Rubriik: Eesti

Esita oma idee noorteprojektide konkursile

Illustratsioon: www.swedbank.ee
Swedbanki Noortepank NPNK ootab noorteprojektide konkursile “Tähed särama” põnevaid algatusi, et toetada noori nende endi ideede elluviimisel. Projektide vahel läheb veel selle aastanumbri sees jagamisele pool miljonit krooni.

Konkurss on suunatud neile, kellel on noorte elu edendamiseks häid ideid, kuid napib raha nende teostamiseks. „Tähed särama” konkursile oodatakse projekte, mis avardaksid koolinoorte ja tudengite maailma ning aitaksid noorte elu põnevamaks ja sisukamaks muuta teaduse, tööhõive ja praktika, karjääri planeerimise, spordi, meelelahutuse, hea- või tugitegevuse, hobide või mis tahes muu innovaatilise valdkonna kaudu.

Eelistatakse eristuvaid, atraktiivseid ja lennukaid ideid ning kõrgelt hinnatakse igasugust isetegemist. Oodatud on nii uued kui ka töösolevad projektid, mis vajavad toetust. Konkursil võivad osaleda nii juriidilised kui eraisikud. Vanuse alampiiriks on 16 eluaastat, ülempiir puudub. Tähtaeg 14. november.

Juba kümnendat aastat korraldatava konkursi raames on toetatud üle 400 särava idee rohkem kui 9 miljoni krooniga.

Loe tingimuste kohta lähemalt siit.

Allikas: Swedbank Eesti

Maakonnalehed ja Pressinõukogu arutavad Mäos ajakirjanduseetika teemadel

 Pressinõukogu (PN)  ja Eesti Ajalehtede Liit (EALL) korraldavad täna kohtumise maakonnalehtede juhtidega Järvamaal Mäos, et arutada „Kas me sellist lehtede eneseregulatsiooni tahtsimegi?“ Kohtumise kavas on ülevaated Pressinõukogu töö alustest (PN esimees Sulev Valner), ajakirjanduse eneseregulatsiooni olemusest (EALL tegevjuht Mart Raudsaar) ja Pressinõukogu senise töö kogemustest koos mõnede ilmekate juhtumite analüüsiga (PN liikmed, Rahvusringhäälingu eetikanõunik Tarmu Tammerk ja EPL peatoimetaja Lea Larin).  Arutatakse kõiki probleeme, mis on tõstatunud seoses viimase aja kaebustega lehtede suhtes ja PN otsustega.

Saaremaal leidub delikatess-seeni

Trühvlite otsimisele spetsialiseerunud Rootsi teadlasel Christina Wedenil õnnestus ajalehe Saarte Hääl teatel Kuressaare külje all Loode tammikus välja kaevata peotäis kallihinnalisi seeni.

Saaremaale tuli Christina Weden eesmärgiga leida siit söödavaid musti trühvleid. Seeneuurija sõnul kasvab musti trühvleid näiteks Gotlandil, kus mullastikutingimused ja kliima on paljuski sarnased Saaremaa oludega.

Kuna trühvlid on pinnases peidus, kasutatakse nende leidmiseks treenitud koeri. Oma trühvlikütid olid kaasas ka Wedenil. Otsingud kandsid ka vilja. Loode tammikust leiti kolme liiki trühvleid. „Me pole küll veel leidnud musta trühvlit, aga kaks neist liikidest on mustale trühvlile väga lähedased,” ütles Christina Weden Saarte Häälele.

Saaremaalt leitud trühvlid on teadlase sõnul söödavad, ehkki mitte nii maitsvad kui mustad trühvlid. „Meile teadaolevalt on see igatahes rekordleid Saaremaalt, nii et seni oleme oma otsingu tulemustega ülirahul,” lisas ta.

Rootsi teadlane Christina Weden leidis Saaremaalt
peotäie delikatess-seeni trühvleid. Foto: Egon Ligi

Algavad üle-eestilised raamatukogupäevad

Homme avatakse Tallinna Ülikooli aulas konverentsiga raamatukogupäevad „Jah lugemisele!“.

Konverentsil teevad ettekande Piia Salundi Sauga raamatukogust, Margus Küppar Eesti digiraamatute keskusest, Jürgen Rooste Eesti Kirjanike Liidu esindajana, Mikä Keränen haridus- ja teadusministeeriumi nimel ning Kaarel Tarand.

Raamatukogupäevad kestavad 30. oktoobrini ja selle aja sisse mahub hulgaliselt üritusi raamatukogudes üle Eesti.

29. oktoobril peetakse Põlva kultuuri- ja huvikeskuses maaraamatukoguhoidjate päev, kus muu hulgas tunnustatakse ka aasta maaraamatukoguhoidjaid.

Rohkem infot: www.eru.ee/joomla/index.php/raamatukogupaevad

Energeetikakonverentsil on kõneks taastuvenergia

Ülehomme, 21. oktoobril toimub Mooste mõisa folgikojas energeetikakonverents „Taastuvenergia arenguplaanid praktikasse!”.
 
