Rubriik: Eesti

Tegevust alustab uus kodanikumeedia telekanal veebis

Novembrist alustab Vikerkaarsilla keskkonnas VikerkaareTV, mille eesmärgiks on täiendada inimeste sisemist kasvu soodustavaid teemasid audiovisuaalsete vahenditega.

Uue kodanikumeedia kanali üks eestvedajaid Ragnar Kurm ütles, et VikerkaareTVs keskendutakse plussmärgilisele ja vastavalt sellele vaadeldakse plussmärgiliselt ka meie ümber ja meie sees toimuvat.

VikerkaareTVs käsitletavad teemad:
* erinevate teraapiate, praktikate jt inimese tervenemist ja arengut toetavate meetodite tutvustamine
* sündmusi ettevalmistav ja sündmusi kajastav info
* portreelood oma teed otsivatest ja oma tee juba leidnud inimestest
* kodumaiste ökotoodete tutvustamine
* pikemad vestlussaated ühiskonnas arutlemist vajavatel teemadel
* dokumentaalfilmid Vikerkaaresillaga haakuvatel teemadel

VikerkaareTVl on professionaalne võttegrupp ja videotehnika ning montaaž. Tegijad hakkavad ise sündmustel kohal käima ja tegema intervjuusid, reportaaže, uudislugusid, lühemaid ja pikemaid tutvustusi kursustest, toodetest jms. VikerkaareTV sünnib koosloomises.
Huvi korral loe lähemalt siit.

Vaata ka VikerkaareTV tutvustust:

Vikerkaare TV from Vikerkaaresild on Vimeo.

Allikas: Vikerkaaresild

Avati Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu

Foto: rahvakultuur.ee
Teisipäeval avati Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu, mille keskmes on kogukondlikud ja kohalikud traditsioonid, põlvest põlve edasi antud tavad, käsitööoskused ja teadmised loodusest, mida soovitakse jagada ka järgmiste põlvkondadega ja tutvustada huvilistele. Nimistu ootab sissekandeid kõigilt huvilistelt.

Kultuuriministeeriumi ning Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse eestvedamisel loodud nimistu kodulehel saab alates 16. novembrist sõnas, pildis ja helis tutvuda esimeste sissekannetega. Muuhulgas saab teada, kes on kohvilähker ja kes odratolgus, kuidas teha käkisuppi või suitsusinki, mis on kuurits ja palju muudki.

Vaimse kultuuripärandi nimistu sai alguse pilootprojektist Hiiumaal, kus arutelud sellest, millised oskused ja kombed on hiidlastele omased ja olulised, viisid eduka projektini „Meistrilt õpitud”.

Nimistu loomiseks andis tõuke Eesti liitumine UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga 2006. aastal.
Rahvakultuuri Arendus-ja Koolituskeskuses hakkavad toimuma koolitused “Vaimne kultuuripärand, selle hoidmine ja kaardistamine”, mida rahastab Euroopa Liidu Sotsiaalfond programmist Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes.

Vaata lähemalt siit.

Allikas: Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus

Eesti Rahva Muuseum ootab eksperimentaalkontserdile

Homme, 17. novembril kell 18 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas kontsert-eksperiment „Lingvistiline alternatiiv”.

Kuidas tõlkida laulu inimesele, kes ei kuule? Kas tants on tõlgitav? Kuidas laulda viipekeelset luuletust? Millised on tõlkekaod ja –leiud ühest eneseväljendusmaailmast teise liikudes? Eksperimentaalsel kontserdil uuritakse erinevate kunstimeediumide tõlgendus- ja tõlkimisvõimalusi.

Nõusoleku „hüppeks tundmatusse“ ja küsimuste praktiliseks uurimiseks on andnud laulja ja kunstnik Anna Hints, tantsija, näitleja ja laulja Päär Pärenson ning viipekeele tõlk Liina Paales.

„„Lingvistiline alternatiiv”“ toimub näituse „„Muuseum näitab keelt”“ programmi raames.

