Harjumaa

Teaduskabaree aitab kaamose vastu

Mittetulundusühingu TeadusTeave eestvõtmisel ning koostöös Eesti Teadusajakirjanike Seltsiga ja Teatri Puhvetiga plaanime teaduse populariseerimise ürituste sarja teadus.kabaree. See on oma olemuselt Euroopast teada-tunda teaduskohviku formaadis ettevõtmine, mis ometi on rikastatud uute elementidega.

Kavatsus on igal õhtul kokku viia teadlane ja praktik, kes siis õhtujuhi eestvõtmisel omavahel ja publikuga ühel kindlal teemal arutlevad. Vaidlusi ei ärgitata, ka hoidutakse võimalusel poliitikast. Lahutamatult kaasneb õhtuga muusika ning korraldatakse mõttemäng kõigile kohalolijatele.

Õhtu naelaks võiks kujuneda teaduskuplee, mille esitab mõni kujukas ja mõttealdis laulja, luuletaja või kestahes kunstnik. Kui asi laabub, saab väljanäitusele panna ka teadusfotosid ning igasuguseid kunstiteoseid, aga miks mitte vahel ka pakkuda luulelisi tekste või koguni lühinäidendeid. Samuti on see sobilik paik, kus saab tutvustada värskeid teadust populariseerivaid trükiseid, üritusi ja muud huvitavat, mis ideega seondub.

Erinevate kultuurivaldkondade seostamine teadusega on end ülihästi õigustanud teadus.ee suvekoolides Käsmus, mis sel aastal toimus seitsmendat korda.

Paik on kindel ning see on Tallinnas Teatri väljakul nr 3 asuv Teatri Puhvet, mis on tuntud muu hulgas ka Guido Kanguri eestvedamisel peetava Jazzsalongi poolest. Esialgu on plaanis korraldada teaduskabaree õhtuid kord kuus, võimalusel kuu viimasel neljapäeval.

Teaduskabaree ei ole teadusaasta ametliku kampaania osa, vaid kodanikualgatus. Külastage ka www.teadus.ee.

Margit-Mariann Koppel

Õpetajad küsivad: kas koolis on kohta loovusele?

Noored õpetajad asuvad homme mõttetalgutel arutlema, kas koolis on kohta loovusele.

Mis on loovus? Kas loovust saab mõõta? Mis on loova õpetaja tööriistadeks? Kas Eesti koolid toetavad õpetajate ja õpilaste loovust? Kas õppekavad ja õppevara pärsivad loovust? Kes õpib kellelt? Kas noor õpetaja on loovam kui aastakümneid pedagoogiametit pidanu? Neid ja palju teisi küsimusi esitavad ja vastuseid otsivad homme Tallinna Ülikoolis toimuvatel alustavate õpetajate mõttetalgutel „Jäljendajatest loojaks“ üle 80 õpetaja. Kohal on nii oma õpetajateed alles alustanud noored kui kogenud pedagoogid.

Talgute juhtmõttele toetuva avaloengu peab Tartu Ülikooli Teaduskooli direktor ja andekuse uurija Viire Sepp, kes küsib oma ettekandes, kas koolikeskkonna üldse on kohta loovusele. Ettekandele järgnevad erinevad loovuse teemaga seotud töötoad, kus noored õpetajad ja õpetajaks õppijad saavad otsida ja leida loovust nii iseendas kui ka jagada mõtteid ja ideid, kuidas muuta õppimine ja õpetamine loovamaks ning õpilast enam toetavamaks. Omapoolseid ideid jagavad töötubades kogenud koolitajad, õppejõud ja loovad inimesed: Aivar Simmermann, Kaia Köster, Ilona Sillak, Katrin Roosileht ja Marju Tark. Mõttetalgutel kogetu võtab õhtul loovalt kokku Eesti Luguteater.

Mõttetalgud toimuvad homme, 27. oktoobril Tallinna Ülikoolis. Täpsem ajakava asub teate allosas.

Mõttetalgutele paneb õla alla Euroopa Sotsiaalfondist rahastatav haridusteaduse ja õpetajakoolituse edendamise programm Eduko.

Lisainformatsioon:
Katrin Poom-Valickis
TLÜ Kasvatusteaduste Instituudi dotsent
Telefon: +372 505 7532
E-post: katrinpv@tlu.ee

Šveits – kas frangi-küla keset Euroopat või eeskuju, keda järgida?

Neljapäeval, 27. oktoobril kell 17 toimub Eesti Rahvusraamatukogu kuppelsaalis teadus- ja kultuuriõhtu, kus Šveitsi ajaloolane ja ajakirjanik Kaspar Näf arutleb teemal „Šveits – kas Gallia frangi-küla euro-impeeriumi keskel või eeskuju Euroopa Liidule?“

Euroopa Liit on kriisis ja euro püsimise kohal ripub küsimärk. Kreeka ei suuda oma välisvõlga tasuda ja Euroopa Liidu põhjariigid Soomega eesotsas ei saa aru, miks peavad nemad nüüd Kreeka võla kinni maksma. Sel taustal tekib küsimus, kas olnuks targem eurotsoonist välja jääda ja oma rahvusvaluuta säilitada. Šveits on üks nendest Euroopa riikidest, kes ei ole Euroopa Liidu liige ega euroga liitunud.

