Kristel Vilbaste ja Mikk Sarve õhtu: Retked Saamimaale ja Aotähe aastaring

Mikk Sarv
Kristel Vilbaste

Täna, 28. veebruaril kell 18 on Rahvusraamatukogus järjekordne loodusõhtu.

Mikk Sarv ja Kristel Vilbaste räägivad oma retkedest Saamimaale ning Peipsist ja selle rannarahva elust. Vilusi külast, kus 90 aastat tagasi asutati ilmajaam ja kust 5 aastat on sündinud Päevalehe igaesmaspäevane looduselugude lehekülg ning Ilmasilmaja ja paljud teised saated Klassikaraadiosse. Vaatame üheskoos pilte Saamimaast, olematuks saanud Vilusi kodu loodusest ning Arne Aderi ja Kaja Kübara kauneid loodusfotosid raamatust „Aotähe aastaring.“

Muusikat teevad Mikk Sarv, vennad Johansonid ja sõbrad.

Kristel Vilbaste esitleb oma uut raamatut „Aotähe aastaring“, Kunst 2011, toimetanud Daila Aasa, kujundanud Kersti Tormis. Kohapeal on võimalik raamatut osta.

Otseülekannet näeb: www.looduseomnibuss.ee/otse

Tallinnas algavad võitluskunstide maailmamängud

Võitluskunstide IV maailmamängude avatseremoonia toimub reedel, 25. veebruaril Saku Suurhallis. Avatseremoonia raames toimub võitluskunstide- ja folkloorigala, kus on võimalik vaadata Burjaatia, Korea, Venemaa ja Dagestani kultuurikollektiivide etteasted. Programmikavas on peadpööritavad hüpped, esemete purustamine, eksootilised tantsud, trummi- ja tuleshow. Samuti viiakse läbi taekwon-do ja muay-thai Eesti – Korea ja Eesti – Tai võitlejate vaheline võitlus. Tseremoonia algab sportlaste ja delegatsioonide piduliku sissemarsiga. Samuti esinevad avatseremoonial Eesti Kaitseväe orkester ja rahvatantsuansambel Kuljus.

Viie päeva jooksul leiab Eesti Näituste paviljonis aset erinevatel spordiväljakutel võistlused mitmetel kahevõitlusaladel – taekwon-do, kudo, karate, sambo, sportchan, muay- thai, wu-shu, aikido, kuraž ja teised. Eesti sportlasi osaleb mängudel ligi paarsada. Paralleelselt toimub samal ajal ja kohas ka kultuuriprogramm, mille käigus tutvustatakse eri rahvaste kultuuri ja traditsioone.

Võitluskunstide maailmamängud kuuluvad Euroopa kultuuripealinna Tallinna 2011 ametlikku programmi. Maailmamängud on seni toimunud kaks korda Põhja-Koreas ja ühel korral Tais. Eestis on võitlusaladega seotud umbkaudu 5000–6000 harrastussportlast.

Uue Maailma Selts andis välja ajalehe “Üleilmne Tallinn”

Ilmus Uue Maailma Seltsi ajalehe “Väike Ameerika Hääl” erinumber “Üleilmne Tallinn”, kus teemaks see, kuidas globaliseerumine pealinna nägu kujundab.

Üleilmastumine pole mingi abstraktne teooria, vaid reaalselt meie igapäevaelu mõjutav areng, mis oma jälje jätnud ka Tallinna linnapilti. “Üleilmses Tallinnas” vaadeldakse erinevaid kaasaegse linna arengut mõjutavaid nähtusi, näiteks ärilinnaku kujunemine, linnasisese taristu planeerimine või parkimispoliitika, ning seda, millisel eriomasel kujul need nähtused Tallinnas oma koha on leidnud.

“Tallinnas on globaalsed nähtused vägagi selgelt hoomatavad, kuid neis avaldub ka tallinlik ainulaadsus, siinsed inimesed ja nende mõttemaailm,” selgitavad Kadri Vaher ja Tauri Tuvikene Linnalaborist, ”Tallinna omapära on osaliselt seisnenud selles, et kinni on haaratud peaaegu igast võimalusest, linna areng on olnud julge ja metsik. Samas on Tallinn endiselt huvitav ja arenemisvõimeline, tal on selgroog ning globaalne laine ja üheülbastumine ei ole sellest suutnud üle sõita.”

Artiklid põhinevad 2010 kevadsemestril toimunud ja Linnalabori juhendatud kursusel Uus suurlinlik peavool kirjutatud töödel. Kursusel osalesid Tallinna Ülikooli linnakorralduse ning Eesti Kunstiakadeemia urbanistika ja arhitektuuri tudengid.

Leht on kättesaadav tasuta erinevates kohtades üle linna. Nimekirja kohtadest leiab siit: http://www.hääl.eu/leheleiukohad

Varivalimistel arutletakse täna koolikatsete üle

Varivalimiste sari “Kutse debatile” ootab noori täna kell 15 Riigikogu teabekeskusesse avalikule debatile teemal “Kas koolikatsed esimesse klassi tuleks keelustada?” 

