Eesti Keele Instituudi poolt välja kuulutatud tänavuse selge sõnumi võistluse Tarbepildi kategoorias märgiti ära diplomaat Jüri Trei EV 100 juubeliks koostatud kaart „Eesti autonoomia sündis Peterburis/Petrogradis“.
Loe edasi: Jüri Trei selge sõnum levib ka Eesti riigi sünnilinnas
Loode-Eesti piirkonna ühisturunduse projektijuht Krista Must jagab pildigaleriid eilsest matkateekonnast Nõva sadamast Vihterpalu mõisani ja lisab juurde mõne sõna eilse matkapäeva kokkuvõtteks.
Teekond Nõva sadamast Vihterpalusse oli erakordselt vaheldusrikas. Kõndisime liiva- ja kivirandades, rannaniidul, metsa- ja külavaheteedel. Matka alustasime kell 9 ja sihtpunkti jõudsime kella 15 paiku, läbisime 24 kilomeetrit ja tegime 29 665 sammu. Matkajuht Juris, erialalt bioloog, jõudis meile rääkida rannajoone kujunemisest, teekonnal nähtud loomadest ja haruldasematest taimedest. Eestis matkamise käigus on ta õppinud ära mitmed eestikeelsed sõnad nagu roostik, liivarand, rästik, puravik jne ja tunneb hästi paljusid Eesti asulaid. Juris ei ole esimest korda Eestis matkamas, varem on ta siin käinud jalgrattaga.
Täna on matkajatel puhkepäev. Homme, teisipäeval kell 9 starditakse Vihterpalu mõisa juurest. Olete oodatud kaasa matkama kas terve tee või osa sellest!
Krista Must
Loe edasi: Baltikumi pikim Ranniku matkarada jõuab sel nädalal Tallinnasse
MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi, EELK Konsistooriumi ja Tartu Linnavalitsuse korraldusel mälestatakse vastupanuvõitluse päeval, 22. septembril algusega kell 13.15 Tartu Pauluse kirikus Eesti riigivanemaid.
Riigipeade auks süütab 16 küünalt EELK piiskop Joel Luhamets. Koos piiskopiga teenib koguduse õpetaja Kristjan Luhamets. Päevakohase kõne peab Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste.
Tegemist on üheteistkümnenda riigivanemate mälestusteenistusega alates aastast 2006. Varem on samal kuupäeval süüdatud 16 küünalt Tallinnas Piiskoplikus Toomkirikus, Pühavaimu kirikus, Tartu Jaani, Narva Aleksandri, Pärnu Eliisabeti, Viljandi Jaani, Kuressaare Laurentiuse, Haapsalu Toomkirikus, Paide Püha Risti ja Rakvere Kolmainu kirikus.
Vastupanuvõitluse päeva tähistamine Tallinnas algab kell 9 mälestushetkega Vabadussõja võidusamba juures. Kell 9.30 asetatakse lillekimbud ja küünlad Otto Tiefi ja Arnold Susi haudadele ning nende võitluskaaslaste mälestuskivi juurde Metsakalmistul. Sõna võtavad sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ja korp! Rotalia liige Georg Kirsberg.
Rohujuure tasandil sündinud projekti eesmärk on luua koos kõigi eestimaalastega üks pöörane ülipikk sünnipäevakutse, mis oleks suunatud inimestele kogu maailmas, et kutsuda neid Eestisse vabariigi juubeli puhul külla.
Sünnipäevakutse loomiseks on välja töötamisel spetsiaalne fotode kogumise portaal, kuhu eestimaalased saavad novembris hakata üles laadima oma rõõmsameelseid portreefotosid. Pildi üleslaadimine eeldab autentimist, mis tagab selle, et kõik fotodel olevad inimesed on ehedad eestimaalased. Foto üleslaadimisel märgib inimene ära oma eesnime ja ka maakonna, mida ta tahab esindada, ehk kuhu ta külalisi kutsub.
Kõikidest üles laetud fotodest luuakse tuleva aasta alguses ülipikk online sünnipäevakutse. Video algab üleskutsega külastada Eestit ja siin toimuvaid juubelipidustusi, millele järgnevad maakonniti grupeerituna inimeste endi poolt üles laetud portreefotod. Näiteks algab video saarlaste portreedega ja lõppeb Ida-Virumaa inimestega. Pikas kutses on inimeste fotode keti sees ka vaheslaidid, mis aitavad tutvustada Eestit kogu maailmale kui turismisihtkoha ja e-riiki, kus elab palju andekaid inimesi. Võimalusel kasutatakse slaidide sõnumites ka est-kontseptsiooni.