Kaspar Näf toob välja, milliseid probleeme tekitab vaba ujuva kursiga rahvusvaluuta. Šveits on väga edukas ja rikas riik. Ta on ka mitmekeelne liitriik, kus inimesed saavad rahulikult elada. Franki valuutana ei seata kahtluse alla. Põhjus seisneb Šveitsi riigi ülesehituses ja üldlevinud innovaatilises vaimus, mida Kaspar Näf põhjalikult analüüsib.

Kaspar Näf on sündinud Šveitsis, õppinud Zürichi ja Baseli Ülikoolis ajalugu, vene keeleteadust ja majandusteadust ning Münsteri Ülikooli Studia Baltica programmi raames Baltimaade keeli. Kommenteerib regulaarselt Eesti meedias päevapoliitikat ja majanduse arengut, kajastab Vikerraadios Kesk-Euroopa sündmusi.

Üritus toimub eesti keeles ja on osalejatele tasuta.

Info ja registreerimine: Rahvusraamatukogu saksa saal, tel +372 630 7360, e-post: shveits@nlib.ee

Aegviidu looduskeskus kutsub matkapäevale

29. oktoobril algusega kell 10 tähistatakse Aegviidu looduskeskuses (Aegviidu-Kõrvemaa puhkeala) Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala sünnipäeva.

Kavas on meenutused Põhja–Kõrvemaa looduskaitseala tekkimisest ning slaidiprogramm Põhja-Kõrvemaast.

Kell 12 sõidetakse bussiga looduskaitsealale. Külastatakse mitmesuguseid loodusobjekte. Eine looduses.

Huvilistel palutakse registreeruda tel 5344 0549 või 6047 212 või aegviidu.looduskeskus@rmk.ee. Registreerimine lõpeb 27. oktoobril kell 10.

Permakultuurne filmiõhtu Lilleorus

Täna kell 19.30 on permakultuurne filmiõhtu Lilleorus. Näha saab filmi “Introduction to Permaculture Design”.

Filmi tõlgitakse sünkroonselt ja pärast filmi vaatamist toimub ka arutelu. Kohale võib minna juba varem: kell 18 sauna ja õhtusöögi ajaks.

Kõnealune film oli üks parimaid, mida Lilleorus äsja toimunud permakultuurikursusel vaadati, ning annab väga hea näitliku ülevaate looduslike ökosüsteemide toimimisel põhineva elukeskkonna loomisest.

Kokku toimub Lilleorus sel sügisel kolme väga hea permakultuuri filmi vaatamine ja novembris vaadatakse videot kursuse raames Lilleoru põhjal tehtud praktilistest grupitöödest.

Tallinna Ülikoolis toimub sügisene avatud uste päev

24. oktoobril toimub Tallinna Ülikoolis sügisene avatud uste päev, et aidata abiturientidel enne riigieksamite valimist oma erialavalikus selgusele jõuda.

Lisaks traditsioonilisele erialade laadale toimuvad päeva jooksul erinevad infotunnid ja ekskursioonid ülikooliga tutvumiseks. Huvipakkuvat leiavad avatud uste päevalt ka bakalaureuseõppe tudengid ja täiskasvanud õppijad – toimuvad magistriõppe, VÕTA ja TULE infotunnid.

Huvilistele on avatud erialade laat, kust leiab infot Tallinna Ülikoolis õpetatavate erialade kohta. Ülikooli karjääri- ja nõustamiskeskuse esindajad abistavad huvilisi eriala valikul ja tulevase karjääri planeerimisel. Teavet saab kodumaise Õpilasakadeemia ja välismaal õppimise kohta, kohal on ka Tallinna Ülikooli Üliõpilaskonna esindajad. Loe edasi: Tallinna Ülikoolis toimub sügisene avatud uste päev

Eesti raamatu päev täitub Euroopa unistusega

Rahvusraamatukogu tähistab eesti raamatu päeva esmaspäeval, 24. oktoobril algusega kl 11.30 kuppelsaalis toimuva üritusega “Eesti kirjandus ja unistus eurooplusest”. Eesti raamatu päev on seekord pühendatud Friedebert Tuglase 125. sünniaastapäevale.

Avasõnad eesti raamatu päevale ütleb Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo. Järgnevad ettekanded. Kirjanik Tiit Aleksejev räägib teemal “Põhi ja lõuna”, euroopluse tähendust siin ja sealpool Soome lahte lahkab ajakirjanik ja kirjanik Imbi Paju, euroopluse tähendusest nooreestlaste tekstides räägib Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse teadur Mirjam Hinrikus, Tuglase armastuse ja kirjanike elulugude üle mõtiskleb kirjandusloolane Toomas Haug.