Konverentsi kava on mahukas. Selle esimeses osas, mis kannab pealkirja „Visioon”, teeb Hardo Aasmäe ettekande „Energia ei ole ainult nafta“. 

Energiainvasiooni ja kohaliku energeetika võimalusi vaeb Marek Strandberg. Küsimusele „Eesti energeetika – kuhu minna?“ otsib vastuseid Einari Kisel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist. 



Konverentsi teises osas „Säästlik energiakasutus“ räägitakse Kliima- ja Energiaagentuuri (KENA) tööst ja tulevikuplaanidest, samuti madala energiatarbega hoonete ja passiivmajade arendamisest Eestis. 

Tutvustatakse ka bioenergiaküla põhimõtet. Räägitakse savi- ja kiudainete kasutusest ehituses ning looduslikest värvainetest. 



Pärastlõunal jätkub konverents pealkirja all „Koostöö“. Antakse ülevaade biogaasijaamade arendamisest Eestis ning soojuspumpade tulevikust.


Konverentsi neljandas osas keskendutakse praktilistele kogemustele taastuvenergeetika ja energiasäästu valdkonnas. Juttu tuleb Eesti esimesest passiivmajast tuulikute kasutuseni kodumajapidamises. 


Konverentsi korraldab Põlva maavalitsus koostöös SAga Archimedes. Ettevõtmist toetavad Kliima- ja Energiaagentuur ning Põlvamaa Europe Directi teabepunkt.



Lisainfo: 
Mikk Mehilane, tel 79 98916, 51 85377;
e-post: mikk@polvamaa.ee



“Omadega mäel” jõuab Võrru

Homme kell 18 avab Eesti Tekstiilikunstnike Liit Võru Linnagaleriis oma aastanäituse. Näitusel osaleb 57 autorit, ühe või mitme tööga – tuntud tegijatest uute tulijateni, klassikutest tudengiteni. Esindatud on nii traditsioonilistes tekstiilitehnikates loodud teosed kui uued ja taasavastatud eksperimentaalsed katsetused. Kõik eksponeeritud tööd on autorite uudislooming – valminud viimase kahe aasta jooksul.

Millistele küsimustele me näitusega vastata püüame? Küsimus „kuidas loodud?“ on kunsti puhul kahtlemata tähtis – endastmõistetav vastus on „tehniliselt professionaalselt!“. Kuid veegil enam huvitas meid näitust kokku kutsudes ja korraldades vastus  küsimusele „miks loodud?“. Mis on see miski, mis peab loomingusse kodeeritud saama, milline tunne, elamus, hetk kujundi, värvi ja vormi sisse uuesti sündima? Kui päeva lõpuks leiab kunstnik end loomas, sest teisiti ta ei saa, ongi meil käes suurepärane „Omadega Mäel“ olemine. „Omadega mäel“ näitus.

Näitus jääb Võru Linnagaleriis avatuks 12. novembrini.

Aita leida Aasta Keskkonnategu

Kolmapäevani saab esitada kandidaate Aasta Keskkonnateo konkursile. Aasta Keskkonnateo ja Aasta Keskkonnateokese auhindadele saavad kandidaate esitada kõik soovijad ja lubatud on nii teiste kui ka enda kandidatuuri ülesseadmine.

Kandideerimiseks tuleb vastata konkursi ankeedis esitatud küsimustele ning saata see koos konkursitööd tutvustava materjaliga kas e-posti teel aadressile keskkonnategu@envir.ee või posti teel Keskkonnaministeeriumi
aadressil Narva mnt 7a, 15172 Tallinn. Ankeedi saab alla laadida Keskkonnaministeeriumi kodulehelt www.envir.ee/keskkonnategu.

Aasta parimatele keskkonnategude tegijatele on Keskkonnaministeerium lisaks rahalistele preemiatele välja pannud mitterahalised preemiad. Ka saavad võitjad õiguse kasutada konkursi märki oma keskkonnasõbralike
toodete ja teenuste tähistamiseks ning oma keskkonnasõbraliku tegevuse
reklaamimiseks.

Aasta Keskkonnategija 2010 kategooria laureaatide seast valib Keskkonnaministeerium kandidaadid, kellel on võimalus osaleda 2012. aastal toimuval üle-euroopalisel keskkonnasõbralike ettevõtete konkursil. Konkursi võitjad tehakse teatavaks detsembri alguses.

Mullu pälvis Keskkonnateo auhinna MTÜ JCI GO Koda algatusel teostunud teavituskampaania “Killerkott tapab. Säästa elusid, kasuta riidest kotti”. Samuti tunnustati MTÜd Ökomeedia säästva eluviisi portaali Bioneer asutamise eest ning Emajõe Lodjaseltsi Emajõe märgalasid tutvustavate loodushariduslike lodjaretkede korraldamise eest.

