Rubriik: Ida-Virumaa

Välismaa noored tulevad Eestisse loodusega tutvuma

8.-19. augustini toimub Ida-Virumaal Oonurme külas rahvusvaheline noortealgatuslik projekt “Let´s meet in the forest”. Metsa-aastale pühendatud projekti korraldavad seitse noort Eesti tüdrukut.

“Let´s meet in the forest” projekt on rahvusvaheline noortevahetus, mis toob Eestisse kokku ligi 30 noort Lätist, Saksamaalt, Itaaliast, Hispaaniast ja Küproselt.

Projekt algab 8.augustil ning kestab kaksteist päeva. Nende päevade jooksul õpivad noored tundma nii Eesti kui välisriikide loodust ja ohustatud looma- ning taimeliike. Noortevahetuse jooksul tehakse lähemat tutvust lendoravate igapäevase eluga, õpitakse liblikate sirutamist, valmistatakse taimevaipasid ning muuhulgas õpitakse tundma üksteise kodumaid ja kultuuri.

Projekt toimub Ida-Virumaal Oonurme külas. Projekti jooksul veedavad noored ühe öö ka Peipsi ääres telkides. Lisaks läbivad noored räätsadega matka Muraka rabas ning külastavad Kohtla Kaevanduspark-Muuseumi ja Kohtla kaevanduse karjääri.

Rahvusvaheline noortevahetus on erinevatest Euroopa riikidest pärit noortegruppide omavaheline kohtumine, mille käigus käsitletakse noorte jaoks huvitavaid ja olulisi teemasid ning saadakse teadmisi kultuuridevahelistest erinevustest. Projekti rahastatakse programmi Euroopa Noored raames.

Lisainformatsioon: Eveli Lehtsalu, eveli.lehtsalu@gmail.com

Narva Kutseõppekeskus võtab vastu üle 700 uue õpilase

Narva KÕK-i keevitusrobot

Narva Kutseõppekeskusesse esitati enam kui 440 sisseastumisavaldust. Seniste avalduste põhjal on populaarsemad autotehniku, multimeedia, koka ja kondiitri erialad.

Narva Kutseõppekeskuse õppedirektor Riina Veidenbaum sõnul püütakse noorte hulgas huvi äratada selliste Ida-Virumaal ja Eestis perspektiivsete erialade vastu nagu näiteks mehhatroonika, infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni projektide koordinaator ja arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator. Kuigi multimeedia on perspektiivne eriala, on Veidenbaumi väitel väiksem huvi just eestikeelse multimeedia õppe vastu.

„Meie senine vastuvõtt on kulgenud võrreldavas graafikus eelmiste aastatega,” märkis Narva Kutseõppekeskuse vastuvõtukomisjoni vastutav sekretär Elyanna Romanova. Suuremat osa keskharidusega sisseastujaid oodatakse alles augustis.

Narva KÕK-i võetakse õppima põhi- või keskharidust tõendava lõputunnistuse hinnete keskmise ja vestluse alusel. Põhihariduse baasil õppimiseks saab avaldusi esitada 12. augustini ja keskhariduse baasil 19. augustini. 2011. a. augustis võetakse Narva KÕK-i vastu kuni 756 uut õpilast.

Keskharidusega õpilasi võetakse vastu 18 erialale. Uue õppeaasta uued erialad on kondiiter ja puhastusteenindus. Õppetöö kestus on olenevalt erialast 5 kuust kuni 3,5 aastani. Õpe on tasuta ja õpilastele, kes saavad üheaegselt nii kutse kui keskhariduse, on ka toitlustamine tasuta.

Lisainformatsiooni õppimisvõimaluste kohta saab Narva KÕK-i vastuvõtukomisjoni vastutavalt sekretärilt Elyanna Romanovalt (Tel: 515 6828, 356 9344; e-post: elianna.romanova@nvtc.ee) või kodulehelt.

Toila päästekaater “Vega” ootab mootori remondi toetust


Päästevõimekuse kiireks taastamiseks käimasoleval navigatsioonihooajal kuulutab MTÜ Toila Merepääste välja päästekaatri “Vega” mootori remondifondi kogumise.

Tänavu 18. juunil toimunud Toila merepäevadel tutvustas MTÜ Toila Merepääste kõigile huvilistele vabatahtliku merepääste tegevust ning demonstreeris päästekaatri võimeid, viies huvilisi merele sõitma.

Paraku juhtus aga õnnetus ja 2009. aastal Soome merepäästeühingult saadud kaatril tuli sõidu ajal mootor küljest ning  lõhkus ühtlasi mitmeid olulisi osi. Tänaseks on kahju hinnatud ning õnnetuse kahjude likvideerimine ning päästekaatri taas sõidukorda viimine maksab vabatahtlikkuse alusel tegutsevale ühingule ligi 1500 eurot. Tegemist on MTÜ Toila Merepääste jaoks planeerimata kuluga, millele ei ole praegu katet, sest pooleli on mitme projekti lõpetamine. Pilte purunenud mootorist vaata: https://picasaweb.google.com/toilamerepaaste/PurunenudSuzukiDF140

Kui Sul on võimalus ja huvi panustada vabatahtliku tegevuse arendamisesse, siis pakume Sulle omalt poolt välja 2 võimalust: Loe edasi: Toila päästekaater “Vega” ootab mootori remondi toetust

Ida-Virumaal avati uus seikluspark

Illuka vallas avati adrenaliinirohke Alutaguse seikluspark, kus saab ennast proovile panna viiel erineval rajal, nautida õhulendu pikal trossilaskumisel ning hüpata Tarzanina alla 9 meetri kõrguselt puult.

