Tallinn

Baltimaade ajaloo suurim marginäitus

Reedel avatakse Tallinnas Baltimaade ajaloo suurim marginäitus, kus lisaks Eesti kogujate väljapanekutele on esindatud kogud veel 18 riigist kokku ligi 600 stendil. Kogujad võistlevad medalite pärast, mida määrab rahvusvaheline žürii vastavalt kogule antud punktidele.

[pullquote]Näitus on pühendatud Eesti Vabariigi ja Eesti esimese postmargi sajandale sünnipäevale.[/pullquote]Näha saab väga häid Eesti postiajaloo kogusid, Valgevene postiajalugu kui ka eksootilise Malaisia Selangori sultanaadi margiklassikat, Tšehhi ja Seitšellide kogud, Tsaari-Venemaa margirariteedid, 2009. aastal Pekingis kuldmedali pälvinud ja pärast seda täiendatud Venemaa postiajaloo kogu, Otepää margikogu, Leedu esimesed margid, Eesti raudteepost, Tallinna templiga kirjad alates 17. sajandist, Baltikumist küüditatud inimeste kirjad, Eesti õhupost, Eesti skautluse ajalugu kui märkida vaid mõnda kogu. Samuti on vaatamiseks Eesti aladel käibel olnud haruldaseimad mündid.

Loe edasi: Baltimaade ajaloo suurim marginäitus

Jaan Pehk on Nõmme suvise kontserdisarja järgmine esineja

Neljapäeval, 5. juulil kell 19 annab Nõmmel Ravila pargis kontserdi Jaan Pehk. Tegemist on kolmest kontserdist koosneva suvise sarja „Pargikontserdid Ravila pargis“ teise kontserdiga, mille raames esinevad Nõmmel tuntud muusikud.

Jaan Pehk Sindis Foto Urmas Saard — Jaan Pehk Sindis. Foto: Urmas Saard

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul rikastavad kaunid kontserdid kindlasti Nõmme suvist kultuurielu. „Ravila park on suvisteks kontsertideks ideaalne koht. Seda näitas ka sarja esimene kontsert kuu aega tagasi, kui Riho Sibula ja Vladislav Koržetsi muusikat ja muhedaid tekste tuli nautima üle neljasaja inimese,“ rääkis linnaosavanem.

Kontserdisarja „Pargikontserdid Ravila pargis“ raames esinesid juunis Ravila pargis Riho Sibul ja Vladislav Koržets. Juulis esitab seal oma laule ja luuletusi Jaan Pehk. Sarja lõpetavad 9. augustil Laura Põldvere ja kitarrist Kusti Lemba. Kontserdid on kuulajatele tasuta. Ravila park asub aadressil Ravila 13. Kontserdile tule jala, ratta või ühistranspordiga. Kohale saab bussidega nr 14, 18 ja 33 (Nurme peatus) või rongiga (Nõmme peatus).

Lõuna ja Ravila tänava nurgal asuv Ravila park on 2007. aastast riikliku kaitse all.

Mari Koitver

Pildigalerii: jaanilaupäeval Tallinna lauluväljakul

Esimest korda korraldati võidupüha paraadi Tallinna lauluväljakul ja teist korda mereparaadi, milles osalevaid laevu võis näha Mereväravate juurest poole kilomeetri kaugusele Tallinna lahele vaadates.

Võidupüha paraad Tallinna lauluväljakul Foto Urmas Saard — Võidupüha paraad Tallinna lauluväljakul. Foto: Urmas Saard

Mereparaadil osalesid Mereväest staabi- ja toetuslaev Wambola, miinijahtija Ugandi ning miinijahtija Sakala. Veeteede Ametist oli paraadil mitmeotstarbeline laev EVA-316 ning Politsei- ja Piirivalveametist piirivalvelaev PVL-103 PIKKER ja RIB-kaater. Mereparaadil osalenud laevad olid hommiku poole kümnest kuni kolmeni Vanasadama ning Pirita tee alguse vahelisel merealal ankrus.

Kaitseliidu võidupüha paraadist võttis osa 1600 Kaitseliidu ja teiste poolsõjaväeliste ühingute liiget. Struktuuriüksustena olid üles rivistunud kõik Kaitseliidu malevad, Naiskodukaitse, Noored Kotkad, Kodutütred, Kaitseliidu kool, küberkaitseüksus. Samuti olid esindatud Politsei- ja Piirivalveameti rühm ja abipolitsei liputoimkond. Välisüksustest olid kohal Läti, Leedu, Taani, Poola, Rootsi, Soome, Briti, USA rühm või liputoimkond.

Lauluväljakust lendas üle mitukümmend liitlaste ja Eesti lennumasinat. Laulukaare lähedal viidi läbi ka maakaitsepäev. Tegevust ja uudistamist jätkus noortele ja lastele, samuti vanematele. Toimusid näidislahingud. Samuti avati Kaitseliidu, Kaitseväe, Päästeameti ning Politsei- ja Piirivalveameti väljapanekud.

Loe edasi: Pildigalerii: jaanilaupäeval Tallinna lauluväljakul

Urmas Viilma: inimeseks saamine on elukestev protsess nagu seda on ka rahvuseks sirgumine

Tallinna Kaitseväe kalmistul peetud võidupüha oikumeenilise jumalateenistuse alguses toimus mälestus- ja muinastule ühendamine, pärgade asetamine ja võidutule toojatele medalite andmine.

