Ene Valteri ehetenäitus “Minu Rand” avatakse homme A-Galeriis

Ka sellel näitusel näha olevate tööde puhul kasutab Ene Valter tehnikana talle omast emaili ja kohrutust, materjalina hõbedat. Teisalt viitab näituse teema ehk mõnevõrra uudselt, romantiliseltki, kunstniku soovile leida tasakaal hinge varjatuma poole ja argise “siin ja praegu” vahel.  Ene on öelnud, et me kõik otsime “oma randa” ja soov seda leida kasvab aastatega.  See rand laseb meil nautida vaikust, leida rahu ja vabaduse olla iseendaga, unustada kohustused ja mured.  Oma ranna kui lapikese maad on kunstnik juba leidnud, hinge “sinisesse, tüünesse randa” jõudmine on aga ehk alles ees.

Pärast ERKI lõpetamist 1977.aastal metallehistöö erialal võttis kunstnik osa A-galerii asutamisest, oli selle tegevjuht ja on praeguseni veel ühe ettevõtte, OÜ Ars Vasetööd, juhatuse esinaine ja tegevdirektor.  Eestis, Ungaris, Soomes ja Saksamaal toimunud isikunäitustele lisaks on Kunstnike Liidu liige Ene Valter osalenud näitustel Lätis, Tšehhoslovakkias, Leedus, Rootsis ja Inglismaal.  Kunstniku jaoks oluline töö oli Eesti Panga 75. juubeliks emiteeritud viie-kroonine münt Jaan Koorti armastatud Metskitse kujutisega.  Selle kõrval on ühed tähtsamad tellimused alates 1980-ndate aastate lõpust Ene ja tema juhitud firma jaoks olnud mitmed ametiketid.  Eesti Vabariigi presidendi omale (valmis kolme firma ühistööna 2008) lisaks on valmistatud erinevaid ametikette ja ehiskinniseid muuhulgas Eesti ja Soome kõrgkoolide rektoritele ja audoktoritele ning mitmele Eesti linnapeale.

Ene Valterit inspireerivad ehete puhul looduse kujundatud puhtad ideaalvormid.  Sillerdavad, justkui inimkäega lihvitud  rannakivid nagu kohtuksid kunstniku hõbeprossidega vaikse tuulega loksuvas rannavees ja hetkeks ühinevad kaks randa.

Lisainfo Facebookis ja A-Galerii kodulehel.

 

Tulekul seminar Eesti külamaastikest

Keskkonnaamet ja Eesti Arhitektide Liit kutsuvad neljapäeval, 3. mail kell 11-16 Tallinnas Eesti Arhitektuurimuuseumis
toimuvale seminarile EESTI KÜLAMAASTIKUD JA LAHEMAA ARHITEKTUUR – arhitektuurivõistluse “21. SAJANDI KODU LAHEMAAL” väljakuulutamine.

Kõnelevad:
Fredi Tomps – Lahemaa Rahvuspargi rajamisest ja arhitektuurist eelmise sajandi viimasel veerandil.
Leele Välja – Lahemaa rannaküla väärtused ja võimalused.
Juhan Maiste – Pilt ja raam. Vabaduse piiridest.
Lilian Hansar – Lahemaa küla vana ja uus maja.
Jaan Tiidemann – Arhitektuurivõistluse “21. sajandi kodu Lahemaal” tingimuste avalikustamine ja tutvustamine.
Vestlusring Eesti maa-arhitektuuri väljavaateist. Päeva modereerib Riin Alatalu.

Täpsem infoja registreerimine: www.lahemaa.ee, ave.paulus@keskkonnaamet.ee, Ave Paulus 53327893
Seminari ja arhitektuurikonkurssi rahastavad SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Kultuurkapital

Allikas: Keskkonnaamet

Doonoripäevad maikuus Tallinnas ja Harjumaal

Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus korraldab Tallinnas ja Harjumaal järgmised doonoripäevad ja kutsub nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama.