Rohkem infot: www.erm.ee

Valla tetti Eesti vaimsõ kultuuriperändi kodoleht

Tõõsõpäävä, märdikuu 16 pääväl tetti vallalõ Eesti vaimsõ kultuuriperändi kodoleht, kost saa kaija teedüst, määndse mõistmisõ ja tiidmisõ omma Eestimaal prõllatsõl aol üte vai tõsõ kandi inemisi jaos tähtsä. Nimistühe oodõtas kirjapanõkit kogokundõ ja paikkundõ elävist kombist, midä om edesi ant aost aigu vanõmbilt noorõmbilõ ja mille jakkumist tahetas edespidigi.

Nimistü otsa teivä valla võrokõsõ ja hiildasõ, kiä omma uma kandi perändilisi tiidmisi joba kodolehe pääle pandnu, kirjapandmisi oodõtas nüüt ka tõisi nukkõ ja kogokundõ käest.

Vanalt Võromaalt om edimält kirja saanu säändse mõistmise ja tiidmisõ, miä omma seole kandile esiumatsõ vai omma tuntu-teedä. Vana Võromaa ku kotus esi, võromaa vana rahvalaul, võro kiil, lõõtsamängmine, savusannaga köüdet tiidminõ, sõira tegemine, liha savvutamine sannan, seenen käümine ja siini süüminõ, kuuritsaga kallo püüdmine, lastukorve kudaminõ, Võromaa matusekombõ ja rahvameditsiin Võromaal.

Mõistmisõ-tiidmisõ kirjapandminõ jakkus ja kiä taht mõnt kogokunnalõ tähtsät asja nimistühe panda, võinu nõvvu pitä ja api küssü allpuul nimmat inemisi käest.

Milles sääne nimistü ja netikotus hää om? Tähtsist asjust tulõ iks kõnõlda ja noid ka tõisile tutvas tetä. Kodoleht ja sääl ollõv nimistü ommagi tuu kitmisõ-kotus. A ku inemise tundva, et määnegi tiidminõ om tähtsä ja tuu piäs ka latsi kaudu edesi minemä, sis ei saa õnnõ nimistü pääle luutma jäijä.

Seos lehest võisi edespiten olla kogokundõl tukõ uma perändi hoitmisetüü man, lehe päält võit nätä, midä ja kuimuudu tõse tegevä, mida tähtsäs pedävä ja kuimuudu ohon ollõv tiidmine jäl jõudu või saija.

Kodoleht om tettü Kultuuriministeeriumi ning Rahvakultuuri Arõndus- ja Koolituskeskuse iistvõtmisel, kaija saa tuud alaten 17. märdikuu pääväst internetikotusen www.rahvakultuur.ee/vkpnimistu

Täpsämb teedüs:

Kristiina Porila, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse vaimse pärandi spetsialist, tel 6009177, e-post: kristiina.porila@rahvakultuur.ee
Külli Eichenbaum, võrokene, vaimsõ kultuuriperändi as´atundja Võromaal, tel 56611924, e-post: kylli.eichenbaum@gmail.com

Uudisse pandsõ kokko Külli Eichenbaum

Selgusid laste- ja noortenäidendite võistluse võitjad

15. novembril kuulutati Eesti Teatriliidus välja laste- ja noortenäidendite võistluse võitjad.
Noortenäidendid:
I “Väga vihane mees”, autor Mihkel Seeder.
II “Tõde või tegu”, autor Anu Piirisild.
III “Issi, tule vii mind kõrtsust kodu”, autor Mari-Liis Pärn.

Lastenäidendid:
I “Pegasus, sõpradele Paul”, autor Hiri Müüripeal.
II “Ole siin minuga!” autor Mari-Liis Bassovskaja.

Eripreemiad:
“Need, kel pole trakse”, autor Mari-Liis Mägi.
“Kes otsib, kes leiab”, autor Katrina Karu.

