Harjumaa

Novembri lõpus käivitub koolinoorte äriideede konkurss Bright Minds

Tallinna tehnikaülikooli innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus Mektory tehnoloogiakool ja Swedbank kutsuvad ellu koolinoorte äriideede konkursi Bright Minds, et innustada noori oma ideid julgelt teoks tegema ning anda neile esmaseid teadmisi sellest, kuidas luua oma ettevõtet.

Pilootprojektina toimub Bright Minds konkurss 2015./16. õppeaastal koostööpartnerite osavõtul viies erinevas maakonnas: Harju-, Järva-, Lääne-, Saare- ja Viljandimaal.

Regioonides aitavad programmi tegevusi ellu viia Viimsi keskkooli teadmiskeskus, SA Läänemaa Innokas, SA Järvamaa Arenduskeskus, SA Viljandimaa Arenduskeskus ja Saaremaal Koolituskeskus Osilia.

Konkursi raames pakutakse õpilastele esmaseid teadmisi ning oskusi start-up-maailmas orienteerumiseks. Konkursi perioodi jooksul viiakse läbi erinevaid toetavaid tegevusi koolinoortele, sh avaüritus 26. novembril TTÜ Mektorys, kus genereeritakse ideid ja luuakse kontakte. Peale selle toimuvad koolituspäevad ja seminarid piirkondades üle Eesti. Kolmel kohalikul koolituspäeval annavad noortele oma teadmisi ettevõtte loomisest nii kohalikud ettevõtjad kui ka edukad start-up-firmade esindajad, kes omapoolse toetusega innustavad noori oma ideid ellu viima.

Eesti kalandus sai Euroopa Kalandusfondi toel uued õppelaborid

Neljapäeval tutvustati TTÜ Eesti Mereakadeemia peahoones kolme äsja valminud kalanduse õppelaborit, mis võimaldavad edaspidi praktilisemat õpet ja koostöövõimalusi kalandusettevõtetega. Uued laborid valmisid Euroopa kalandusfondi toel.

Avamisel tutvustati kolme uut laborit: kalapüüniste, kalakvaliteedi ja kalakäitlemise laborit ning arutleti kalanduse tuleviku teemal, kalavarude säästlikust kasutamisest ja kalandusalase tegevuse koordineerimisest. Pärast laboritega tutvumist näidati huvilistele ka Mereakadeemia nüüdisaegses simulaatorikeskuses asuvat kalapüügisimulaatorit, mis võimaldab Mereakadeemial nüüdsest koolitada kalapüügilaevadele laevajuhte ning püügimeistreid.

TTÜ Eesti Mereakadeemia direktori Roomet Leigeri sõnul on tehtud väga suur samm edasi kogu Eesti kalandussektori arendamisel. “Oleme väga palju panustanud erinevate õppelaborite ehitamisele ning simulaatorikeskuse arendamisele, kus on nüüdsest olemas ka kalapüügifunktsioon. Äsja valmis saanud kalanduse suunalised laborid võimaldavad meil kalanduse suunalist õpet teha veelgi praktilisemaks,” sõnas Leiger. “Uued laborid on eelkõige mõeldud kasutamiseks kalanduse tehnoloogiate majandamise ja juhtimise eriala tudengitele, ent kindlasti ootame ka kalandusettevõtteid meie laboreid kasutama, näiteks töötajate täiendõppeks või uute toodete/tehnoloogiate arendamiseks.”

Kalapüüniste ja kalakäitlemise laborite ehitust toetati Euroopa Kalandusfondi meetme 3.1 tegevuse “Muud ühistegevused” kaudu toetussummaga ligi 450 000 eurot.

Teaduste Akadeemia Majas kõneldakse Eesti riigi ehitajatest

Neljapäeval, 19. novembril, toimub Tallinnas Teaduste Akadeemia Majas ajalookonverents
„Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson – Eesti riigi ehitajad“.

Suursaadik Kirsti Narinen 21 oktoobril mõttevahetusel Kuidas käsitleda Konstantin Pätsi Eesti Vabariigi 100 sünnipäeva raamistikus Foto Urmas Saard — Suursaadik Kirsti Narinen 21. oktoobril mõttevahetusel “Kuidas käsitleda Konstantin Pätsi Eesti Vabariigi 100 sünnipäeva raamistikus?” Foto: Urmas Saard

Toimuv konverents jätkab mõttearendust, millega alustati 21. oktoobril Toompeal asuvas Soome Suursaatkonnas – omaaegses Konstantin Pätsi kodus, kus suursaadik Kirsti Narineni kutsel ja Eesti Muinsuskaitse Seltsi eestvõttel leidis aset mõttevahetus „Kuidas käsitleda Konstantin Pätsi Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva raamistikus?“ Siis esines peaettekandega ajalooprofessor Seppo Zetterberg ja sellele järgnenud arutelus osales kümmekond ajaloolast ning avaliku elu tegelast. Teiste hulgas ka varasemad Soome suursaadikud Eestis Jaakko Blomberg ja Jaakko Kalela.

Nagu oktoobris, nii ka sellel konverentsil juhib päeva Trivimi Velliste, MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum esimees.

Esinemiseks on nõusoleku andnud Seppo Zetterberg, „Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson – Eesti riigi ehitajad“; Krista Aru, „Jaan Tõnisson ja Eesti eneseteostus“; Rein Veidemann, „Retooriline Konstantin Päts“; Toomas Anepaio, „Jaan Tõnisson juristina“; Jaak Valge, „Konstantin Päts, Jaan Tõnisson ja vabadussõjalased“; Tiit Riismaa, „Eesti Vabariigi keerulised valikud 1930–1940“.

Konverentsi korraldavad Konstantin Pätsi Muuseum ja Jaan Tõnissoni Selts, toetab Tallinna Teadlaste Maja.

Urmas Saard

Küünlavalge sügisõhtu kontsert Muraste koolimajas

26. novembril toob pimedasse sügisõhtusse oma kauni häälega värve lauljanna Maarja-Liis Ilus, kes sel korral astub lavale koos Peeter Rebasega.

