Harjumaa

Kunstirestoran Art Priori kutsub jääkarusid toetavale õhtusöögile

Juba pikemat aega on murepunktiks olnud teadmine, et Tallinna Loomaaia jääkarudel on oma ruumides kitsas ja et need inimesed, kes põhjameredele ei pääse, saaksid ka edaspidi neid ilusaid loomi näha, on valgekarvalistele hiidmõmmikutele uut kodu vaja. Seepärast korraldavad jääkarude abistamise initsiaatorid koos kunstirestoraniga Art Priori 18. novembril õhtusöögi jääkarude toetuseks, et antud probleemi tõsidust taas päevavalgele tuua.

Üritus on tutvustava iseloomuga

Projekti eestvedaja Veronika Padar ütleb, et õhtusöögil tahetakse Eestimaa inimestele tutvustada võimalusi uue polaariumi rajamise toetamiseks, panna neid kaasa mõtlema, eelkõige aga tahetakse ühiskonda loomaaia jääkarude probleemist laiemalt teavitada. Tuntud skulptor Tauno Kangro valmistab ürituseks jaoks ka jääkaruskulptuuri, mis müüakse maha enampakkumisel, raha läheb mõistagi polaariumi rajamise tarvis. Õhtul esineb ja tundud meteoroloog, polaaruurija ja teadusfotograaf Timo Palo.

Ootame kokkutulnutelt projekti edukaks realiseerimiseks häid ideid ja nõuandeid.

Projekt “Jääkaru uus kodu” sai alguse septembris 2012. aastal eraisikute initsiatiivil ning läbi viidi mitmeid üritusi, meediakajastusi ja kampaaniaid. Annetusrahadega õnnestus koostada eelprojekt, kus abiks olid Innopolise arhitektid. Tänaseks päevaks on projekti algatajatel valminud polaariumist ka makett, mida tutvustati ka sellel suvel Kaubandustööstuskoja üritusel. Korduvalt on pöördutud abi saamiseks ka Euroopa Liidu fondide poole, kuid paraku ei ole leitud seda õiget meedet, mis vastaks antud projekti kriteeriumitele.

Loe edasi: Kunstirestoran Art Priori kutsub jääkarusid toetavale õhtusöögile

Hingedeaeg ja isadepäev kaunimates mõisates

Kontserdiagentuur Corelli Music tähistab kaunimates mõisates 31. oktoobrist kuni 2. novembrini hingedeaega ja isadepäeva. On ju neist paljud, keda hingedeajal mälestame, just meie esiisad ning laval on tänased isad. Meeleolukad kontserdid sarjas “Mõisaromantika” kannavad seekord nime “Trubaduuride laul”. Hubased muusikasalongid koos säravate muusikute ja ajaloohõngulise interjööriga ootavad erinevates Maarjamaa mõisates, tuues kaunid kontserdid kodu lähedale ka suurematest linnadest kaugel elavatele inimestele.

Hingedeaeg on meie esiisadele olnud väga oluline. Pikkadel pimedatel sügisõhtutel, kui suvised tööd tehtud ning saak salves, on ikka mõeldud elu ajalikkusele ning tuletatud meelde neid armsaid inimesi, kes meie hulgast on lahkunud. Folklorist Marju Kõivupuu: “Hingede aeg on mälestusküünalde süütamise ja esivanematest lugude jutustamise aeg. Esivanemate kultuuriruumist tuttavasse hingedeaega jääb Eestis suhteliselt uudse tavana ka isadepäeva tähistamine, antakse välja auväärne aasta isa tiitel. 1990ndatel võtsime Euroopa ja anglo-ameerika kultuuriruumist üle ka halloweeni, kuid mis (nagu paljud teisedki kalendritähtpäevad) on koos inimestega ajas ja ruumis rännates muutunud meelahutuslikus lastepühaks. Meile eestlastele hingede aeg on aeg, kui oleme koos oma lähedastega nii siin- kui sealpoolsuses. Hoiame oma lähedasi, kui nad on meiega ja meenutame neid, kui nad meid hulgast lahkunud.”

Loe edasi: Hingedeaeg ja isadepäev kaunimates mõisates

Robert Kiyosaki kohtub esmaspäeval lugejatega Solarise Apollos

Esmaspäeval, 26. oktoobril kell 19.00 kohtub maailmakuulus “Rikas isa, vaene isa” autor Robert Kiyosaki Solarise keskuse Apollos lugejatega ja selgitab enda prognoosi, et 2016. aastal tabab maailma seni suurim majanduskriis. Teisipäeval esineb ta Tallinnas toimuval Wealth Forumil, kus lisaks Kiyosakile astuvad üles mitmed üle maailma tuntud spetsialistid ja kõneisikud.

Kiyosaki, kes on kirjutanud enam kui 30 teost, mida on üle maailma müüdud üle 35 miljoni koopia, arutleb Apollos maailma majanduse olukorra üle ja selgitab huvilistele enda prognoosi, et 2016. aastal tabab maailma seni suurim majanduskriis.

Maailmakuulus autor vastab lugejate küsimustele ja annab parima küsimuse autorile autasuks enda uue eestikeelse raamatu “Uus võimalus. Sinu rahale, sinu elule ja meie maailmale” , mis on 19. Eesti keelde tõlgitud Kiyosaki raamat.

Vestlust Robert Kiyosakiga tõlgib kuulajatele Nelly Orissaar.

Kohtumine Robert Kiyosakiga on tasuta!

Loe edasi:

Aldo Kals peab vajalikuks piirilepingu selgitamist naabritele

Neljapäeval, 22. oktoobril toimus Tallinnas Vabaduse väljakul Miina Hindi korraldatud uue piirilepingu vastane üritus, kus kõneles ajaloolane ja filosoofiadoktor Aldo Kals.

Vabariigi Presidendi Kantselei riiginõukogu saali seina kaunistab vapivaip, millel näeb suurt Eesti Vabariigi vappi ja üheteistkümne maakonna vappi, kuna just nõndapalju neid esimesel iseseisvuse ajal oli Foto Urmas Saard — Vabariigi Presidendi Kantselei riiginõukogu saali seina kaunistab vapivaip, millel näeb suurt Eesti Vabariigi vappi ja üheteistkümne maakonna vappi, kuna just nõndapalju neid esimesel iseseisvuse ajal oli. Nüüd on 15 maakonda, kuid puudub Petserimaa. Fotol osa vaibast Petserimaa vapiga. Foto: Urmas Saard

Aldo Kals (IRL) toetas kodaniku algatusel toimunud kõnekoosolekut, mis seisab vastu praegusel kujul ratifitseerimist ootavale piirilepingule. Ta leiab, et meie riigi paljudele poliitikutele on tundmatud Eesti ajalugu ja maateadus: „Esiteks – Petseri maakond ja Ingerimaa Narva, Piiri ja Raja vald on Eesti Vabariigi lahutamatud osad; teiseks – Petseri linn on Eesti Vabariigi maakonna keskus; kolmandaks – valdav osa Petserimaa eestlasi on setod, eesti rahva etniline osa; neljandaks – setod kõnelevad eesti keele murrakut,“ pidades nimetatud alade loovutamist põhiseaduse vastaseks tegevuseks.

