Eesti

Seitseteist suvist teatrielamust Kuhjavere külas

Stseen Avinurme Suveteatri näitemängust "Potilill ja Karusammal". Fotod: Kuhjavere Külaselts — Stseen Avinurme Suveteatri näitemängust “Potilill ja Karusammal”. Fotod: Kuhjavere Külaselts

„Külateatrid on just samamoodi igaüks ise nägu nagu küladki,” nii ütles Kuhjavere Külaseltsi esimees Romeo Mukk tänavuse Kuhjavere Külateatrite festivali kokku võttes.

Üheteistkümnendat korda toimunud kultuurisündmusel esines 17 näitemänguseltskonda erinevatest Eestimaa paikadest. Publikut paelus kõige rohkem maaelutemaatika. Traditsiooniliselt vaatas ja kommenteeris näitemänge festivali patroon teatritegelane Kalju Komissarov.

Viljandimaal Suure-Jaani vallas Kuhjavere külas peetud külateatrite festivali avas tavakohaselt Väike Mukk, kes saabus kohale lindude lennutatud vaibal. Väikest Mukki saatis Haldjas. Staažikamad festivalikülastajad tundsid muinasjututegelaste kehastajana ära abikaasad: külavanem Romeo Mukki ja külaseltsi juhatuse liikme Urve Mukki.

Tänavu astus Kuhjaveres publiku ette 17 näitemänguseltskonda. Laupäeval alustas Surju rahvamaja näitering, kes jõudis festivalile kolmandat korda. Surjulaste näitemängu teemaks oli nõukogude võimu lõpuaastate kolhoosielu. Järgmisena asus etlema uus tulija Kuhjavere festivalil, ONTrupp Türilt. Pühapäeva hommik kell kümme on teatrielamuste jaoks üsna varajane aeg, kuid Jõesuu külateater sai oma etendusega „Ma ei taha siit ära sõita” hästi hakkama ning näitlejad pälvisid päeva lõpuks tunnustustki.

„Näitetrupid püüavad vastavalt võimalustele tabada etenduse ajastule kohast riietust, lavakujundust ja esemelisi sarnasusi. Hästi sobitatud kostüümid ja kujundused hakkasid silma Orissaare näiteseltsi, Võhma Rassijate, Paide Huviteatri, Avinurme Suveteatri, Tänassilma Pupud Jukude ning Abja ja Tääksi lasteringide lavastustes,” hindas Urve Mukk.

Tema sõnul saabusid näiteseltskonnad saabusid varakult kohale, et eelnevalt üle vaadata lava ja ettevalmistuseks vajalikud ruumid, selgitada millist mööblit ja inventari saab kasutada, tutvuda sisse-ja väljamineku ustega. „Mitmed trupid annavad ka enne teada, milliseid rekvisiite nad sooviksid kasutada, siis ei pea kõike kaasa võtma, eriti suuri ja ohtlikke esemeid nagu vikatid, rehad või redelid. Saadakse hakkama toolidest moodsa diivani ehitamisega ja töökoja või baariruumi sisustamisega suhteliselt lihtsate vahenditega,“ lausus ta.

Loe edasi: Seitseteist suvist teatrielamust Kuhjavere külas

Lastekaitse Liit torgib Arvamusfestivalil tabuteemasid

Paide 2014 a arvamusfesitval Foto Urmas Saard — Paide 2014. a arvamusfesitval. Foto: Urmas Saard

Eesti on viimaste uuringute järgi Euroopas esimene narkosurmade arvult inimeste arvu kohta. MTÜ Lastekaitse Liit projektijuht Kiira Gornischeff näeb, et see on tõsine probleemikoht. „On väga oluline arutada ning leida viise kuidas hoida lapsi eemal narkootiliste ainete proovimiselt ning veel halvem on seis hättasattunud noore ravivõimalustega. Või äkki on olukord nii hull, et peaksime hakkama hoopis noortele rohkem õpetama, kuidas ohutult tarbida. Samas on riik käivitamas uusi ja noortepärasemaid ennetusmeetodeid, millest oodatase palju.“ sõnas Gornischeff.

Nende teemade üle arutlemiseks ongi Lastekaitse Liit toonud Arvamusfestivali lavale arutelu „Laps ja narko“ koos Politsei- ja Piirivalveameti, Tervise Arengu Instituudi, noorsoo- ning turvakeskusetöötajate ning MTÜ Ravikanepi eestvedajatega. Et koos ja mitme nurga alt saaks tegelikult tabuteema lahatud.

Arutelu on Arvamusfestivali „21. sajandi pere“ teemalaval reedel kell 18:00. Loe edasi: Lastekaitse Liit torgib Arvamusfestivalil tabuteemasid

Eesti kodanikuühiskonna kiire areng on peatunud, kuid jätkuvalt regiooni tugevaim

USA Arengukoostöö Agentuuri (USAID) iga-aastane indeks Ida-Euroopa ja endise Nõukogude Liidu riikide vabaühenduste elujõulisusest paigutab Eesti 2014. aastal toimunu põhjal piirkonnas jätkuvalt esikohale, ent märgib Eesti vabakonnale viimastel kümnenditel omaseks saanud kiire arengu asendumist mõningase paigalseisuga.

Kodanikuühiskonda on Eestis tunda, näitasid eelmise aasta kirglikud arutelud kooseluseadusest ning puuetega inimeste vajadustest. Eesti tugevaimate külgedena nähakse kodanikualgatust soodustavat taristut ja õiguslikku keskkonda, nõrgimaks hinnatakse vabaühenduste majanduslikku elujõulisust ning organisatsioonide tegutsemissuudet. Näiteks märgib raport, et Eesti organisatsioonidel on raskusi toetajate leidmise, liikmete hoidmise ning kogukondade kaasamisega. See omakorda takistab vabaühenduste osalemist poliitikaprotsessides või stabiilselt hea kvaliteediga teenuste pakkumist. Sotsiaalsete muutuste eestvedajatena annavad enam tooni mitteformaalsed võrgustikud ja spontaanne osalemine.

Vabaühenduste majanduslik elujõud on probleemiks kogu regioonis, kuigi raport tunnistab ka organisatsioonide kasvavat võimet leida kodanikualgatusele toetajaid eraisikute seast, seda siis ühisrahastuse või annetuste kogumise kampaaniate abil. Piirkonda tervikuna iseloomustab suurenev lõhe kodanikualgatust soosivate ning kodanikuühiskonda rangelt kontrollivate riikide vahel, kes leiavad uusi mooduseid vabaühenduste rahastusvõimaluste ja ka laiemalt kodanikuruumi piiramiseks.