Doonoreid kutsutakse:

reedel, 4. mail kell 10.00-14.00 Audentese Spordikeskuses (Tondi 84, Tallinn);
kolmapäeval, 9. mail kell 12.00-15.30 Ülemiste City Zappi majas (Lõõtsa 6, Tallinn);
teisipäeval, 22. mail kell 10.00-13.00 Anija Valla Kultuurikeskuses (Kreutzwaldi 2, Kehra);
neljapäeval, 24. mail kell 10.00-15.00 Keila Tervisekeskuses (Paldiski mnt 17, Keila);
esmaspäeval, 28. mail kell 14.30-18.00 Kuusalu Rahvamajas (Keskväljak 10, Kuusalu);
teisipäeval, 29. mail kell 12.00-16.00 Põllumajandusministeeriumis (Lai 39/41, Tallinn).

Tule doonoriks, kui oled:

* terve, ei põe hetkel mõnda viirushaigust ega tarvita ravimeid
* puhanud ja söönud
* kehakaaluga üle 50 kg
* 18-60 aastane
Loe edasi: Doonoripäevad maikuus Tallinnas ja Harjumaal

Karu seikles Pirital

Päästeamet sai täna hommikul mitu teadet, et Tallinnas Pirita linnaosas on nähtud karu. Pärastlõunaks karu otsingud Pirital lõpetati, kuid inimestel palutakse endiselt olla ettevaatlik. Karu nähti viimati enne kella 12 Pirital Mäe tänava lõpus põõsastikku jooksmas. Peale seda otsingud tulemusi ei andnud, samuti ei ole tulnud rohkem teateid hädaabinumbrile.

Siiski palub Päästeamet inimestel olla tähelepanelik. Karu märgates tagage esiteks enda ohutus ja seejärel teatage looma täpne asukoht ja liikumissuund hädaabinumbrile 112. Karu otsimisega tegelenud päästjad, politseinikud ja jahimehed jäävad reageerimisvalmidusse.


	

Tallinnas toimub heakorrakuu

2012. aasta heakorrakuu toimub Tallinnas 14. aprillist kuni 12. maini 2012.

Selle aasta heakorrakuu lööklauseks on „Lööme linna läikima!“. Eesmärgiks on teha pealinna puhtamaks ja ilusamaks Tallinna päevaks ehk 15.maiks.

Linnaosade heakorrakuu sihid:

Haabersti − „Kergliiklusteed ja nende ääred kord

Kesklinn − „Hoovid roheliseks!”
Kristiine − „Aed linna südamesse!”
Lasnamäe −„Tühermaad puhtaks!”
Mustamäe − „Juubeliks lilleliseks!”

Nõmme − „Rohealad puhtaks!”
Pirita − „Piirdeaiad korda!”
Põhja-Tallinn − „Mereääred ja rannad puhtaks!”

Heakorrakuu eesmärk on linna koristamine talvisest prahist koostöös erinevate ametite, linnaosavalitsustega, töötute ning sotsiaalsetel töökohtadel töötavate inimestega, linlaste kaasamine oma koduümbruse heakorrastamisse, linlaste keskkonnateadlikkuse arendamine läbi linnaosavalitsustes toimuvate infotundide, “Heakorra ABC” infovoldiku, erinevate ürituste jms kaudu.

Lisainfo ja üritused Tallinna koduleheküljel.

Ukraina nüüdiskunsti näitus jõudis Rahvusraamatukokku

Rahvusraamatukogu 6. korruse galeriis avatakse 24. aprillil kell 16 näitus “Ukraina nüüdiskunst”. Näitusel on eksponeeritud Valentõna Kozjari, Natalia Makejeva, Igor Prokofjevi ja Marina Skarupa maalid ning Volodõmõr Zuraveli skulptuurid. Kõik kunstnikud on osalenud mitmetel rahvusvahelistel näitustel üle maailma.

