga 1:27:04,7. N-15 klassi parimaks tunnistati kaheksandana finišeerinud Lääne-Virumaa neiu Merili Sirvel ajaga 1:32:32,4.
Infot ja tulemusi Estoloppeti maratonide kohta leiab
www.tartumaraton.ee/estoloppet.
Estoloppeti maratornidesarja pilte saab vaadata aadressilt: www.tarmohaud.ee
.

 

Rakvere linnametsa majandamisest tehti filmivõtteid metsandust tutvustavasse õppefilmi

Kaks Soome Rovaniemi Rakenduskõrgkooli metsanduseriala üliõpilast – Vesa  Miettunen ja Jane-Perttu Rantonen käisid eri riikide metsandust tutvustava õppefilmi tarvis Rakvere linnametsaga tutvumas ja materjali kogumas, teatab Rakvere linnavalitsus.

Vesa Miettineni ja Jane-Perttu Rantoneni sooviks on teha õppefilm, mis tutvustaks üliõpilastele eri riikide metsandust ja soovitaks sellega
üliõpilasvahetust. Igas riigis majandatakse metsi, olenevalt looduslikest tingimustest, kultuuriruumist ja majandamistraditsioonidest, veidi
erinevalt. Janne-Perttu Rantonen on töötanud mõnda aega Lappeenrantas linnametsnikuna ja tema sõnul majandatakse Rakveres metsa samade põhimõtete järgi nagu Lappeenranta linnaski. Janne-Perttu Rantoneni sõnul tuleb linnametsa majandamisel arvestada ka inimestega ning see muudab linnametsa majandamise n-ö tavalise metsa majandamisega võrreldes keerukamaks.

Rakvere linn jättis Rovaniemi metsanduseriala üliõpilastele hea mulje kui roheline ja rikkaliku kultuuripärandiga linn, kus on ellu viidud uudseid
lahendusi, unustamata samas loodushoidu.

„Neile avaldasid muljet meie soov istutada uut metsa ja ühendada metsad linnaruumis rohekoridoridega ning koostöö Eesti Maaülikooliga. Noored
metsamehed olid vaimustatud meie tammikust, mis nende sõnul jättis majesteetliku mulje“ rääkis Rakvere linnametsnik Getter Renel.

Vesa Miettuneni sõnul sooviksid nad näha Rakveret nii 10-15 aasta pärast, kui praegused plaanid on ellu viidud ja puukesed juba heas kasvuhoos.

Eestis tutvustatakse linlastele metsandust metsapealinna kaudu. Soomes korraldatakse sarnast liikumist üleriigiliste ja piirkondlike metsapäevi
korraldades. Samuti on neil populaarne liikumine „Metsä puhuu“, kus mitmesuguste metsandusteemaliste üritustega püütakse metsandust üha
linnastuvas keskkonnas elavatele inimestele lähemale tuua.

Noormehed lubasid Rakverest kaasa võtta häid ideid ja naasta siia tagasi aprillis toimuvaks metsanädalaks.

Tänavuse Vilde kirjandusauhinna pälvis Indrek Hargla

Eile kell 14 kogunenud komisjon otsustas anda 2012. aasta Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna Indrek Hargla raamatule “Apteeker Melchior ja timuka tütar”. Selle kriminaalromaani sündmustiku keskmes on kaks keskaegset tallinlannat – nooruke timuka tütar Wibeke Bose ja kaupmeheproua Else Werdynchusen.

Ka Eduard Vilde tuli kirjandusse 1880. aastal põnevusjuttude ja naljalugude menuka ning erakordselt viljaka autorina (“Musta mantliga mees”, 1886, “Kuhu päike ei paista”, 1888; “Kõtistamise kõrred”, 1888).

Vastavalt auhinna statuudile määratakse kirjandusauhind aasta parimale Eduard Vilde traditsioone järgivale kirjanduslikule teosele.

Lugeja saab raamatut lugedes teada, et mõlemad tallinlannad on linnarahva seas pisut tõrjutud. Üks seepärast, et tema isa on timukas ning teine seepärast, on võõramaalane ja valitseb oma majapidamist võimukamalt kui Tallinna prouadel kombeks.