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu üleskutsel tähistasid raamatukogud eesti raamatu päeva esimest korda 23. oktoobril 2001. Siis oli see mõeldud raamatuaasta (2000 – 2001) traditsioone edasi kandma.

Eesti raamatu päev kuulub 20.-30. oktoobrini toimuvate raamatukogupäevade ürituse sarja.

TriaLogos – festival mõtlevale inimesele!

Ajavahemikul 19.-22. oktoober toimub järjekordne festivalisessioon. Seekord teemal PEREKOND. Kogu heaoluühiskond, eriti aga Eesti, elab eksperimentide ajastul. Kahtluse alla on seatud praktiliselt kõik, mis ühte rahvuskultuuri on ajaloos alal hoidnud. Alates mõtteviisist, religioonist, kunstiloomingust, haridusest, tervishoiust ning lõpetades majanduse ja meelelahutusega – kõigis eluvaldkondades muutub kõik enne, kui muutuste viljad küpsevad ja tunnistust annavad, kas tegemist on hea või halva asjaga. „Hinnake puud tema viljadest!“ ütleb õpetussõna. TriaLogos kutsub hetkeks aega maha võtma ning vaatlema, mis toimub seespidiselt ja ümberringi.

Teema PEREKOND on väga mitmekihiline: on ju mõttekaasluses tihtipeale tugevam side kui füüsilises kooselus. Ka meistrite tsunft sarnaneb perekonnale, kus ametioskust põlvest põlve edasi pärandatatakse. Perekonna all on tänini mõistetud keskkonda, mille kaudu maailm uueks luuakse. Seda nii vaimses kui füüsilises mõttes. Kui see keskkond saab rikutud ja oma funktsiooni ei täida, ei ole inimkonnal tulevikku. „Ja mis sellest!“ ütlevad paljud…

Festivalil esinevad loengutega piiskop Philippe Jourdan (Eesti) , Narva piiskop Laatsarus (Eesti) , ülempreester Pavel Velikanov (Venemaa), isa Ivo Õunpuu (Eesti), isa Mattias Palli (Eesti), Konstantin Sigov, PhD (Ukraina), Nadežda Hramova, (Venemaa), Ljudmilla Gordejeva (Eesti), James ja Joanna Bogle (Suurbritannia), Vladimir Martõnov (Venemaa), Erik Haupt (Ungari), Artur Gorski (Poola)
David Vseviov (Eesti), Tõnu Lehtsaar (Eesti), Maria Blauhut (Eesti)

Festival TriaLogos on ainulaadne nähtus Euroopa kultuurimaastikul. Festival on ellu kutsutud 1998.aastal eesmärgiga luua kultuuriline dialoogifoorum vene ja lääne-euroopa kultuuriruumide vahel.
Festivali ülesandeks on oluliste ühiskondlike probleemide tõstatamine ning võimaluste otsimine kultuurilise rikkuse alalhoidmiseks, mida kätkeb endas rahvuskultuuride iseseisvuse ja jätkusuutlikkuse tagamine kiiresti globaliseeruvas maailmas.

Rocca al Mares loodusarutelu

Laupäeval, 22. oktoobril, toimub Rocca al Mare Koolis Eestimaa Looduse Fondi ja TEDxTallinna meeskonna koostöös sündmus TEDxLoodusele, tähistamaks ühtlasi ka ELFi 20. sünnipäeva.

Räägitakse Eesti elust ja loodusest, energiast ja energeetikast, metsast ja põlevkivist ning paljudest muudest olulistest asjadest läbi mitme tahu ja vaatenurga.
Esinejatena võtavad sõna:
· õigusteaduse doktor Hannes Veinla,

· suure südamega merebioloog Mart Jüssi,

· prügivaba elukorralduse propageerija Joan Marc Simon,

· energeetikaspets Rene Tammist,

· majandusguru ja õppejõud Ken Webster,

· särasilmne kodanikuühenduste eestvedaja Kristina Mänd,

· loodust hoidva põllumajanduse poolehoidja ja teadjamees Aleksei Lotman,

· tulihingeline metsaomanik Leili Mihkelson

· ja insenerist põlevkiviajamees Tõnis Meriste Eesti Energiast.

Betooni Tehnoloogiapäev tutvustab betoonteede ehitust Skandinaavias

Eesti Betooniühing ja Tallinna Tehnikakõrgkool korraldavad neljapäeval 20. oktoobril Tallinna Tehnikakõrgkoolis betooni tehnoloogia alase seminari, mis on mõeldud betoonehitiste projekteerimise ja ehitamisega kokku puutuvatele inimestele lisateadmiste andmiseks.

„Meie seekordseks välisesinejaks on betoonteede ehitamise ekspert Rootsist,” ütles Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Mati Laurson. „Betoonist teedeehitus on Eesti jaoks uus ja intrigeeriv teema, millel pikaajaliselt võivad olla laialdased perspektiivid,“ lisas Laurson.