Eesti järel teisele kohale paigutab indeks regioonis Poola, järgnevad mõningase vahega Tšehhi, Läti, Leedu ja Slovakkia. Kindlat langust jätkab pingereas Ungari, mis raporti koostamise algusaastatel oli regiooni elujõulisema kodanikuühiskonnaga riik. Nõrgimaks hinnatakse vabaühenduste elujõulisust Valgevenes ja Aserbaidžaanis, aastaid tabeli lõpus olnud Türkmenistani ning Usbekistani sellel aastal ei hinnatud.

Uuringus vaadeldakse iga-aastases võrdluses 29 Ida-Euroopa riiki ning vabakonna elujõudu hinnatakse seitsme mõõtme alusel: seadusandlik keskkond, organisatsioonide tegutsemisvõimekus, majanduslik elujõulisus, eestkoste ja poliitikate mõjutamine, teenuste osutamine, taristu ning avalik maine.

Eesti raporti koostamist koordineerib Vabaühenduste liit EMSL ja seda tutvustatakse lähemalt 15. augustil Paides toimuval arvamusfestivalil. Uuring on kättesaadav www.ngo.ee/indeks ning Arvamusfestivalil on vabakonna tervis luubi all laupäeva hommikul kell 10 Vabakonna kasvulaval.

Eesti külakogukondade pöördumine Eesti riigijuhtide ja avalikkuse poole

Tänasel päeval seisab meie rahvas, keel ja kultuur silmitsi muutustega, mille mahu ja iseloomu kohta pole meil võtta võrreldavat kogemust. Paratamatult mõjutab meie heaolu ja tulevikuväljavaateid tänu üleilmastumisele ka see, mis toimub teistes maailma otsades. Me oleme silmitsi ebaturvalise majandusolukorraga, rahvasterännu mõõtmeid omandava migratsiooniga ja samal ajal oma rahva väljarändamisega. Eesti ühiskond ja riik on selgesti tasakaalust väljas ja seda määral, mis on muutumas julgeolekuohuks meile endile ja meie laste tulevikule.

Suurim julgeolekuoht ei tule piiri tagant – see tuleb meie endi inimeste seest. Eesti riigi võimukandjate tegude ja tegematajätmiste mustri tulemusteks on kasvav õpitud abitus, käegalöömismeeleolud ja heitumine – ka meie, maainimeste, hulgas. Olukorda ei tee paremaks ka tervete piirkondade ääremaastumine, heatasemelise hariduse kättesaadavuse vähenemine ja maaelu selgelt kallim hind samaväärse elutaseme saavutamiseks võrreldes linnadega. Ebaõiglus- ja abitustunne ei tõsta inimeste valmisolekut kaitsta oma õigusi, kodu ega lõpuks ka riiki.

Selge vajadus midagi mõistlikku ette võtta on jõudnud ka ühiskonna võimulatvade tasandile: sellest annab märku riigireformi kavandamine. Kodukandiliikumist ja kohalikku elu käigus hoidev rahvas üle Eesti on valmis riigile selle juures appi tulema nii kaasa mõtlemise kui ka tegutsemisega, kuivõrd leppimine riigiteenuseid tarbiva kliendi asendiga oma riigi suhtes pole ei väärikas ega mõistlik mõte.

Mõistlikud mõtted, milleni me maapäeval ühiselt oleme jõudnud, on järgmised:

Seadusandlus peab looma erisused, mis arvestavad tööhõive ja ettevõtluse arendamisel piirkondliku eripäraga nii toetus- kui maksupoliitika rakendamisel. Kõikide piirkondade ühe mõõduga kohtlemine kallutab arengu tihedama asustusega linnade kasuks ning võimendab maapiirkondade ääremaastumist.

Loe edasi: Eesti külakogukondade pöördumine Eesti riigijuhtide ja avalikkuse poole

Kanepi kihelkonnapäevadel matkatakse ajalooradadel ja avatakse lugejatele Heinrich Margi raamatukogu

Põhjasõja ajal olevat kuningas Karl XII oma vägedega Tilleorust läbi minnes pistnud Tillemäele oma tammepuust kepi ja lausunud: “Kui see kepp siin peaks kasvama hakkama, siis saab see maa kord jälle Rootsi omaks. Kui aga ta kasvama ei lähe, siis ei võida rootslased enam kunagi Eestimaad.“ Kepist kasvanud suur tamm Tillemäele ja mantlist, mille ta Aarna mäele (Tillelt umbes paari km kaugusel) maha pannud, kasvanud suur mänd.

Mõlemad puud, nii tamm Tillemäel kui ka mänd Aarna mäel Kioma vallas, kasvavad veel praegugi.

Teisipäeval, 4. augustil toimub retkejuhi Jürgen Aosaarega metsaretk Tilleorus. Matk algab kell 12 Tartu-Võru vana maanteesilla juures.

Muiste peeti Võhandu jõge pühaks, sest seal pidanud elama vetehaldjas. Mis vetehaldjale ei meeldinud, seda ei tohtinud rahvas teha. Kanuumatka mööda Pühajõge Jõgeharalt Koigerasse viib läbi seiklusmatkaklubi Toonus Pluss. Vajalik on eelregistreerimine.

Kanepi raamatukogus avatakse kell 16 Heinrich Margi raamatukogu. Heinrich Mark (1.10.1911-2.08.2004) on sündinud Kõlleste vallas Krootusel. Heinrich Mark oli Eesti eksiilvalitsuse peaministri asetäitja ning peaminister presidendi ülesannetes. Raamatukogus välja pandud teosed on mitmed pühendusega ning ajaloolise väärtusega. Väljapanekut illustreerivad infotahvlid Heinrich Margi elust ja tegevusest.

Alle-Saija Teatritalus etendub kell 19 Kanepi harrastusteatri etendus T. Appelgreni „Majakavahi tüdrukud“ (lavastaja Tuulike Mölder).

www.kanepi.ee

Keskkonnaministeerium toetab tosinale paisule kalapääsu rajamist

Keskkonnaministri määrusega eraldatakse 3 miljonit eurot Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi vahendeid lõhe, jõeforelli, meriforelli ja –harjuse rändetingimuste tagamiseks paisudest üles- ja allavoolu.