„Eesti Vabariik taastati õigusliku järjepidevuse alusel. See tähendab taastamist kõiges, kaasa arvatud riigipiir ja territoorium. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu tühistas juba 12. septembril 1991 kõik Eesti NSV Ülemnõukogu õigusaktid, mis käsitlesid piirimuudatusi. Venemaa Föderatsiooniga algasid läbirääkimised Tartu rahulepingujärgse piiri taastamiseks. Sellele tuli aga järsk lõpp 1994. aastal,“ selgitas Kals, kelle hinnangul ollakse jõudnud Idamaa valitseja Hammurapi (surnud umbes 1750 eKr, toimetaja märkus) aegadest ennekuulmatu piirilepingu sõlmimiseni, mille üks osapool saab kõik, teine aga mitte midagi. Kals peab targemaks uuest piirilepingust loobuda ja selle asemel Jaapani Keisririigi eeskujul nõuda oma maid ja varasid tagasi.

Kõneleja nõustub Toomas Varraku hinnanguga, mille kohaselt tuleb lugeda „uue piirilepingu sõlmimist poliitiliselt lühinägelikuks, põhiseadusega vastuolus olevaks, riikliku järjepidevuse põhimõtet kahjustavaks ning Eesti kodanike huvisid ignoreerivaks ning riiklikku eneseväärikust alandavaks“. Kokkuvõtvalt ütleb Kals, et ÜRO poolt tunnustatud ja kehtiv piirileping aastast 1920 on juba olemas. „On ainult vaja see naabrile selgeks teha.“

__________________________________________________________________

Vikipeedia andmeil on Aldo Kals sündinud Pärnumaal Halinga vallas. Ta on õppinud Pärnu-Jaagupi Keskkoolis, Tartu Emajõe koolis, Tartu Ülikooli ajaloo osakonnas, kaitsnud ajalookandidaadi ja filosoofiadoktori kraadi. Töötanud Tartu Ülikooli sotsioloogia laboratooriumi ja NSV Liidu ajaloo kateedri nooremteadurina, Eesti Looduskaitse Seltsis, TÜ nägemise tervishoiu laboratooriumi vanemteadurina, olnud aastast 1983 Eesti Pimedate Muuseumi juhataja, aastast 1996 Tartu Nägemisvaegurite Arenduskeskuse juhataja. Tähistanud koos kujur Ado Kochi ja Pärnu-Jaagupi Muinsuskaitse Seltsiga 25 haua- ja mälestuskivi. Tunnustused: Pärnumaa Vapimärk, Halinga valla aukodanik, Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk, Tartu Kultuurkapitali loominguline stipendium, Aasta isa 2013.

Urmas Saard

Rahvusraamatukogu Kultuurinädal pakub üle 30 tasuta ürituse

26.−30. oktoobrini toimub Eesti Rahvusraamatukogus esmakordselt Kultuurinädal, kus saab võtta osa enam kui kolmekümnest tasuta kultuuriüritusest ja tutvuda unikaalse hoone nende aladega, kuhu iga päev ei pääse.

Raamatutest, lugemisest ja kirjandusest on teiste seas kutsutud kõnelema Linnar Priimägi, David Vseviov, Asko Künnap, Mihhail Lotman, Leelo Tungal, Kadri Hinrikus, Sveta Grigorjeva ja Tiina-Ann Kirss.

Muusikaloengutel heidavad Rahvusraamatukogu helikogudesse värske pilgu Vaiko Eplik, Tõnis Kahu, Siim Nestor, Timo Steiner ja Peeter Volkonski.

Pisemad külastajad on oodatud värskelt avatud 5. korruse lastealasse töötubadesse ja kohtumistele lastekirjanikega. Viis päeva kestva Kultuurinädala loengutel, seminaridel, aruteludel võetakse jutuks ka kunst, plakatid, arhitektuur ja poliitika. Ekskursioonidel saab tutvuda Rahvusraamatukogu hoone, kunsti ja hoidlatega ning Tõnismäe piirkonna ajalooga. Võimalik on osaleda ka koolitustel, mis õpetavad kasutama tänapäeva raamatukogu võimalusi.

Kultuurinädala lõpetavad 30. oktoobril kirjandusseminar “Au ja häbi”, luulekava “Iga lause pannakse siin proovile” (Jan Kaus, Veronika Kivisilla, Indrek Koff, Kai Aareleid) ning popkunstnik Kiwa performance “Uue raamatu sünd”. Loe edasi: Rahvusraamatukogu Kultuurinädal pakub üle 30 tasuta ürituse

Veerand sajandit Eesti esimese presidendi ümbermatmisest

Täiendatud: 20.10

21. oktoobril möödub 25 aastat president Konstantin Pätsi säilmete ümbersängitamisest kodumaa mulda Metsakalmistul. Eesti Muinsuskaitse Selts ja Konstantin Pätsi Muuseum korraldavad samal päeval kell 12 presidendi kalmul mälestustalituse.

President Pätsi perekonna rahula Tallinna Metsakalmistul Foto Urmas Saard — President Pätsi perekonna rahula Tallinna Metsakalmistul. Foto: Urmas Saard

Mälestuskõne peab Riigikogu esimees Eiki Nestor. Hingepalve lausub ülempreester Aleksander Sarapik. Laulab ETV tütarlastekoor koos lastekooriga Aarne Saluveere juhatusel. Auvalves on liputoimkonnad. Asetatakse pärgi ja lilli ning süüdatakse küünlaid. Osavõtt vaba.

Samal päeval kell 14 leiab Toompeal Soome Suursaatkonnas – Konstantin Pätsi kunagises kodus – suursaadik Kirsti Narineni kutsel ja EMS-i eestvõttel aset mõttevahetus „Kuidas käsitleda Konstantin Pätsi Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva raamistikus?“ Ettekande teeb ajalooprofessor Seppo Zetterberg, arutelus osaleb hulk Eesti ajaloolasi ja avaliku elu tegelasi. Kohal on ka varasemad Soome suursaadikud Eestis Jaakko Blomberg ja Jaakko Kalela.