Neid kahte tegelast seob aga üks mõistatuslik noormees Steffen, keda on tahetud tappa ja kes on kaotanud oma mälu. Ta ei mäleta oma vanemaid, nime ega põhjust, miks ta Tallinnasse tuli. Ega ka seda, mis on tema raevuka vaenlase nimi, kes teda halastamatult jahib. Melchior käib aga visalt nähtamatu mõrtsuka jälgedel…

Eduard Vilde nimelisele kirjandusauhinnale oli tänavu kuus kandidaati: Nasta Pino “Seal, kus rukkiväli…”; Lehte Hainsalu ”Vastamata kõne”; Olle Lauli “Kodutus”; Indrek Hargla “Apteeker Melchior ja timuka tütar”; Andrei Hvostov “Sillamäe passioon” ja Kristiina Ehin “Viimane monogaamlane”.

Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind asutati Pajustis E.Vilde nim kolhoosi kirjandusklubi initsiatiivil 1965. aastal, kui tähistati kirjaniku 100. sünniaastapäeva. Auhinna väljaandmist jätkas Vinni Valla Kultuurikapital ning 1999. aastast Vinni Vallavalitsus.

Autasu antakse laureaadile üle pidulikul kirjanduspäeval või -õhtul. Käesoleval aastal on preemia suuruseks 640 eurot ehk 10 000 krooni. Samuti pannakse laureaadi foto laureaate tutvustavasse albumisse, auhinnatud teos autori pühendusega jääb laureaatide raamatukogusse asukohaga Vinni-Pajusti raamatukogus.

Rakvere kutsub jalutuskäigule „Tule metsa!”

Metsa väge täis metsapealinn Rakvere kutsub linlasi pühapäeval, 11. märtsil linnametsa jalutuskäigule.

Kooraldajate pakkumine kõlab: vaatame ringi metsamehe pilguga, hingame värsket õhku, uurime metsas esimesi kevadmärke ja tunneme loodusest rõõmu.

Matka pikkus on umbes 3 km. Matk lõpeb piknikuga Palermo lagendikul, kus ootavad kuum tee ja lõke ning vahvad koguperemängud.

Osalejad on oodatud matkal nähtut fotodele jäädvustama ja neid Rakvere linna Facebookis https://www.facebook.com/pages/Rakvere-linn/ avaldama.

Kogunemine Aldar Marketi parklas (Lilleoru ja Tartu tänava nurgal) kell
14.

Estoloppeti sari saab joone alla pühapäeval

Pühapäeval, 11. märtsil toimub 15. Tamsalu-Neeruti maraton, mis on ühtlasi Estoloppeti sarja viimane etapp.

Lähe 46 km pikkusele vabatehnikadistantsile antakse kell 11. Lühemale ehk 25km teekonnale minejad alustavad sõitu 15 minutit hiljem. Lastesõidud saavad alguse kell 11.30.

Tamsalu-Neeruti maratonirajal teeb oma debüüdi ka suusasprinter Anti Saarepuu. „Lähen võidu peale välja, ei saa ju madalamat eesmärki püstitada,″ võtab tänavusel hooajal peaaegu 3800 suusakilomeetrit läbinud sportlane ees ootavat täie tõsidusega.

Maratoni peakorraldaja Vahur Leemetsa sõnul on võistlusrajad heas korras ning piisava lumekattega.„Nädalavahetuseks lubab väga mõnusat suusailma, nii et kohale tasub tulla kogu perega. Kes 46 kilomeetrist distantsi üle jõu käivaks peab, saab pool maratoni läbida ning eraldi oleme mõelnud ka kõige pisematele suusatajatele,” soovitab Leemets pühapäeva sportlikult veeta.

Tamsalu-Neeruti maratonile on võimalik registreeruda veebilehel www.sportinfo.ee. Infot ja tulemusi Estoloppeti maratonide kohta leiab www.tartumaraton.ee/estoloppet.

Rakkes plaanitakse mõttetalguid

Rakke Gümnaasiumi õpilaskodus toimuvad 1. aprillil algusega kl 12.00 mõttetalgud “Rakke Visioon ja Areng vol. 4”. Koguneme, et jagada, inspireeruda ja sõbruneda!