Sindi pais Foto Urmas Saard — Sindi pais. Foto: Urmas Saard

„Paisud on Eesti vooluveekogudes suureks probleemiks, kuna killustavad vooluveekogu kui kalade elupaika. Lisaks takistavad paisud siirdekalade rännet kudemis- ja elupaikadele,“ rääkis Keskkonnaministeeriumi veeosakonna projektide büroo nõunik Peep Siim.

Keskkonnaministri 2004. aasta määrusega nr 73 „Lõhe, forelli, meriforelli ja –harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ nimetatud erilist kaitset vajavatel vooluveekogudel on siiamaani 40 paisu, mis on kaladele läbimatud. Veeseaduse järgi on sellistele jõelõikudele rajatud paisude omanikel kohustus tagada kalade rändetingimused.

Loe edasi: Keskkonnaministeerium toetab tosinale paisule kalapääsu rajamist

Väikese külaseltsi projekt kutsus Eestisse rahvusvahelise seltskonna VOLISE huvilisi

Projekti koodaaruannet käsitlev nõupidamine Tartus Dorpati konverentsikeskuses. Esiplaanil projekti algataja Ülvi Nool ja koostööpartner ja nõustaja Valdi Reinas

Torma vallas asuva Näduvere Külaseltsi esinaise Ülvi Noole Grundtvigi Õpikoostöö programmi esitatud projekti “Avatud valitsemine Euroopas 2013-2015” raames toimus Sadala Külade Seltsi rahvamajas koolituspäev.

Kohaliku elu edendajad erinevatest riikidest õppisid koolitusel tundma omavalitsustes kasutatavat infosüsteemi VOLIS.Ülvi Nool märkis, et valisime tutvustamiseks süsteemi VOLIS, mis võimaldab läbi infotehnoloogia tõhustada kohalike omavalitsuste volikogude ja valitsuste tegevust ja digitaliseerida istungeid.

“Et istungite salvestused pannakse omavalitsuste kodulehele, saavad kodanikud neid interneti vahendusel kuulata ja vaadata. Nii on paikkonna elanikud aktiivsemalt kaasatud omavalitsustöösse, saavad vajalikku teavet oma arvamuste väljakujundamiseks, ettepanekute tegemiseks, ideede algatamiseks. Torma vallavolikogu kogemus näitab et VOLISE-ga kaasnevad tulemused on väga lihtsasti saavutavad ka väikestes omavalitsustes,” leiab Nool.

VOLIS valiti projekti partnerite poolt ka üheks parimaks praktikaks Avatud Valitsemises Euroopas. Sadala rahvamajas toimunud koolituspäeval tutvustas VOLIS-t Henri Pook, kes on selle infosüsteemi väljatöötajaks ja tunnustatud tutvustajaks nii Jõgevamaal kui ka teistes Eestimaa paikades. Poogi loengut olid kuulamas inimesi Itaaliast, Türgist, Ühendkuningriikidest, Rumeeniast, Hollandist, Poolast, Itaaliast, Saksamaalt, Portugalist ja Kreekast. Neile tuli üllatuseks, et VOLIS-e vastu tuntakse huvi ka Rootsis ja Hollandis.

“Projekti koostamiseks andis mõtte asjaolu, et varasematesse Torma valla volikogudesse kuuludes tajusin, et vallaelanike peaaegu ei kaasatudki eelnõude menetlemisse ja otsuste vastuvõtmisesse. Piirkonna elu arendamiseks on aga olulised võimalikult paljude inimeste mõtted valuküsimustest, vajalike hoonete ja rajatiste ehitamistest,” ütles majandusharidusega Ülvi Nool, kes on ka tänase Torma vallavolikogu esimees ning kuulub Carl Robert Jakobsoni nimelisse Torma põhikooli ja Torma lasteaia Linnutaja hoolekogusse.

Jaan Lukas

Võidupüha maratonil stardivad kõik varasemad võitjad

Esmaspäeval toimub neljas Pärnumaa võidupüha maraton, mida saadab mälestustuli finišini, edasi aga jätkab iseseisvat teekonda vahepeatustega kuni paraadilinna Kärdlasse.

Valdis Ņilovs, 2014 aasta võidupüha maratoni võitja Foto Urmas Saard — Valdis Ņilovs, 2014 aasta võidupüha maratoni võitja. Foto: Urmas Saard

2012. aastal Pärnumaal ellu kutsutud maraton eristub teistest omalaadsetest selge ja rahvusliku taustaloo poolest, sest annab spordirahvale võimaluse osa saada võidupüha tähistamisega seotud rituaalidest. On saanud tavaks, et 22. juunil süüdatakse Toris, Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus tuleleek Eesti vabaduse eest võidelnud kangelaste ning liitlaste auks ja mälestuseks. Järgmisel päeval ühendatakse mälestustuli muinastulega, mille tulemusena tekib võidutuli.

Võidupüha maraton pakub võimalust läbida rada kordumatul teekonnal, viies osaleja mööda olulistest ajaloomälestistest ja tutvustades Pärnu-kandi kaunist looduskeskkonda: Pulli küla, Reiu muinasasula leiukohta, Reiu-Raeküla luitemännikut, Jaansoni kallasrada, Tallinna Väravat, Vallikääru, Pärnu randa. Nimetatud paigad on üksnes mõned orientiirid, vahendab Anni Lüll Pärnu Kahe silla klubist.

Loe edasi: Võidupüha maratonil stardivad kõik varasemad võitjad

Fotokonkurss “Vana aja maja” ootab fotosid

Eelmise aasta võidutöö: Margus Mutsa foto Stalde talust Pillardi külas Haanjamaal. Allikas: www.vanaajamaja.ee

Teist aastat järjest kutsub MTÜ Vana Aja Maja foto- ja vanade majade huvilisi jäädvustama ja jagama emotsioone, mida pakuvad vanad hooned.

Fotokonkursile on oodatud pildid eesti taluarhitektuurist: nii vanadest kui ka traditsioonide järgi ehitatud uutest hoonetest, nii oskuslikult taastatud kui ka lagunevatest majadest, nii välis- kui ka sisemiljööst, nii taluansambli üldvaateid kui ka põnevaid ehitusdetaile.

Konkurss kestab 1. oktoobrini 2015, konkursi auhinnafond on 1000 eurot ja fotod märgusõnaga “Fotokonkurss” tuleb saata e-postile fotokonkurss@vanaajamaja.ee.

Loe tingimustest lähemalt ja vaata üle eelmise aasta võidutööd!

