Tallinn

Selgunud on Eesti parim noor händler

Pühapäeval krooniti Tallinnas peetud võistlustel Eesti Juuniorhändlerite ehk noorte koerteesitlejate meistriks Haapsalu tüdruk Kertu Nõmm .

Kertu ema Kristiine Uspenski ütles Läänemaa portaalile, et tal on tütre võidu üle eriti heameel seetõttu, et Kertu on händleriks ise õppinud, ilma õpetajata. Kertu on õppinud raamatutest, piltidelt, videodest, näitustel vaadates. Samuti on märkimisväärne see, et juuniorhändlerite võistlustest on ta aktiivselt osa võtnud alles sellest aastast.

“Koer, keda Kertu läbi aasta esitas, oli alati meie enda samojeedi koer, kuid meistrivõistlustel esimeses voorus pidi esitama oma valitud koera ja teises voorus võtsid võistlejad endale loosiga koera, tõuks oli kõigil labrador,” selgitas Kristiine Uspesnki. “Kuna labradori ja samojeedi koera “näitamistehnika” on ühesugune, siis otsustasime, et enda valitud tõug võiks olla mitte tavapäraselt oma pere samojeedi koer, vaid lühikarvaline standardtaks Previ Priceps Blue Portugal ehk Portu.”

Portu perenaine Liina Viiret ütles, et Kertu tegi Portuga tubli eeltööd. “Käisime novembri keskpaigast saadik õhtuti raudteejaamas, kus selgus, et on võimalik ka hämaratel sügisõhtutel katuse all valgustatud piisavalt suures ruumis harjutusi teha,” rääkis Liina Viiret. “Viimasteks trennitundideks said koer ja tüdruk omavahel suurepärase kontakti ja see paistis välja ka edu toonud võistlusel. Kertu on seda medalit väärt,” lisas Viiret.

Kertut oodatakse mais 2012 Austrias toimuvale Maailma Võitja juuniorhändlerite võistlusele Eestit esindama.

Kertu Nõmm on Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi 7 klassi õpilane.

Rahvusraamatukogus algab eesti tarbekunsti jõulumüük

Tänasest kuni reedeni toimub rahvusraamatukogu peanäitusesaalis ja fuajees traditsiooniline tarbekunsti jõulumüük.

Pakutakse nahakunsti, ehteid, keraamikat, tekstiili, maalitud siidi, klaasi ja palju muud põnevat. Selle aasta jõulumüügil osalevad Sirje Eelma, Rait Prääts, Kaie Parts, Aino Kapsta, Keesi Kapsta, Ülle Mesikäpp, Marget Tafel, Ivi Tafel, Õnne Õunap, Tiiu Laur, Elna Kaasik jpt.

14. detsembril toimub müük kell 12-19, 15. ja 16. detsembril kell 11-19.

Kultuuriaasta. Kunstibussi aasta

Lõppemas on aasta kunstibussiga. Üks selline ilus kunsti ja kultuuri täis. Kuidas kunstibussil läinud on, räägib selle eestvedaja Maria Viidalepp.

Kus kohast ja miks tuli idee teha just sellist kunstibussi?

Kunstibussi projekti elluviimisplaane hakksime Eesti Kunstiakadeemias pidama juba 2010.aasta sügisel, mil üleskutse kunstiprojektidele oli eesootava kultuuriaastaga seoses välja hõiganud ka SA Tallinn 2011. Meie plaaniks oli tuua kunst rahvale lähemale ning tutvustada Eesti Kunstiakadeemias õpetatavaid erialasid ning neid valdkondi, millega erinevate erialade professionaalid oma igapäevatöös kokku puutuvad. Kui saime toetajaks City Tour’i, kes oli nõus andma terveks aastaks kasutada ühe oma kahekordsetest bussidest, siis oli selge, mil viisil me kunsti rahvani toome ning vastupidi. Koostöös osakondade juhtide ja professoritega püüdsime Kunstibussi tuuride sisu hoida mitmekülgse ning alternatiivsena – meie ühiseks sooviks oli tuurikülalised kokku viia oma eriala parimatega ning näidata antud erialasid nende kõige ehedamast ning ausamast küljest.

Kuidas lõppenud aasta tagasi vaadates tundub?

Ma julgen loota, tuginedes tuuril kohalkäinute tagasisidele, et Kunstibuss on oma algset ideed, viia inimesed kokku kunsti- ja disaini erialadel töötavate inimestega, selgitamaks erinevaid tööprotsesse ning võtteid, järginud. Kui tihtipeale “kõrgeks ja kaugeks” mõeldud kunstimaailm sai nüüd linnarahvale tänu 26. kunsti- ja disaini eriala tutvustamise ehk lähemale toodud, siis usun, et Kunstibussi projekti võiks pidada õnnestunuks. Loe edasi: Kultuuriaasta. Kunstibussi aasta

Theatrum Hospitalis saatis Pete Townshendile kutse Eestisse

Detsembri lõpus toob noorteteater Theatrum Hospitalis lavale absurdikomöödia „Mõnus Välk“, kus läbi huumoriprisma puudutatakse mitmeid kitsaskohti nii Eestis kui terves maailmas. Etenduses teevad kaasa telesõu „Eesti talent“ võitja Erki-Andres Nuut ja Superstaari-saatest tuntud Taavi Peterson.