Sünnipäevakutse hakkab kogu oma pikkuses maailma avalikkuse ees lahti rulluma 24. veebruaril 2018. aastal. Fotosid saab hakata üles laadima novembris 2017. Seni aga saab hoida projekti kulgemisel silma peal EV100 sünnipäevakutse Facebook lehel https://www.facebook.com/EV100-s%C3%BCnnip%C3%A4evakutse-431237933913791/
Samuti kogub EV100 pöörase sünnipäevakutse projekt veel mõned päevad hoogu ka Hooandja keskkonnas, kus idee toetajad saavad projekti õnnestumisele oma panuse anda. http://www.hooandja.ee/projekt/craziest-birthday-invitation.
16.septembril toimub taas Sibulatee puhvetite päev. Oma kodu väravad, uksed ja hoovid avavad kakskümmend kuus siin piirkonnas elavat ja toimetavat pere. Oodatakse külalisi, kellele meeldivad kodused ja kohalikust toorainest valmistatud road ning kes soovivad ka talvevarusid soetada.
Puhvetite päeva peakorraldaja, MTÜ Sibulatee eestvedaja Liis Lainemäe: “Sibulatee puhvetite päev sai inspiratsiooni Eesti mitmetes piirkondades suviti toimuvatest kohvikupäevadest. Sibulatee võrgustiku liikmed soovisid kogukonda aktiveerivat ning siia rohkem külastajaid toovat päeva korraldada justnimelt sügisel, sest valminud on siis kõik aedviljad, purgis on marjad ja seened ning muidugi on Kolkja-Kasepää-Varnja külatänavad palistatud kuulsa peipsi sibula müüjatest. Samal päeval toimub ka Varnja sibulalaat.”
Eesti toidu kuu ajal toimuval sündmusel on siinsed kakskümmend kuus puhvetit laiali pillutatud terve Sibulatee piirkonnas. Samas on näiteks Nina külas pea et külg-külje kõrval kolm puhvetit. Kaugemad avatud õued asuvad Välgis või hoopiski Torilas. Päris mitmed puhvetid asuvad otse Peipsi järve kaldal.
19. ja 20. augustil Suure-Jaani vallas peetud 13. Kuhjavere külateatrite festivalil esinesid kolmteist truppi enamikest Eesti maakondadest. Esitati nii naljakaid, kui ka tõsiseid näitemänge. Sündmus oli pühendatud festivali kauaaegse patrooni Kalju Komissarovi mälestusele. Festivalil anti välja ka legendaarse teatrimehe mälestuspreemia. Selle pälvis Abja kultuurimaja näitering Kolmas Voorus eesotsas lavastaja Kersti Sillaotsaga.
Kõige enne jõudsid Kuhjaverre festivalile Avinurme harrastusnäitlejad, kes reede õhtul ka Halliste kandi rahvale esinesid. Laupäevaks külateatrifestivali avamiseks olid kohal kõik sellel päeval esinevad trupid ja needki, kes astusid lavale pühapäeval. Tornimäe Näiteselts Saaremaalt astus publiku ette küll laupäeval, kuid vaatas ära kõik etendused mõlemal päeval.
Kuhjavere külavanem Romeo Mukk, kes Väikese Mukina traditsiooniliselt festivali avas iseloomustas seda protsessi nii „ Sel aastal oli siis lõplik tõe tunnistamise hetk, et kaugaaegset patrooni Kalju Komissarovit ei ole enam meiega ja peame jätkama temata. Komissarov valis välja ka oma järeltulija Helena Kesoneni, kes nüüd juba teist aastat oli truppidega suhtleja ja tagasisidestaja. Kogu seekordne festival oli pühendatud Kalju Komissarovi mälestusele. Meenutuste ja mälestuste jagamiseks anti välja teatrileht, kus mitmel leheküljel juttu temast ja seostest Kuhjavere festivaliga. Sõna said Rein Lang, Malle Pärn ja mitmed teatritruppide lavastajad.”
Loe edasi: Kuhjavere külateatrite festivalil anti välja Kalju Komissarovi mälestuspreemia
Eesootaval nädalavahetusel algab Viljandimaal Suure-Jaani vallas Kuhjaveres taas külateatrite festival. Hiljuti sai Kuhjavere küla ka oma legendi, mille autor, Järvamaal tegutseva Alburahva teatri dramaturg ja näitleja Küllike Veede põimis kokku vanadest tondijuttudest ja praegustest kohalikest oludest.