Parimate metsamajandajate konkurss on avatud

Eesti Erametsaliit kuulutab välja konkursi parima metsamajandaja leidmiseks, keda autasustatakse augusti lõpus toimuvatel parimate metsamajandajate kokkutulekul Lääne-Virumaal.

Parimate metsamajandajate konkurss (endise nimega talumetsamajandajate konkurss) on pikkade traditsioonidega konkurss mida Eesti Erametsaliit on korraldanud alates 1994. aastast. Konkursi ideeks on tunnustada häid metsamajandajaid, kes on teistele metsaomanikele oma tegevusega eeskujuks ning jätkata traditsioone, mis aitavad kaasa nii metsaomanike, kui metsaühistute ühistegevusele. Konkursile on osalema oodatud nii füüsilisest kui ka juriidilisest isikust metsaomanikud.

Konkursil hinnatakse erinevaid metsamajanduslikke töid ning muid metsaga seotud tegevusi eraldi kategooriatena. Konkursil metsaomanike hindamine erinevates kategooriates aitab ühiskonnale paremini selgitada erinevate metsamajanduslike tööde, nagu uuendusraie, istutamine ja noorendike hooldus, olemust ja vajadust ning selle kõrval väärtustada metsahoiuga seotud tegevusi, nagu näiteks pärandkultuuri objektide hooldamine ja loodusväärtuste hoidmine.

Konkursil osalemiseks tuleb täita ankeet oma metsa andmetega ning saata see 6. juuliks posti teel aadressile: MTÜ Eesti Erametsaliit, Mustamäe tee 50, 10621 Tallinn või e-posti teel: kristel.arukask@erametsaliit.ee.

Konkursi ankeedi leiate SIIT.

Konkursil osalenuid tunnustatakse 29. augustil parimate metsamajandajate kokkutulekul Lääne-Virumaal. Konkursi ning metsamajandajate kokkutuleku korraldamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Seto Folk pääses Euroopa parimate festivalide sekka

Värskas 26.-28. juunini toimuv festival Seto Folk pääses Euroopa innovaatilisemate festivalide sekka ning sellele on omistatud kvaliteedimärk EFFE (Euroopa festivalidele, festivalid Euroopale). Tegu on Euroopa Komisjoni projektiga, mille eesmärgiks on ühendada festivale, mis on rahvusvahelise potentsiaaliga, pühendunud erinevate kunstide edendamisele ja oma kogukonna arendamisele.

“See on tõeliselt hea uudis, et Seto Folk lisatakse Euroopas laialdaselt levitatavasse festivalide kataloogi. See lisab meile rahvusvahelist usaldusväärsust ja toob tuntust ka Euroopas laiemalt,” sõnas festivali peakorraldaja Maris Andreller.

Seto Folk on festival, kus elamused sünnivad muusika ja looduse koosmõjust. Põnevad kontserdipaigad (hommiku- ja öökontserdid lodjal, järve ääres, talumuuseumi arhailises rehetoas jne) loovad õhkkonna, mis laseb muusikal kuulajaid tõeliselt kõnetada. Seto Folgi põnev matkaprogramm viib külastajad Setomaa metsadesse, kus RMK matkajuhid aitavad üles leida need erilised kohad, mis üksi avastades jääksid leidmata. Peresõbralikud lastealad teevad pisiperega festivali külastamise tõeliselt mugavaks. Laadaplatsil müüvad meistrid kohalikku käsitööd, maitsta saab ehedat seto toitu ja koduõlut ning kogeda tõelist seto külalislahkust. Loe edasi: Seto Folk pääses Euroopa parimate festivalide sekka

Kas tõesti peavad lambad
mädarõigast ja küüslauku sööma hakkama?

Kas tõesti peame mädarõigast sööma hakkama? Foto: Triin Viljasaar

Lamba- ja kitsekasvatajad on ühed loomakasvatajatest, kellel on võimalik taotleda Eesti maaelu arengukava 2014-2020 raames loomade heaolu toetust. Ühe nõudena tuleb lammastele ja kitsedele rajada ravimtaimepõld, kus võib loomadele kasvatada mh näiteks mädarõigast või küüslauku. Maitsestamine juba eluajal?

Sugugi mitte! Erinevad ravimtaimepõldudel kasvatatavad taimed on loomade heaolu toetuse nõudesse valitud põhimõttel, et need oleks kas parasiitidevastase või põletikuvastase toimega ning loomale heaks mikroelementide ja energia allikaks.

Taimede valik on lai

Mõned taimed võivad lammaste söödataimena tunduda ebatraditsioonilised, kuid valikus on ka näiteks esparsett, mesikas, lutsern, valge ja roosa ristik ning isegi redis. Mädarõigas ja küüslauk võivad olla, aga ei pea. Tegemist on uue toetusskeemi ja nõudega, millega harjumine ja millest arusaamine võtab kindlasti aega ning seetõttu on jäetud loomapidaja otsustada näiteks see, kas kasvatada kõiki taimi puhaskultuurina või erinevates segudes.

Loomade heaolu toetus ei ole otsetoetus, mida antakse looma pidamise eest. Loomade heaolu toetuse eesmärk on loomade heaolu parandamine ja toetust on võimalik maksta vaid õigusaktidest tulenevatest nõuetest rangemate nõuete järgmise eest. Toetuse määr kujuneb saamata jäänud tulust ja lisakulust, mis selliste nõuete järgimisest tulenevad. Seejuures ei ole lubatud kompenseerida nõudeid, mis tulenevad EL või Eesti õigusaktidest või mis on loomakasvatuses heaks tavaks. Kas toetust taotleda või mitte, on loomakasvatajale vabatahtlik otsus.

Kitsed-lambad heaolutoetusest üldse ilma?

Lammastele ravimtaimede kasvatamine ehk nn lammaste ravimtaimepõld on üks neljast nõudest, mille täitmise eest on lamba- ja kitsekasvatajatel aastatel 2015–2020 võimalik saada loomade heaolu toetust. Ülejäänud kolm nõuet on lammaste ja kitsede karjatamisel karjamaade vahetamine, karjatamise üle arvestuse pidamine ning ülekarjatamise keeld.

Loe edasi: Kas tõesti peavad lambad
mädarõigast ja küüslauku sööma hakkama?

Oodatakse kandidaate parima mahetootja
ja mahetoote konkursile

Fotol mulluseks aasta parimaks mahetooteks valitud Urvaste kama.

Kuni 20. juunini saab esitada kandidaate konkurssidele “Parim mahetootja 2015” ja “Parim mahetoode 2015”. Konkursside eesmärk on tunnustada parimaid mahetootjaid ja -tooteid ning tutvustada neid avalikkusele.