  • Valentõna Kozjar juhib meid projekti “Linn N” töödega elegantselt isikute ja esemete maailma, mis küll veel säilitab materiaalse kuju, kuid on juba muutumas abstraktseks.
  • Natalia Makejeva ütleb oma pildiseeria “Linna kaleidoskoop 2012” kohta: “Linn on avalike suhete areen, kus peegeldub elanike meeleolu ja kust ammutatakse jõudu. Igal linnal on oma struktuur ja kordumatu iseloom.”
  • Igor Prokofjev on osalenud rahvusvahelistel näitustel Kiievis, Moskvas, Berliinis, Atlantas, New Yorgis, Edinburghis.
  • Marina Skarupa “Ära karda / ära nuta” seeria visuaalseks aluseks sai laste kritselduste ning “täiskasvanute maalikunsti” ärritav segu.
  • Skulptor Volodõmõr Zuravel on ukrainlastele väga olulise skulptuuri “Vennad Klitskod”(2011) autor. Skulptuur oli autori kingitus poksimeistritele Vitali ja Vladimir Klitskole nende auhindade eest maailmameistrivõistlustel. Näitusel on aga tema kujudeseeria tingliku nimetusega “Inimpuud”.

Näituse vahendas Ukraina Suursaatkond Eestis koostöös Ukraina firmaga ART-prospekt.ua LTD.
Näitus jääb avatuks 16. maini.

Olete oodatud!

Tervisekõnd läbi vanalinna

Tule osale tervisekõnnil ja ole eeskujuks, juhtides tähelepanu tervislikele eluviisidele!

Kõnnime koos Euroopa päeva puhul läbi vanalinna uuenenud mereääreni Lennusadama juures ning tagasi (umbes 6 kilomeetrit) ja tõestame, et ka linnas saab teha mõnusa ja tervisliku jalutuskäigu.

Tänavune Euroopa päev on pühendatud tegusale vananemisele. Kutsume oma eeskujuga näitama, et hea tervis tagab hea elu nii noores kui kõrges eas. Tervisekõnni patroon on armastatud ja särav Katrin Karisma-Krumm, kes on ühtlase tänavuse aktiivsena vananemise aasta saadik. Kõnnil osalevad ka teised tuntud inimesed, kes praegu jäägu veel üllatuseks.
Kuidas osaleda?
Registreeru kõnnile Käi Jala! koduleheküljel. Hilinejaid registreerime ka Vabaduse väljaku tervisetelgis samal päeval alates kell 10 hommikul.

Eriti ootame tervisekõnnile paarikaupa, osalejaid koos vanemate või vanavanematega või siis vastupidi – laste või lastelastega. Ent registreeruda saab ühekaupa ning kaaslasega osalemine pole sugugi kohustuslik.

Ühisstart toimub Vabadusel väljakul, 12. mail kell 12.00.

Kõnd on osalejatele tasuta ning ajavõtuta.

Rada viib läbi vanalinna, teekonnale jäävad mitmed saatkonnad ning kultuuriesindused. Teekonna pöördekoht on värskelt külastajatele avatud Lennusadama vesilennukite angaaride juures.

Kõnnil osalejate vahel loositakse välja auhinnad!
Nõuandeid kõnnile tulijale: riietu mugavalt ja ilmale vastavalt – kevadine ilm võib olla salakaval. Palava ilma korral võta kaasa veepudel. Rajal on ka põnevaid peatusi, nii et võta aega selleks, et rahulikult kõik läbi proovida.
Kohtumiseni!
Käi Jala! Tervisekõnni meeskond

Tallinna ja Harjumaa lasterikkad pered veetsid vahva nädalavahetuse

 

Lapsed värvisid külmkapimagneteid.

Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liidus on saanud traditsiooniks korraldada käsitööpäevi. Seni on käsitööpäevad toimunud Tallinnas, arvult 21. käsitööpäev toimus aga 14. aprillil Raasikul.

Lapsed keetsid väsimatult seepi. Kes seebiteost vaheldust vajas, sai värvida külmkapimagneteid. Silvi Nugis oli selleks juba eeltöö teinud ja kipsist miniatuursed kujukesed valanud. Pintslite all sai iga kujuke kordumatu näo.

Päeva vürtsitas piknik. Pühapäeval, 15. aprillil, rändasid valmis ning pakitud seebid ja külmkapimagnetid Telliskivi kirbuturu käsitöö- ja kunstilaada heategevusmüügile. Müügi tulu läks Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liidule.