Küllike Veede avas Kuhjavere loo sünni telegitaguseid ka Külauudiste protaalile. Mis saab teoks aga 19-20 augustil toimuval Kuhjavere külateatrite festivalil, sellest rääkis üks korraldajatest Kuhjavere Külaseltsi juhatuse liige Urve Mukk.
Küllike Veede, paljud külad on saanud legendid juba ennemuistsetel aegadel, teatrifestivali korraldav Kuhjavere küla aga alles hiljuti ja tänu teile. Mis andis inspiratsiooni Kuhjavere loo loomiseks?
Loomulikult küla nimi. Ja festival. Kaugemate paikadega tekib see häda, et olusid tunned vähe ja kui kirjalikku materjali appi otsima hakkad, sünnib pigem midagi kodu-uurimuslikku. Sellisele ei tihka üleannetusi külge pookida. Nii et võtsin hoopis muistsed tondijutud appi.
Kuivõrd on Kuhjavere lugu üles ehitatud vanaaegsete legendide põhjal, kui palju on selle sünnis tänapäevast?
Lõbus peab olema, vähemalt luues. Harva, kui alustades on aimu, kuhu välja jõuad. Kuhjavere legendi juures muidugi vaikselt lootsin, et lõpuks külamaja sünnib, festivalid hakkavad toimuma ja keegi osalistest suuremat viga ei saa. Tundub jah, et seekord on rohkem vana, kuigi enamasti balansseerivad mu jutud päriselu ja muinasloo piiril. Vahel võin isegi foto lisada, sedavõrd päris on tegelane või toimumispaik, ja siis vupsab midagi täiesti jaburat hulka.
Loe edasi: Oma legendi saanud Kuhjavere külas
tuleb taas teatrifestival
See oli tänavu urbekuu viimasel nädalal, kui väike seltskond eestlasi veetis nädalapäevad Georgias, mõned neist esmakordselt. Nüüd viibivad Nika Aslamazashvili, Davit Maisuradze, Ekaterine Mosiashvili jumalatosin päeva esmakordselt Euroopa Liidus ja Eestis.
Nika, Davit ja Eka (Ekaterine) on ühed neist paljudest Georgia inimestest, kes eestlasi nende kodumaal külalislahkelt võõrustasid. Nika sõidutas meid ühel päeval oma autoga. Abielupaar Davit ja Eka andsid öömaja. Nika teenib igapäevast leiba taksojuhina, aga ta on õppinud goreograafiat ja võib samahästi ka tantsuõpetaja olla. Davit on õppinud IT valdkonnas ja töötab nii sellel alal kui ka raamatute kujundajana. Eka töötab giidina, aga tunneb ka veiniteadust. Kuid kõiki neid kolme ühendab ühine soov, mis tõigi grusiinid Eestisse.
Pärast Riia lennuväljal maandumist ja põgusat tutvumist Läti pealinnaga võeti rataste alla teekond Pärnusse. Autosõidul imetleti metsade rohkust ja üllatuti kui kuuldi, et Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike, et poolt maismaad katab mets, kuuludes sellega Euroopa Liidu kuue kõige suurema metsade osakaaluga riigi hulka, et mets on Eesti üks olulisemaid taastuvaid loodusvarasid ja elukeskkondi.
Kolmandal üleriigilisel avatud talude päeval osalesid kümned tuhanded huvilised ning 280 talu, põllumajandustootjat ja maaettevõtet külastati üle 120 000 korra.
“Kõik talud, kes oma uksed avasid, väärivad suurimat tunnustust ja tänu, sest te aitate Eesti maaelu edasi kanda,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm. “Kasvav huvi avatud talude päeva vastu näitab, et Eesti inimene hoolib maaelust ning ehedast Eesti toidust. Loodan, et inimesed kannavad seda ülimalt positiivset kogemust kaasas kogu aasta ning külastavad talusid ka muul ajal, et sealt värsket eestimaist toitu osta.”
“Soovin isiklikult tänada neid sadu vabatahtlikke, kes selle päeva korraldamisele kaasa aitasid ja kõiki toredaid Eesti inimesi, kes talusid külastasid,” lisas Tamm.
Esialgsete andmete järgi tehti pühapäeval, 23. juulil toimunud avatud talude päeval ettevõtetesse üle 120 000 külastuse. Esimene avatud talude päev toimus 2015. aastal, kui oma uksed avas külastajatele 147 talu ja põllumajandustootmist ning taludesse tehti ligikaudu 45 000 külastust. 2016. aastal osales 234 talu ja tehti ligikaudu 85 000 külastust.