Taavi Petersoni on aga hiljuti suurepärase leiuna ära märkinud ka legendaarse rokkbändi The Who kitarrist Pete Townshend. Selle uute iidolite kohtumise vaimus on Theatrum Hospitalise lavastaja Mart Tartlan lubanud soovi korral kaks iidolit kokku viia ning kuulsale kitarristile isegi kaks tasuta pääset uuele etendusele kinkida. Lihtne on elu, kui olla kuulus. Loe edasi: Theatrum Hospitalis saatis Pete Townshendile kutse Eestisse

Indigolaste jõulukontserdid Tallinnas ja Tartus

Jõulud, jõulud. Mis asjad need jõulud siis on? Mandariinide püha? Jeesuse sünnipäev? Osturalli? Üks asi on kindel, suur pere tuleb kokku ja Indigolapsed annavad endast parima, et sütitada teie südames olev leek veel vägevamalt põlema. See on andmise, mitte saamise püha. Kudugu vanaemad teile sokkidesse armastust ja kuduge igaüks soojust omal moel sõprade südameisse. Vahel võib olla üks tõeline kallistus rohkem väärt kui terve kopatäis kulda ja karda.

Indigolapsed on tuntud oma südamlike ja intiimsete kogupere kontsertide poolest, mille publik ulatub lasteaialastest vanaemadeni. Etno-folki viljelevasse bändi kuuluvad mitmed noored tippmuusikud nagu tšellist Joosep Kõrvits ja mitmete Eesti superstaaridega koos esinenud kitarrist Priit Jääger. Laulja Aive Asperki asemel esineb kontserdil suvel Indigolaste trummariga abiellunud Aive Siitan.

Eesti uuerahva vanasõna: “Ära jõuluks jampsi kingi, paksud saavad rikkaks aga süda jääb tühjaks!”

Kontserdid toimuvad:
Esmaspäeval, 12. detsembril kell 19 Tallinnas Okupatsioonide muuseumis.
Kolmapäeval, 14. detsembril 19 Tartus Genialistide klubis.

Piletid Tallinnas 8 ja 10 eur, Tartus 7 ja 9 eur. Alla meetri mehed tasuta!

Indigolaste laule ja veel infot kodulehelt!

Jõulukuuse toomine riigimetsast on mullusest lihtsam

Tänavu on riigimetsa majandamise keskus (RMK) omal käel riigimetsast jõulukuuse toojaile välja pakkunud 135 kuusekohta üle Eesti. 16.-22. detsembrini toimuvad seitsmes kohas ka juhendatud kuuseretked. Kuuse eest saab tasuda nii mobiilimaksega, ülekandega internetipangas kui ka enne juhendatud kuuseretke algust kohapeal.

„Tegime sel aastal jõulupuu leidmise võimalikult lihtsaks: koduleheküljel on valida 135 kuusekohta, mille koordinaatidel klikkides avaneb üldkasutatav kaardirakendus, mis aitab ka sõiduteekonda planeerida,” selgitas RMK metsakasvatuse peaspetsialist Toomas Väät.

Kodulehel toodud kuusekohad on üks võimalus. „Kõik need, kes on endale sobiva jõulupuu ka varem riigimetsast toonud või kes teavad kindlaid kohti, kust puu võtta võib, saavad kuuse tuua ka mujalt.” Selleks tuleb enne aga kindlasti veenduda, et valitud koht asub riigimetsas ning seal pole looduskaitsepiiranguid.

16.-22. detsembrini korraldatakse seitsmes kohas üle Eesti juhendatud kuuseretki, metsaminekule eelneb loodushariduslik lühiprogramm. Sobivad paigad jõulupuu leidmiseks on RMK spetsialistid välja otsinud ja osalejatele jääb vaid maksmise, puu valimise, saagimise ning kojuviimise rõõm.

Ühe- kuni kolmemeetriste kuuskede hinnad jäävad 3 ja 13 euro vahele ning jõulupuu eest saab maksta looduskeskustes sularahas, pangaülekande või mobiiliga. RMK juhib tähelepanu, et looduskeskuste ja kontorite juures ei müüda juba raiutud kuuski, seega peab kuuseretkele tulijal olema kaasas oma saag. Samuti vastutab igaüks ise oma kuuse äraviimise eest.

Jõulukuuski tohib riigimetsas raiuda vaid sealt, kus neil ei ole lootust suureks kasvada – teede ja kraavide servadest, elektriliinide alt ja metsasihtidelt.

Lisainfo ja registreerimine kuuseretkedele aadressil www.rmk.ee/kuuseke, jooksvaid küsimusi aidatakse lahendada kuuseabitelefonil +372 676 7532 ja e-postiaadressi kuuseke@rmk.ee vahendusel.

