Kasepääl asuvas Samovarimuuseumis avati nädalavahetusel külaliste kostitamiseks Varvara Samovari Teetuba. Augusti algul toimub aga muuseumis ikoonikirjutamise kursus.
Samovarimuusumi rajaja ja perenaise Veronika Kookmaa sõnul saab Varvara Samovari Teetoas rüübata samovariteed ja maitsta pirukaid, kooke ja teisigi suupisteid, mille valmistamisel kasutakse paikkonnast pärit saadusi, näiteks Peipsi sibulat. “Küpsetame muuseumimajas. Selles töös on abiks ema ja tütar Zinaida ja Kathy,” ütles Kookmaa.
3. augustil saab Samovarimuuseumis aga teoks ikoonikirjutamise kursus. “Õppisin seda kunsti Kultuurikoja ikoonimaali ringi juhendaja Einike Vasseli juures ja juuli keskel osalen Võrumaal ka ikoonimaali laagris. Muuseumis hakkan kursust juhendama ise, kuid loodetavasti saab õppimispäeval Kasepääle tulla ka Einike Vassel. Ikoonide autorid saavad oma kunstitööd kaasa, ” märkis ta.
Kookmaa märkis, et tänavuselgi hooajal toetab Samovarimuuseum Kükita vanausuliste palvela korda tegemist. “Pühakojas on tarvis uuendada vihmaveesüsteemid, kaks põrandat ja koridor, ” lausus Peipsimaa kultuuripärandi hoidja ja tutvustaja.
21. juunil toimub Jõgevamaal Vaiatu külas kauaoodatud kohtumine ansambliga Apelsin. Ansambel Apelsin tähistab tänavu oma tegevuse 40. juubeliaastat ning leidis tihedast graafikust hoolimata võimaluse tulla mängima Vaiatu Küla Seltsi ja www.meelelahutaja.ee korraldataval jaanipeole.
Vaiatu külas toimuvad jaanipeod on viimasel aastatel kujunenud menukaks kokkusaamiskohaks. Eelmisel aastal kujunes pidu, kus esines ansambel Hellad Velled, piirkonna suve suursündmuseks. Jaanipidude ettevalmistamiseks küsiti kogukonna liikmetelt arvamust soovitava esineja kohta ja ansambel Apelsin oli paljude poolt mainitud ja soovitud esineja.
Peoplats avatakse kell 20.00 ja pidu kestab varaste hommikutundideni. Ka pisematele peolistele on mõeldud: lapsi rõõmustavad hobused, batuut ja näomaalingud ning lõbusad mängud; täiskasvanud peolistele pakuvad suupoolist VAH OÜ ning OÜ Otto ja poeg, jaanimänge juhib Janek Varblas ning mõnusat tantsumuusikat teevad lisaks ansamblile Apelsin DJ Avo Aia ning DJ Ringo Saar.
Täna algavad Luua Metsanduskoolis 50. Balti Kutsekoolide vahelised võistlused metsanduses. Võistlustules on Eesti, Läti ja Leedu metsanduskoolide 40 õpilast. Võitjad selguvad laupäeva õhtuks.
Metsanduskoolide õpilaste võistlused nõuavad osalejatelt nii metsanduslikke teadmisi kui sportlikku vormi. Võistluste peakorraldaja, Luua Metsanduskooli metsandusõppe koordinaator Marko Vinni selgitas, et metsamehe amet just niisugune ongi – igapäevatöös on vaja mõlemaid. „Võistlusalade valik sellest lähtubki, näiteks metsaraja läbimisel läheb arvesse nii kiirus kui erinevate ülesannete lahendamise edukus,“ rääkis Vinni.
Võistlustest võtavad osa Euroopa parimad metsandusalade juuniorid, Eesti ja Leedu võistkondade liikmed saavutasid väga häid tulemusi ka hiljutistel Euroopa metsandusõpilaste võistlustel.
Võistlusalad on erinevad – raiesport, metsaraja läbimine, osavusrada, aga ka indiaca ja õhupüssist laskmine. Lisaks võistlemisele käivad osalejad ekskursioonil Palamusel ja tutvuvad Tartus AHHAA keskusega.
Baltimaade metsanduskoolide õpilaste võistluste idee sai alguse Eestist, juba poolsada aastat toimunud võistluste algataja on väärikas metsamees Kaupo Ilmet, kes võtab võistluste avamisel ka ise sõna.
Homme, 7. juunil, toimub II Piibe päev. Ürituse peamiseks eesmärgiks on enne suuremate puhkuste algust tõmmata tähelepanu Piibe maanteele ehk Jägala – Aravete – Tartu maanteele, mis on alternatiivne liikumistee Tallinna ja Lõuna – Eesti vahel. Piibe maantee on tunnete tee, kus igal kilomeetril on midagi teha, tunda või nautida.
II Piibe päeva raames loetakse esmakordselt avalikult ette Soome rahvuseepos “Kalevala”. Päevaga tähistatakse 170 aasta möödumist ajast, millal Soome rahvuseepose koostaja Elias Lönnrot kõndis jala Tallinnast Tartusse. Tema päevikute põhjal on teada, et 7.juunil 1844 viibis ta Koerus.
Lugemispunktid asuvad Anija mõisas, Kõrvemaa Matka – ja suusakeskuses, Jäneda Musta Täku Tallis, Aravete Kangrumäel, Järva-Jaanis, Koeru Kultuurimajas, Lahu kooli juures, Kuremaa lossis, Jõgeva Kultuurikeskuses ja Jää-aja Keskuses. Igas lugemispunktis loetakse ette varem kokkulepitud lõigud. Kokku on lugejaid enam kui 100 inimest. Teiste hulgas on kohalikud omavalitsusjuhid, Jõgeva Jõuluvana, Soome sõprusvalla esindaja, kohalikud kultuuritegelased ja paljud teised.
Igas lugemispunktis rõõmustatakse kaasaelajaid kultuuriprogrammiga. Teatud punktides kestab programm läbi terve päeva. Nii on näiteks Anija mõisas avatud uste päev, Järva-Jaanis suur laat ja Kõrvemaa Matkakeskuses perespordipäev.