Katerina Puusepp

Fotod: Aigi Juhansoo ja Silvi Nugis

Pühapäeval toimub Rabajooks

Sel pühapäeval, 22. aprillil peetakse Harku raba teedel traditsiooniline rahvaspordiüritus – 77. korda toimuv Rabajooks. Rabajooks on kõigile osavõtjatele tasuta ning sellele on oodatud ka kepikõndijad.

Rabajooksu stardipaik on Pääskülas, Suvila ja Kalda tänava ristmiku läheduses. Raja pikkus on 6,3 km. Esimene ühisstart antakse kell 11. Järgnevad stardid on iga 5 minuti tagant kuni kella 12ni.

Osavõtjaid teenindavad riietumistelgid ja asjade hoiubuss koos abistajatega. Jalgrattaga tulnute jaoks on stardipaiga juures jalgrattaparkla. Autod oleks aga soovitav panna Kalda tänava lähedal olevasse parklasse. Kohalesõiduks sobivad ka bussid 10, 20 ja 27 või elektrirong (Pääsküla peatus).

Kaks korda aastas toimuvat üritust korraldavad Sweco Projekt AS ja Nõmme linnaosa valitsus.

Lisainfo rabajooksu koduleheküljel www.rabajooks.ee.

Tallinnas algab neljapäeval Invamess 2012

Tallinna Puuetega Inimeste Koda korraldab 19.- 20. aprillil messi „Invamess 2012″, mille eesmärgiks on suurendada puuetega inimeste, nende pereliikmete ja valdkonna spetsialistide teadlikkust teenustest ja toodetest, mis aitavad parandada puuetega inimeste igapäevast toimetulekut.

Kolmandat korda toimuval messil on võimalik tutvuda õppimisvõimaluste, puuetega inimeste ühingute tegevuste, abivahendi- ja meditsiinifirmade toodete, rehabilitatsiooniasutuste teenustega jpm.

Messi käigus toimuvad mitmed infotunnid, mille teemadeks on sotsiaalteenuste kvaliteet, eestkoste korraldus, riigi õigusabi võimalused, rehabilitatsiooniteenus ja puuetega laste alus- ja põhihariduse võimalused Tallinnas.

Mõlemal päeval on külastajatel võimalik saada sotsiaaltöötaja käest teavet puuetega inimestele suunatud toetustest ja teenustest Tallinnas, toimetulekutoetuse alast ja õigusalast nõu, võlanõustamist ning teavet abivahendite soetamiseks. Lastevanematel saavad soovi korral jätta oma lapsed lastehoidu. Filmihuvilistel on võimalik messi viimase päeva lõpus kogeda nägemispuudega inimestele suunatud kirjeldustõlkega filmi „vaatamist“. Hoovimajas tegutseb energeetilise tervendamise keskus Reiki Kliinik, mis pakub võimalust konsulteerida reiki praktikutega ning kuulata erinevaid loenguid nii reikist, hiina traditsioonilise meditsiini võimalustest ning enesetervenduse põhimõtetest. Loe edasi: Tallinnas algab neljapäeval Invamess 2012

Nõmme kultuurikeskuses tuleb tore kontsert

Sel pühapäeval, 22. aprillil kell 19 algab Nõmme kultuurikeskuses kammerkontsertide sarjas «Valguses ja varjus» Laura Põldvere, Raivo Tafenau ja Jürmo Eespere kontsert pealkirjaga «Lihtsad asjad».

Laura Põldvere on eesti raadiotes enimmängitud artist ning ka hinnatud džässlaulja. Koos muusikute Raivo Tafenau (saksofon) ja Jürmo Eesperega (klaver) liigutakse pop- ja džässmuusika piirimail, kus esitlusele tulevad nii Laura lauldud hitid uues kevadises džässikuues kui ka säravamad killukesed eesti vanemast laululoomingust.

Piletid on müügil Piletilevis ja kultuurikeskuse valvelauas. Eelmüügist 8 eurot / soodus 6 eurot; samal päeval kõigile 8 eurot.