Eesti võistkonnad tõid seekord saagiks koju kaasa 2 kulda, 1 hõbeda ning kuna neljandad kohad pälvisid samuti medali, siis ka 2 võistkonna neljanda koha medalid.
Montecatinis FIMBA seenioride korvpalli MMi lahingud lõppesid Itaalias möödunud nädalavahetusel. Võistlused toimusid 14. korda, osales rekordarv võistkondi – 367 võistkonda 34 riigist. Eestist osales 10 võistkonda: 5 naiskonda ja 5 meeskonda (N30, N35, N45, N50, N55, M 35, M45, M55, M70, M75)
Eesti naised olid 55 vanuseklassis taas võitmatud! Tiitlivõistlustel järjest võidulainel püsival võistkonnal on viimase aasta jooksul tasku pistetud juba nii EM kuld, World Masters Games kuld ning nüüd ka MM kuld. Võistkond näitas tarka meeskondlikku mängu. Järjest alistati endast tunduvalt pikemaid ja jõulisemaid võistkondi. Finaalis alistati 55:34 pikk ja tugev Poola naiskond. Võistkonna koosseisus tõid Eestile kulla Sirje Kikas, Ülle Järv, Iivi Kaljuvee, Epp Jürme, Kai Jürme, Tiiu Kosk, Ingrid Mesila, Monika Tötterman, Tiia Uibooss.
Loe edasi: Eesti seeniorkorvpallurid naasevad MMilt kõrgete tulemustega
Pole vist elus valanud ühel päeval nii palju rõõmupisaraid, kui juuli algul Tallinnas toimunud Eesti noorte XII laulu- ja tantsupeol, mis kandis küll mõneti vaieldavat, et mitte öelda intrigeerivat pealkirja „Mina jään“.
Missugune rõõm, milline energia! Milline oli väikeste inimeste vastupidavus: tantsijate tosin tundi pikad proovipäevad, rongkäigus neli tundi ja viis kilomeetrit marssimist ning seejärel veel seitse tundi ühtejärge laulmist! Milline trots vaatamata vihmale ja külmale tuulele! Niivõrd kõrge kunstiline kvaliteet kümnete tuhandete ühislaulus, ühismängus ja –tantsus! Milline puhtus, kord ja solidaarsus! Ei ühtki pahategu ega pahandust. Ja kõige tipuks täiesti spontaanne, improviseeritud noorte tantsupidu Vabaduse väljakul perfektsete mustritega isegi siis, kui üks staadioni kolmest tantsupeost halva ilma ja laste märgade riiete tõttu ametlikult ära otsustati jätta.
Riigikogu ja lipu seltsi liige Tarmo Kruusimäe küsib facebookis, mida on Eesti Vabariigi sajandaks juubeliks meil välja pakkuda vastukaaluks Lätile ja Leedule?
Ta ütleb, et peagi on tulemas Eesti 100 ja küsib, mida on Eesti Vabariigil selleks puhuks vastu panna lõunanaabritele. „Leedukad rüütasid oma Gediminase lossi liputorni rahvusvärvidesse.“ Meil peeti Pika Hermanni rüütamist rahvusvärvidesse liigselt kalliks.
Järgmise näitena nimetab Kruusimäe Riia vanalinna vastas asuvale jõesaarele püsti aetud kõrgeimat lipumasti suurima Läti lipuga. 14 tonni kaaluv lipumast on 60 meetri kõrgune ja paigaldatud kuue meetri sügavusel asuvale betoonalusel. Kolmapäeval katseliselt heisatud Läti lipp on mõõtmetega 20 korda 10 meetrit.
„Ootan mõtteid, mis oleksid meie riigile taskukohased,“ kutsub Kruusimäe inimesi ettepanekuid tegema.
Leedus kuulutati iseseisvus välja 1918. a 16. veebruaril, Lätis sama aasta 18. novembril.
Urmas Saard
Eile Tallinnas aset leidnud XII noorte laulu- ja tantsupeo “Mina jään” rongkäigus sammus ligemale 40 000 last, noort ja täiskasvanut. Rongkäik algas kell 9.30 Vabaduse väljakult ja lõppes kella 14 paiku lauluväljakul, kus algas noorte laulupeo kontsert.
Rongkäik koosnes kõigi maakondade, kolme linna ja rongkäigu pea allkolonnist. Maakondlikud kolonnid liikusid tähestikulises järjekorras alates Hiiumaast. Tavapäraselt asus rongkäigu lõpus Harjumaa ja Tallinn. Pidulised kõndisid viie kilomeetri pikkusel teekonnal Vabaduse väljakult mööda Pärnu ja Narva maanteed ja Pirita teed kuni siseneti lauluväljakule Mere värava kaudu.