Emilie Beermann esimest sinimustvalget lippu õmblemas Põltsamaa kunstikooli direktori Ethel Hakkaja ja tema õpilaste tehtud maalil. Foto: Johannes Haab
Esimese sinimustvalge lipu õmbles kunagise Põltsamaa kihelkonnakooli tütarlaste käsitööõpetaja Emilie Beermann (1860-1896). Kultuurilooline fakt annab põhjuse selles paigas kolmapäeval, 4. juunil mitmekülgselt ja pidulikult Eesti lipu 130. aastapäeva tähistada. Külauudistele andis sündmustest ülevaate Põltsamaa linnavalituse haridus- ja kultuurinõunik Kadri Suni.
Millal algasid ettevalmistused Eesti lipu 130 aastapäeva tähistamiseks Põltsamaal ja kuivõrd oli selles protessis otsustav tähtus Põltsamaa astumisel Eesti Lipu Seltsi ja Jaan Poska majas toimunud kohtumisel?
Kui Eesti lipu 125. aastapäeva eel töötasime lavastuse “Lipu sünd” kallal, sai korraldustoimkonnas välja käidud idee, et seda võiks iga viie aasta järel lipu ümmargustel sünnipäevadel esitada. Aga selles, et tänavu on Põltsamaal lipu aastapäeva kavas ka Eesti Lipu Seltsi konverents, on küll otsustav tähtsus, et oleme vahepeal lipu seltsiga aktiivsemalt suhtlema hakanud. Esimesed konkreetsed sammud lipu 130. sünnipäeva tähistamiseks tegi toonane Põltsamaa linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Anzhelika Valdre, kes kutsus umbes aasta tagasi kokku koosoleku, mil pandi koos Eesti Lipu Seltsi, Riigikanstelei ja Põltsamaa toimkonnaga paika ürituse esialgne päevakava.
Missugustes Põltsamaa linna paikades mängitakse lavastust “Lipu sünd”, kes on selle teksti autor ja kas tegemist on dokumentaalnäidendiga?
Etendus algab Põltsamaa ühisgümnaasiumi juures Tartu stseeniga. Karl August Hermanni majas toimuval koosviibimisel lubab Paula Hermann hankida üliõpilasseltsile lipu. Teine stseen toimub endise Leihbergi poe, praeguse Põltsamaa muusikakooli juures. Selles stseenis ostab Emilie Beermann lipu tarvis kangad. Kolmas stseen leiab aset endise kihelkonnakooli juures Jõe tänavas. Seal õmbleb Emilie lipu ning sealsamas puutöökojas valmib ka lipuvarras. Näidendi kirjutas Põltsamaa muuseumi direktor Rutt Tänav ja see tugineb ajaloolistele allikatele. Nagu ilukirjanduslike tekstidega ikka, on tegemist autori interpretatsiooniga 130 aasta tagustest sündmustest. Loe edasi: Eesti Lipu sünnilinnas Põltsamaal algavad täna mitmekülgsed pidustused
Sadala Külade Seltsi juhatuse liikmed Pille Tutt ja Vilja Mari Luhalaid tänavad seltsi kauaaegset aktiivset liiget Tiina Ivaskit. Foto: Sadala Külade Selts
Sadala Külade Selts sündis ühel aastal Eesti astumisega Euroopa Liitu. Torma vallas tegutseva seltsi kümnendale aastapäevale pühendatud rahvapeol toonitati erinevates sõnavõttudes ühenduse liikmete pealehakkamist, teotahet ja nutikust traditsioonide hoidmisel, uute ideede elluviimisel ning seltsile kuuluva rahvamaja järjepideval kaasajastamisel. Koosviibimise sisustasid kultuurikollektiivid nii paikkonnast kui ka kaugemalt
Rahvapidu juhtinud Sadala Külade Seltsi juhatuse esimees Pille Tutt märkis, et 2004. aastal ajendas seltsi moodustama soov hoida ning tutvustada esivanemate loodud kultuuripärandit, tuua kodukanti erksamat mõtlemist, tegutsemisentusiasmi ja valmidust ühistegevuseks. “Toona oli kavatsus koondada kogu valla kultuurielu Tormasse. Nii sai vastloodud seltsi üheks olulisemaks eesmärgiks taastada lagunemisohus rahvamaja. Kirjutasime projekte Leader programmist ja teistestki allikatest rahade taotlemiseks. Reageeringud tulid positiivsed. Rahastamispõhimõtteid arvestades tuli kaaluda sedagi, kas projektis kasutada sõna renoveerimine, rekonstrueerimine või restaureerimine,” rääkis ta.
Seltsi juhatus pidas meeles Sadala Külade Seltsi tänukirjaga ja meenetega Sadala külaliikumisele jõudsamalt kaasa aidanud inimesi. Esimesena kutsuti tunnustust vastu võtma seltsi esimene esimees Meeri Ottensoni. “Mitmekülgne kaasalöömine külaelus on mulle alati meeldinud. Seltsi juhtides sain selleks uue väljundi,” ütles Ottenson.
Jõgeva Lionsklububi president Jaan-Ivo Lukas Jõgeva Ärikeskuses asuvas kohvikus Panther pannkoogieinet võtmas. Foto: erakogu
31. mail Jõgeva linna päevade raames ja MTÜ Jõgeva Perekeskus eestvedamisel avatavas lastelinnakus hakkavad pannkooke küpsetama Jõgeva Lionsklubi liikmed.
LC Jõgeva sekretäri Vahur Kuke sõnul võttis Jõgeva Lionsklubi vastu MTÜ Jõgeva Perekeskus eestvedaja Liina Stammi ettepaneku tulla Jõgeva kesklinnas avatavasse lastelinnakusse pannkooke küpsetama ning müüma.
“Ettevõtmisega aitame kaasa meie pikaajalise koostööparneri Jõgeva perekeskuse tegevusele,” lausus Kukk.
“Püüame teha pannkooke, mis oleksid maitsvad, kuid ühtlasi võimalikult tervislikud ja valmistatud ökoloogilistest toorainetest,” ütles Jõgeva Lionsklubisse kuuluv arst Kalle Piiskoppel. “Lisandina kasutame vaid eestimaistest toorainetest keedetud moosi.”
Vahur Kukk lisas, et pannkoogiküpsetamises osalemise vastu tunnevad huvi ka Jõgeva linna päevadele saabuvad külalised Soome sõpruslinnast Keuruust. Nii tõotab küpsetajate seltskond kujuneda rahvusvaheliseks.