Eesti Teatri Agentuuri, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ja Eesti teatrite koostöös välja kuulutatud võistlusele saabunud 49 teksti hulgast tegi oma valiku viieliikmeline žürii, kuhu kuulusid: kirjanik Doris Kareva (esinaine), näitleja Katariina Lauk, dramaturg Silvia Soro, tõlkija Ülev Aaloe ja lavastaja Tarmo Tagamets.
Žürii vaatles võistlusele saabunud töid eraldi noortele ja lastele mõeldud näidendite kategoorias. Parimaid neist võib iseloomustada kui isiku- ja noortepärase keelega ning nutikalt kirja pandud mängulisi lugusid, kus ühtedes kirjeldatakse valulise tunnetusega kaasaegseid noorteprobleeme ning teistes soovitakse küsimustele vastust saada fantaasiamaailma käivitades.
Võistluse auhinnafond on 36 000 Eesti krooni.

Peale rahalise preemia saab üks võidutöödest võimaluse jõuda 2011. aastal Ugala lavale. Võistluse koostööpartneriteks on ka VAT Teater ja Võru Linnateater.

Tänasest saavad metsaomanikud esitada taotlusi Euroopa Liidu toetuste saamiseks

Kuni 5. detsembrini võtab Erametsakeskus vastu metsaomanike toetuse taotlusi metsa majandusliku väärtuse parandamiseks, kahjustatud metsa taastamiseks ja metsatulekahju ennetamiseks. Erinevate toetuste eelarve on kokku ligi 40 miljonit krooni.
Metsa majandusliku väärtuse parandamiseks on toetuse eelarves 35,7 miljonit krooni. Kahjustatud metsa taastamiseks ja metsatulekahju ennetamiseks on kokku 4 miljonit krooni.
Metsa majandusliku väärtuse parandamiseks ja metsatulekahjude ennetamiseks tehtavate investeeringutega võib alustada järgmisest päevast pärast taotluse esitamist. 
  Loe edasi: Tänasest saavad metsaomanikud esitada taotlusi Euroopa Liidu toetuste saamiseks

Tartus avatakse homme näitus “Kui põllud põlesid”

Homme, 16. novembril kell 16 avatakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9, Tartu) alepõllundust tutvustav näitus „Kui põllud põlesid“. Aleviljelus on olnud ajalooliselt oluline viljelusliik ning eriti Lõuna-Eestis meie talupojaelulaadi lahutamatu osa. Kaasaja inimesed seostavad tuleviljelust pigem ürgajaga ja ei tea, et aletamist esines veel 20. sajandi algusaastailgi.

Allikas: erm.ee

Kirjandusmuuseum kogub lasteaiapärimust

Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond ja Eesti Rahvaluule Arhiiv korraldavad kuni 31. jaanuarini 2011 pärimuse kogumise aktsiooni, millest oodatakse osa võtma õpetajaid-kasvatajaid lasteaedadest üle Eesti.

Lasteaias veedab laps suurema aja oma argipäevast. Nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega suheldes jagab ja ammutab ta teadmisi ka oma rahva (pärimus)kultuurist. Ühelt poolt kujutab lastepärimus endast laste loodud pärimust, mis levib nende endi keskel. Teiselt poolt on see täiskasvanutelt lastele suunatud pärimus, mida esitatakse lastele ja koos lastega mitmesugustel praktilistel (pedagoogilistel, meelelahutuslikel jms) eesmärkidel.

Õpetajate ja lasteaia osa lastefolkloori kujundamisel on väga oluline, seetõttu palume lasteaiaõpetajate abi lasteaia traditsioonidest laialdase ülevaate saamiseks. Osavõtjatelt kogutakse pärimust kolmel alateemal: 1. Tähtpäevad ja peod. 2. Mängud. 3. Jutud ja ütlemised.

Küsitluskavale saab vastata veebilehe http://www.folklore.ee/kp/lp kaudu või meiliaadressile piret@folklore.ee, paberile pandud lood palume saata Eesti Kirjandusmuuseumi postiaadressil Vanemuise 42, Tartu 51003, märgusõna: “Lasteaiapärimus”.