Riikliku ilmateenistuse teatel peeti võimalikuks rongkäigu alguses sattuda hoovihma kätte, kuid seda ei juhtunud ja peoliste jalutuskäiku soosis ilmaolu kõige paremal viisil.
Kell 14 algas lauluväljakul XII noorte laulupeo kontsert “Mina jään”, kus valdavalt vabas Eestis sündinud põlvkond jätkas varasemate põlvede edasi antut tava ja oli loomas enda traditsioone. Kontserdi alguses süttis laulupeotuli, kui ühendkooride esituses kõlas Mihkel Lüdigi “Koit”. Tule süütasid tuletornis laulupeo peadirigent Heli Jürgenson ja laulupeo ideekavandi autor, helilooja ja dirigent Rasmus Puur.
Loe edasi: Laulu- ja tantsupeo rongkäigus osales Pärnu linna jagu rahvast
XII noorte laulu- ja tantsupeo meeskond tuletab peo eel meelde, et pealtvaatajate heaolu silmas pidades ei pääse peo ajal nii tantsu- kui ka lauluväljakule vihmavarjudega. Koju tasuks jätta ka muud esemed, mis võivad häirida või ohustada teisi peolisi, näiteks klaastaara ja lemmikloomad.
Riiklik ilmateenistus lubab peo päevadeks vihmast ja jahedat ilma, mistõttu võiksid peole tulijad võtta kaasa kindlasti vihmakeepe ja sooje riideid. Laulu- ja tantsupeo turvajuht Peeter Sepp: “Kuna vihmavarjud varjavad kaaskülastajate vaadet, siis palume need koju jätta, sest väravast nendega edasi ei pääse. Soovitame ka oma kott enne peole tulekut läbi vaadata, et seal ei oleks midagi sellist, millest väravas samuti loobuda tuleks,” selgitas Sepp.
Laulu- ja tantsupidu on kõigi osalejate ühine pingutus, vastutus ning ühine rõõm. Laulu- ja tantsupeo meeskond palub, et võtaksid aega ja tutvuksid kindlasti enne kohale tulemist XII noorte laulu- ja tantsupeo sisekorraeeskirjaga. “Kui vaadata oma peo pääset, siis on ka seal ära toodud kõige esmased esemed, millega peole ei pääse”, lisas Peeter Sepp.
Eeloleval nädalavahetusel toimuva XII noorte laulu- ja tantsupeo tähistamiseks kutsuvad peo kunstilised juhid ja korraldajad kõiki eestimaalasi heiskama meie rahvuslippe, et tervet Eestit hõlmav rõõmupidu jõuaks igasse koju.
Tuhandete lauljate, tantsijate ja pillimängijate varasem pingutus muutub sel laupäeval ja pühapäeval ülevaks õhinaks ja ühiseks rõõmuks publikuga, mis valgub üle laulukaare ja Kalevi staadioni kümnetesse tuhandetesse kodudesse.
“Eestis on vähe perekondi, keda need kaks päeva ei puudutaks. Laulu- ja tantsupidu on midagi üdini eestlaslikku ja oma, mille tähenduse näitamise üheks ilusaimaks viisiks võiks olla oma kodu kaunistamine meie rahvuslippudega,” ütles XII noorte laulupeo üks ideekavandi autor, helilooja ja dirigent Rasmus Puur.
Idee kutsuda inimesi üles heiskama kahel peo päeval rahvuslippe tekkis laulu- ja tantsupeo meeskonnal. “Kuigi laulu- ja tantsupidu toimub Tallinnas, on see ikkagi osa igast külast, alevist ja linnast, kust tuhanded peolised saabuvad. Me ehime end peoks rahvarõivastega ja samamoodi võiksime kaunistada kodukohad sinimustvalgete lippudega, et suve suursündmus jõuaks tõepoolest üle kogu Eesti,” kutsus Puur üles.
Loe edasi: Laulu- ja tantsupeo korraldajad kutsuvad heiskama Eesti lippe
Eelseisvad võidupüha ja jaanipäev on lipupäevad, kui taas heisatakse terve Eestimaa lipuehtesse.
Lipupäevad räägivad meile olulistest sündmustest ja väärtustest: omariikluse loomisest, võitlusest vabaduse eest, pereväärtustest, hariduspüüetest, kultuurialustest ja demokraatia tähtsusest.