Arutelu teemadeks Rakke mägi, Kaddaka pärand, Looduse-Rakkes, hea elu maal ja see, mis veel päevakajaline. Head mõtted tulevad kohapeal mõnusa seltskonna ja maitsva suupoolisega. Kui Sa pole ühelgi mõttetalgul veel käinud ja Sulle tundub, et Sul pole ühtegi head mõtet, siis tule ikka – koos on suurem loomisjõud ja kõik on teretulnud. Iga inimese võimuses on muuta ja teha asju paremaks. Vaimustumiseni!

Lähem info Facebookis: http://www.facebook.com/events/252659811482532/ või otsinguga “Rakke Visioon ja Areng vol. 4”

Allikas: Marian Hiire Rakkest

Projekt “Üksinda kodus” ootab taas osalejaid

Käesolev “Üksinda kodus” projekt on jätkuprojekt 2011. aastal kevadel läbiviidud samanimelisele projektile. Projektis kogutud tagasiside põhjal leidsid lapsevanemad, et sellist projekti on väga vaja, juba selleks, et tunda, et nende pere ei ole ainus, kus on teismelise ja vanema vahel lahkarvamused.Osalenud noored leidsid endas senisest enam  julgust öelda „ei” oma sõpradele, kes meelitavad pahandustesse ja kasutama sõltuvusaineid.

 Koolituspäevadel osalevad noored vanuses 14-16 lastevanematega. Päeva esimeses pooles kuulavad ja arutlevad vanemad sotsiaaltöötajaga probleemide üle, mis teismelise lapsega suhtlemisel ette võivad tulla. Lapsed lavastavad samal ajal MTÜ Foorumteatri koolitaja juhtimisel etenduse reaalsetest situatsioonidest nende elus. Loe edasi: Projekt “Üksinda kodus” ootab taas osalejaid

Kunst läheb müügiks

Naistepäevast läheb taas käima Loov Eesti seminaridetuur Kunst müüa”, kus jagatakse loomeettevõtjatele müümise nippe.

Seminaridel antakse kõigile huvilistele praktilisi näpunäiteid, kuidas oma toodet tänapäevaseid vahendeid kasutades paremini müüa. Seminari läbiviijad aitavad otsida teid, kuidas täna, kus tundub, et kõik tooted on juba leiutatud ning müügistrateegiad muutuvad aina keerulisemaks, ikkagi oma toodet või teenust edukalt pakkuda ning kuidas üldse kliendini jõuda?

Praktikumi juhendab pikaajalise turundus- ja koolituskogemusega Anu-Mall Naarits (Marketingiinstituut). Igal seminaril räägib üllatusesinejana oma loo ettevõtluse ja müügi aspektist üks kohalik ettevõtja.

Oma mõtteid jagavad videointervjuudes teiste hulgas David Magliano (UK), Kira Sjöberg (FIN) ja Monika Järg.

Müügiseminaridele oodatakse eelkõige loomeettevõtjaid: turismitalusid, kes pakuvad kultuuriga seotud turismiteenuseid, kultuuriasutusi, väiketootjaid jt.

Esimesed õpetussõnad “kunstimüügist” jagatakse neljapäeval Valgas, reedel Viljandis. 15., 16. ja 23. märtsil on loomeettevõtjad oodatud vastavalt Rakverre, Jõhvi ja Haapsallu.  Seminarid on eelregistreerimisel tasuta. Kohtade arv on piiratud ning eelistatud on loomevaldkonnas tegutsevad isikud.

Rakvere Teatris pannakse jää sulama

Rakvere Teater kutsub esmaspäeval, 5. märtsil kuulama tasuta kontserti pealkirjaga “Paneme jää sulama”.

Rakvere Teatri suures saalis astub üles noorte lauljate plejaad otse Ameerika Ühendriikidest, Ohio Northern University’st. Ameerika tulevikutähti saadab noor jazz-orkester ehk 18-liikmeline Otsakooli Bigband, mida omakorda juhatab 2011. a. Aasta muusik Siim Aimla.