“Lastelinnakus seatakse üles batuudid ja meisterdamisetoad, tegutseda saab seiklusrajal,” ütles MTÜ Jõgeva Perekeskus juhatuse liige Liina Stamm. “Artaktiivseid ja õpetlikke tegevusi juhendavad politseinikud ja päästeteenistujad. Showd teeb mullimeister.”
Pühapäeval, 25 mail EELK Laiuse Püha Jüri koguduses toimuva heategevusliku kontserdi sisustavad laulev näitlejanna Hele Kõrve ning muusikud Olav Ehala ja Lembit Saarsalu.
EELK Laiuse Püha Jüri koguduse juhatuse esimehe Epp Järve sõnul tekkis mõte heategevuskontsertite korraldamiseks seoses kiriku lühtrite renoveerimise vajadusega.
“Kontserte oleme korraldanud juba aastaid,” rääkis Epp Järv. “Esimesena haakusid selle mõttega tuntud muusikud Olav Ehala ja Lembit Saarsalu. Neid me kutsume hellitavalt oma kiriku õuemuusikuteks. Esimese advendi kontserdid on algatanud Jõgeva vald. Kevadkontserdid lisandusid tänu sellele, et muusikud on kirikus esinemisega hea meelega nõusse jäänud.”
Järv märkis, et Hele Kõrve laulab Laiuse kirikus esimest korda ning oli rõõmuga nõus esinema tulema. “Loodame, et meie kodukandist võrsunud näitlejanna ja hõbehäälne lauljanna toob kontserdile rohkesti kaasaelajaid,” lisas ta.
Epp Järve sõnul kõlab pühapäevasel heategevuskontserdil valdavalt eesti muusika.
Sadala Külade Teatri näitlejad Mart Määrtis, Eigo Sõmer, Marten Sädame, Ants Maanre ja Pille Tutt Anton Tšehhovi näidendis “Pulmad”. Foto: Sadala Külade Seltsi erakogu
Sadala rahvamajas esietendunud ja Valdi Reinase lavastatud Anton Tšehhovi lühikomöödiates “Pulmad” ja “Juubel” püüavad Sadala Külade Teatri näitlejad välja tuua klassiku pilatud väikekodanlikku ellusuhtumist, tõusiklikkust ja korruptsioonigi, mida on jätkunud erinevatesse ajastutesse ja mis pole kadunud ka praegusest ühiskonnast.
Anton Tšehhovi lühinäidend “Pulmad” põhineb tema novellil “Pulmad kindraliga”, mis on kirjutatud 1884. aastal. Keskseks intriigiks ongi teise järgu kapteni Fjodor Revonov-Karaulovi pistise eest “kindralina” pulmapeole kutsumine, et pidu esinduslikum ja väärikam oleks.
“Mu tegelaskuju on mereväelane , mistõttu tuli näha piisavalt palju vaeva selle militaarvaldkonna mõisteid sisaldava teksti pähe õppimisega ja mõistmisega,” ütles libakindralit mänginud Ants Maanre.
“Mina ja kogu trupp püüdsime näidendis välja tuua Tšehhovi-aegsel Venemaal levinud väikekodanlikke jooni. Need on küll igal rahvusel teatud eripäraga, kuid püsivad usutavasti edasi igas ajastus ja ühiskonnas,” sõnas Vilja-Mari Luhalaid, kes on pruudi ema ja “kindrali” pulma tellimise algataja Nastasja Timofejeva osas.
Mõrsja (Liisa Katt) isa Jedvokim Zigalovit mänginud Pille Tutt tõi aga välja mõnedki provintsivenelasele omased jooned. Üks meeldejäävamaid Zigalovi lauseid on kahtlemata see: “Juua võib igal ajal. Kõige tähtsam on see, et oma tegemisi mitte unustada.”
“Olen meeste rolle ennegi mänginud,” lausus Pille Tutt. “Hugo Raudseppa komöödias “Roosad prillid ” olin näiteks vene rahvusest sotsioloogiaprofessor. Mehi kehastada on loominguliselt huvitav. Pragmaatilisemaks põhjuseks on aga see, et teatud tüüpide kehastamiseks pole Sadala Külade Teatris meesnäitlejaid. Arvestades seda on keskealised ja vanemad mehed meie truppi igati oodatud.”
Teisipäeval ja kolmapäeval toimub Jõgevamaal Luua Metsanduskoolis rahvusvahelise võistluse Noored Euroopa Metsades Eesti finaal.
Võistluse finaali pääses 14 võistkonda, mis selgusid 05. märtsil toimunud Eesti eelvoorus. Võitja esindab Eestit Euroopa finaalis 29. september – 3. oktoober 2014 Saksamaal, Eberswaldes.
Rahvusvaheline viktoriin “Noored Euroopa metsades” on suunatud õpilastele vanuses 13 kuni 19 eluaastat. Oma teadmised panevad proovile kolmeliikmelised võistkonnad. Võistluse käigus omandatakse teadmisi Euroopa riikide looduse ja metsanduse kohta. Käsitletakse näiteks säästvat metsade majandamist, elurikkust, metsade kaitset, metsapoliitikat jm.
Võistluse peakorraldaja, Eesti Metsaseltsi haridusprojektide koordinaator Kristi Parro lisas, et sel aastal on võistluse läbiviimisel ka mõningaid muudatusi. „Oleme muutnud Eesti finaali formaati. Esmakordselt viime viktoriinist ja ettekandest koosneva Eesti finaali läbi kahepäevasena. Kuna praktiliste ülesannete osa on suurendatud, jääb võistkondadel rohkem aega ja võimalusi lahendusi ette valmistada ning ühtlasi järgib selline võistluskorraldus ka rahvusvahelise finaali formaati. Võitjavõistkonnal on sel juhul parem ettevalmistus ka rahvusvaheliseks finaaliks,“ rääkis Parro. Kokku võtab võistlusest igal aastal osa üle 10 000 noore vähemalt 12 riigist.
Võistlus sai alguse 2011. aastal, mil Euroopa finaal toimus Poolas. 2012. aastal leidis rahvusvaheline finaal aset Eestis. Sagadisse sõitsid 11 riigi noored Austriast, Poolast, Lätist, Leedust, Kreekast, Saksamaalt, Sloveeniast, Eestist, Portugalist, Tšehhist ja Ungarist.