President Konstantin Päts vahistati koos perekonnaga Nõukogude okupatsioonivõimu poolt 30. juulil 1940 ja küüditati Venemaale. Tema asukoht oli kaua teadmata. Riigipea suri 16. jaanuaril 1956 Tveri lähedal Burashevos, kust Eesti Muinsuskaitse Seltsil õnnestus 1990. aasta suvel üles leida tema säilmed.

Presidendi säilmete kodumaa mulda sängitamisest möödub 25 aastat

Geneetilisel tuvastamise meetodil kindlaks tehtud Konstantin Pätsi põrmu ümbermatmine toimus perekond Pätsi rahulasse Tallinna Metsakalmistul 1990. aasta 21. oktoobril.

Kümnete aastate tagused mälestused

30 juulil 2014 Konstantin Pätsi kalmul Foto Urmas Saard — 30. juulil 2014 Konstantin Pätsi kalmu. Foto: Urmas Saard

Mäletan hästi ’88-ndat rahvusliku ärkamise aastat Tallinna lauluväljakul, kui laulukaare all ajaloolist kõnet pidanud Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Trivimi Velliste nõudis selgesõnalist vastust küsimusele: kuhu on stalinistid matnud meie kunagised riigijuhid? Me tahame nende haudadele lilli viia!

Meeles on ka Eesti Televisiooni saade, mida juhtis vist Rein Karemäe. Telesaates selgitasid okupatsioonirežiimi endised julgeoleku ohvitserid, reservmajor Henn Latt ja erualampolkovnik Valdur Timusk põhjust, miks nad soovisid leida Eesti esimese presidendi säilmeid. Olin hämmeldunud, sest Timuskiga olin sunnitud ühel korral pikalt vestlema Akadeemia tänaval asunud Pärnu Sidesõlme ülema kabinetis, mille Tuisk jutuajamise ajaks väljastpoolt lukku keeras. Rahulikult ja veidi pikaldaseltki, mõtlikult pahvis Timusk sigareti sigareti järel. Hing oli suitsust kinni jäämas ja silmad vesitsesid, kui kuulasin tema selgitust sellest, et julgeolekuorgan ei tegele loosungitega, vaid tegeliku eluga ja kindlasti ei tuleks mulle kasuks, kui kohtumisest julgeolekutöötajaga kellelegi räägiksin. Paraku ei võtnud ma hüva nõu kuulda ja võibolla seepärast jäigi viisakas kohtumine viimaseks.

Mees (mehed) uues tegelikkuses

Näha sama meest teist korda aastaid hiljem uuesti ja pealegi teleris rääkimas, president Pätsi vastu huvi tundmas, oli muidugi üsna üllatav. Mehed rääkisid veenval ilmel, et otsivad presidendi matmispaika ilma kelleltki vastavat käsku saamata, oma kulu ja kirjadega. Otsimise huvi põhjendati inimliku sooviga väheselgi määral heastada kaaslaste tekitatud ülekohut meie riigi presidendile. Nimetati sedagi, et Pätsi otsustav tegevus hoidnud ära 1934. a fašistliku riigipöörde.

Loe edasi: Presidendi säilmete kodumaa mulda sängitamisest möödub 25 aastat

Tallinna teletorni uus ekspositsioon avab universumi saladusi

Tallinna teletorn vahetab talveperioodiks välja oma põhiekspositsiooni ja koostöös Eesti kosmosekeskuse tippteadlastega luuakse teletorni unikaalne universumiteemaline ekspositsioon. Tegemist on Tartu observatooriumi teadlaste poolt spetsiaalselt Tallinna teletornile loodud näitusega, kus on peale visuaalekspositsiooni ka põnev kogemus-tundmuslik osa.

Tallinna teletorn Foto Urmas Saard — Tallinna teletorn. Foto: Urmas Saard

Uus ekspositsioon kannab üldpealkirja “Elus universum” ja saab huvilistele olema avatud 18. novembrist kuni 31. märtsini 2016.

Kosmoseteadlaste poolt koostatud rahvusvaheline näitus on esmakordne sellelaadne Eestis. Näitusel tuuakse välja teaduse uusimad avastused kosmosevallas – alates tehnoloogiast kuni universumi mõistatusteni välja. Lisaks avaneb igal külastajal kohapeal võimalus testida güroskoopi ning esitada küsimusi ja saada vastuseid spetsiaalsetel näitust täiendavatel kohtumisõhtutel teadlastega.

Tartu observatooriumi juhi Anu Reinarti sõnul olid nad Tallinna Teletorni ettepanekust, koostada nende majale spetsiaalne kosmoseteemaline populaarteaduslik näitus, meeldivalt üllatunud. Oma majas Tõraveres on nad näitusi korraldanud juba alates 90ndatest aastatest kuid täismõõdus, kaasaja kosmoloogiat kajastavat näitust, ei olnud nad varem koostanud. “Meie teadlastele oli see huvitav väljakutse, kuidas panna inimlikus keeles kirja astronoomia põhitõed ja uusimad saavutused” kinnitas Anu Reinart. “Kuna hiljuti on toimunud erakordseid saavutused kosmosevaldkonnas, nagu asteroidil maandumine või elu võimaldavate tingimuste leidmine teistel planeetidel, siis pidasime oma missiooniks seda tutvustada kõigile .”

Eesti on alates 1. septembrist 2015 Euroopa kosmoseagentuuri liige ning see tähendab, et kuulume kõrgtehnoloogia arendamise tippseltskonda. Värskel näitusel kajastuvad nii Eesti tippteadlaste rahvusvahelise koostöö tulemused kui maailma uusimad avastused elu võimalikkusest kosmoses.

Näituse koostamisel on lisaks Tartu observatooriumi ja Tartu ülikooli teadustöödele kasutatud pilte ja videomaterjali Euroopa Komoseagentuuri (ESA), Euroopa Lõunaobservatooriumi (ESO), Ameerika rahvusliku komoseagentuuri (NASA) arhiividest. Ekspositsiooni on integreeritud ka Eesti kosmosehuvilise ja hobifotograafi Raivo Heina digitaalfotode näitus, kus tulevad esitlusele ka mitu esmakordselt avalikkusele tutvustatavad kosmosefotot.