Võidutule toojatele medalite andmine Tallinna Kaitseväe kalmistul oleva mälestusehise juures Foto Urmas Saard — Võidutule toojatele medalite andmine Tallinna Kaitseväe kalmistul oleva mälestusehise juures. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Urmas Viilma: Kumb neist peadest mõjutab kotkast enim?[/pullquote]Teenistus leidis aset Vabadussõjas langenute mälestusehise juures. Vaimulikest teenisid Kaitseliidu vanemkaplan major Raivo Nikiforov, EELK peapiiskop Urmas Viilma, EKNK Toompea koguduse piiskop Ago Lilleorg, EKBK Liidu pastor Veikko Võsu ja EKNK Elu koguduse pastor Robert Wayne Godwin.

Musitseeris Kaitseväe orkester kolonelleitnant Indrek Toompere dirigeerimisel ja laulis EELK Tallinna Peeteli koguduse koor Eve Padari juhatusel.

Teenistusel viibisid Riigikogu esimees Eiki Nestor, peaminister Jüri Ratas, kaitseminister Jüri Luik, Tallinna linnapea Taavi Aas jt.

Loe edasi: Urmas Viilma: inimeseks saamine on elukestev protsess nagu seda on ka rahvuseks sirgumine

Mälestustulega Torist Pärnusse ja läbi nelja kihelkonna pealinna

Võidupüha eelsel päeval Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaril süüdatud mälestustuli jõudis läbi Pärnu ja nelja endise kihelkonna liikudes paraadilinna Tallinna.

Mälestustuli on jõudnud Jüri kirikumõisa parki Foto Urmas Saard — Mälestustuli on jõudnud Jüri kirikumõisa parki. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Trivimi Velliste: Vabadussõjaga saime me riigirahvaks, peremeesrahvaks omal maal[/pullquote]Toris, Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus läidetud mälestustuld on saadetud läbi Eestimaa erinevate ajalooliste kihelkondade nüüdseks juba 19 korda. Alates aastast 2012 toovad võidupüha maratoonarite järel jooksvad tõrvikuhoidjad mälestustule esmalt Eesti Vabariigi sünnilinna Pärnusse. Rüütli platsil on igal aastal antud tuli Kindral Johan Laidoneri Seltsi noorte kätesse. Tänavu tulid Rüütli platsile tuld edasi viima Mari-Ann Lillemägi ja Maria Elisa Tinnuri Tallinna Jakob Westholmi gümnaasiumist, Liisi-Marleen Nikker Kose gümnaasiumist ning Diana Peterson Tabasalu ühisgümnaasiumist. Diana saatis mälestustuld ka eelmisel aastal, siis viidi leek Rakveresse.

Loe edasi: Mälestustulega Torist Pärnusse ja läbi nelja kihelkonna pealinna

Eestis esineb esmakordselt Kanadast pärit filharmoonia kammerkoor Grand Philharmonic Choir

Juulikuu 5. ja 9. kuupäeval annab Tallinnas ja Tartus tasuta kontserdi Kanada üks tuntumaid täiskasvanute segakoore Grand Philharmonic Choir kavaga „Music to Make the Spirit Soar“.

Pika ajalooga koori esituses võib teiste seas kuulda loomingut parimatelt Baltimaade ja Kanada heliloojatelt, klassikalisi pärle Mendelssohnilt ja Brahmilt ning ka kuulsate Vene heliloojate Rachmaninoffi ja Ippolitovi muusika.

Meisterlikku koori juhatab energiline maestro Mark Vuorinen, kes on muuhulgas Ontario Kunstinõukogu preemia Leslie Bell Prize in Choral Conducting 2016. aasta laureaat. Muusikat on ta õppinud Wilfrid Laurieri ülikoolis, Yale’i Ülikooli vaimuliku muusika instituudis ja Toronto Ülikoolis.

Varasemalt on Vuorinen dirigeerinud paljusid esmaettekandeid ja paljude heliloojate, sealhulgas John Burge’i, Timothy Corlisi, Robinson McLellani ja Tawnie Olseni, tööde esmaesitlusi Kanadas. Tema hiljutiste kontserdite hulgast võib esile tuua Benjamin Britteni „War Requiem“, Arvo Pärdi „Credo“ ja Richard Einhorni filmimuusika „Voices of Light“ tummfilmile „The Passion of Joan of Arc“. Loe edasi: Eestis esineb esmakordselt Kanadast pärit filharmoonia kammerkoor Grand Philharmonic Choir

Võidutuli läidetakse mälestustule ja muinastule ühendamisel

Võidupüha sündmused saavad alguse Pärnumaal ja Tallinnas juba 22. juunil.

Trivimi Velliste, Kindral Johan Laidoneri Seltsi esimees, võtab Pärnus Rüütli platsil võidupüha jooksjatelt mälestustule enda kätte Foto Urmas Saard — Trivimi Velliste, Kindral Johan Laidoneri Seltsi esimees, võtab Pärnus Rüütli platsil võidupüha jooksjatelt mälestustule enda kätte. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Tänavu tervitatakse mälestustuld Pärnu-Jaagupis kell 20.00, Märjamaal 21.00, Hageris 22.00 ja Jüris 22.45[/pullquote]Maraton Eesti Vabariik 100 on 22. juunil Pärnumaal toimuva võidupüha maratoni erisündmus, mis pühendatud riigi sajandale juubelile erilisel sportlikul moel. Tegemist on kordumatu “üks-ja-ainus-kord” aset leidva jooksuga, mis mõeldud pärnakate kingitusena EV100 sündmuste osana. Kuna Pärnul ja Pärnumaal on väga tugevad seosed iseseisva Eesti riigi kujunemisel ning siin deklameeriti 1918. aasta 23. veebruaril esimest korda iseseisvusmanifesti, ei ole jooksuürituse toimumispaik valitud juhuslikult.