2013. aasta rahvusvaheline finaal toimus Portugalis, Peneda-Gerês rahvuspargis. Finaalis osalesid 10 riiki. Eesti tuli ajaloo parimale – 4. kohale. Eestit esindasid 2013. aasta Eesti vooru finalistid Tallinna Prantsuse Lütseumist, võistkond Copper Owl koosseisus Annaleena Vaher, Airon Oravas ja Mati Lepikson. Võistkonna juhendajaks oli õpetaja Marje Väli. Euroopa finaalis osalesid veel õpilased Austriast, Tšehhist, Saksamaalt, Kreekast, Ungarist, Leedust, Poolast ja Portugalist.
Noored Euroopa Metsades on suurim koolinoortele suunatud üleeuroopaline metsandusharidust edendav võistlus.
Vallavanem Triin Pärsim ja vallavolikogu esimees Üvli Nool tunnustavad kodukaunistamiskonkursi üht võitjat perekond Õunapuud.Torma rahvamajas toimunud Eesti Vabariigi 96. aastapäevale pühendatud vallavolikogu esimees Ülvi Noole ja vallavanem Triin Pärsimi pidulikul vastuvõtul toonitati vajadust senisest veelgi tugevamini hoida ja tutvustada kultuuripärandit ja edendada isamaalist kasvatust. Pidupäeva kontsertprogrammi sisustasid piirkonna isetegevuslased kultuuritegelase, lavastaja ja dramaturgi Valdi Reinase juhendamisel.
Mitmete koosolijate arvates oli kultuuriprogrammi üheks eredamaks etteasteks Sadala Külade Teatri esitatud pardoodiapõimik populaarsetest Eesti filmidest. Tuntumaid katkendeid esitati filmidest “Viimne reliikvia”, “Kevade”, “Noor Pensionär”, “Siin me oleme” ja “Nipernaadi”. Juhendaja Valdi Reinas oli lavastust ettevalmistades filme vaadanud ja valinud välja seigad kus kõlavatest numbritest saab kokku rehkendada Eesti iseseisvuse sünnipäeva aasta. Näiteks Kevadest mängiti Tootsi ja Kiire dialoogi, milles räägiti kuuest õunast. “Proovid kestsid ligi kaks nädalat, ” ütles Reinas. “Filmidest inspireeritud näitemängu valmistasime ette küll konkureetseks sündmuseks, kuid ehk tuleme sellega publiku ette veelgi,” arvas Sadala Külade Seltsi esimees Pille Tutt, kes ise kehastas “Viimase Reliikvia “abtissi ja “Siin me oleme” Kohviveskit.
Kristi Talistu juhatamisel esines Kaitseliidu Jõgeva Maleva ja Torma valla puhkpilliorkester, Mare Talve dirigeerimsel Torma valla segakoor “Sõbrahing”, kelle eestlaulmisel lauldi ka Eesti hümni ja Torma kapell. Rahvatantsud olid naisrühmalt Torma, Laiuse -Sadala noorte segarühmalt, mille juhendajateks vastavalt Julia Tross ja Virve Muser ja Valve Raide. Lustakat puhkpillimuusikat nii kuulamiseks kui tantsuks mängisid Peep Lõhmus ja tema sõpradest muusikamehed. Loe edasi: Torma valla iseseisvuspäeva peol tunnustati tublimaid
Osatäitjad möödunud aasta jaanipäevaks valminud Kasepää harrastusteatri näidendis “Kallis, ma olen alati olemas Sinu jaoks”.
Laupäeva õhtul esietendub Kasepää rahvamajas kohaliku harrastusteatri esituses näitemäng “Sõber “, mille on kirjutanud ja lavastanud istegevusliku teatri edendaja Erlend Kollom.
Lugu räägib kolme põlvkonna elust, armastusest, pettumuses, leppimisest.
Erlend Kollomi põhimõte on, et näitemängu tehakse sellepärast, et seda teha tahetaksee ja tegemisel peab olema rõõm. Näidendi teiseks lavastajaks on kultuuritöötaja Anni Luud.
Kasepää harrastusteatri lavastaja Erlend Kollom.
Etenduses teeb kaasa kaksteist näitlejat.
Pärast esitendust Kasepääl mängitakse näidendit “Sõber” Mustvee kultuurikeskuses. Üles astutakse ka mais toimuval Tartu- ja Jõgevamaa harrastusteatrite festivalil ning augustis toimuval külateatrite festivalil.
Eesti Olümpiakomitee president Neinar Seli, Jõgevamaa omavalitsuste liidu juhatuse esimees Enn Kurg, Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev (tervitussõnu ütlemas) ja Jõgevamaa spordiliidu Kalju president Toivo Tõnson pärast lepingu allkirjastamist Adavere põhikooli võimlas. Foto: Vahur Kukk
Eelmisel laupäeval sõlmiti Põltsamaa vallas Adaveres Eesti Olümpiakomitee, Jõgevamaa omavalitsuste liidu, Jõgeva maavalitsuse ja Jõgevamaa spordiliidu Kalju vahel ühise tegutsemise leping, mis loob silmapaistvat edu saavutanud treeningruppidele soodsad tingimused edasi tegutsemiseks ning treenerite töö kompenseerimiseks.
Ants Antsoni olümpiavõidule pühendatud kiiruisutamisvõistluse “Kuldne 1500” toimumispäeval allkirjastasid aastateks 2014-2016 lepingu Eesti Olümpiakomitee president Neinar Seli, Jõgevamaa omavalitsuste liidu juhatuse esimees Enn Kurg, Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev ja Jõgevamaa spordiliidu president Toivo Tõnson.
Eesti Olümpiakomitee projekti raames tegutsevad Jõgevamaal viie spordiala treeninggrupid, mida juhendavad vähemalt kuuendat kutseastet omavad või seda taotlevad treenerid. Täiskohaga töötavad kiiruisutamisetreener Väino Treiman Adaveres ja saalihokitreener Marko Saksing Jõgeval. 0,5 kohaga maadlustreener Arved Külanurm Põltsamaal, kergejõustikutreenerid Piret Koll Jõgeval, Lea Vilms Põltsamaal ja võrkpallitreener Toivo Uusna Põltsamaal.