Konkursile “Parim mahetootja 2015” saavad kandidaate esitada nii organisatsioonid kui ka üksikisikud, sh kandideerija ise. Konkursile oodatakse mahepõllumajanduse üleminekuaja läbinud tootjaid, kelle põllumajandustootmine on heal tasemel. Esitamiseks tuleb täita ankeet. Kandidaatide ankeetide esitamise tähtaeg on 20. juuni 2015.

Konkursile “Parim mahetoode 2015” saavad oma tooteid üles seada ettevõtted ise. Tingimuseks on, et mahetoode oleks enne toodete ankeetide esitamise tähtaega turul saada. Toodete ankeetide esitamise tähtaeg on 3. august 2015.

Konkursside ankeedid ja täpsemad osalemise tingimused leiab veebilehelt http://www.maheklubi.ee/konkurss2015/

Ankeedid palutakse saata aadressile mahepm@gmail.com.

Parima tootja ja toote valivad välja erialaspetsialistidest koosnevad hindamiskomisjonid. Võitjad kuulutatakse välja 6. septembril Tallinnas Eesti vabaõhumuuseumi leivapäeval.

2014. aasta parimaks mahetootjaks kuulutati kitse- ja piimalehmakasvataja Martin Repinski Konju Mõisa Talust (R. Capital OÜ) Ida-Virumaalt. Parimaks mahetooteks oli MTÜ Urvaste Külade Seltsi valmistatud Urvaste kama.

Konkursse korraldab põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus.

Maablogi: Kuidas elavad Eesti põllulinnud ja kimalased?

Nii põllulindudel kui ka kimalastel läheb mahealadel paremini kui keskkonnatoetustega mitteliitunud aladel. Erinevalt põllulindude näitajatest on kimalasenäitajad kõrged ka keskkonnasõbraliku majandamisega aladel. Põllulindude ja kimalaste seire põhjal saab seega perioodi 2007-2013 mahepõllumajanduse ja keskkonnasõbraliku majandamise toetusele anda veidi erineva hinnangu, kirjutab Eneli Viik Põllumajandusuuringute Keskusest.

Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus on ökosüsteemide, liikide ja geenide rohkus. Elurikkus on meie elukindlustus, mis annab meile toidu, vee, puhta õhu, peavarju, ravimid jne. Samas on elurikkus juba aastakümneid langustrendis. Seetõttu on Euroopa Liidu (EL) bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020 eesmärk peatada elurikkuse vähenemine ja kiirendada ELi üleminekut ressursitõhusale ja keskkonnasäästlikule majandusele.

Muuhulgas on strateegia eesmärgiks elurikkuse ja ökosüsteemi teenuste säilitamisele/suurendamisele tähelepanu pööramine põllumajandusaladel. Ökosüsteemi teenused on keskkonnakaitselised, sotsiaalsed ja majanduslikud hüved, mida elus ja eluta keskkond inimesele pakub. Elurikkuse poolt pakutavad ökosüsteemi teenused on nt kultuur- ja looduslike taimede tolmeldamine, looduslik kahjuri- ja umbrohutõrje, kõrgem mullaviljakus ning kaunis maastik.

Mis seisus on põllulinnud ja kimalased?

Linde peetakse heaks keskkonnaindikaatoriks. Seetõttu arvutatakse alates 1980. aastast Euroopas tüüpilisemate põllulinnuliikide andmete põhjal põllulinnuindeksit. Perioodil 1980-2012 oli see indeks -54% ehk Euroopa on kaotanud rohkem kui pooled oma põllulinnud. Eestis eraldi vaadatuna on indeks samuti langev – -28% perioodil 1983-2012. Loe edasi: Maablogi: Kuidas elavad Eesti põllulinnud ja kimalased?

Suvised reeglid kortermajas: rõdul ei grillita ja aiapeod tuleb kokku leppida

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) tuletab suveperioodi hakul meelde ühiselu reegleid kortermajas: rõdul grillimine on kategooriliselt keelatud. Väiksemates aiaga kortermajades tuleks ühistu sisekorra reeglites määrata ka aiapidude pidamine või ühise puhkenurga kasutamine aias.

“Siseministri määrusega on sätestatud, et tahkkütusel või küttegaasil töötava grillseadme või muu samalaadse seadme kasutamise koht peab paiknema tasasel pinnal väljaspool hoonet,” vahendab EKÜL õigusosakonna
juhataja Urmas Mardi.

Määruse järgi on grillseadme ohutu kaugus hoonest vähemalt 5 meetrit, kui tegemist on tahkkütusel töötava seadmega, milles hõõguvat sütt valmistatakse lahtise leegiga. Kui grillimisel kasutatakse eelnevalt valmistatud grillsütt või muud hõõguvat materjali, tuleb tahkkütusel töötav grilliseade paigutada hoonest vähemalt 2 meetri kaugusele.

“Kuna rõdu on hoone osa, siis järelikult pole seal grillimine lubatud ja päästeameti inspektoritel on õigus selle eest elanikke trahvida. Tuleohutusnõuete rikkumise eest võib rahaline karistus füüsilisele isikule olla kuni 300 trahviühikut ehk 1200 eurot,” hoiatab Mardi.

Tema sõnul tuleb lisaks eeltoodud määrusele järgida ka korteriühistu sisekorraeeskirju, sest sageli on grillimisega seonduv seal lahti kirjutatud.

“Seal võiks heanaaberlike suhete säilitamise nimel lahti kirjutada ka aiapidude pidamise korra, juhul kui tegemist on majaga, mille hoovis on ka väike puhkenurk – näiteks, et naabrite und ei tohi valju muusikaga häirida pärast kella 23, kuidas teavitada külalistest ja millises korras võõraid kinnistu territooriumile lubatakse,” tõi Mardi näiteid. “Keegi ei taha ju, et pärast pidu majas naabritega tüli tõuseks.”

PRIAst saab taotleda toetust põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks

8.-15. juunini saavad mikro- ja väikeettevõtjad taotleda PRIA vahendusel toetust põllumajandustoodete töötlemise ning turustamisega seotud investeeringuteks.

Toetus on Eesti maaelu arengukava 2014-2020 meetme 4 “Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse alaliik. Esimese taotlusvooru eelarve on 7,4 miljonit eurot, kokku on perioodil 2015-2020 selle toetusmeetme rahastamiseks planeeritud 25 miljonit eurot.