Külasta teletorni Facebooki lehekülge www.facebook.com/teletorn.
Lisainfo näituse kohta: www.teletorn.ee

TABi kuraatorinäitus “Keha ehitus / Body Building” ootab viimasel lahtiolekupäeval kuraatoriekskursioonile

"Keha ehitus". Foto: Ardo Kaljuvee — “Keha ehitus”. Foto: Ardo Kaljuvee

Tallinna Arhitektuuribiennaali 2015 peanäitus “Keha ehitus / Body Building” on Eesti Arhitektuurimuuseumis avatud viimast päeva.

Enne näituse sulgemist kutsuvad näituse kuraatorid Sille Pihlak ja Siim Tuksam viimast korda kuraatoriekskursioonile, et kõiki eksponaate lähemalt tutvustada.

“Keha ehitus” tõi seekordsele biennaalile kümne rahvusvaheliselt tunnustatud arhitektuuribüroo ja uurimisrühma hetkel kõige aktuaalsemad tööd, mis pakuvad ulmelist vaadet arhitektuuri ja ehituskunsti võimalikesse tulevikustsenaariumidesse. Kaasaegse andme- ja robottehnoloogia abil on valatud uude vormi loodusest inspireeritud struktuure, mis võimaldavad tulevikus rajada ehitisi, hoides kokku materjali ja ruumi. Uurijad ja arhitektid liiguvad inspiratsiooni saamiseks ja lahenduste pakkumiseks erinevate distsipliinide vahel.

Kuraatoriekskursioon toimub täna, 11. oktoobril kell 16, sissepääs muuseumipiletiga. Näitus on avatud Eesti Arhitektuurimuuseumis (Ahtri 2) kell 10-18.

Ökokogukondade õhtuseminarid toovad maailmast uut ja põnevat teavet

Mida ökokogukondade õhtuseminarid endast kujutavad ja kuidas tekkis idee nende korraldamiseks?

Õhtuseminaride formaat ökokogukondlike ideede jagamiseks tekkis MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühenduses 2014. aasta KÜSK-i projekti raames. Saime teada, et paaritunnise seminari vormis on väga inspireeriv jagada ökokülade teemalisi muljeid ja tehnikaid, andmaks huvilistele kiiret sissevaadet teema pikemaks uurimiseks.

Toona toimus projekti raames neli seminari ja teemadeks olid Eesti kogukondlikud algatused, Euroopa ökokülad, kogukondlik haridus ja isetehtavad päikesepaneelid. Kuna kõik seminarid olid väga populaarsed ning osalejaid oli alati pea kaks korda rohkem, kui olime oodanud, otsustasime taolist sündmuste formaati meie VÜF-i rahastatava projekti “Tugevamad ökokülad Eestis” raames jätkata. Seekord toimub oktoobris ja novembris samuti neli õhtuseminari.

Millised teemad käsitlemisele tulevad ja kes on lektoriteks?

Keskendume kogukonna loomise tehnikatele ning taastuvenergiale. Lektoriteks on Eesti kogukondade liikmed, kes on õppereiside kaudu saanud välismaistes ökokülades huvitavaid tehnikaid omandada.

Esimesel õhtuseminaril “Ärkame koos”, mis toimub juba 5. oktoobril, saame aimu, kuidas luua grupist tõelist kogukonda ning milliseid tehnikaid saab kasutada, et inimesed grupis tegutsedes või töötades end hästi tunneksid. Õhtuseminari veavad Kadri Allikmäe, Ave Tuisk ja Ergo Tisler kogukonnast “Väike Jalajälg”. Kõik eelnimetatud käisid nädalasel kogukondlike juhioskuste kursusel “Ärkame koos” tänavu juunis.

Teisel õhtuseminaril 19.10 jagab Paavo Eensalu (“Väike Jalajälg”) oma teadmisi ja kogemusi uudsest projektijuhtimise tehnikast “Draakoniunistamine”. Saksamaal “Sieben Lindeni” ökokülas Dragon Dreaming tehnikat õppinud Paavo räägib, kuidas kaasata erinevatesse projektidesse rohkem tähistamist ja unistamist, mis on võit-võit keel ja kuidas teha tõeliselt edukaid projekte. Tehnika on inspireeritud Austraalia aborigeenide maailmapildist.

Loe edasi: Ökokogukondade õhtuseminarid toovad maailmast uut ja põnevat teavet

Kristlikud koolid asuvad palverännakule

Teisipäeval, 8. septembril toimub kristlike koolide palverännak, mille käigus kõnnib ligi 300 õpilast, õpetajat ja lapsevanemat jala Toompealt Piritale, et tähistada Eesti Maarjale pühendamise 800. aastapäeva ja paluda kooliperedele uueks õppeaastaks õnnistust, hädasolijaile abi ja riigiisadele tarkust teha otsuseid, mis võimaldaksid lapsevanemate ja koguduste asutatud koolidel kasvada ja areneda.

Eesti Apostlik-Õigeusu kiriku metropoliit Stefanus tervitab lapsi Pärnus Issandamuutmise katedraali õuel 2013 a 8 septembril Foto Urmas Saard — Eesti Apostlik-Õigeusu kiriku metropoliit Stefanus tervitab lapsi Pärnus Issandamuutmise katedraali õuel 2013. a 8. septembril. Foto: Urmas Saard

Facebooki tänases postituses annab Püha Johannese kool teada, et lisaks nende endi õppeasutusele osalevad palverännakul veel Püha Miikaeli kool, Tallinna Toomkool, Kaarli kool ja Kohila Mõisakool. Toomkirikust saadab lapsed teele EELK peapiiskop Urmas Viilma, Neeva Aleksandri katedraalis saavad palverändurid Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku metropoliit Korneliuse õnnistuse, Eesti Apostlik-Õigeusu kiriku metropoliit Stefanuse õnnistusel tehakse peatus Hanna ja Siimeoni kiriku aias ning Pirita vanas kloostris võtab rändurid vastu Rooma-Katoliku kiriku piiskop Philippe Jourdan.

Viimase viie aasta jooksul on Eestis asutatud kuus kristlikku erakooli. 2011. aastal vastu võetud otsus, millega riik võttis kohustuse kanda erakoolide tegevuskulud, tegi võimalikuks luua nn kodanikukoole ehk kolmanda sektori koole, mis annavad vanematele võimaluse valida oma lapsele pere maailmavaateliste või pedagoogiliste tõekspidamistega kooskõlas olev haridus.