NUKU muuseum valiti Euroopa Muuseumide Aastaauhinna nominendiks

Käesoleva aasta septembris külastas NUKU muuseumit Euroopa Muuseumide Aastaauhinna ametlik komisjon, tutvudes süvitsi muuseumi ekspositsiooni, tegevuste ning eesmärkidega. Konkureerides ligi 70 viimasesse vooru jõudnud Euroopa muuseumiga, valiti komisjoni külastuse tulemusena NUKU muuseum 2012. aasta Euroopa Muuseumide Aastaauhinna nominendiks.

Euroopa Muuseumide Aastaauhind asutati 1977. aastal Euroopa Nõukogu egiidi all, et tunnustada silmapaistvaid Euroopa muuseume ning toetada innovatiivseid suundumusi muuseumimaailmas. Auhinnakomisjon otsib ettevõtlikke ja innovaatilisi muuseume, mis kasvatavad muuseumide avalikku kvaliteeti ning suudavad mõjutada muuseumivaldkonda nii siseriiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Auhinnal on olnud muuseumivaldkonnale väga positiivne mõju, tuues tähelepanu keskmesse ka väikeseid uuendusliku sisuga muuseume, millel muidu oleks olnud raske leida Euroopa tasandil tunnustust.

Lisaks Euroopa Aasta Muuseumi peaauhinnale kandideerivad nomineeritud muuseumid Euroopa Nõukogu muuseumiauhinnale, Kenneth Hudsoni nimelisele auhinnale, Stilletto auhinnale ning mitmetele eriauhindadele. Auhindade võitjad kuulutatakse välja Portugalis 19. mail 2012 toimuval auhinnagalal.

Eesti muuseumidest on varem Euroopa Muuseumi Aastaauhinna võitnud KUMU kunstimuuseum, mis nimetati Euroopa Aasta Muuseumiks 2008. aastal.

Tallinna Ülikool ja Pärnu Koidula Gümnaasiumi allkirjastavad koostöölepingu

Tallinna Ülikooli akadeemiline prorektor Priit Reiska ja Pärnu Koidula Gümnaasiumi direktor Indrek Kaldo allkirjastavad homme Tallinna Ülikoolis kahe kooli vaheliste sidemete tihendamiseks ja koostöö arendamiseks koostöölepingu.

Tallinna Ülikooli akadeemiline prorektor Priit Reiska sõnul on mõlema poole peamiseks eesmärgiks parandada gümnaasiumihariduse kvaliteeti. “Koostöö võimaldab kaasata Pärnu Koidula Gümnaasiumi õppetöösse meie ülikooli õppejõude, üliõpilasi ja tehnilisi võimalusi ning ühtlasi populariseerida akadeemilist haridust, teadust ja teadlase elukutset Eesti ühiskonnas,“ avaldas Reiska heameelt sõlmitava lepingu osas

Pärnu Koidula Gümnaasiumi direktori Indrek Kaldo märkis, et koostöö Tallinna Ülikooliga ühtib gümnaasiumi akadeemilisuse põhimõttega ning ühtlasi aitab õpilasi paremini ette valmistada tulevasteks kõrgkooliõpinguteks. „Usun, et meie vastastikune koostöö annab Koidula kooli õpilastele võimaluse loodussuunal kasutada Eesti kõige kaasaegsemat teadusmaja, kus õpilased saavad laborites katseid teha ja kus ülikooli õppejõud saavad õpilasi innustada loodussuunda edasi õppima minema,“ avaldas Kaldo lootust.

Koostöö avab mõlema poole jaoks mitmeid võimalusi – näiteks saavad ülikooli õppejõud ja tudengid pakkuda oma tuge Pärnu Koidula Gümnaasiumi valikkursuste või uurimustööde juhendamisel või kaasata õpilasi ülikooli erinevatesse teadusprojektidesse. Koostööleping sõlmitakse tähtajatuna.

Valmis Eesti esimene põhjalik poliitika ja valitsemise kõrgkooliõpik

Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi õppejõudude ühistööna on ilmunud esimene eestikeelne põhjalik poliitika ja valitsemise aluseid tutvustav kõrgkooliõpik, mis katab riigiteadusi Lääne õpikutes tavaks saanud viisil ja mõisteraamistikus. Õpiku esitlus toimub reedel, 9. detsembril algusega kell 14 Tallinna Ülikooli Mare õppehoone aatriumis (Uus-Sadama 5, III korrus).

Äsja raamatupoodidesse jõudunud „Poliitika ja valitsemise alused“ annab esmakordselt tervikliku ja tänapäevase ülevaate poliitika ja valitsemise võtmeteemadest ning tutvustab valdkonna üldmõisteid. Lisaks riigiteadustele sobib õpikut kasutada ka ülejäänud sotsiaalteadustes (sotsioloogia, õigus, majandus, kommunikatsioon jt) ning teistel erialadel, kus õppekavad sisaldavad poliitika ning valitsemise kursusi. See on hea käsiraamat õpetajatele, poliitikutele, juhtidele ja poliitikahuvilistele.