6. betooni Tehnoloogiapäeval esinevad:
– Aivars Alt, Tallinna Tehnikakõrgkool – Betoonitööde ajamahukuse määramine;
– Jaanus Olop, E-Betoonelement AS – BIM-i rakendamine elemenditööstuses;
– Erik Simonsen, Cementa AB (Stockholm) – Betoonteed Rootsis. Ettekanne on sünkroontõlkega inglise keelest;
– Kalev Ramjalg, Roxor Ehitus OÜ – Aseri tuulepargi betoonitööd.

Erik Simonsen, Ph D (Stockholmi Kuninglik Tehnoloogiainstituut), on aastaid tegelenud betoonteede temaatikaga, korraldades koostööd ülikoolide, uurimisinstituutide, maantee-ametnike, kohaliku omavalitsuse ametnike ja tarbijatega, et planeerida, konstrueerida ja ehitada betoonelement- või paigalvalubetoonist teid.

Koolitus „Betooni Tehnoloogiapäev“ toimub 20. oktoobril kell 12.30-16.30 Tallinna Tehnikakõrgkoolis, Pärnu mnt 62. Koolitusel osalejad saavad Eesti Ehitusinseneride Liidu 4 täiendõppe punkti.

Ehitusajakirjanikele sissepääs vaba. Huvi korral palume eelnevalt registreeruda.

Eesti Betooniühing on betooni kui kodumaise ehitusmaterjali kasutamist edendav ühing, kuhu kuulub 47 ettevõtet, organisatsiooni ja eraisikut.

Muinsuskaitsjate tänuüritusel tänati tublimaid

Reedel toimus Tallinnas, Hopneri majas muinsuskaitse 18. aastapäeva puhul tänuüritus. Tänati kohalikke omavalitsusi, organisatsioone, kodanikuühendusi, kogudusi, omanikke ning üksikisikuid panuse eest säilitada, arendada, restaureerida ja tutvustada muinsuskaitsealasid ja kultuurimälestisi alates kirikutest, mõisahoonetest, linnusepaikadest ja kalmistutest ning tunnustada kodanikuühenduste poolset tänuväärset tegevust kodukandis. Sajakonna projekti seast valis ekspertkomisjon välja 43.

Välja anti kaks 300 € suurust rahalist preemiat, mille said Õnne Paimre Kuigatsi mõisa sõiduhobuste talli taastamise, restaureerimise ja hooldamise eest ning Jarkko Kalevi Arhilahti Ervita mõisa peahoone, möldrimaja ja tuuleveski tulemusliku restaureerimise eest.

Muinsuskaitseameti peadirektor Kalev Uustalu rääkis teemal „Kes on kaotajate ringis, kui kultuuripärandiks olev objekt hävib”. Kõlama jäi, et kaotajaks ei ole mitte ainult ajaloolisse muinsusobjekti hoolimatult suhtuv omanik ja Eesti kultuur.

Muinsuskaitseamet tunnustas sel aastal ka kultuuripärandi tutvustamisele kaasa aidanud kirjanik Mats Traati ja Ugala teatrit. Etendus „Läbi klaasi” kajastas mitmesaja-aastase ajalooga Meleski klaasivabriku ja Rõika peeglivabriku tegevust.

Kolgaküla rahvamaja valmistub juubeliks

Seoses Kolgaküla rahvamaja 80 aasta juubeliga sel sügisel on Kolgaküla seltsi juhatus kuulutanud välja:
1. Kolgaküla rahvamajaga seotud meenete kogumise ja mälestuste salvestamise. Kellel on pilte, filmilõike Kolgaküla rahvamajast, vanu kutseid, kuulutusi vms või kes on nõus Kolgaküla rahvamajast kaamera ees rääkima, see võtku rahvamajaga ühendust;
2. Kolgaküla lipu kavandi konkursi tähtajaga 20. oktoober.

Info: kaisa@kolgakyla.ee või tel 523 9239.

Tuulemaal jätkub Liivakella Seminar

Suur sügis on juba kätte jõudnud ja viimane aeg on alustada aruteludega Liivakella Seminaris. Tallinna Waldorfkoolis Tuulemaal on sellel sügissemestril taas tulemas põnevad arutelud huvitavate esinejatega eri teemadel.

19.10 Alar Tamming „Inimliku äri võimalikkusest?“
02.11 Egon Nuter „Nali tõe teenistuses?“
09.11 Märt Treier „Manipuleerida või mitte?“
16.11 Merle Karusoo „Näitleja kui vaha lavastaja käes“
23.11 Jüri Jaanson „Rutiini talumine – teadus või kunst?“
30.11 Richard Villems „Pärinemise lugu – müüt või tegelikkus?“
07.12 David Vseviov „Kuhu on maetud kurja juur?“
Pange vaim valmis, et kohtuda teekaaslastega juba nädala pärast (19.10) kell
17:00 – 20:30 Tallinna Waldorfkooli aulas Tuulemaa 12.