On katsed liigne pinge õpilastele? Või vastupidi – võimalus selekteerida välja sarnaste huvide ja oskustega lapsed? Tule kohale ja kuula, mida arvavad erakondade 2011. aasta noored Riigikogu kandidaadid.

Debatti modereerib ning erinevatele seisukohtadele poolt- ja vastuargumente aitab otsida Eesti keskkooliväitluse valitsev meister Martin Kiik. Debatil astuvad üles noored Riigikogu kandidaadid.

Varivalimised 2011
Varivalimised on Eesti Noorteühenduste Liidu poolt korraldatud 14-20aastastele noortele suunatud poliitiliselt sõltumatu kodanikuharidusprojekt. Projekti eesmärgiks on süvendada noorte huvi ühiskonnaelus kaasarääkimise vastu ning viia noorte arvamuse avalikkuse ja otsustajateni, et Eesti poliitika arvestaks rohkem noorte vajadustega. Projekti raames toimub üle Eesti ligi poolsada noortele suunatud debatti, 25. veebruarini saavad noored osaleda õpilastööde konkursil valimisreklaami teemal, toimuvad otsustusprotsesside simulatsioonimängud jpm. 25. veebruarist kuni 3. märtsini saavad kõik Eesti kodakondsusega 14-17aastased osaleda üleriigilisel e-hääletusel, mille tulemusena pannakse kokku noorte varivalimiste Riigikogu koosseis ning tehakse avalikuks noorte arvamus.

Kagu-Eesti keskendus turismimessil suitsusauna tutvustamisele

sann18.-20. veebruaril Tallinnas toimunud turismimessil Tourest olid taas kõrvuti Võrumaa, Põlvamaa ja Valgamaa, et tutvustada piirkonna uusi turismitooteid ja üritusi. Tänavu oli põhirõhk sauna ja suitsusauna tutvustamisel, sest Kagu-Eestis on mitmeid põnevaid saunateenuste ja -toodete pakkujaid ning algatatud on projekt suitsusauna kandmiseks UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja.
Suitsusaun. Foto: saunapood. ee

Legendaarne Võru päritolu hard-rock grupp Hetero
astub üles Tallinnas

Hetero esinemas 1984. aastal Pirita jõekäärus. Foto: erakogu

Legendaarne Võru päritolu hard-rock grupp Hetero astub üles Tallinnas Woodstocki ja Rockstars’i sünnipäeval homme, 19. veebruaril.

Hetero pidas oma 30. sünnipäeva möödunud aasta detsembris.

1980ndatel saavutas hard-rock grupp Hetero ühena vähestest mitte-Tallinna bändidest märkimisväärse populaarsuse nii toonases ENSV-s, kui NSVL-is tervikuna. Oma kompromissitu ja vahetu esinemismaneeriga võitsid nad koduse publiku ja hämmastasid muusikaaustajaid nii Moskvas kui ka Leedus, kust toodi koju arvukalt auhindu.

Ansambli Hetero olulisusest kohalikul kultuurimaastikul annavad aimu neli ülesastumist Tartu muusikapäevadel, aastatel, mil vaba vaim manifesteeris ja identifitseeris end sellel üritusel. Samuti ajalooline pakkumine plaadifirmalt Warner Bros, mis jäi paraku kinni toonastesse võimukoridoridesse.

Ansambli solisti Peeter ´Pepe´ Saare sugestiivne laulmisstiil ja võimas vokaal kannatab võrdlusi ükskõik millise välismaise tipp-artistiga, tehes temast Baltikumi parima rocklaulja läbi aegade. Loomingulise eestvedaja, kitarrist Andres Juki ülijõuline kitarrikäsitlus on sööbinud paljude rockisõprade mällu. Koos ansambli asjaajaja basskitarrist Heiki Kelbi ja trummar Andres Neissare rütmimootoriga moodustub unustamatu, peamiselt eestikeelne löögirusikas, mida võib uhkusega Eesti rocki klassikaks pidada.

2011. aastal on Hetero täies löögijõus ning müristab koosseisus Peeter ´Pepe´ Saar – vokaal; Andres Jukk – kitarr; Heiki Kelp – bass; Andres Neissar – trummid; Meelis ´ZappaH´ Jaanimägi – kitarr.

Piletimüük algab mõlemal päeval kell 21.

Lisainfo: http://www.rockstars.ee/

Meelis ´ZappaH´ Jaanimägi, MTÜ Taevapõder

Suur kumumine

Tänasel Kumu sünnipäeva pärastlõunal oodatakse kõiki osa võtma põnevast, hasartsest ja harivast kogu Kumu haaravast orienteerumismängust, kus mõteldakse ja tehakse, otsitakse ja leitakse. Kumumine toimub Kumu aatriumis ja näitusesaalides, auditooriumis ja hariduskeskuses, poes ja raamatukogus, koridorides ja treppidel, isegi liftides ja tualettides ning annab vastused küsimusele “mis on Kumu?” Mängus võib osaleda individuaalselt või kuni viieliikmelise võistkonnaga.