Rahvuslik jooks täidab ka rituaalset rolli. Maratoonarid vastutavad Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus süüdatud mälestustule Pärnusse kandmise eest ja toovad tule Torist Pärnu Rüütli platsile. Tuld kannavad maakonna tunnustatud sportlased, treenerid ja aktivistid, kelle seas on näiteks tituleeritud sõudjad Tõnu Endrekson, Kaspar Taimsoo ja Kaur Kuslap ning maadleja Helary Mägisalu.

Loe edasi: Võidutuli läidetakse mälestustule ja muinastule ühendamisel

Tallinna loomaaias algab rahvusvaheline liigikaitse foorum

Täna algab Tallinna loomaaias rahvusvaheline Euroopa Loomaaedade ja Akvaariumite Assotsiatsiooni (EAZA) liigikaitse foorum, mis toimub esmakordselt Eestis. Iga kahe aasta tagant toimuv üritus toob tänavu kokku 158 esindajat 105 erinevast liigikaitsega tegelevast organisatsioonist ning 33 erinevast riigist.

Tallinna loomaaia direktor Tiit Marani sõnul on lisaks olulistele aruteludele foorum ka uute ideede kohtumispaik. „Kolme pikka põhjamaade päeva täitev foorum on pühendatud metsloomade ärile, värske vee säilitamisele, liikide loodusesse taastutvustamisele ning liigikaitsesse investeerimisse. Ma olen kindel, et kõik osalejad saavad siit teada midagi uut ja valgustavat, mis aitab neil täita oma missiooni elu säilitamisel erinevates vormides. Eesti on riik täis metsi, soid ja lugematul hulgal saari, mis muudab selle heaks kohaks mõtisklusteks ning oluliste teemade üle arutamiseks.“ sõnas Maran.

Foorumi kolm päeva on kõik pühendatud erinevatele teemadele – kolmapäev keskendub ebaseaduslikule metsloomade ärile, neljapäev värske vee säilitamisele ning liigikaitse olukorrale balti riikides ja reede liikide taastutvustamisele loodusesse ning liigisäilitamisse investeerimisele.

Eluslooduse säilitamine on EAZA peamine eesmärk ning tänasel päeval on selgeks saanud, et loomaaedade ja akvaariumite roll selle juures on palju suurem, kui pelgalt ohustatud liikide säilitamine läbi aretusprogrammide. Tänu erinevatele projektidele tegelevad mitmed EAZA liikmed aktiivselt eluslooduse kaitsealade ja tervete ökosüsteemide säilitamisega, eesmärgiga päästa ohustatud liike.

Haabersti hõberemmelgast valminud õpilastöödest avatakse näitus

Teisipäeval, 15. mail kell 16 avatakse Riigimetsa Majandamise Keskuse Tallinna büroo aatriumis õpilastööde näitus “Hõberemmelga uus elu”, kus saab näha eelmisel suvel Haaberstis tee-ehitusele ette jäänud hõberemmelgast valminud töid.

[pullquote]Nii saaks selle puuga seotud lood edasi elada kooliõpilaste loodud esemetes[/pullquote]Kui Haabersti tee-ehitusele ette jäänud remmelgas pärast nädalaid kestnud keskkonnaaktivistide vastuseisu politsei sekkumisel 2017. aasta varasuvel maha saeti, pöördus Eesti Tööõpetajate Selts ehitusfirma poole palvega puu oma kasutusse saada. Selleks hetkeks oli tekkinud mõte, et õpilased võiks remmelgale tööõpetuse tundides uue elu ja väärtuse anda. Nii saaks selle puuga seotud lood edasi elada kooliõpilaste loodud esemetes,” rääkis Eesti Tööõpetajate Seltsi juhatuse liige Jürgo Nooni.

Pärast langetamist jõudis 72-aastane puu kõigepealt Ristiku Põhikooli hoovi, kus see tükeldati. Tükid omakorda jagati laiali koolidele üle Eesti. Nooni sõnul anti õpetajatele ja õpilastele vabad käed materjali kasutamiseks. “See andis loomingulise vabaduse ja ei piiranud kellegi eneseväljendust. Tulemused on väljas nüüd sellel näitusel,” selgitas Nooni.

Loe edasi: Haabersti hõberemmelgast valminud õpilastöödest avatakse näitus

Talgulised koristavad Pääsküla raba

Sel laupäeval, 12. mail korraldab Nõmme linnaosa valitsus talgud Pääsküla rabas.

Pääsküla raba laudtee Foto Jukko Nooni — Pääsküla raba laudtee. Foto: Jukko Nooni

Talgulised kogunevad kell 10 Kraavi tänava lõpus asuvas parklas. Pärast koristustöid räägib Pääsküla raba loodusväärtustest Nõmme loodusmaja retkejuht Lada Mehikas.

