Neljapäeval, 20.juunil, kutsub Harjumaa Muuseum kõiki Vanade oskuste neljapäevale. Üritus leiab aset kell 12-15.
Seekord õpetatakse kasevihtade tegemist, töövahendiks tuleb kaasa võtta nuga. Õpetajaks on Madis Notton Kopli-Madise talust.
Osalemistasu 2 eurot.
Täpsem info ka SIIT
Kontsert „Sa näed minu südame taha” toimub Kumu auditooriumis täna, 16.juunil kell 17.
Lehti Kostabi on nimi, mis on tuntud Eesti flamenco- ja mustlastantsu ringkonnas. Tänu Lehtile on mustlas-ja flamencotants ning mustlaslaul jõudnud paljude eestimaalaste südametesse.
Mustlasi sageli peljatakse, vahel on raske seda rahvust mõista. Samas mustlaskultuur lummab paljusid. Mustlasmuusika ja –tants toob aga eestlastest, välja tule, mis meie sees peidus on. Lehti Kostabi on loonud palju mustlas- ja flamecotantse. Iganädalaselt õpetab Lehti flamenco- ja mustlastantsu Tallinnas Kodulinna Majas, kus koguneb tema juhendatav tantsurühm Airoso. Lisaks õpetab Lehti Peeteli kiriku juures sealseid raskustesse sattunud lapsi. Lehti tantsutunnid ja hooajalised kursused teevad eriliseks seal valitsev hingus – ehedus, mustlaslik kirg, muusika ja tantsu läbitunnetamine. Lehti ei anna edasi vaid tantsu koreograafiat, vaid ta õpetab seda muusikat ja tantsu mõistma, annab aimu ka mustlaskeelest ja -hingest.
Lehti Kostabi 60.juubelikontserdil esinevad tema sõbrad ja õpilased nii Eestist kui Soomest.
Tallinnas 18.-20. septembril 2013 toimuv rahvusvaheline foorum on pühendatud muutuvale mere- ja rannikukultuurile
Läänemeremaade kultuuripärandi foorumid on eelnevalt toimunud Riias, Vilniuses, Helsingis ja Gdanskis.
Sel aastal Tallinnas toimuval foorumil käsitletakse mere- ja rannikukultuuri ajaloolisi ja tänaseid arengusuundi ning pärandi säilimise probleeme ja võimalusi, riikide poliitikat ning praktikat nende küsimuste lahendamisel. Kuidas kaitsta veealust kultuuripärandit? Titanic 100? Heeringas ja ühine kultuuripärand? Mudavannid ja rannikukultuur? Kõigile neile teemadele ja küsimustele otsivad foorumi avapäeval vastust oma ala eksperdid Prantsusmaalt, Ameerika Ühendriikidest, Šveitsist, Norrast, Hispaaniast ja Eestist.
Foorumi teisel päeval toimuvad sessioonid neljas teemaplokis: mere-ja rannikukultuur ja rekreatsiooniturism; traditsiooniline rannikukultuur ja pärandmaastik; pärand muuseumisse või säilitamiseks in situ; mereäärsed alad linnapildis.
Lisaks põnevatele ettekannetele ja aruteludele pakub V Läänemeremaade kultuuripärandi foorum kõigile osavõtjatele ka ekskursioone nii maal kui merel. Mereäärseid lugusid pajatatakse Tallinnas jalutuskäikudel Kultuurikilomeetril, Vabaõhumuuseumis ning väljasõidul Läänemaale. Kajakimatkal Tallinna lahel on huvilistel võimalik tutvuda linna rohkete sadamatega ja nautida merelt avanevat panoraami linnale.
Info ja registreerimine: www.tallinnforum.eu
Suvelavastus köök/keittiö lõpetas proovid Rakvere teatri koduses saalis ja kolis Võsu rannaklubisse.
Raändteatrile omaselt hakkas lavastust tutvustav Rakvere teatri suveköök samuti reisima. Alates kolmapäevast saab väliköögi võimalusi kasutada Tallinnas Telliskivi loomelinnakus, kuhu köök jääb üles 18. juunini. Külastajatele on kasutamiseks neli pliiti ning külmik, koha peal peaks leiduma ka paar panni ja potti. Rakvere teatri loomingulise köögi liikmeid näeb rändköögis toimetamas ja süüa pakkumas laupäeval, 15. juunil. Muul ajal on köök vabakasutuses.
Virumaal tegutseb köögitoimkond 11. juunil Käsmu Kaunitel Kontserditel.
Leia end Rakvere teatri köögist ning tule ja tee süüa!
Tallinnas 18.-20. septembril toimuv rahvusvaheline foorum on pühendatud muutuvale mere- ja rannikukultuurile.