Lisainfo: Aivar Haller, tel 5162211

Võro kiil Tal’na ülikoolin

26. mihklikuu pääväl sai Tal’na Ülikoolin Euruupa kiili pääväl ka võro kiilt oppi. Euruupan kõnõldas pia 200 kiilt. Euruupa kiili pääväl sai ilma massulda oppi ütte jako näist, päält võro keele viil kihnu, hispaania, prantsusõ, taani, saksa, udmurdi, norra, poola, ersa, hiina, portugali, leedu ja ungari kiilt.

Võro keele huviliidsi oll’ kokko tulnu paras suurõ maakooli klassi täüs, oppajas oll’ Tal’na Ülikooli vanõmbtiidrü Kõivupuu Marju.

Tä andsõ ka kihnukeelitsehe uudissõsaatõhe võrokeelidse intervjuu võro keele ja kultuuri kotsilõ. «Ütstõsõst oll’ peris rassõ arru saia, päälegi kõnõlasõ võrokõsõ kõvastõ virgõmbahe, ku kihnlasõ omma harinu,» muheli Marju.

Uma Leht

Noori oodatakse konverentsile “Noored? Meedias? Eestis?”

Neljapäeval, 20. oktoobril toimub Tallinna Botaanikaaia palmimaja konverentsisaalis meediasuhtlusest huvitatud noortele suunatud konverents. Päeva jooksul räägitakse üle meediasuhtluse põhitõed, sotsiaalmeedia võlud ja valud ning uuritakse ühes ajakirjanikega, mismoodi siis ikkagi noorteühendus ja niisama noor Eestis meediasse pääseb.

Avalike suhete aluseid lahkab avalikult Agu Uudelepp. Silmaringi avardamiseks tuleb Kent Raju rääkima enese ja oma organisatsiooni reklaamimisest ning sellega kaasnevatest ohtudest. Seejärel räägib sotsiaalmeedia võludest ja valudest kolmandas sektoris seda pikalt uurinud Mart Prööm Dreamgrow agentuurist. Mart võtab kaasa ka põneva kaasuse, mida töögruppides lahata.

Päeva lõpus arutatakse koos erineva taustaga ajakirjanikega, mida üks noor või noorteühendus peaks Eestis tegema, et ületada uudiskünnist.

Päeva jooksul saab ka kenasti kõhu täis, liskas hommikul ja pärastlõunal kohvitada.

Päevakava: Loe edasi: Noori oodatakse konverentsile “Noored? Meedias? Eestis?”

Mati Heidmets avab täna Studia Generalias Eesti imet

Täna algusega kell 16 peab Tallinna Ülikooli professor Mati Heidmets Studia Generalia avaliku loengu teemal „Eesti ime. Sõnumeid
2011 inimarengu aruandest“. Hiljuti ilmunud Eesti inimarengu aruanne järeldab: võrreldes Läti ja Leeduga on Eesti mitmes ühiskonnaarengu valdkonnas saanud paremini hakkama.

Loeng analüüsib selle järelduse paikapidavust ning põhjusi, millega Eesti eripärasid seletada. Vaatluse all on viimase 20 aasta arengud kolmes Balti riigis, aga ka regiooni tulevikuvõimalused Euroopas ja laiemalt.

Studia Generalia on avalike loengute sari, mis koosneb Tallinna Ülikooli õppejõudude, teadlaste ja ülikooli külalislektorite avalikest loengutest. Igal inimesel, kes ülikooli ustest sisse astub, on võimalik autoriteetsete mõtlejate eestvedamisel ühiskonda puudutavatel aktuaalsetel teemadel kaasa rääkida. Avalikud loengud toimuvad üks kuni kaks korda kuus neljapäeviti.
Loengutesse kuulama ja diskuteerima on oodatud kõik huvilised . Juba toimunud loenguid on võimalik vaadata Tallinna <http://virtuaal.tlu.ee/> Virtuaalses Ülikoolis.

Loeng toimub Tallinna Ülikooli Mare hoone auditooriumis M-134 (Uus-Sadama 5, I korrus).

Tallinna Ülikooli Studia Generalia sarja loengud on üle-eestilise
Teadusaasta sündmused. Teadusaasta kohta saab lisainfot aadressilt
www.tlu.ee/teadusaasta või www.miks.ee <http://www.miks.ee/> .

Helilooja Urmas Sisask resideerub oktoobris Lasnamäel

Urmas Sisask on oktoobrikuus Lasnamäe linnaosa resideeruv helilooja. Hiljuti Kadrioru-Lasnamäe piirile kolinud Urmas Sisaski muusikat mõjutab suuresti täheteadus, samuti šamaanirituaalid ja eesti regilaul. Sisaski autorikontsert, loeng-kontsert ning õpilaskontsert tema muusikast kuuluvad läbi aasta kestvasse sündmuste sarja „Resideeruv helilooja igale Tallinna linnaosale“, millega Eesti Heliloojate Liit annab oma panuse Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi.