Püha Miikaeli kooli asutaja ja nõukogu liikme Kersti Nigeseni sõnul on palverännak mitu tuhat aastat vana palvevorm. „Tänapäeval on inimesed harjunud oma õigusi nõudma ja unustanud, et on olemas ka võimalus paluda. Rännakul ette tulevad katsumused ja eneseületusmomendid on palveohver, mille toomisega palume meie perede, koolide ja Eesti tuleviku eest,“ ütleb Nigesen.

Europa Nostra asepresident Piet Jaspaert toetab Patarei kiiret taastamist

Teisipäeval, 25. augustil korraldas Eesti Sõjamuuseum – Kindral Laidoneri Muuseum Euroopa Liidu toel Patareis konverentsi „Patarei ärkab ellu“, mille käigus keskenduti peamiselt võimaluste otsimisele, et anda väärtuslikule arhitektuurimälestisele uus elu.

Piet Jaspaert, Europa Nostra asepresident Foto Urmas Saard — Piet Jaspaert, Europa Nostra asepresident. Foto: Urmas Saard

Esimesel korral koguneti Patarei ajaloolise rajatise väiksemasse ruumi käesoleva aasta mais ja siis oli mõttetalgute teemaks peamiselt minevikku vaatlemine. Nüüd kogunes hoopis suurem hulk ettevõtmisest huvitatud inimesi Patarei kunagisesse avarasse katlamajja, kus kümnel sõnavõtjal ja paljudel kuulajatel oli küsimusi või arvamusi esitades selgelt midagi olulist lisada.

Konverentsi tööd juhtinud Trivimi Velliste ja kõik teisedki mõttetalgutel osalenud ei kahtle selles, et Patarei kuulub ülimalt stiilipuhtana säilinud klassitsistliku kaitserajatisena kogu Euroopa arhitektuuripärandisse. Samas püüdis Velliste taaskordselt rõhutada, et tegemist on Eesti riigi märtrite vastupanu võimsa sümboliga, kommunismi- ja natsismiohvrite mälestusmärgiga.

Loe edasi: Europa Nostra asepresident Piet Jaspaert toetab Patarei kiiret taastamist

Pühapäeval tähistatakse laulu “Meil aiaäärne tänavas” autori Türnpu 150. sünniaastapäeva

Neljapäeval möödus 150 aastat Eesti ühe tuntuima laulu “Meil aiaäärne tänavas” autori Konstantin Türnpu sünnist. Seda tähistatakse kontsertidega helilooja elu- ja loometegevusega seotud paikades 16. augustil.

Meeskooride laulupäev toimub kell 12 Tallinnas Niguliste muuseum-kontserdisaalis ning kell 15 Keila vallas Tuulna külas Türnpu pargis. Samas tutvustab helilooja elu ja loomingut muusikateadlane Tiia Järg. Pargis on võimalik vaadata ka Konstantin Türnpu 150. sünniaastapäeva puhul koostatud näitust.

“Tänavune Konstantin Türnpu sünniaastapäeva tähistamine on pisut erilisem – sünniaastapäev on ümmargusem ja ka Türnpu park Tuulna külas on ilusam kui varem,” ütles Keila vallavanem Jaan Alver . “Keila vald on korraldanud augustikontserte Türnpu pargis tema sünniaastapäeva tähistamiseks juba aastast 1999. Tänavu, kui helilooja sünnist möödub 150 aastat, toimub meeskooride kontsert lisaks ka Tallinnas Niguliste kontsert-muuseumis. Türnpu pargis aga räägib helilooja elust ja loomingust huvilistele tunnustatud muusikateadlane Tiia Järg.”

Türnpu park on kunagi tema enda rajatud endise Kuusiku talu maadele, monument heliloojale avati seal 1965. aastal.

“Keila vallale on oluline helilooja mälestust hoida ning augustikuised traditsioonilised kontserdid on 16 aasta jooksul kuulajaid kokku toonud lähedalt ja kaugelt,” rääkis Jaan Alver. “Veebruaris korrastasime talgute korras Türnpu parki ja tema monumendi ümbrust, et pisut metsikuks muutunud pargis avarust juurde tuua. Nüüd kõlavad Türnpu kõige tuntumad ja ka vähemtuntumad laulud senisest veel paremini.”

Konstantin Türnpu (1865-1927) on Eesti helilooja, koorijuht ja organist, kes õppis Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni ning Berliinis koorijuhtimist. Türnpu töötas Tallinnas laulu- ja muusikaõpetajana koolides ning Niguliste kiriku organistina. Türnpu oli V ja VI üldlaulupeo üks üldjuhte. Türnpu looming koosneb umbes 60 koorilaulust, millest tuntumad on “Meil aiaäärne tänavas”, “Mull´ lapsepõlves rääkis”, “Talvine õhtu”. Türnpu monument avati temanimelises pargis 1965. aastal.

Rändurid Ürg-Neeva kaldal

Vaade Väike-Pakri saarelt Paldiski lahele Foto erakogust — Vaade Väike-Pakri saarelt Paldiski lahele. Foto erakogust

Matkajaid on erineva reisihuviga. On neidki, keda huvitavad Eesti väikesaared. Reis nendele on enamasti seotud veetranspordiga, mis mõnikord on kergemini, teinekord raskemini kättesaadav. Igatahes siseturismi panustades pole aga mitmekesi kulusid kattes siin ükski summa ülejõukäiv.

Nii astus 6. juuli hommikul Tartus esialgu Tallinna, seejärel aga pealinnast teisele rongile tosin matkajat, kelle reisivimplit kaunistas number 29 ja Paldiski vapp. Number tähistab matkade ja reisiaastate arvu, kusjuures neist kümme viimast kuuluvad väikesaarte külastustele. Seekord jõudsime Väike-Pakri saarele, mis koos sõsarsaare, Suure-Pakriga kuuluvad Paldiski linna koosseisu. Kummaline, et Väike-Pakri on Suur-Pakrist pisut suurem – vastavalt 12,9 ja 11,6 ruutkilomeetriga. Need numbrid tagavad aga Pakritele Eesti sadade saarte ja laidude pindalade rivis auväärse 8. ja 9. koha.

Loe edasi: Rändurid Ürg-Neeva kaldal

Eesti pagulaskunsti tundmatud teosed jõudsid esmakordselt näitusele

Endel Kõks [21. IV 1912 – 25. XI 1983] Beduiinid. Segatehnika, lõuend. 1972. Repro autor Stanislav Stepaško. — Endel Kõks [21. IV 1912 – 25. XI 1983]
Beduiinid. Segatehnika, lõuend. 1972.
Repro autor Stanislav Stepaško.