Kontsert toimub Muraste koolimajas neljapäeval, 26. novembril algusega kell 19. Töötab ka kohvik!

Piletid saadavad eelmüügist Muraste kogukonnakeskuses ja kõigi Muraste külaseltsi juhatuse liikmete käest.

Korraldab Muraste külaselts.

Info: kogukonnakeskus@muraste.ee; tel 5253 128.

Homme tähistatakse Tallinnas Gustav Adolfi päeva

Gustav Adolfi päeva tähistatakse 6. novembril pidulike aktustega kooli Mederi saalis. Aktus külalistele toimub kell 14.45. Kirikuõpetaja Patrik Göransson kutsub sama päeva õhtul kell 18 kõiki Rootsi Mihkli kirikusse päevakohasele pidulikule kontsert-jumalateenistusele.

6. novembril 1632. aastal langes Lützeni lahingus kooli asutaja Rootsi kuningas Gustav II Adolf. Seda päeva tähistatakse Rootsis Gustav Adolfi päevana ja alates 1991. aastast ka Gustav Adolfi gümnaasiumis, kui taastati kooli nimetus, mistõttu tähistatakse õpilastega just sellel päeval kooli aastapäeva. Iga aasta 6. juunil tähistatakse aastapäeva vilistlastega. Nii tähistataksegi vana ja väärika kooli sünnipäeva kaks korda aastas.

Tähistame ooperilaulja sünnipäeva

Sellel nädalal täitus legendaarsel ooperidiival Urve Tautsil 80. eluaasta.

Lugusid kirevast lavakarjäärist Estonia teatris räägib laulja juba selle reede (6. november) õhtul Tallinna Rahvaülikoolis. Kohtumisõhtul saame üheskoos tähistada Urve Tautsi 80. juubelit, kuulata head muusikat nii salvestustena kui ka Tautsi õpilaste elavas ettekandes.

Registreerumine: http://kultuur.ee/kursus/3d-kultuur-mojutajad/

Helena Tamm

Tallinna Rahvaülikooli koolitusjuht

Toimumas on festival Jutupühad

1.-8. novembrini peetakse Tallinnas, Tartus, Haapsalus ja Märjamaal lugude jutustamise festivali Jutupühad. Jutupühad jätkavad ammustest aegadest pärit traditisooni ‒ tuua sügistalvisesse pimedasse aega lugude jutustamisega õdusaid koosolemise hetki. Festivali raames toimuvad kogukondlikud jutuõhtud, loengud, jutuvestmise töötoad ning koolitused täiskasvanutele.

Jutupühad on liikuv püha – juhtub siia maile mõni hea jutuvestja laiast maailmast, on kohe aeg jutupühadeks. Sel sügisel tuleb mitme maa ja mere tagant, Kanadast, meile lugusid vestma Dan Yashinsky. Dan on professionaalne jutuvestja, kirjanik ja kogukonna aktivist. Armastatud jutuvestjana on ta esinenud ja õpetanud festivalidel maailma eri paigus. Ka oma kodumaal on ta teinud uskumatult palju tänapäevase jutuvestmistraditsiooni edendamiseks. Dan olnud Kanada suurima jutuvestmisorganisatsiooni, lugude jutustamise festivali ja jutuvestmiskooli asutajate hulgas.

Lisaks kaugele Kanada külalisele on huvilistel võimalus kuulata ka Ildikó Sándori, ungari rahvakultuuri spetsialisti ja jutuvestja, ülesastumist. Kogukonna jutuõhtul Märjamaal, saavad sealsed jutuhuvilised kokku omavahel, et kuulata ja jutustada üksteile oma lemmiklugusid.

Loe edasi: Toimumas on festival Jutupühad

KÜSK kutsub Kogemuspäevale

KÜSKi Kogemuspäev on üritus, kuhu kutsume osalema kõiki vabaühendusi, avalikus sektoris töötajaid, ettevõtjaid, erinevaid KÜSKi partnereid ja muidu aktiivseid kodanikke ning huvilisi, et jagada üksteisega kogemusi sektoritevahelise koostöö teemadel, õppida teiste õppetundidest ja saada targemaks, et edaspidi ise veelgi paremini teha.

Kogemuspäev toimub juba kolmandat korda ning on sel aastal eriline, kuna märgib ühtlasi 2011. aastast alates KÜSKi kätes olnud Šveitsi Vabaühenduste Fondi toetusprogrammi lõppemist.

11. novembril vaatamegi üheskoos tagasi nende aastate jooksul vabaühenduste ja avaliku võimu partnerite vahel algatatud koostööle avalike teenuste osutamisel ning jagame ka muid koostöötarkusi teiste maade ja merede tagant.

Loe edasi: KÜSK kutsub Kogemuspäevale

Piltuudis: lehelanguskuu lõpul Kadrioru pargis

Kadrioru pargi tuntuim veekogu on Luigetiik, mis rajati aastal 1740. Vikipeedia andmeil on Luigetiik mitmeid kordi umbe kasvanud. Tiigi keskel olevale saarekesele ehitati möödunud sajandi kolmekümnendatel kõlakoda, tiik ääristati paekallastega ja rajati purskkaevud. Samal ajal rajati ka päikesekella väljak. Tiigi suurem uuendamine toimus 2006. aastal.

Luigetiik Kadriorus. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Piltuudis: lehelanguskuu lõpul Kadrioru pargis

Lipu selts avaldas tänu tublimatele

Eile kogunes Eesti lipu selts üldkoosolekule Poska maja peeglisaali, kus mitmete muude päevakava toimingute kõrval tänati tegusaid inimesi. Lipu seltsi juhatuse otsusega leiti, et sedakorda väärivad austust ja kiitust Tõnu Aru, Eve Ester, Jaan Kolberg, Tõnu Simson, Jüri Uppin, Heldur Paulson, Milla Asmu, Karina Tõeleid.