Allikas: Nõmme kultuurikeskus

Loomade hoiupaigas saab kampaania korras soodsalt loomi kiibistada

Kuni juuni lõpuni korraldab Tallinna kodutute loomade hoiupaiga veterinaarkliinik juba traditsiooniks muutunud koduloomade kevad-suvist kiibistamise, steriliseerimise, kastreerimise ja vaktsineerimise kampaaniat. Ka seekord tehakse märkimisväärseid allahindlusi, et need operatsioonid oleksid igaühele taskukohased. Samuti puudub kampaania ajal visiiditasu, tehakse tasuta marutaudivastast vaktsineerimist, küünte lõikust ning kõik kiibistatud loomad saavad kaasa ka kaelarihmale kinnitatava medali “Mul on kiip!”

Soodushinnad kehtivad kõikidele loomaomanikele üle Eesti.

Hoiupaiga kliinikut külastades aitad kaasa ka hoiupaiga asukate elutingimuste parandamisele.

Täpsemalt saab pakutavate teenuste ja hinnakirjaga tutvuda Hoiupaiga kodulehel

 

Nõmme keraamik Kadri Kaerma avas Helsingis personaalnäituse

Nõmmel elav keraamik Kadri Kaerma avas eile Helsingis Eesti Majas Tuglase Seltsi galeriis (Sörnäisten rantatie 22c) oma personaalnäituse

«Total Catwalk», seisab linnaosavalitsuse pressiteates. Helsingi kunstipublik saab näha sadu meeleolukaid keraamikast, klaasist, nahast, tekstiilist ja puidust kasse. Näitus jääb avatuks 19. maini.
Kadri Kaerma on lõpetanud 1985. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi keraamika erialal. Ta oli pikalt ka Tallinna Keraamikatehase peakunstnik.
Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi sõnul on oluline toetada ettevõtlust. «Kadri Kaerma on omanäoline kunstnik, kes läbi personaalnäituse saab juurde rahvusvahelisi kontakte, mis omakorda aitavad tal keraamikatoodetele leida uusi ostjaid ja turge,» selgitas linnaosavanem.
Korpi hinnangul on Tuglase Seltsi galerii Kadri Kaerma näituse toimumiskohana sümboolse tähendusega, sest ka Friedebert Tuglas on olnud Nõmmega väga tihedalt seotud.

Glehni loss saab maikuus kotka tagasi

Glehni lossi vana kotkas

Nõmme Koduloohuviliste Koja algatusel saab Nõmmel asuv Glehni loss tänavu mais oma torni tagasi kotka, mis seal kunagi oli. Nõmme linnaosa valitsus eraldas reservfondist kotka taastamiseks 5000 eurot, sama suure summa paneb välja ka Tallinna Tehnikaülikool, kellele Glehni loss kuulub.

Glehni loss valmis 1886. aastal. «Pärast Glehnide lahkumist Saksa okupatsiooni ajal 1918 jäi hoone aga sisuliselt peremeheta. Igaüks võttis, mida tahtis. Mööbel tassiti laiali, peagi järgnesid aknad-uksed ja uhke kotkas tornitipust,» selgitas ajaloolane Leho Lõhmus.

Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi sõnul on Nõmme rajaja Nikolai von Glehni pärand ja selle hoidmine linnaosavalitsuse jaoks olulised, seetõttu peeti vajalikuks ettevõtmist reservfondist toetada. «Taastatud kotkas õnnistatakse sisse 26. mail kell 15 Nõmme linnaosa kevadpäevade raames toimuval Glehni pargi päeval,» lisas Korp.

Glehni lossi uus kotkas

«Ka Nõmme Koduloohuviliste Koja eesmärgiks on väärtustada Nõmme ajalugu ning nende senised ettevõtmised on ka laiemat kõlapinda ja tähelepanu pälvinud. 2006. aastal avati koja eestvõttel Nõmme rajaja Nikolai von Glehni sünnikodus Jälgimäe mõisas mälestustahvel. Neli aastat tagasi taastati Glehni rahulas marmorist. 2010. aastal kingiti Nõmme tuletõrje 100. aastapäevaks pritsimajale tuulelipp ning kaevati välja Glehni krokodilli esialgne pea. Koos Nõmme Heakorra Seltsiga olid nad ka Nikolai von Glehni ausamba rajamise idee algatajad,» rääkis linnaosavanem.