Veel kaks nädalat saab Eesti rahvusraamatukogu peanäitusesaalis vaadata näitust pagulaskunstist, mis avati eelmise nädala reedel ja mis toob esmakordselt avalikkuse ette väliseesti kunstnike aastakümneid avalikkuse eest varjul olnud kunstiteosed.

Eesti rahvusraamatukogu kunstikogus on ligi veerandsaja eesti pagulaskunstniku enam kui poolteistsada kunstiteost, mille põhiosa moodustavad maalid, akvarellid ja joonistused. Tuntumatest autoritest on esindatud Eerik Haamer, Endel Kõks, Juhan Nõmmik, Silvia Leitu, Olev Mikiver, Epp Ojamaa, Ene Falkenberg ja Kalev Mark Kostabi.

Näitusele on valitud poolsada teost, millest mitme olemasolu rahvusraamatukogus oli kunstiuurijatele teadmata.
Näiteks Endel Kõksi 1972. aastal valminud töö „Beduiinid“ ei sisaldu kunstniku monograafilises suurteoses „Endel Kõks. Vapruse, vabaduse ja rõõmuga!“ avaldatud loomingu nimekirjas. „Beduiinid“ on seni ainus teadaolev maal Endel Kõksi 1972. aasta Iisraeli-rännu ainetel.

Näituse kuraator on kunstiteadlane Jüri Hain, kes on enam kui kaks aastakümmet tegelenud eesti pagulaskunsti uurimise ja tutvustamisega. Rahvusraamatukokku on eesti pagulaskunsti teosed sattunud pärandina ja annetusena. Kogus on mitme sellise maalija töid, kes tõusid nimekate tegevkunstnike hulka juba sõjaeelses Eestis ning jätkasid loomingut edukalt ka võõrsil. Enamik neist olid kunstihariduse omandanud sõjaeelse Eesti kõige tähtsamas kunstiõppeasutuses, Kõrgemas Kunstikoolis Pallas Tartus.

Näitus jääb avatuks 30. juunini 2015.

Sakus peetakse taas mandoliinifestival

27. ja 28. juunil toimub Sakus juba teine mandoliinifestival, mis on unikaalne kogu Eestis ning on pühendatud mandoliinile, aasta-aastalt taas aina populaarsemaks muutuvale pillile.

Kahe päeva jooksul toimub Saku Valla Majas ja Saku Pruulikojas rida kontserte, kus astuvad üles barokkmandoliini mängiv Alina Sakalouskaja, bluegrass-ansambel Robirohi, oma uut mandoliinialbumit esitlev Ants Õnnis koos oma ansambliga ning ligi sajaliikmeline Üle-Eestiline Mandoliiniorkester. Toimub ka maailma esimene mandoliinirongkäik, ühislaulmine Eesti Ühendatud Ukuleleorkestri saatel ning loeng mandoliini ajaloost. Kõik kontserdid on tasuta.

Eestis on käimas mandoliinimuusika renessanss, mille tunnistajaks on neli aina kasvava liikmeskonnaga mandoliiniorkestrit, kes kõik on ka festivalil kohal. Orkestri Saku Mandoliinid ja Saku Huvikeskuse poolt korraldatav Saku Mandoliinifestival on seadnud oma eesmärgiks mandoliini veelgi populariseerida ning tutvustada arvukale publikule sellele pillile loodud mitmekülgset muusikat.

Trivimi Velliste: Patarei arendamine on võimalik ainult Euroopa Liidu panuse ja erainvestorite kaasamise abil

Eesti Sõjamuuseum – Kindral Laidoneri muuseum korraldas eile Tallinna Patareis rahvusvahelised mõttetalgud klassitsistlikult stiilipuhta kaitserajatise hoonestuse säilimise kindlustamiseks Euroopa ehituspärandis.

Patarei merekindlus Foto Urmas Saard — Patarei merekindlus. Foto: Urmas Saard

Merekindlus valmis 1840. aastal, aga kiiresti areneva sõjapidamise viisi muutuste tõttu Patarei militaarset rakendust ei leidnud. Kindlust kasutati kaitsekasarmuna. 1920. aastal ehitati Patarei vanglaks, kus tegutseti 82 aastat.

Eesti Muinsuskaitse Selts taotleb, et Patarei merekindlus saaks kantud Euroopa Nostra poolt välja valitava seitsme Vana Maailma enimohustatud mälestise nimekirja ja on teinud selle kohta ka vastavasisulise avalduse.

Mõttetalguid juhtinud Kindral Johan Laidoneri seltsi esimees Trivimi Velliste esitas ajaloolise rajatise säilitamiseks ja sellele mõistlike rakenduste leidmiseks omapoolse nägemuse, kusjuures rõhutades hoonestuse võimsat sümboolset tähendust Eesti Vabariigi märtrite vastupanu ja kommunismi ning natsismi ohvrite mälestusmärgina. Patareis hoiti erinevatel aegadel vangistuses kõrvuti kriminaalidega ka poliitilisi vange. Võikaid tundeid tekitas hukkamisruumi külastamine. Nüüdseks on leidnud kinnitust, et veretööd lubanud nõukogude tsinovnikute otsusel hukati suure tõenäosusega ka riigivanem Jaan Tõnisson just Patareis.

Loe edasi: Trivimi Velliste: Patarei arendamine on võimalik ainult Euroopa Liidu panuse ja erainvestorite kaasamise abil

Belgia karikatuurikunst jõuab ülehomme Huumoriliidu vahendusel Tallinna

Laupäeval, 30. mail 2015 kell 15.00 avatakse Rahvarinde Muuseumis, Vabaduse väljaku aluses klaasgaleriis, Belgia karikaturistide näitus „10 x10“.

Kui meie karikaturistide looming on paljudele tuttav, siis välismaine karikatuurikunst jõuab Eestisse harva, viimati sai seda näha 2013 ja 2014 Eesti Huumoriliidu poolt korraldatud Tallinna rahvusvahelistel karikatuurivõistlustel „Linlane naerab“ ja „Elavad tänavad“. Sedapuhku toob Eesti Huumoriliit kohale Euroopa Karikatuurikeskuse (Belgia, Kruishoutem) poolt koostatud Belgia karikaturistide paremiku näituse. Kümme karikaturisti, kes kõik on võitnud rahvusvahelistel karikatuurivõistlustel auhindu, on saatnud oma tööd Tallinnasse, et ka meie inimesed saaksid osa sellest unikaalsest näitusest.