Toetust saavad taotlema tulla mikro- ja väikeettevõtjad, kelle põhitegevusalaks on äriregistri andmeil toiduainete (v.a kala- ja vesiviljelustooted) või jookide tootmine. Samuti võib toetust taotleda mikroettevõtja, kes on põllumajandusliku tegevusega tegelenud vähemalt kaks eelnenud majandusaastat ning kelle omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu koos või eraldi ületas mõlemal majandusaastal 14 000 eurot ning moodustas mõlemal majandusaastal üle 50% kogu müügitulust.

Toetust saab nii toodete töötlemiseks ja turustamiseks vajalikeks ehitusteks, nendega seotud tehnosüsteemide rajamiseks kui ka seadmete soetamiseks ja paigaldamiseks. Teatud tingimustel saab toetust ka kasutatud seadmete jaoks.
Eraldiseisvalt ainult turustustegevusteks selle meetme toetust taotleda ei saa.

Toetust antakse kuni 40% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. Kui taotleja on tunnustatud mahepõllumajanduse valdkonnas ja kavandatava investeeringu eesmärk on mahepõllumajanduslike toodete töötlemine või töötlemine ja turustamine, siis suurendatakse toetuse määra 45 protsendini. Toetuse maksimaalne suurus kogu arengukava programmiperioodi jooksul on 500 000 eurot ühe taotleja kohta.

Kes taotleb PRIA kaudu toetust esmakordselt, neil on vaja eelnevalt registreeruda PRIA kliendiks. Kõik vajalikud taotlusvormid ja lisainfo on leitavad PRIA kodulehel www.pria.ee . Korrektselt täidetud ja kõiki vajalikke dokumente sisaldavad taotlused palume saata PRIA keskusse Narva mnt 3, Tartu 51009 või digitaalselt allkirjastatult e-posti aadressil info@pria.ee.

Otsused toetuste määramise kohta teeb PRIA 5. novembriks ning toetused makstakse välja pärast seda, kui taotleja abikõlblikud tegevused ellu viib ja PRIAle selle kohta maksetaotluse esitab.

Eesti lipp 131

Eesti Vabariik kuulub oma peatselt saabuva 100. sünnipäevaga maailma vanemate riikide perre. Meie lipp on aga veelgi auväärsem – juba 131-aastane. Täiesti haruldaseks muudab sinimustvalge aga tõsiasi, et säilinud on esmalipp, mis pühitseti Otepääl 4. juunil 1884. Sellist reliikviat on väga vähestel rahvastel.

Meenutus Kuberneri aiast eelmise aasta 4 juunil Foto Urmas Saard — Meenutus Kuberneri aiast eelmise aasta 4 juunil. Foto: Urmas Saard

Meil on põhjust oma rahvus- ja riigilipu üle väga uhked olla!

Eesti lipp on rasketel aegadel meie esivanemaid liitnud – isegi kui nad paljudes üksikasjades on olnud eri meelt. Selle lipu all on võideldud ja langetud ning siis jälle tõustud. Meie tulevik on seda kindlamalt meie kätes, mida kindlamalt oskame hoida oma lippu.

Eesti Lipu Selts kutsub kõiki kaaskodanikke, kogu meie maa rahvast heiskama lipu sünnipäeval, 4.juunil sinimustvalged lipud. Kandkem sinimustvalgeid värve oma rinnas! Kandkem lipu sünnipäeva rõõmu oma südames!

Eesti Lipu Selts ja Eesti Naislaulu Selts koostöös paljude organisatsioonidega kutsuvad Pika Hermanni jalamile tervitama Eesti lippu kell 7 hommikul!

Eesti Lipu Seltsi juhatus

Loe edasi: Eesti lipp 131

Algas hiite kuvavõistlus

Eelmisel aastal võitnud Janno Loide Kaarma valla Pähkla küla pühal allikal tehtud ülesvõte “Põhjatu allikas”

Algas kuvavõistlus Maavalla hiied 10228, kuhu oodatakse ülesvõtteid hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest nii Maavallast kui ka piiri tagant. Võistluse eesmärk on väärtustada ja tutvustada ajalooliste looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaikasid külastama ja hoidma.

Võistlusel antakse välja peaauhind ning kuni 16-aastaste peaauhind. Lisaks jagatakse välja hulk eriauhindu järgmistes rühmades: püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, pärimus, Vana-Võromaa, Virumaa, saared, looduskaitse, muinsuskaitse ning maailma pühapaigad.

Tänavu kuuendat korda toimuvale võistlusele on taas oodatud ka mujal maailmas tehtud ülesvõtted. Looduslikke (mitte ehitatud-rajatud) pühapaiku leidub paljudel põlistel rahvastel ning need kuuluvad inimkonna ühispärandisse. Võistlusele on eriti oodatud hõimurahvaste pühapaikades tehtud ülesvõtted. Osalejatel on võimalus määrata oma võistlustöö soovi korral Creative Commons rahvusvahelise vabakasutuse litsentsi alla. Seeläbi saab aidata kaasa pühapaikade ja oma loomingu tutvustamisele mitteärilistes väljaannetes.

Loe edasi: Algas hiite kuvavõistlus

Noored laulumehed läksid täna hommikul Pärnust teele Lätti ja Leetu

Täna asus Pärnust, Raeküla Vanakooli Keskusest, kontsertreisile Lätti ja Leetu teele projektgrupp “Hakkame mehed minema“. Koosseisu kuuluvad Rääma kooli poistekoor Valter, Raeküla kooli poistekoor ja Vanakooli keskuse ekstreemrahvatantsurühma Viisuke juniorid MiniViisuke.

Foto on tehtud täna hommikul noorte teele asumisel. Foto Piia-Karro-Selg — Foto on tehtud täna hommikul noorte teele asumisel. Foto: Piia-Karro-Selg

Reisiseltskonda kuuluvad vaid noormehed, kelle vanus on vahemikus 6 kuni 16, saatjateks dirigendid Helvi Treiblut ja Sirle Sikk ning tantsutreener Argo Linnaste. Kontsertreisi juhib Vanakooli keskuse arendusspetsialist ja noorsootöötaja Marina Mesipuu.