Presidendi kärajate järelmõtteid tuleviku tarbeks

Ülo Vooglaid,
emeriitprofessor

Pärnu kärajatel oli märgata edusamme ja ka seda, mis ehmatas.

Erinevalt eelmistest kärajatest, seekord ühiskonda enam majanduseks ei nimetatud, ja ka inimesi ei käsitletud vahendina, ressursina või varana. Aga samas öeldi täiesti tõsisel kombel, et Eesti kestma jäämise jutud oleks vaja lõpetada, sest peale on kasvamas uus põlvkond, kellele sellised isamaalised aated eriti peale ei lähe…

Kärajatel räägiti palju, aga teemal „Eesti -100“ polnud rääkijatel öelda midagi. Öelda ei olnud esinejatel, korraldajatel ega neil, kes söandasid sõna paluda. Enamik sõnavõtjatest pidas vajalikuks rõhutada, et ta on kärajatel eraisikuna… Eesti elujõud ja selle tegurid jäid kärajatel käsitlemata.

Võib-olla arvas mõni kärajate korraldajatest, et ettevalmistust polegi vaja ja et Mart Laari juttu saab pidada ettekandeks, mille peale hakkab keegi sel teemal improviseerima? Võib olla päris kindel, et kui riigi mudelit ei ole varem valmis mõeldud, kui tegeliku ja vajaliku olukorra (olude ja situatsiooni) kohta on eksperthinnangud kogumata ja korrastamata, siis ei saa avalikud arutlused nii keerukatel teemadel tõhusaks kujuneda. Loe edasi: Presidendi kärajate järelmõtteid tuleviku tarbeks

Hiie sõbra aunime ettepanekuid saab esitada kuu lõpuni

Maavalla koda ootab porikuu lõpuni ettepanekuid Hiie sõbra aunime andmiseks isikule, kes on paistnud silma hiiesõbralike tegudega.

Hiie sõbra aunimi antakse inimesele, ühendusele või asutusele, kelle tegevuse läbi on käesoleval või eelnevatel aastatel hiis, püha allikas, puu, kivi või mõni teine ajalooline looduslik pühapaik säilinud või selle seisukord paranenud.

„Võibolla elab teie vallas või külas vanainimene, kes takistas nõukogude ajal maaparandusel ohvrikivi ära vedamast või hiidepuud langetamast. Võibolla teate kodukohas inimest, kes hoiab vana hiiepaika puutumatuna või on selle isegi aiaga ümbritsenud. Ootame teavet kõikidest sellistest inimestest või asutustest, et kõige teenekam neist austavalt Hiie sõbraks kuulutada,” ütles Maavalla koja vanem Ahto Kaasik.

Ettepaneku Hiie sõbra aunime andmiseks võib esitada iga era- ja juriidiline isik. Ettepanek peab sisaldama hiiesõbra nime, tunnustamisväärse tegevuse kirjelduse ning paiga võimalikult täpsed asukohaandmed, samuti esitaja nime, telefoninumbri ja (e-)kirja-aadressi. Ettepanekud tuleb saata hiljemalt 31 porikuud (31.10.) Maavalla kojale: koda@maavald.ee või Maavalla koda, p.k. 136 Tartu 51004.

Hindamiskogu tutvub esitatud andmetega ning määrab Hiie sõbra aunime. Hiie sõber kuulutatakse pidulikult välja 20.11. Tartus Hiie väe tunnustamissündmusel.

Maavalla koda korraldab Hiie sõbra tunnustamist kolmandat korda koostöös Tartu Ülikooli, Hiite Maja SA, Kultuuriministeeriumi ja Siseministeeriumiga.

Varem on Hiie sõbraks kuulutatud Muhu saare pühapaikade hoidja Martin Kivisoo ning Paluküla Hiiemäe hoidjad Arvi Sepp, Lembi Välli ja Toivo Sepp. Noore hiiesõbrana on ära märgitud Minni Saapar, kes kooliõpilasena kaardistas Saaremaal Pihtla vallas asuvad pühapaigad.
Ajalooline looduslik pühapaik on kindel koht või ala looduses, millega seondub vastavasisuline vaimne pärand. Selle mõiste alla mahuvad hiied, pühad kivid, allikad ja puud, mis teadaolevalt on kasutusele võetud enne 20. sajandit, samuti uuemad ristipuud.

Hiie sõbrast loe pikemalt siit.

Allikas: Maavalla koda

Järgmisel nädalal selgub aasta põllumees

21. oktoobril toimub Tallinnas esinduslik konverents, mille raames tehakse teatavaks ka tiitli “Aasta Põllumees 2010” võitja. Tänavusele konkursile esitati 19 kandidaati 13 maakonnast.

Maaleht ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda valivad aasta põllumeest juba 10. korda. Juubeliaasta puhul soovivad korraldajad esile tõsta uuendusmeelseid, keskkonnateadlikke ja majandusraskuste kiuste edasi pürgivaid põllumehi.