Treeninggrupid on komplekteeritud põhikooli või gümnaasiumi sportlikule saavutusele orienteeritud õpilastest. Treeninggrupi suurus peab olema vähemalt 10 õpilast ja treeningute mahuks vähemalt 12 tundi nädalas. Treeninggruppide üldkoordinaatoriks on Jõgevamaa spordiliit “Kalju”. Gruppide tegevust koordineerib ja kontrollib nõukogu, kuhu kuuluvad Jõgeva maavalitsuse, Jõgevamaa omavalitsuste liidu, Jõgevamaa spordiliidu „Kalju“ ja EOK esindajad.
EOK toetus kõikidele treeninggruppidele kokku on 2560 eurot kuus. EOK toetust võib kasutada treenerite tasustamiseks ning treeningtöö läbiviimiseks. Kohalikud omavalitsused lähtuvad spordimeisterlikkuse treeninggruppide toetamisel vähemalt 800eurosest kohamaksumusest aastas. Treeninggruppide täiskoormusega (24 treeningtundi nädalas) treenerite töötasu alammäär on 890 eurot kuus, millele lisandub töötuskindlustus- ja sotsiaalmaks.
“Toetust saavate treeninggruppide välja valimisel arvestati tulemuslikke (medalid Eesti noorte meistrivõistlustelt) spordialasid ja treeneri kutseastet, kusjuures endise neljanda astme asmel on vaja nüüd kuuendat kutseastet või selle tegemist aasta vältel. Tarvis on ka omavalitsuse tahet toetada spordiala ja treenerit võrdväärselt Eesti Olümpiakomiteega,” ütles Jõgevamaa spordiliidu Kalju juhataja Uno Valdmets. “Võrreldes eelmise lepinguga toetakse uue põhjal ka võrkpallurite treeninggrupi tegevust Põltsamaal.”
“Ühise tegutsemise leping kindlustab silmapaistavte tulemustega ja professionaalsete treenerite juhendamisel tegusevate treeninggruppidele stabiilsuse ja loob eeldused uute võitude saavutamiseks,” märkis Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees, Jõgeva vallavanem Enn Kurg.
“Jõgevamaa oli üks esimesi maakondi, millega Eesti Olümpiakomitee 2010. aastal koostöölepingu sõlmis. Uus leping tagab jätkuvalt soodsad tingimused noortele tulemuslikuks sportimiseks erinevatel aladel, treenerite tööde väärtustamiseks ja nende tegevuse majanduslikuks kompenseerimiseks,” ütles Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev. “Meeldiv, et Eesti Olümpiakomitee president Neinar Seli elas kaasa ka traditsioonilisele võistlusele “Kuldne 1500″ ja asutasustas võitjaid.”
“Leping tõestab Eesti Olümpiakomitee usaldust Jõgevamaa sporditegijate, treenerite ja spordielu koordineerivate organisatsioonide ja asutuste vastu. Sportlikud tulemused peaksid nüüd olema sama head kui seni või ka paremad,” lausus Jõgevamaa spordiliidu Kalju president Toivo Tõnson.
Käivitub projekt “Noorte elukestvas õppes osalemise ja tööhõive suurendamine Tartu -, Põlva-, Jõgeva- ja Võrumaal.”
Projekti raames korraldatakse 16-29-aastastele töötutele noortele, kelle haridustee on katkenud hiljemalt 2010/2011 aastal ja kes elavad Tartu -, Jõgeva-, Põlva- või Võrumaal, tasuta karjääriõppekursus Tartus. Lisaks kursusele hüvitatakse sihtgruppi kuuluvatele noortele sõidukulu, mis noorel võib tekkida koolituspaika sõitmisel ning makstakse iga osaletud päeva eest noorele ka stipendiumit 3.84 eurot.
Kursus toimub kokku kaheksa korda, mille jooksul saavad noored:
leida motivatsiooni iseeneses
infot õppimisvõimaluste ja töömaailmas toimuva kohta
juhiseid enda paremaks tundmaõppimiseks ja tuleviku planeerimiseks
peronaalsel juhendamise koostada CV ja osaleda tööintervjuu simulatsioonil
osaleda Tartu Kutsehariduskeskust tutvustaval ringkäigul
tunnistuse kursusel osalemise kohta.
Info karjääriõppekursuse kohta asub siin, kursusele saab registreeruda siin.
2013. aasta Kalevipoja Uisumaratoni üldvõitja Kert Keskpaik teleajakirjanik Ago Gaškovile intervjuud andmas. Foto: Jõgeva maavalitus.
Kalevipoja VI Uisumaraton toimub sellel aastal 1. märtsil Kasepää vallas.
Jõgeva maavanem Viktor Svjatõševi sõnul võisteldakse Kalevipoja VI Uisumaratonil viie kilomeetri pikkusel rajal ja stardi-ja finišsipaigaks on Kasepää vallamaja tagune ala.
“Lähiajal teavitatakse täpsemalt maratonile registeerimisest. Sündmusele on oodata sportlasi Soomest ning ka teistest välisriikidest. Sündmusest teavitatakse ka Jõgevamaa sõprus-ja koostööpiirkondi erinevates maades, ” ütles maavanem.
“Kalevipoja VI Uisumaratoni korraldavad Jõgeva maavalitsus , Jõgevamaa Spordiliit Kalju ja juhtivaks koostööpartneriks on Kasepää vald. Ootame tõhusat koostööd teistegi omavalitsuste, asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja vabatahtlikega, “märkis Svjatõšev.
“Loodame ka ilmade külmenemist ja Peipsi järvele sellise pakusega jääkihi tekkimist, mis võimaldab uisumaratoni edukalt läbi viia, ” lausus maavanem.
Põltsamaa kultuurikeskuses avatakse 13. jaanuaril kell 16 näitus “Pärand elab!”.
“Pärand elab!” on rändnäitus, mis tutvustab Eesti vaimse kultuuripärandi nimistut. Näituse avamisel pöörame eraldi tähelepanu antud piirkonna kultuuritraditsioonidele. Põltsamaa muuseumi juhataja Rutt Tänav kõneleb avamisel kohalikust puhkpillitraditsioonist, pillilugudega astuvad üles Põltsamaa muusikakooli õpilased.
Pilkupüüdvat rändnäitust on tänaseks näinud Tartu, Hiiumaa, Kihnu, Tallinna, Karksi-Nuia ja Tallinna inimesed. Põltsamaa näitus on avatud 31. jaanuarini.