Läänemeremaade kultuuripärandi foorumid on varem toimunud Riias, Vilniuses, Helsingis ja Gdanskis. Sel aastal Tallinnas toimuval foorumil käsitletakse mere- ja rannikukultuuri ajaloolisi ja praeguseid arengusuundi ning pärandi säilimise probleeme ja võimalusi, riikide poliitikat ning praktikat nende küsimuste lahendamisel. Kuidas kaitsta veealust kultuuripärandit? Titanic 100? Heeringas ja ühine kultuuripärand? Mudavannid ja rannikukultuur? Kõigile neile teemadele ja küsimustele otsivad foorumi avapäeval vastust oma ala eksperdid Prantsusmaalt, Ameerika Ühendriikidest, Šveitsist, Norrast, Hispaaniast ja Eestist.
Foorumi teisel päeval toimuvad sessioonid neljas teemaplokis: mere-ja rannikukultuur ja rekreatsiooniturism; traditsiooniline rannikukultuur ja pärandmaastik; pärand muuseumisse või säilitamiseks in situ; mereäärsed alad linnapildis.
Lisaks põnevatele ettekannetele ja aruteludele pakub V Läänemeremaade kultuuripärandi foorum kõigile osavõtjatele ka ekskursioone nii maal kui ka merel. Mereäärseid lugusid pajatatakse Tallinnas jalutuskäikudel Kultuurikilomeetril, Vabaõhumuuseumis ning väljasõidul Läänemaale. Kajakimatkal Tallinna lahel on huvilistel võimalik tutvuda linna rohkete sadamatega ja nautida merelt avanevat panoraami linnale.
Info ja registreerimine: www.tallinnforum.eu
Rahvusvaheline suvelavastus “köök/keittiö” lõpetas proovid Rakvere teatri koduses saalis ja kolis Võsu rannaklubisse, et valmistuda 21. juunil toimuvaks esietenduseks.
Suvehooaja täisväärtusliku alguse puhul peeti Rakvere teatri suveköögis koostöös Ööjooksuga maha ka vägev pidu, mida külastas rohkem kui 1000 inimest.
Lisaks köögitrupi kolimisele etenduspaika saatsime reisima ka peol ristsed saanud lavastust tutvustava suveköögi. Väliköögi võimalusi saab kasutada Tallinnas Telliskivi loomelinnakus, kuhu köök jääb üles 18. juunini ja Käsmus, kus saab kööki põigata 11-13 juuni. Külastajatele on kasutamiseks pliidid ning külmik, nõud tuleb üldjuhul endal kaasa võtta. Rakvere teatri loomingulise köögi liikmeid näeb rändköögis toimetamas ja süüa pakkumas laupäeval 15. juunil Telliskivi kirbuturul ja 11. juuni Käsmu Kaunitel Kontserditel. Muul ajal on köök vabakasutuses. Loe edasi: Rakvere teatri köögituur Tallinnas, Käsmus ja Võsul
Võitja puhul said määravaks pikaajaline keskkonnale soodsa põllumajanduse arendamine ja tootmine suurel pinnal.
Eestimaa Looduse Fond (ELF) selgitas sellel nädalal välja konkursi “Läänemeresõbralik põllumajandustootja 2013” järjekordse Eesti vooru võitja. Seekord pälvis žürii hinnangul esikoha Harjumaal Nissi vallas tegutsev maheettevõte Saidafarm OÜ, mille asutaja ja omanik on Eesti Põllumeeste Keskliidu president Juhan Särgava.
Konkurss on kaheosaline − esimese vooru ehk Eesti-sisese konkursi võitja pääseb rahvusvahelisse vooru, kus konkureerivad kõigi Läänemere maade kohalikud võitjad. Rahvusvaheline žürii valib terve Läänemere piirkonna parima, kes saab tiitli “Läänemeresõbralik põllumajandustootja 2013”.
Heiki Raudla, Maaleht / Maheklubi.ee
Täna toimub Tallinnas iga-aastane tervisedenduse konverents, mille teemaks tänavu on tõenduspõhisus ning tervisealase info usaldusväärsus.
Ühtlasi tähistatakse konverentsiga tervisedenduse kahekümnendat tegevusaastat Eestis. Sel aastal möödub 20 aastat Sotsiaalministeeriumisse rahvatervise osakonna moodustamisest ning 10 aastat Tervise Arengu Instituudi loomisest kolme asutuse – Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudi, Eesti Tervisekasvatuse Keskuse ning Rahvatervise- ja Sotsiaalkoolituse Keskuse, ühendamisel. Kahekümne aastaga on tervise edendamise valdkond Eestis oluliselt arenenud ja laienenud ning üha olulisem on tugineda teaduslike uurimuste andmetele ja oskus saadavat informatsiooni kriitiliselt hinnata.