„Poliitika ja valitsemise aluste“ toimetajateks on Leif Kalev ja Anu Toots, autoriteks: Mari-Liis Jakobson, Leif Kalev, Ott Lumi, Rein Ruutsoo, Tõnis Saarts, Georg Sootla, Anu Toots ja Raivo Vetik. Õpik ilmus riikliku eestikeelsete kõrgkooliõpikute programmi raames. Loe edasi: Valmis Eesti esimene põhjalik poliitika ja valitsemise kõrgkooliõpik

Studia Generalia avalik loeng keskendub kirjasüsteemile

Neljapäeval, 8. detsembril algusega kell 16 toimub järjekordne Tallinna Ülikooli Studia Generalia avalik loeng, sedakorda peab ettekande kirjasüsteemi ja õigekirja kultuuriliselt ja poliitilisest tähendusest ühiskonnale dr Mark Sebba Lancasteri Ülikoolist. Ingliskeelne loeng toimub Tallinna saalis (Uus-Sadama 5, M-218).

Selleks, et üht keelt kirja panna, on vaja kirjasüsteemi ja sobivat meetodit (ortograafia) selle süsteemi rakendamiseks sõnade kirjutamisel. Kuigi see võib tunduda lihtsalt tehnoloogia rakendamisena, pole see sugugi nii. Kirjasüsteemid ja ortograafiad annavad keelele selge identiteedi ning sotsiaalse ja kultuurilise tähenduse. Neid võib kasutada rahvuslike ja subkultuursete identiteetide loomiseks; isegi üksikutel tähtedel või diakriitikutel võib olla sümboolne tähendus. Mark Sebba loeng kasutab hulgaliselt näiteid eri keeltest üle maailma, et näidata, kuidas kirjasüsteemid ja ortograafiad on kultuuriliselt ja poliitiliselt olulised ning samal ajal ka keerulised ja vastuolulised. Mark Sebba loengu teemast saab aimu ka hiljuti Tallinna Ülikoolile antud intervjuust.

Mark Sebba on teinud uuringuid pidžinitest ja kreoolkeeltest ning konversatsioonilisest koodivahetusest. Läbi selle on tal tekkinud huvi suhteliselt uudse valdkonna, ortograafia sotsiolingvistika vastu, mis uurib õigekirja ja kirjalike süsteemide kultuurilisi ja sotsiaalseid aspekte. Viimasel ajal on tema huviobjektiks saanud kirjalikud mitmekeelsed tekstid nagu ajakirjad, veebilehed ja avaliku ruumi muud tekstid, mis sisaldavad mitut keelt. Tema lähenemine uurib mitmekeelseid tekste kui kirjaoskuse praktikaid, mis toetuvad keelte eri repertuaaridele, visuaalsetele kujunditele ja ruumi korrastamisele. Mark Sebba ettekandele järgneb diskussioon, mida veab TLÜ Eesti Keele ja Kultuuri Instituudi vanemteadur Anastassia Zabrodskaja. Mark Sebba viibib Tallinnas TLÜ Eesti Keele ja Kultuuri Instituudi kutsel ülikooli külalisena. Loe edasi: Studia Generalia avalik loeng keskendub kirjasüsteemile

Võrumaa Omavalitsuste Liidu käsitöömeistrite näitus Riigikogus

Võrumaa Omavalitsuste Liit koostöös Rõuge Vallavalitsuse ja Võrumaa käsitöömeistritega korraldab juba XI Võrumaa valdade käsitöömeistrite tööde näituse Riigikogus, mis toimub 05.- 07.detsember 2011 Riigikogu hoone vestibüülis Toompeal.

Näituse väljapanekuks on Võrumaa omavalitsuste käsitöömeistrite poolt valmistatud erinevad tooted – kudumid, puidutooted, kaltsuvaibad, lapitekid, padjad, linasest kangast valmistatud tooted, keraamika, laastukorvid, hoidised ja veel palju muud.

Võrumaa omavalitsuste käsitöömeistrite näituse avab Riigikogu aseesimees Laine Randjärv 5. detsembril 2011 kell 14.00 Avaüritusel osalevad Võrumaa Omavalitsuste Liidu esimees Tiit Tõnts ja aseesimees Juri Gotmans koos Võru Maavalitsuse ja Võrumaa omavalitsusjuhide esindusega. Käsitöömeistrite näituse avamisele järgneb Võrumaal valmistatud suupistete degusteerimine.