Riigikantselei kodulehel selgitatakse, et 23. juunil tähistatav võidupüha märgib Eesti kaitsejõudude valmisolekut asuda taas kaitsma Eesti iseseisvust.
Vabadussõjas võitlesid Eesti väed ka baltisaksa ning saksa palgasõduritest koosneva Balti Landeswehriga. Pinevas võitluses löödi vastase vägesid ning 23. juunil 1919 võideti tagasi Võnnu. Pärast seda murti Saksa vägede vastupanu kogu rindel ja juuli alguses sõlmiti vaherahu.
Võit nn Landeswehri sõjas oli Eestile tähtis poliitilise ja sõjalise olukorra kindlustamiseks. Vabadussõja lõppedes hakati Võnnu lahingu aastapäeva tähistama võidupühana.
24. juunil tähistatav jaanipäev on ürgne eestlaste pidupäev. Jaanipäev on kultuuriline side põhjala ja muinas-eestlusega.
Jaanipäev tähistab suvist pööripäeva, mil päike, soojus ja valgus on saavutanud suurima võidu külma ja pimeduse üle. Jaanipäeva ja jaaniööd tähistavad kõik põhjarahvad. Aasta kõige pikema päeva ja lühema ööga olid seotud oma maagilised tavad ja kombed. Üks levinumaid toiminguid on läbi aegade olnud jaaniööl tuletegemine ja tule ümber pidutsemine.
Ida- ja Kagusuuna rongid sõidavad alates 22. juunist pühapäevase graafiku järgi, Edela- ja Läänesuuna rongid sõidavad puhkepäevaste sõiduplaanide järgi alates 23. juunist.
Edelasuuna sõiduplaanid
Tallinn-Viljandi, Tallinn-Rapla, Tallinn-Türi ja Tallinn-Pärnu liinil sõidavad 22. juunil rongid reedese graafiku järgi, 23. ja 24. juunil puhkepäevase ning 25. juunil pühapäevase graafiku järgi.
Edela suunal on käigus kaks lisareisi: 22. juunil kell 18:30 väljub lisareis Tallinnast Viljandisse ning 25. juunil kell 20:00 Viljandist Tallinnasse.
Läänesuuna sõiduplaanid
Tallinn-Keila, Tallinn-Kloogaranna, Tallinn-Paldiski, Tallinn-Riisipere, Tallinn-Pääsküla liinil sõidavad rongid 23.-25. juunil puhkepäevase graafiku alusel.
Ida- ja kagusuuna sõiduplaanid
Tallinn-Rakvere/Narva, Tallinn-Tartu, Tallinn-Aegviidu, Tartu-Jõgeva, Tartu-Valga ja Tartu-Koidula-Piusa liinil kehtib 22. juunil tavapärane reedene graafik ning 23.-25. juunil sõidavad rongid pühapäevase graafiku alusel.
21.-26. juunil Tallinn-Tartu liinil remonte ei toimu, mistõttu asendusbusse ei kasutata ja rongid sõidavad kogu liini ulatuses.
Kõik sõiduplaanid on leitavad sõiduplaani otsingust reisi kuupäeva sisestamisel või kodulehelt.
Riigikantselei kodulehel kirjutatakse, et Eesti lipp on eestluse kandja. Lipu heiskamine tähistab ühiste aadete ja väärtuste elujõudu ning väljendab ühtekuuluvustunnet.
Eesti lipu päeva tähistatakse Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipu õnnistamise aastapäeval. Ärkamisajal valisid eesti soost üliõpilased enda tunnusvärvideks sinise, musta ja valge. Esimene sinimustvalge lipp valmis 1884. aasta kevadel ning 4. juunil see Otepää kiriklas õnnistati ja pühitseti.
Esimest korda tähistati suurejooneliselt Eesti lipu 50. sünnipäeva 1934. aastal. Järgmine võimalus Eesti lipu ümmargusemat sünnipäeva üleriigiliselt pidada avanes alles 2004. a, mil Eesti lipu 120. sünniaasta kuulutati Eesti lipu aastaks. Sama aasta 14. aprillil seadis riigikogu sisse Eesti lipu päeva. Esimest korda tähistati Eesti lipu päeva 2004. aastal. Tollel aastal asutati ka MTÜ Eesti Lipu Selts, kelle eestvedamisel hakati alates aastast 2005 korraldama Toompeal pidulikku trikoloori heiskamist Pika Hermanni torni.
Aasta-aastalt on järjest rohkem asutud lipu päeva pidulikult tähistama ka mitmel pool väljapool pealinna: Pärnus, Sindis, Haapsalus jm.