Sel õhtul kuuluvad külaliste repertuaari lood: On Broadway, Someone Like You, This is the Moment, Fly Me to the Moon, Orange Colored Sky, My Heart Belongs to Daddy, Zing Went the Strings of My Heart, You Made Me Love You/Trolley Song, Slow Boat to China, Almost Like Being in Love, Come Fly With Me, I Won’t Dance, Stars and Moon, Sun and Moon, Moonfall, Cabaret – laulud, mille on teiste hulgas kuusaks laulnud Nat King Cole, Liza Minelli, Merilyn Monroe, Frank Sinatra ja Judy Garland.

Solistidena astuvad esmaspäeva õhtul koos Otsakooli Bigbandiga lavale Gena Loe (alt), Rob Lynn (bariton), Matt Rarey (tenor), Hayley Reynolds (alt), Renee Stoltzfus (sopran), Lauren Tennet (alt), Breann Zerby (sopran). Kõik nad õpivad muusikateatrit Ohio Northern University’s esinedes samaaegselt erinevates muusikaliprojektides üle terve USA.

Otsakooli Bigbandi on tegutsenud G.Otsa nimelise muusikakooli juures 2004. aastast. Dirigent Siim Aimla käe all on esinetud paljudel noorte festivalidel üle Eesti. Noortest andekatest muusikutest koosnev grupp armastab mängida funky’t jazzrocki, jazzi ja latiino muusikat.

Kontsert on osaks Rakvere Teatri ja Ohio Northern University vahelisest koostööst, mille peamiseks eesmärgiks on Rakvere Teatri külaskäik Ühendriikidesse eeloleval sügisel. Külaskäigu jooksul antakse ülikooli õppetöö raames mitmeid etendusi, osaletakse loengutel ja seminaridel, räägitakse Eestist, meie kultuurist ja teatrist.

Täpsema info leiab siit.

Rakveres tuleb taas tasuta raamatu laat

Taas kord on inimestel võimalik ülearuseid kapinurka seisma jäänud raamatuid ära anda ning ka oma kodust raamatukogu täiendada, sest 11. märtsil toimub Rakveres tasuta raamatu laat. Nagu laada nimigi ütleb, siis laadale kirjavara toomise eest tasu ei saa ning laadalt raamatute viimise eest samuti sentigi maksma ei pea.

Tasuta raamatu laata korraldatakse tänavu juba neljandat korda. Viimaste aastate raamatute rohkus lubab ennustada, et loovutatavate raamatute hulk kahanemas ei ole. Möödunud aastal tõid lahked inimesed laadale ca 12 000 raamatut. Tõenäoliselt jõuab mingi osa eelmiste laatade raamatutest taas ringlusesse. Loomulikult võib tuua ka heli- ja videosalvestisi vinüülplaatidest DVD-deni välja. Eriti minev kraam on eelnevatel laatadel olnud luule, lastekirjandus ja käsitööraamatud. Paneme toojatele südamele, et niiskust saanud, tugevalt määrdunud ning vaid makulatuurikõlblikku kraami siiski tuua ei tasu.

Missugune kogus ja valik kirjandust tänavusel laadal saab olema, selgub siis, kui kraam on kokku kogutud. Selleks, et raamatud saaks laadaliste jaoks Lääne-Virumaa Keskraamatukogu töötajate poolt korralikult sorteeritud ja välja pandud, tuleb need kohale tuua varem. Laadalistele valimise ja otsitava leidmise kergendamiseks sorteeritakse ja pannakse eraldi välja ilu-, laste- ja teatmekirjandus teemade kaupa. Samuti püüame eraldada vene- ja võõrkeelse kirjanduse. Korraldajad oleks väga tänulikud, kui raamatutoojad võimaluse korral väikese sorteerimistöö ise eelnevalt ära teeksid.

Et raamatute valimine ja paberikrabin üksluiseks ei läheks, pakuvad meeleolukaid esinemisi ka sel aastal kohalikud tegijad. Kultuuriprogrammi eest hoolitseb Keio Soomelt Rakvere Kultuurikeskusest.