Silmaringi klubil on külas Jaanus Rohumaa

7. detsembril kell 19 on Kalamaja Silmaringi Klubis uus põnev külaline, kellega meil kõigil on ilmselt oma mälestused, kas mõnest rollist või lavastusest.
Külla tuleb Linnateatri endine näitleja ja lavastaja, Euroopa kultuuripealinna programmijuht Jaanus Rohumaa.
Kas ühte rolli luua on kergem, kui tervet lavastust? Kas teatritükki lavastada on kergem, kui Vabariigi aastapäeva kontserti? Aga Euroopa Kultuuripealinna programmi? Ja kuhu nüüd edasi?
Naudime suupisteid ja kohvi/teed ning kuulame huvitavat vestlust.
Lisainfot leiate: http://www.novi.ee/silmaringi-klubi.html
Eelregistreerumine 5.detsembrini.
Olete oodatud!
Kaire Piirsalu

Targa töö ühing kutsub aastalõpupeole

Targa töö ühing kutsub 19. detsembril kell 19 restorani Neikid (Wismari 3, Tallinn) suurele targa töö ühingu aastalõpu peole.

Peol esitatakse kokkuvõtte tehtust ja mõeldakse, mida edasi teha, ja seda kõike mõnusas keskkonnas ja vabas vormis. Sõbra kaasa võtmine on lubatud, hea tuju kohustuslik!

Palun anna enda tulekust kindlasti teada hiljemalt 15. detsembriks aadressil: liisi@smartwork.ee või ühingu FB lehel.

http://www.smartwork.ee/administrator/components/com_civicrm/civicrm/extern/url.php?u=128&qid=8168

Täna esitletakse “külahullude” raamatut

Täna kell 15 toimub Tallinnas Avatud Eesti Fondis raamatu “Heade mõtete tegijad” esitlus.

Üritust juhib Raul Rebane, kohal on raamatu autor Tiit Lääne ning hulk inimesi, kes on Eestis viinud ellu pööraseid ja inspireerivad ideid.

Eestimaal elab inimesi, kes toimetavad ja tegutsevad oma pööraste ideedega, ootamata selleks kellegi sundi või käsku. Need on heade mõtete tegijad, kellesse kaaskodanikud suhtuvad lugupdamisega, ent peavad neid samas omamoodi hulludeks. Raamatu “Heade mõtete tegijad” kaante vahele on koondatud üks väike valik taolistest inimestest – Agu Hollo, Aino Lepp, Ants Paju, Artur Talvik, Contra, Hando Kuntro, Hans Sissas, Helena Siiroja, Imbi Paju, Jaan Aliksoo, Martin Uudeküll, Priit Tänava, Rein Sikk, Ründo Mülts, Silja Vijar, Tiiu Tomingas, Tuve Kärner, Väino Treiman, Valdur Tamming.

Loodetavasti ei jää esimene taoline kogumik viimaseks. Andke teada inimestest, kes teie kõrval ja naabruses midagi head ja erilist korda saadavad.

Tiit Lääne, raamatu autor

Tallinnas esitletakse arheoloogiliste uuringute tulemusi

Detsembrikuu esimestel päevadel on arheoloogiahuvilistel põhjust külastada Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituuti Rüütli tänaval, et saada osa Soome ja Eesti arheoloogide viimase aja tegemistest. Kahel päeval on kavas ettekanded, mis hõlmavad ülevaadet arheoloogilistest uuringutest nii maal ja merel kui ka maa all ja maa peal, avatakse posternäitus ning esitletakse raamatut Eesti viimase aja arheoloogilistest väljakaevamistest.

Soome-Eesti arheoloogiaseminar

1. detsembril korraldab Ajaloo Instituut rahvusvahelise ettekandepäeva, kus tutvustakse Eesti ja Soome arheoloogia aktuaalseid teemasid.

Muuhulgas kõneldakse näiteks Soome muinsuskaitseameti tänavuse struktuurireformi mõjust kohalikule arheoloogiale, aga ka mõnest suuremast ning rahvusvahelisest koostööprojektist. Eesti kolleegid tutvustavad mitme enam kõlapinda saavutanud välitöö tulemuste (nt Padise klooster, Salme laevamatus) kõrval ka nt kahte hiljuti valminud arheoloogia-andmebaasi. Ürituse täpsema ajakava leiab Tallinna Ülikooli kodulehelt.

Eesti arheoloogia päev

2. detsembril toimub Ajaloo Instituudi ruumes iga-aastane Eesti Arheoloogiaseltsi ettekandekoosolek, kus esitletakse lõppeva aasta arheoloogiliste välitööde tulemusi.

Ettekanded hõlmavad näiteks ülevaadet allveearheoloogilistest uuringutest Eesti laevavrakkidel (Shipwheri projekt), aga ka 2011. aasta suvel Tallinna lahest hobisukeldumise käigus avastatud puukasti, mis sisaldas 13. sajandist pärit münte ning väikekaupmehe igapäevatarbeid. Samuti tutvustatakse Eesti Kunstiakadeemia kavandatava hoone krundi ajaloolist tausta ja väljakaevamiste leiumaterjali (nt keskaegseid helmed, hiliskeskaegne Hispaania majoolika, 16. saj alguse pistoda jpm). Päeva kava ja ettekannete teemad on kättesaadavad siit. Loe edasi: Tallinnas esitletakse arheoloogiliste uuringute tulemusi