Mida tähendab sõna “kumumine”? Kui “KUMU” nimi on lühend sõnast “KUnstiMUuseum”, siis “kumumist” võiks mõista kui kunstimuuseumi avastamist läbi mängulise tegevuse, mida on mõnus teha koos pere, sõprade või töökaaslastega, aga miks ka mitte üksi.  “Suur kumumine” viiakse läbi koostöös üritusturundusfirmaga Event Masters, kel on selja taga mitu aastat praktikat nö. tavalise kumumisega, mida nad on pakkunud eelkõige ettevõtetele meeskonnamänguna. Sünnipäevakumumise sisu on veidi teistsugune – oma teemalt muuseumikesksem ja Kumu inimeste poolt välja mõeldud.

Iga võistkond saab mapi kumumise kaartidega, mida võib lahendada suvalises järjekorras. Kaardid koosnevad küsimustest, ülesannetest ja veidi fantaasiat nõudvatest loomingulistest väljakutsetest, mis suunavad võistkondi Kumus ringi liikuma ning annavad üheskoos vastuse küsimusele “mis on Kumu?”. Niisiis on kumumine ühtaegu orienteerumine ja mälumäng, detektiivi mängimine ja lihtsalt lõbus sagimine.

Kuni viieliikmeline võidumeeskond saab väärilise auhinna ja kõik osavõtjad on pärast mängu palutud Kumu sünnipäevapeole!
Mäng algab kell 16.00 ja kumumiseks on aega kaks tundi ehk kuni muuseumi sulgemiseni, mil tuleb oma kaardid käest anda ja jääda lootma parimale tulemusele. Võidab mitte kiireim, vaid sisukaim võistkond. Võrdsete tulemuste korral on kaalukausiks loomingulisus ja häda korral fortuuna Kumu direktori näol.

Selleks et osa võtta ja auhindu võita, on vaja oma meeskond eelnevalt registreerida. Registreerida ja rohkem infot küsida võib helistades telefonil 602 6126 või kirjutades aadressil kumu.giid@ekm.ee

Enne või pärast registreerimist tuleb igale võistkonnaliikmele osta ka pilet, mida saab Kumu kassast või Piletilevist.
Eelkooliealistele sisspääs tasuta.

Muuseumisse tasub tulla juba varem, sest kell 15.00 on võimalik Kumus kohtuda mitme tuntud eesti kunstnikuga, kes räägivad Kumust, endast ning oma töödest Kumu ekspositsioonis. Graafikaateljees on võimalik vaadata, kuidas sünnib graafikatehnikas kunstiteos.

Tulemas on suguvõsa, elulugude ja talude ajaloo uurimise kursused

Suvi on suguvõsade kooskäimise aeg ning hea võimalus tutvuda oma esivanematega seotud kohtadega. Eesti arhiivides leidub palju huvitavat meie eellaste käekäigu kohta ning nüüd on õige aeg valmistuda suviseks suguvõsa kokkutulekuks või ringkäikudeks esivanemate radadel ja tutvuda oma juurtega.

Sel nädalavahetusel algavad Tallinnas kahed kursused: suguvõsauurimine algajatele (selle eesmärk on õppida sugupuud koostama) ning suguvõsauurimine edasijõudnutele (eesmärgiga koostada perekonna ajalugu, sh elulood, talude ajalood jmt).

Lisateave kursuste kohta on saadaval www.isik.ee/tallinn.

Fred Puss, Eesti Isikuloo Keskuse juhataja, fred@isik.ee
Tiigi 10-51, 51003 Tartu
http://www.isik.ee,
Tel/faks 7420 882, mobiil 5288 329

Iga Tallinna lasteaed saab lindude söögimaja

Sel neljapäeval antakse igale Tallinna lasteaiale lindude söögimajad, mille valmistasid pealinna koolide õpilased.
17. veebruaril algusega kell 14.00 toimub Tallinna Ristiku põhikoolis keskkonnapäev lasteaedadele, mille raames harrastusornitoloog Peep Veedla räägib lindude söötmisest ning igale lasteaiale antakse söögimaja ja vajalik linnutoit.
Lindude söögimajad valmistasid tööõpetuse tundides 6.-8. klassi õpilased 13 pealinna koolist. Kokku juhendas õpilasi kümme tööõpetuse õpetajat.
Lindude söögimajad valmisid Eesti Tööõpetajate Seltsi ja Lehola Keskkonnahariduskeskuse ühisprojekti raames. Puuinfo toetas puitmaterjaliga ja Tallinna Keskkonnaamet varustas söögimaju linnutoiduga.
Foto autor: Jürgo Nooni.