Raamatuid saab laadale tuua eelnevatel päevadel, 9. ja 10. märtsil ajavahemikus kell 9-21 Rakvere Spordikeskusesse, Kastani pst 12.

Tasuta raamatu laat toimub pühapäeval 11. märtsil kell 11-15 Rakvere Spordikeskuses. Laata korraldavad Lääne-Virumaa Keskraamatukogu, Rakvere Kultuurikeskus, Rakvere Spordikeskus ja Rakvere linnavalitsus.

Lisainfot saab: Tiina Kriisa tel +372 322 5965; tiina@lvkrk.ee

Vinni punnvõrrid valmistuvad lahinguks

Vinni-Pajusti Gümnaasiumis Lääne-Virumaal valmistuvad õpilased punnvõrrisuveks, esimene võistlussõit “VinniPunn” toimub mais. Läbi suve kestvad “punnvõrrilahingud” lõpevad septembris Aartika puhkekeskuses (Vinni vald, Lääne-Virumaa).

Kümmekond huvilist putitavad koos isadega oma võrre, et nendega siis lahingusse astuda. Endised Nõukogude Liidu kuulsusrikkad sõiduriistad aitavad noortes kasvatada tehnikahuvi ja sportlikku võistlusindu. Ühised tunnid koos isaga punnvõrri juures tugevadavad ka põlkondade vahelist sidet. Mõnel poisil on punnvõrri huvi aidatnud parandada lausa õppeedukust.

Vaata videot:

Allikas: Anti Ronk

Rakvere Teater jagas omadele raudnaelu

Kolleegidelt sai lavastajapreemia Eili Neuhaus. Foto: Rakvere Teater
Rakvere Teatri kollektiiv tähistas teatri 72. sünnipäeva Jäneda mõisas, kus tunnustati töökaaslasi möödunud aasta silmapaistvamate tegude, rollide ja saavutuste eest. Toomaks esile 2011. aasta tublimaid töötajaid toimus teatrisisene küsitlus, mille tulemusena sai traditsioonilise raudnaela omanikuks 9 kolleegide tähelepanu väärinud inimest/tegu.

Kolleegide hinnangul on 2011. aasta tööde põhjal ülekaalukalt parim naisnäitleja Silja Miks, rollide “Nullpunkti” ema ja õpetajad ning “Tuhkatriinu” võõrasema eest.

Parim meesnäitleja on Velvo Väli keda hinnati “Leenane’i kaunitari” Pato Dooley, “Noor Eesti” Gailiti ja “Kaasavaratu” Karandõ­še­vina rollide meisterlikkuse eest. Parim lavastaja on menuka “Kaa­sa­varatu” la­vastanud Eili Neu­haus.

Parima kunstniku preemia võitis lavastusele “Noor Eesti” kujunduse loonud kolmik Uku Kristjan Küttis, Ott Kadarik ja Mihkel Tüür. Loe edasi: Rakvere Teater jagas omadele raudnaelu

Parim lihaveisekarjakasvataja on Kalmer Visnapuu Vinnist

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder andis Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud aktusel üle ministeeriumi teenetemärgid ning tunnustas 2011. aasta parimaid karjakasvatajaid. 2011. aasta parima piimakarjakasvataja tiitli pälvis Maie Mölder Tartu Agro AS-st ja 2011. aasta parima lihaveisekarjakasvataja tiitel kuulub Kalmer Visnapuule Piira talu OÜ-st (Lääne-Virumaa, Vinni vald).

Põllumajandusministeeriumi teenetemärgid antakse välja kolmes kategoorias- kuldne, hõbedane ja sinine. Kuldse teenetemärgi laureaadiks on inimene, kellel on silmapaistvad teened ministeeriumi valitsemisala valdkonna arendamisel. Hõbedased teenetemärgid antakse ministeeriumivälisele isikule tulemusrikka koostöö eest ministeeriumiga või eduka tegutsemise eest ministeeriumi valitsemisala valdkonnas. Sinised teenetemärgi pälvivad ministeeriumi ja selle valitsemisala riigiasutuse teenistujad silmapaistvalt hea teenistuskohustuste täitmise eest.
Loe edasi: Parim lihaveisekarjakasvataja on Kalmer Visnapuu Vinnist

Rakvere Teater ootab annetusena kive

Foto: et.wikipedia.org
Järgnev üleskutse võib esialgu mõjuda pisut kummastavalt, aga tegemist ei ole naljaga – teatril on tõepoolest kive vaja. Lisaks kasutamisele mitmekülgsele rekvisiidina lavastuses “Isade maa”, leiavad need lõpuks tee Käsmu õnnekivi kuhja.