“Koristame enne Nõmme Kevadet Pääsküla raba laudtee ääred ning rabatorni ümbruse prügist, et 26. mail oleks inimestel rabatornis toimuvale ansambli Naised Köögis kontserdile mõnusam tulla,” lausus Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis.

Kohaliku kaitse all oleva Pääsküla raba ja seda ümbritsevate metsade näol on tegemist Tallinna ühe suurima tervikliku rohealaga, mida iseloomustab maastikuline mitmekesisus ja suur liigirikkus ning sellest tulenevalt suur keskkonnakaitseline ja keskkonnahariduslik väärtus. Eelmise aasta lõpus määrati raba valitsejaks Nõmme linnaosa valitsus.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Rahvusvahelise kaitse saajad õpivad Eestis riigikeelt

15 rahvusvahelise kaitse saajat on alustanud eesti keele õpinguid Tartu Rahvaülikooli koolitustel. Õppetöö on alanud Tartus, Tallinnas ja Rakveres.

Paide 2017 a Arvamusfestivalil osalenud Vao elanikud harjutasid teeninduses eesti keelt Foto Urmas Saard — Paide 2017. a Arvamusfestivalil osalenud Vao elanikud harjutasid teeninduses eesti keelt. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Keelt õpitakse ka praktiliste tegevuste käigus[/pullquote]Rahvusvahelise kaitse saajad saavad kahe aasta jooksul õppida tasuta eesti keelt kuni 300 tundi. Eesti keele koolitustel arendatakse eelkõige õppijate kommunikatiivseid oskusi erinevaid aktiivõppevõtteid kasutades. Osad keeletunnid toimuvad väljaspool klassiruumi ning keelt õpitakse ka praktiliste tegevuste käigus, näiteks süüa tehes või meisterdades.

Keelegrupi minimaalseks suuruseks on viis õppijat ja tunnid toimuvad kohtades, kus on piisavalt sihtrühma kuuluvaid õppijaid. Koolituste toimumisest teavitavad õppijaid MTÜ Eesti Pagulasabi ja MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskus.

Tegevused toimuvad projekti “Eesti keele õpe rahvusvahelise kaitse saajatele 2018-2019” raames, mida kaasrahastavad Euroopa Liit Varjupaiga- , Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ning Siseministeerium. Projekti eesmärk on õpetada 300 tundi eesti keelt kuni 150 rahvusvahelise kaitse saajale. Eesti keele oskus on sisserändajatele eelduseks töö leidmisel ja Eesti ühiskonda integreerumisel. Keeleõppe läbimise järel peaksid õppijad tulema toime igapäevastes suhtlusolukordades.

Ena Drenkhan
Tartu Rahvaülikool projektijuht

Nõmme Lunastaja kirik tähistab taaspühitsemise kümnendat aastapäeva

Reedel, 4. mail möödub kümme aastat Nõmme Lunastaja kiriku taaspühitsemisest. Kell 18 algab tänupalvus ning toimub raamatu “Pastoraat. Ühe baltisaksa suguvõsa lugu” esitlus.

Nõmme Lunastaja kirik Foto Jukko Nooni — Nõmme Lunastaja kirik. Foto: Jukko Nooni

Õie ja Rohelise tänava nurgal asuv kirik taastati suuresti Rahu koguduse õpetaja Ove Sanderi algatusel ja eestvedamisel, Sander pälvis selle eest 2008. aastal ka linnaosavalitsuse tunnustusauhinna. “Nõmme Rahu kogudusele kuuluvad kirikud – Nõmme Rahu kirik ja Nõmme Lunastaja kirik – pole pelgalt sakraalhooned, vaid neil on oluline koht linnaosa kultuurielus ja arhitektuuripildis. Nõmme Lunastaja kirik on tõeline silmarõõm ka inimesele, kes hindab sakraalehitistes pigem visuaalset poolt,” ütles Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis.

“Selle kümne aasta jooksul on Lunastaja kirik kujunenud hinnatud kontserdipaigaks. Kuna kirikus on ülihea akustika, toimub siin ka palju lindistusi. Kirikliku poole pealt toimuvad regulaarselt palvused,” rääkis Sander. “Raamat “Pastoraat” räägib Hoerschelmannide suguvõsast ning selles on juttu ka toonase nimega Saksa Lunastaja kirikust ja pastoraadist. Raamat on küll mõned kuud müügil olnud, kuid ametlikku esitlust pole veel olnud,” lisas kirikuõpetaja.

Loe edasi: Nõmme Lunastaja kirik tähistab taaspühitsemise kümnendat aastapäeva

Nõmme Majas avati lasteaedade kunstinäitus

Eile avati Nõmme Maja fuajees Eesti Vabariigi ja Tallinna alushariduse 100. aastapäevale pühendatud lasteaedade kunstinäitus “Minu hea lasteaed”. Näitusest võtab osa 11 Nõmme linnaosa lasteaeda.

Näituse avamine Nõmme majas Foto Jukko Nooni — Näituse avamine Nõmme majas. Foto: Jukko Nooni

[pullquote]Igapäevaelu lasteaias nähtuna läbi laste silmade[/pullquote]Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul teeb rõõmu, et eelmisel sügisel avatud Nõmme Maja on näitusekohana aktiivset kasutust leidnud. “Kui seni on huvilised saanud näha kolme fotograafi töid, siis nüüd pakkusime võimalust linnaosa lasteaedadele meie majas kunstinäitust korraldada,” lisas linnaosavanem.