Homme on Tallinnas neenetsi õhtu

Fenno-Ugria Asutus kutsub kõiki huvilisi kolmapäeval, 16. veebruaril kell 18.00 Tallinna Vanalinna Muusikamajja (Uus tn 16c) neenetsi õhtule, kus Olev Remsu tutvustab oma uut raamatut „Minu Neenetsimaa“.

Kirjastuse Petrone Print “Minu”-sarjas välja antud raamat kirjeldab Venemaa polaarpiirkonnas elavate neenetsite eluolu ja Remsu enda seiklusi Gorbatšovi-aegsel Neenetsimaal. Kirjanik intrigeerib lugejaid vesinikupommi plahvatuse ja neenetsite ammuse ülestõusuga Nõukogude võimu vastu, ka askeldavad tema raamatus põhjarahva seas elavad värvikad eestlased ja kõigel silma peal hoidvad nuhid. Kas tegemist on reaalselt juhtunu või väljamõeldisega, jääbki tihtilugu selgusetuks.

Neenetsitest räägib hõimuõhtul neenetsi keele uurija Sven-Erik Soosaar Eesti Keele Instituudist. Veel saab näha filmikatkeid neenetsitest ja kuulata metsaneenetsite kuulsaima rahvuspoeedi Juri Vella luuletusi. Vella läks aastaid tagasi külast ära taigasse põhjapõdrakasvatajaks ja on igati võidelnud põlisrahva traditsioonilise eluviisi säilitamise nimel.  

Neenetsid on eestlaste kauge sugulasrahvas. Nende keel kuulub uurali keelte samojeedi rühma, teise rühma moodustavad soome-ugri keeled. Venemaal Kaug-Põhjas elavad neenetsid on tavapäraselt tegelenud põhjapõtrade kasvatamise, kalastamise ja küttimisega. Neenetsite tulevik on aga naftatööstuse arengust tõsiselt ohustatud. Iga uue leiukoha kasutuselevõtul muudetakse suur hulk rändava eluviisiga põlisrahvaste esindajaid paikseteks, neenetsid ei suuda aga külaeluga hästi kohaneda.

Fenno-Ugria Asutus korraldab hõimuõhtuid Vanalinna Muusikamajas juba kolmandat aastat. Järgmisel õhtul 18. märtsil tähistame Ungari 1848. aasta revolutsiooni aastapäeva ning aprillis ersa keele päeva ja mari sangari päeva.

Hõimuõhtud on tasuta, kõik huvilised on teretulnud. Üritusi toetavad Hõimurahvaste Programm ja Tallinna Kultuuriväärtuste Amet. Seekordne õhtu toimub koostöös kirjastusega Petrone Print.

Hõimuõhtu plakat: http://www.fennougria.ee/public/neenetsi_1601_1.jpg

Lõimumisdebatt 2011

Eesti on viinud lõimumispoliitikat ellu juba üle kümne aasta. Paraku on integratsiooni tulemuslikkuse kohta kõlanud rohkem kriitikat ja rahulolematust kui olnud näha heakskiitvat peanoogutust. Selge on see, et Eesti ühiskonna lõimumine pole veel kaugeltki lõpule jõudnud. Vaatamata selle teema olulisusele Eesti tuleviku jaoks, on integratsiooniga seotud probleemid ja väljakutsed jäänud senises valimisdebatis tähelepanu alt välja. Seetõttu kutsutakse arutlema koos erakondade esindajatega Eesti lõimumispoliitika tuleviku üle kolmapäeval, 16. veebruaril kell 16.30 – 18.00 Tallinna vanalinnas TLÜ Ajaloo Instituudi majas (auditoorium 1) aadressil Rüütli 10.

Nägemusi Eesti lõimumise järgneva viie aasta suurimatest väljakutsest ja nende lahendustest ning sellest kuhu integratsiooniprotsess peaks välja viima, esitavad seitsme erakonna esindajad:
* Igor Gräzin (Reformierakond)
* Evelyn Sepp (Keskerakond)
* Indrek Raudne (Isamaa ja Res Publica Liit)
* Urve Palo (Sotsiaaldemokraatlik Erakond)
* Marek Strandberg (Eestimaa Rohelised)
* Mati Väärtnõu (Rahvaliit)
* Dmitri Mihhailov (Vene Erakond Eestis)

Debatti modereerib ajakirjanik Sven Paulus.

Üritust korraldab Balti Uuringute Instituut koostöös TLÜ Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudiga.

Tallinna Ülikooli rektoriks valiti Tiit Land

Täna, 14. veebruaril valis valimiskogu järgmiseks Tallinna Ülikooli rektoriks Tiit Landi. Tema ametiaeg algab 15. mail ja kestab viis aastat.

Valimiste teises voorus hääletas Tiit Landi poolt 52 valimiskogu liiget ja Peeter Kreitzbergi poolt 45 valimiskogu liiget.