„Karikatuur pole ühepäevaliblikas, mis naljatab vaid päevasündmuse üle,“ arvab Andrus Tamm, Eesti Huumoriliidu esimees. „Õige karikatuur teeb tuju heaks ja säilitab oma aktuaalsuse ka aastakümnete möödudes. Karikatuur võib olla ka ühiskonnakriitiline või siis narrust naeruvääristav pilapilt, kuid oluline on, et karikatuur oleks lisaks naerutamisele ka mõtlemapanev.“

Näitusel on väljas 100 eripalgelist karikatuuri ning näituse avamisele on kohale tulnud Euroopa Karikatuurikeskuse esindajad ja ka kaks karikaturisti Belgiast. Näitus jääb avatuks 30. augustini 2015 ja on tasuta sissepääsuga.

"Beste Belgische inzending" ("Parim Belgia eksponaat") — “Beste Belgische inzending” (“Parim Belgia eksponaat”)

Mõttetalgud Patarei rakendamiseks tuleviku teenistusse

Tallinna Patarei kuulub stiilipuhtalt säilinud klassitsistliku kaitserajatisena Euroopa ehituspärandisse. Samas on tegemist Eesti Vabariigi märtrite vastupanu võimsa sümboli ja kommunismi ning natsismi ohvrite mälestusmärgiga, mistõttu oodatakse mõttetalgutel osalemise huvilisi 28. mail eilse ja homse Patarei müüride vahele.

Patarei vangla Foto Urmas Saard — Patarei vangla. Foto: Urmas Saard

Eesti Sõjamuuseum – Kindral Laidoneri muuseum on ettevalmistanud väga esindusliku konverentsi, kus esinevd paljud oma ala valdkonda hästi teadvad asjatundjad. Ettevõtmist toetab Europe for Citizens (Euroopa kodanikualgatus). Kella kümnest viieni kestvat mõttetalgut veab Trivimi Velliste, Kindral Johan Laidoneri seltsi esimees. Mõttetalgud peetakse inglise keeles. Avasõnad ütleb Eesti Sõjamuuseumi direktor Hellar Lill.

Kavas on järgnevad teemad ja ettekandjad: „Euroopa merekindlus Patarei“ – Juhan Maiste, Tartu Ülikooli professor; „Piinakamber Euroopas“ – Julius Kits, ajaloolane; „Külma sõja mälu“ – Johannes Bach Rasmussen, Läänemere Algatuse ja Võrgustiku sekretär; „Patarei kaksikvend“ – Tiina Koskenniemi, Suomenlinna arhitekt; „Vabaduse muuseum“ – Merilin Piipuu, Okupatsioonide Muuseumi tegevjuht; „Võimatu saab võimalikuks“ – Urmas Dresen, Meremuuseumi juhataja; „Eesmärgistatud ringkäik Patareis“ – Andrus Villem, museoloog ja Roode Liias, Tehnikaülikooli professor.

Algselt ehitati Patarei, ametliku nimetusega „Kaitsekasarm“, Venemaa keisririigi sõjaväe kindlusehitiseks, mis valmis 1840. aastal. 1920. aastal ehitati kaitsekasarm ümber vanglaks, mis tegutses sellisena 82 aastat. Patarei vangla lõpetas ametlikult oma tegevuse 2002. aasta 27. detsembril. Põhiosa kompleksist on võetud alates 13. maist 1997 Eesti Vabariigi kultuurimälestiste nimistusse.

Urmas Saard

Pühapäeval peetakse Nõmmel tänavalaata “Roheliste väravate tänav”

Pühapäeval, 24. mail toimub Nõmme Kevade raames Nõmme linnaosas Piiri tänava piirkonnas taas kogukonnaüritus «Roheliste väravate tänav». Ühenduse Loov Nõmme eestvedamisel peetaval tänavalaadal on avatud kodukohvikud, toimuvad kontserdid, võrkpallivõistlused, vanade mootorrataste näitus, töötoad, ajaloo- ja loodusloengud, avatud on lasteala ja rohevahetus.

Nõmme linnaosa vanema Tiit Teriku sõnul paneb juba kuuendat korda toimuv “Roheliste väravate tänav” Nõmme linnaosa kevadpäevadele väärika punkti. Mitmekesine on ka tänavalaada muusikaprogramm. Laval esinevad Nõmme folgiringi lapsed, erinevad Nõmme noortemaja ringid, kõhutantsijad, näha saab aga ka lõõtsakuningas Juhan Uppinit, Siim Rikkerit ja Enrik Vislat ansamblist Tuulelõõtsutajad, ansambleid Vanaviisi, Zorbas ja Köömes.

Eelnevalt on “Roheliste väravate tänav” toimunud kahel korral Õie pargis, Vabaduse parkmetsas, Vana-Mustamäe tänaval ja Serva tänaval. Igal korral on sündmusesse kaasatud ka toimumiskoha lähedusse jäävate tänavate elanikud.

Ürituse info: www.facebook.com/events/155

Nõmme Kevade programm: www.tallinn.ee/nommekevad2015

Pühapäeval toimub Nõmmel 83. Rabajooks

Pühapäeval, 26. aprillil toimub Harku raba teedel 83. Rabajooks. Rabajooks on traditsiooniline Nõmme spordiüritus, mis toimub kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Rabajooks on kõigile osavõtjatele tasuta ning üritusele on oodatud ka kepikõndijad.

Rabajooksu stardipaik on Pääskülas, Suvila ja Kalda tänava ristmiku läheduses. Raja pikkus on 6,3 km. Esimene ühisstart antakse kell 11. Järgnevad stardid on iga 5 minuti tagant kuni kella 12ni. Esimeses ühisstardis startinute vahel selgitatakse välja kolm paremat meest, naist, poissi ja tüdrukut. Esimesed 2000 lõpetanut saavad täidetud osavõtjakaardi vastu traditsioonilise vimpli. Osavõtjakaardi saab täita enne starti kohapeal.

Rabajooksu korraldustoimkond juhib tähelepanu, et tegemist on eelkõige rahvaspordiüritusega, osalejatel tuleks võimalike vigastuste vältimiseks valida kindlasti sobiv jooksutempo. Samuti on palve kõigile koeraomanikele, et loomi rajale kaasa ei võetaks, sest see häirib teisi jooksjaid.

Üritust korraldavad Nõmme linnaosa valitsus ja Sweco Projekt AS. Toetajad on AS Jalajälg, Viking Line, Fortuna Optika, Postimees, AS Ilves-Extra, Oriflame, SelectaDNA, AS Sebe, Diner ja Kaitseliidu Nõmme malevkond.

Rohkem infot leiab koduleheküljelt www.tallinn.ee/rabajooks.