Joonistustel on näha igapäevaelu lasteaias nähtuna läbi laste silmade. “Kõik vahvad kunstitööd valmisid Nõmme lasteaiaõpetajate juhtimise all. Suur tänu kõikidele lastele ning nende juhendajatele, samuti vanematele, kelle lapsed vahvaid joonistusi tegid,” lausus Raku lasteaia direktor Tatjana Tamme.

Näitus “Minu hea lasteaed” jääb Nõmme Majas avatuks 31. maini.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

EV100 tähistamiseks istutatakse Hiiu saja tamme parki sajas tamm

Laupäeval, 28. aprillil kell 12 istutatakse Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks rajatud Hiiu saja tamme parki viimane, sajas tamm. Meeleolu loob Nõmme Brass Aigar Kostabi juhatusel.

Hiiu sada tamme Foto Jukko Nooni — Hiiu sada tamme. Foto: Jukko Nooni

[pullquote]Nõmme on mändide linn, aga sama hästi kasvavad siinses pinnases ka tammed.[/pullquote]”Hiiu saja tamme pargi rajamise idee autor on endine ajakirjanik Kadi Alatalu Nõmme Tee Seltsist. Suurem osa sajast tammest istutati 2016. aastal, kui Nõmme tähistas linnaõiguste andmise 90. aastapäeva,” lausus Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis. “See on nõmmekate kingitus Eesti Vabariigi juubeliaasta tähistamiseks, millesse on panustanud kohalik kogukond, linnaosavalitsus ja Tallinna linn. Eestlastele on ju ikka meeldinud ennast tugeva ja visa tammega võrrelda. Loodetavasti kasvavad tammed Hiiul veel ka siis, kui Eesti Vabariik tähistab 200. ja 300. sünnipäeva,” lisas Šillis.

“Nõmme on mändide linn, aga sama hästi kasvavad siinses pinnases ka tammed. Nii ütlevad taimetargad. Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks rajatakse üle kogu meie maa tammikuid. Tamm on olnud iidne Eesti puu ja tammikud meie maastiku pärisosa,” tutvustas Kadi Alatalu kaks aastat tagasi saja tamme istutamise mõtet.

Loe edasi: EV100 tähistamiseks istutatakse Hiiu saja tamme parki sajas tamm

Nõmme kooliõpilased meisterdasid lindudele sada pesakasti

Nõmme koolide õpilased meisterdasid tööõpetuse tundides lindudele sada pesakasti. Üleeile alustasid Pääsküla gümnaasiumi 7. klassi õpilased nende paigaldamist Vabaduse parki.

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on tegemist ettevõtmisega, mis toimub juba neljandat kevadet järjest. “Sel aastal seostus pesakastide arv Eesti Vabariigi saja aasta juubeliga. Pesakaste meisterdasid 4.-8. klasside õpilased, vajaliku materjali ostis linnaosavalitsus. Nii nagu varasematelgi aastatel, oli kohal Hans Kuusiku Tallinna linnuklubist, kes juhendas, kuhu ja kuidas tuleks pesakaste paigaldada ning selgitas noortele, millised linnud sinna tõenäoliselt elama asuvad,” rääkis linnaosavanem.

Eelnevatel aastatel on lindudele pesakastid paigaldatud Ilmarise metsa, Pääsküla noortekeskuse ja raudtee vahelisse metsatukka ja Võidu parki.

Peskastide paigaldamine Vabaduse parki. Foto: Jukko Nooni →

Jukko Nooni, Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Kevin Väljaots ja Laura Maasik võitsid 89. Rabajooksu

Tänasel 89. Rabajooksul oli esimese ühisstardi kiireim mees Kevin Väljaots ja kiireim naine Laura Maasik.

Rabajooksu esimene ühisstart Foto Jukko Nooni — Rabajooksu esimene ühisstart. Foto: Jukko Nooni

Nõmme Rabajooksu esimene rahvaspordisündmus toimus 1974. aasta aprillis. Jooksurada kulgeb Harku raba teedel. 89. Rabajooksul osales 2070 registreerimislehe täitnud inimest. Esimesed 1800 lõpetajat said kingituseks traditsioonilise vimpli. Kaitseliidu Nõmme malevkond ja naiskodukaitse Nõmme jaoskond pakkusid pärast kõikidele lõpetajatele sooja teed.

Meeste esikolmik: 1. Kevin Väljaots (19:33), 2. Mark Abner (19.58) ja 3. Martin Vilismäe (20:27). Naiste esikolmik: 1. Laura Maasik (23:28), 2. Merlyn Lükk (23:48) ja 3. Marika Turb (24:14). Samuti autasustati esimese ühisstardi kiiremaid poisse ja tüdrukuid, kes sündinud 2006. aastal või hiljem. Poiste esikolmik: 1. Risto Kalju (25:17), 2. Kaspar Jaaska (27:21) ja Joonas Salk (27:24). Tüdrukute esikolmik: 1. Meri-Lill Plagnaut (26:33), Helis Heinsaar (29:11) ja 3. Kätlin Talu (30:27).