Veebruar on Rakvere Teatri sünnipäevakuu. Rakvere Teater avati vabariigi aastapäeval 24. veebruaril 1940. aastal aktuse, kontserdi ja pitsballiga. Nagu vabariik, sündis ka teatrimaja inimeste ühisel jõupingutusel. Ühed esimesed kivid teatriehituse talgutele tõi hobuse ja vankriga Rägavere talunik Jakob Allas juba 27. jaanuaril 1929. aastal.

Nüüd ootab kive Margus Kasterpalu lavastus „Isade maa“, mis esietendub 3. märtsil Rakvere Teatri väikses saalis. Kutsume üles tooma munakive läbimõõduga 5-15 cm. Kivid saavad osaks „Isade maa“ lavast, nad palistavad randa ja silmapiirile kaduvat teed, nendega tekivad helid, mis on isamaa hääleks. Teatrile annetatud kive näeb 22. veebruarist 1. märtsini Rakvere Teatri suure maja kohviku fuajees, edasi rändavad aga „Isade maale“. Peale viimast etendust viiakse kivid Käsmu õnnekivi kuhilasse. Loe edasi: Rakvere Teater ootab annetusena kive

Rakvere linna Kroonimärgi saab kolm inimest

Liivi Lukas. Foto: Rakvere linnavalitsus
Rakvere Linnavalitsus otsustas anda Rakvere linna teenetemärgi ehk Kroonimärgi tänavu Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna juhile Lembit Kaldale, Rakvere Muusikakooli õpetajale Liivi Lukasele ja Dicro Eesti AS tegevdirektorile Juha Seppälale.

Lembit Kalda asus politseiteenistusse 1991. aastal liikluspolitsei büroo Lääne-Viru rühma. Läbides erinevaid teenistusliine, omandas Lembit Kalda korrakaitsepolitseinikule vajaliku kompetentsuse ning 2008. aasta mais määrati ta Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna juhiks. Isikliku eeskuju ning heade juhiomadustega ametnikuna on ta täitnud politseile seatud eesmärke ning säilitanud Lääne-Virumaa elanikes turvalisuse tunnet.

Liivi Lukas on töötanud 35 aastat solfedžoõpetajana Rakvere Muusikakoolis, selles 22 kooli direktorina aastatel 1979-2000.

Liivi Lukas on ise tunnistanud end kutsumuselt pedagoogiks ning see hinnang on kinnitust leidnud nii tema õpilaste kui kolleegide silmis. Tema tööd iseloomustab suur pühendumus, hoolivus õpilaste suhtes, nende individuaalsete võimete hindamine ja tegutsemine vastavalt sellele. Tema koolitatud õpilastest on muusikat edasi õppima läinud üle 60 õpilase ning kellelgi ei ole olnud raskusi vastuvõtukatsete sooritamisega solfedžos.

Liivi Lukase südamlikku ja positiivset, aga samas ka asjalikku olekut hindavad kõrgelt tema endised ja praegused õpilased ja muidugi tema kolleegid, kellele ta on sõbraks ja eeskujuks. Liivi on olnud muusikakooli hea hoidja paljude aastate jooksul. Liivi Lukas on koostanud ka raamatu kooli ajaloost. Ta on olnud linnavolikogu liige. Loe edasi: Rakvere linna Kroonimärgi saab kolm inimest

Rakvere kuulutati metsapealinnaks

Täna keskpäeval kuulutati Rakvere Vallimäel välja Metsapealinn 2012, mida Rakvere tähistas lumelinna ehitamise ja kogupere vastlapäevaga.

Tseremoonial osalesid Eesti Metsaseltsi juhatuse esimees Hardi Tullus, Rakvere linnapea Andes Jaadla ning Haapsalu abilinnapea Peeter Vikman.