Juba reedel, 13. oktoobril kell 18 annab Urmas Sisask Lasnamäe muusikakoolis loeng-kontserdi „Universumi muusikast“, rääkides klaveripalade vahele oma kauaaegsest huvist – täheteadusest. Sisask kõneleb ka enese loomingu seostest tähtedega, näidates teemakohast pildimaterjali. Laupäeval, 21. oktoobril toimub samas aga õpilaskontsert Urmas Sisaski loomingust.

Nagu kõigis linnaosades senimaani, on ka Lasnamäe resideerumisaja peasündmus Urmas Sisaski autorikontsert, mis toimub laupäeval, 22. oktoobril kell 18 Kultuurikeskuses Lindakivi. Autorikontserdi kavas on Urmas Sisaski piiri tagagi tuntuks teinud koorimuusikat, aga ka loomingut, mis Sisaski jaoks eksperimentaalsem – näiteks popmuusikat. Kogu kava kroonib esimest korda kõlav „Koolide regilaul ja hümn“, mis on loodud spetsiaalselt Lasnamäel resideerumise tarbeks. Kontserdil astuvad üles Euroopa Kultuuripealinna Segakoor Veronika Portsmuthi juhatusel ja ansambel Karavan ning solistidena laulja Lea Liitmaa, sopran Maria Šugailo ja bajaanimängija Igor Jermakov. Sissepääs kontserdile on tasuta. Loe edasi: Helilooja Urmas Sisask resideerub oktoobris Lasnamäel

Rakvere linnapea Andres Jaadla valiti Läänemere Linnade Liidu asepresidendiks

uus juhtorgan töös — Läänemere Linnade Liidule valiti uus juhatus.

Rakvere linnapea Andres Jaadla valiti 6. oktoobril Liepajas toimunud Läänemere Linnade Liidu XI peakonverentsil Läänemere Linnade Liidu üheks asepresidendiks, kes hakkab esindama Balti riike uuel valimisperioodil.
Andres Jaadla sõnul tähendab tema valimine Läänemere Linnade Liidu asepresidendiks ühtlasi suurt tunnustust Rakvere linnale ja avab uusi võimalusi Eesti linnadele.
Samal konverentsil valiti Eesti uueks juhtivlinnaks varasema Kärdla linna asemel Keila linn. Ühtlasi valiti Keila linnapea Tanel Mõistus Läänemere Linnade Liidu juhatusse.
Uueks perioodiks valiti presidendiks tagasi Koldingi linnapea Per Bodker Andersen.
Läänemere Linnade Liit on Läänemere ääres paiknevate riikide linnade ühendus, mis ühendab kümne riigi enam kui sadat linna. Eestist kuulub liitu 18 linna.
Hilje Pakkanen,
info- ja avalike suhete spetsialist

Harku rabas saab end sügisvirgeks joosta

Pühapäeval, 9. oktoobril toimub Harku rabas järjekorras 76. rabajooks.

Seekordne jooks kuulub rahvusvahelise vähinädala programmi. Jooksu korraldavad projekteerimisfirma Sweco Projekt ja Nõmme linnaosa valitsus koos partneritega.

Jooksu järel esineb laulja Erich Krieger.

Rabajooksul on peamine osavõtt, mitte võit, aga esimeses ühisstardis antakse võimalus ka jõudu katsuda. Neil, kes ei ole jooksuga mõnda aega tegelnud, on võimalus läbida rada käies.

Rabajooks pikkusega 6,3 kilomeetrit toimub Harku raba teedel. Stardipaik on Pääskülas, Suvila ja Kalda tänava ristmiku läheduses. Start on avatud kella 11–12, rajale lastakse iga viie minuti tagant. Finiš suletakse kell 13. Esimese ühisstardi kolm paremat meest, naist, poissi ja tüdrukut (sündinud 1999. a ja hiljem) saavad auhinna. Esimesele 1450 lõpetanule on ette nähtud traditsiooniline vimpel ja loosiõnne korral ka eriauhind. Jooksust osavõtt
on tasuta.

Harjumaa otsib tervislikku toitu

Harjumaal on kuulutatud välja tervisliku toidu kampaania „Harjumaalase tervislik lemmikretsept”. Selle raames kogutakse kõigile kättesaadavast toorainest valmistatava soodsa ja lihtsa tervisliku toidu retsepte.

Kampaania kestab terve oktoobrikuu ja kampaanias osalejate vahel loositakse välja temaatiliste ajakirjade tellimused. Kogutud retseptidest pannakse kokku e-raamat.

Retsepte võib saata Harju maavalitsuse tervisetuppa nii posti teel (Harju Maavalitsus, Roosikrantsi 12, 15077 Tallinn) kui ka täites veebiankeedi. Retseptide kogumise kampaanias osalejalt oodatakse retsepti, selle saamislugu ja võimaluse korral ka toidust tehtud fotot.

