Valaste joa vaatamine nõuab ettevaatlikust

Ladoga järve ja Ölandi saare vahele tekkinud Balti klindi kõige kõrgem osa asub Ontika pankrannikul, kust Valaste oja langeb püstloodis 30,5 meetrit madalamale.

Valaste juga septembris Foto Urmas Saard
Valaste juga septembris. Foto: Urmas Saard

Eesti kõrgeim juga asub Ida-Viru maakonna Kohtla valla Valaste külas. Astangule paigaldatud selgitavale tahvlile on kirjutatud, et Valaste juga kirjeldas kohalik saksakeelne ajaleht juba 1840. aastal kui maailmaimet. „Rekordiline, 30-meetrine kõrgus on joale mõõdeti 1998. aasta augustikuise suurvee aegu, kui suvelõpu veemöll oli puhastanud joaaluse varingurusust ja uuristanud pehmesse liivakivisse kuni kolme meetri sügavuse hiiukirnu,“ saab tahvlilt lugeda pisut vigaselt kirjutatud teksti, mis siiski täiesti arusaadav. Veel saab teada, et varasemad ja hilisemad mõõtmised on andnud joa kõrguseks 26-28 meetrit. Allpool jätkub juga 10-15 meetrise kosena.

Joaastangus paljanduv maapõue läbilõige näitab miljonite aastate eest ladestunud kivimeid. Kui veevaesel ajal näeb üksnes erinevate kihtide vahelt immitsevat põhjavett, siis septembri lõpupoolel oli vett looduse ilu nautimiseks piisavas koguses. Paraku ei pääse külgedelt väga hästi vaatama. Keerdtreppi saab kasutada väga lühikeses osas ja aastate eest ehitatud vaateplatvorm on trepist täielikult ära lõigatud.

Loe edasi: Valaste joa vaatamine nõuab ettevaatlikust

Kohtla Kaevanduspark avab külastajatele Eesti ainsa rikastusvabriku

Rikastusvabrik.
Rikastusvabrik.

Kohtla Kaevanduspark avab täna renoveeritud Rikastusvabriku. See kaheksakorruseline hoone on alates 1950-ndatest eraldanud põlevkivi paekivist 48 329 542 tonni jagu. Nüüd on maja täis põnevaid teadmisi, uusi avastusi ning futuristlikku sisearhitektuuri. Objekti renoveerimist toetati Euroopa Regionaalarengu Fondist, oma toetuse andis ka Eesti Energia.
Rikastusvabriku avamist külastusobjektina oodati kaua – maa-aluste tööde ja toimetamistega olid külastajad hästi kursis, maapealne ajalugu vajas tutvustamist. Rikastusvabrik peidab endas mahukat ekspositsiooni põlevkivi tekkimisest, selle leiukohtadest, kaevandamisest ja kasutamisest. Lisaks saab aimu sellest, kuidas tulevikus on võimalik energiat toota. Siin võivad külastajad ka ise

Rikastusvabrik enne.
Rikastusvabrik enne.

käed külge panna, vaadata interaktiivseid väljapanekuid, lugeda ja kuulata lugusid. Kaheksanda korruse vaateplatvorm pakub imelisi vaateid Kaevanduspargile ja selle ümbruskonnale.
Eesti sügavaimat elamust pakkuvas Kaevanduspargis saavad külalised veeta terve päeva, soovituslikult on külastamiseks vaja aega varuda vähemalt kolm tundi. Avastamist ootavad lisaks Rikastusvabriku viiel korrusel paiknevatele huvitavatele ekspositsioonidele ka endised
kaevanduskäigud kogupikkusega üks kilomeeter ning kaheksa hektarit väliterritooriumi, kuhu on välja pandud vana kaevandustehnika. Tõelise kaevurieluga tutvumiseks saab sõita maa-aluse kaevuriterongiga ning soovi korral keha kinnitada maa-aluses sööklas. Kaevanduspargi partnerid pakuvad võimalust huvilistel osaleda maasturisafaril, kus avastatakse sissevarisenud šahte, karjäärijärsakuid ning põhjaveekoskede uuristusteid.
Kaevanduspargis toimuvad erinevad üritused, millest selle kevade suuremad on 1.mail toimuv kivi- ja kullapäeva koos kullauhtimise võistlusega ning 31. mail toimuv suur perepäev.
Kaevanduspark on avatud aprillis teisipäevast laupäevani kella 10-18, maist septembri lõpuni teisipäevast laupäevani kella 11-19 ja pühapäevast esmaspäevani kella 11-17.
Lisainfo külastuse ja Kaevanduspargi kohta www.kaevanduspark.ee.
Fotodel: Rikastusvabrik enne ja Renoveeritud rikastusvabrik.
Teet Enok