Tõnu Aru, Tõnu Simson, Jüri Uppin, Milla Asmu, Jaan Poska (vahakuju), Heldur Paulson, Karina Tõeleid Foto Urmas Saard — Tõnu Aru, Tõnu Simson, Jüri Uppin, Milla Asmu, Jaan Poska (vahakuju), Heldur Paulson, Karina Tõeleid. Foto: Urmas Saard

Raamatusse „Tõnu Aru elu“ kirjutas teeneline filmitegelane Vaike Kalda sama „hüüu“, mida oli juba varem öelnud seoses auväärse vanahärra 80. juubeliga. Sellest siin ainult kaks lauset: „Tõnu on kõvahäälne mees, keda armastavad foto- ja filmikaamera ning naised, lapsed ja lapselapsed. Ta jõuab edukalt toimetada mitmel rindel, loominguliseks toeks tubli Eve.“ Küllap seepärast ka tänukiri Eve Esterile.

Pärnu juurtega Jaan Kolberg on Eesti tunnustatud dokumentaal- ja mängufilmirežissöör, stsenarist, operaator, monteerija ja produtsent, keda väga sageli kohtab mitmesugustel isamaalistel sündmustel.

Tõnu Simson on see oluline mees, kelle mõttealgatusest kujunes välja traditsioon ka Pärnus tähistada igal 4. juunil lipu sünnipäeva suure pidulikkusega, nagu seda Tallinnas Kuberneri aias tehakse juba 11 aastat. Pärnus alustati 2007. aastal. Ta ei ole mitte üksnes mõtete algataja, vaid samas nende realiseerija ja pidevalt kõiges kaasa aitaja.

Loe edasi: Lipu selts avaldas tänu tublimatele

Kunstirestoran Art Priori kutsub jääkarusid toetavale õhtusöögile

Juba pikemat aega on murepunktiks olnud teadmine, et Tallinna Loomaaia jääkarudel on oma ruumides kitsas ja et need inimesed, kes põhjameredele ei pääse, saaksid ka edaspidi neid ilusaid loomi näha, on valgekarvalistele hiidmõmmikutele uut kodu vaja. Seepärast korraldavad jääkarude abistamise initsiaatorid koos kunstirestoraniga Art Priori 18. novembril õhtusöögi jääkarude toetuseks, et antud probleemi tõsidust taas päevavalgele tuua.

Üritus on tutvustava iseloomuga

Projekti eestvedaja Veronika Padar ütleb, et õhtusöögil tahetakse Eestimaa inimestele tutvustada võimalusi uue polaariumi rajamise toetamiseks, panna neid kaasa mõtlema, eelkõige aga tahetakse ühiskonda loomaaia jääkarude probleemist laiemalt teavitada. Tuntud skulptor Tauno Kangro valmistab ürituseks jaoks ka jääkaruskulptuuri, mis müüakse maha enampakkumisel, raha läheb mõistagi polaariumi rajamise tarvis. Õhtul esineb ja tundud meteoroloog, polaaruurija ja teadusfotograaf Timo Palo.

Ootame kokkutulnutelt projekti edukaks realiseerimiseks häid ideid ja nõuandeid.

Projekt “Jääkaru uus kodu” sai alguse septembris 2012. aastal eraisikute initsiatiivil ning läbi viidi mitmeid üritusi, meediakajastusi ja kampaaniaid. Annetusrahadega õnnestus koostada eelprojekt, kus abiks olid Innopolise arhitektid. Tänaseks päevaks on projekti algatajatel valminud polaariumist ka makett, mida tutvustati ka sellel suvel Kaubandustööstuskoja üritusel. Korduvalt on pöördutud abi saamiseks ka Euroopa Liidu fondide poole, kuid paraku ei ole leitud seda õiget meedet, mis vastaks antud projekti kriteeriumitele.

Loe edasi: Kunstirestoran Art Priori kutsub jääkarusid toetavale õhtusöögile

Hingedeaeg ja isadepäev kaunimates mõisates

Kontserdiagentuur Corelli Music tähistab kaunimates mõisates 31. oktoobrist kuni 2. novembrini hingedeaega ja isadepäeva. On ju neist paljud, keda hingedeajal mälestame, just meie esiisad ning laval on tänased isad. Meeleolukad kontserdid sarjas “Mõisaromantika” kannavad seekord nime “Trubaduuride laul”. Hubased muusikasalongid koos säravate muusikute ja ajaloohõngulise interjööriga ootavad erinevates Maarjamaa mõisates, tuues kaunid kontserdid kodu lähedale ka suurematest linnadest kaugel elavatele inimestele.

Hingedeaeg on meie esiisadele olnud väga oluline. Pikkadel pimedatel sügisõhtutel, kui suvised tööd tehtud ning saak salves, on ikka mõeldud elu ajalikkusele ning tuletatud meelde neid armsaid inimesi, kes meie hulgast on lahkunud. Folklorist Marju Kõivupuu: “Hingede aeg on mälestusküünalde süütamise ja esivanematest lugude jutustamise aeg. Esivanemate kultuuriruumist tuttavasse hingedeaega jääb Eestis suhteliselt uudse tavana ka isadepäeva tähistamine, antakse välja auväärne aasta isa tiitel. 1990ndatel võtsime Euroopa ja anglo-ameerika kultuuriruumist üle ka halloweeni, kuid mis (nagu paljud teisedki kalendritähtpäevad) on koos inimestega ajas ja ruumis rännates muutunud meelahutuslikus lastepühaks. Meile eestlastele hingede aeg on aeg, kui oleme koos oma lähedastega nii siin- kui sealpoolsuses. Hoiame oma lähedasi, kui nad on meiega ja meenutame neid, kui nad meid hulgast lahkunud.”

Loe edasi: Hingedeaeg ja isadepäev kaunimates mõisates

Robert Kiyosaki kohtub esmaspäeval lugejatega Solarise Apollos

Esmaspäeval, 26. oktoobril kell 19.00 kohtub maailmakuulus “Rikas isa, vaene isa” autor Robert Kiyosaki Solarise keskuse Apollos lugejatega ja selgitab enda prognoosi, et 2016. aastal tabab maailma seni suurim majanduskriis. Teisipäeval esineb ta Tallinnas toimuval Wealth Forumil, kus lisaks Kiyosakile astuvad üles mitmed üle maailma tuntud spetsialistid ja kõneisikud.