Loe edasi: Kevin Väljaots ja Laura Maasik võitsid 89. Rabajooksu

Tervisesportlaseid oodatakse pühapäeval Rabajooksule

Pühapäeval, 15. aprillil leiab aset väga pika traditsiooniga 89. Rabajooks, mis toimub Nõmme spordisündmusena kahel korral aastas.

Rabajooksu rada. Kaardi suurendamiseks kliki pildile

Rabaringi pikkus on 6,3 km. Stardipaik asub Pääskülas, Suvila ja Kalda tänava ristmiku läheduses. Start on avatud kella 11.00 kuni kella 12.00, rajale lastakse iga viie minuti tagant. Finišis saab igaüks ise oma aega elektrooniliselt ajatabloolt vaadata, kiipidega ajavõttu Rabajooksul ei ole. Finiš suletakse kell 13.00. Esimeses ühisstardis startinute vahel selgitatakse välja kolm paremat meest, naist, poissi ja tüdrukut. Esimesed 1800 lõpetanut saavad täidetud osavõtjakaardi vastu traditsioonilise vimpli. Osavõtjakaardi saab täita enne starti kohapeal.

Rabajooksu korraldab Nõmme linnaosa valitsus kõigile osavõtjatele tasuta.

Täpse teavituse annab Rabajooksu kohta koduleht.

Jukko Nooni, Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Samal teemal:

Pühapäeval toimub Nõmmel 89. Rabajooks

Nõmme linnaosa lasteaiad said istutuskastid

Tallinna Nõmme linnaosa kinkis oma piirkonna lastaedadele istutuskastid, et õpetajad saaksid lastele tutvustada erinevaid taimi, taimede istutamist ja aianduse põhitõdesid.

Grete Šillis ja Pille Siimpoeg Foto Jukko Nooni — Grete Šillis ja Pille Siimpoeg. Foto: Jukko Nooni

“Idee kasvas välja Rännaku lasteaia direktori Pille Siimpoja palvest toetada nende lasteaeda mulla ja taimedega,” rääkis Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis. “Otsustasime sellise võimaluse pakkuda välja ka teistele Nõmme lasteaedadele. Nõmme linnaosa heakorraspetsialistide abiga meisterdati kõigile lasteaedadele istutamiskastid ning jagati laiali nii eelistutatud maitsetaimed, sibulad kui taimeseemned. Ikka selleks, et Nõmme lapsed kasvaksid loodusega koos,” lisas linnaosavanem.

Istutamiseks said lasteaiad kolme eri värvi sibulaid, rediseid, porgandeid, lehtsalatit; maitsetaimedest rosmariini, salveid, münti ja põõsastilli. Istutuskastide täitmiseks kasutatakse kompostmulda, mis on valminud Nõmme lehekottide kampaania käigus 2016. aastal kogutud haljastujäätmetest. Kastid ja taimed on lasteaedades juba kohal, muld viiakse järgmisel nädalal.

Jukko Nooni, Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Maria Tormi maalid Nõmme muuseumis

Nõmme muuseumis saab tänasest kuni 12. maini vaadata Maria Tormi natüürmortide näitust “Vaikelud”.

[pullquote]Tormi sõnul inspireerivad teda vaikelud oma värvide, vormide, materjalide, faktuuride ja valgusmänguga.[/pullquote]Maria Torm on õppinud Tallinna muusikakeskkoolis, Eesti muusika- ja teatriakadeemias ning Helsingi Sibeliuse akadeemias. “Huvi joonistamise vastu tekkis mul juba päris pisikesena. Mäletan, kuidas palusin ema, et ta viiks mind kunstikooli. Õppisin seal mõned aastad akvarelli ja guaššiga maalimist ning joonistamist,” meenutab Maria Torm.

Kunsti juurde jõudis ta tagasi aastakümneid hiljem Lootuse maalistuudio kaudu. “Kuigi kunstiõpingutest oli selleks hetkeks möödas aastakümneid, haarasin pintsli kätte ja täitsin oma kunagise unistuse – maalisin esimest korda suurel lõuendil paksu pintsli ja õlivärvidega, taustal Vivaldi hingesoojendav muusika, ning äkitselt tundus kõik nii õige. Nii saingi uuesti maalimispisiku ning mõne aastaga olen jõudnud oma esimese näituseni,” rääkis kunstnik.

Tormi sõnul inspireerivad teda vaikelud oma värvide, vormide, materjalide, faktuuride ja valgusmänguga. “Ma ei püüagi kompositsioone realistlikult kujutada, vaid maalin julgelt nii, nagu ma neid näen, segades värve otse lõuendil.”

Lisaks vaikeludele on Maria Torm nüüdseks proovinud kätt ka akrüülvärvidega ning teinud raamatuillustratsioone.

Nõmme muuseum asub kunagises jaamahoones aadressil Jaama 18. Muuseum on avatud N-L kl 12-16.

Maria Tormi kollane vaas roosidega. Foto: Jukko Nooni →

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsus avalike suhete nõunik

Nõmme kabetreener Heinar Jahu saab Tallinna teenetemärgi

Tallinna linnavalitsus otsustas tänasel istungil teha linnavolikogule ettepaneku tunnustada Tallinna vapi- ja teenetemärgiga silmapaistvaid inimesi. Teiste seas saab ettepaneku kohaselt teenetemärgi ka legendaarne Nõmme kabetreener Heinar Jahu pikaajalise kabe edendamise ja treeneritöö eest Nõmmel ja kogu Tallinnas.