Näitusega kutsutakse inimesi märkama ja väärtustama vaimset pärandit – põlvest põlve edasiantud teadmisi, oskusi, kombeid ja tavasid. “Tihti arvatakse, et vaimse kultuuripärandi all mõeldakse käsitööd, tantsu või mõne pilli mängimise oskust, kuid tegelikult võib see olla ka täiesti igapäevane tegevus nagu moosi keetmine või pesu pesemine. Seetõttu püüdsingi leida iga paiga kohta võimalikult lihtsaid, kuid samas erilisi nähtusi,” selgitas näituse kuraator Jane Kalajärv.
Reedel, 10. jaanuaril avatakse Põltsamaa Ametikooli uus praktikakorpus, milles on võimalused ehituse, autotehniku põllumajanduse erialadega seotud oskuste omandamiseks.
Kaasaegses hoones paiknevad ka ruumid erialade teoreetilise väljaõppe tarbeks, kabinetid töötajatele ja abiruumid.
Põltsamaa Ametikooli direktor Andrus Kompus märkis, et siiani toimus Põltsamaa koolisisene praktiline väljaõpe seitsmekümendatel kaheksakümendatel aastatel valminud õppehoonetes, mis nüüdseks ehitustehniliselt amortiseerunud. “Algselt oli kavas olemasolevad vanad hooned renoveerida. Mõttevahetustes kooli arengu üle koos Haridus- ja Teadusministeeriumi spetsialistidega jõuti järeldusele, et vanu hooneid renoveerida pole otstarbekaks, sest ei järgne tulemust, mis vastaks kutseõppele kaasajal esitatud nõuetele. Nii otsustati välja ehitada kaasaegne praktikakorpus. Uues korpuses paiknevad kaasaegselt sisustatud õpperuumid nii erialaste oskuste omandamiseks, kui ka teoreeriliseks väljaõppeks võimalus on senisest paremal tasemel korraldada ka täiskasvanute täiend-ja ümberõpet. Loe edasi: Põltsamaa Ametikool saab kaasaegse praktikakorpuse
4. jaanuaril tähistakse balliga Eestimaa ühe kaunima ehitise Jõgeva vallas paikneva Kuremaa lossi 170. juubelit.
Kuremaa loss on tugevasti seotud ajaloo- ja kultuurilooga, olnud õppimiskohaks põllumeestele ning saanud tänapäeval ennekõike turismiobjektiks ja erinevate sündmuste kooskäimis- ning huvialaringide tegutsemispaigaks.
Koduloolase ja kunagise Kuremaa tehnikumi õppedirektori Paul Orava sõnul toimus Kuremaa lossi sisseõnnistamine 5. jaanuaril 1844. aastal samaaegselt mõisaomanike Helena ja Aleksander von Oettingenide hõbepulmadega. Loss Oettiingenide perele uueks elukohaks. “Kuremaa loss ehitati aastail 1837-1843, hoone projekteeris Tartu õpperingkonna koolide arhitekti asetäitja E.J.T Strauss. Ehitustöödele palgati 19 müürseppa, kuus puuseppa, neli abitöölist koos naistega ja veel neli saarlast. Esialgselt koosnes hoone kolmest galeriidega ühendatud osast. 1935. aastal ehitati lossi galeriidele peale teine korrus ja hoone välimus muutus selliseks nagu ta tänapäeval on, ” ütles Orav. Loe edasi: Kuremaa lossi auks peetakse juubeliballi
Meeleolu Jõgeva kesklinnas kolmanda advendiküünla süütamise ajal 15. detsembril. Foto: Johannes Haav
Pühapäeval, mil Jõgeva kultuurikeskuse ees süütavad maavanem Viktor Svjatõšev ja Jõgeva Baptistikoguduse pastor Margus Kask neljanda advendiküünla ning lastel on võimalik nautida sõitu hobuvankriga, mida veab hobune Tabivere vallas asuvast Tamme talust.
Tabivere vallas Uhmardu külas asuva Tamme talu perenaine Elvi ütles, et tuleb Jõgevale vankrisõitu tegema Eesti raskeveo tõugu hobuse Vesperiga. “Pühade meeleolus kaunistaud vankrisse, milles sõidab kaasa Jõuluvana, mahub neli või viis inimest. Oodatud on nii lapsed kui ka täiskasvanud. Ruun Vesper on selliste seltskondadega hästi harjunud, sest teenindab turiste ka Vudila mängumaal,” ütles ta. “Hobuvankril saab Jõgeval sõita kella 15-16 ja hingekosutavat ja nostalgilist elamust pakutakse tasuta,” lausus Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev. “Sõit hobusega viib usutavasti mõtted ka järgmisesse aastasse, mis Hiina horoskoobi järgi on hobuse aasta, ” lisas ta.
Viktor Svjatõšev ja Jõgeva Baptistikoguduse pastor Margus Kask süütavad neljanda advendiküünla ning maavanem jagab jõulurahutuld. Pärast pidulikku tseremooniat kostitakse rosinasupiga ning laulab Maarja-Magdaleena segakoor Liia Koortsi dirigeerimisel.
Nädalavahetusel on Kaiaveres turismiettevõttes OÜ Vudila viimaseid päevi avatud jõulumaa Jõulumaa, kus elatakse kaasa jõuluetendusele, meisterdakse jõulumeeneid ja uudistakse koduloomi. Soojade talveilmade tõttu sõidutakse aga külastajaid saani asemel vankriga.
Jõulumaa projektijuhi Anžela Lemberi sõnul teeb nädalavahetusel lastele vankrisõitu Vudila poni Joonas. “Jõulumaal saab tutvust teha meie loomaperega, kelle moodustavad hobused, ponid, kitsed, lambad ja küülikud. Nad on kõik väga sõbralikud ja inimestega harjunud. Neile saab teha pai ja Päkapikkude juhendamisel maiustusi pakkuda. Veel kohtutakse Jõulumaal Vudila mängumaal elava kolme vutiga.”
Lember märkis, et Tartu Teatri näitlejad on Vudilas lavale toonud jõuluetenduse “Vuta ja Muta jõulud”, mille on kirjutanud Mehis Pihla ja lavastanud Tess Pauskar. “Meie jõuluetendused on pakkunud alati toredaid emotsioone nii väikestele kui suurtele, ” ütles ta.