Põhjarannikule antud intervjuus märkis MTÜ Mäekeskuse juhatuse liige Robert Peets, et seikluspargi rajamine Illuka valda,  Ida-Virumaale annab nii kohalikele elanikele kui Eesti ja välisturistidele võimaluse proovida lisaks tuubimäele veidi ekstreemsemat sportlikku meelelahutust.

Alutaguse Seikluspargi põhiradadele on planeeritud 45 elementi. Pikima trossisõidu pikkuseks on 115 meetrit. Rajad asuvad puude vahel ja puude otsas ning on erineva raskusastmega. Lisaks harjutusrajale leiab pargist erineva raskusastmega põnevaid radasid koos köiellaskumistega üle tuubiraja ning üle suusaraja. Seiklusrajal on 13 meetri pikkune Tarzani hüpe, kus saab kogeda kuni 2 meetrit vabalangemist!

Seiklusparki pääsevad lapsed, kelle pikkus on vähemalt 140 cm. Jalga soovitatakse panna kindlasti kinnised jalanõud.

Uus seikluspark asub Alutaguse Puhke-ja Spordikeskuses ning selle rajas MTÜ Mäekeskus koostöös Illuka valla ning Euroopa Liidult saadud toetuse abiga.

Seikluspargi rajamist teostas Prantsuse ettevõte, kellel on radade ehitamise kogemus aastast 1997.
Rohkem infot seikluspargi kohta leiab siit.

Seikluslik perepäev meelitab Ida-Virumaale

Mitu tuhat inimest koguneb eeloleval laupäeval RMK ja Eesti Kontserdi kutsel Ida-Virumaale, et pidada maha seikluslik perepäev Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumi alal ning Aidu põlevkivikarjääris. Perepäevaga tähistab RMK rahvusvahelist metsa-aastat, õhtune vabaõhukontsert on osa Eesti Kontserdi iga-aastasest “7 linna muusika” festivalist.

Päev algab erineva raskusastmega loodusmatkadega kell 10, kogu päeva vältel on võimalik proovida kaljuronimist ning kõrgseiklust kaevandusmuuseumi õuealal oleva endise rikastusvabriku tornis. Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumi õuealal on avatud puidust meisterdamise töötoad, laste mänguplats, käsitöömeistrite nurgake, kohvik ja RMK infopunkt. Tehismägedel sõitmiseks saab laenutada tõukeratast, vanas katlamajas näidatakse kino ning kohal on piltnik, kes kõigile soovijatele päevast temaatilise pildijäädvustuse kingib. Perepäevalised on oodatud tutvuma ka Kohtla kaevandusmuuseumi maa-aluste käikudega.

Ettevõtmine kulmineerub vabaõhukontserdiga Kohtla kaevanduspargis kell 18. Üles astub virtuoosne keelpillikvartett Terem Kvartett Venemaalt ning maailmakuulsaid ooperi- ja operetimeloodiaid esitavad Bel-Etage Swingorkester Mart Sanderi juhatusel, kus solistideks Janne Ševtšenko, Pirjo Püvi, Andres Köster ja Taimo Toomast. Kontsert, nii nagu ka muu perepäeva programm, on osalejatele tasuta, perepäevale toovad kohale tasuta eribussid Tallinnast, Tartust, Pärnust, Viljandist, Narvast, Rakverest ja Jõhvist. Loe edasi: Seikluslik perepäev meelitab Ida-Virumaale

Narva Muuseumi Kunstigaleriis avatakse kaks uut näitust

Reedel, 15. juulil 2011 avatakse Narva Muuseumi Kunstigaleriis kaks uut näitust.

Kunstigalerii kolmanda korruse väikses saalis avatakse kunstnik Jekaterina Averko näitus „Igat mesti ja masti olendid“. Näitusel on väljas viimase viie aasta graafika, papjeemašee tehnikas tehtud skulptuurid ja väikeplastika. Näituse nimi pärineb piiblist, suure veeuputuse müüdist. Antud väljapanekul kasutatakse seda puupüsti täis ruumi kujundina, mida asustavad kõige eriilmelisemad olendid. Skulptuuridel kujutatud muinasjutuolendid on loodud Jorge Luis Borgesi raamatu „Raamat imaginaarseist olendeist“ motiividel.

Teine näitus on Adelina Sokolova juubelinäitus „Minu aastad – minu rikkus“, kus autor eksponeerib oma erinevatel reisidel tehtud fotosid. Adelina Sokolova on fotograafiaga tegelenud alates 1957. aastast. Ta on Narva fotoklubi liige ning on osalenud nii kohalikus klubis, kui ka teistes Eesti linnades väljapandud fotonäitustel.