Seetõttu keskenduvadki tänavuse tervisedenduse konverentsi „Toetades teadlikke valikuid“ ettekanded võimalustele kuidas erinevate erialade esindajad saavad inimesi kaasata ja aidata neil langetada oma tervise osas teadlikke otsuseid, tuginedes usaldusväärsetele, teaduslikel uurimustel põhinevatele allikatele. Näitame toitumise, sõltuvuste ennetamise ja vaimse tervise näidetel, kuidas eristada usaldusväärset infot mitteusaldusväärsest.
Tervisekirjaoskuse mõjust tervisele teeb ettekande professor Jürgen Pelikan Saksamaalt Ludwig Boltzmanni Instituudist. Ettekannetega esinevad lisaks Tervise Arengu Instituudi juhid, Haigekassa ning mitme ministeeriumi esindajad, samuti perearstid, teadlased ja psühholoogid.
Konverentsi korraldajad on Tervise Arengu Instituut, Eesti Haigekassa, Sotsiaalministeerium, Maailma Terviseorganisatsioon ja Eesti Tervisedenduse Ühing.
Konverents peetakse Tallinna Ülikooli Astra õppehoones (Narva mnt 29) ning see kestab kella 10.30–17.00. Täpse päevakava ja ülevaate esinejatest leiab Terviseinfo veebilehel.
Tallinna Laste Turvakeskuses saab igal aastal abi mitusada elu hammasrataste vahele jäänud last.
Nende heaoluks toimub heategevuslik ettevõtmine 10. juunil algusega kell 12.00 Tallinnas, Noblessneri kvartalis
Tallinna Laste Turvakeskus on laste hoolekandeasutus, kus pakutakse abi, kaitset ning tuge hoolitsuseta või ohtu sattunud lastele ja ka pereliikmetele, kuni nende elu edasise korraldamiseni. „Turvakeskus on ajutine kodu abivajavale lapsele,“ selgitab keskuse juht Priit Siig pressiteates.
„Meie jaoks on tähtis nii laste kui nende perede toetamine ja nõustamine, sotsiaalse toimetulekuvõime taastamine.“
Igal aastal saab Nõmme tee ja Lilleküla keskusest kokku abi ligi kakssada 3-17 aastast vanemliku hoolitsuseta või muul moel abi vajavat last. „Iga laps on väärtuslik, tema mure ei oota, ta vajab abi kohe!“ on Siig veendunud ning lisab: “Selleks, et abivajajat märgata ja aidata, ei pea olema lastekaitsetöötaja või erialaspetsialist.”
Tallinna Laste Turvakeskuse asukatele pühendatud preemiapeo teoks saamises löövad kaasa Cafe Noblessner, Sailinvest, Bagjump Activity Center, Olde Hansa, Couleur Caramel, Dermoshop, Viljade Maailm ja
Jumestusjutud.
Tallinna Laste Turvakeskuse pidu toimub Noblessneri kvartalis (Tööstuse 48), mere ääres
Esmaspäeval, 10. juunil algusega kl 12.00
Heasoovlikud huvilised on teretulnud.
Palume turvakeskuse lastest nende privaatsuse hoidmiseks mitte pilte avaldada.
Esmaspäeval, 03. juunil kell 15:00 andsid Rotermanni Prooviveskis (US Art kunstigalerii, Roseni 8) sotsiaalminister Taavi Rõivas, Heategevusfondi Dharma juhatuse liige Malle Eenmaa ja MTÜ Lastekaitse Liit president Loone 
Ots üle klaasist tänumeened Heategija 2013 laureaatidele.
Heategija 2013 algatuse kutsusid ellu Heategevusfond Dharma ja MTÜ Lastekaitse Liit. Aprilli lõpust mai alguseni sai üle Eesti teavitada neist inimestest, kes panustavad igapäevaselt laste heaolusse – nii neist, kes täidavad oma tööülesandeid erilise innu ja südamlikkusega kui ka neist, kes teevad häid tegusid oma vabast ajast muude tegevuste kõrvalt. Kahe nädala jooksul laekus 46 laureaati, kellest Heategevusfond Dharma, MTÜ Lastekaitse Liit ja Sotsiaalministeerium valisid välja kümme silmapaistvamat.
Sotsiaalminister Taavi Rõivas ütles tänumeeneid üle andes, et tal on väga hea meel nähes nii palju heategijaid. „Tänu nendele inimestele oleme me ühiskonnana tugevamad,“ rõhutas Rõivas.
Heategevusfond Dharma asutaja Urmas Sõõrumaa rääkkis tunnustuse vajalikkusest: “Majanduskriisis on kõige rohkem kannatanud lapsed ja sellepärast oleme oma heategevusfondis võtnud südameasjaks nende abistamise. Teeme seda koostöös inimestega, kes üle kogu Eesti märkavad ja aitavad lapsi, kuid keda kahjuks selle eest veel piisavalt ei tunnustata.”