Corelli Music tähistab isadepäeva kauni puhkpillimuusikaga

Kvintett Estica. Foto: Mait Jüriado

Agentuur Corelli Music korraldab isadepäeva puhul kaks kontserti, kus esineb noortest neidudest koosnev puhkpillikvintett Estica. Kontserdid toimuvad laupäeval, 10. novembril kell 17 Saka mõisa ballisaalis Ida-Virumaal sarjas „Mõisaromantika“ ning teisipäeval, 13. novembril kell 20 Tallinna Teletorni 21. korrusel Corelli Musicu sel sügisel alanud kontserdisarjas „Teletorni muusikasalong“.

Kontsertide kavas on eesti heliloojate Heino Elleri, Eino Tambergi, Cyrillus Kreegi, Villem Kapi, Mati Kuulbergi ja Lembit Veevo teosed puhkpillikvintetile, samuti muusika Edvard Griegilt, Wolfgang Amadeus Mozartilt, Ferenc Farkaselt ja Antonín Reichalt. „Estica pakub isadepäevaks särava ja naiselikult võluva muusikaelamuse eesti heliloomingust ja maailma muusikaklassika varamust,“ lausub agentuuri Corelli Music kunstiline juht Mail Sildos. „On eriline rõõm näha, et pärast paari aastakümmet vaikust, mil Eestis polegi ühtki professionaalset puhkpillikvintetti eksisteerinud, on need tüdrukud selle traditsiooni taas nii stiilselt ja kõrgel tasemel elule kutsunud. Estica muusikud on innukad ja sümpaatsed uue põlvkonna muusikud, kellele soovin kõrget lendu selle missiooni kandmisel.“

Loe edasi: Corelli Music tähistab isadepäeva kauni puhkpillimuusikaga

JÄÄÄÄR laulab Eestimaa kaunid kohad veelgi kaunimaks

Me keegi ei tea täpselt miks, aga see ON meile aasta kõige ARMSAM aeg. Lihtsalt üürike Eestimaa SUVI on seda väärt, et võtta KÕIK, mis tal pakkuda. Kasvõi üks neist 15 unustamatust õhtust, täis lõhnu, NAERATUSI, puudutusi, helisid…

Me lihtsalt NAUDIME seda ja kutsume teidki! Kõik juhtub JUULIKUUS, otsapidi augustis:

E 16.07 Vihula mõis
T 17.07 Saka mõis
K 18.07 Avinurme, Elulaadikeskuse juures
R 20.07 Haanja, Suur Munamägi
L 21.07 Luunja mõisa roosiaed
P 22.07 Otepää Looduspark, Kunstimäe puhkemaja
E 23.07 Viljandimaa, Tuhalaane
T 24.07 Pärnu, Ammende Villa
K 25.07 Muhu, Nautse-Mihkli talu
P 29.07 Kuressaare, Arensburg Boutique Hotell
E 30.07 Hiiumaa, Sõru Sadam
T 31.07 Haapsalu Linnuse väike hoov
K 01.08 Viinistu Kunstimuuseum
N 02.08 Raplamaa, Oela külaplats
R 03.08 Vormsi

Algused 20.00. Kestus 2 tundi (s.h 30 min vaheaeg).

JÄÄÄÄRe neliku selle suve rosinateks on ANN KUUT tšellol ja viiulil ning ULLA KRIGUL tuuleklaveril.

Piletiinfo Piletilevist!

Infot leiab ansambli JÄÄÄÄR kodulehelt.

Maikuus algab Maakaitseväe suurõppus Kevadtorm 2012

Eesti kaitsmist saab Kaitsevägi harjutada kõige paremini ikka oma riigis ning selleks, et mõista Eesti erinevate piirkondade eripära, peab seda tegema erinevates kohtades. Tänavu toimub õppus Kirde-Eestis, kus Kevadtormi on peetud ka  varasematel aastatel (2003, 2004, 2006, 2008, 2009).  Kuigi kevadtormilised tegevused muudavad kohalike inimeste igapäevast rutiini, on näha, et virulased suhtuvad õppusesse hästi. Loodetakse ka sel aastal kõigi toetusele ja mõistvale suhtumisele.