Urmas Saard
EASi turismiarenduskeskus kutsub rahvusvahelisse pereturismi mängu osalema üht julget Eesti perekonda. Teist aastat järjest toimuvas „Visit Estonia Family Game“ mängus osalevad ka sel suvel Läti, Soome ja Venemaa blogijate perekonnad.
„Möödunud suvel toimunud Visit Estonia peremängus osalesid kolme naaberriigi perekonnad, kes läbi põnevate mängude tutvusid kesk-Eesti pereturismi atraktsioonidega. Sel aastal tahame mängu kaasata ka lustaka kohaliku perekonna, kes aitaks võõrustajana väliskülalistele tutvustada meil perega puhkamise võimalusi,“ selgitab EASi turismiarenduskeskuse valdkonnajuht Ott Sarapuu.
Mäng toimub 5.-8. juulil ja kulgeb Lääne-Eestis ning Saaremaal. Osalema otsitakse pere, kus kasvab vähemalt kaks 7-12 aastast last, ning kes on perena valmis mängukogemusi sotsiaalmeedias teistega jagama. Vajalik on lastevanemate ingliskeele oskus suhtlustasandil ja kasuks tuleb ka laste keelteoskus.
Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS-i) äsja ilmunud aastaraamatust selgub, et Eesti jahimeeste vanus on võrreldes eelmise aastaga noorenenud. Kui 2015. aastal moodustasid suurima osa jahimeestest 40‒60-aastased, siis lõppenud aasta seisuga jäi see vanusegrupp 30‒60 aasta piirimaile. Lisaks on tõusnud noorte naisküttide osakaal.
“Selline tendents on igati tervitatav ja näitab jahimeeste elujõu suurenemist”, selgitas EJS-i tegevjuht Tõnis Korts. Tegevjuhi sõnul on sellele kaasa aidanud ka aasta teema projekt. “Eelmise “Jahimeheks” aasta teema raames võeti senisest enam noorjahimeeste koolitustest osa ja liituti jahimeeste perega. Eriti positiivne on see, et aina enam tuleb ka noori juurde, kellest märkimisväärne osa on naised.” “Jahitraditsioonide ja teadmiste noortele edasi andmine on ka EJS-i üks põhieesmärke”, lisas Korts.
Eelmisel aastal suurenes Eestis tunduvalt naisküttide osakaal. Kui 2015. aastal oli seltsides naisi 333, siis möödunud aasta lõpuks sai neid kokku juba 373. Samuti suurenes 26‒30-aastaste naiste osakaal. 2015. aastal moodustasid enamiku naisküttidest küll 31‒35-aastased ning 26‒30-aastate vanusegrupis oli kokku 61 kütti, aga lõppenud aastal tõusis see 70 inimesega üheks suurimas vanusegrupiks. Lisaks suurenes 36‒40-aastaste vanuseklass, kus naiskütte on veidi üle 70.
EJS-i äsja ilmunud aastaraamatus käsitletakse ka seltsi 2016. aasta tegemisi, kajastatakse aasta jooksul toimunud olulisemaid sündmusi ning tuuakse välja 2016/2017 jahihooaja küttimisstatistikat jms. Aastaraamatu koostas EJS-i toimetaja Andra Hamburg.
Kuna lindude gripp pole siiani Eestisse jõudnud ning Eesti maaülikooli ornitoloogide hinnangul on lindude ränne selleks kevadeks lõppenud, otsustas veterinaar- ja toiduamet tühistada 1. aprillist kuni mai lõpuni kehtinud lindude väljaspidamise keelu.
Tänane lastekaitsepäev kipub muude tähtpäevade kõrval ununema, kuigi laste rõõmu ja heaolu nimel tegutsevad asutused ja organisatsioonid pakuvad erinevaid üritusi.
Lastekaitse Liit korraldab näiteks ühes partneritega Vabariigi Presidendi roosiaias lastega ja lastele tunnustusauhindade jagamist laste hüvanguks panustanud inimestele ja organisatsioonidele. Tänavu sooritavad põhikooli lõpetajad aga samal ajal eesti keele eksamit.
“Arusaadav – millal neid eksameid ikka teha kui õppeaasta lõpul,” arutleb Lastekaitse Liidu president Loone Ots. “Ka on õige, et aasta jooksul hästi tehtud töö muudab iga eksamisoorituse kergeks. Ent juunikuu esimene päev võiks siiski pälvida eristaatuse. jäädes laste rõõmupäevaks, kui kooliski on rohkem vabadust ja üllatusi.” Loe edasi: Lastekaitsepäev eksamitest vabaks!