Ka Lastekaitse Liidu president Loone Otsa sõnul on inimestes palju headust, mida teada ja märgata – on ju panus laste heaks panus tugevasse ja turvalisse tulevikku. “See on igaühele võimalus ja meie kõigi vaba valik, mida aga saab ja tuleb järjepidevalt ühiskonnas väärtusena kasvatada,” ütles Loone Ots.
Heategija 2013 laureaadid:
Inge Ojala-Pihlaja
Antti Lääts
Desiree Reva
Svetlana Podtsepajeva
Gert Tiivas
Merle Paat
Iivi Kallaste
Helga Kamõšnikova
Mare Kangur
Jane Snaith
Tänumeened kujundasid Laura Tärn ja Marko Pikkat.
Erametsakeskus kutsub kõiki huvilisi 13. ja 14. juunil toimuvatele koolitustele Tallinnas ja Tartus. Teemad: metsaseadus, jahiseadus ja selle praktiline rakendamine ning ulukikahjustuste ennetamise võimalused. Palume edastada kutse kõigile võimalikele huvilistele.
Koolitus on tasuta ja toimub Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel.
Koolituspäevade kava:
Tallinn 13.06, KUMU auditoorium
15:00-15:45 Uus metsaseadus ja metsa majandamise eeskiri / Marku Lamp
15:45-16:45 Uus jahiseadus / Andres Talijärv
16:45-17:15 Kohvipaus
17:15-18:15 Ulukikahjustused metsas ja nende ennetamise võimalused / esineja selgitamisel
18:15-19:00 Jahiseaduse praktiline rakendamine / Taavi Ehrpais
Tartu 14.06, Atlantise konverentsiruum
13:00-13:45 Uus metsaseadus ja metsa majandamise eeskiri / Marku Lamp
13:45-14:45 Uus jahiseadus / Andres Talijärv
14:45-15:15 Kohvipaus
15:15-16:15 Ulukikahjustused metsas ja nende ennetamise võimalused / Jüri Tõnisson
16:15-17:00 Jahiseaduse praktiline rakendamine / Olavi Udam
Lisainfo: Kaiko Kell, kaiko.kell@eramets.ee või Priit Jõeäär, priit.joeaar@eramets.ee, tel 683 60 67.
Kolmel varasuvisel õhtul, kolmes vanas lossis saab nautida haruldase ja ainulaadse hang’i maagilist kõla. 5. 7. ja 8. juunil vastavalt siis Viljandi Kaevumäel, Haapsalu linnuse väikeses hoovis ja Padise kloostris viivad Hang Massive ja Storia koos sõpradega sind kaasakiskuvale rännakule läbi rütmide ja helide.
Sügisel Padise kloostris täismajale antud kontserdi ”Ühe lossi hääled …” esinejad on tagasi Eestis uue ja täiustatud kavaga. Hang Massive (UK/SWE) moodustavad aastal 2010 koos Hang’i mängma asunud Danny Cudd ja Markus Johansson. Nende lugu ”Once again” on nüüdseks kogunud Youtube’s pea 3 miljonit vaatajat. Lisaks hang’ile on seekord neil kaasas ka cajon ja jembe. Storia(UK) ehk Victoria Grebezs ühendab hangi hüpnootilised meloodiad ja taevalikuna kõlava vokaali muinasjutuliseks elamuseks. Victoria on üks väheseid hang’i mängivaid lauljad maailmas. Kogu muusikaelamuse aitavad põnevamaks muuta veel Peter Wickström(SWE) vokaali ja kitarriga, J Rokka(UK) tšellol ja Craig Rainbo Ninja(UK).
Hang, välimuselt ”ufogrilli” meenutav instrument on aastal 2000 Šveitsis Bernis ühe abielupaari poolt loodud metallist löökpill. Kõik hang’id valmistatakse siiani käsitsi ning selle tellimisjärjekord ulatub aastatesse. Hang’i mängitakse seda põlvedel hoides kätega ning erinevalt trummist võib liiga tugev ”löömine” selle heli moonutada.
Kontserdite algus igal pool kell 20, uksed avatakse tund enne algust. Kestvus üle 3 tunni. Piletid mai lõpuni soodushinnaga Piletilevi müügikohtades üle Eesti.
Lilleoru avatud uste päev toimub laupäeval, 1. juunil 2013 – esimese 20 aasta lõpus ja uue AVATUD keskuse alguses. Tule tutvu, omanda häid asju, osale õpitubades ja kahel ekskursioonil, istuta väeringi puu, kuula muusikat ning tunne ennast mõnusalt!