Näitused jäävad avatuks 29. augustini.

Info:
Jekaterina Averko, näituse „Igat mesti ja masti olendid“ kuraator, tel +372 5695 7408.
Adelina Sokolova, näituse „Minu aastad – minu rikkus“ autor, tel +372 354 9636.

Narva Muuseumi koduleht!

Meeldejääv jaanipäev

Ella Kraav, pensionär Rakverest

Polnud tükil ajal oma kodukandis käinud. Kuna jaanipäev ja jõulud on eestlaste suurimad pühad ja need veedetakse enamjaolt sugulaste ringis, otsustasin minagi sammud Avinurme seada.

Tünnilaat, surnuaiapüha ja koduküla jaanilõke – need kõik mahtusid kahe-kolme päeva sisse. Rakveres elades näen alati tublisti vaeva, et kaseoksa tuppa leida. Seevastu kodumetsad on kaskedest rikkad. Õde on rajanud omale maja juurde imeilusa pargi, kus need valgetüvelised iludused aukohal on.

Kõigepealt käisime vanemate ja teiste lähedaste kalmudel. Panime vaasidesse karikakraid ja süütasime mälestusküünlad. Vend hooldekodus rõõmustas samuti meid nähes.

Tünnilaada melu juba käis. Avinurme koolistaadion võis linnalennult paista ehtsa telklinnakuna, sest vaba pinda polnud kusagil. Ümberringi autoparklad, mis olid samuti täis kiilutud. Et sealsed puutöömeistrid olid kuulsad juba vanal ajal, siis see üritus minu arvates erilist reklaami ei vajagi. Siin oli koos rahvast kogu vabariigist. Punutud korvid, pütid, tünnid, aiaskulptuurid jm käsitöö, pudi-padi, taimed, kurgid-tomatid, maasikatest rääkimata, singid, juustud, vorstid, õlu, kali jm ootasid ostjaid. Kaupa oli igale maitsele.

Pärastlõunal meelitas punastest tellistest uhiuue tsinkplekk-katusega kirik huvilisi kontserti kuulama. Tegemist-sagimist kui palju. Kes veel puiduaidas polnud käinud (otse kiriku vastas), suundus sinna. Raudteejupil sai lapsed ka väikese suslaga pisut sõita.

Õhtuks olime küll väsinud, aga minu koduküla – Teadussaare külas – juba mitmendat aastat elavad Tartu noored, kes seal mahajäetud talu taastavad, ootasid meid kõiki, st selle küla endisi ja praegusi elanikke oma krundile, kus süüdati uhke jaanilõke. Kes oli viletsa tervisega, toodi autoga kohale. Oli kodus tehtud head värsket salatit ja lihagrilli ning naabrinaise kollastest kanamunadest suus sulav tort. Nii lapsed kui ka vanad võtsid osa võistumängudest ja nautisid sumedat jaaniõhtut pisikeses Teadussaare külas Ida-Virumaal.

Kukruse polaarmõis kutsub vaatama tennist ja teatrit

13.juulil ootab Ida-Virumaa Kukruse Polaarmõis huvilisi kaasa elama tennisematšile ja  ja teatrietenduse „Vabrikutüdrukud“ peaproovile.

Õhtu algab PRIA külaelu arendamise toetusel valminud Kablimetsa laste- ja noorte spordiväljaku avamisega. Sel puhul peetakse tennisematš, kus omavahel kohtuvad suveetenduse  „Vabrikutüdrukud“ näitlejad ning Kohtla vald. Peale sportlikku pooltundi liigutakse edasi Kukruse Polaarmõisa, kus saab tutvuda maailmas unikaalse polaarmõisa ekspositsiooniga ning toimub kohumine lavastaja ja näitlejatega.

Õhtu lõpetab Eili Neuhausi lavastatud teatritüki „Vabrikutüdrukud“ peaproov, kus õmblejatena astuvad üles Ines Aru, Ülle Lichtfeldt, Terje Pennie, Marin Mägi, Natali Lohk ning direktorina Hannes Prikk.

Iiri näitekirjaniku McGuinness´i kirjutatud näidend „Vabrikutüdrukud“ lahkab ühiskonna sotsiaalseid probleeme nagu näiteks töötus, koondamised ja vähekindlustatus. Juttu tuleb ühest õmblusvabrikust, viiest koondamisest, ühest juhist ning viimasest meeleheitlikust sammust. Kuigi etendus on kirjutatud 1982. aastal, on tegevus toodud tänapäeva ning etenduse tragikoomiline lähenemine sotsiaalsetele probleemidele viib üllatava avastuseni.

Etenduse korraldusmeeskonda on SA Kukruse Polaarmõis kaasanud ka Ida-Virumaa töötuid ja Kohtla valla vabatahtlikke. Esietendus ise toimub 15. juulil.

Huvilistel palutakse osalemisest teatada aadressil harles@gooddeals.ee või helistada telefoninumbrile 566 60590.