Kiyosaki, kes on kirjutanud enam kui 30 teost, mida on üle maailma müüdud üle 35 miljoni koopia, arutleb Apollos maailma majanduse olukorra üle ja selgitab huvilistele enda prognoosi, et 2016. aastal tabab maailma seni suurim majanduskriis.

Maailmakuulus autor vastab lugejate küsimustele ja annab parima küsimuse autorile autasuks enda uue eestikeelse raamatu “Uus võimalus. Sinu rahale, sinu elule ja meie maailmale” , mis on 19. Eesti keelde tõlgitud Kiyosaki raamat.

Vestlust Robert Kiyosakiga tõlgib kuulajatele Nelly Orissaar.

Kohtumine Robert Kiyosakiga on tasuta!

Loe edasi:

Aldo Kals peab vajalikuks piirilepingu selgitamist naabritele

Neljapäeval, 22. oktoobril toimus Tallinnas Vabaduse väljakul Miina Hindi korraldatud uue piirilepingu vastane üritus, kus kõneles ajaloolane ja filosoofiadoktor Aldo Kals.

Vabariigi Presidendi Kantselei riiginõukogu saali seina kaunistab vapivaip, millel näeb suurt Eesti Vabariigi vappi ja üheteistkümne maakonna vappi, kuna just nõndapalju neid esimesel iseseisvuse ajal oli Foto Urmas Saard — Vabariigi Presidendi Kantselei riiginõukogu saali seina kaunistab vapivaip, millel näeb suurt Eesti Vabariigi vappi ja üheteistkümne maakonna vappi, kuna just nõndapalju neid esimesel iseseisvuse ajal oli. Nüüd on 15 maakonda, kuid puudub Petserimaa. Fotol osa vaibast Petserimaa vapiga. Foto: Urmas Saard

Aldo Kals (IRL) toetas kodaniku algatusel toimunud kõnekoosolekut, mis seisab vastu praegusel kujul ratifitseerimist ootavale piirilepingule. Ta leiab, et meie riigi paljudele poliitikutele on tundmatud Eesti ajalugu ja maateadus: „Esiteks – Petseri maakond ja Ingerimaa Narva, Piiri ja Raja vald on Eesti Vabariigi lahutamatud osad; teiseks – Petseri linn on Eesti Vabariigi maakonna keskus; kolmandaks – valdav osa Petserimaa eestlasi on setod, eesti rahva etniline osa; neljandaks – setod kõnelevad eesti keele murrakut,“ pidades nimetatud alade loovutamist põhiseaduse vastaseks tegevuseks.

„Eesti Vabariik taastati õigusliku järjepidevuse alusel. See tähendab taastamist kõiges, kaasa arvatud riigipiir ja territoorium. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu tühistas juba 12. septembril 1991 kõik Eesti NSV Ülemnõukogu õigusaktid, mis käsitlesid piirimuudatusi. Venemaa Föderatsiooniga algasid läbirääkimised Tartu rahulepingujärgse piiri taastamiseks. Sellele tuli aga järsk lõpp 1994. aastal,“ selgitas Kals, kelle hinnangul ollakse jõudnud Idamaa valitseja Hammurapi (surnud umbes 1750 eKr, toimetaja märkus) aegadest ennekuulmatu piirilepingu sõlmimiseni, mille üks osapool saab kõik, teine aga mitte midagi. Kals peab targemaks uuest piirilepingust loobuda ja selle asemel Jaapani Keisririigi eeskujul nõuda oma maid ja varasid tagasi.

Kõneleja nõustub Toomas Varraku hinnanguga, mille kohaselt tuleb lugeda „uue piirilepingu sõlmimist poliitiliselt lühinägelikuks, põhiseadusega vastuolus olevaks, riikliku järjepidevuse põhimõtet kahjustavaks ning Eesti kodanike huvisid ignoreerivaks ning riiklikku eneseväärikust alandavaks“. Kokkuvõtvalt ütleb Kals, et ÜRO poolt tunnustatud ja kehtiv piirileping aastast 1920 on juba olemas. „On ainult vaja see naabrile selgeks teha.“

__________________________________________________________________

Vikipeedia andmeil on Aldo Kals sündinud Pärnumaal Halinga vallas. Ta on õppinud Pärnu-Jaagupi Keskkoolis, Tartu Emajõe koolis, Tartu Ülikooli ajaloo osakonnas, kaitsnud ajalookandidaadi ja filosoofiadoktori kraadi. Töötanud Tartu Ülikooli sotsioloogia laboratooriumi ja NSV Liidu ajaloo kateedri nooremteadurina, Eesti Looduskaitse Seltsis, TÜ nägemise tervishoiu laboratooriumi vanemteadurina, olnud aastast 1983 Eesti Pimedate Muuseumi juhataja, aastast 1996 Tartu Nägemisvaegurite Arenduskeskuse juhataja. Tähistanud koos kujur Ado Kochi ja Pärnu-Jaagupi Muinsuskaitse Seltsiga 25 haua- ja mälestuskivi. Tunnustused: Pärnumaa Vapimärk, Halinga valla aukodanik, Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk, Tartu Kultuurkapitali loominguline stipendium, Aasta isa 2013.

Urmas Saard

Rahvusraamatukogu Kultuurinädal pakub üle 30 tasuta ürituse

26.−30. oktoobrini toimub Eesti Rahvusraamatukogus esmakordselt Kultuurinädal, kus saab võtta osa enam kui kolmekümnest tasuta kultuuriüritusest ja tutvuda unikaalse hoone nende aladega, kuhu iga päev ei pääse.

Raamatutest, lugemisest ja kirjandusest on teiste seas kutsutud kõnelema Linnar Priimägi, David Vseviov, Asko Künnap, Mihhail Lotman, Leelo Tungal, Kadri Hinrikus, Sveta Grigorjeva ja Tiina-Ann Kirss.