Uue kotka modelleeris vanade fotode põhjal Lembit Onton. Sel nädalal jõudsid lõpule modelleerimistööd, järgmisel nädalal alustatakse vormide võtmisega pronksivaluks.

Läti Nukumuuseum tuli kohvris kohale

Rahvusraamatukogu fuajees saab alates 12. aprillist imetleda Läti Nukumuuseumi rändnäitust “Nukumaja kohvris”.

Läti kunstnik Inara Liepa asutas Nukumuuseumi 2008. aastal. Kahjuks läks muuseumi kasutada olnud maja eelmisel aastal müüki ning otsustati jätkata rändnäitustega. Nukud said põnevad kohverkodud ning Läti nukukunsti tutvustatakse maailmas laiemalt.

Näitusel eksponeeritakse nii ajaloolisi mänguasju kui ka nüüdisaegseid autorinukke. Vanim eksponaat on 1890. aastal valmistatud portselannäo, ehtsate juuste ja klaasist silmadega kitsenahast nukk. Üks kohver on läti rahvariides nukkude päralt. Kahest kohvrist vaatavad vastu mängukarud, vanim neist saja-aastane. Eksponeeritud on ka muid mänguasju, kolmedimensioonilisi lasteraamatuid ja olmeesemeid. Näituse tausta moodustavad suured plakatid vanaaegsetest postkaartidest.

Näitus toimub Läti Vabariigi suursaadiku abikaasa pr Inara Eihenbauma vastalgatatud projekti grow BALTIC raames, mille eesmärgiks on toetada perekondi, kes kasvatavad autistlikke lapsi.

Näitus jääb avatuks 31. maini.

Kunstnik Inara Liepa on lõpetanud Läti Kunstiakadeemia, kuulub Läti Disainerite Liitu ning tema loominguline panus on seotud nukkude ja nukukunstiga. Tema isikunäitused on pälvinud laialdast rahvusvahelist tähelepanu Jaapanis, Kuubas, Süürias, Saksamaal, Poolas, Soomes, Eestis, Leedus, Venemaal, Aserbaidzaanis. Tema töid on paljudes erakogudes. 2011. aastal sai autor Moskvas rahvusvahelisel näitusel ajakirja “Nukumeister” konkursil “Aasta nuku” preemia lambikujulise Pierrot’ eest.

Tallinna noortekeskused valivad Minimissi

Reedel, 13.aprillil algusega kell 16 valitakse Kopli noortekeskuses (Kopli 98) minimissi. Kandidaate hindab žürii ning publikul on võimalus valida oma lemmikut.

Minimissi valimise traditsioon sai alguse soovist kaasata noortekeskuse tegevustesse rohkem tüdrukuid ning pakkuda neile poistest erinevaid eneseteostuse võimalusi.

Seitsmendat korda toimuval üritusel asuvad üksteisega võistlema andekad tütarlapsed vanuses 9-12 aastat.

Kõige säravam ja tegusam neiu valitakse välja läbi põnevate tutvustus-, talendi- ja õhtukleidivoorude. Etteasteid hindab žürii koosseisus Silja Vurma, Stina Remmer, Maarit Niinepuu ja Madli Vilsar. Õhtule lisavad vürtsi üllatusesinejad.

Võistlus on kõigile külastajatele tasuta.

Kopli noortekeskus on Tallinna Noorsootöö Keskuse allasutus, mis pakub noortele võimalusi arendavateks tegevusteks mitteformaalses keskkonnas. Sihtgrupi moodustavad eelkõige Tallinna 7-26.aastased noored.

Üritust toetavad Kuulsaal, Nukuteater, ilusalong Scarleit.

Lisainfot: Tallinna Noorte Infokeskus

Tallinnas avatakse rattasõiduhooaeg pidulikult

Kõik kibelevad oma ratastega õue – sel laupäeval ongi õige aeg!
Toimub Tallinna rattasõidu hooaja pidulik-perekondlik avatseremoonia.

