Eestisse saabus õppima kümme Afganistani ämmaemandat

Afganistani ämmaemandad Tallinna lennujaamas. Foto: Maari Ross/MTÜ Mondo
Afganistani ämmaemandad Tallinna lennujaamas. Foto: Maari Ross/MTÜ Mondo

Nädalavahetusel alustasid kuuajalist Eesti-visiiti kümme ämmaemandat, kes töötavad õppejõududena Põhja- ja Ida-Afganistani meditsiinikoolides.

Ämmaemandad osalevad MTÜ Mondo ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli korraldatud täienduskoolitusel, millest osa on ka vaatlused Ida-Tallinna Keskhaiglas Naistekliiniku erinevates osakondades.

Lisaks koolitusele, mida viivad läbi Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud, saavad Afganistani meditsiinikoolid Eesti partneritelt kaasaegseid õppevahendeid ning nõu õppekavade koostamisel. Visiidil olevate ämmaemandate esindatavates meditsiinikoolides õpib kokku 565 tudengit ning hinnanguliselt mõjutab õppejõudude Eesti koolitus tulevikus 50 000 sünnitusabi vajavat naist Põhja- ja Ida-Afganistanis.

“Enam kui pooled Afganistani naised sünnitavad ilma ämmaemanda abita, sest ämmaemandaid on riigis liiga vähe. See põhjustab suure hulga surmaga lõppevaid sünnitusi, mis oleks parema kvaliteediga sünnitusabi korral ennetatavad,” ütles MTÜ Mondo haridusekspert Maari Ross. “Eestis on sünnitusabi väga kõrgel tasemel ja naiste suremus sünnitusel on väga haruldane, oleme selle näitaja poolest maailma tipus,” lisas ta. Kui Eestis sureb 100 000 sünnitaja kohta kaks naist, siis Afganistanis üle 300. Suremuse kõrget protsenti mõjutab ka liiga noorelt sünnitamine, sagedased rasedused ning alatoitumine. Probleemiks on ka naissoost arstide vähesus: vaid 24% kõigist Afganistani arstidest ning 21% meditsiiniõdedest on naised.

Viimase kümne aasta jooksul on Afganistani naiste ligipääs tervishoiuteenustele siiski paranenud: kui aastal 2003 oli terves riigis vähem kui 500 koolitatud ämmaemandat, siis 2012. aastaks oli see arv kasvanud juba 3000 inimeseni. Koolitatud ämmaemanda jälgimise all toimuvate sünnituste osakaal on järk-järgult kasvanud, ulatudes optimistlikumate hinnangute kohaselt 38 protsendini.

Eestit külastavate Afganistani ämmaemandatega on võimalik kohtuda 12. mail MTÜ Mondo kontoris Telliskivi Loomelinnakus, kui toimub emadepäevale pühendatud avalik üritus, kus arutatakse ämmaemanduse üle Eestis ja Afganistanis.

Muuseumiöö paneb üle Eesti helisema, laulma ja kõlama 155 muuseumi ja mäluasutust

Laupäeval, 16. mail toimub järjekorras seitsmes üle-eestiline muuseumiöö, mis sel korral kannab pealkirja “Öös on muusikat”.

Tänavu võtab muuseumiööst osa 155 muuseumit, lisaks muuseumidele teevad oma uksed tasuta lahti mitmed näitusepaigad, arhiivid, kirikud, mõisad – üht või teistpidi teadmiste, ajaloo ning mäluga tegelevad paigad ja organisatsioonid. Eelmisel aastal võttis muuseumiööst osa rohkem kui 84 000 inimest, mis oli kõigi aegade muuseumiöö publikurekord.

Muuseumiöö selle-aastane teema, “Öös on muusikat”, on inspireerinud muuseume tooma üheks ööks tasuta publiku ette põnevamaid muusikaga seonduvaid palasid oma kogudest, kutsuma muuseumidesse esinema bände, lauljaid, muusikuid ning isegi laulukoore. Tartus esineb Rahvusarhiivi katusel Tartu Popi ja Roki Instituut, Tallinnas korraldab Eesti Ajaloomuuseum hääletu disco ning loomulikult on kümnetel muuseumidel kavas nii õpitubasid, eriekskursioone kui tervele perele sobivaid avastamismänge.

Muuseumiöö ühe koordinaatori Külli Lupkini sõnul on aasta suurima Eesti muuseume ühendava ettevõtmise teema sel korral inspireeritud Muusika-aastast: “Tänavune teema pakub väga põnevaid tõlgendusvõimalusi. Muuseumid kutsuvad sel ööl avastama märkama vaikust ja helisid meie ümber, mõtlema sellele, mis on akustika ja kuidas kõrv helisid vastu võtab. Ja kindlasti tuleb juttu heliloojatest, muusikutest ja laulukultuurist.” Loe edasi: Muuseumiöö paneb üle Eesti helisema, laulma ja kõlama 155 muuseumi ja mäluasutust

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub huvilisi linnutornidesse

09.-10. mail on rahvusvahelised rändlindude päevad ja juba üsna mitu  aastat tähistatakse seda päeva tornide linnuvaatlusega.

Eesti  Ornitoloogiaühing kutsub sel puhul kõiki linnuhuvilisi laupäeval, 09. mail tornide linnuvaatluspäevale. Samal päeval vaatlevad tornides linde ka linnusõbrad Soomes, Rootsis ja Taanis.

Linnuhuvilisi ootavad sellel päeval vaatlustornides üle Eesti juhendajad, kellega saab koos linde vaadelda ja täiendada oma teadmisi piirkonna linnustikust. Igas tornis peetakse ka liiginimekirja ning selgitatakse välja Eesti linnurikkaim linnuvaatlustorn.

Juhendajaga tornide asukohad, külastusajad jm leiab EOÜ kodulehelt http://www.eoy.ee/node/839. Linnutorne külastada soovivad huvilised end eelnevalt registreerima ei pea. Ilma juhendajata vaatlustornides võib linnuvaatlust ja liiginimekirja teha ka omal käel. Sel juhul tuleb vaatlustulemused edastada koordinaator Thea Permile laupäeval hiljemalt kell 17.00 e-postiga aadressil thea@tallinna-linnuklubi.ee. Kirja tuleb panna vaatluse koht ja kellaaeg, kohatud liikide nimekiri, vaatlejate nimed või arv ning kontaktisiku telefon.