Pool aastat talvitunud suvilad saavad kevadel ja suvel uue hingamise, kui järjest rohkem inimesi linnast maale kolib. Mida aga teha, kui metsa või randa kaabliga internet ei ulatu?
Tele2 raadiovõrgu juhi Tanel Sarri sõnul saab suvilas kasutada mobiilset internetti, sest Eesti metsades on väga hea levi.
„Vask- ja fiiberkaablit pole igal pool, aga mobiilne internet on ja selle kvaliteet läheb kogu aeg paremaks,“ ütles Sarri. Ta lisas, et Eesti operaatorite 4G võrgu katvus on üsna võrdne, ulatudes kõigi puhul üle 90%, nagu on näidanud ka Tehnilise Järelvalve Ameti mõõtmistulemused.
„Interneti allalaadimiskiirus on keskmiselt üle 50 megabiti sekundis ja senine kasutajakogemus kinnitavad, et mobiilse interneti kvaliteet on nii hea, et see on igati vääriline asendus püsiühendusele,“ lisas Sarri.
Tele2 raadiovõrgu juht annab nõu, kuidas lihtsalt tekitada suvilasse internetti: Loe edasi: Kuidas suvilasse internetti saada?
Säravaima kultuuriarvustaja tiitli sai 2017. aastal maalehe ajakirjanik Margus Mikomägi. Televaatajate rahvahääletusel osales ka väga palju maainimesi, kes tagasid temale ülekaaluka võidu. Selles kirjatükis tahaks anda lühiülevaate sellest, mis köitis tähelepanu tema kolmandast Koguja raamatust „Mina olengi regilaul“.
Maalehe lugejatena teame Mikomäe head kultuuri- ja elukäsitlust. Hea üldistusvõime, põhjalikud, laia silmaringiga teatrilood on teinud temast tuntud kultuurivalgustaja. Kuna tegemist on Raplamaa ajakirjanikuga, siis paljud mõtisklused elust ja inimestest on meile lähedased, selle paikkonnaga seotud.
Mikomägi kirjutab: „Elame omavalitsust mängivas riigis, poliitikud ei teeni Eesti riiki, vaid raha.” (lk 13 ja 29). Eriti kurb on seda tõdeda haldus- ja riigireformi käigus. Samas saab nõustada väitega, maal on kadunud hoog valdade ülesehitusel, vähe hoolitakse haritlaste kasvatamisest. Võib küsida, kui iseseisvad oleme isade maal, kas käitume kui turistid, kes koogutavad rahapalvetega mitmete projektide poole (lk 51 ja 92). Mikomägi teab maal elades, et isa Eino agronoomi elutarkus on teda pannud jälgima maaelu. Nüüd tõdeb maaelu hääbumist, mida toetab kultuurituse pealetung. Kohaliku piirkonna elutundajana jagan tema seisukohta, noored ja vanad enam kokku ei saa, üksteist ei kuule, üksteiselt ei õpi (lk 39). Harimatus väärikama põlvkonna elutarkust arvestamata jätab nii mõnegi külakooli taha targutama. Pealiskaudsust vältides on soovitatav ajalehtede esiküljed asendada heade sõnumitega (lk 7). Loe edasi: Koguja raamatut lugedes – kas armastame rääkida esivanemate tarkusest?
Eesti Kirikute Nõukogu projekt „Teeliste kirikud 2017“ on valmis saanud ning pühakojad üle Eestimaa ootavad teelisi.
Kirikute nõukogu egiidi all valminud teatmik „Teeliste kirikud 2017“ on käepärane abivahend turistidele ja matkajatele, tutvustades eesti ja inglise keeles 449 pühakoda. Teatmik annab informatsiooni kirikute ajaloost, vaatamisväärsustest, suvistest lahtioleku- ja jumalateenistuste aegadest, samuti leiab teatmikust teavet pühakodades toimuvatest kirikukontsertidest ning majutusvõimalustest.
Eesti Kirikute Nõukogu asepresident Meego Remmel kirjutab teatmiku avasõnas: ”Argielu omandab igavikulise mõõtme kokkupuutes pühadusega. Nii leiab filosoof Mircea Eliade. Pühadust ja pühadusetunnet ei kogeta alati ja igal pool. See on raskesti seletatav. Ometi on ta olemas. Sakraalruumi sisenedes astume otsekui teise aegruumi. Üle aja kõrgub ajatu, üle inimliku – jumalik.