Muusikaloengutel heidavad Rahvusraamatukogu helikogudesse värske pilgu Vaiko Eplik, Tõnis Kahu, Siim Nestor, Timo Steiner ja Peeter Volkonski.

Pisemad külastajad on oodatud värskelt avatud 5. korruse lastealasse töötubadesse ja kohtumistele lastekirjanikega. Viis päeva kestva Kultuurinädala loengutel, seminaridel, aruteludel võetakse jutuks ka kunst, plakatid, arhitektuur ja poliitika. Ekskursioonidel saab tutvuda Rahvusraamatukogu hoone, kunsti ja hoidlatega ning Tõnismäe piirkonna ajalooga. Võimalik on osaleda ka koolitustel, mis õpetavad kasutama tänapäeva raamatukogu võimalusi.

Kultuurinädala lõpetavad 30. oktoobril kirjandusseminar “Au ja häbi”, luulekava “Iga lause pannakse siin proovile” (Jan Kaus, Veronika Kivisilla, Indrek Koff, Kai Aareleid) ning popkunstnik Kiwa performance “Uue raamatu sünd”. Loe edasi: Rahvusraamatukogu Kultuurinädal pakub üle 30 tasuta ürituse

Veerand sajandit Eesti esimese presidendi ümbermatmisest

Täiendatud: 20.10

21. oktoobril möödub 25 aastat president Konstantin Pätsi säilmete ümbersängitamisest kodumaa mulda Metsakalmistul. Eesti Muinsuskaitse Selts ja Konstantin Pätsi Muuseum korraldavad samal päeval kell 12 presidendi kalmul mälestustalituse.

President Pätsi perekonna rahula Tallinna Metsakalmistul Foto Urmas Saard — President Pätsi perekonna rahula Tallinna Metsakalmistul. Foto: Urmas Saard

Mälestuskõne peab Riigikogu esimees Eiki Nestor. Hingepalve lausub ülempreester Aleksander Sarapik. Laulab ETV tütarlastekoor koos lastekooriga Aarne Saluveere juhatusel. Auvalves on liputoimkonnad. Asetatakse pärgi ja lilli ning süüdatakse küünlaid. Osavõtt vaba.

Samal päeval kell 14 leiab Toompeal Soome Suursaatkonnas – Konstantin Pätsi kunagises kodus – suursaadik Kirsti Narineni kutsel ja EMS-i eestvõttel aset mõttevahetus „Kuidas käsitleda Konstantin Pätsi Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva raamistikus?“ Ettekande teeb ajalooprofessor Seppo Zetterberg, arutelus osaleb hulk Eesti ajaloolasi ja avaliku elu tegelasi. Kohal on ka varasemad Soome suursaadikud Eestis Jaakko Blomberg ja Jaakko Kalela.

President Konstantin Päts vahistati koos perekonnaga Nõukogude okupatsioonivõimu poolt 30. juulil 1940 ja küüditati Venemaale. Tema asukoht oli kaua teadmata. Riigipea suri 16. jaanuaril 1956 Tveri lähedal Burashevos, kust Eesti Muinsuskaitse Seltsil õnnestus 1990. aasta suvel üles leida tema säilmed.

Presidendi säilmete kodumaa mulda sängitamisest möödub 25 aastat

Geneetilisel tuvastamise meetodil kindlaks tehtud Konstantin Pätsi põrmu ümbermatmine toimus perekond Pätsi rahulasse Tallinna Metsakalmistul 1990. aasta 21. oktoobril.

Kümnete aastate tagused mälestused

30 juulil 2014 Konstantin Pätsi kalmul Foto Urmas Saard — 30. juulil 2014 Konstantin Pätsi kalmu. Foto: Urmas Saard

Mäletan hästi ’88-ndat rahvusliku ärkamise aastat Tallinna lauluväljakul, kui laulukaare all ajaloolist kõnet pidanud Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Trivimi Velliste nõudis selgesõnalist vastust küsimusele: kuhu on stalinistid matnud meie kunagised riigijuhid? Me tahame nende haudadele lilli viia!

Meeles on ka Eesti Televisiooni saade, mida juhtis vist Rein Karemäe. Telesaates selgitasid okupatsioonirežiimi endised julgeoleku ohvitserid, reservmajor Henn Latt ja erualampolkovnik Valdur Timusk põhjust, miks nad soovisid leida Eesti esimese presidendi säilmeid. Olin hämmeldunud, sest Timuskiga olin sunnitud ühel korral pikalt vestlema Akadeemia tänaval asunud Pärnu Sidesõlme ülema kabinetis, mille Tuisk jutuajamise ajaks väljastpoolt lukku keeras. Rahulikult ja veidi pikaldaseltki, mõtlikult pahvis Timusk sigareti sigareti järel. Hing oli suitsust kinni jäämas ja silmad vesitsesid, kui kuulasin tema selgitust sellest, et julgeolekuorgan ei tegele loosungitega, vaid tegeliku eluga ja kindlasti ei tuleks mulle kasuks, kui kohtumisest julgeolekutöötajaga kellelegi räägiksin. Paraku ei võtnud ma hüva nõu kuulda ja võibolla seepärast jäigi viisakas kohtumine viimaseks.

Mees (mehed) uues tegelikkuses

Näha sama meest teist korda aastaid hiljem uuesti ja pealegi teleris rääkimas, president Pätsi vastu huvi tundmas, oli muidugi üsna üllatav. Mehed rääkisid veenval ilmel, et otsivad presidendi matmispaika ilma kelleltki vastavat käsku saamata, oma kulu ja kirjadega. Otsimise huvi põhjendati inimliku sooviga väheselgi määral heastada kaaslaste tekitatud ülekohut meie riigi presidendile. Nimetati sedagi, et Pätsi otsustav tegevus hoidnud ära 1934. a fašistliku riigipöörde.