RMK kutsub metsa rogainima

rogainPühapäeval, 17. mail toimub kuues kohas üle Eesti RMK rogainipäev ehk seikluslik orienteerumismatk, millest on oodatud osa võtma igas vanuses ja erineva sportliku tasemega 2-5-liikmelised võistkonnad.

Rogainipäeva ühe korraldaja Lauri Leppiku sõnul sobib rogainimine nii tulihingelisele sportlasele kui ka rahulikumale looduses liikujale. “Rogain on suurepärane võimalus looduses põnevalt aega veeta, mille käigus jõuab ka kohtadesse, kuhu tavalise jalutuskäigu ajal ei pruugi sattuda,” sõnas ta. “Iga võistkond saab ise omale sobiva raja ning liikumise tempo valida, kontrollpunktides jagatakse osalejatele ka veidi metsatarkust.”

RMK rogainipäeva start antakse pühapäeval, 17. mail kell 12 kuues kohas üle Eesti: Harjumaal Aegviidus, Läänemaal Perakülas, Põlvamaal Kiidjärvel, Pärnumaal Raekülas, Ida-Virumaal Kurtna järvede piirkonnas ning Lääne-Virumaal Lahemaa rahvuspargis. Võistluse alguses jagatakse osalejatele kaart, mille abil tuleb metsast kolme tunni jooksul üles leida võimalikult palju erineva väärtusega kontrollpunkte. Kõige suurema punktisumma kogunud võistkondi premeeritakse RMK metsamaja kasutusõigusega, kõikide osalejate vahel loositakse välja auhindu.

Rogainipäeval osalemiseks tuleb kokku panna 2−5-liikmeline võistkond ning registreerida see veebiaadressil www.rmk.ee/rogain . Võistkonna võib kokku panna pereliikmetest ja sõpradest, samuti saavad ettevõtted võistlusele välja panna oma meeskonnad. Matkale on oodatud kõik hästikäituvad lemmikloomad. Kuni 10. maini on registreerimistasu 3 eurot ning 11.-14. mail 5 eurot ühe inimese kohta. Allameetrimehed saavad seiklusmatkale tasuta. Osalustasu sisaldab raja kaarti ning võistluse lõppedes sööki-jooki.

Rogainipäeva korraldab RMK koostöös heade partneritega: Tallinna orienteerumisklubi TA OK, OK Põlva Kobras, OK Rakvere, seiklusspordiklubi X-TEAM, MTÜ Aktiivikeskus ja orienteerumisklubi West.

Lisateavet RMK rogainipäeva kohta saab aadressilt www.rmk.ee/rogain.

FC Helios Võru tähistab sünnipäeva

helios_5_A3

Äsja viieaastaseks saanud jalgpalliklubi FC Helios Võru tähistab oma sünnipäeva kolmapäeval, 6. mail Võru spordikeskuses staadionil toimuva üritusega, mille naelaks on Eesti väikeste karikavõistluste 1/32-finaali mäng Narva meeskonna JK NPK-ga.

Külalisi oodatakse staadonile kella 18.30. Lisaks kell 19 algavale jalgpallimatšile korraldatakse pealtvaajatele erinevaid mänge ja esinevad tantsutüdrukud. Õhtujuht on Margus Ader.

Mullu, oma debüüthooajal, õnnestus FC Helios Võru meeskonnal väikeses karikasarjas teatavasti poolfinaali jõuda. Samaväärse saavutusega pole hakkama saanud ükski teine Võrumaa jalgpallimeeskond.

FC Helios Võru on alustanud juba ka tänavusi IV liiga mänge – lõunatsooni esimeses voorus alistati võõrsil Tartu JK Tammeka II meeskond 2:0.

Eesti noorte meistrivõistlustel mängib tänavu seitse FC Helios Võru võistkonda ehk rohkem kui kunagi varem.

FC Helios Võru treeninggruppides käib umbes 300 last. Lisaks toimuvad jalgpalliringid seitsmes lasteaias, kus on jalgpalliga hõivatud veel umbes 150 last. Lisaks Võrule korraldab klubi treeningud Rõuges, Sõmerpalus ja Vastseliinas.

Lastefond aitas muretseda 6-aastasele poisile elektrilise tehiskäe

Markus (1)SA TÜ Kliinikumi Lastefond toetas ambuteeritud labakäega 6-aastasele Markusele müoelektrilise käeproteesi ostu, tasudes riikliku toetuse juures pere omaosaluse summa.

Müoelektrilise käeproteesi puhul on tegemist lihasimpulsside abil juhitava proteesiga, millel on haarav kolme sõrme funktsioon: müoelektrilised sensorid võtavad vastu patsiendi olemasoleva käeosa lihastes tekkinud elektriimpulsid, mis saadakse kätte nahapinnal asetsevate elektroodide kaudu. Neid võimendatud impulsse kasutatakse jäsemeproteesi elektrooniliste komponentide juhtimiseks. See võimaldab tehiskäega asjadest kinni haarata ning näha oma sõrmi liikumas nagu päris käel.

Seesugune igale patsiendile personaalselt valmistatud protees on aga väga kallis. Markuse tehiskäsi maksis 17 130 eurot. Sellest summast 90% katab Eesti Haigekassa, 10% tuleb tasuda perel omaosalusena. Antud juhul jäi üksinda kahte last kasvatava ema kanda märkimisväärne summa – 1713 eurot. Toetuse saamiseks pöördus pere nii kohaliku omavalitsuse kui Lastefondi poole, kes otsustasid Markust aidata: Tallinna linnavalitsus tasus 5% omaosaluse summast ning Lastefond samuti 5% ehk 857 eurot. Loe edasi: Lastefond aitas muretseda 6-aastasele poisile elektrilise tehiskäe

Teeme Ära talgupäev läks korda

Talgul osalenute kaart
Talgul osalenute kaart

Eilne Teeme Ära talgupäev, mis kõikjal üle Eesti sujus töiselt ja tegusalt, on praeguseks lõppenud. Tegemist oli hästi korda läinud talgupäevaga, mille raames tuli vaatamata vihmale kodust välja mullusest rohkem inimesi – õhtustel andmetel vähemalt 43 026 talgulist. Talgupäeva meeskond tänab ja tunnustab kümneid tuhandeid eestimaalasi, kes on jätkuvalt valmis kaasa aitama kodukandi ja kogukonna elu edenemisele.