 

 

Peipsiveere piirkonna eestvedajad saavad 267 000 eurot

Regionaalminister Siim Kiisler kinnitas Peipsiveere programmi 2011. aasta tegevuskava, millega toetatakse Peipsi äärset ettevõtluskeskkonda arendavaid projekte 267 000 euroga.

„Rahaline toetus võimaldab pakkuda rohkem tegemisi Peipsi äärde tulevatele turistidele nii Eestist kui teistest riikidest,“ ütles regionaalminister. „Teiselt poolt aitab inimeste ettevõtluse ja tööturul vajalike oskuste arendamine aga kaasa uute töökohtade loomisele piirkonnas,“ lisas ta.

Peipsiveere turismipotentsiaali suurendamiseks saavad toetust Liivi Muuseumi koolituskeskus, Mehikoorma sadam, Peipsimaa külastuskeskus, Peipsi Infokeskus, Lohusuu Rannakultuuri Selts, Kolkja Vanausuliste Muuseum ja Gustav Suitsu majamuuseum. Toetuse saajate hulgas on ka mitmed kogudused, kes avavad oma kirikud ja palvemajad suveperioodidel nädalavahetusteks kõigile külastajatele.

„Peipsiveere Eesti alade kultuur ja siin kõneldav kodavere kiil vajavad kaitset, tutvustamist ja edasikandmist,“ ütles Liivi Muuseumi juhataja Mari Niitra ning avaldas heameelt, et muuseumi rajatavas pärandkultuuri koolituskeskuses on edaspidi võimalik Kodavere kultuuri uurida ja talletada. „Tänu rahastusele saame tulevikus seda kõike paremini eksponeerida ning külastajad ja kohalikud omal käel traditsioonilise käsitöö valmistamist ka ise proovida,“ lisas Niitra. Loe edasi: Peipsiveere piirkonna eestvedajad saavad 267 000 eurot

Nädalavahetusel toimuvad Narvas linnusepäevad

2. ja 3. juulil toimuvad esimest korda Narva linnuse päevad. Narva linnusel on 700 aasta pikkune ajalugu. Selle aja jooksul on linnus näinud nii sõdu kui rahuaegu, nii viletsust kui rikkuse kogumist. Linnuse päevadel avaneb erakordne võimalus teostada ajalooalane retk – teie ette ilmuvad vaprad rüütlid ja sõdalased, kaunid daamid, rikkad linnakodanikud ja töökad käsitöölised erinevatest aegadest.
Mõlemal päeval on Läänehoovis avatud laat. Käsitöölised õpetavad kõiki soovijaid korve punuma, vilti vanutama ja ehteid valmistama. “Narva Balagan” viib läbi žonglööride õpitoa, kus lapsi ja noori õpetatakse žongleerimise aluseid ja köielkäimist. Kõige väiksemad külastajad saavad oma perekonna vappi joonistada.
Mõlemal päeval demonstreeritakse relvi ning keskaegseid võitlusvõtteid. Rahumeelsed käsitöölised tutvustavad Põhjaõues 17. sajandi käsitööameteid.
Perenaised saavad oma kokaraamatuid täiendada keskaegse köögi unikaalsete retseptidega. Meistrite juhendamisel õpivad nii lapsed kui täiskasvanud keskaegseid tantse. Laupäeva õhtu lõpeb tuleshow ja trummarite esinemisega.
Pühapäeva peasündmuseks on kirve- ja noaviskamise võistlused ning vibulaskmine. Kutsume kõiki soovijaid oma jõudu proovima!
narvamuuseum.ee

Räimepüük ning kastmõrraga kalapüük on peatatud

Alates 16. juunist on kalapüügiluba omavatele kaluritele räimepüük kvoodi täitumise tõttu peatatud. Samuti on peatatud kastmõrraga kalapüük.

Ida-Viru, Saare, Hiiu, Lääne, Harju ja Lääne-Viru maakonna ühine räimekvoot aastaks 2011 on 1126 tonni räime. Kui sellest kogusest on välja püütud 826 tonni, saab iga maakond enne kvoodi täitumist püüda veel 50 tonni. Kui ühine räimesaak on välja püütud, selgub, kuidas on ühine saak jaotunud maakondade vahel ehk mitu tonni räime nimetatud 826 tonnist püüti ühes või teises maakonnas.

Kaluri kalapüügiloa alusel toimuva püügi puhul on peamine räimepüügi vahend kastmõrd, millega püütakse 95-98 protsenti räimesaagist. Kastmõrd on püügivahend, millega püüdmise korral ei saa vältida räime sattumist püünisesse. Kui räime massilise rände ajal püütakse kastmõrraga jätkuvalt kala, ei ole räimepüük tegelikult lõpetatud, sest ei ole võimalik vältida suures koguses räime sattumist püünistesse. Kastmõrda sattunud räime ei ole võimalik ka elujõulisena vabastada, sest teiste kalade ja kastmõrra võrgulina vastu hõõrudes saab räim vigastusi, kaotades suure osa oma soomuskattest, mille tulemusel kaotab räim ka eluvõime. Seetõttu on tarvilik peatada Ida-Viru maakonnas kaluri kalapüügiloa alusel kastmõrraga kalapüük.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Haiti maavärinast eluga pääsenu esitleb Jõhvis oma raamatut

27. juunil kell 16 esitleb  Jõhvi keskraamatukogus oma värkselt trükist tulnud raamatut “Minu Haiti” ja vestleb lugejatega Tarmo Jõeveer.