Tööle palutakse lisada oma nimi, lasteaed, vanus, elukoht ja kontaktaadress. Soovi korral võib jääda anonüümseks.
Vastused säilitatakse Eesti Rahvaluule Arhiivis (asukohaga Eesti Kirjandusmuuseumis Tartus) ja neid kasutatakse uurimistööks. Parimatele vastajatele on kingitused.

Täpsem info: Piret Voolaid, e-post piret@folklore.ee, tel 7377742

Allikas: Eesti Kirjandusmuuseum

Lauluisa muuseumis loetakse detsembrini “Kalevipoega”

Võrus Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseumis loetakse eesti rahva eepost „Kalevipoeg”. Ühislugemisega tähistatakse tänavust lugemisaastat ning 140 aasta möödumist Kalevipoja õhtutest, millest kasvas välja Eesti Üliõpilaste Selts.

kalevipoega lugemas
Lauluisa muuseumis käis "Kalevipoega" lugemas EÜSi esindus, kannelt mängis Kristin Avans.
„Kalevipoja” ühislugemine algas 14. oktoobril. Esimesel lugemisel käisid õpetajad Võrust, Antslast ja Vastseliinast. Loeti sissejuhatus, soovitus ja esimene lugu. „Laena mulle kannelt, Vanemuine!” – nende üldtuntud sõnadega võttis lugemise üles Võrumaa haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Pille Liblik.

Kõlas kandlemäng muusikakooli õpetaja Kadri Lepassoni ning tema õpilaste Miina Piho ja Mirjam Vodi esituses. Vastseliina Gümnaasiumi poiste tööõpetuse õpetaja Geenart Nagel oli kingituseks kaasa toonud pihutäie puidust treitud siile, mida sobib nii seinale kui ka medaljonina kaela riputada. Neid on tänuks jätkunud nii esimesel kui ka järgmistel kordadel lugenuile.

Esimesel lugemisel oli kohal ka kaugemalt külaline – kooliõpetaja Austriast, kes tuli koos Võru Kesklinna Gümnaasiumi õpetaja Sirje Parvega. Tema luges meie eepost saksa keeles. Oli üllatuskülaline, õigem oleks öelda: majaperemees Papa Kreutzwald harrastusnäitleja Ilmar Kudu etteastes.

„Mõnikord on ka Kreutzwald kohal, kui ta oma rohkete ametitalituste kõrvalt aega saab,“ kommenteeris muhedalt „Kalevipoja” lugemise algataja, Kreutzwaldi memoriaalmuusemi juhataja Aimi Hollo. Loe edasi: Lauluisa muuseumis loetakse detsembrini “Kalevipoega”

Moostes anti üle pääsukese- ja ristikumärgi tunnistused

12. novembri õhtul toimus Põlvamaal Moostes lõikuspidu, kus Põllumajandus-Kaubanduskoda andis pidulikult üle tunnistused Tunnustatud Maitse (ristikumärk) ja Tunnustatud Eesti Maitse (pääsukesemärk) märgi pälvinud toodete tootjatele. Tänavu märgi saanud tooted võivad seda kanda 2011. aasta lõpuni.

Pääsukesemärk (Tunnustatud Eesti Maitse) antakse kvaliteetsetele, kodumaisest põhitoorainest Eestis valmistatud toodetele. Ristikumärk (Tunnustatud Maitse) antakse kvaliteetsele tootele, toote valmistamisel kasutatud tooraine päritolu ei kontrollita.