Rektorit tuli valima 97 inimest 107-liikmelisest valimiskogust. Valimiskogusse kuulusid kõik ülikooli senati liikmed, ametikohale valitud professorid ja juhtivteadurid, kuratooriumi liikmed ning üliõpilaskonna volikogu poolt valitud üliõpilaste esindajad. Valimised viidi läbi salajase hääletamise teel, iga valimiskogu liige hääletas isiklikult ning sai eelistada vaid üht kandidaati.

Tallinna Ülikooli rektori professor Rein Raua ametiaeg lõpeb 14. mail 2011.

Poliitikute uus põlvkond – kas broilerid või noored ja vihased?

Riigikogu teabekeskus kutsub: 17. veebruaril kell 14.00 toimub Riigikogu teabekeskuses järjekordne demokraatia töötuba. Üritus on mõeldud peamiselt noortele inimestele, aga osaleda võivad kõik. Arutatakse Riigikogu fraktsioonide esindajatega põlvkondade vahetuse üle poliitikas.
Kuna peatselt toimuvate valimiste eel on näha mitmest Riigikogu koosseisust tuntud poliitikute taandumist ning muutused on aset leidnud ka erakondade siseselt, siis seekordses demokraatia töötoas räägimegi võimalikust uue põlvkonna pealetulekust poliitikas.
 
Vastuseid otsime muuhulgas järgmistele küsimustele:
•    Mida tähendab põlvkonnavahetus poliitikas, mida me selle all mõtleme?
•    Kas Eesti ühiskond ja erakonnad ise on valmis uue põlvkonna pealetulekuks? Kas see on vajalik?
•    Mis rolli mängivad poliitika uuenemisel erakondade noortekogud?
•    Kas senistest juhtidest nooremad poliitikud toovad kaasa põlvkonnavahetuse, kui kogu nende senine töökogemus on seotud erakonnaga ja nad on senistelt juhtidelt õppinud nii võtted kui mõtteviisi?
•    Mida võiks põlvkonnavahetus poliitikas kaasa tuua?

Vestlusringis osalevad Silver Meikar Reformierakonnast, Mart Nutt Isamaa ja Res Publica Liidust, keskerakondlane Ain Seppik, Mart Jüssi Eestimaa Roheliste Erakonnast ja sotsiaaldemokraat Eiki Nestor.

Vestlust juhib ajakirjanik Ainar Ruussaar ning kommenteerib poliitikaekspert Agu Uudelepp.

Muuseum otsib pruudiloore

Eduard Vilde muuseum avab kevadel põneva kultuuriloolise näituse „Looriga või loorita“.
Näitus ei keskendu aasta kaunimal ajal mitte paljukäsitletud pulmatraditsioonile laiemalt vaid selle ühele kesksele sümbolile – loorile.
Esemepõhine näitus vaatleb ühest küljest loori rohkeid tähendusvälju ja nende muutumist ajas, ent teisest küljest käsitletakse ka vabaabielu teemat (piltlikult loori puudumist).
Naisterahvastelt oodatakse näituse tarbeks laenuks omaaegseid pulmaloore, olgu need siis esivanemate kapist või lausa tänapäevased. Lisaks on näitusekorraldajad huvitatud pruutpaaride fotodest (vanadest ja nõukogudeaegsetest) ja toredatest looriga seotud mälestustest, juhtumistest.
Materjali oodatakse muuseumisse 18. aprilliks 2011
Täpsem info: Piret Meos, tel 601 3181, vilde@linnamuuseum.ee 

NB! 16. veebruaril kell 18 oodatakse kõiki Kadrioru Seltsi liikmeid ja ka teisi Kadrioru elanikke tutvuma Eduard Vilde põneva majaga.

Tuglase ja Vilde kirjanduslikel suhetel põhinev huvitav kultuurilooline etendus ”Tulemängud” on taas Vilde muuseumis 25. ja 26. veebruaril.

Eduard Vilde Muuseum

Asutati Tallinna esimene külaselts

Liiva asum

Tallinnas Nõmme linnaosas asuva Liiva asumi aktiivsemad elanikud asutasid jaanuari lõpul MTÜ Liiva Külaselts. Seltsi peamisteks eesmärkideks on kohaliku seltsiselu edendamine ja Liiva piirkonna elukeskkonna arendamine, aga samuti ka elanike huvide kaitsmine ning piirkonda puudutavade probleemide lahendamisele kaasa aitamine.
 
Liiva Külaseltsi juhatuse liikme Indrek Lubergi sõnul on seltsi suurimaks väljakutseks sel aastal  Kalmistu tee liikluskorralduse probleemidele lahenduse leidmine. „Ei ole normaalne olukord, kus inimesed peavad aastaid taluma oma tänaval ette nähtust kordades suuremat liikluskoormust, sellega kaasnevat müra- ja õhusaastet ning riskima eluga iga kord kui nad jala oma koduväravast välja tõstavad.“ selgita ta. „Me loodame, et koostöös Nõmme linnaosavalitsusega saavad lähiajal teoks plaanid, mis seni on Kalmistu tee ja Liivametsa tee osas tehtud ning, et see aastatepikkune saaga saab lõpuks elanike jaoks positiivse lahenduse“.
 