12. jaanuaril 2010 toimus Haitil Port-au-Prince’is maavärin, mille käigus hukkus arvatavalt 230 000 inimest. Neist 102 olid Tarmo Jõeveeri sõbrad ja kolleegid ÜROst, kuid Jõeveer pääses.

Narva linnuses on täna ja homme käsitööpäevad

Narva linnus

18.-19. juunil toimuvad Põhjaõues käsitööpäevad nimega „Selga. Tarbeks ja iluks“. Korraldajad kutsuvad kõiki 17. sajandi käsitööliste tänavale!  Mõlemal päeval on avatud käsitöö laat. Laadal on väljas käsitsi tehtud ehteid, riietusesemeid ning muid esemeid, milleta ei saaks ükski perenaine köögis hakkama.

Meistrite käe all saab ka ise õppida, kuidas nipeldada pitsi, valmistada viltesemeid ja kudumeid. Meisterklassid on tasuta ning valminud esemeid võib hiljem ka kaasa võtta. Tiina Tamberg viib läbi vildi kuiva vanutamise ja Julia Sumaroks aga märja vanutamise meisterklassi. Meister Irina Gavrilova õpetab täiskasvanuid nõelaga kudumise vanu tehnikaid, lapsed aga saavad nukke valmistada.

Põhjaõues ootavad külastajaid ka teised meistrid, kes õpetavad, kuidas valmistada ehteid, punuda vööd või õmmelda kotte.

Meisterklassid toimuvad mõlemal päeval kell 11-17.

Avinurmes tuleb taas tünnilaat

23. juunil toimub Avinurmes taas tünnilaat. Müügil on suur valik puidutooteid, käsitööesemeid, puude ja põõsaste istikuid, lilli ja muud laadakaupa.

Tünnilaval käib kogu päeva meelelahutusprogramm. Esinevad Avinurme lauljad, tantsijad ja pillimehed. Lapsi rõõmustab Pipi. Muusikaline külaline on ansambel Vägilased.

Jätkub ka muud tegevust. Kell 10 võrkpalliturniir Avinurme Kapa auhinnale. Kell 15 kirikukontsert. Esinevad Uku Suviste ja Birgit Õigemeel. Laadaloterii, näitused ja palju palju muud.

Õhtu jätkub Avinurme suveteatri naljamänguga „Armukarussell”. Päeva lõpetavad jaanituli ja simman ansambliga PS Troika. Südaööl ilutulestik.

Kolmas Ida-Viru ettevõtluspäev keskendub äriideede genereerimisele ja mõtteviisi muutmisele

Täna, 9. juunil Jõhvi kontserdimajas toimuv Ida-Viru ettevõtluspäev keskendub alustavate ettevõtjate jaoks olulisele ettevõtlikule mõtteviisile, mis väljendub tugevas usus, tahtes ja sihikindluses oma ideid ellu viia. Selle tõestuseks astuvad rahva ette edukad väikeettevõtjad Ida-Virust.

Ida-Virumaal on 2011. aastal registreeritud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 226 ettevõtet rohkem, kokku on äriühinguid 8443. See näitab, et huvi ettevõtluse vastu on suur ning teadmised selle kohta, kuidas oma äriideed analüüsida, leida selle tugevad ja nõrgad kohad, koostada finantsplaan ja prognoosida idee ellurakendamist, muutuvad üha olulisemaks.

„Alustavad ettevõtjad on tihti seisus, kus keegi neid ei aita, ollakse omapead ja seetõttu kaotatakse otsustaval hetkel julgus või tehakse vigu,“ ütles ettevõtluspäeva koordineeriva Ida-Viru Ettevõtluskeskuse juht Kadri Jalonen. „Seetõttu tahab Ida-Viru Ettevõtluskeskus olla uutele ettevõtjatele toeks, et nad leiaksid endas üles olulise tahan-suudan-teen-mõtteviisi,“ lisas Jalonen.

Ettevõtluspäeval teeb Ekspordiakadeemia konsultant ja tugev ekspordivaldkonna spetsialist Jakob Saks läbi äriidee genereerimise protsessi, mis annab osalejatele ülevaate hea äriidee kriteeriumidest.

Päeva üllatuskülaliseks on edukas vene juurtega noor ettevõtja Andrei Korobeinik, kes teeb ettekande oma kogemusest idee leidmisel ning selle teostamise  raskustest ja motiividest. Saame teada, miks just temal äri õnnestus ja milliseid on soovitused alustajatele. Samuti esitame talle küsimuse mõtete ja tegevuste kohta, kui tema ühel hommikul ärgates peaks Ida-Virumaal äri alustama.

Pärastlõunal teeb Teet Kuusmik, SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus juhatuse esimees, grupitööna osalejatele selgeks finantsplaani mudeli ja teised äriplaani olulised osad.