Hardi Tullus ütles oma kõnes, et rakverelased võivad oma rohelise linna üle uhkust tunda. „Mõelge metsa peale, mis pakub nii puhkamisvõimalusi kui ka tööd paljudele ümbruskonna inimestele,“ soovitas ta. Metsaseltsi juhatuse esimees kutsus kõiki linlasi kevadel kindlasti ka puid istutama.

„Metsapealinnaks kandideerimise mõte sai altõuke Euroopast, kui linn ühines üleeuroopalise projektiga „Timber in Action“, millega kutsutakse Euroopa linnu väärtustama puitu linnakeskkonnas,“ lausus linnapea Andres Jaadla.
„Leidsime, et saame seda mõtet linlastele paremini edasi anda metsapealinnaks olemisega.“ Üks sündmusi, millega Rakvere kavatseb oma 710.
juubelit jäädvustada, on 7100 puu istutamine linnametsa koos kaitseväelastega.

Peeter Vikman meenutas uhkusega lõppevat metsapealinna-aastat, mil Haapsalu sai paljude aastate järel taas metsaomanikuks ja iga linna saabujat tervitas pilkupüüdev metsapealinna silt. Rakverele soovis ta palju sisukat tegevust, mis aitab kaasa metsa väärtustamisele.

Metsanduslikul võistlusel võtsid omavahel mõõtu moodsa Husqvarna metsatehnikaga varustatud Luua Metsanduskooli õpilased ja Eesti Maaülikooli tudengid – tulemuseks oli viik.
Loe edasi: Rakvere kuulutati metsapealinnaks

Metsapealinna valmib lumest mets

Teisipäeval kuulutatakse Rakvere Eesti metsapealinnaks. Päev algab metsateemalise lumelinna ehitamisega Vallimäel kell 11.

Lumelinn on pühendatud Rakvere metsapealinna tiitlile ning lumelinn ehitatakse teemal „mets”.

Lumelinna ehitamisest on oodatud osa võtma kõik huvilised. Vajalikud tarvikud lumelinna ehitamiseks palutakse igal võistkonnal vastavalt oma vajadustele ise varuda. Korraldajad varustavad lumelinna ehitajad vee ning ämbritega. Valmis lumelinn pritsitakse veega üle päästeameti poolt.

Lumelinna ehitamiseks saab võistkondi registreerida Rakvere linna kodulehel www.rakvere.ee ja Facebookis Rakvere linna sündmuse „Rakvere metsapealinn 2012 – lumelinn „mets”” all. Registreerimiseks tuleb täita vorm aadressil www.rakvere.ee või kirjutada sündmuse seinale grupi nimi, liikmete nimed, grupi suurus ja idee lühikirjeldus.

Lisainfo lumelinna ehitamise kohta saab meiliaadressilt rank@rakvere.ee ja telefonilt +372 32 41 755; 511 7068 (Helen Heinsalu).

Rakvere õhtukool ootab vilistlaste mälestusi

Tänavu möödub 65 aastat Rakvere õhtukeskkooli (töölisnoortekooli, praeguse täiskasvanute gümnaasiumi) asutamisest.

Seoses tähtpäevaga on kooli vilistlastelt oodatud mälestused ja meenutused aadressil: Elle Allikvee, Rakvere täiskasvanute gümnaasium, Rohuaia 12, Rakvere. Eriti oodatud on nende vilistlaste kirjutised, kes õppisid koolis 1950ndatel.

28. aprillil kell 14 tähistab Rakvere täiskasvanute gümnaasium aktusega Rakvere rahvamajas kooli 65. tegutsemisaastat. Juubeliaasta puhul annab kool välja vilistlaste kogumiku.

Kokkutuleku korraldamise toimkond

Rakveres avatakse teisipäeval õmblusmasinanäitus

Foto: Bioneer.ee
Teisipäeval, 14. veebruaril kell 15.00 avatakse Rakvere Näitustemajas (Tallinna tn 3) õmblusmasinanäitus “Üle kõige on Singer!”, millega tähistatakse Singeri õmblusmasina 160. juubelit.