Talgupäeva raames korraldati kokku 1771 talgut, millest tänastel andmetel võttis osa 43 026 talgulist. Enim talguid toimus Harjumaal ja Tallinnas, kus 411 talgul osales kokku 12 547 inimest. Elanike arvu järgi oli taas kõige rohkem talgulisi Saaremaal, kus osales 191 talgul 4104 inimest. Ida-Virumaal osales 102 talgul 3464 talgulist, Tartumaal 154 talgul 3246 talgulist, Pärnumaal 145 talgul 3209 talgulist, Lääne-Virumaal 104 talgul 2313 talgulist, Järvamaal 88 talgul 2079 talgulist, Võrumaal 84 talgul 1790 talgulist, Läänemaal 86 talgul 1770 talgulist, Valgamaal 63 talgul 1744 talgulist, Viljandimaal 89 talgul 1714 talgulist, Raplamaal 97 talgul 1698 talgulist, Jõgevamaal 69 talgul 1687 talgulist, Põlvamaal 58 talgul 1175 talgulist, Hiiumaal 29 talgul 446 talgulist. Kanadas Toronto lähistel Jõekääru talgutel osales 40 inimest.

Loe edasi: Teeme Ära talgupäev läks korda

Üle-eestilisest talgupäevast võtavad täna osa kümned tuhanded talgulised

Täna toimub kõikjal Eestis Teeme Ära talgupäev, millest võtavad osa kümned tuhanded  eestimaalased. Tänavu korraldatakse talgupäeva raames 1754 talgut, kuhu on varahommikuse seisuga registreerunud üle 23 400 talgulise. Talgupäeva meeskond kutsub kõiki inimesi vaatamata jahedale ja kohati vihmasele ilmale kodudest välja tulema, et kaasa aidata kodukandi ning kogukonna elu edenemisele.

Enim talguid korraldatakse täna Harjumaal ja Tallinnas, kuhu plaanitud 410 talgule on end kirja pannud üle 6700 inimese. Talgupealinna tiitlit on kindlustamas taas Saaremaa, kus toimub 188 talgut, millele on registreerunud üle 2200 talgulise. Pärnumaal on end osalejana kirja pannud samuti üle 2000 talgulise, Tartumaal üle 1800 talgulise. Ida-Virumaal, Lääne-Virumaal, Läänemaal, Järvamaal ja Valgamaal on registreerunud rohkem kui 1000 talgulist.

Talgupäeva meeskond ja Päästeamet kutsuvad järgima ohutusnõudeid, et tagada talgutel nii tule- ja veeohutus kui ka tööohutus. Lõhkekeha või seda meenutava objekti leidmisel ei tohi seda puudutada, vaid tuleb minna kaugemale ja teavitada koheselt Päästeametit numbril 112. Kui talgulised avastavad katmata luukidega kaeve või muid ohtlikke rajatisi, soovitatakse neist teada anda päästeala infotelefonile 1524. Talgutel veekogude ääres tuleks tähelepanelikult jälgida lapsi.
Talgupäev algab enamikus talgupaikades kell 10 või kell 11, mõned talgud algavad ka lõunal ja mõned peetakse lähematel päevadel. Tänavu korraldatakse mitmeid tuleohutusega seotud talguid, samuti toimub talguid mereäärsetes paikades ning tänaseni saab kodudest ära tuua ka kasutuskõlblikke  värvijääke. Täpsema info kasutuskõlblike värvijääkide kogumise tingimuste ja vastuvõtu kohtade osas leiab siit.

Reisikiri matkapäevast Nigulas

Üks Tartu matkaseltskond on järjepanu juba 29 aastat teinud õppematku. Seekord suunas matkarada auvõlg saatusekaaslase Tõnise ees seoses tema 70. sünniaastapäevaga. Tõnis oli pärit Kundast ja tema viimne rahupaik asub Viru-Nigula kalmistul. Jürikuu on olnud tujukas, aga laupäeval, 25. kuupäeval säras päike nagu tellitult.

Aldo Kals, Nigula sõber Foto Urmas Saard
Aldo Kals, Nigula sõber. Foto: Urmas Saard

Et õhtuks koju tagasi jõuda, pidi alustama varakult. Hommikul Rakveres edasisõidu bussi oodates ühineti samade huvidega matkasellidega Tallinnast. Pool tunnikest jõudeaega andis võimaluse minna külla Arvo Pärdile, kes jalgratta kõrval seistes kuulas valjuhääldajast lummavat muusikat. Siis veel pisut sõitu ja talvel ärevaid sõnumeid saatnud Padaorg võttiski meid vastu ning saatis Nigula kirikutorni suunas teele. Esimene peatus oli kalmistul ja tänu surnuaiavahi vastutulelikkusele leidsime 7. kvartalist oma sõbra haua. Tallinlased ja tartlased süütasid küünlad, laususid mälestussõnu ja viimaks jätsime oma kaaslasega hüvasti Meie isa palvet lugedes. Nigula raamatukogule kinkisime mõned trükised. Ajalooraamatust „Tartu Emajõe Kool aastatel 1947-2012“ (Tallinn, 2013) võib leida lehekülgedelt 588-591 Tõnise koolimälestusi ja saada teada, kes ta oli. Leheküljelt 23, 100 jm leiab teavet ka Samma külast pärit kooliõe Eerika kohta. Leheküljelt 620 saab lugeda Viru-Nigula kihelkonnas 1881. aastal sündinud Johannes Lusenbergi kohta. Tallinna pimedate kooli kasvandik täitis Kunda tsemenditehase tellimusi harjassepana. Kõnealune trükis on kättesaadav ka Rakvere muuseumis ja raamatukogus.

Loe edasi: Reisikiri matkapäevast Nigulas

Rattaretk “Kuidas elad, Haanjamaa?” – kõige soodsamalt saab registreerida kuni 30. aprillini!