Aasta põllumehe tiitel antakse edukale tegevpõllumehele maamajanduse ja maaelu silmapaistva edendamise eest. Aasta põllumees peaks olema oma erialal kompetentne ja uuendusmeelne ning orienteeruma Euroopa Liidu ühises põllumajanduspoliitikas.

Aasta põllumeest peaksid iseloomustama järgmised näitajad:
* põllumajandustootmine on ettevõtte põhitegevus
* tootmine on uuenduslik ja keskkonnahoidlik
* jätkusuutlikuks arenguks kasutatakse sobilikku tehnoloogiat
* toodang on ELi ühisturul konkurentsivõimeline
* maaelu tunnustatud edendaja ja ühistegevuses osaleja

Loe lähemalt kandidaatide kohta siit.

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Heisakem täna lipud hõimurahvaste auks

Eestimaa soomeugri liikumise aktivistid kutsuvad üles: tegutseme, et hõimupäevast saaks nii Eestis, Soomes kui ka Ungaris riiklik püha. Heiskame selleks juba täna – hõimupäeval – meie kõigi hõimurahvaste auks ja toetuseks lipud.

1931. aastal Helsingis toimunud Soome-Ugri IV Kultuurikongressil võeti vastu otsus tähistada hõimupäeva oktoobrikuu kolmandal nädalavahetusel Eestis, Soomes ja Ungaris üheaegselt. Helsingis 2000. aastal toimunud Soome-Ugri Rahvaste III Maailmakongress võttis vastu resolutsiooni, mille IX punkt ütleb otsesõnu: „Kuulutada oktoobrikuu kolmanda nädala laupäev hõimupäevaks.”

Hõimupäevade traditsioon taastati Eestis Jaak Prozese initsiatiivil 1988. aastal. Alates 1990. aastast on hõimupäevast välja kasvanud ligi nädala vältav, Eesti paljudes paikades toimuvate ürituste sari – hõimupäevad –, kuhu lisaks Soome ja Ungari esindajatele on saabunud ka Venemaa soome-ugri rahvaste kultuuritegelased, poliitikud, teadlased, samuti nende folklooriansamblid. 1991. aastast tähistatakse hõimupäevi ka Venemaa soome-ugri rahvaste seas, mõneti ka Soomes ja Ungaris.

Taarka avastaja jõuab homme taas Setumaale

Homme, 16. oktoobril kell 19 toimub Hõimupäevade raames Obinitsa galeriis etendus „Laulukaupmees“, mis käsitleb soome etnomusikoloogi Armas Otto Väisaneni kogumisretki  Setomaal, Karjalas ja Mordvas.

Etenduses on kasutatud Väisaneni matkapäevikuid ja tema poolt kogutud pärimusmuusikat elavas esituses. Kasutatakse jaapani no-teatri liikumisi ja võtteid ning suurem osa tekstist esitatakse retsiteerides. Lavastaja ja käsikirja autor: Mia Pätsi

Soome folklorist Armas Otto Väisänen (1890-1969), kelle sünnist täitus tänavu 120 aastat, on üks soome tähelepanuväärsemaid rahvamuusikakogujaid ja uurijaid.  18 ekspeditsiooni vältel  salvestas ta ligi 6000 lugu, kogus ka etnograafilisi esemeid ja tegi fotosid. Oma reisimuljed kirjutas üles ekspeditsioonipäevikutesse.  Eesti laiemale publikule on Väisänen tuttav teatrietenduse ja filmi “Taarka” kaudu. Väisänen oli setu lauliku Hilana Taarka hea laulumälu avastaja ja avalikkuse ette tooja, tema kutsel viibis Taarka oma kooriga 1921. aastal Helsingis.

Kutselistel kaluritel pole sel aastal Peipsile enam asja

Peipsi kutselised kalurid leppisid täna keskkonnaministeeriumis kokku, et seoses ahvena kvoodi lõppemisega jääb kalapüügikeeld Peipsi, Lämmi ja Pihkva järvel kehtima selle aasta lõpuni.  Püügikvootide ületamise vältimiseks suleti Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kalapüük kõikide kutselise kalapüügivahenditega juba 1. oktoobril.

„Tänasel kohtumisel kaluritega lepiti kokku, et seoses ahvenakvoodi täitumisega ja teiste kalaliikide väikeste kvoodijääkidega tänavu töönduslikku püüki Peipsi, Lämmi-ja Pihkva järvel enam ei tehta,“ ütles Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Ain Soome. Väljapüüdmata osa jääb järve alles, mistõttu järgmistel aastal saab püüda selle võrra rohkem kala.  