Tunnustatud Eesti Maitse pääsukesemärk 2010

Lihatooted: AS Tartu Agro Rahinge Lihatööstus: poolsuitsuvorst Sealihavorst.
Piimatooted: PÜ E-Piim: Harmony Südamejuust, Koore juust, Eesti või; AS Maag Piimatööstus: Farmi Pastöriseeritud joogipiim, rasva 2,5%; AS Valio Eesti: Jogurtimaius suurte ploomitükkidega, Jogurtimaius suurte kirsitükkidega, Jogurtimaius mustika-maasika, Maasika jogurtimaius.
Pagari- ja kondiitritooted: AS Lõuna Pagarid: Värska Tummõ leib; AS Eesti Pagar: Rehe rukkileib (vormileib), Rehe rukkileib (põrandaleib), Cristella kohupiimasaiake 400 g/ Cheescake pastry, Cristella lihapirukas 400 g/Meat pastry; AS Kalev Chocolate Factory: Vilma küpsisepulber piimašokolaadipisaratega.
Kalatooted: DGM Shipping AS: Räimerümbad külmutatatud, Anšoovis oliivõlis, Balti vürtsikilud, Vürtsikilu fileed.
Alkohoolsed joogid: AS Liviko: Maarahva viin.

Tunnustatud Maitse ristikumärk 2010

Pagari- ja kondiitritooted: AS Kalev Chocolate Factory: Kalev Désirée piimašokolaad Caffé Latte maitselise täidisega, Kalev Désirée tume šokolaad espressomaitselise täidisega, Maiuspala pralineekompvek; OÜ Pagaripoisid: Singi-juustumuffin, Tort Cheescake; TÜ Šeiker Pai Pagar: Kihiline šokolaadimaitseline küpsis.

Allikas: agri.ee

Laulvate kristallkausside kontserdid

müstika valdkondJõgeva maakonna keskraamatukogus toimub homme, 15. novembril kell18 laulvate kristallkausside kontsert. See on meditatiiv-teraapiline kontsertseanss, kus kogu ruumi täidavad kolmeteistkümnest kausist koosneva heliallikate komplekti vibratsioonid.

Parima mõjuga on helikausside kuulamine lamades, soovitatakse kaasa võtta matt ja peale tekk.

17. novembril kelle 18.30 saavad soovijad laulvaid krstallkausse kuulata Võrus Okasroosikese lasteaias ja 24. novembril kell 18.30 Viljandis huvikoolis.

Allikas: tuletee.ee

Toimub konverents nimeka keelemehe Johannes Aaviku 130. sünniaastapäeva tähistamiseks

20. novembril toimub Tallinnas Eesti Teaduste Akadeemia saalis Johannes Aaviku 130. sünniaastapäevale pühendatud konverents „Sada aastat hiljem: keeleuuenduse poolt ja vastu“.

Ettekandeid on mitmetelt nimekatelt teadlastelt ja keelega seotud inimestelt nii Eestist kui mujalt maailmast. Üritusel osalevad ja pakuvad meeldivaid ja meeleolukaid teemakohaseid vahepalasid näitlejad Tallinna Linnateatrist ja Eesti Draamateatrist ning õpetajad-õpilased Vanalinna Hariduskolleegiumist. Toimuvad mitmed arutelud.

Ökomess „Elukvaliteet 2010“ toimub 26.-28. novembrini Tartus

Selleaastase ökomessi peateemadeks on roheline majandus ja roheline elamine. Samad valdkonnadökomess tulitavad praegu ka Põhjamaade Ministrite Nõukogu. Inimtegevusest põhjustatud kliimamuutused viivad paljud meeleheitele. Samas on säästlikuma tuleviku heaks igaühel võimalik midagi ära teha. Keskkonnamärgisega toodete ostmine on üks võimalus, kuidas olla säästvam tarbija ja seeläbi säästa ka loodust.

Põhjamaade Ministrite Nõukogu ehk Põhjamaade valitsused otsustasid juba aastal 1989 võtta kasutusele ühtse ametliku keskkonnamärgise, mis aitaks tarbijatel parimaid tooteid välja valida. Sümboliks valiti rohelisel taustal luik – teisend Põhjamaade Ministrite Nõukogu logost. Hiljutise uuringu põhjal tunneb Luike 97 protsenti Rootsi tarbijatest, Norras on see protsent 94, Taanis 82, Soomes 88 ja Islandil 60. Nii võib julgelt väita, et Luik on võti Põhjamaade turule!

Ökomessil tutvustab Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindus luigemärgi põhimõtteid ja annab nõu, kuidas ökomärgist taotleda.