Õhtu lõpetab toetuskontsert uue hoone heaks. Kaushalya, Aleksander ja Paavo retromantilist helikeelt esindavast ansamblist Jagaspace täidavad ruumi põhjamaise selguse ja sooja idamaise hõnguga. Spontaanset tantsu veavad eest Aigi Vahing ja Kristina Paskevicius, lauluväge võimendab Lilleoru koor “Om nagu om”.
Avatud uste päev on tasuta. Õhtuse toetuskontserdi soovituslik annetus: 10 eurot.
“Alla 50 000 ei tee ma midagi!”
2.juunil avavad Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala tudengid Tallinna Ülikooli Astra maja aatriumis näituse ‘’Alla 50 000 ei tee ma midagi!’’. Näitusel on esitatud Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala tudengite läbilõige õpingute jooksul tehtud töödest. Noored ehtekunstnikud mõtisklevad selle üle, mis läbi ja mis hetkel muutuvad nende teosed väärtuslikuks. Oma loomingus on nad kalliks pidanud ka igapäevaseid materjale. Looma on neid tõuganud usk oma ideede jõusse. Hind selgub hiljem.Eksponeeritud on kontseptuaalne ehe ja sepis. Tööd varieeruvad nii oma suuruses kui ka materjalis – puidust metallini, plastikust luuni.
Skulpturaalsete kompositsioonidega astuvad üles Siim Kuusemäe, Liis Tamm ja Hanna Laur, oma ehteid näitavad Kairin Koovit, Ruta Petronyte, Anneli Oppar, Triin Pukk, Maria Kadarpik, Darja Popolitova.
Ehte- ja sepakunsti eriala tudengite lõpunäitus on avatud: 6.- 19.juunini kell 10 – 18 Tallinna Ülikooli Astra maja aatriumis, Narva mnt 2.
TÄHELEPANU! SIHITAKSE!
Suvehaku Tallinnas on palju värsket ehet ja sepist: 22.mail avavad Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala tudengid Teatris NO99 ehtenäituse “SIHT THIS”. Kas nad saavad pihta sellele, mida sihtisid?
Juba ammustest aegadest on teada, et eesmärgi kinnipüüdmiseks on parimad vahendid kujutlusvõime ja motivatsioon. Veel peetakse kasulikuks töötada välja tugev kontseptsioon, mis tegevat sihtimise kergemaks. Just neid põhimõtteid on järginud EKA ehte- ja sepakunsti eriala II kursuse tudengid Elis Ilves, Getter Ziugand, Helen Kristi Loo, Triin Kukk, Hannes Tõnuri ja Miikael Danieljants. Noored sihtisid ja tulistasid, igaüks hoolikalt valitud eesmärgi suunas. Kes millele pihta sai, näeb kohapeal.
Ehtenäitus “SIHT THIS” on avatud 27.– 31.maini kell 12–16 ja 3.– 7. juunini kell 12–18 Teatris NO99, Sakala 3, Tallinn.
Lisainfo: facebook.com/
Tõhelgi külaselts ja Permaklubi Tallinn kutsuvad laupäeval, 26. mail kell 12 Raasiku valda Tõhelgi külla Harjumaal jätkuloomise- ja permakultuuriteemalisele kuhikpeenra töötuppa.
Kuhik- (või kõrg-) peenar on oma olemuselt oksahunnik, millele on kuhjatud viljakat mulda, komposti ja põhku. Tänu oma ehitusele hoiab kõrgpeenar hästi niiskust ning on peaaegu hooldus- ja kastmisvaba. Töötoas õpitakse kõrgpeenra meisterdamist loodusest saadavate vahenditega: mahalangenud puutüved, oksad, lehed, kompostmuld jne. Kuhikpeenra erinevatesse nurkadesse istutatakse ja külvatakse söödavaid taimi vastavalt nende vajadustele (niiskus, valgus, ruum jne). Hiljem on igal osalejal võimalus sarnast peenart koduaias meisterdada.
Selles, et kuhikpeenras taimed tõpoolest kasvama hakkavad, saab veenduda klikates lingile: http://www.youtube.com/watch?v=YVeQyka_0ZQ
Töötoas tehakse ka väike põhukartulimaa, kus pannakse kartuli küll maha, kuid kaetakse mulla asemel põhuga. Sügisesel permaklubi kohtumisel on võimalus saada tagasisidet selle kohta, kas ja kuidas kartul põhus kasvas.
Peenra rajamise vägesid juhib nõu ja jõuga Kristel Saage, kes on läbinud permakultuuriteemalised kursused ning katsetanud aastaid permakultuuriga oma koduaias.
Loe edasi: Tõhelgi küla kutsub permakultuuri töötuppa
kuhikpeenra rajamist õppima
Kolmel varasuvisel õhtul kolmes vanas lossis saab nautida haruldase ja ainulaadse hangi maagilist kõla. 5., 7. ja 8. juunil Viljandi Kaevumäel, Haapsalu linnuse väikeses hoovis ja Padise kloostris viivad Hang Massive ja Storia koos sõpradega kaasakiskuvale rännakule läbi rütmide ja helide.