15.-19. novembrini toimuvad järjekordsed läbirääkimised Venemaaga, kus lepitakse kokku järgmise aasta püügikvoodid. „Et kokkulepitud kvoodi ületust ei oleks, on Eesti Vene poole pöördunud, et juurde saada veidi ahvenakvooti ja loodame, et see laheneb positiivselt, sest Vene poolel on püügikvootides kasutamata jääki,“ täpsustas Soome. „Mõlemale poolele kasuliku kvoodivahetuse tegemiseks peab Eesti andma Vene poolele omalt poolt tõenäoliselt järgmise aasta kvootidest midagi ka vastu.“

Tänasest tähistatakse Kiltsis Krusensterni 240. sünniaastapäeva

Kiltsi lossis tähistatakse tänasest pühapäevani kuulsa meresõitja, Adam Johann von Krusensterni 240. sünniaastapäeva, mille tippsündmuseks on homme algav rahvusvaheline konverents “Kiltsi mõis ja selle omanikud”. Sinna on teiste seas oodata Krusensternide perekonnaliikmeid Saksamaalt, Venemaalt, Ukrainast. Kunstiteaduste kandidaat Ants Hein tutvustab Kiltsi mõisast valminud monograafiat. Edasi arutleb Tõnno Jonuks (PhD) Kiltsi lossi vanuse üle arheoloogia põhjal. Kiltsi lossi seinamaalingutest räägib Heli Tuksam. Erki Tammiksaare (PhD) teema on “Paul Theodor von Krusenstern (1809-1881) ja tema panus Põhja-Jäämere uurimisse“. Malle Salupere räägib ammendamatust arhiivist ja Krusensternide “pusle” uutest fragmentidest.Igor Logishev Odessast annab ülevaate Ferdinand Platon Krusensternist ja tema järeltulijatest.

Pärast konverentsi järgnevad mälestusminutid Väike-Maarja kirikaias, kuhu on maetud Krusensternide perekonnaliikmeid, seejärel külastavad perekonnaliikmed Muuga ja Lasila mõisaid.

Adam Johann von Krusenstern sündis pere seitsmenda lapsena Hagudi mõisas  1770. aastal.  Tema eestvedamisel sai teoks esimene Vene ümbermaailmareis purjelaevadel Nadežda ja Neva. 1842 omistati talle admirali aukraad. Krusenstern kuulus paljudesse Vene ja välismaa teadusseltsidesse ning oli 1845 üks Vene Geograafiaseltsi asutajatest. 1816. aastal ostis ta Kiltsi mõisa, kus valmis ka “Lõunamere atlas”.

„Ma tahaksin elada Aidensfieldis”

Kadri Koreinik,
külaelanik

Nii ütles mu 15-aastane tütar ükskord. Paraku meil, (väike)linnaga nabanööri pidi köidetud uusmaainimestel, napib aega (ja ausalt öeldes vahel ka tahtmist), et luua tihedam side ülejäänud, põlisema külarahvaga. Suhtleme põhiliselt siis, kui vaja on valla(valitsuse)le või infrastruktuuri pakkujale oma seisukohti selgitada. Jõulisemalt või arglikumalt.

Toidukraami toome linnast, pakendid viime linna tagasi. Linn hoiab ja harib me lapsed. Linn pakub leiba ja harvem ka meelelahutust. Naabritega kohtume parimal juhul kord nädalas. Suvel sagedamini, talvem harvem. Mitte igal õhtul nagu Gina ja Oscari pubis, kus kõik (või siiski filmi olulisemad karakterid?) pindi õlle taga kokku saavad.Meie kogukond on kuskil mujal, ilmselt virtuaalväljadel.

Loe edasi: „Ma tahaksin elada Aidensfieldis”

Presidendi mõttekoja kärajad “Eesti 100” täna Pärnus

Missugused on ühiskondliku ja poliitilise arutelu teemad uue alanud aastakümne lõpul, aastal 2018, kui Eesti Vabariik saab sada? Kuhu Eesti pürib? Selliseid küsimusi arutatakse täna sügiseseks traditsiooniks saanud Vabariigi Presidendi mõttekoja kärajatel, mis seekord toimuvad Pärnu kontserdimajas. Oma ideaali tuleviku Eestist saavad esitada nii kutsutud poliitikud-riigimehed kui ettevõtjad, Eesti arengu analüüsijad ning vabaühenduste esindajad.

Metsaomanikud said metsa uuendamiseks
7,5 miljonit krooni

Sihtasutus Erametsakeskus tegi otsused metsa uuendamise toetuse saajate kohta, sellega  toetati erametsade uuendamist 7,5 miljoni krooniga.

Erametsaomanikud said 14. juunini esitada taotlusi metsa uuendamise toetuse saamiseks. 2010. aasta metsa uuendamise toetuse esimeses voorus rahuldati 136 taotlust. Täielikult sai toetust 95 taotlust kogusummas 1,5 miljonit krooni. Osaliselt rahuldati 41 taotlust kogusummas ligi 6 miljonit krooni. Toetust sai 278 metsaomanikku, kellest ligi pooled kasutasid toetuse taotlemisel metsaühistu abi.