Oma kogemusest ettevõtluses ja tegutsemisest Ida-Virumaal räägivad väikeettevõtluses juba 11 aastat edukalt tegutsenud Jelena Tjutrjumova, Autokool Mewo OÜ juht ja mööblitootmises oma tee leidnud Nikolai Feokistov, kellele kuuluvad OÜ Aluminiumset ja OÜ Kodukomfortluminiumset, ja Kodukomfort OÜ juht.

Päeva lõpus loositakse välja kolm õnnelikku, kes saavad tasuta osaleda EAS-i poolt korraldataval algaja ettevõtja seitsmepäevasel baaskoolitusel.
Lisainfo: Stanislav Pirk, SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus ettevõtluskonsultant, stanislav.pirk@ivek.ee
www.ivek.ee

Täna avatakse kartulitrüki näitus ja töötuba

Täna, 5. juunil avatakse Narva Muuseumi Kunstigaleriis näitus: “POTATOPRINT V” kus on näha valik viiendal rahvusvahelisel kartulitrüki festivalil valminud töödest.

Näituse avamisel toimub kartulitrüki töötuba, kus saab katsetada kartulitrükki tekstiilil.
Kohapeal olemas kartulid, kangas, noad, švammid, pintslid, pliiatsid ja siiditrükivärvid.
Osalejad võiksid soovi korral kaasa võtta särgi, püksid vms riideeseme, millele trükkida
(siiditrükivärvid on vesialuselised, et trükitud kujutis säiliks ka peale pesemist, triigi see
eelnevalt üle).

Allikas: Narva muuseum

Narva muuseumi kunstigaleriis peetakse täna kunstnikupäeva

Pühapäeval, 5. juunil peetakse Narva muuseumi kunstigaleriis Kunstnikupäeva ning avatakse kartulitrüki näitus.

Tänavuse aasta Kunstnikupäev on pühendatud Narva muuseumi kunstigalerii 20. aastapäevale. Kahe kümnendi jooksul on kunstigaleriist saanud Narva linna tähtsaim kunstikeskus, kus regulaarselt avatakse uusi näitusi, toimuvad loometunnid nii lastele kui ka täiskasvanutele, korraldatakse kontserte, pidusid, kohtumisi tuntud kunstnikega ning loenguid kunstiajaloo teemadel.
Kella 11-14 saavad kõik huvilised tutvuda Narva, Sillamäe, Kohtla-Järve, Tallinna ja Jaanilinna kunstnike loominguga. Galerii lavadel saab näha varjuteatri ja teatristuudio „16. tuba“ etendusi, tantsustuudio „Varjud“ koreograafilist flash mobi ning akustilise bändi M.O.R.A etteastet.
Lapsed on oodatud osalema Narva kunstnike Katri Kuuse ja Lilli Jefimova meisterklassides, kus saab katsetada kartulitrükki.
Kunstnikud Jana Botsarova ja Tatjana Sonina esinevad oma kontseptuaalsete performance’itega ning Mainori kõrgkooli disainistuudio esitleb oma uut kostüümikollektsiooni. Soovijad saavad riietuda ajaloolistesse kostüümidesse ja lasta end neis pildistada.
Kunstnikupäevaks avatakse Kunstigaleriis korraga viis näitust. Kunstigaleriisse sissepääs on sellel päeval tasuta.
Üritust toetab Eesti Kultuurkapital.

Jõhvis liduvad täna kontorirotid

Täna toimub Jõhvi kesklinnas kontorirottide jooks. Rat Race’i eesmärk on tuua kontoris istujad tänavale ja nii läbi huumoriprisma propageerida heategevust ja liikuvat elustiili.

Rat Race on New Yorgist alguse saanud kontoriinimeste meelelahutuslik võidujooks, kus valgekraed jooksevad läbi kesklinna, seljas ülikond või kostüüm, käes mapp ja mobii ltelefon, jalas spordijalatsid. Palun mitte segi ajada stilettojooksuga! Eestis korraldatakse populaarset meelelahutuslikku heategevusüritust Rat Race 2002. aastast Tallinna Vanalinna Päevade avalöögina.

1Jõhvi Rat Race 2011 toimub alles teist korda ja traditsiooniliselt taas 1. juunil.

Kontorirottide jooks on heategevuslik üritus, mille osavõtutasudega toetatakse Eesti Lasterikaste Perede Liidu kaudu Ida- Virumaa vaesusriskis elavate suurperede lapsi, toetamaks piiratud võimalustega laste mitmekülgset arengut ja hariduse omandamist.

Rat Race Jõhvi 2011 toetab Iisakus elavat kasuperet, kus viie bioloogilise lapse ema Ester Treilmann on võtnud 2006. aastal enda hõlma alla ka viis kasulast – kõik ühe pere õed ja vennad. Oma lastest on neli juba iseseisva elu peal

Heategevusliku jooksu ajakava:

  • 12:00 registreerumine
  • 12:15 soojendusharjutused
  • 13:00 start
  • 14:00 venitusharjutused
  • 14:20 autasustamine
  • 15:00 ühineme mängudefestivali “Terve elu on mäng” rongkäiguga Kontserdimaja juurde

Narva rallisprint toimub sel laupäeval

Laupäeval, 28. mail toimub Narvas Eesti rallisprindi meistrivõistluste 3. etapp „Narva kevad 2011”. Narva rallisprindi etappi korraldab traditsiooniliselt Narva kutseõppekeskus (Narva KÕK) koos Narva linnavalitsuse, politsei, piirivalve ja toetajatega.