Sügisel Padise kloostris täismajale antud kontserdi ”Ühe lossi hääled …” esinejad on tagasi Eestis uue ja täiustatud kavaga. Hang Massive’i (UK/SWE) moodustavad aastal 2010 üheskoos Hang’i mängima asunud Danny Cudd ja Markus Johansson. Nende lugu ”Once again” on nüüdseks kogunud Youtube’is ligi kolm miljonit vaatajat. Peale hangi on seekord neil kaasas ka cajon ja jembe. Storia (UK) ehk Victoria Grebezs ühendab hangi hüpnootilised meloodiad ja taevalikuna kõlava vokaali muinasjutuliseks elamuseks. Victoria on üks väheseid hangi mängivaid lauljad maailmas. Kogu muusikaelamuse aitavad põnevamaks muuta veel Peter Wickström (SWE) vokaali ja kitarriga, J Rokka (UK) tšellol ja Craig Rainbo Ninja (UK).
Hang, välimuselt ”ufogrilli” meenutav instrument, on aastal 2000 Šveitsis Bernis ühe abielupaari poolt loodud metallist löökpill. Kõik hangid valmistatakse siiani käsitsi ning selle tellimisjärjekord ulatub aastatesse. Hangi mängitakse põlvedel hoides kätega ning erinevalt trummist võib liiga tugev ”löömine” selle heli moonutada.
Kontserdi algus on igal pool kell 20, uksed avatakse tund enne algust. Kestus üle kolme tunni. Piletid on saadaval mai lõpuni soodushinnaga Piletilevi müügikohtades üle Eesti.
Täiendav info sündmuste kohta Piletilevis – http://www.piletilevi.ee/est/
Facebookis – https://www.facebook.com/
Alates laupäevast, 25. maist esitab rahvakunstiselts Leigarid igal laupäeval ja pühapäeval vabaõhumuuseumis Rocca al Mares ehedat eesti rahvatantsu ja -laulu.
Leigarite esinemine koosneb tantsudest, lauludest ja elavas esituses pillilugudest. Alati on kavas tantse ja mänge, mida saab kaasa teha ka publik. Sel aastal, mis on Eestis nimetatud kultuuripärandi aastaks, saab neil eheda rahvatantsu ja -lauluga täidetud hommikutel olema eriline tähendus.
Leigarid on endale eesmärgiks seadnud hoida elus eestlaste vanu traditsioone, tantsides ja lauldes neid lugusid, mis meie vana- ja vanavanavanematele armsad olid. Omaaegsed seltskonnatantsud, kalendri- ja muude tavadega seotud laulud ning mängud jõuavad publiku ette peaaegu samal kujul, nagu folkloristid need kunagi kirja panid.
Igal suvel muuseumi külastajate seas populaarseks kujunenud tantsuhommikud on kestnud katkematu traditsioonina juba üle 40 aasta. Ehe rahvatants ja -laul on toonud kohale nii Eestiga tutvuma tulnud turiste kui ka traditsioonidest või lihtsalt meeldivast ajaviitest huvitatud kaasmaalasi.
Leigarid esinevad vabaõhumuuseumis Rocca al Mares alates 25. maist kuni 1. septembrini igal laupäeval ja pühapäeval kell 11.00. Esinemiskoht on Sassi-Jaani talu õu muuseumi peavärava lähedal. Kontsert on tasuta, vaatama pääseb muuseumi sissepääsupiletiga.
Kuidas üks Leigarite tantsu- ja lauluhommik välja näeb, saab näha siin.
Samsung Estonian Cup rattamaratonide sarja teise etapi võitis ülekaalukalt Erki Pütsep, kes edestas mullust üldvõitjat Caspar Austat ja käesoleva aasta punktiarvestuse liidrit Alges Maasikmetsa nelja minutiga. Kokku osales 16. Tallinna Rattamaratonil 1503 ratturit.
Ligi 30-kraadises kuumuses peetud Tallinna Rattamaratoni 59 kilomeetrisele põhidistantsile startis 1062 ratturit. Kõrvemaale omaselt oli rada vaheldusrikas ning tänu eelmisel päeval sadanud vihmale, oli ka tolmu vähem, mis tegi raja väga kiireks.