Maavalitsus pakub ka omavalitsustele võimalust taotleda kokandusõhtute korraldamiseks rahalist toetust, et tutvustada ning propageerida tervisliku toidu valmistamist peres. Sihtrühmaks on vähekindlustatud tööealised naised, kelle õlul on perele toidu valmistamine.

Lisainfo: Annika Soa, Harju maavalitsuse tervisetoa spetsialist, tel 611 8547, e-posti aadress annika.soa@mv.harju.ee.

Vöökirju korjama!

Koristades vanu maju, pööninguid, keldreid, kuure, tulevad sageli päevavalgele vanad tarbeesemed, näiteks kangastelgede tükid, toolipõhjad, teki teppimise raamid, luisutaskud, mis on kokku seotud esmapilgul inetute ja kulunud rahvuslike vööjuppidega.

Kui neid sajandivanuseid või veelgi vanemaid ning väga kulunud vööpaelu lähemalt uurida, siis on neis tallel meie ehe rahvuskultuur.

Ükski nn räbal ei ole liiga vana ja kole selleks, et selle mustrid ja värvid üles tähendada ja tulevastele põlvedele jäädvustada.

Hea sõber, kui leiad midagi põnevat, siis pöördu vööpaelade punuja Eve Jakobsoni poole! Tema oskab anda asjatundlikku nõu, kuidas ajaloolist vööd kirjeldada, pildistada-joonistada, värve fikseerida ja kuidas neid eksponeerida.

Vanadest vöökirjadest on huvitatud Harjumaa muuseum. Lähem teave: Eve Jakobson, tel 5342 4532, e-posti aadress evebson@gmail.com.

Tallinnas on tulekul sotsiaalmeedia seminar

25. oktoobril peetakse Tallinnas sotsiaalmeedia seminari „Avalik võim sotsiaalmeedias – kas sõber või kutsumata külaline?“

Seminari eesmärgiks on võtta vaatluse alla sotsiaalmeedia kasutamise olukord riigiasutustes ja arutleda selle üle, kuidas uusi kommunikatsioonikanaleid avalikkusega suhtlemisel tõhusalt kasutada. Seminari peamiseks sihtgrupiks on ametiasutuste pressi- ja infoosakondade spetsialistid.

Seminar leiab aset teisipäeval, 25. oktoobril algusega kell 10 Riigikogu teabekeskuses (Tallinn, Lossi plats 1). Seminari korraldab e-Riigi Akadeemia koostöös Riigikantseleiga. Seminar toimub Euroopa Liidu struktuurifondide programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames ning Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel. Seminarile osamiseks saab registreerida siin. Registreerimine toimub kuni saali täitumiseni (50 kohta), kuid mitte hiljem kui 21. oktoobri kell 17.

Algamas on looduslike pühapaikade teabepäevade sari

Homsest kuni 1. novembrini toimub Eesti eri paigus kuueosaline teabepäevade sari, kus tutvustatakse Rahvusvahelise Looduskaitseliidu looduslike pühapaikade haldamise juhendit ning Eesti pühapaiku. Teabepäevad on mõeldud keskkonna-, muinsuskaitse-, omavalitsus- jm ametnikele ning asutustele, kes tegelevad oma kutsetöö raames pühapaikade haldamise ning tutvustamisega. Oodatud on ka pühapaikadega tegelevad vabatahtlikud.

Esimene teabepäev toimub 04. oktoobril Matsalu Rahvuspargi keskuses Penijõel. Järgnevad teabepäevad on 6. oktoobril Tartus, 13. oktoobril Otepääl, 18. oktoobril Pärnus, 25. oktoobril Rakveres ning 01. novembril Tallinnas. Teabepäeval osalemiseks tuleb end eelnevalt kirja panna.

Teabepäevad korraldab Maavalla koda koostöös Keskkonnaameti, Hiite Maja SA ning Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskusega.

Pühapaikade haldamise juhend on mõeldud looduskaitsealade valitsejatele ning teistele ametnikele ja eraisikitele, kes pühapaikade haldamisega kutsetööna või vabatahtlikus korras tegelevad. Juhend muudab oluliselt käsitlust, mille kohaselt on Eestis seni pühapaiku kaitstud üksnes kas arheoloogiliste või loodusmälestistena. Rahvusvaheline looduskaitseliit käsitleb pühapaiku inimkonna vanimate looduskaitsealadena, kus tuleb põlisrahva tavasid järgides koos kaitsta nii loodust kui ka vaimset pärandit.