Maapinna ettevalmistamiseks taotleti 1,63 miljonit krooni, millega valmistati ette 1180,3 ha metsamaad. Kuni kolme aasta vanuse metsakultuuri hooldamist toetati ligi 600 000 krooniga, millega tehti hooldustöid 427 hektaril. Metsapuutaimede ostmist toetati 3,7 miljoni krooni ulatuses, mis taotleti 2,1 miljoni metsapuutaime ostukulude katteks. Voorus taotleti kokku 806 hektaril tehtud istutustöödeks, mida toetati 1,5 miljoni krooniga. Metsa uuendamise toetust saab taotleda siis, kui abikõlblikud kulud on tehtud enne taotluse esitamist.

Toetus makstakse taotlejatele välja lähipäevil. Toetuste saajate nimekirja leiab siit: http://www.eramets.ee/?op=body&id=585.

Metsa uuendamise toetust saab taotleda järgmistele abikõlblikele tehtud töödele:
1) metsakultiveerimismaterjali (v.a metsapuuseemnete) soetamisel kuni 80% dokumenteeritud kulude (taimede ostuarved) kogumaksumusest, kuid mitte rohkem kui 2.50 krooni soetatava metsapuutaime kohta;
2) maapinna ettevalmistamisel ketasadraga kuni 1500 krooni hektari kohta, muu maapinna ettevalmistamise tehnika kasutamise korral kuni 1000 krooni hektari kohta;
3) metsaistutamistöödel on toetuse määr kuni 2000 krooni hektari kohta;
4) kuni kolme aasta vanuse metsakultuuri, sh looduslikule uuenemisele jäetud metsamaal oleva metsakultuuri hooldamisel on toetuse määr kuni 1500 krooni hektari kohta kalendriaastas.

2010. aastal toimub veel ka teine metsa uuendamise toetuse voor, mil taotluste esitamise tähtaeg on 19. novembril ning vooru eelarve on 2,5 miljonit krooni.
Metsa uuendamise toetuse taotlust on lihtne kodust lahkumata esitada elektroonselt läbi e-PRIA infoportaali aadressilt www.pria.ee<http://www.pria.ee>. Elektroonse taotlemise juhendid leiab siit: http://www.eramets.ee/e-teenused. Taotlust saab esitada ka digitaalselt allkirjastatuna aadressil taotlus@eramets.ee. Samuti võib taotluse saata posti teel või tuua käsipostiga EMK-sse aadressil Mustamäe tee 50, Tallinn 10621.

Lisainfo: Arpo Kullerkupp, SA Erametsakeskus siseriiklike toetuste üksuse juht
Tel: 683 6053, e-post: arpo.kullerkupp@eramets.ee
www.eramets.ee

Täna on kolletamispäev – sügise hari

Aastaringi kuldseimal ajal on oma tähtpäev – kolletamispäev. See on nagu sügise kroon ehk hari. Lehekuld valgustab hämarduvaid lörtsiseid päevi ja soojendab südameid.

Rahvapärimuses pole kolletamispäeva kohta suurt rohkem teada, kui nimetus ütleb. Paistus on kõneldud: Puu kolletave sis kõllatses. Kui kaselehe häste kõllatse, saab tõine aasta häid kõllatsit kesvi, kui pihlapuu punatse, saab tulekahju ja tuleb pailu marju.

Võimalik, et lähedal asuv kasupäev (29.09.) on päeva algse tähenduse ja tavad aja jooksul endale korjanud. Igatahes maarahvas on pidanud ajaloolise ajani kolletamispäeva nime meeles.

Uurijad on arvanud, et kolletamispäev koos korjusepäeva (14.01.), künnipäeva (14.04) ja karusepäevaga (13.07.) kuuluvad muistsesse aastat neljaks jagavasse ajaarvamisse. Soomlastel on 14. oktoober ensimmäinen talvipäivä – esimene talvepäev. Talvepäeva(de) ja –öö(de) tähistamine 13. – 15. oktoobril on tuntud ka Skandinaavia vanas kalendris.

Maavalla sirvikalendris on kolletamispäev ainus porikuine tähtpäev ja seda tähistab raagus puu kujutis. Sama märki võib näha Soome muistsetes puukalendrites talvepäeva juures. Maarahva ajaarvamises on terve porikuu eriliselt hingestatud ja tähenduslik. Sügise algusest saadik kestab hingedeaeg.

Rahvakalendri uue tähenduslikkuse ja otstarbe üle on omajagu arutatud. Märkamises peitub üks võti, mis avab ukse mõistmisele. Märgates loona muutumist ja mõtestades seda esivanemate tähtpäevade kaudu, märkame me seda, mis muudab meid. Märkame enese muutumist aastasõõris. Märkamise kaudu mõistame paremini ennast ja oma kohta maailmas. Nii on põline kolletamispäev üks tähenduslikke pidepunkte, mis seob meid tugevamalt loona, esivanemate ja iseendaga. Tasub vaid märgata.