Velomeeleolu: ühine pidulik rattasõit ümber vanalinna
Muusikaline meeleolu: dj Robin Juhkentali ja OÜ LAIK

Kaubanduslik meeleolu: Electrabike jalgrattasalongi avamine
Tervislik meeleolu: porgandimahl ja puuviljad

Tuleb üks kena päikeseline kevadoleng.
Kaasa lapsed ja pruudid/peigmehed ja piknikukorv.

Vaata ka sündmuse Facebooki lehte!

Saksa kevad toob ekraanile muusikafilmide nädala

Programmis on esimene Saksa helifilm ”Sinine ingel” .

13. – 20. aprillil toimub kinos Artis kultuurikuu ”Saksa kevad” filminädal ”Musik.Film.Woche”, mille raames linastub seitse erinäolist muusikalist linateost klassikast avangardini, eluloofilmid kõrvuti dokumentalistikaga. Filminädala avab reedel, 13. aprillil parimaks Saksa filmiks tunnistatud Joseph Vilsmaieri tõsielusündmustel põhinev draama ”Comedian Harmonists”. Enamik filme linastub eesti- ja ingliskeelsete subtiitritega.

Programmis on esimene Saksa helifilm ”Sinine ingel” (1930), mis lennutas orbiidile Saksa kino suure staari, toonase tudengineiu Marlene Dietrichi. Salongimuusika lainel vibreerib ka filminädala avafilm ”Comedian Harmonists” (1997). Klassikalise muusika lainel püsime kahe eluloodraamaga kuulsatest saksa heliloojatest Gustav Mahlerist (”Mahler diivanil”, 2010) ja Robert Schumannist (”Kevadsümfoonia”, 1983). Filminädala säravamaid teoseid on kontsertfilm ”Beethoveni projekt” (2010), rahvusvaheliselt palju tunnustust leidnud dokumentaal sellest, kuidas dirigent Paavo Järvi 2009. aastal Bonnis Beethoveni festivalil Breemeni Saksa Kammerfilharmooniat tähtsaks ülesastumiseks ette valmistab.

Kino Artis

Vaata ka: www.saksakevad.ee

Kuninglikud kvartetid selgitatakse välja juba sel laupäeval

Laupäev, 14. aprill toob Paide Kultuurikeskusesse üleriigilise kvartettide konkursi „Kuninglik nelik”, kus selgitatakse välja 2012. aasta parim kvartett.

Üleriigilisel kvartettide konkursil „Kuninglik nelik”, osalevad 18 noorte ja täiskasvanute kvartetti Tallinnast, Tartust, Pärnust, Rakverest, Võrust, Viljandist, Kärdlast, Orissaarest, Raplast, Türilt ja Paidest.  Kõlab nii instrumentaal- kui ka vokaalmuusika .

 Vaata lisa: www.paidekultuurikeskus.ee

Kena kangelane ja küllaga vaikelusid

Viimased päevad on avatud näitus ”Kaido Ole. Kena kangelane ja küllaga vaikelusid” Kumu kunstimuuseumis
Eesti maalikunstnik Kaido Ole eksponeerib Kumu suures saalis oma paarikümmet uusimat tööd. Tinglikult võiks nimetada neid vaikeludeks, kuid need ei ole lihtsalt värvi- ja vormikompositsioonid, vaid meie tänase maailma tasakaalu üllatavalt teravalt kommenteerivad vaimukad repliigid. Täna on võimalus näitust vaadata ühe euro eest.

Riigikogus saab näha Andrei Dubinini fotonäitust „Kirjad: Vaprus ja valu”

Väljapanek peegeldab Valgevene 2010. aasta presidendivalimiste vastase meeleavalduse järgseid repressioone: näitusel saab näha väljavõtteid kirjadest, mida poliitvangid on vangistusest oma peredele saatnud, samuti on jäädvustatud portreed vangistuses viibivate lähedastest kirjade lugemise ajal. Fotodele nõustusid jääma Valgevene teisitimõtlejate abikaasad, vanemad, õed ja vennad, kes jätkuvalt ootavad teateid poliitvangidest pereliikmelt. Fotode autori Andrei Dubinini sõnul loodab ta tutvustada oma näitust paljudes Euroopa Liidu riikides, et nii tõmmata tähelepanu probleemidele Valgevenes.