Loe edasi: Presidendi säilmete kodumaa mulda sängitamisest möödub 25 aastat

Tallinna teletorni uus ekspositsioon avab universumi saladusi

Tallinna teletorn vahetab talveperioodiks välja oma põhiekspositsiooni ja koostöös Eesti kosmosekeskuse tippteadlastega luuakse teletorni unikaalne universumiteemaline ekspositsioon. Tegemist on Tartu observatooriumi teadlaste poolt spetsiaalselt Tallinna teletornile loodud näitusega, kus on peale visuaalekspositsiooni ka põnev kogemus-tundmuslik osa.

Tallinna teletorn Foto Urmas Saard — Tallinna teletorn. Foto: Urmas Saard

Uus ekspositsioon kannab üldpealkirja “Elus universum” ja saab huvilistele olema avatud 18. novembrist kuni 31. märtsini 2016.

Kosmoseteadlaste poolt koostatud rahvusvaheline näitus on esmakordne sellelaadne Eestis. Näitusel tuuakse välja teaduse uusimad avastused kosmosevallas – alates tehnoloogiast kuni universumi mõistatusteni välja. Lisaks avaneb igal külastajal kohapeal võimalus testida güroskoopi ning esitada küsimusi ja saada vastuseid spetsiaalsetel näitust täiendavatel kohtumisõhtutel teadlastega.

Tartu observatooriumi juhi Anu Reinarti sõnul olid nad Tallinna Teletorni ettepanekust, koostada nende majale spetsiaalne kosmoseteemaline populaarteaduslik näitus, meeldivalt üllatunud. Oma majas Tõraveres on nad näitusi korraldanud juba alates 90ndatest aastatest kuid täismõõdus, kaasaja kosmoloogiat kajastavat näitust, ei olnud nad varem koostanud. “Meie teadlastele oli see huvitav väljakutse, kuidas panna inimlikus keeles kirja astronoomia põhitõed ja uusimad saavutused” kinnitas Anu Reinart. “Kuna hiljuti on toimunud erakordseid saavutused kosmosevaldkonnas, nagu asteroidil maandumine või elu võimaldavate tingimuste leidmine teistel planeetidel, siis pidasime oma missiooniks seda tutvustada kõigile .”

Eesti on alates 1. septembrist 2015 Euroopa kosmoseagentuuri liige ning see tähendab, et kuulume kõrgtehnoloogia arendamise tippseltskonda. Värskel näitusel kajastuvad nii Eesti tippteadlaste rahvusvahelise koostöö tulemused kui maailma uusimad avastused elu võimalikkusest kosmoses.

Näituse koostamisel on lisaks Tartu observatooriumi ja Tartu ülikooli teadustöödele kasutatud pilte ja videomaterjali Euroopa Komoseagentuuri (ESA), Euroopa Lõunaobservatooriumi (ESO), Ameerika rahvusliku komoseagentuuri (NASA) arhiividest. Ekspositsiooni on integreeritud ka Eesti kosmosehuvilise ja hobifotograafi Raivo Heina digitaalfotode näitus, kus tulevad esitlusele ka mitu esmakordselt avalikkusele tutvustatavad kosmosefotot.

Külasta teletorni Facebooki lehekülge www.facebook.com/teletorn.
Lisainfo näituse kohta: www.teletorn.ee

TABi kuraatorinäitus “Keha ehitus / Body Building” ootab viimasel lahtiolekupäeval kuraatoriekskursioonile

"Keha ehitus". Foto: Ardo Kaljuvee — “Keha ehitus”. Foto: Ardo Kaljuvee

Tallinna Arhitektuuribiennaali 2015 peanäitus “Keha ehitus / Body Building” on Eesti Arhitektuurimuuseumis avatud viimast päeva.

Enne näituse sulgemist kutsuvad näituse kuraatorid Sille Pihlak ja Siim Tuksam viimast korda kuraatoriekskursioonile, et kõiki eksponaate lähemalt tutvustada.

“Keha ehitus” tõi seekordsele biennaalile kümne rahvusvaheliselt tunnustatud arhitektuuribüroo ja uurimisrühma hetkel kõige aktuaalsemad tööd, mis pakuvad ulmelist vaadet arhitektuuri ja ehituskunsti võimalikesse tulevikustsenaariumidesse. Kaasaegse andme- ja robottehnoloogia abil on valatud uude vormi loodusest inspireeritud struktuure, mis võimaldavad tulevikus rajada ehitisi, hoides kokku materjali ja ruumi. Uurijad ja arhitektid liiguvad inspiratsiooni saamiseks ja lahenduste pakkumiseks erinevate distsipliinide vahel.

Kuraatoriekskursioon toimub täna, 11. oktoobril kell 16, sissepääs muuseumipiletiga. Näitus on avatud Eesti Arhitektuurimuuseumis (Ahtri 2) kell 10-18.

Ökokogukondade õhtuseminarid toovad maailmast uut ja põnevat teavet

Mida ökokogukondade õhtuseminarid endast kujutavad ja kuidas tekkis idee nende korraldamiseks?

Õhtuseminaride formaat ökokogukondlike ideede jagamiseks tekkis MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühenduses 2014. aasta KÜSK-i projekti raames. Saime teada, et paaritunnise seminari vormis on väga inspireeriv jagada ökokülade teemalisi muljeid ja tehnikaid, andmaks huvilistele kiiret sissevaadet teema pikemaks uurimiseks.

Toona toimus projekti raames neli seminari ja teemadeks olid Eesti kogukondlikud algatused, Euroopa ökokülad, kogukondlik haridus ja isetehtavad päikesepaneelid. Kuna kõik seminarid olid väga populaarsed ning osalejaid oli alati pea kaks korda rohkem, kui olime oodanud, otsustasime taolist sündmuste formaati meie VÜF-i rahastatava projekti “Tugevamad ökokülad Eestis” raames jätkata. Seekord toimub oktoobris ja novembris samuti neli õhtuseminari.

Millised teemad käsitlemisele tulevad ja kes on lektoriteks?

Keskendume kogukonna loomise tehnikatele ning taastuvenergiale. Lektoriteks on Eesti kogukondade liikmed, kes on õppereiside kaudu saanud välismaistes ökokülades huvitavaid tehnikaid omandada.