Verekeskus kutsub verd annetama

Kas teadsite, et Eesti regilaulus tähistab sõna punane hoopiski kaunist? Seega punane kingitus on kaunis kingitus. Verekeskus soovib rahulikku lähenevat pühadeaega ja kutsub doonoreid tegema kaunist kingitust.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus korraldab Tallinnas ja Harjumaal järgmised doonoripäevad:
– reedel, 2. detsembril kell 9.00-12.00 Gustav Adolfi Gümnaasiumis (Suur-Kloostri 16, Tallinn);
– kolmapäeval, 14. detsembril kell 11.00-15.30 Ülemiste City Zappi majas (Lõõtsa 6, Tallinn);
– reedel, 16. detsembril kell 10.00-14.00 Tammsaare Ärikeskuses (Tammsaare tee 47, Tallinn);
– neljapäeval, 22.detsembril kell 10.00-15.30 Keila Tervisekeskuses (Paldiski mnt 17, Keila);
– reedel, 23.detsembril kell 9.30-12.30 Saku Valla Majas (Teaduse 1, Saku);
– neljapäeval, 29. detsembril kell 9.30-14.00 Kose Spordimajas (Ujula 7, Kose);
– reedel, 30.detsembril kell 10.00-13.00 Anija Valla Kultuurikeskuses (Kreutzwaldi 2, Kehra). Loe edasi: Verekeskus kutsub verd annetama

Hõimuklubi võtab kokku liivi kultuuri aasta

Fenno-Ugria Asutus kutsub kõiki huvilisi kolmapäeval, 30. novembril kell 17 Eesti Keele Instituudi suurde saali (Roosikrantsi 6, Tallinn) hõimuklubi õhtule „Liivlased. Neitsi ja õng“, kus teeme kokkuvõtteid tänavusest rahvusvahelisest liivi keele ja kultuuri aastast.

Liivi aasta puhul ilmunud koguteost „Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur“ tutvustab liivi keele suurim asjatundja, Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte emeriitprofessor Tiit-Rein Viitso. Esmakordselt näeb Tallinnas Vahur Laiapea filmi „Professor Viitso liivlased“. Hiljuti eesti keeles ilmunud Nora Ikstena liivi-teemalisest romaanist „Neitsi õpetus“ räägib Livia Viitol. Otse trükikojast jõuab esitlusele liivi luule antoloogia „Ma võtan su õnge, tursk!“, mis sisaldab liivikeelseid luuletusi koos Valli Helde tõlgetega.

Rahvusvaheline Liivi Sõprade Selts ja Liivi Kultuuri Keskus (Līvõ Kultūr Sidām) otsustasid kuulutada 2011. aasta rahvusvaheliseks liivi keele ja kultuuri aastaks, juhtimaks kultuuriürituste kaudu enam tähelepanu sellele väikesele soome-ugri rahvale.

Hoolimata sellest, et praegu on elus vaid üks liivi keelt emakeelena kõnelev inimene, on liivlased ja nende sõbrad kultuuriliselt ärksad ja tegusad. Eelmise aasta andmeil elab Lätis 177 end liivlasena määratlevat inimest, kellest paarkümmend räägib mõningal määral liivi keelt ning tegutseb liivi kultuuri alalhoidmise nimel.

Panso päevad avatakse teatrifoto seminariga

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum avab seekordsed Panso päevad 29. novembril toimuva rahvusvahelise teatrifoto seminariga „Teatrifoto kunsti- ja ajaloo jäädvustajana digisajandil”.

Lisaks Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi töötajatele esinevad seminaril ettekannetega ka Leedu, Soome ja Saksamaa teatrimuuseumide spetsialistid, kohal on teatrifotograafid ja teatrite esindajad. Digifotode säilitamisest räägib Andres Uueni Kanuti Ennistuskojast, kaasaegseid pildipanku tutvustab Marko Leppik firmast Wiseman. Seminari avab rahvusvahelise teatrimuuseumide ühenduse SIBMAS president ja Düsseldorfi teatrimuuseumi direktor Dr. Winrich Meiszies. Ettekanded on eesti ja inglise keeles, päeva lõpetab aruteluring.

Kolmapäeval, 30. novembril on muuseumi salongis võimalus vaadata erinevaid Voldemar Pansoga seotud filme ja videosalvestusi. Valikus on muuhulgas saatesari „Lennud” (ETV), katkendid. Noorsooteatri ja Draamateatri lavastustest, mängufilm „Näitleja Joller” ja dokumentaalfilm „Teatri vang”.

Neljapäeval, 1.detsembril kell 15.00 avatakse muuseumi Assauwe tornis Silver Vahtre teatriplakatite näitus. Näha saab loomingut aastatest 1984–2009. Kell 16.00 toimub muuseumi sinise laega saalis kohtumisõhtu Lavakunstikooli IV lennuga, kus oma mälestusi teatrikooli ja Panso kohta on lubanud jagada Lembit Ulfsak, Helene Vannari, Tõnu Tepandi, Malle Pärn, Kristi Teemusk, Rein Laos jt. Sissepääs muuseumipiletiga 3€/1€

Selle aasta 30. novembril möödub 91 aastat Voldemar Panso sünnist. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum on oma hooleks võtnud igal aastal, Voldemar Panso sünnipäeva paiku meenutada legendaarset teatrimeest koos tema õpilaste, kolleegide ja teatrihuvilistega. Voldemar Pansot ennast on võimalik kuulata siit.