Premium7 vahefinišis Pukimäe tõusul, maratoniraja 17-ndal kilomeetril, noppis aktiivsuspunktid sarja möödunud aasta võitja Caspar Austa, Alges Maasikmetsa ja Erki Pütsepa ees. Sellele järgnenud kiiretel kruusasirgetel ja metsateedel näitas oma võimu Alpha Baltic-Unitymarathons maanteeproff Erki Pütsep, kes kodustel maastikurattavõistlustel kaitseb Fixus Sport võistkonna värve. Pütsep alustas raja laugel osal 40-kilomeetri pikkust soolsõitu ning vahe jälitajatega kasvas kiirelt mitmele minutile. Seda, et “Püta” kiirus oli täna teisest klassist, näitas ka raja 46-ndal kilomeetril Venemäel asunud Hansgrohe kiirenduslõik, kus liidrina üksi pedaalinud Pütsep tegi selgelt päeva parima aja.
Pärast finišit tunnistas võitja, et on vigastuse järgselt saanud vähem treenida kui tavaliselt. “Viimase nädala jooksul olen aga teinud 1000 km mahutreeningut,” kommenteeris Erki Pütsep. “Enne otsustavat äraminekut tegin juhtgrupis paar kiiremat lõiku, et näha kuidas konkurendid reageerivad – tundus, et on põhjust proovida eest ära sõita ja nii see edumaa kasvas,” sõnas ta. Loe edasi: Erki Pütsep tegi Tallinna Rattamaratonil võimsa soolosõidu
Samsung Estonian Cup rattamaratonide sarja teisele etapile – 16. Tallinna rattamaratonile on registreerunud 1702 ratturit. Kõrvemaa Matka- ja Spordikeskusesse on seega eeloleval pühapäeval, koos Balbiino lastesõitude osalejatega, oodata rohkem kui 2000 suurt ja väikest ratturit.
Sel nädalavahetusel toimub viiendat korda asumifestival „Kalamaja päevad“.
Üritus ühendab endas kogukondliku kokkusaamise, mitmekülgse kultuuriprogrammi ning võimaluse tutvuda Kalamajas tegutsevate ühenduste ja ettevõtetega.
Vana-Kalamaja ja Kotzebue tänava ristumispaigas on festivali plats, kus toimub suur vabaõhulaat. Kalma sauna hoovi püstitatud laval esinevad artistid ning ligi 20 Kalamaja eramaja hoovis saab maitsta toitu. Samuti osalevad festivaliprogrammis mitmed Kalamaja organisatsioonid ja ettevõtted, korraldades sel nädalavahetusel erinevaid näitusi, loenguid, kontserte, töötubasid ja palju muud põnevat.
18. mail kogunevad Kalamaja seeniorid Teoteatrisse, et arutleda Kalamaja tänavate ja liikumisruumi üle. 19. mail toimub Kalamaja põhikooli hoovis asumitevaheline võrkpalliturniir ning Linnahalli eest algav jalgrattamatk.
Kalamaja päevade eesmärgiks on lähendada kogukonna elanikke, tuues nad tänavatele koos meeldivalt aega veetma. Festivali korraldavad mitukümmend vabatahtlikku Kalamaja elanikku ja organisatsiooni, sealhulgas MTÜ Telliskivi Selts, MTÜ Meie Kalamaja, MTÜ Loomikud, Kalju kogudus, Teoteater, Kalamaja põhikool, Kalamaja raamatukogu, Lastemuuseum ja paljud teised.
Lisainfo:
Asumifestival Kalamaja päevad 2013
Kõigil huvilistel on Kultuurikatla aias võimalus rentida suvehooajal tasuta jalgrattaid. MTÜ Nabanemi eestvedamisel saab tasuta rentida politsei poolt kohalikule omavalitsusele antud leiurattad, mis on muudetud turvaliseks ning linnapildis hästi nähtavaks. Lisaks jalgratta rentimisele on võimalik muuta oma ratas isikupäraseks ning võtta osa ratta remontimise ja hooldamise töötubadest. Samuti korraldatakse juunis-juulis lastele ühiseid väljasõite mere äärde.
Projekti eesmärk on tervisliku ja loodussõbralikku elustiili läbi edendamine läbi spordi, värske õhu ja linnaruumi avastamise. Lisaks rõhutatakse rataste registreerimise ning märgistamise vajadusele.
Rattaid saab laenutada Kultuurikatla aia (Kalasadama 6) hoovis isikut tõendava dokumendi alusel.
Näitusel eksponeeritakse 250 sorti säntpooliaid ja 20 liiki vahalilli.
Säntpooliat (Saintpaulia) või paulikest kutsutakse rahvapäraselt varjukannikeseks ja aafrika kannikeseks. Looduslikult kasvavad säntpooliad Keenia ja Tansaania niisketes varjulistes rannikumetsades ning tänapäeval kasvatatakse rohkem kui 2000 erinevat sorti säntpooliaid.
Näituse ajal on võimalik ka osta haruldasi säntpooliasorte.