Näituse korraldasid noorteühing Avatud Vabariik, Valgevene toetusgrupp Eestis ning Vyzvalenne Civil Initiative.

Viimast nädalat on avatud kevadnäitus

Selle kevade üht populaarsemat kunstinäitust Eesti Kunstnike Liidu kevadnäitust saab Kunstihoones vaadata veel pühapäevani, 15. aprillini. Näitust on külastanud juba üle 5700 inimese.

Kevadnäituse teine pool “M-Ü” pakub vaatajale suurepärase ülevaate tuntud Eesti kunstnike loomingust. Näituse kujundas Andres Tolts.

Teoseid on seekord võimalik ka omandada.

2. mail alustab Kunstihoone suviste pikkade kolmapäevadega: 2. maist kuni 2. septembrini on Kunstihoone, Kunstihoone galerii ja Linnagalerii näitused kolmapäeviti  avatud kuni kella 22ni.

Tallinna Kunstihoone

Kas optiline pettus või teaduslik ruumiavastus?

Jaanus Orgusaar.

Kunstihoone galeriis avatakse neljapäeval, 12. aprillil Jaanus Orgusaare näitus ”Nautilus pompilius”.
Eesti tippdisaineri Jaanus Orgusaare (s. 1971) neljas isiknäitus toob vaatajani alg-geomeetriast inspireeritud arhitektuursed objektid ja tootedisaini. Kunstniku püüdlus on võtta kasutusse looduses nähtud tarkused igapäevastes esemetes ja ruumides.
Autor kommenteerib oma näitust: „See väljapanek on kui ekspeditsioon, kus inimene saab osaleda ja avastada, kaasa mõelda ja tuletada. Tegemist ei ole mitte illusionistliku optilise pettusega, vaid pigem reaalse teadusliku ruumiavastusega, mis oma lihtsuses on üllatav. Näituse mõte pole avada võimatut ruumi, vaid pigem võimalikku. Kaasaja utoopia, mis avardab inimeste ruumi taju, näidates, et see, mida enda ümber näeme, pole ainus võimalus.”
Jaanus Orgusaare näitus jääb avatuks 6. maini.
Tallinna Kunstihoone

Tule arutlema teemal “Arst – kas ravitseja või teenäitaja”

Kolmapäeval, 11.04 kell 17:00-20:30 on Tallinnas Tuulemaal Liivakella Seminaril külas doktor Rene Bürkland, kes mõtiskleb teemal “Arst – kas ravitseja või teenäitaja”.

Rene Bürkland on lõpetanud Beijingi Hiina meditsiini ülikooli akupunktuuri erialal, Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja Tallinna Ülikoolis psühholoogia. Lisaks on Rene läbinud tuina ja akupunktuuri koolituse Hiinas Nanjingi ülikoolis. Hoolimata aastatepikkusest õppimisest ja kuudepikkusest järjekorrast tema vastuvõttudele, tegi Rene eelmise aasta lõpus pausi oma edukas arstipraksises. Miks? Mis saab patsientidest? Mida Rene edasi teeb?

Vanas Hiinas said arstid palka siis, kui inimesed olid terved. Kui inimene haigestus, tuli arstil teda tasuta ravida. Seega on arsti esmane eesmärk inimestele õpetada, kuidas mitte haigeks jääda? Kõlab inimlikult, aga ei sobitu kuidagi meie tänasesse arusaama meditsiinist? Kuidas ja miks on meie arusaamad arsti rollist selliseks kujunenud? Mida peaks teadma, et mitte haigeks jääda? Mida teha, kui see on siiski juhtunud? Mis mõjutavad meie tervislikku seisundit? Kuidas jõuda ja jääda hea tervise juurde? Loe edasi: Tule arutlema teemal “Arst – kas ravitseja või teenäitaja”