Tulekul aruteluhommik “Keskkonnaküsimused meedias”

Keskkonnahuvlised on oodatud 30. novembril kell 10.00-14.00 Rahvusraamatukogu nurgasaali aruteluhommikule „Keskkonnaküsimused meedias”.

Keskkonnateadvuse uurija Maie Kiisel annab ülevaate MTÜ Ökomeedia ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi koostöös valminud uuringust, milles vaadeldi muutusi keskkonnaküsimuste kajastamises Eesti Päevalehes ja Postimehes ajavahemikus 1995-2010.

Arutleme meedias ja ühiskonnas toimuva ning keskkonnast kõnelemise vaheliste seoste üle ning lõpetame ajurünnakuga sellest, kuidas saaksime ühiselt meedias toimuva arutelu sisukust tõsta ja keskkonnasäästlikku suhtumist edendada. Loe edasi: Tulekul aruteluhommik “Keskkonnaküsimused meedias”

Makedoonia rahvarõivad tutvustavad rikkalikku pärimust

Makedoonia Suursaatkonna, välisministeeriumi, muuseumi ja Eesti Rahvusraamatukogu koostööl Eestisse jõudnud näitus eksponeerib värvikat osa Makedoonia etniliste kogukondade sajanditepikkusest mahukast kultuuripärandist.
Rahvarõivastel on Makedoonia rahvakunstis eriline koht, need on väga eripalgelised ja esemeliselt mitmekesised, kajastades iga piirkonna elamiskultuuri, inimeste loomingulisust ja kogukonnaelu üldisemalt. Makedoonia rahvarõivaste välimus, värvigamma ja valmistamismoodus sõltusid konkreetsest piirkonnast ja rahvusrühmast, rõivad peegeldasid kandja vanust ja sotsiaalset staatust ning sisaldasid mõnikord rituaalseid elemente.
Asukoht ida ja lääne vahel ning Euroopa, Aasia ja Vahemere piirkonna ristumispaigas on läbi aegade toonud Makedooniasse eri kultuuride mõjusid. Vaadeldes rõivakultuuri ja nende esemete kujunemist, mis püsivalt juurdusid rahvarõivastena 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi esimesel poolel, võib näha vanu slaavi, Balkani, Bütsantsi ja Türgi ning idamaade mõjutusi. Lääne mõju ilmingud on võrdlemisi hilised. Traditsiooniliste eluviiside järkjärgulise muutumisega hakkasid igapäevaelust taanduma ka rahvarõivad ja nende orgaaniliseks osaks olev tikand.
Olete oodatud Eesti Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaali! Näitus jääb avatuks 30. novembrini.
Annika Koppel

Teaduskabaree sukeldub Universumisse

Tänase teaduskabaree teemaks on „Universum. Universaalne või unikaalne?”. Käsitlejad astronoom Laurits Leedjärv, Universumit armastav muusik Urmas Sisask, armastatud poeet Jürgen Rooste. Kaasa mõtlevad Tiit Kändler, Priit Ennet ja kogu publik.

Eelmisel teaduskabareel oli kõne, luule ja laulu all maavarandus. Priit Enneti juhtimisel kulges geoloog Alvar Soesoo ja Paevana Rein Einasto vestlus nõndaviisi, et esmalt esitati võluval moel, kuidas aastamiljonite vältel kujunes Eesti aluspõhi. Siis jõuti läbi rekordite – mille üheks kandjaks on meie sinisavi –, välja praeguste maavaradeni. Kivimid ja mineraalid meie jalge all muutuvad maavaradeks siis, kui neist hakatakse saama majanduslikku kasu ja seega siis kaevandama. Põhjalikumalt esitles Paevana paasi, aga jutt käis mitte ainult põlevkivist, vaid ka muudest võimalikest maavaradest. Soesoo rõhutas, et ajal, mil kogu maailm liigub põlevkivide kasutamise suunas, kulgeb Eesti vastassuunas, püüdes põlevkivi kasutamist vähendada. Loe edasi: Teaduskabaree sukeldub Universumisse

Jutuvestmissarjas ees viimane õhtu

Pühapäeval, 27. novembril toimub Vanalinna muusikamajas taas jutuvestmisõhtu.

Jutuvestmissari on kultuuripealinna aastal Tallinna toonud kireva valiku lugusid ja jutuvestjaid kogu maailmast: Ameerikast, Iirimaalt, Tuneesiast, Ungarist, Rootsist ning Läänemere saartelt.

Pühapäeval kell 17 esitleb Doris Kareva oma uut raamatut. Seejärel vestab lugusid Piret Päär. Kell 19 saab vaadata filmi Austraalia aborigeenidest, mis annab ainulaadse võimaluse vaadata Austraalia põhjaosas asuva Arafura soode ja rabade ääres elavate põliselanike maailma nii, nagu see võis olla nende müütilises minevikus.