0_1214Tänavu 15.-17. mail toimub roheliste rattaretk Haanjamaal. Teekond kulgeb nii siin- kui ka sealpool Läti piiri marsruudil Vastseliina – Loosi – Kütiorg – Suur Munamägi – Rõuge (laager) – Hinni kanjon – Sänna – Karaski – Pähni – Korneti – Rogosi (laager) – Tsiistre -Miikse – Meremäe vaatetorn – Vana-Vastseliina linnus.

Eelregistreerimisel kuni 30. aprillini (k.a) maksab osalustasu õpilastele, ISIC- ja ITIC-kaardi omanikele ning pensionäridele 38 eurot, täiskasvanutele 48 eurot ja perepääse on 148 eurot. Perepääsme saavad soetada pered kuni neljale inimesele, kellest vähemalt üks peab olema täiskasvanu ja üks laps (7-17-aastane).

Rohkem teavet, sh kultuuriprogrammi, leiab kodulehelt http://www.rattaretked.ee/

või Facebookist. Lisateavet saab telefonitsi 5623 0830 või e-posti teel info@rattaretked.ee.

“Aasta suurpere” tiitlile kandideerimine on alanud

Möödunud aasta suurpere tiitli pälvinud perekond Muru.
Möödunud aasta suurpere tiitli pälvinud perekond Muru.

Alates tänasest saab esitada kandidaate “Aasta suurpere” konkursile, tiitli väljaandmise eesmärk on väärtustada ning tunnustada Eestimaa terveid ja tugevaid suurperekondi. Kandidaate saab esitada Eesti Lasterikaste Perede Liidu (ELPL) kodulehel www.lasterikkad.ee kuni 15. maini.

“Aasta suurpere” aunimetuse annavad ELPL ja Bigbank ühtsuse ning lasterikkuse au sees hoidmise eest suurperele, kus kasvab vähemalt neli last. Tiitel ja sellega kaasnev rahaline preemia summas 2000 eurot antakse võitjale üle 23. mail toimuval traditsioonilisel Suurperepäeval Tallinna Loomaaias.

“Sel aastal juba kuuendat korda välja antavale “Aasta suurpere” tiitlile ootame kandideerima kõiki nelja või enama lapsega Eesti peresid, mille kõik liikmed on tublid, töökad ning teistele eeskujuks,” sõnas MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liidu president Aage Õunap . “Eelmisel aastal valiti konkursi võitjaks kümnelapseline perekond Muru Keilast. Tõelise suurpere tubli ema Eve Muru ja isa Jaan Muru on meie ühiskonnale teinud suure teene, sest nad on üles kasvatanud kümme iseseisvat ning perekeskset elu nautivat täisväärtuslikku inimest.”

Kandidaate “Aasta suurpere 2015” tiitlile võivad esitada kõik Eesti asutused, ettevõtted, pereliikmed ja tuttavad.

Juba 11. korda toimuva traditsioonilise Suurperepäeva patroon on Urmas Vaino ning toetajad Bigbank AS, Tallinna Loomaaed, Tallinna Linnavalitsus ja paljud teised ettevõtted.

Eesti Lasterikaste Perede Liit on loodud 1996. aastal eesmärgiga toetada lasterikkaid peresid Eestis. Organisatsiooni kuulub 19 ühendust, kes koondavad enda alla pered, kus lapsi kasvamas neli ja enam. Liikmesorganisatsioonides on 1440 nelja ja enama lapsega peret ehk võrgustikku kuulub üle 10 000 inimese. ELPLi põhieesmärgiks on lasterikaste perede väärtustamine ja kaitsmine, nende tegeliku olukorra uurimine ja analüüsimine ning lahendustele kaasaaitamine riiklike ja ühiskondlike organisatsioonide abil. ELPL osaleb õigusaktide väljatöötamises ja rakendamises ning arendab lasterikaste perede organisatsioonide ühistegevust Eestis.

Ivar Õuekallas

Ilmus CD-album “Klassikaraadio tuleb külla”

ktkcoverKlassikaraadio sünnipäevakuu viimasel nädalal on valmis saanud uus CD-album “Klassikaraadio tuleb külla”. Eesti kammermuusikat mängivad noored interpreedid, kes osalesid populaarses koolikontsertide sarjas “Klassikaraadio tuleb külla”. Muusikat esitavad Katariina Maria Kits, Marcel Johannes Kits, Johan Randvere, Auli Lonks, Ingely Laiv, Jakob Teppo jt.

Albumile on salvestatud Eesti heliloojate lühivormid, nende hulgas populaarsed palad nagu Heino Elleri “Männid”, Erkki-Sven Tüüri “Arhitektoonika VII” ja Arvo Pärdi “Peegel peeglis”. Plaadile jäädvustatud muusika kõlab tihti Klassikaraadios.

Uue heliplaadi salvestisi levitab Klassikaraadio EBU vahendusel raadiojaamadele üle kogu maailma.

Anneli Tõevere-Kaur

Seeniorlaulul selgusid parimad

Seeniorlaul 2015 võitjad (vasakult) Tamara Merkulova, Leonhard Kelle, Svetlana Jefimova.  Foto: Ants Liigus
Seeniorlaul 2015 võitjad (vasakult) Tamara Merkulova, Leonhard Kelle, Svetlana Jefimova.
Foto: Ants Liigus

Pärnu Tervise kultuurikeskuses toimunud võistulaulmisel Seeniorlaul 2015 selgusid parimad harrastussolistid.

Vanuserühmas 66-aastased ja vanemad jagasid esikohta tallinlased Leonhard Kelle ja Tamara Markelova, teine koht läks jagamisele Raul Targamaa (Stockholm) ja Rudolf Ernesaksa (Tallinn) vahel. Vanusegrupi kuue parema hulgas olid veel Aleksandra Järve Tallinnast ja Vello Raagmets Tapalt.

Nooremas grupis (50-65 aastased) saavutas esikoha Svetlana Jefimova Narvast, II koha Sirje Pilter Pärnumaalt ja III koha Aivar Juuse Tartust. Lisaks pääsesid selles rühmas finaali Indrek Kalm Tartust ja Jaan Saar Tallinnast.

Artistlikkuse eripreemia pälvis žüriilt konkursi vanim osaleja, 86-aastane Aleksandra Järve Tallinnast, hea tuju auhinna Vello Raagmets (Tapa), parimaks kontsertmeistriks tunnistati Mare Altroff (Tallinn).