Esimesel õhtuseminaril “Ärkame koos”, mis toimub juba 5. oktoobril, saame aimu, kuidas luua grupist tõelist kogukonda ning milliseid tehnikaid saab kasutada, et inimesed grupis tegutsedes või töötades end hästi tunneksid. Õhtuseminari veavad Kadri Allikmäe, Ave Tuisk ja Ergo Tisler kogukonnast “Väike Jalajälg”. Kõik eelnimetatud käisid nädalasel kogukondlike juhioskuste kursusel “Ärkame koos” tänavu juunis.

Teisel õhtuseminaril 19.10 jagab Paavo Eensalu (“Väike Jalajälg”) oma teadmisi ja kogemusi uudsest projektijuhtimise tehnikast “Draakoniunistamine”. Saksamaal “Sieben Lindeni” ökokülas Dragon Dreaming tehnikat õppinud Paavo räägib, kuidas kaasata erinevatesse projektidesse rohkem tähistamist ja unistamist, mis on võit-võit keel ja kuidas teha tõeliselt edukaid projekte. Tehnika on inspireeritud Austraalia aborigeenide maailmapildist.

Loe edasi: Ökokogukondade õhtuseminarid toovad maailmast uut ja põnevat teavet

Kristlikud koolid asuvad palverännakule

Teisipäeval, 8. septembril toimub kristlike koolide palverännak, mille käigus kõnnib ligi 300 õpilast, õpetajat ja lapsevanemat jala Toompealt Piritale, et tähistada Eesti Maarjale pühendamise 800. aastapäeva ja paluda kooliperedele uueks õppeaastaks õnnistust, hädasolijaile abi ja riigiisadele tarkust teha otsuseid, mis võimaldaksid lapsevanemate ja koguduste asutatud koolidel kasvada ja areneda.

Eesti Apostlik-Õigeusu kiriku metropoliit Stefanus tervitab lapsi Pärnus Issandamuutmise katedraali õuel 2013 a 8 septembril Foto Urmas Saard — Eesti Apostlik-Õigeusu kiriku metropoliit Stefanus tervitab lapsi Pärnus Issandamuutmise katedraali õuel 2013. a 8. septembril. Foto: Urmas Saard

Facebooki tänases postituses annab Püha Johannese kool teada, et lisaks nende endi õppeasutusele osalevad palverännakul veel Püha Miikaeli kool, Tallinna Toomkool, Kaarli kool ja Kohila Mõisakool. Toomkirikust saadab lapsed teele EELK peapiiskop Urmas Viilma, Neeva Aleksandri katedraalis saavad palverändurid Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku metropoliit Korneliuse õnnistuse, Eesti Apostlik-Õigeusu kiriku metropoliit Stefanuse õnnistusel tehakse peatus Hanna ja Siimeoni kiriku aias ning Pirita vanas kloostris võtab rändurid vastu Rooma-Katoliku kiriku piiskop Philippe Jourdan.

Viimase viie aasta jooksul on Eestis asutatud kuus kristlikku erakooli. 2011. aastal vastu võetud otsus, millega riik võttis kohustuse kanda erakoolide tegevuskulud, tegi võimalikuks luua nn kodanikukoole ehk kolmanda sektori koole, mis annavad vanematele võimaluse valida oma lapsele pere maailmavaateliste või pedagoogiliste tõekspidamistega kooskõlas olev haridus.

Püha Miikaeli kooli asutaja ja nõukogu liikme Kersti Nigeseni sõnul on palverännak mitu tuhat aastat vana palvevorm. „Tänapäeval on inimesed harjunud oma õigusi nõudma ja unustanud, et on olemas ka võimalus paluda. Rännakul ette tulevad katsumused ja eneseületusmomendid on palveohver, mille toomisega palume meie perede, koolide ja Eesti tuleviku eest,“ ütleb Nigesen.

Europa Nostra asepresident Piet Jaspaert toetab Patarei kiiret taastamist

Teisipäeval, 25. augustil korraldas Eesti Sõjamuuseum – Kindral Laidoneri Muuseum Euroopa Liidu toel Patareis konverentsi „Patarei ärkab ellu“, mille käigus keskenduti peamiselt võimaluste otsimisele, et anda väärtuslikule arhitektuurimälestisele uus elu.

Piet Jaspaert, Europa Nostra asepresident Foto Urmas Saard — Piet Jaspaert, Europa Nostra asepresident. Foto: Urmas Saard

Esimesel korral koguneti Patarei ajaloolise rajatise väiksemasse ruumi käesoleva aasta mais ja siis oli mõttetalgute teemaks peamiselt minevikku vaatlemine. Nüüd kogunes hoopis suurem hulk ettevõtmisest huvitatud inimesi Patarei kunagisesse avarasse katlamajja, kus kümnel sõnavõtjal ja paljudel kuulajatel oli küsimusi või arvamusi esitades selgelt midagi olulist lisada.

Konverentsi tööd juhtinud Trivimi Velliste ja kõik teisedki mõttetalgutel osalenud ei kahtle selles, et Patarei kuulub ülimalt stiilipuhtana säilinud klassitsistliku kaitserajatisena kogu Euroopa arhitektuuripärandisse. Samas püüdis Velliste taaskordselt rõhutada, et tegemist on Eesti riigi märtrite vastupanu võimsa sümboliga, kommunismi- ja natsismiohvrite mälestusmärgiga.

Loe edasi: Europa Nostra asepresident Piet Jaspaert toetab Patarei kiiret taastamist

Pühapäeval tähistatakse laulu “Meil aiaäärne tänavas” autori Türnpu 150. sünniaastapäeva

Neljapäeval möödus 150 aastat Eesti ühe tuntuima laulu “Meil aiaäärne tänavas” autori Konstantin Türnpu sünnist. Seda tähistatakse kontsertidega helilooja elu- ja loometegevusega seotud paikades 16. augustil.