Täpsemalt saab säntpooliate kohta lugeda ka Tallinna Botaanikaaia kodulehel
Eesti Akvarellistide Ühenduse 55. aastapäeva tähistav akvarellinäitus “Värvilised leheküljed” avatakse Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis ja galeriis neljapäeval, 9. mail kell 16.
Eesti Akvarellistide Ühendus oma 40 liikmega on elav ja tegus näituste korraldaja nii kodumaal kui ka väljaspool Eestit. Nagu viimastel aastatel tavaks olnud, esinevad koos ühenduse liikmetega (Christel Allik, Tiia Elken, Sandra Jõgeva, Malle Leis, Ülle Meister, Tiiu Pallo-Vaik, Rein Mägar, Mall Paris, Illimar Paul, Toomas Rein, Mari Roosvalt, Marje Üksine jt.) ka kutsutud külalistena tuntud kunstnikud ja kunstiüliõpilased (Albert Gulk, Eero Ijavoinen, Orest Kormašov, Ilmar Kruusamägi, Krista Laos, Gennadi Lapin, Leo Lapin, Enno Ootsing, Saima Randjärv, Martin Saar, Kadri Toom jt.).
Žürii liikmed valisid suurele näitusele 57 kunstniku teosed, mis esindavad akvarellmaali eri väljundeid. Kuna teemavalik oli vaba, võib näitusel näha urbanistlikke linnavaateid, loodusmaale, animalistikat, floristide töid ning abstraktseid kompositsioone ja kontseptualismi.Võib nautida klassikalisele akvarellile iseloomulikku poeetilist voolavat tehnikat, toonide läbipaistvaid kihistusi paberil, klassikalisi lillemaale, loodusvaateist tuletatud elegantseid kompositsioone ja üksikuid kuivtehnikas teostatud arhitektuurseid vaateid.
Vees lahustuv pigment paberil annab tundliku ja kiire võimaluse jäädvustada koheselt mõnd ideed, seisundit või fantaasiat ja see võimalus on tavaliselt värviline. Tõsiseltvõetav tulemus lähtub eelkõige iga kunstniku individuaalsest olemusest ja esmapilgul lihtsana näiva tehnika valdamisest. Akvarell on üha olnud Eesti kunstnike seas populaarne.
55 aastat tagasi, 1958. aasta sügisel avati Tallinna Kunstihoones esimene vaid eesti akvarellmaalide näitus. Esimeseks rahvuslikuks akvarellistiks tuleb küll pidada Johann Kölerit, ent XX sajandi keskel tuli okupeeritud Eestis mõnigi traditsioon uuesti ausse tõsta. Tollased silmapaistvad kunstnikud Märt Bormeister, Aleksander Pilar, Karl Burman, Lydia Mei, Margareta Fuks ja teised, kes tõid akvarellmaali taas kõrgtasemel eesti kunstimaastikule, on tänaseks lahkunud. Esimesel akvarellinäitusel osalenud kunstnikest on meiega Siima Škop ning Valli Lember-Bogatkina, kes osaleb ka näitusel.
Näituse on kujundanud Mall Paris, Marje Üksine, Mari Roosvalt ja Tiiu Pallo-Vaik. Näitus on avatud 4. juunini.
Kristiina Ehini “Paleontoloogi päevaraamat” räägib kiiresti muutuvas ajas kasvavast Rapla tüdrukust, kes oma kasvukeskkonnast juuri leidmata hakkab neid kirglikult otsima eelajaloost, kaevates muuhulgas üles ema porgandipeenra. Romaan koosneb isiklikku laadi mälupiltidest, kuid perepärimuse kaudu ulatub autor ka oma sünnieelsesse aega. Eelajalugu, lähiminevik ja olevik põimuvad kokku üheks kirevaks tervikuks, samamoodi põimuvad teoses proosa ja luule.
Raamatu autor, toimetaja ja kirjastaja meenutavad teose sünnilugu lähemalt siin.
Lähemate nädalate jooksul on võimalik kunagise porgandipeenra-paleontoloogi ja tema raamatuga kohtuda kolmes linnas.
Teisipäeval, 8. mail kell 21 on esitlus Tartu Loomemajanduskeskuse saalis (Kalevi 17), pärast seda on kõik oodatud kõrvalmajja (Kalevi 13), kus Kristiina Ehin avab oma Kirjanduskambri.
Reedel, 17. mail kell 17 esitletakse raamatut Tallinnas Viru keskuses Rahva Raamatu poes, autoriga vestleb raamatu kirjastaja Epp Petrone.
Viljandis tutvustab autor raamatut neljapäeval, 23. mail kell 19 Värske Loomingu Salongi, Pikk 9 maja ees (vihma korral Kondase keskuses, Pikk 8) ning reedel, 24. mail kell 17 Viljandis Arkaadia aias.
Tutvu raamatuga ja loe katkendeid siit.