Õppuse käik näeb ette, et 3.-11. maini toimub tegevus Vinni, Väike-Maarja, Tapa ja Laekvere valdades, seejärel laieneb tegevus ka Jõhvi, Illuka, Mäetaguse, Kohtla, Toila, Maidla, Sonda, Sõmeru ja Rägavere valdade territooriumile. Õppus Kevadtorm 2012 lõpeb 19. mail.

Kaitseväe suurimal õppusel näitavad juulis ja oktoobris teenistusse astunud Eestimaa noored ajateenistuses õpitud riigikaitseoskusi, reservväelased tuletavad meelde oma kunagi omandatud teadmisi, kaitseliitlased aga harjutavad koostööd ning oma sõjaliste ülesannete täitmist.  Kokku on suurõppusega haaratud 4 000 kaitseväelast, ajateenijat, reservväelast ja kaitseliitlast.

Valdavalt viiakse õppused läbi Riigimetsa Majandamise Keskuse maa-alal, osaliselt aga ka eramaadel. Õppelahingutega võivad kaasneda ka ajutised liikluspiirangud. Kaitsevägi palub sel perioodil elanikel tähelepanelikumalt vaadata liiklusmärke. Liikumispiirangutega teedel juhivad liiklust sõjaväepolitseinikud.

Õppusel osalevatel kaitseväelastel on kaasas ka relvad – alustades teenistusrelvadest ehk automaatidest ja lõpetades suuremakaliibriliste  haubitsatega. Kevadtormi ajal kasutatakse imitatsioonivahendeid –  pärismoonaga laskmisi ei toimu, neid viiakse läbi muul ajal Kaitseväe Keskpolügoonil. Imitatsioonivahenditest kasutatakse paukmoona, suitsugranaate ning pimedal ajal valgustusrakette.

Kõigi õppusega seotud küsimuste ja pretensioonide tekkimisel võtke ühendust telefonil +372 717 1085 või e-maili teel kevadtorm@mil.ee

Saka mõisa suvelaval toimub Ööpidu

Reedel, 19. augustil 2011 toimub Kohtla vallas Saka mõisa suvelaval Ööpidu!

Öökino ja laulupidu ongi kokku üks lahe ÖÖPIDU! Võtke kaasa kõik oma sini-must-valged lipud, pinkikulinad ja – korvid ning miks mitte ka lamamistoolid!

Tulge, pühitseme juubelit ja laulame koos.

Kell 19 – Karl Madise ja Liis Lemsalu Isamaaliste laulude kontsert
Kell 21 – Öökino „August 1991“

Kohale on lubanud tulla ka filmi stsenarist ja režissöör Ilmar Raag, kes räägib filmi sünnist ja ka oma isiklikest tunnestest 20 aastat tagasi. Filmi tutvustus:
19. august, 1991. ETV töötajad ärkavad hommikul raadioteate peale, et Moskvas on toimunud riigipööre. Samas on levimas ka kuuldus, et Eesti kongress tahab vabariiki välja kuulutada. Vene sõjavägi on Tallinna poole liikumas. Teletöötajad tahavad võimalikud ajaloolised sündmused parimal viisil linti saada ning vaatajateni edastada. Film on Ilmar Raagi ajalooline dokumentaaldraama, milles kellaajalise täpsusega jälgitakse sündmuste kulgu kolmel augustipäeval 1991. aastal. Aus oleks öelda, et mitte kõik ei juhtunud täpselt nii, nagu selles loos kirjeldatakse, aga … oleks võinud.

Kontserdi ja kino ühispilet eelmüügist Piletilevist 10 € / kohapealt 12 €.

Ida-virulased kutsuvad Tuhamägede Tantsupeole

Ida-Virumaa Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus kutsub kõiki kergejalgseid rahvatantsijaid taas 12. veebruaril 2011 Kohtla-Nõmme Kaevanduspark-muuseumi VII Talvisele Tuhamägede tantsupeole.

Kell 14.00 algab Kaevurite kaerajaani tantsimine maa-aluses Kaevandusmuuseumis, järgneb peotule süütamine kaevanduspargi kivihiies. Head loitsud lausub Mikk Sarv. Palutakse ikka kaasa tuua oma kodukoha kivi lepitusohvriks maavaimudele maapõuest kaevandatud põlevkivi asemele.

Seejärel süüdatakse „Õige suur õletulestik“, tantsupidu toimub väljas tuhamägede tantsupeo lumisel tantsuplatsil. Peo jätkuks minnakse rongkäigus tõrvikute valgel Kohtla-Nõmme Rahvamajja, kus toimub algusega kell 18.30 tantsijate simman ansambliga Folksell.