Meeskooride laulupäev toimub kell 12 Tallinnas Niguliste muuseum-kontserdisaalis ning kell 15 Keila vallas Tuulna külas Türnpu pargis. Samas tutvustab helilooja elu ja loomingut muusikateadlane Tiia Järg. Pargis on võimalik vaadata ka Konstantin Türnpu 150. sünniaastapäeva puhul koostatud näitust.

“Tänavune Konstantin Türnpu sünniaastapäeva tähistamine on pisut erilisem – sünniaastapäev on ümmargusem ja ka Türnpu park Tuulna külas on ilusam kui varem,” ütles Keila vallavanem Jaan Alver . “Keila vald on korraldanud augustikontserte Türnpu pargis tema sünniaastapäeva tähistamiseks juba aastast 1999. Tänavu, kui helilooja sünnist möödub 150 aastat, toimub meeskooride kontsert lisaks ka Tallinnas Niguliste kontsert-muuseumis. Türnpu pargis aga räägib helilooja elust ja loomingust huvilistele tunnustatud muusikateadlane Tiia Järg.”

Türnpu park on kunagi tema enda rajatud endise Kuusiku talu maadele, monument heliloojale avati seal 1965. aastal.

“Keila vallale on oluline helilooja mälestust hoida ning augustikuised traditsioonilised kontserdid on 16 aasta jooksul kuulajaid kokku toonud lähedalt ja kaugelt,” rääkis Jaan Alver. “Veebruaris korrastasime talgute korras Türnpu parki ja tema monumendi ümbrust, et pisut metsikuks muutunud pargis avarust juurde tuua. Nüüd kõlavad Türnpu kõige tuntumad ja ka vähemtuntumad laulud senisest veel paremini.”

Konstantin Türnpu (1865-1927) on Eesti helilooja, koorijuht ja organist, kes õppis Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni ning Berliinis koorijuhtimist. Türnpu töötas Tallinnas laulu- ja muusikaõpetajana koolides ning Niguliste kiriku organistina. Türnpu oli V ja VI üldlaulupeo üks üldjuhte. Türnpu looming koosneb umbes 60 koorilaulust, millest tuntumad on “Meil aiaäärne tänavas”, “Mull´ lapsepõlves rääkis”, “Talvine õhtu”. Türnpu monument avati temanimelises pargis 1965. aastal.

Rändurid Ürg-Neeva kaldal

Vaade Väike-Pakri saarelt Paldiski lahele Foto erakogust — Vaade Väike-Pakri saarelt Paldiski lahele. Foto erakogust

Matkajaid on erineva reisihuviga. On neidki, keda huvitavad Eesti väikesaared. Reis nendele on enamasti seotud veetranspordiga, mis mõnikord on kergemini, teinekord raskemini kättesaadav. Igatahes siseturismi panustades pole aga mitmekesi kulusid kattes siin ükski summa ülejõukäiv.

Nii astus 6. juuli hommikul Tartus esialgu Tallinna, seejärel aga pealinnast teisele rongile tosin matkajat, kelle reisivimplit kaunistas number 29 ja Paldiski vapp. Number tähistab matkade ja reisiaastate arvu, kusjuures neist kümme viimast kuuluvad väikesaarte külastustele. Seekord jõudsime Väike-Pakri saarele, mis koos sõsarsaare, Suure-Pakriga kuuluvad Paldiski linna koosseisu. Kummaline, et Väike-Pakri on Suur-Pakrist pisut suurem – vastavalt 12,9 ja 11,6 ruutkilomeetriga. Need numbrid tagavad aga Pakritele Eesti sadade saarte ja laidude pindalade rivis auväärse 8. ja 9. koha.

Loe edasi: Rändurid Ürg-Neeva kaldal

Eesti pagulaskunsti tundmatud teosed jõudsid esmakordselt näitusele

Endel Kõks [21. IV 1912 – 25. XI 1983] Beduiinid. Segatehnika, lõuend. 1972. Repro autor Stanislav Stepaško. — Endel Kõks [21. IV 1912 – 25. XI 1983]
Beduiinid. Segatehnika, lõuend. 1972.
Repro autor Stanislav Stepaško.

Veel kaks nädalat saab Eesti rahvusraamatukogu peanäitusesaalis vaadata näitust pagulaskunstist, mis avati eelmise nädala reedel ja mis toob esmakordselt avalikkuse ette väliseesti kunstnike aastakümneid avalikkuse eest varjul olnud kunstiteosed.

Eesti rahvusraamatukogu kunstikogus on ligi veerandsaja eesti pagulaskunstniku enam kui poolteistsada kunstiteost, mille põhiosa moodustavad maalid, akvarellid ja joonistused. Tuntumatest autoritest on esindatud Eerik Haamer, Endel Kõks, Juhan Nõmmik, Silvia Leitu, Olev Mikiver, Epp Ojamaa, Ene Falkenberg ja Kalev Mark Kostabi.

Näitusele on valitud poolsada teost, millest mitme olemasolu rahvusraamatukogus oli kunstiuurijatele teadmata.
Näiteks Endel Kõksi 1972. aastal valminud töö „Beduiinid“ ei sisaldu kunstniku monograafilises suurteoses „Endel Kõks. Vapruse, vabaduse ja rõõmuga!“ avaldatud loomingu nimekirjas. „Beduiinid“ on seni ainus teadaolev maal Endel Kõksi 1972. aasta Iisraeli-rännu ainetel.

Näituse kuraator on kunstiteadlane Jüri Hain, kes on enam kui kaks aastakümmet tegelenud eesti pagulaskunsti uurimise ja tutvustamisega. Rahvusraamatukokku on eesti pagulaskunsti teosed sattunud pärandina ja annetusena. Kogus on mitme sellise maalija töid, kes tõusid nimekate tegevkunstnike hulka juba sõjaeelses Eestis ning jätkasid loomingut edukalt ka võõrsil. Enamik neist olid kunstihariduse omandanud sõjaeelse Eesti kõige tähtsamas kunstiõppeasutuses, Kõrgemas Kunstikoolis Pallas Tartus.

Näitus jääb avatuks 30. juunini 2015.