Allikas: norden.ee

Johannes Mihkelsoni Keskus ja Friedrich Eberti Fond korraldavad konverentsi sotsiaalsetest väärtustest

Johannes Mihkelsoni Keskus ja Friedrich Eberti Fond korraldavad 19. novembril Tallinnas teatris NO99 konverentsi „Sotsiaalne demokraatia eile, täna ja homme“. Konverentsi eesmärk on analüüsida demokraatlike ning sotsiaalsete väärtuste olukorda ja pakkuda välja lahendusi tulevikuks.                                           
                                                                                                                      

Põltsamaal avati näitus, mis tutvustab eestikeelse ajakirjanduse kujunemislugu

Tähistamaks eesti ajakirjanduse 244. sünnipäeva avas Pressimuuseum Põltsamaa muuseumis näituse „Post Scriptum. Eesti ajalehe kujundus 1766. aastast tänapäevani”.

Külastajatel on võimalik tutvuda eestikeelse ajalehe kujunemislooga. Ekspopostimuuseumneeritud on valik vanemaid ajalehti. Filmiarhiivi abiga on võimalik vaadata kaadreid ajalehe Postimees valmimisest 1930ndatel aastatel. Näha saab ajalehe küljenduslauda, 2006. aasta maailma ajalehtede kujunduskonkursil Äripäevale omistatud võidukarikat jpm.

Tähendusrikas on, et niisugune suur väljapanek avati just Põltsamaa muuseumis. Aga just siinkandis Põltsamaa külje all Kuningamäel hakkas 1766. aasta hilissügisel ilmuma arstlikke nõuandeid pakkunud perioodiline trükis Lühhike Öppetus, mida peetakse eestikeelse ajakirjanduse alguseks. Näitusel on väljas ka originaaleksemplar Lühhikese Öppetuse kümnendast numbrist. Unikaalsust näitusele lisab, et tegu on hetkel ainsa kohaga Eestis, kus meie ajakirjanduse esikväljaanne külastajatele uudistamiseks välja on pandud. Näituse koostasid Roosmarii Kurvits ja Raivo Suni ning kujundas OÜ Trikk.

Näitus on Põltsamaa muuseumis avatud kuni 31. jaanuarini esmaspäevast laupäevani kella 10-16.

Pressimuuseum on 2009. aastal registreeritud eramuuseum, mis tegutseb eesti ajakirjanduse hällis Põltsamaal. Tegemist on esialgu nö projektimuuseumiga, mis püüab huvilistele pakkuda erinevaid ajakirjandusloolisi väljapanekuid. Infot muuseumi tegemiste kohta leiab selle kodulehel www.pressimuuseum.ee.

Vanemate klasside õpilasi kutsutakse muusikalietendustele

Pille Lille Muusikute Toetusfond (PLMF), Tallinna G. Otsa nim. Muusikakool ja Vene Kultuurikeskus ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed  käivitasid õppeprojekti, mis on mõeldud nii vene kui eesti koolide vanemate klasside õpilastele. 
Vene Kultuurikeskuse laval algasid maailma ühe tuntuima muusikali – Jerry Bock`i „VIIULDAJA KATUSEL“ proovid. Etendused toimuvad detsembri alguses Vene Kultuurikeskuses.
Muusikali lavastab Tiit Tralla. Osalevad G. Otsa nim. Muusikakooli lauluosakonna õpilased ja endised ning praegused Rahvusooper „Estonia“ lauljad. Kaastegevad on Vene Kultuurikeskuse tantsukollektiivide liikmed. Kammerorkestrit juhatab Eivin Toodo, kunstnik on Riina Vanhanen, tantsujuht Olga Privis, koormeister Aivar Leštšinski.
Etendused on eesti keeles sisuseletustega vene keelde. Tänu Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi toetusele on koolidele suunatud õppeprojekti etendused tasuta pääsmetega.