Allikas: Maavalla Koda

Maalehe ilmatargad ennustavad
pehmemat talve ja valgeid jõule

Maalehe ilmatargad lubavad, et sel talvel kulub puid vähem kui eelmisel ja jõulud tulevad valged.

“Talv võib tulla küll külm, aga et saja või tuhande aasta külmim, seda ei riski väita ka kõige hullem sünoptik!” rahustas klimatoloog Ain Kallis Maalehe lugejaid nädal tagasi.

Aga džinn oli pudelist välja lastud. Kui nüüd sel nädalal ilma kõledaks keeras ja siin-seal lundki sadas, tekkis kohe hirm: äkki murrabki nii vara juba tali sisse.

“No ei tule seekord väga külma talve!” hüüatab Maalehe kõige läänepoolsem ilmatark Margus Saaremaalt.

“Selline tavaline talv, isegi pehmevõitu, aga rohkelt võib tulla sademeid, just lumena,” selgitab ta ja hakkab talvekuid ühekaupa lahkama.

Novembri esimene pool on soe. Külmaks läheb kuu keskel, tuiskab. Ka detsember on lumine, mitte väga külm. Tulema peaks valged jõulud. Jaanuaris aga võib pöörata sulale ja siis võib ka paar tormist tsüklonit meist üle käia. “Pihlakaid on rohkesti ja viimasel ajal tähendab see tormiseid ilmu just talvisemal ajal.”

Hõimurahvaste palvepäeva läkitus

Täna tähistavad Eesti Evangeelne Allianss, Eesti Piibliselts ja Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikud üheskoos hõimurahvaste palvepäeva, tuues Taevaisale tänu tema suurte tegude eest kõikide hõimurahvaste emakeele ja identiteedi säilimisel.

Apostlidki alustasid oma kirju Piibliraamatus Jumala vägevate tegude ülistamisega. Kirjad lõpevad aga soovide ja manitsustega. Apostel Paulus paneb galaatlastele südamele: “Ärgem tüdigem head tehes… Niisiis, kui meil on veel aega, tehkem head kõikidele, eriti aga usukaaslastele!“ (Gl 6:10).

See meeldetuletus on oluline ka meie ajal. Inimesel, kes oskab Taevaisa tänada ja ülistada, on kõik eeldused ja võimed teha head. Eestlastena oleme paljude aastate jooksul kogenud armastust ja headust ning abi oma sõpradelt kõikjal maailmas, tundes ära Kristuse kohaloleku meie vendade tegudes. Kristlastena saame omakorda ulatada edasi meile osaks saanud Kristuse armastust, jagades Evangeeliumi ehk Kristuse rõõmusõnumit ning aidates sellega kaasa Jumala Sõna kättesaadavaks tegemisele hõimurahvastele.

Me saame palve, ülistuse ja heade tegudega üksteist teenida. Olgu meil siis teenijameel ka oma hõimurahvaste ning nende seas tehtava Jumalariigi töö suhtes!

Oodates ja paludes Taevaisa õnnistust, oleme kutsutud tegema head, üksteist julgustama ja Issandat õnnistuse eest tänama.

Palvetagem:
Kõigeväeline ja armuline Jumal, õpeta meid üksteist teenima üle oma kogukonna ja rahva piiride! Juhata meid soomeugrilastena üksteiseni nii vastastikuses õppimises kui toetamises.

Õnnista Pühakirja tõlkimist ja Sõna kuulutamist meie hõimurahvaste seas ning kutsu nende hulgast ustavaid teenijaid Oma riigi tööle! Aita meil alal hoida kultuuri ja identiteeti, mille Sa meile oled kinkinud ja mida Sa oled siiani kaitsnud.

Õnnista seda alalhoidmist nii, et see võiks luua meie keskel uut, mida Sa oled meile tõotanud Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi! Aamen.

Piiskop Einar Soone, Eesti Kirikute Nõukogu president
Mihkel Kukk, Eesti Evangeelse Alliansi president
Tiit Salumäe, Eesti Piibliseltsi esimees

Tänasest algab Eesti mahukaim annetuskampaania

Annetused toidupanga laos. Foto: Toidupanga arhiiv

Tänasest algab Eesti mahukaim annetuskampaania Toidupanga tegevuse toetuseks. Kampaania raames annetatud müntide toel tahetakse Toidupanga regulaarse toiduabi süsteemi laiendada kiirelt Tallinnast ja Tartust ka teistesse Eesti piirkondadesse.

Ligi 100 000 inimest, sealhulgas rohkem kui 20 000 last siinsamas Eestis, peavad praegu mõtlema sellele, kust nad saaksid oma igapäevast toitu. Toidupank pakub sellele murele lahendust – võtab igal nädalal vastu kauplustelt, hulgiladudelt, tootmisettevõtetelt ning teistelt annetajatelt toiduained, mis on jäänud üle ning suunab need koostöös sotsiaalosakondade ja kohalike MTÜ-dega puudust kannatavate inimeste lauale.