Peo korraldaja Erika Kõllo ütleb, et peole registreerumisega tasub tantsurühmadel kiirustada, sest üle 1000 tantsija peole ei mahu. „Sel aastal toimub uudisena tants lumeräätsadel, ehitatakse Ida-Viru tantsijate poolt enne valmis vahva lumelinn ja iga tantsurühm saab ka õhtusel simmanil esitada oma kava,“ räägin Kõllo.

Peo külalistel on viimast korda enne suuri ümberkorraldusi võimalus külastada maa-alust kaevandusparkmuuseumi, võtta osa maasturitega korraldatavatest retkedest, saada osa erinevatest talvemõnudest, osaleda käsitöötelkide toimetustes (kutsutakse osalema ka kõiki käsitöölisi), soovi korral saab kinnitada keha kaevurisupiga.

Registreeruda saab: Erika Kõllo, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse rahvakultuurispetsialist Ida-Virumaal, erika.kollo@ivmv.ee, erika.kollo@rahvakultuur.ee, tel 3321248, 5200943.

Täna avatakse restaureeritud Saka mõis

Täna, 5. novembril kell 16 avatakse restaureeritud ajalooline 17. sajandil ehitatud Saka mõis. Ligi kümme aastat tühjana seisnud maja on korda tehtud ja külalistele avatud.

Avamisel esineb barokkansambel Corelli Music. Kontserdile järgneb pidulik vastuvõtt ja majaga tutvumine. Tööde tellijaks oli Tõnis Kaasik sihtasutuse Saka-Ontika Pank kaudu.

Saka mõisa fassaaditööd tegi Ida-Virumaa ehitusettevõte OÜ Ferdmaster, sisetöödel oli peatöövõtjaks AS Restor. Muinsuskaitsealuse hoone  arhitektideks olid Fredi Tomps ning Kalle Rõõmus ja Kristiina Renter  Kalle Rõõmuse Arhitektuuribüroost. Sisekujunduse tegid Tiiu Lõhmus ja Kristiina Renter. Mõisa restaureerimisse andsid oma panuse ka Tartu Kunstikooli tudengid Heli Tuuksami ja Kristjan Bachmani juhendamisel.

Värskelt restaureeritud mõisahoones asuvad restoran ning saal pidulike vastuvõttude ja kontserdite tarvis. Pakutakse ka luksuslikku majutust.

Saka mõis, maailmakuulsa balti klindi väravas, on tõeline maiuspala nii kultuuri- kui looduspärandi austajatele.

Tõnis Kaasik

Kukrusel avatakse homme maailma esimene Polaarmõis

Miks mammutid välja surid? Kus asub Sannikovi maa? Nendele küsimustele võib vastuse saada homme Ida-Virumaal Kukrusel maailmakuulsa polaaruurija Eduard von Tolli kodupaigas uksed avavas maailma esimeses Polaarmõisas.

Vastvalminud Kukruse Polaarmõisas on väärikas ajalugu ja põnev teema esitatud modernselt interaktiivsel moel. Külastaja saab astuda 19. sajandi lõpu polaarlaeva kajutisse, vaadelda polaartaeva tähti, diskuteerida Robert ja Eduard von Tolliga ning filmide ja interaktiivsete maakaartide kaudu sooritada retke von Tolli unistuste sihtpunkti Sannikovi maale. Soovi korral saab ennast jäädvustada ajastutruudes rõivastes ja panna oma unistused kirja gooti stiilis.

Aastaid eitavatest vastustest hoolimata Kukruse mõisa renoveerimise eest võidelnud Kohtla vallavanema Etti Kagarovi sõnul oleks patt Eesti inimestele polaartemaatika tutvustamisel jätta kasutamata fakt, et maailmakuulsa polaaruurija Eduard von Tolli juured on just Ida-Virumaal Kukrusel.

“Maailma esimese Polaarmõisa avamine on oluline samm nii vallaelanike kui ka kogu Eesti rahva jaoks,” rõõmustas Etti Kagarov. “Lähimad Von Tollide teemalised muuseumid on Venemaal  ja Norras, kuid sarnast Polaarmõisa kontseptsiooni pole varem loodud. Tulevikus kujuneb mõisast temaatiline õppe-ja meelelahutuskeskus.”

Kukruse mõisa renoveerimist rahastas Eesti Regionaalarengu Fond meetme “Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” raames 24,5 miljoni krooni ulatuses.

Info lahtiolekuaegade ja piletihindade kohta www.kukrusemois.ee