Žürii liige Mati Palm: „Seeniorlaulu žüriis osalesin esimest korda. Meeldivalt üllatas ürituse positiivne õhkkond ja ladus korraldus. Esiletõstmist väärib väliseestlase Raul Targamaa nooruslik tämber ja veteranosaleja Leonhard Kelle südamesseminev interpretatsioon.”

Seeniorlaul toimus sel aastal juba üheksandat korda.

Žürii esimees Toomas Kuter: „Seeniorlaul on endiselt populaarne. Neljakümne kuuest sooviavaldajast saabus Pärnusse žürii ette esinema kakskümmend kaks solisti. Konkurss oli meeleolukas, kõrge tasemega ja näitas taas, et kõige tähtsam ei ole võit, vaid osavõtt.  Oli palju helgeid ja ilusaid hetki, mis innustasid nii žüriid kui lauljaid. Järgmist, järjekorras kümnendat Seeniorlaulu soovime tähistada igati vääriliselt.“

Žüriisse kuulusid legendaarne ja armastatud ooperisolist Mati Palm, Pärnu Kontserdimaja direktor Marika Pärk, laulja ja vokaalpedagoog Eda Zahharova, Pärnu eakate avahoolduskeskuse direktor Heli Kallasmaa, laulja ja kirjanik Toomas Kuter.

Merike Viilup

Lätlaste hümn kõlas Uus-Jaani kalmistul võimsamalt

Läti Vennashaudade Komitee ja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu koostööprojekt „Ühist ajalugu taaselustades“ tõi pühapäeval Tartusse Läti küttide rügemendi sõdurite ja Läti põgenike ühishaudade platsile talgutöödele ning mälestustalitusele ühtekokku 70 eestlast ja lätlast.

Ave Aaslaid Sindi gümnaasiumi õpilastega Uus-Jaani kalmistul Foto Urmas Saard
Ave Aaslaid Sindi gümnaasiumi õpilastega Uus-Jaani kalmistul. Foto: Urmas Saard

Keskpäevaks koguneti Uus-Jaani kalmistule üle riigi mitmest paigast: Tartust, Tallinnast, Pärnust, Saardest, Sindist. Sindi gümnaasiumi 8a klassi klassijuhataja Mariko Passel tuli kohale oma 15 õpilasega, ühes oli ka lapsevanem Ave Aaslaid, kes alustas samade õpilaste õpetamist esimeses klassis. Teekonnale asudes võeti kaasa rehad, labidad, harjad ja muu tarvilik. Eesti Lipu Seltsi noored abilised võtsid kaasa ka 6 suurt sinimustvalget kandelippu ja ühe veelgi suurema Läti lipu. Presto bussijuht Hans Rihvk vaatas, et riikide sümbolid oleks hästi pakendatud ja pikal reisil eeskujulikult hoitud. Viimasel minutil saabusid veel äsja Krulli kohviku ahjust võetud lihapirukad, et keset töö tegemist ei peaks mitte keegi oma kõhukorinat kuulma.

Eestlasi kogunes kalmistule arvatavalt üle kolmekümne. Teiste hulgas muidugi Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu president Meelis Pääbo ja tegevdirektor Tiina Tojak, kes oli terve ettevõtmise peakorraldaja. Ruuben Kaalep, EKRE volikogu ja noortekogu liige, eelistas oma väikese salgakesega samuti ühineda lõunanaabritega, kuigi paljud teised tema erakonna kaaslased võtsid pühapäeval nõuks avaldada meelt pealinnas, Lossi platsil. Kaalep selgitas, et poliitikute suured teod algavad väikeste asjade ära tegemisest ja tunnustas Läti poliitikute osalemist mineviku mälestamisel mitte ainult sõnades, vaid ka tööle käsi külge lüües.

Loe edasi: Lätlaste hümn kõlas Uus-Jaani kalmistul võimsamalt

Talgujuhi ABC ehk plaan A, B ja C

Talgud Tallinna lauluväljakul 2014. Foto: Sven Puusepp
Talgud Tallinna lauluväljakul 2014. Foto: Sven Puusepp
Ühe tõeliselt nauditava talgupäeva eelduseks on hea plaan. Ja siis veel tagavaraplaan selleks puhuks, kui kõik ei lähe just täpselt nii nagu esimese hooga sai plaanitud. Omalt poolt anname kõigile talgujuhtidele kaasa mõned soovitused, mida silmas pidada, ja mõned mõtted, mida talgupäeva eel mõlgutada.

1. Mõtle läbi ja planeeri tehtavad talgutööd – mitu inimest, mitu tundi, varutööd jne. Talgutele tulevad inimesed omast vabast tahtest ning vabast ajast ja just seepärast on oluline, et kõik talgulised leiaksid ka mõistliku rakenduse. Jälgi, et planeeritavad tööd ei segaks juba pesitsema hakanud linde, 15. aprillist kehtib Eestis raierahu.

2. Kontrolli, kes on talguobjekti omanik ning kas objekt on muinsus- või looduskaitse all, et talgutööde näol pakutud abist kogemata kombel pärast sootuks pahandust ei tuleks.

3. Pane valmis vajalikud tööriistad ja -vahendid. Kui talgutööde plaan on paigas, saab järgmise sammuna läbi mõelda tööriistad- ja vahendid, mis tööde tegemiseks tarvilikud. Alati on võimalik paluda ka talgulistel üht-teist ühes võtta, kuid anna neile sellest aegsasti teada.

4. Arvesta välja vajaminev materjali hulk – olgu see siis puit, naelad, istikud vm, samuti mõtle läbi, kust need saad. Ehk on sul endal vajalik varu olemas või on kohalik ettevõte nõus õla alla panema või ostis hoopis naabrimees möödunud nädalal just portsu naelu, mis liiga pikaks osutusid ning garaaži seisma jäid.

5. Valmista ette talguliste toitlustamine ning muu meelehea pakkumine. Tühi kõht ei seisa püsti, eriti veel pärast seda, kui pikk talgupäev selja taga. Võid paluda ka talgulistel head ja paremat ühisele lauale kaasa võtta, samuti võid leida talguliste seast osava koka, kelle ülesandeks saabki talgusupi keetmine. Loe edasi: Talgujuhi ABC ehk plaan A, B ja C

Lastekaitse Liidu üldkogu: Valitsus peab hindama tervikuna oma otsuste mõju lastele!

lapsedTäna toimunud MTÜ Lastekaitse Liit üldkogu toonitas, et koalitsioonileppes laste osas kokku lepitud sammud ja nende tegevuste planeeritud katteallikad ei tohi teineteist ära nullida. Laste ja lastega perede heaolu peab paranema ruttu ja reaalselt. See ei tohi jääda loosungiks või teostuda alles aastate pärast.