Heinar Jahu Foto Jukko Nooni — Heinar Jahu. Foto: Jukko Nooni

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on Heinar Jahu panust väsimatu kabeelu korraldajana raske alahinnata. “Heinar Jahu õpilased saavutavad rahvusvahelistel võistlustel pidevalt kõrgeid kohti. Äsja lõppes Nõmme kabeklubi korraldatud rahvusvaheline turniir Nõmme Kevad, järgmisel nädalal võtavad pisikesed kabetajad omavahel mõõtu Rabarübliku lasteaias. Tema eestvedamisel nimetati Nõmme linnaosa ju mõned aastad tagasi kabeliidu poolt Eesti kabepealinnaks,” lausus linnaosavanem.

“Ma olen kabehaige, aga mitte eriti tugev mängija. Minust on hulga paremaid mängijaid,” ütles üle kahekümne korra Eesti meistriks tulnud Heinar Jahu ise tagasihoidlikult mõned aastad tagasi Nõmme Sõnumitele antud intervjuus.

1933. aastal sündinud Heinar Jahu on pärit Võrumaalt Põlgastest. Kabega tegi ta tutvust juba enne kooli, kui isa valmistas talle kabelaua ja nupud. Treeneritööd hakkas Heinar Jahu tegema keskkooli ajal, et kooli võistkonnaga võistlustele minna. Hiljem on ta kabet õpetanud Tartus ja Kohtla-Järvel. Viimased aastakümned on ta treeninud aga Nõmme noori. “Mul on väga palju häid õpilasi olnud, kuid kõrgeimaid kohti on poistest saavutanud Raido Värik ja tüdrukutest Kadi Veski,” märgib ta.

Heinar Jahu käe all õpivad lapsed kabet Nõmme noortemajas, Rabarübliku lasteaias ja Pääsküla gümnaasiumis. Oma treenerikreedo võtab ta kokku nii: “Iga laps on erinev, ma tahan, et nad tunneksid kabet mängides rõõmu. Ütlen lastele alati, et tuleb rahulikult mõelda, meele saab kurvaks kiiresti mängides ja seetõttu mitte kõige paremaid käike tehes.”

Heinar Jahu pälvis 2015. aastal ka Nõmme linnaosa valitsuse tunnustusauhinna, eelmisel aastal andis talle tunnustusauhinna “Lastega ja lastele” üle president Kersti Kaljulaid.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsus avalike suhete nõunik

Mängufilmi “Sandra saab tööd” võtted on alanud

Sel nädalal algasid uue Eesti täispika mängufilmi “Sandra saab tööd” võtted. Koomiliste elementidega psühholoogiline draama jõuab kinno 2019. aasta kevadel.

Võtete algus Foto Triin Tenso — Võtete algus. Foto: Triin Tenso

[pullquote]Mis jääb inimese identiteedist alles siis, kui ta end enam töö kaudu defineerida ei saa[/pullquote]Filmi keskmes on nutikas, ent pisut nurgeline füüsikadoktor Sandra Mets, keda kehastab Mari Abel. Teadusele pühendunud naine kaotab ootamatult töö, ent uue leidmine ei kujune sugugi nii lihtsaks kui loodetud. Lõputus tööintervjuude karussellis tuleb Sandral seista silmitsi võimumängude, silmakirjalikkuse ja pideva kohanemisvajadusega. Film uurib, mis jääb inimese identiteedist alles siis, kui ta end enam töö kaudu defineerida ei saa.

Mari Abeli kõrval teevad filmis kaasa Kaie Mihkelson, Raimo Pass, Tiina Tauraite, Henrik Kalmet, Hendrik Toompere, Hendrik Toompere juunior, Alo Kõrve, Mait Malmsten, Carmen Mikiver, Riho Kütsar, Jarmo Reha, Erki Laur, Karl-Andreas Kalmet, René Reinumägi, Peeter Tammearu jt.

Loe edasi: Mängufilmi “Sandra saab tööd” võtted on alanud

Pühapäeval toimub Nõmmel 89. Rabajooks

Pühapäeval, 15. aprillil toimub Harku raba teedel juba 89. korda Rabajooks. Rabajooks on traditsiooniline Nõmme spordiüritus, mis toimub kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Rabajooks on kõigile osavõtjatele tasuta.

87 Rabajooksu esimene ühisstart 2017 aasta kevadel Foto Jukko Nooni — 87. Rabajooksu esimene ühisstart 2017. aasta kevade.l Foto: Jukko Nooni

[pullquote]Grete Šillis: Näiteks 40 aasta eest, kuid viimati ka 2011. aastal, kui suurem osa rajast oli kaetud lumega.[/pullquote] Rabaringi pikkus on 6,3 km. Stardipaik on Pääskülas, Suvila ja Kalda tänava ristmiku läheduses. Start on avatud kella 11.00 kuni kella 12.00, rajale lastakse iga viie minuti tagant. Finišis saab igaüks ise oma aega elektrooniliselt ajatabloolt vaadata, kiipidega ajavõttu Rabajooksul ei ole. Finiš suletakse kell 13.00. Esimeses ühisstardis startinute vahel selgitatakse välja kolm paremat meest, naist, poissi ja tüdrukut. Esimesed 1800 lõpetanut saavad täidetud osavõtjakaardi vastu traditsioonilise vimpli. Osavõtjakaardi saab täita enne starti kohapeal.