Allikas: Pille Lille Muusikute Toetusfond

Ära maga maha matka- ja muusikapäeva Karulas

Viies ja ühtlasi viimane looduskaitse 100. juubelile pühendatud RMK matka- ja muusikaüritus toimub Eesti kõige väiksemas rahvuspargis – Karula rahvuspargis – pühapäeval, 28. novembril. Huvilistel tasub nimi aegsasti kirja panna, sest päev tuleb põnev ja rahvarohke.

Karula rahvuspark on loodud 1993. aastal eesmärgiga säilitada Lõuna-Eestile iseloomulikke metsa- ja järverikkaid kuppelmaastike ning kultuuripärandit. Matkapäev algab Karula rahvuspargi külastuskeskuse juures Ähijärvel. Üritusel osalejatel on võimalik tutvuda erinevate matkaradadega, teha sõitu hobuvankril ning osaleda töötubades.

Kontserdid toimuvad sel korral esimesele advendile kohaselt Sangaste kirikus, kus üles astuvad Riho Sibul, Jaak Tuksam, UMA (Aleksei Saks ja Robert Jürjendal) ning külalisena Tõnis Mägi. Kontserte toimub kaks, algusaegadega kell 14.00 ja kell 16.00.

Bussid kontserdipaika Sangaste kirikus väljuvad külastuskeskuse juurest Ähijärvelt vastavalt kell 12.00 ja kell 14.00. Bussireise on saatmas giidid, kes tutvustavad reisil rahvuspargi vaatamisväärsusi ja teele jäävaid paiku. Peale kontserti sõidavad bussid Ähijärvele tagasi.

Matka- ja muusikaüritusele Ähijärvele saab tulla tasuta eribussidega Valgast, Võrust, Tartust, Viljandist, Pärnust ja Tallinnast. Korraldajad paluvad ühtlasi teha juba eelnevalt valiku kahe kontserdiaja vahel ning järgida soovitusi päeva sisustamiseks. Oma valiku saab ära märkida registreerimisel, mis tagab ka koha bussis Ähijärve – Sangaste – Ähijärve. Samuti on tagatud tasuta lõunasöök vaid neile, kes on end eelnevalt registreerinud. Loe lähemalt siit.

Allikas: RMK

Täna läks eetrisse esimene otsesaade Võru stuudiost

Ajakirjanik Sulev Valner täna esimest korda otse-eetris Võrust. Foto: Erkki Peetsalu

Eesti Rahvusringhääling (ERR) sai täna hakkama omamoodi ajaloolise sündmusega, lastes Vikerraadio saate “Rahva teenrid” esmakordselt otse-eetrisse üheaegselt Tallinna stuudiost ja Võru korrespondendipunktist.

Rahvusringhäälingu Kagu-Eesti korrespondendipunkti raadiostuudio osa on nüüdseks valmis ja ajaloolise hetke otse-eetris avas ajakirjanik Sulev Valner. “Kõik sujus tõrgeteta,” kommenteeris Valner uut tehnilist võimalust raadio otsesaadete tegemiseks Kagu-Eestist.

Koos Valneriga arutlesid täna päevakajaliste teemade üle ka Aarne Rannamäe ja Peeter Kaldre, kes asusid nagu tavaliselt Tallinna stuudios.

Seni oli ERRil raadio otsestuudio võimalus Lõuna-Eestist vaid Tartust. Kagu-Eesti korrespondendipunkt asub Võru maavalitsuse majas.

Sel sügisel alustas ERRi Kagu-Eesti kohaliku korrespondendina tööd ajakirjanik Igor Taro. Teletöö jaoks vajaliku stuudiotehnika sisseseadmine võtab veel aega.

Kylauudis.ee

Eesti kõige läänemeresõbralikum talu on
Tartumaa marjakasvataja Toomas Jaadlal

Toomas Jaadla

Sel aastal võitis läänemeresõbraliku põllumajandustootja konkursi Eesti vooru Toomas Jaadla, kes pälvis auhinna pinnase erosiooni vältimise eest mahajäetud turbaväljadel, olles sinna rajanud jõhvika- ja mustikapõllud.