Singer ei ole mitte ainult õmblemise sünonüüm, vaid sümboliseerib eestlase oskust igal ajal ellu jääda ja toime tulla.
Tänapäeva laia rõivavaliku taustal ei usugi, et see 18. sajandist pärit leiutis kunagi kellegi jaoks eluliselt tähtis võis olla, mida sama suure hoolega hoiti kui oma lähikondlasi. Kaasajal pole õmblusmasin enam esmavajalik, ta on muutunud pigem hinnatud disainielemendiks või elustiili osaks.

Näitusel leiab vastuse küsimusele, mis oli Singeri edu saladus. Kuidas õnnestus just Singeril sadade omasuguste seas silma paista ja edukas olla? Oma loo jutustavad 15 eraisikutelt kogutud õmblusmasinat, nende endised ja praegused omanikud. Loe edasi: Rakveres avatakse teisipäeval õmblusmasinanäitus

Lõpeb skautide talvine suurkogunemine Tapal

Skaudiehitiste võistluse võidutöö aastast 2006. Foto: skaut.ee
Täna lõpevad Tapal kogu nädalavahetuse kestnud skautide talimängudele, mille seekordne pearõhk on talvises metsas matkamise oskuste õppimisel ning päästealasel ennetustööl. Laagrisse on oodata ligi 200 skauti.

Põhikooli riiklik õppekava toob ühe õppekorraldust läbiva teemana välja noorte arendamise tervise ja ohutuse valdkonnas. Skautlus formaalharidust toetava noorte liikumisena annab siinkohal oma panuse. Laagris õpetati esmaabi külmakahjustuste korral, lõkke ohutut tegemist, looduse tundmist jpm. Tegevust pakkus ka Päästeamet. „Laagriga õpivad lapsed oskusi, mis kipuvad olema unustatud,“ ütles laagri korraldaja Kristjan Kruus.

Talimängude ühe uudse tegevusena sai esimesel õhtul iga osaleja endale valmistada lumeräätsad ning järgmise päeva matkamängu raames said kõik osalejad lumes räätsadega matkamist proovida.

Skautlusele traditsiooniliselt toimus laupäeval lõkkeõhtu. Lõkkeõhtu on moodus päeva kokkuvõtmiseks mängude, etteastete ja lauludega. Seekordse lõkkeõhtu viis läbi Rakvere teatri näitleja Margus Grosnõi.

Käesoleval aastal möödub 100 aastat skautluse algusest Eestis. Juubeliaastaga seotult toimub laagri esimesel õhtul Eesti skautlus 100 lühifilmikonkursile laekunud filmide vaatamine. Filmikonkursi teemana jäädvustasid osalejad ühe skautlusega seotud tegevuse. Loe edasi: Lõpeb skautide talvine suurkogunemine Tapal

Avalik pöördumine Käsmu meremuuseumi sõprade poole

Sellel suvel saab Käsmu meremuuseum 20aastaseks. Selle aja jooksul olen siin Eesti rahva maadel ellu viinud oma nägemuse meie merekultuuri tutvustavast muuseumist.

Käsmu meremuuseum koosneb kollektsioonist ja kodust ehk majast ja maast. Need on 20 aasta jooksul lahutamatult kokku kasvanud ja seda mitte üksnes minu, vaid ka paljude muuseumit külastanud inimeste arvates.

Saan sel aastal 70aastaseks. Loomulikult paneb selline iga mind muretsema,  mis saab pärast mind. Minu kindel soov ja tahtmine oleks kinkida kollektsioon eesti rahvale. Olen seda arutanud kultuuriministeeriumi ja Eesti meremuuseumi esindajatega.  Nüüd tahaks seda ka teiega arutada.

Minu soov oleks, et Käsmu meremuuseum jätkaks Eesti meremuuseumi osana siinsel mereäärsel maalapil, mis oleks ka tulevikus kõigile avatud.

Suunan oma pöördumise ka neile, kellest sõltub muuseumi tulevik ja edasine käekäik.

Aarne Vaik

Kirjutatud 2012. aasta talvel Käsmus. 09.02.2012

Vaata-kuula Ott Sandraku intervjuud Aarne Vaiguga siit.