“Päkapikkudega meisterdakse töötubades jõulumeeneid, mille lapsed saavad koju kaasa viia. Meisterda saab erinevaid asju, alustades jõuluvärvilistest käepaeltest lõpetades kaartide, kuuseehete ja küünlalaternatega. Nädalavahetusel saavad täiskasvanud end proovile panna korvi punumises. Igal aastal on kõik lapsed saanud endale mälestusmeeneks meisterdada ka puidust medali Vudila logoga. Tänavu saab Vudilas endale teha ka vahva meenemündi, ” rääkis Anžela Lember.
Alates avapäevast, 9. detsembrist on Vudila jõulumaal käinud üle 1300 külastaja. Jõulumaa ettevõtmiste korraldamisel on OÜ Vudila koostööpartneriks Tartu Teater, Tartu Kutsehariduskeskus ja Viljandi Kultuuriakadeemia.
Sadala kooli õpilased näitemängu esitamas. Foto: Pille Tutt
Möödunud laupäeval arutasid näitlejad Garmen Tabor ja Aleksander Eelmaa kultusseriaalis “Õnne 13” Uuevariku talu perenaise Annemai Kattai ja “tegevdirektori ” Ülo Ümerana lõunamaale puhkuse sõidu perspektiivikuse ülle. Pühapäeval olid artisid aga külas Torma valla eakate peol Sadala Külade Seltsi rahvamajas. Koosviibimist siustasid ka erinevas vanuses kohalikud etlejad. Traditsioonilise sündmuse korraldasid heategevuse edendaja Eckard Klug ja tema kaasa Luule Väin koos pereliikmetega.
Eakate pidu algas Sadala kooli esimese ja teise klassi õpilaste esitatud näitemänguga “Kuidas Päkapikud endale praeguse välimuse said ” Enne laste lavale tulemist ütles lavastaja ja dramaturg Valdi Reinas: “Sadalas on edukalt Käima lükatud Külade Teater. Peame aga mõtlema järjepidevusele ja nii loodigi koolis näitering “. Reinasel oli näitemängu lavastamisel abiks Sadala kooli õpetaja Angela Saksing. “Mulle meeldis väga laste esinemine, ” avaldas arvamust nooruslik daam Endla Padrik Rääbise külast.” Vahva , et Sadala rahvamajas kogu valla eakate pidu peetakse ja siin paljud teisedki kultuuri-ja seltskondlikud sündmused toimuvad. Meil Rääbise kandis pole praegu kahjuks kohta, kus kohalikud elanikud saaksid koos käia, ” lasusus ta. Loe edasi: Torma valla eakad pidustesid seriaali “Õnne 13” tegelastega
Laulab Hele Kõrve. Tagaplaanil Jõgeva linnapea Aare Olgo, linnavolikogu esimees Kalmer Lain, peapiiskop Andres Põder ja Riigikogu esimees Ene Ergma. Foto: Johannes Haav
Pühapäeval Jõgeva kesklinnas toimunud üle-eestilise jõulurahu väljakuulutamisel toonitati ühe olulisema märgusõnana heategevust. Jõgeva linnapea Aare Olgo rääkis südamliku loo koera ja omaniku taaskohtumisest.
Jõulurahu välja kuulutanud EELK peapiiskop Andres Põder lausus oma kõnes, et seni kuni ühiskonnas leidub ebaõigluse ohvreid, nälgivaid ja hüljatud lapsi, unustatud eakaid ja teisi abivajajaid, ei saa päriselt rahul olla ükski inimene ega institutsioon.
“Jõulud kutsuvad heategevusele ja leppimisele, turvalise perekonna ja kogukonna loomisele,” lausus Põder.
Jõgeva linnapea Aare Olgo põimis oma sõnavõttu äsjase juhtumi, kus abi otsis vigastatud koera leidnud naine.
“Jõgevamaa juhtiv veterinaartöötaja Harles Kaup andis oma kodus koerakesele ajutist öömaja,” jutustas Olgo. “Abilinnapea Ants Prii levitas teadet koos koera pildiga Facebookis. Et omanikud endast märku ei andnud, tellisime Rakvere loomade varjupaigast koerale auto järele. Õnneks märkasid omanikud õigel ajal teadet ja tulid oma lemmiklooma otsima. Rakverest välja sõitnud auto pöördus poole tee pealt tagasi. Mul polnud kaua aega nii hea meel olnud. Mõistsin, et muidugi oli selle loo õnnelik lõpp eelkõige vajalik sellele koerakesele ja tema omanikele, aga mitte vähem ka mulle ja kõigile meile, kes me tol õhtul temaga juhuslikult kokku puutusime. Rahulikku ja hoolivat jõuluaega teile kõigile, teie lähedastele ja samuti sellele väikesele koerakesele, kes oma kodu taas leidis, ja sellele noorele naisterahvale, kes ta leidis ja loomakesest hoolis.”
Jõgeva linnapea, linnavolikogu esimees Kalmer Lain ja Riigikogu esimees Ene Ergma süütasid pidulikul ja pühalikul sündmusel ka kolmanda advendiküünla.
Koosolijate poole pöördunud Jõgevamaalt ja Tartumaalt Riigikogusse valitud Marika Tuus-Laul soovis rahu südamesse ja hinge, tasakaalu mõtetesse ja tegudesse, tervist, valgust ja armastust.
“Süüdake küünal teise inimese südames,” lausus ta.
Tuus-Laul tuletas oma esinemises meelde ka jõuludega hästi kokku sobivat rahvatarkust: “Pärast talvist pööripäeva jääb päike veel kolmeks päevaks oma pessa, aga siis ärkab päike üles!”
Üle-eestilise jõulurahu väljakuulutamise päeva olid sisustamas Jõgevalt võrsunud tuntud loomeinimesed. Küünlavalguse säras Jõgeva kultuurikeskuse ees laulis näitlejanna, Jõgeva kooliteatri Liblikapüüdjad vilistalane Hele Kõrve. Mõttevahetust, milles räägiti erinevatest üldinimlikest väärtustest, juhtis aga telesaatejuht ja ühiskonnategelane Diana Lorents.
Jõgevamaa Kodukandi ühenduse ettepanekul pälvis tänavu tunnustuse Jõgevamaa sädeinimene 2013 Pala vallas Sääritsa külas elav Eevi Treial, kes juhib seltsingut Särapi, on koostanud kodavere murdes kogumikke ja korraldab oma kodutalus kahepäevaseid keelelaagreid. Intervjuu portaalile Külauudised andis Eevi Treial Kodavere murrakus, mille ta sai selgeks veel enne kirjakeele omandamist.