Juhendi on koostanud Maailma Kaitsealade Komisjoni kaitsealade kultuuriliste ja vaimsete väärtuste töörühm koostöös UNESCO programmiga “Inimene ja biosfäär”. Raamatu andis eesti keeles välja Maavalla Koda. Ettevõtmist toetas Keskkonnaministeerium ning Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lõpuks ilmus raamat Mait Agu tantsudega

Ilmunud on legendaarse tantsulooja ja õpetaja Mait Agu tantsude raamat „Tantsutark. AQ ja tantsud”

Raamat valmis Tallinna Ülikooli koreograafia osakonna poolt koostöös ERRSiga. Raamatu koostaja on Mait Agu õpilane Angela Arraste:
“Raamat sündis soovist avaldada austust oma õpetajale ja kolleegile, Mait Agule, kellel täitunuks tänavu (2011.a.) 1. oktoobril 60. eluaasta. Aga ka soovist tutvustada noortele tantsuõpetajatele, koreograafidele, lavastajatele ja tantsuhuvilistele, kes oli Mait Agu ja missugune on tema eesti tantsu autorilooming. “

Miks kannab raamat pealkirja „Tantsutark?”

20. septembril 1998. aastal pidanuks ETVs vaatajateni jõudma igakuine saatesari „Tantsutark“, saatejuhiks Mait Agu. Saadet tutvustavas tekstis on Mait Agu kirjutanud: „Tants on üks sõnadeta suhtlemise vormidest. „Tantsutark“ sünnib selleks, et seda vaatajatele lähemale tuua, fookusesse viia, omasemaks muuta. Saatetegijate loosungiks saab: „Tants on emotsiooni väljendus!“. Saade jäi tulemata, sest 1. septembril 1998 toimunud traagiline õnnetus võttis tegija.

Raamat „TANTSUTARK„ püüab täita väikest osa Mait Agu teostamata jäänud soovist – tuua huvitatuile lähemale koreograafi ja lavastaja mõtteid ning tegemisi. Kuigi „Tantsutark – AQ ja tantsud“ suunab peatähelepanu Mait Agu eesti autoritantsu loomingule, mahub samade kaante vahele muudki. Raamatu esimeses osas „kõneleb“ Mait ise oma elust ja tegemistest (kasutatud on erinevaid artikleid, materjale) ning mõtiskleb tantsu ja tantsimise üle. Oma mõtetega lisavad värvi ka kolleegid. Teise ossa on koondatud suurem osa Mait Agu autoriloomingu tantsukirjeldustest. Raamatule on lisatud CD saatemuusikaga ja DVD, kus on näha Agu erinevaid rolle ning tegemisi.

Mullu ilmus kirjastuses Fookus Anneli Ammase kirjutatud raamat “Mait Agu. AQ”, kus sellest legendaarsest tantsupidude uuedajast ja vastuolulisest inimesest räägivad

Loksa Lasteaia lapsed saavad mitut kultuuri tundma

Loksa Lasteaed osaleb projektis „Mitmekultuuriline lasteaed“. Projekti rahastavad Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed ja Loksa Linnavalitsus. Projekti kogumaksumus on 2 680,49 eurot. 95% projekti summast (2 546,46 eurot) rahastab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed ja 5% (134,03 eurot) Loksa Linnavalitsus. Loksa Lasteaias septembrist detsembrini läbiviidav projekt kannab nime „Eesti keelt kõnelev Loksa“.
Projekti eesmärgiks on Loksa Lasteaia vene keelt kõnelevate 5-7.a lastele eesti keele omandamise toetamine, sobiva keelekeskkonna loomine eesti keele õppeks ning Eesti kultuuri tutvustamine, kaasates õpetajad ning lapsevanemad.

Projekti käigus planeeritakse järgmisi üritusi laste ja vanematega:

– Õppekäik aeda

– Väljasõit Kolgaküla talumuuseumisse

– Väljasõit Rocca Al Mare vabaõhumuuseumisse

– Mardi- ja kadripäeva tähistamine

– Rahvamängud lasteaia hoovis

– Käsitööring ja käsitööde näitus

Projekti lõpuks valmib kokkuvõttev film materjalidest, mis tegevuste käigus läbiviidud.

Tulemused, mida loodetakse projektiga saavutada:

· Lapsed on tundma õppinud Eesti ajalugu ja kultuuri. Lapsed tunnevad ära piltidelt esemeid ja rahvatähtpäevi, oskavad neid nimetada eesti keeles.

· Kontaktid eesti ja vene laste ja lapsevanemate vahel, aktiviseerub ühistegevus. Laste ja lapsevanemate omavaheline suhtlemine. Rohkem ühiseid ettevõtmisi.

· Eesti keele suhtlemisoskuse paranemine. Aktiivsem ja julgem osalemine eesti keelses suhtluses nii lasteaia tegevustes kui ka väljaspool.

· Väheneb eraldumine ja kõrvalejäämine Eesti ühiskonnaelust.

· Luuakse positiivne suhtumine teise rahvusrühma esindajatesse. Eesti ja vene rühmade vaheliste ühisürituste korraldamine.

· Ühe linna elanike suurenenud ühtekuuluvustunne.