Üldkogul Lastekaitse Liidu presidendiks tagasi valitud Loone Ots rõhutas: „Väga hea, et uuel valitsusel on tahe parandada laste ja lastega perede toimetulekut Eestis. Samas vajame täpseid kalkulatsioone ja mõjuhinnangut selle kohta, kas leitavad katteallikad on jätkusuutlikud ega sea meie perekondi kokkuvõttes veelgi halvemasse olukorda. Me ootame riigilt läbipaistvaid selgitusi ja vastuseid, samuti tahet kavandatud meetmed kiiresti rakendada. Lapse õigustele keskendunud ühenduste katuseorganisatsioon Eurochild taunis 24. aprilli üldkogul pöördumises EL-i poliitikute leiget suhtumist lastega seotud küsimustesse. Eurochild nõuab, et laste huvid oleks poliitiliste otsustuste keskmes. Täpselt samuti peaks Eesti poliitikud suhtuma Eesti lapsesse ja tema peresse.“

Aastal 2014 oli Lastekaitse Liidu fookuses laste osalus ja kaasamine, vägivallavaba kasvatus ning kiusamisennetus. Hoo sai sisse projekt „Lapse hääl“, mille ühe olulise tulemusena juurutati lapse õiguste moodul Tartu Ülikoolis ja sõlmiti samasuunaline koostöölepe Tallinna Ülikooliga. Euroopa Komisjoni toel jätkus projekt „Targalt internetis“, milles Lastekaitse Liit koordineerib Eesti turvalise interneti keskust. Loe edasi: Lastekaitse Liidu üldkogu: Valitsus peab hindama tervikuna oma otsuste mõju lastele!

Rahvusvahelise konnapäeva puhul tehke konnast pilti

Foto: bio.edu.ee
Foto: bio.edu.ee
Tänane päev on kuulutatud rahvusvaheliseks konnapäevaks (Save the Frogs Day). Eestimaa Looduse Fond (ELF) kutsub selle raames nädalavahetusel tähele panema üle Eesti aktiivsemaks muutunud rändavaid konni ning neid üles pildistama.

Kuna nädalavahetusel on oodata soojemaid ilmu ja konnarände aktiivsemaks muutumist, kutsub ELF üles kõiki inimesi pildistama Eesti konni ja osalema fotokonkursil „Konnad teel“. Osaleda võivad igas vanuses inimesed. „Suurepärase konnahetke fotole tabamine võib olla puhas juhus – seepärast sobivad ka mobiiliga üles pildistatud fotod hästi,“ tutvustab konkursireegleid „Konnad teel(t)“ projektijuht Kristiina Kübarsepp. „Fotod tuleb saata aadressile konnafoto@elfond.ee. Osalejate vahel loosime välja konnameeneid ja parima foto selgitame välja Facebooki vahendusel,” lisab ta.

Juba neljandat aastat korraldatakse Eestis konnatalguid, et rändavaid kahepaikseid turvaliselt üle tee aidata. Kokku on aidatud sel aastal juba ligi 5000 kahepaikset. „Selle aasta kevadine konnaränne on olnud eriti heitlik ja pisteline. Kui tavaliselt konnad rändavad soojemate ilmadega 4–5 päeva, siis sel aastal on konnad olnud teel juba mitu nädalat. Massilise liikumise asemel on toimunud selline vaikne tilkumine ja vabatahtlikel üle Eesti on olnud keeruline kahepaikseid aidata,“ kirjeldab selle aastat ootamatut rändeseisu Kübarsepp.

Kahepaikseid ohustab nii Eestis kui ka mujal maailmas looduskeskkonna saastumine ja elupaikade kadumine. Ohtlik on ka kevadel konnade sigimispaikadesse suundumise teekonna ristumine maanteedega, kus mõne tunniga võib hukkuda tuhandeid kahepaikseid. Üle terve Eesti käivad hetkel vabatahtlikega konnade üle tee aitamise talgud, kuid tulevikus soovivad korraldajad rändeteedel näha tunneleid, mis muudaks konnadel maantee ületamise ohutuks. Loe edasi: Rahvusvahelise konnapäeva puhul tehke konnast pilti

RMK looduskaamera jälgib pisipere ootel mägrapaari

Mägrad looduskaameras. Foto: RMK
Mägrad looduskaameras. Foto: RMK
Saaremaa mäger Kadi koos oma praegu veel nimetu kaaslasega on taas RMK looduskaamera vaateväljas. Erinevalt eelmise aasta vaikelust on sel kevadel oodata ka perelisa.

Mäkradele on iseloomulik loote arengus mitmeid kuid kestev seisak ehk latentsusperiood. See tähendab, et tänavu sündivad pojad on ema kõhus ootel olnud üsna pikalt – ehk isegi eelmise aasta 9. juunist, mil paaritumist ka RMK looduskaameras näha sai. „Mägraema ise sätib ja teab, millal on poegadel parim aeg sündida,“ selgitas zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt.

Eelmise aasta suvel, kui mäkrade tegemisi esmakordselt RMK looduskaamera vahendusel jälgida sai, ei olnud nende mullakünkasse rajatud uru ees näha just väga suurt sagimist. Mäger Kadi poegi ei toonud ja mägrapaar luusis rohkem kodust eemal.

Sellel kevadel paistavad lood olevat teistmoodi. „Mägramaja on juurde saanud ühe ümmarguse uruava, Kadi tassib pessa kuivanud puulehti, kulu ja sammalt ning mägrapaar on oma tähtsate toimingute kõrval leidnud aega ka üksteiselt kirpe otsida ja oma kõhtu sügada,“ loetles Tiit Hunt märke mäkrade hoogustunud pereelust.