Skype’i ja HITSA esimesel hackathon’il osaleb 70 noort

24.-26. aprillil osaleb 70 Eesti IT-tudengit esimesel Skype’i ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) korraldatud arendusnädalavahetusel “Skype University Hackathon 2015”, kus tudengeid juhendavad Skype’i ja Microsoft’i töötajad. Tulemuste esitlemisele 26. aprillil on oodatud kaasa elama kõik huvilised.

“Skype’i majasiseste hackathon’ide traditsioon on pikaajaline ja neilt pärinevad nii mõnedki head ideed, mis on lõpuks leidnud tee Skype’i tarkvarasse. Tähtis osa on ka lihtsalt õppimisel ja mõtte vabaks laskmisel. Tudengite jaoks võib hackathon’il osalemine aga tähendada esimest korda tõelist meeskonnatööd katsetada, ja see on miski, mida neil tulevases tööelus kindlasti vaja läheb,” ütles Skype’i Eesti üksuse juht Andrus Järg.

“Skype University Hackathon 2015” arendusnädalavahetusel osaleb 70 IT-tudengit ja IT-erialade töötajat neljast Eesti kõrgkoolist, pooled osavõtjatest on välistudengid. “Osalejad valiti ennekõike lähtuvalt nende motivatsioonist, projektiidee olemasolust ja eelnevast hackathon ’i kogemusest,” selgitas HITSA IT Akadeemia programmijuht Marily Hendrikson. “Kuna HITSA IT Akadeemia programmi eesmärk on panustada väga heade oskustega IT-spetsialistide tööjõuturule jõudmisesse, siis oli valiku juures oluline tudengite proportsionaalne kaasamine kõikidest IKT kõrgharidust pakkuvatest kõrgkoolidest.”

Loe edasi: Skype’i ja HITSA esimesel hackathon’il osaleb 70 noort

Teatejooks „Toompea 18.45“ toimub 15. mail

15. mail 1990. aastal kell 18:45 kostus „Eesti Raadio“ vahendusel toonase peaministri Edgar Savisaare appikutse: „Ülemnõukogu ja EV Valitsus kutsuvad rahvast valitsushoone kaitsele Toompeale. Interrinde ja Töökollektiivide Ühendnõukogu jõugud on Toompea lossi sisse piiranud ja seda rünnatakse. Kordan: Toompead rünnatakse. Toimub riigipööre, riigipöördekatse nii Tallinnas kui ka paralleelselt Riias seaduslikult valitud võimu kukutamiseks. Me kutsume üles Rahvarinnet, me kutsume üles Töökollektiivide Liitu, kutsume üles Kodanike Komiteesid, kõiki uuendusmeelseid jõude Toompeale. Kordan: EV Ülemnõukogu ja EV Valitsus kutsuvad rahvast valitsushoone kaitsele Toompeale. Meid rünnatakse!”

Üleskutset kuulnud inimesed jätsid oma tegemised ja kiirustasid Toompeale. Kiiresti täitus lossiesine väljak eestimeelsetega ning interliikumise aktivistid olid sunnitud häbiga Toompealt lahkuma.

Selle ajaloolise sündmuse meenutamiseks korraldas „Eesti Kodukaitse“ aastatel 1993 – 1996 teatejooksu „Toompea 18:45“. Selle organisatsiooni tegevuse lõpetamisega katkesid ka jooksuvõistlused. 2012. a. taaselustas Eesti Kodukaitse Ajaloo Selts teatejooksu traditsiooni ja järjekordne „Toompea 18:45“ toimub 15. mail 2015.

Võistlusjuhend ja täiendav informatsioon on kättesaadav Eesti Kodukaitse Ajaloo Seltsi veebilehel www.kodukaitse.ee.

Aadu Jõgiaas,

korralduskomitee liige

Nõmmele istutatakse kevadlilli

Nõmme linnaosa valitsus istutas 5000 lille, et muuta linnaosa kevadiselt värvikirevaks. Lillesibulatele ja -taimedele kulus ligi 2000 eurot.

Nõmme linnaosa vanema Tiit Teriku sõnul algasid ettevalmistused selleks kevadeks juba mullu sügisel, kui mulda pandi 3000 tulbisibulat. “Täna jõuavad lõpule kevadlillede istutustööd. 60 lilleanumasse istutatakse ligi 2000 aed- ja sarvkannikest ning nartsissi,” selgitas Terik. Lisaks kevadlillede istutamisele rajatakse peatselt koostöös keskkonnaametiga Nõmme keskusesse Glehni kuju lähedusse roosipeenrad, kuhu istutatakse 35 Kanada roosi istikut.

Kevadlilledega anumad kaunistavad Nõmme keskuse piirkonda, kuid neid paigaldati ka mujale. Tulbisibulaid istutati eelmisel sügisel Vabaduse puiestee ja Männiku tee ristmiku haljasribale, Rohula, Kadaka pst ja Pärnu mnt ringile ning Glehni kuju juurde.

Jukko Nooni

Algab Tallinna raamatumess: suur raamatumüük ja kohtumised tuntud autoritega

Rahvusraamatukogus toimub 9.-11. aprillini Tallinna raamatumess, kust saab soetada soodsa hinnaga raamatuid ja osa võtta ligi 30 üritusest.

“Tallinna raamatumessist on mõne aastaga kujunenud kindel kevadine kirjandusüritus, kuhu on põhjust tulla igal raamatusõbral,” märgib Eesti Kirjastuste Liidu juht Kaidi Urmet.

Rahvusraamatukogu fuajees pakuvad hea hinnaga raamatuid üle 30 Eesti kirjastuse. Lisaks raamatumüügile toimub messil kaks rahvusvahelist seminari, esitletakse uusi raamatuid, kohtutakse autoritega ja korraldatakse töötubasid.
Messi avab Põhja- ja Baltimaade kirjandusfoorum, mis kannab tänavu alapealkirja “Nordic Noir”. Luubi alla võetakse Põhjamaade kvaliteetne kriminaalkirjandus. Peale sealsete kirjanike astuvad Eestist üles Indrek Hargla, Ott Sandrak, Mika Keränen ning Jaan Martinson. Päeva lõpetab Rootsi dokumentaalfilm, milles meiegi teleekraanilt tuntud näitlejad (Sofia Helin ja Kim Bodnia – “Sild” ja Steven Van Zandt – “Lilyhammer”) räägivad oma tegelaskujudest ning avatakse Skandinaavia roimalugude võidukäigu tagamaid. Loe edasi: Algab Tallinna raamatumess: suur raamatumüük ja kohtumised tuntud autoritega