Esimese suurema seltskondliku üritusena on Liiva Külaseltsil kavas korraldada vastlapäeva tähistamine Järve Keskuse vastas asuval Oravamäel, kus kohalikud elanikud juba aastaid aastavahetusel või muudel tähtpäevadel kokku on saanud.
 
Liiva Külaseltsi põhiliikmeks saavad astuda kõik Liiva asumi elanikud, kes soovivad aktiivselt kohalikus elus kaasa lüüa või lihtsalt seltsi tegevust toetada. Aadressil www.liiva.ee on avatud seltsi koduleht koos foorumiga, milles kõik soovijad oma ideid või seisukohti avaldada saavad. Seal on ka täpsem info  liikmeks astumise tingimuste ja võimaluste kohta ning värsked kajastused seltsi tegevusest.
 
 
Lisainforatsioon:
 
Kristel Kaseleht
Liiva Külaselts MTÜ
Tel: 513 8547
e-post: kristel@liiva.ee
www.liiva.ee

Pilt: wikipedia.org

Ragn-Sellsi juht kinnitab täna juhtimise jututoas, et väärtused ei ole prügi

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit (EMSL) on käima lükanud koolitussarja kodanikuühenduste juhtidele – ”Juhtimise jututoad”, kuhu on oodatud rohkem või vähem kogenud praktikud, et koos jututoa külalisega ja omavahel arutada erinevaid organisatsiooni juhtimisega seotud küsimusi, rääkida oma ja kuulda teiste kogemustest, uutest ideedest ja toimivatest lahendustest, saada nõu oma töö paremaks korraldamiseks ja anda seda ise teistele. Täna on juhtimise jututoas ASi Ragn-Sells  juhatuse esimees Rein Leipalu, kes keskendub jututoas väärtuste lahtimõtestamisele.

Külaline arutleb teemadel , mis puudutavad organisatsiooni põhiväärtusi ja selle seoseid nii strateegilise juhtimise, töötajaskonna hoiakute ning eesmärkide saavutamisega.

Jututuba algab Tallinnas  Sisaliku restoranis (Pikk 30) täna kell 16.

Tallinnas algavad loodusehituse seminarid ja õpitoad

Veebruari keskel algavad loodusehituse koolituskompleksis Tallinnas (Lina 5) toimuma seminarid ja praktilised õpitoad. Nagu ikka, kõik erinevatel säästvatel teemadel – traditsiooniline puidutöö, savi- ja põhuehitus, taastuvenergeetika jpm.

Foto: juured.ee
15. veebruar – seminar: Teeme ise päikeseküttesüsteemi
17. veebruar – seminar: Igamehe päiksekuivati puidu kuivatamiseks
18. veebruar – meistrikursus: Traditsiooniliste puutööriistade teritamine
19. veebruar – meistrikursus: Vahvärkkonstruktsioonid – jätkseotised
22. veebruar – seminar: Põhuehituse tehnikad ja kogemused
25.-26. veebruar/4.-5. märts -meistrikursus: Vahvärkkonstruktsioonid

Märtsi ja aprilli koolituste teemadeks on puitkatused; savist ümar leiva-pizzaahi; kergsavisein ja -plokk; paberkrohvid; tadelakt; savist küttekolded; käsitsi voolitav savimööbel; Cob saviehitustehnika jpm.

Lisainfot: www.ehituslahendused.ee ja facebooki fännilehel ürituste all http://www.facebook.com/ehituslahendused

TeatriPolygon kutsub noori tutvuma ja kaasa mängima

15. veebruaril toimuvad lahtised tunnid teatrikoolis TeatriPolygon Tallinnas, Rävala pst 8 ja Tartus Vanemuise 19. Osalema oodatakse noori (12-aastaseid ja vanemaid), kes saaksid sel moel vahetu kogemuse, mida teatriõpe harrastusena annab ja võimaldab.

Avatud teatritoad toimuvad Tallinnas (Rävala pst 8, C- korpuse 7. korrusel) 15. veebruaril kell 17 ja Tartus (Vanemuise 19) 15. ja 17 veebruaril kell 16.30.  

Selga tuleb panna liikumist võimaldav riietus ja vahetusjalanõud kaasa võtta!

Samades kohtades hakkavad toimuma ka edasised kohtumised.