Mäkrade jooksuaeg on juunis-juulis, ent see võib kesta ka pikemalt. Pojad sünnivad tavaliselt märtsis-aprillis, nii et pole võimatu, et väikesed mägrad on juba urus sündinud. Nii nagu karu, sünnitab ka mäger pojad üle aasta. Sündinud pojad saavad nägijaks alles ühe kuu vanuselt ja umbes kahekuusena hakkavad nad uru suu ümber paterdama. Loe edasi: RMK looduskaamera jälgib pisipere ootel mägrapaari

Käimas on passiivse joomise teemaline kampaania

Eesti Karskusliit käivitas aprillis Norway Grantsi ja Sotsiaalministeeriumi rahastatud alkoholi kahjudele suunatud meediakampaania. 

Kampaania peamisteks osadeks on tele- ja raadioklipid, internetibännerid, temaatiline koduleht jms. Teavituskampaania viiakse läbi nii eesti kui ka vene keeles.

“Alkoholikahjust rääkides ei saa me keskenduda ainult alkoholi tarvitajale ja selle mõjule tema tervisele,” ütles projekti eestvedaja, Eesti Karskusliidu esimees Lauri Beekmann. “Termin “passiivne joomine” viitabki laiemale kahjule, mida kogevad inimesed alkoholi tarvitaja ümber. Alkoholiprobleem ei ole näiteks ainult regulaarselt alkoholiga liialdaval pereisal, see probleem on selles pildis ka abikaasal ja lastel. Inimene ei joo alkoholi praktiliselt kunagi üksinda. Keegi saab alati mingil moel mõjutatud. Ja see on äärmiselt oluline argument sellesse probleemi sekkumiseks. Nii seaduseandjate kui terve ühiskonna jaoks.”

Mis on passiivne joomine? 

Passiivne joomine, sarnaselt passiivsele suitsetamisele, viitab kahjule, mida põhjustatakse teistele alkoholi joomisel. Nende kahjude hulka kuuluvad sündimata lastele tekitatud vigastused, vanemate joomise mõju lastele, roolijoodikute põhjustatud õnnetused, koduvägivald ja alkoholiga seotud seksuaalvägivald, kuid ka rahu rikkumine, vandalism ja kaaskodanike häirimine

Kampaania koduleht: www.passiivnejoomine.ee

Projekti Facebooki leht: www.facebook.com/passiivnejoomine

Eesti parim sekretär 2015 töötab Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskuses

IMG-20150421-WA000021. aprillil toimus Tallinna Loomaaia keskkonnahariduse keskuses sekretäride päeva auks korraldatud konverents ning “Parim sekretär 2015” auhinnatseremoonia, kus võitjaks krooniti Rakvere Targa Maja ja TLÜ Rakvere Kolledži assistent Külli Vilepill.

Seekordse konverentsi teemaks oli “Tasakaalus ja õnnelik” ning teemale vastavalt olid valitud ka esinejad, näiteks jooga treener Jocke Salokorpi, toitumisnõustaja ja personaaltreener Erik Orgu, suhtekorraldaja Aune Past ning oma kogemust sekretärist ministriks jagas ettevõtlusminister Urve Palo.

Mitu nädalat kestnud konkurss “Parim sekretär 2015” kulmineerus auhinnatseremoonia ja Jarek Kasari kontserdiga. Sotsiaalmeedias toimunud hääletuse ja žürii hinnangute põhjal on parim sekretär 2015 Külli Vilepill, kes on töötanud sekretärina juba 13 aastat.

Konverentsil üles astunud esinejad rõhutasid kõik, et sekretär on asendamatu inimene ning et seda ametit hoidev isik on kindlate isikuomadustega – hooliv, tähelepanelik, hea enesevalitsemise oskusega, kõrge pingetaluvusega ja usaldusväärne.Need sõnad iseloomustavad ka väga hästi Küllit. Rakvere Targa Maja kollektiiv on väga uhke, et meie assistent on saanud vääriliselt pärjatud “Parima sekretäri” tiitliga.

Algas heategevuslik värvijääkide kogumise ja taaskasutuse aktsioon

18. aprillil algas Teeme Ära talgukevade raames koostöös Vivacoloriga ellu kutsutud heategevuslik aktsioon, mille eesmärk on innustada eestimaalasi koguma kodudest kokku oma kasutuskõlblikud vesialuselised värvijäägid ja annetama need taaskasutamiseks koduta loomade varjupaikadele ja Tallinna Loomaaiale. Värve saab ära tuua ja annetada taaskasutuseks 18. aprillist kuni 2. maini Eestimaa erinevais paigus. Lähemat teavet värvijääkide kogumise ja taaskasutamise aktsiooni kohta leiab talguveebist.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et värvijääkide kogumise algatusel on kaks olulist eesmärki. “Esiteks võimaldab see aktsioon laiemalt teadvustada, et värvidele, mis muidu kasutult seisavad ja vananevad, saab anda uue elu. Teiseks aitab see tuua inimeste teadvusse, et riknenud ja kasutuskõlbmatute värvidega kaasneb keskkonnaoht ning selle vältimiseks on vajalik viia need jäätmejaamadesse ja kogumispunktidesse,” selgitas Tüür.

Talgukevade raames kogutud kasutuskõlblike värvijääkidega on plaanis aidata kodutute loomade varjupaikasid ja Tallinna Loomaaeda, et talgupäeval saaksid talguliste abiga üle värvitud vajalikud hooned ja ruumid, kus elavad loomad ning tegutsevad nende hooldajad. Algatusega on kaasa tulnud Tallinna Loomaaed ning Pärnu, Rakvere, Viljandi, Valga ja Võru kodutute loomade varjupaigad.

Loe edasi: Algas heategevuslik värvijääkide kogumise ja taaskasutuse aktsioon

Skype’i ja HITSA esimesel hackathon’il osaleb 70 noort

24.-26. aprillil osaleb 70 Eesti IT-tudengit esimesel Skype’i ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) korraldatud arendusnädalavahetusel “Skype University Hackathon 2015”, kus tudengeid juhendavad Skype’i ja Microsoft’i töötajad. Tulemuste esitlemisele 26. aprillil on oodatud kaasa elama kõik huvilised.