Kümnendat korda toimuvat „Narva kevadet“ valmistavad Narva KÕKi poolt ette põhiliselt autovaldkonna õpilased Kalmer Koemetsa ja Gleb Bogdanovi juhendusel. Narva KÕK-i autospordi ringi poolt osaleb „Narva kevadel 2011” ekipaaž Gleb Bogdanov/Jan Varkki võistlusautoga Honda Civic.

„Narvas korraldatav rallietapp on meie autoeriala õpilastele heaks stiimuliks,” ütles Narva kutseõppekeskuse direktor Margus Ojaots. „Eriline tähelepanu saab osaks muidugi meie oma ekipaažile, kes sõidab kooli enda töökojas ette valmistatud autol,” lisas Ojaots.

Narva rallisprindi start antakse kell 11 Pimeaias, finiš on Rootsi lõvi ausamba juures.

„Tänavuse ralli eripära on see, et rada on pandud eelnevate aastatega tagurpidi tööle,” sõnas Narva kutseõppekeskuse arendusosakonna peaspetsialist Ander Sile.

2,8 kilomeetri pikkune asfaltkattega rada läbib selliseid Narva tänavaid: Pimeaia tänav, edasi ringid vanalinnas, Kraavi, Sepa, Hariduse, Karja, Vestervalli, Sadama tee, Jõe ja Linnuse tänav. Pealtvaatajaile sobivaimad vaatluskohad on Pimeaias, kust on nähtavad nii start, laskumine Sepa tänavast Narva jõe äärde ja edasi trampliin piki jõge ning tõus piki Linnuse tänavat ja finiš. Pealtvaatajaile on võistluste jälgimine tasuta. Võistluste juht ja peakohtunik on Avo Kristov.

Võitjate autasustamine toimub ralli finišis, „Rootsi lõvi” juures kell 15.

Narva Rallisprinti 2011 aitavad korraldada toetajate ja partneritena Narva linnavalitsus, Ramirent, RKS, Motoral AS ja Motul, Automaailm, Autoekspert, Mariine Auto ja Subaru, Skat Keskus, Narva Bussiveod, Würth, Agdeck Auto ja Honda, B&B Tools, Stokker, Husky Auto, Ehituse ABC, Flowers World OÜ, BTA Kindlustus, AGA, Büroomaailm, ASSAR. Turvalisuse võistlustel tagab turvafirma G4S.

Narva Kutseõppekeskus (Narva KÕK) on Ida-Virumaa juhtiv kutseõppeasutus, kus õpib keskmiselt 1500 õppurit ja töötab 146 inimest. Narva KÕK-is koolitatakse ehituse, energeetika, finantsvahenduse, infotehnoloogia, kaubanduse, kergetööstuse, mehhaanika, teeninduse ja
toitlustuse – kokku 29 erialal. Narva KÕK korraldab ca 130 erinevat kursust ja täiendkoolitust töötajate kvalifikatsiooni tõstmiseks ja ümberõpet.

Lisainformatsioon:
Ander Sile, Narva kutseõppekeskuse arendusosakonna peaspetsialist
tel. 50 48 393, 35 69 390; ander.sile@nvtc.ee
www.nvtc.ee
http://www.videolica.com/videos/m8dZp7R0AVU/narva-rally-sprint-2010
http://www.youtube.com/watch?v=7siDNm2jiaY

Ulvi küla on oma uue poeomanikuga rahul

Eelmise aasta lõpus lõpetas Ida-Virumaal tegevuse Ulvi küla kauplus.  Nüüd on Ulvi külas uus kauplustekett “Meie” ja rahvas on väga rahul.

Kaubad on soodsamate hindadega ja tuuakse eeskätt seda, mida rahvas soovib. Vana kaup seisma ei jää. Muutus on täiesti tajutav. Kui varem sõitsid inimesed Avinurme või ka Mustveesse oma ostusid tegema, siis nüüd on vastupidi – Avinurme rahvas käib Ulvi poes ja kliente jätkub.

Ella Kraav

Sel laupäeval peetakse Narva Kevadlaat

Hetk mulluselt kevadlaadal Narvas. Foto: Narva Kutseõppekeskus
Narva Kevadlaat 2011 toimub laupäeval, 7. mail 2011 kell 9:00-17:00 Narva kindluse sisehoovis. Traditsioonilist Narva Kevadlaata korraldab Narva Kutseõppekeskus, korraldust toetab Narva linnavalitsus.

Kevadlaadal pakuvad oma tooteid kaupmehed ja käsitöölised üle Eesti ja lähiriikidest. Pakutakse taimi ja istikuid, köögitarbeid ja toidukraami, mett, kudumeid, käsitöid, suveniire jm.