Õppejuht Virko Annus: “Teatrikool kasutab neid meetodeid, mida kasutavad draama-ja teatriõpetajad tavakoolis. Üks eesmärkidest on luua keskkond, kus läbi tegustemise ja läbimängimise on võimalik õppida mõtlema ja õppida õppima.” Koolijuht Tamur Tohver: “Me ei tõmba kedagi üldhariduse omandamisest kõrvale, lubades staarikssaamist ja plaadilepinguid. Vastupidi, me toetame olulisel määral noore inimese mängulist arnegut isiksuseks, kes oskab oma edasiminekut  eesmärgistada. Teatrikoolis harjutakse kollektiivse tegutsemisega, vastustusega, distsipliiniga.”

Laiemalt teatrikoolist aadressidel:

http://polygonteater.blogspot.com/2011/01/puu-ule-otsustage-tema-viljade-jargi.html

http://poly.ee/polygon/kool1.html

Maalikunstnik Ants Viidalepa juubelinäitus Vabaduse galeriis

pilt
Autoportree, 1996, Ants Viidalepp, õlimaal.

Neljapäeval avati Tallinnas Vabaduse galeriis näitus ”Ants Viidalepp 90”. Näitus jääb avatuks 22. veebruarini.

Näitus keskendub tagasivaatele kunstniku loomingu erinevatele kümnenditele. Muu hulgas eksponeeritakse maale ka Eesti Kunstimuuseumi varamust.

1950. aastatel oli Viidalepp tunnustatud figuurikompositsioonide maalija, kelle looming paistab silma deteilitäpsusega. Kümnendi keskel muutus tema kujutusviis üldistavamaks ja ekspressiivsemaks. Maastikumaalides sai valdavaks pehme ja tagasihoidlik värvigamma.

Ants Viidalepp on illustreerinud raamatuid. Koos A. Söödiga on valminud film tema õpetajast Johannes Võerahansust. Ta on koostanud albumi Eerik Haameri loomingust (2003) ning kirjutanud raamatu J. Võerahansust (“Meister”, 1998).

Näitust saadab P. Brambati film Ants Viidalepast “Mees meistrite linnast” (AD Oculos Film, 2007). Näitust toetab kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit ja Eesti Kunstiakadeemia

Eesti Kontsert tähistab 70 aasta juubelit

Andres Mustonen. Liis Treimanni foto/Postimees

4. veebruaril 1941 allkirjastas Kunstide Valitsuse juhataja Johannes Semper käskkirja,  mille alusel loodi ENSV Riiklik Filharmoonia  – “muusikat massidesse kandev ja laiades töötava rahva hulkades muusikaarmastust õpetav-arendav asutus.”

1989. aastal Eesti Kontserdiks ümber nimetatud, aastas ligi 900 kontserti korraldav suurim riiklik kontserdiorganisatsioon on 70 aastat tagasi püstitatud eesmärkidele jäänud truuks tänaseni.

Eesti kontserdi juubelit tähistatakse 5. veebruaril Estonia kontserdisaalis barokkmuusikafestivali lõppkontserdiga “Bach ja pojad”, kus esinevad Tallinna Filharmoonikud Andres Mustoneni juhatusel, solistid on Patrick Demenga (tšello, Šveits), Paolo Pollastri (oboe, Itaalia), Claudi Arimany (flööt, Hispaania) jt.

Mari Kalkuni kontsert jõuab Euroopa raadiokuulajateni

Klassikaraadio salvestab täna Mari Kalkuni kontserdi, mis jõuab tänavu paljude Euroopa raadiojaamade eetrisse.
Rahvusvahelisse raadiosarja “Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011” kuuluv kontsert toimub kell 19.30 Tallinnas, Kanuti Gildi saalis avaliku muusikasündmusena.
Kavas on palad Mari Kalkuni mullu ilmunud plaadilt “Vihmakõnõ” ja esikalbumilt “Üü tulõk”. Mari Kalkuniga koos musitseerivad Triin Norman (laul, klaver), Silver Sepp (klarnet, löökpillid), Karoliina Kreintaal (viiul, laul) ja Tanel Kadalipp (kontrabass).
24-aastane Mari Kalkun on praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrant pärimusmuusika ja laulu alal. Tema laulud on leidnud tunnustust ka mainstream-muusika ringkondades. Albumiga “Vihmakõnõ” kandideerib Mari Kalkun Eesti muusikaauhinnale aasta naisartisti kategoorias kõrvuti tuntud poplauljatega.
Eesti raadiokuulajad saavad Mari Kalkuni kontserti kuulata Klassikaraadiost 8. märtsil kell 20 ja kõik huvilised on oodatud salvestusele.

Raamat „Noorte laulu- ja tantsupeod“ talletab ühe olulise kultuuritraditsiooni

 

X noorte tantsupidu "Lävel" (2007)

 

Kui liita kokku noorte laulu- ja tantsupidude senise kümne korra esinejad, saame Lauluväljakul ja Kalevi staadionil üles astunud noorte lauljate ja tantsijate arvuks enam kui 250 000.