Jaadla on esimene talunik Euroopas, kes sellise lahenduse välja töötas ja kasutusele võttis.

Eestimaa Looduse Fond (ELF) koos Eesti talupidajate keskliiduga (ETKL) aitavad kaasa Maailma Looduse Fondi (WWF) ja Läänemeremaade talunike keskkonnafoorumi (BFFE) algatatud võistluses, mille eesmärgiks on leida parimaid “Läänemerele sõbralikke” põllumajanduspraktikaid – praktikaid, mis vähendavad põllumajandusest tulenevat Läänemere saastekoormust – ja tunnustada talunikke, kes edendavad innovatiivseid saastekoormuse vähendamise meetmeid oma taludes.

ELFi ekspert Kristjan Piirimäe: “Põllumajandus on suurim reostusallikas nii Läänemere kui ka Eesti siseveekogude puhul. Samas, tänu põllumeestele on meil igapäevane leib laual. Seetõttu on oluline tunnustada just neid põllumehi, kes suudavad lisaks kõigele muule ka keskkonda kaitsta.”

“Läänemere aasta põllumajandustootja” rahvusvahelist konkurssi toetab Swedbank ja võitjale on määratud auhinnaks 10000 eurot, Eesti rahvusliku vooru võitjale 1000 eurot.

Läänemere aasta põllumajandustootja 2010 valimine toimub teist aastat. Swedbanki põllumajandussektori juhi Meelis Annuse sõnul on põllumajandus Eesti riigile strateegiliselt oluline, kuna selle kaudu jõuab meie toidulauale Eesti toit.

Allikas: ELF

Ütle sõna sekka salaküttimise piiramiseks

Murelikud kodanikud lõid Facebookis algatuse – Ausa Jahimehe Andmebaas – mille eesmärgiks on pakkuda ideid salaküttimise piiramiseks.

Foto: 24tundi.ee
Suhtlusgrupp loodi selleks, et hoogustada diskussiooni: kas on võimalik luua nn jahimehe valvesüsteemi, et maa- ja koduloomade omanikud võiksid kontrollida, millal ja kes nende kodu või karjamaade ümbruses ametlikult jahti peab ning informeerida ametkondi jahiseaduse rikkumistest.

Kasu, mida loodetakse saada – võimalus vabalt ka pimedal ajal ringi liikuda oma maadel, ilma et jahimehe kuul inimesi, teda saatvaid koeri või kariloomi ohustaks. Kasu loodusele: ühine võimekus päästa metsloomi, keda kütitakse lubadeta või jahihooaja välisel ajal.

Selle suhtlusgrupiga on oodatud liituma inimesed, kes võivad enda kohta öelda, et ta kas:
a) taunib metsloomade salaküttimist,
b) omab kodu, maamaja või maad jahipiirkondade lähistel,
c) muretseb oma kodu- või kariloomade turvalisuse pärast või
d) armastab rännata vabas looduses.

Grupi loomise eesmärgiks on koos genereerida ideid, mis aitaksid viia salaküttimist takistava ning turvalist ja ausat jahti soodustava üle-eestilise andmebaasi loomisele.

Idee on tekitada interneti keskkond, kus kõik huvilised saaksid informatsiooni käimasolevate või planeeritavate jahtide kohta. See teadmine võiks aidata:
1) tuvastada metsloomade salaküttimist ajal, mil ametlikku jahti piirkonnas ei toimu,
2) võimaldada maaomanikel turvalisemalt õhtusel ajal liikuda oma maavaldustes,
3) kindlustada jahipiirkondade lähistel kodu- ja kariloomade turvalisust omanike kõrgendatud tähelepanu abil,
4) võimaldada loodusfoto või loomade-lindude vaatluse huvilistel või lihtsalt loodushuvilistel turvaliselt liikuda jahipiirkondades.

Kui tunned, et saaksid kaasa aidata ausa jahi andmebaasi ideede genereerimisele, on oodatud nii Sinu postitused huvitavate mõtete kui enda kogetud probleemide osas.

Loe lähemalt siit.