Kell 20 räägivad lugude jutustamisega seonduvast Anne Türnpu, Valdur
Mikita ja Peeter Laurits.

Kell 21.30 on kavas pimejutustamine. Lugusid jutustavad EMTA lavakunstikooli tudengid.

Kes soovib, võib tulla terveks õhtuks või vaid ühele sündmusele. Kõik kellaajad on orienteerivad ja pigem soovitatakse kohal varem, kui hiljem. Veel parem, pühendage kogu see õhtu kuulamisele ja koosolemisele!

Pakutakse ka teed ning natuke head ja paremat. Võib ka ise midagi kaasa tuua, et toit laualt ei lõpeks.

ELF lõpetab talguaasta tänuüritusega Kompotis

Talguaastale kauni punkti panemiseks ja üheskoos rahvusvahelise vabatahtlike päeva tähistamiseks on talgulised oodatud tänuüritusele 2. detsembril kell 19 Tallinna kohvikus Kompott.

Seekordsesse õhtukompotti mahuvad: muljed ja kokkuvõtted möödunud talguaastast, Matsalu loodusfilmide festivali võidufilm „Skandinaavia loodus – Soome“, jutukõrvaseks kerged suupisted ning muusikaline õhtupuänt ansamblilt Kruuv.

Uksed avanevad kell 19, sõna-, foto- ja filmiosa algab kell 19.30, Kruuv võtab järje üle kella 22 paiku.

Palun anna oma osalemisest teada hiljemalt 28. novembril siin: http://www.talgud.ee/talgud/reg/tanuuritus

Kuidas kohale saab? Kompott asub Tallinnas Narva mnt 36 (Tallinna Ülikooli vastas üle tee), maja ees peatuvad Kadrioru trammid nr 1 ja 3 (peatus Kreutzwaldi), maja hoovis on tasuta parkla

Tarmo Tüür, ELFi talgute projektijuht

Järgmisel nädalavahetusel saab õppida pendeldama

Tuntud pendlimees Kalju Paldis korraldab järgmisel nädalavahetusel pendli algõppe kursuse, kus iga huviline saab õppida pendliga töötama.

Kalju Paldise kohaselt on pendel omalaadne mõõteriist, mille abil võib otsida vastuseid oma küsimustele infoväljadest, pendli abil saab ravida oma tervist, samuti purustada vanu mõtteid ja luua enesekindlust oma tegemistele. Inimene oma teadvusega on kasutanud pendlit juba sajandeid. Seda on teinud ka eestlased, kellel on alati olnud huvi, kuidas oma teadmistevälja suurendada.

Kursusel osalejad saavad aimu, milles seisneb edukas pendlitöö? Nutika inimese käes võib see olla nii tööriist kui abivahend, mille abil võib muuta enda maailma terviklikumaks ja luua sideme teadmiste ning oma Kõrgema Mina vahel. Loe edasi: Järgmisel nädalavahetusel saab õppida pendeldama

Tulekul õpituba geelist ja vahast küünalde valmistamiseks

geelküünlad — Geelküünlad. Foto: Vikerkaaresild

24. novembril toimub Tallinnas (Endla 92) õpituba, kus saab tutvuda küünlageeli ja -vaha omadustega ning õppida ise küünlaid valmistama.

Õpitoas saab selgeks erinevad küünlavalmistamise tehnikad ja -võimalused, samuti geeli ja vaha toonimise ning lõhnastamise. Lisaks proovitakse, kuidas kasutada nii geeli kui vaha üheskoos ning uuritakse dekoratiivelementide lisamise erinevaid võimalusi.

Igaüks saab endale kujundada meelepärased küünlad. Kaunistuseks kasutatakse liiva, pärleid, teokarpe, kivikesi jne.

Koolituse maksab 22 EUR, ISIC kaardi omanikud, õpilased ja pensionärid -10%. Koolituse hinnas sisaldub ka kogu tegevuseks vajaminev materjal. Töö käigus valmib 1 geelküünal, 1 vahaküünal. Boonusena üks väike liiva sisse valatud küünal.

Koolitajaks on Helen Orav, kes on õppinud bioloogiat, füüsikat ja keemiat. Kaitsnud Tartu Ülikoolis doktoritöö hüdrobioloogias ning tema põhitööks on uurida kõike seda, mis meres toimub. Pärast laste sündi tekkis tal üha rohkem küsimusi, mida seljas kanda, mida süüa ja millega tervisehädasid leevendada. See viis õpinguteni Soome UMG Aroomteraapia koolis ning aroomteraapia diplomi ja kutsetunnistuseni. Viimased kaks aastat on ta pidanud Rohelise Vihmavarju ökopoodi ning korraldanud käsitöö-, loodus- ja tervisekoolitusi Rohelise Vihmavarju Hobikojas.

Allikas: Vikerkaaresild