Kolme päeva jooksul toimub kuus kontserti, millest kaks Läti Vabariigis ja neli Leedu Vabariigis. Esimesel päeval peetakse kontsert Riias – Vecmilgravise eakate päevakeskuses, õhtul juba Vievise (Leedu) gümnaasiumis. Järgmine päev pühendatakse Vievise koorikonkursile ConMoto, mille aukülalisteks on Pärnu noormeestest koosnev projektgrupp. Kolmanda päeva hommikul toimub veel üks kontsert Leedus – väikeses Kietaviške asulas ja tagasiteel koju tehakse ülesastumine ka Läti Bauska linnas.

Eesmärgina nähakse noormeeste hobitegevuse väärtustamist. Osalemine võimaldab eduelamusi, laiendab silmaringi ja lisab isetegemise rõõmu. Ettevõtmise õnnestumisele aitavad kaasa Audru vald ja Sauga vald, linnadest Pärnu, Vievise, Riia, Bauska, samuti Rääma ja Raeküla koolid ning heategevuslikud organisatsioonid Y’s men International klubid Pärnust, Vievisest ning Zonta International klubi Bauska’st.

Noormehed jõuavad kontsertreisilt tagasi pühapäeva hilisõhtul.

Urmas Saard

Pupimeistri Värtoni Aino käe ei püsü paigal

Pupimeistri Värtoni Aino. Kuulmetsa Heli pilt, Uma Leht

«Kolm aastat tagasi es mõista ma heegeldägi, a sis sai üte mänguasju tegemise raamadu ja tahtsõ säält õkva midägi tetä. Pidi sis heegeldämise raamadu kah ostma ja tuu tüü selges opma,» kõnõlõs Vahtsõst-Antslast peri Värtoni Aino (69) ja nakkas kastist puppõ vällä nõstma.

Ku ma küsü, et pall’u täl näid om, hõikas Aino: «Kas ma tuud tiiä, loe esi üle!» Suurõmba ja väikumba, egäsugumadsõ eläjä ja pupi saava sohva pääle lakja säetüs: umbõs 100 tükkü.

«Tõnõ niipall’u om mul jo lakja jaetu ja är müüdü, päämidselt Nõiariigin,» seletäs Aino edesi. Aino poig Aivo om Nõiariigi perremiis. «Kae, naid hiiri olõ ma uma 30 tükkü tennü, naid ostõtas häste,» hoit Aino ütte väikeist hiirekeist peo pääl. «Ja jõulõaigu läts’ kah hulga asju minemä. Anti, mu tõnõ poig, kül ütles, et ma anna odavalõ är, a mul om pääasi, et langaraha tagasi saa.

Puppõ jaos ma harutõdut langa ei pruugi, osta õks vahtsõ. Ja sisse topi patju sissu, mul om naid vannu patju kotun küländ. Nuu as’a, mis är läävä – ma tii õkva vahtsõ asõmõlõ. Ma taha, et mul olõs egäst ütest üts asi ka hindäl olõman.»

«Är tuud panku, tuu om mul üts edimäidsi puppõ ja ei olõ illus!» haard Aino mul üte jõuluvana käest ja käkk kasti tagasi. «Edimäne mänguasi, mis ma tei, oll’ pingviin, ja säält nakas’ki minemä. Pääasi et seletüs, skeema vai asi esi iin om, sis ma või kõkkõ perrä tetä. Esi uma pääga ma vällä ei viisi mõtõlda,» seletäs provva. Loe edasi: Pupimeistri Värtoni Aino käe ei püsü paigal

National Geographic Eesti uurib suhtlemist delfiinidega

National Geographic Eesti mainumbri üheks põhilooks on “Aeg vestluseks”, mis käsitleb teemat: kas delfiinid kõnelevad keerukat keelt? Meie planeedi ühe arukaima olendi häälitsused panevad teadlasi ägedalt vaidlema.

Teised põhiteemad:

Mekongi rakkesse panemine
Enam kui 4000 kilomeetri pikkune Mekongi jõgi pakub vabalt voolates kala ning toodab tammiga tõkestatult puhast elektrit. Selles seisnebki Kagu-Aasia dilemma.

Supermesilase otsinguil
Mesilased on tähtsamaid putuktolmeldajaid, kellest sõltub kolmandik toiduks kasvatatavatest põllukultuuridest. Kas suudame aretada elujõulisema mesilasliigi?

Astudes mööda teed
Palverännak läbi Prantsusmaa ja Hispaania on tänapäeva maailmas elujõulisena püsiv muistne tava.

Lisaks tuleb juttu laktoositalumatusest, vee virtuaalsest liikumisest, sooldunud mullast, geneetiliselt muundatud kartulitest, geenmuundatud kalast, Pangaeast, kliimapõgenikest jpm.

Ajakirja National Geographic eestikeelne mainumber jõudis müügile sel nädalal.

Allikas: www.national-geographic.ee

Algas maanteemuuseumi kevadine liiklusnädal

Tänasest kuni 7. maini toimub Eesti Maanteemuuseumis ohutu liiklemise nädal „Oskan hoida elu!“, mille sihtrühmaks on sel aastal algklasside õpilased ning mis keskendub enam turvalise suve ettevalmistusele ohutuks liiklemiseks. Muuseumi eriprogrammid toimuvad rahvusvahelise liiklusnädala Third UN Global Road Safety Week raames.

„Tänavusel hooajal oleme sihtgrupiks valinud 1.-4. klassi õpilased, et neile enne suure suve algust meelde tuletada olulisi liiklusreegleid uudsel moel,“ rääkis maanteemuuseumi liikluskasvatus pedagoog Triinu Õispuu. „Liiklusprogrammide peamine eesmärk on, et kõik lapsed oleksid teadlikud liikluses valitsevatest ohtudest ning sellest, kuidas nendesse mitte sattuda.“

Selleaastane tegevus toimub erinevates tegevuskeskustes läbi liiklusteemalise maastikumängu, kus õpilased saavad end proovile panna erinevates liiklussituatsioonides, ise samal ajal õppides ja kogedes. Lapsed saavad lapsed testida turvavöö vajalikkust, panna end proovile tõukerattarajal, uurida, missugune on sõidukorras jalgratas ning saada teadmisi liiklusohutusest üldiselt.

Programmid toimuvad 5.-7. mail algusega kell 10:00 ja 13:00. Programmi kestvus 1,5 tundi. Osalemine muuseumipiletiga.

Maanteemuuseumi liikluskasvatuse eesmärgiks on kujundada lastest üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda. Muuseum pakub koolidele liiklusteemalisi haridusprogramme, kus vaatluse all on liiklusohutuse põhitõed. “Tulles maanteemuuseumi ja osaledes liiklusteemalises haridusprogrammis, saavad õpilased kogeda kindlasti hoopis teistlaadset õppetundi kui kooliklassis olles,” rõhutas Õispuu.