Täna esitletakse Rahvusooper Estonia valges saalis esimest põhjalikku ülevaateraamatut selle Eesti suurima ja olulisima kultuuritraditsiooni noorema võsu ajaloo kohta.
 Mahukas kogumik annab ülevaate igast 1962. aastast alates toimunud kümnest noortepeost ja vaatab põgusalt ette ka 11. peole sel aastal. Ligi 300 fotoga illustreeritud raamat sisaldab lisaks peokirjeldustele detailset infot pidude repertuaari ja juhtide kohta. Seda illustreerivad omaaegsed kavad, fotod atribuutikast, väljavõtted ajalooliste koosolekute protokollidest ning ajaleheartiklitest.

Lisaks on raamatu kaante vahel Rahvusringhäälingu arhiivi põhjal valminud 1,5 tunni pikkune DVD katkenditega kõikide toimunud pidude kontsertidest.
Raamatu autoriteks on Kadri Valner, Anneli Ammas, Angela Arraste ja Ilmar Moss, kunstnik Einike Soosaar ning DVD toimetaja Eeva Potter.

Raamatu väljaandjaks on Kooriühing ja teostas selle kirjastus Menu. Toetasid Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ja Eesti Kultuurkapital.

Noortepidude raamat on mõtteliseks järjeks varem ilmunud teostele „130 aastat Eesti laulupidusid” (2003) ning „75 aastat Eesti tantsupidusid“ (2009).

Tervishoiualase arutelu keskmes on patsient

3. veebruaril toimub Tallinnas arutelu „Märka haiget!“, kus otsitakse vastuseid, kuidas tagada patsientidele vajalik õigeaegne, tänapäevane ja kvaliteetne arstiabi ning missuguseid muudatusi on selleks vaja teha tervishoiu rahastamises.

Selleks, et patsiendid taas tähelepanu keskmesse jõuaksid, tuleb meie väikese rahva jaoks nii olulise valdkonnaga sisuliselt tegelda ja teha vajalikud muudatused. Arstiabi saab olla kvaliteetne ja efektiivselt toimida ainult siis, kui see on õigeaegne, iga hilinenud tund või päev võib tähendada haige jaoks korvamatut kahju.

Osalema, patsientide ja tervishoiutöötajate küsimustele vastama ning väitlema on kutsutud kõigi parlamendierakondade esindajad, kes tutvustavad ka erakondade tervishoiuprogramme eelseisvateks Riigikogu valimisteks.

Arutelu toimub 3. veebruaril algusega kell 14 Tallinnas Põhja-Eesti Regionaalhaigla E-korpuse saalis, Sütiste tee 21. Korraldavad Eesti Patsientide Nõukoda, Eesti Arstide Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit. Arutelule järgneb pressikonverents.

Eesti Patsientide Nõukoda

Eesti Arstide Liit

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit

Kiek in de Kökis avatakse autograafide näitus

Teisipäeval, 25. jaanuaril avatakse Tallinna Linnamusueumi filaalis, suurtükitornis Kiek in de Kök näitus „Autograaf ja isiksus”.

Näitusel on eksponeeritud ajalooliste suurkujude käekirjad: Maria Stuart, Christoph Kolumbus, Leonardo da Vinci, Gottfried Wilhelm Leibniz, Johann Sebastian Bach, Karl Marx, Immanuel Kant, Johann Wolfgang Goethe, Martin Luther, Peeter I, Johan Laidoner, Bernt Notke, Aleksandr Puškin, Napoleon.

Goethe on öelnud, et suurte inimeste olemus avaneb läbi nende käekirja. Käekirjades ärkavad ellu ajaloolised sündmused ning nimed omandavad elava sisu.

Eriti huvitavad on Martin Lutheri kirjad Revali raele 1531. ja 1532. aastast. Alamsaksa keelest on tõlgitud kaks Bernt Notke kirja Pühavaimu peaaltari kohta. Näitusel näevad vaatajad ka Revali linna privileegide kinnitamise akti, millele Peeter I kirjutas alla 13. märtsil 1713. aastal. Nende dokumentide originaalid asuvad Tallinna Linnaarhiivis. Eesti Sõjamuuseumist on pärit kindral Johan Laidoneri kiri oma abikaasale Mariale. Kõik kirjad on tõlgitud eesti, vene ja saksa keelde.

Kiek in de Kök on avatud teisipäevast pühapäevani kella 10 – 17.30 ning märtsist  kella 10.30 – 18. Autograafide näitus jääb avatuks 5. juunini.

Avatud on juubelinäitus „Eduard Tüür – 80”

karikatuur
Eduard Tüür näituse avamisel.

Kiek in de Köki I korrusel on avatud tuntud karikaturisti Eduard Tüüri juubelinäitus „Eduard Tüür – 80”. Näitusel on eksponeeritud 80 tööd möödunud aastakümnetest.

Igal laupäeval ja pühapäeval, kella 14 – 16 jagab autor kohapeal autogramme vastvalminud karikatuurikogumikule „Must kokteil pilapiltidest elik Eduard Tüür 80”.

Näitus jääb avatuks 15. märtsini.