„Ühelt poolt väheneb raiskamine ning teiselt poolt saavad regulaarset ja otsest toiduabi vaesuses elavad pered,“ avab Toidupanga nõukogu esimees Erki Tamm kogu ettevõtmise põhimõtteid. „Ja seda mitte üks kord, jõulude ajal, vaid regulaarselt igal nädalal.“

Sadades kauplustes ja annetuspaikades üle Eesti saab alates 18. oktoobrist annetada oma kroonimündid Toidupanga tegevuse laienemise heaks.

Kampaaniat avav pressiüritus toimub täna, 14. oktoobril kell 14.30 Tallinnas Pelgurannas Toidupanga ruumides aadressil Randla 13. Kohapeal saab rohkem teada nii Toidupanga tegevuse kui ka annetuskampaania kohta, täita taskusse unustatud sentidega kõige esimest annetuskasti ning aidata vabatahtlikke toidupakkide kokku panemisel.

Kampaania korraldamisel tulid Eesti Toidupangale appi kodanikuliikumine Teeme Ära!, AS G4S Eesti, Eesti Kaupmeeste Liit ning Eesti Pangaliit.

Täpsem info:
Tiina Urm, tel 5300 0515, e-post: tiina@teemeara.ee, Skype: twistedtiina

www.toidupank.ee

Ilmajaam hoiatab tormi eest

Kiiresti süvenev tsüklon liigub üle Soome Peterburi poole. Keskpäeval tugevneb loodetuul saartel ning seejärel lääne- ja looderannikul järk-järgult 17-22 m/s. Õhtuks ulatuvad loodetuule puhangud mandril 15-18, rannikul 28-30 m/s.

Tormi tipphetked võivad jääda 14. okt kella 18 kuni 15. okt öösel kella kolme vahele.

Eestlane on oma 7,9 hektari suuruse
ökoloogilise jalajälje järgi maailmas kuues

Pilt: Urmas Nemvalts, Postimees

Nagu selgub looduskaitseorganisatsiooni WWF kolmapäeval avalikustatud raportist Living Planet, on eestlased kujundlikult tõepoolest Kalevipojast põlvnev rahvas, sest Eesti elaniku ökoloogiline jalajälg on ligi kaheksa hektari suurune.

Raporti kohaselt asub Eesti loodusressursside kasutamise ehk ökoloogilise jalajälje poolest maailmas esirinnas ehk kuuendal kohal Araabia Ühendemiraatide, Katari, Taani, Belgia ja Ameerika Ühendriikide järel.

Araabia Ühendermiraatide elaniku ökoloogilise jalaläje suuruseks on 10,6 ja katarlasel 10,5 hektarit. Taanlase vastav näitaja on 8,3 ning Belgia ja Ameerika Ühendriikide elaniku oma kaheksa hektarit.

Eesti elaniku ökoloogilise jalajälge suurus on 7,9 hektarit.

Soomlase ökoloogilise jalajälje suuruseks on 6,2 hektarit.

Ökoloogiline jalajälg on mõõdupuu, millega mõõdetakse tegevuseks vajaliku loodusressursi kasutamist.

Milline on sinu ökoloogiline jalajälg? Arvuta siit: http://www.ut.ee/mobility/jalajalg/

Allikas: www.ilmajaam.ee

Algab järjekordne mõisaloengute sari

Taas on algamas Tartumaa Muuseumi populaarne mõisaloengute sari. 2010 aastal on võimalik kuulata loenguid viiel teemal. Kõik loengud toimuvad laupäeviti algusega kell 14 Tartus, Eesti Rahva Muuseumi näitustemajas (J. Kuperjanovi 9).

Mõisaloengute programm sügisel 2010:
16. oktoober – Taanlastest mõisaomanikud 18. – 20. sajandil
30. oktoober – Puurmani mõis ajalooliste arengute kontekstis
13. november – Reduktsioon ja restitutsioon ajaloolisel Tartumaal
27. november – Perekond Girard de Soucanton ja nende mõisad
11. detsember – Vene valitsejate donatsioonid ajaloolisel Tartumaal 18. sajandil

Lektor on Tartu Ülikooli ajaloodoktorand Märt Uustalu. Loengud on tasuta, kõik huvilised oodatud.

Info tel 7456141, www.tartumaamuuseum.ee

Allikas: tartumaa.ee

16 noorteprojekti said toetust

Euroopa Liidu noorte kodanikuharidusprogrammist sai neljandas taotlusvoorus toetust 16 Eesti noorteprojekti. Kokku toetas programm Euroopa Noored noorteprojekte rojkem kui 2,4 miljoni krooniga.

Näiteks sai toetust kaks rahvusvahelist noortevahetust, mis annavad Eesti ja teiste riikide noortele võimaluse ühistegevuse käigus endi jaoks olulisi teemasid käsitleda ning üksteise kultuurilisi sarnasusi ja erinevusi tundma õppida.

Loe edasi: 16 noorteprojekti said toetust