Allikas: www.maanteemuuseum.ee

Tänasest on taas avatud õpilaste virtuaalne käsitöönäitus

Alates tänasest, 5. maist saab aadressil www.virtuaalnaitus.ee näha virtuaalset õpilastööde näitust, mis sel aastal kannab pealkirja “Sõbralt sõbrale”. Juba neljandat korda Eesti Tööõpetajate Seltsi eestvedamisel toimuva virtuaalnäituse eesmärgiks on kokku koguda ning internetikeskkonnas näitusena üles seada pildid esemetest, mida õpilased töö- ja tehnoloogiaõpetuse ning käsitöötundides teinud on.

Eesti Tööõpetajate Seltsi juhatuse esimehe Jürgo Nooni sõnul saatsid virtuaalnäitusele oma õpilaste töid üle saja kooli kogu Eestist. “Nagu juba tavaks on saanud olid lisaks töö- ja tehnoloogiaõpetuse ning käsitööõpetajatele kaasatud ka algklassid,” lisas Nooni.

“Eelnevatel aastatel saadud positiivne tagasiside näitab, et tegemist on vajaliku ettevõtmisega, mille kaudu saavad noored käsitööhuvilised oma tundides tehtud paremaid töid ka teistega jagada,“ märkis Nooni. „Mullu külastas virtuaalnäitust esimese kahe nädala jooksul ligi 3000 inimest ja klikke tehti saidil selle aja jooksul üle 2,6 miljoni,” lisas ta.

Eesti Tööõpetajate Seltsi, Eesti Käsitööõpetajate Seltsi „Aita”, Eesti Klassiõpetajate Liidu ja Tallinna Ülikooli tööõpetuse osakonna liikmetest koosnev žürii valib virtuaalnäitusele saadetud tööde seast välja ka oma lemmikud, mille autorid saavad kingiks meene. Virtuaalnäitus “Sõbralt sõbrale” jääb veebikeskonnas avatuks kuni 2015. aasta lõpuni. Õpilaste virtuaalse käsitöönäituse korraldamist toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

Allikas: Eesti Tööõpetajate Selts

Eesti tarbija peab üha olulisemaks kontakti toidu tootjaga

2014. aastal vähenes toidu ostmine suurematest kauplustest ning kasvanud on väikestest toidukauplustest ja turult ostmine. Keskmiselt ostetakse Eesti peredes toitu ligi neli korda nädalas, selgus täna Põllumajandusministeeriumis tutvustatud tarbijate ostukäitumise uuringust.

Kodumaise toidu hoiakuline eelistamine on kümne aastaga tõusnud enam kui 10 protsenti ja ulatus mullu ligi 90 protsendini. Seitse-kaheksa tarbijat kümnest tajub, et kodumaised toidukaubad moodustavad nende sisseostudest suurema osa.

„Me näeme, et Eesti inimene on hakanud enam otsima kontakti otse tootjaga ja Eesti toidu kuvand on aastatega muutunud positiivsemaks,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Eesti toidule ja toidutootjatele teeb see suurt au, kui tarbija tahab rohkem teada oma toidust ja selle saamisloost. Hea uudis on ka see, et sissetulekute kasv on aidanud tarbijal oma toiduvalikut laiendada.“

Päritolumaa ja toidu kodumaisuse tähtsustamine sõltub uuringu tulemuste järgi suuresti vanusest ja haridustasemest – kodumaiseid toidukaupu eelistavad enamasti kõrgema haridustasemega ja vanemad tarbijad. Võrreldes varasemate aastatega on tarbijad valmis talunike ja tootjate kauba eest ka rohkem maksma, kui see oleks mugavamalt kättesaadav. Loe edasi: Eesti tarbija peab üha olulisemaks kontakti toidu tootjaga

Vähiravifond “Kingitud elu” kutsub kõiki eestimaalasi elu kinkimise suurtalgule

Marko Pomerants (vasakul) Foto Urmas Saard — Marko Pomerants (vasakul). Foto: Urmas Saard

Hille Tänavsuu Vähiravifond „Kingitud elu” korraldab sel nädalal mastaapse üle-eestilise suurtalgu “Teema Ära! Kingime elu!”, millega loodab fond koguda ühe nädalaga nii palju annetusi, et kõik Eesti vähihaiged saaksid neile hädavajaliku ravi – võimaluse elada võimalikult täisväärtuslikku elu. Talgud toimuvad internetis kogu nädala ning 9. mail Apotheka apteekide juures Tallinnas, Tartus, Pärnus jm.

9. mail aitavad üle Eesti annetusi kokku koguda ligi 200 vabatahtlikku, teiste hulgas ministrid Sven Sester, Rannar Vassiljev, Margus Tsahkna, Kristen Michal ja Marko Pomerants ning riigikogulased Viktoria Ladõnskaja, Yoko Alender, Jüri Ratas, Deniss Boroditš, Andres Ammas, Helmen Kütt, Kristjan Kõljalg, Martin Repinski, Kalle Laanet, Rainer Vakra, Martin Kukk, Monika Haukanõmm jt.

„Eestimaal pole inimest, kel poleks kokkupuudet vähiga,“ ütles keskkonnaminister Marko Pomerants, kes kogub annetusi Põlva Aster apteegi juures aadressil Jaama 12a. „Heategevusega lisavahendite kogumine selles valdkonnas on väga paljudele inimestele suureks abiks. Täiendav raviraha ei garanteeri tingimata tervenemist, kuid annab kindlasti juurde palju emotsionaalseid ühiseid päevi. Seepärast kavatsen ravimiraha talgutele kulutada ühe laupäeva küll.“

„Kutsun kogu Eesti ühiskonda üles üheskoos oma inimestele elu kinkima. Talgutega ütleme, et iga meie inimene on väärt, et tema elu eest võidelda. Kelleltki ei tohi viimast õlekõrt käest rebida,” ütles vähiravifondi “Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu. „2014. aastal kogusime fondi annetustena üle 300 000 euro ning toetasime kõiki haigekassa toeta jäänud vähihaigeid, kes meilt abi palusid. Mitte keegi ei jäänud ukse taha. Talgute eesmärk on kindlustada sama positiivse stsenaariumi kordumine ka 2015. aastal. Loe edasi: Vähiravifond “Kingitud elu” kutsub kõiki eestimaalasi elu kinkimise suurtalgule