Õnnitlen teid tunnustuse puhul, kuid kuidas kõlab aunimetus sädeinimene Kodavere murrakusse tõlgituna?
Aiteh! Edessvedäjä.
Millistes Eestimaa paikades Kodavere murrakut räägitakse, küllap piirkonnas, mis jääb kunagise Kodavere kilhelkonna maadele?
Kodavere kihelkonna mõnen külän. Elukõha vahetamisegä koskil kaugemäl oskavad kua, aga näil esi õle kellegägi kõnelda.
Korraldate Kodavere murraku keelelaagreid, mis praegu toimuvad teie kodutalus Sääritsa külas. Mida laagrites tehakse ja kui palju keelehuvilisi sinna koguneb?
Tegimä kodo ligidele platsi, kos suab pidädä külapäävi, juanipäävi ja neli viimäss suve õlema tehnud kahepääväsid kialeluagrid, et õpata kualilassele ja kua vanemitele Kodavere murrakud, esivanemite kombid, näpitüüd, rahvapärimusi ja laalumängä. Viimäsel kõrral õli kahel pääväl ühessäkümmet neli asjass uvitet inimess.
Olete koostanud-kirjutanud Kodavere murraku raamatuid. Millest need jutustavad?
Praega one trükitud neli murdekogomikku, kos one kirjan mälessusi, pajatusi, vanarahva ütlemisi ja mõni salmirida kua.
Millal valmib Kodavere murrakus koostatud aabits?
Vata sellele küsimusele ei mõessa kõhe vassust anda. Sii one hulga inimesse ühine tüü ja sellegä lähäb viil aega.
Peapiiskop Andres Põder Jõgeval jõulurahu välja kuulutamas 2012. aasta detsembris. Foto: Johannes Haav
Pühapäeval, 15. detsembril kell 16 kuulutab Jõgeval EELK koguduse peapiiskop Andres Põder välja jõulurahu kogu Eestile.
Peapiiskopi rahusõnumis sisaldub mõte: “Kodurahu eeldab üksteisemõistmist, hoolivust ja õiglust nii perekonnas kui ka ühiskonnas. Seni, kuni ühiskonnas leidub ebaõigluse ohvreid, nälgivaid ja hüljatud lapsi, unustatud eakaid ja teisi abivajajaid, ei saa päriselt õnnelik ja rahul olla ükski inimene ega institutsioon. Jõulud kutsuvad heategudele ja leppimisele, turvalise perekonna ja kogukonna loomisele. Jõulurahu on kingitus, mis tuleb väljastpoolt, ja sisemine rikkus, mida jagada väljapoole. See paneb kiitma Jumalat ja tundma heameelt inimestest enda kõrval.“
Tseremoonial Jõgeva kultuurikeskuse ees süütavad Jõgeva jõulukuusel kolmanda advendiküünla Jõgeva linnavolikogu esimees Kalmer Lain ja Jõgeva linnapea Aare Olgo. Riigikogu-poolse tervituse edastab Riigikogu esimees Ene Ergma. Üheskoos süüdatakse jõulurahutuli, mis jääb rahusõnumit kandma 2014. aasta kolmekuningapäevani. Jõulumeeleolu aitavad luua Jõgevalt võrsunud näitleja Hele Kõrve ja harrastusetleja Jaana Koppel. Jõulurahu väljakuulutamisele eelneb kõigile linlastele ja sõpradele avatud Maria Listra ja Piia Paemurru jõulukontsert Jõgeva kultuurikeskuses.
Laiusel tähistati pühapäeval kultuuritegijate esinemiskavaga ja küünalde süütamisega kohaliku seltsimaja 100. aastapäeva. Aastaid tühjana seisunud seltsimaja on järk-järgult korda tehtud ja renoveerimistööd kestavad praegugi.
Pidustustel tegi rahvatantuseltsi Meie Mari liige Raine Lindepuu tagasivaate Laiuse seltsimaja sajale aastale, lauldi ja tantsiti koos kohaletulnutega, esines kultuurikollektiiv Meie Mari ning süüdati 100 küünalt. Üheks suuremaks vaevanägijaks sündmuse korraldamisel oli koduloolane Asta Leiten.
1. detsember 100 aastat tagasi oli Laiuse seltsimaja sisseõnnistamise päev. Seltsimaja ehitamise algatas Laiuse tuletõrjujate selts. Tehti kiri majaaluse maa saamiseks ja ka vallast taotleti väikest ehituslaenu. Appi tulid ka teised kohalikud seltsid: karskusselts Püüe, põllumeeste selts, laenu- ja hoiuühisus. 1913. aasta kevadel leiti seltsimaja jaoks sobiv koht Sootaga külas. Ehitusel lõid kaasa peaaegu kõik ümberkaudsed inimesed: kes kinkis ehitusmaterjale, kes vedas kohale, kes annetas raha või tuli kirve ja saega ehitusplatsile. Projekt tehti arhitekt G. Hellati büroos.
“Üks tegusamaid perioode seltsimaja ajaloos oli kindlasti 1914–1934, kui tegutses Laiuse muusika ja lavakunsti ühing, lavastati näidendeid ja operette, tegutsesid laulukoorid ja puhkpilli orkester,” rääkis sündmuse üks korraldajaid, rahvatantsuseltsi Meie Mari juhatuse liige Malle Aia.
1990ndate aastate lõpul Laiuse seltsimaja suleti toonase kohaliku omavalitsuse otsuse tõttu eesmärgiga kokku hoida kulusid. Tühjana seismine tõi kaasa ka lagunemisohu. Viimasel ajal on aga maja järkjärgult korda tehtud ja remonditud.
“Majal ja ka suure saali osal on katus peal. Praegu taastakse saali välisseinu. Usume, et tulevikus on maja taas kasutusel kultuurikoldena, sest muidu polnuks ju mõtet seda renoveerima hakatagi,” märkis Malle Aia.
Täna algavad Luua Metsanduskoolis 50. Balti Kutsekoolide vahelised võistlused metsanduses. Võistlustules on Eesti, Läti ja Leedu metsanduskoolide 40 õpilast. Võitjad selguvad laupäeva õhtuks.
Teisipäeval ja kolmapäeval toimub Jõgevamaal Luua Metsanduskoolis rahvusvahelise võistluse Noored Euroopa Metsades Eesti finaal.