Loe edasi: Pühapäeval toimub Nõmmel 89. Rabajooks

100-aastane Linda Raunet: “Ma olen uhke, et olen Eestiga ühevanune”

Täna tähistab 100. sünnipäeva nõmmelane Linda Raunet. Juubilari käis õnnitlemas ka Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis.

Linda Raunet ja Grete Šillis Foto Jukko Nooni — Linda Raunet ja Grete Šillis. Foto: Jukko Nooni

Grete Šillise sõnul elab Nõmmel viis inimest, kes Eesti Vabariigiga samaealised, üle saja-aastaseid on kokku seitse. “Erakordselt vitaalne proua Raunet teeb silmad ette noorematelegi. Ta käib ise veel teatris ning kontsertidel ning külastab tihti raamatukogu,” ütles ta.

Linda Raunet on sündinud 4. aprillil 1918. aastal Venemaal Toropetsi linnas, kuhu tema vanemad olid sattunud seoses I maailmasõjaga, isa oli staabikirjutaja. Eestisse tuli pere 1921. aastal. Linda Raunet on elanud mitmel pool Eestis, Nõmmele kolis ta 2004. aastal.

42 aastat õpetajana töötanud proua sai 2016. aastal Eesti Vabariigi aukodaniku märgi. Lisaks õpetajatööle on ta juhendanud nii rahvatantsu- kui näiteringi. Tal on kaks tütart ja 12 lapselast. «Ma olen uhke, et olen Eestiga ühevanune,» ütleb proua, kellel avastati teismelisena südameklapirike ning arstid arvasid, et ta 18-aastaseks ei elagi. Pikaealisuse põhjuseks peab proua Raunet positiivset meelt.

Jukko Nooni
Nõmme Linnaosa Valitsus
avalike suhete nõunik

Nõmmelane Vassili Sippul sai 100-aastaseks

Täna on 100. sünnipäev nõmmelasel Vassili Sippulil. Eesti Vabariigiga samaealist juubilari käis õnnitlemas Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis.

Vassili Sippul Foto Nõmme linnaosa valitsus — Vassili Sippul. Foto: Nõmme linnaosa valitsus

Vassili Sippul sündis 28. märtsil 1918 Setomaal Palandu külas. Tallinnasse tuli mees elama pärast Teist maailmasõda. Suure osa elust asus ta kodu Tondil, Nõmme elanik on ta olnud viimased 15 aastat.

[pullquote]Veel 94-aastasena tegi ta pisikesi sörkjooksuringe[/pullquote]”Teeb rõõmu, et meie seas on soliidse elukogemusega ja terava mõistusega nõmmekaid, kel vanust sama palju kui Eesti Vabariigil. Härra Sippul on hea näide sellest, et vanus on lihtsalt number,” ütles Grete Šillis.

Vassili Sippul on olnud tubli töömees, ta on olnud ametis tünnivabrikus ning enne pensionile jäämist töötas ta pikalt Standardi mööblivabrikus sadulsepana.

Vanahärra peab ise oma kõrge ea põhjuseks mitmekülgset toitumist, regulaarset liikumist ning mittesuitsetamist. Veel 94-aastasena tegi ta pisikesi sörkjooksuringe. Uudistega on ta samuti hästi kursis: loeb ajalehti, vaatab telerit ja kuulab raadiot, mõnikord võtab kätte raamatugi. Poja sõnul teab isa mõnikord enne teisi pereliikmeid, mis maailmas või Eestis toimub.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsus
avalike suhete nõunik

Nõmme tähistab vapi ja lipu päeva

Neljapäeval, 22. märtsil on Nõmme vapi ja lipu päev. Sel puhul heisatakse homme hommikul kell 8.30 Glehni ausamba juures oleval lipuväljakul mastidesse kolm Nõmme lippu. Sama on oodatud homme tegema ka need majaomanikud, kel Nõmme lipud olemas.

Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis rääkis, et linnaosa sümboolika pärineb ajast, kui Nõmme oli iseseisev linn. “Kuigi Tallinn tervikuna on ühtlustamas oma visuaalset identiteeti, on igal linnaosal oma eripära ning vähemalt Nõmme hoiab jätkuvalt au sees nii oma ajaloolist vappi kui lippu. Linnaosana lähtume küll linna kui terviku ühtsetest huvidest ja ülesannetest, kuid arvestame seejuures oma ajaloo, eneseteadvuse ja eripäraga,” selgitas Šillis.

Nõmme vapi ja lipu päeva tähistamiseks tegi linnaosavalitsusele kodanikualgatuse korras 2011. aastal ettepaneku Emeli Schmidt. Esimest korda tähistati seda 2012. aastal.

Edgar Rajandi kavandatud vapi kinnitas Nõmme linnavolikogu 22. märtsil 1938. Kaldselt poolitatud kuldset ja rohelist värvi kilbil on kaks vastandvärvuses männilatva. Kuldkollane kujutab liiva, roheline aga Nõmme metsahaljust ja aedlinna omapära. Nõmme lipu kavand kinnitati veidi enam kui aasta hiljem. Kahekordne valgeroheline lipp rõhutab samuti Nõmme selget ja puhast õhku ning valgust.

Loe edasi: Nõmme tähistab vapi ja lipu päeva