“Skype’i majasiseste hackathon’ide traditsioon on pikaajaline ja neilt pärinevad nii mõnedki head ideed, mis on lõpuks leidnud tee Skype’i tarkvarasse. Tähtis osa on ka lihtsalt õppimisel ja mõtte vabaks laskmisel. Tudengite jaoks võib hackathon’il osalemine aga tähendada esimest korda tõelist meeskonnatööd katsetada, ja see on miski, mida neil tulevases tööelus kindlasti vaja läheb,” ütles Skype’i Eesti üksuse juht Andrus Järg.

“Skype University Hackathon 2015” arendusnädalavahetusel osaleb 70 IT-tudengit ja IT-erialade töötajat neljast Eesti kõrgkoolist, pooled osavõtjatest on välistudengid. “Osalejad valiti ennekõike lähtuvalt nende motivatsioonist, projektiidee olemasolust ja eelnevast hackathon ’i kogemusest,” selgitas HITSA IT Akadeemia programmijuht Marily Hendrikson. “Kuna HITSA IT Akadeemia programmi eesmärk on panustada väga heade oskustega IT-spetsialistide tööjõuturule jõudmisesse, siis oli valiku juures oluline tudengite proportsionaalne kaasamine kõikidest IKT kõrgharidust pakkuvatest kõrgkoolidest.”

Loe edasi: Skype’i ja HITSA esimesel hackathon’il osaleb 70 noort

Orissaare tamm saab täna bulgaarlastelt rändkarika

Euroopa aasta puu on Orissaare kooli staadionil asuv tamm. Foto: wikipeedia
Euroopa aasta puu on Orissaare kooli staadionil asuv tamm. Foto: wikipeedia
Arborist Heiki Hanso oli võitnud puu väljapakkumise idee algataja. Foto ajalehest Meie Maa.
Arborist Heiki Hanso.
Foto ajalehest Meie Maa.

Täna Eesti aja järgi kell 19.30 algab Brüsseli südalinnas nooblis Vauxalli hoones asuvas Cercle Gaulois’ galeriis Euroopa aasta puu 2015 auhinnatseremoonia, kus võiduka Orissaare tamme promootorile Heiki Hansole antakse üle uhke rändkarikas.

Eesti parimad aednikud õpivad Räpina Aianduskoolis

Parimad noored aednikud tänavusel konkursil.
Parimad noored aednikud tänavusel konkursil.

16 aprillil Maamessil mõõtu võtnud noored aednikud selgitasid endi hulgast välja parimad, kelleks on Räpina Aianduskooli õpilased Karl-Matteus Nemliher ja Liisi Kont.

Teisele kohale tulid samuti Räpina Aianduskooli õpilased Regina Müür ja Marian Põldmets. Neile järgnesid Krišs Sedlinš ja Ieva Klibus Läti Bulduru Aianduskoolist. Eesti kutsekoolide arvestuses jäid kolmandaks Luua Metsanduskooli õpilased Merge Paju ja Andres Laanemaa.

“Läksin pärast Maaülikooli lõpetamist õppima Räpina Aianduskooli aednikuks, kuna tahtsin saada praktilisi oskusi,” ütles üks võitjatest Liisi Kont .

image001Võistluse korraldaja Tõnis Soopere sõnul oli noorte jaoks suurim katsumus lillekasti monteerimine. “Kuna lillekasti ehitamine pole just aedniku igapäevane töö, siis võistluseks oli see paras pähkel,” ütles Soopere. Ta lisas, et kõige lihtsam oli kastmissüsteemi komplekteerimine.

Võistlusel pidid noored aednikud tundma seemneid, pookima, monteerima lillekasti, istutama taimed ja paigaldama kastmissüsteem ning arvutama taimedele vajalikud substraadi ja väetise mahud. Tänavusel võistlusel võtsid mõõtu 12 õpilast Räpina Aianduskoolist, Luua Metsanduskoolis, Tallinna Kopli Ametikoolist ja Läti partnerkoolist.

“Noor Aednik 2015” on kutsevõistlus, mille käigus selgitatakse välja Eesti parimad noored aednikud, kes õpivad kutsekoolis aiandusega seotud erialal. Lisaks juhib võistlus tähelepanu aianduse eriala tähtsusele.

Liina Liiv

Põlvamaa tähtsündmuste korraldajad tegelevad ühisturunduse ja Rohelisema märgi toodete tutvustamisega

Rohelisem_elu_veebPõlvamaa Omavalitsuste Liit (POL) kinnitas möödunud aasta lõpul otsuse, millega on Põlvamaal ametlikult viis tähtsündmust. Sellega seonduvalt asuti möödunud aasta lõpus tegelema nende sündmuste ühisturundusega, mis hõlmab ka Põlvamaa tunnuslause turundamist ning Rohelisema märgi senisest aktiivsemat tutvustamist.

Mainitud viis tähtsündmust on Mooste folk „Moisekatsi Elohelü“, Hea kodu päevad Räpinas, Seto Folk Värskas, Harmoonika Põlvas ning augusti lõpus Põlvamaa eri paigus toimuv Ökofestival.

Ühisturunduse raames valminud “pidude kuulutajaid” võib kohata Põlvas ja Räpinas nii olulisemate sissesõitude juures kui tänavalaternatel, Mooste mõisas ning Maanteemuuseumi liikluslinnaku kõrval.

Täiendava rahastuse kõrval on tähtsündmuste korraldajatele pandud ka mõned ootused. Mainekujunduse võtmes on neist olulisemad Põlvamaa tunnuslause ja logo “Põlvamaa – rohelisem elu” reklaamimine ning rohelisema märgi toodete tutvustamine.IMAG0583

Kui varasemast on olnud loomulik, et Rohelisema märgi ettevõtjad on oma kaupa müümas tähtsündmustel, mille programmis on laadad, siis sellest aastast plaanitakse Rohelisema märgi toodete telgiga väljas olla igal tähtsündmusel. Algust tehakse juba 25. aprillil Moisekatsi Elohelül, kus kella 10-14 toimuva Mooste taaskasutuskoja kirbuturu raames saab „Rohelisema märgi“ telgist osta töötlemata tatart, 3-viljahelbeid, rukkileivakrõpse, mitmeid erinevaid teesegusid ja -sorte, süütelaaste, Põlva kihelkonna mustriga või koeravillast valmistatud sokke ja kindaid ning muud käsitööd.
Kertu Anni
Kommunikatsiooni ja koostöö koordinaator