Suurt tähelepanu pööratakse külastajate meelelahutusele – kogu päeva jooksul toimuvad mitmesugused mängud, jõukatsumised ja esinemised, esinevad Narva Kutseõppekeskuse ja Narva linna loomingulised kollektiivid. Päevajuhiks on Toomas Loo.

Laadaterritooriumil toimuvad ka lihaküpsetamise võistlused – Kevadlaadal 2011 toimub Eesti Barbecue Assotsiatsiooni poolt korraldatav Eesti Meistrivõistluste avaetapp barbecue lihaküpsetamises. Loe edasi: Sel laupäeval peetakse Narva Kevadlaat

Pühapäeval peetakse Narva Vorstifestival 2011

Foto: Wikipedia
Narva annab teada, et on hea energia linn. Nimelt peetakse Narva Kindluses sel pühapäeval, 1. mail algusega kell 10.00 Narva Vorstifestival 2011, mida korraldavad Narva linn, Narva muuseum ja MTÜ Pontis.

Narva Vorstifestival 2011 on pereüritus, mis pakub meelelahutust ja huvitavaid tegevusi kogu päeva vältel tervele perele. Põhitähelepanu on pööratud vorstitoodete valmistamisele ja proovimisele, toimub vorstivalmistamise võistlus, parima vorsti valimine, vorstioksjon ja muud põnevad uutmoodi tegevused, samuti saab kaasa osta erinevaid lihatooteid.

Päevajuhi eestvedamisel toimuvad erinevad mängud ja võistlused, millest saavad osa võtta nii väikesed kui suured külastajad. Rahva meeleolu hoiavad kõrgel artistid ja päeva lõpetuseks annab kevadkontserdi ansambel AveNue.

Alar Müürisepp, MTÜ Pontis

Ilmuma hakkab uus huumoriajakiri Pilkaja

Erki Evestus esitles reedel, 1. aprillil  Narva muuseumi kunstigaleriis rahvusvahelise karikatuurinäituse ”Vana ja uus” raames uut huumoriajakirja Pilkaja.
2010. aastal tuli Erki Evestus koos teiste huumorisõpradega ideele taastada Eesti oma naljaajakiri. Uus ajakiri pakub nii lugemist kui ka naljapilte.
Evestus ütles, et lugejaskond on huumoriajakirjal täiesti olemas. Kunagisel huumoriajakirjal Pikker oli 80 000 lugejat.

Eesti noored aserid mälestasid genotsiidiohvreid

Eesti aseri noorte ühing UGUR. Foto: erakogu

31. märts on ametlikult välja kuulutatud Aserbaidžaani Vabariigi genotsiidiohvrite mälestamise päevaks. Neljapäeval kogunesid Aserbaidžaani noorte ühingu UGUR noored üle terve Eesti, et mälestada kunagist traagilist sündmust. Mälestamiseks tuldi kokku nii Tallinnas, Tartus kui ka Kohtla-Järvel.

 

Vaatamata kõikidele löökidele on Aserbaidžaani rahvas võidelnud ja jäänud püsima. Paljud inimesed ei mäleta ja nooremad eurooplased isegi ei tea, kuidas aseri rahvas esimesena moslemi riikidest kuulutas 1918. aastal välja Aserbaidžaani Demokraatliku Vabariigi. Ei saa ka mainimata jätta, et sooline võrdõiguslikkus kehtestati märksa varem kui mõnes Lääne riigis. Kuid saavutatud iseseisvus koos hilisema Nõukogude Liidu lagunemisega toimunud taasiseseisvusega ei jäänud vabaks traagilisest pitserist Aserbaidžaani rahvuse ajaloos nii nagu ka teistes iseseisvuse eest võistelnud riikides.

Noor Demokraatlik Aserbaidžaani Vabariik, mis esimese iseseisvuse ajal tootis ligi 50 protsenti kogu maailma naftast, ei andnud meelerahu tuleviku kommunistidele ja nende poolt loodud Armeenia natsionalistlikule ja terroristlikule organisatsioonile “Дашнакцутюн”. Armeenia bolševiku Stepan Shaumiani eestvedamisel hävitati 1918. aastal Põhja-Aserbaidžaanis ligi 25 000 aserit ja 3000 juuti, paljud neist olid naised, vanurid ja lapsed. Kui kommunistliku okupatsiooni massimõrvad ja tagakiusamised Aserbaidžaanis olid peatatud, lakkas Aserbaidžaani Vabariik 1920. aastal olemast. 

Ajalugu peab mäletama ja tähtsustama, mis ajastul me ka ei elaks. Aseri Noorte Ühingu UGUR aseri rahvusest noored liikmed tunnevad leina, mälestavad hukatuid, teadvustavad seda traagilist sündmust ning loodavad, et enam ajalugu ei kordu.

31. märts jääb meelde kui Aserbaidžaani rahva suhtes toime pandud genotsiidi mälestamise päev ja me loodame, et sellised tragöödiad ei taba ühtki teist rahvast.

Allikas: Aserbaidžaani noorte ühing UGUR

Fakte Aserbaidžaanist:

  • Vabariik taastati 30. augustil 1991
  • Pindala: 86 600 km2
  • Rahvaarv: 9 000 000
  • Pealinn: Bakuu
  • President: İlham Əliyev