Rubriik: Eesti

DemoFarmi projektis osalejad tutvusid
Lõuna-Eesti taludega

18.-19. oktoobril toimus kahepäevane keskkonnahoidlike põllumajandusviiside koostöövõrgustiku DemoFarm seminar-väljasõit nelja Lõuna-Eesti tallu.

Osalesid eksperdid ja talunikud kõigist võrgustikus osalevatest Eesti taludest, üritusel jagati kogemusi ja eksperdid tutvustasid soovituslikke agendasid taludele. Esimesel õppepäeval külastati Põlva-, Valga- ja Võrumaal asuvaid talusid.

Taludes puututi kokku järgmiste teemade ja küsimustega:

1. Kas massiline mahetootmine on võimalik ka kurgikasvatuses? On see ka majanduslikult mõtekas? Kokkuostjad ei osta mahekurki kõrgema hinnaga, kahjurid söövad mürgitamata taimi rohkem. Kanarik-Jakobi talu Põhitegevuseks kurgi- ja lambakasvatus.

2. Loodav ökoküla ütleb lahti globaliseerumisest ja tehnoloogiasõltuvusest. OÜ Koivakonnu. Lihaveised lageda taeva all Koiva jõe kaldal, plaanis ka ökoküla rajamine.

3. Aita kaasa mõelda säästva energialahenduse leidmisel. Praegu on turistide majutushoone elektriküttel, seal oleks vaja leida säästvam lahendus. Väike-Nakatu talu – turismitalu, ka lihaveised.

4. Kas õnnestub veenda inimesi maksma toidu tervislikkuse eest? Mahetoidu ostjaid on kriitiliselt vähe. Alt-Lauri ökotalu juhib mahekaupade ühisturustust, kasvatades ka ise maheköögivilja. Perenaine Kaja Kesküla sai möödunud aastal Eesti ettevõtliku naise tiitli. Talu asub Rõuge lähedal, talu aita on rajatud mahekaupade pood, kus müüakse mahedat toidukaupa.

Lisaks projektijuht Teet Eomäele osalesid õppekäigul Eestimaa Looduse Fondi eksperdid Kristjan Piirimäe (PhD keskkonnatehnika, on projekti keskkonnaekspert, kelle ülesandeks on väärtustada ja kasvatada talude looduskapitali) ja Margo Mansberg (projekti kaasatud põllumajandusekspert, kes on pikaajaliste kogemustega mahepõllumajandusnõustaja.)

Kümne Eestist DemoFarmi projektis osaleva talu või ettevõtte hulgas on nii mahedaid kui ka tavatootjaid, nii suurettevõtteid kui ka vaid lisasissetulekut andvaid majapidamisi. Ka toodete profiili poolest on võrgustik mitmekesine: on lamba-, piima-, liha-, teravilja-, kui ka köögiviljakasvatajaid. Pajumäe talu on maheda piimatootmise kõrvale loonud ka oma maheda piimatööstuse. Alt-Lauri talu tegeleb peale põllumajanduse ka mahekaupade jaemüügiga. Kurese peremees on keskendunud väljasurnud küla ning selle loodus- ja arhitektuurimälestiste väärtustamisele. Riido ökotalu hooldab rannamaastikke, pakkudes elupaiku paljudele lindudele, sealhulgas haruldasele merikotkale. Väike-Nakatu talu majandab lisaks loomadele ka hotelli. Kõik koostöövõrgustikku valitud talunikud soovivad aga oma tegevust veelgi parendada.

Eestist valiti Demofari projekti järgmised osalejad: Alt-Lauri talu, Kanarik-Jakobi talu, Kurese talu, OÜ Koivakonnu, OÜ Viraito, Pajumäe talu, Riido Ökotalu OÜ, Sepa talu, Sürgavere Põllumajandusühistu, Väike-Nakatu talu.

Lisainfo: Teet Eomäe, projekti “DemoFarm – Eesti-Läti keskkonnasäästliku põllumajanduse koostöövõrk” juht, tel 5634 1080, e-post: teet@elfond.ee.

Allikas: ELF

Järgmisel nädalal tuleb Eestimaa südames piimafoorum

4. novembril kell 10-16 toimub Paide kultuurikeskuses Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK)  konverents “Piimafoorum 2010”. Piimafoorumil käsitletakse traditsiooniliselt sektori aktuaalseid küsimusi.

Foorumiks ilmub artiklite kogumik, millest leiab artikleid ja ülevaateid seoses piimaturu arengutega, muutustega piimanduspoliitikas, infot uute teadusuuringute kohta jm.

Foorumil käsitletavad teemad:

„Eesti piimanduse ees seisvad väljakutsed“, Jaanus Murakas, EPKK piimatoimkonna esimees.

„Piimanduspoliitika Eesti Vabariigis“, Helir-Valdor Seeder, põllumajandusminister.

„Toiduhindade volatiilsus kui globaalne mure“, Ruve Schank, põllumajandusministeerium

.„Euroopa Liidu piimanduspoliitika – kõrgetasemelise töögrupi tulemused“, Enn Sokk, põllumajandusministeerium.

„Euroopa Liidu piimaturg ja tuleviku piimanduspoliitika“, Stanislav Jas, COPA/COGECA.

„Kui jätkusuutlik on Eesti piimatootmine?“, Aavo Mölder, AS Tartu Agro.

„Eesti piimandus Euroopa kaardil – kas paistame välja?“, Aivar Häelm, Eesti Piimaliit.

„Väljakutsed ja võimalused tootearenduses“, Tiina Saron, Eesti Piimaliit.

„Piimatoodete jaeturg“, Erkki Erilaid, Maxima Eesti.

„Ettevõtete koostöö konkurentsiõiguse aspektist“, Indrek Orav, Advokaadibüroo Glikman & Partnerid.

„Eesti piimandussektor enne ja pärast EL-ga liitumist“, Ants-Hannes Viira, Eesti Maaülikool.

Peale eelnimetatu leiab foorumi kogumikust artiklid järgmistel teemadel:

Ülevaated piima tootmisest, piimaturu hindadest ja piimaturu korraldusest, põllumajandusministeerium ja EPKK; ülevaade piima tootmiskvoodist ja selle täitmisest 2004-2010, EPKK; „Piimatootjate majanduslik olukord 2009. aasta FADN andmetel“, Marju Aamisepp, maamajanduse infokeskus; Copa-Cogeca seisukohad ELi piimanduspoliitika tuleviku kohta, EPKK; „Mis võimalusi pakub lähitulevik lehmade tervise ja söötmise hindamisel?“, Meelis Ots, Tiia Ariko, Hedi Harzia, Jaak Samarütel, Merike Henno, Olav Kärt, Eesti Maaülikool; „Seleeni olulisus piimakarjakasvatuses“, Pilleriin Puskar, Alltech Eesti; „Veiste nakkava rinotrahheiidi viiruse mõju karjatervisele Eestis ja tõrje strateegiad“, Arvo Viltrop, Kerli Raaperi, Toomas Orro, Annely Aleksejev, Eesti Maaülikool; „Põllumajandusloomade kloonimine – kuidas ja milleks?“, Ülle Jaakma, Eesti Maaülikool.

Foorumi korraldamist toetab Euroopa Liit. Piimafoorumil osalemine on tasuta.

Euroopa Noored jagab noorteprojektidele
aasta lõpus 5,1 miljonit krooni

Tänavuses viimases taotlusvoorus annab programm Euroopa Noored noorteprojektidele üle 5,1 miljoni krooni. Taotlusi saab esitada 1. novembrini.

Sihtastuse Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo juhataja Reet Kosti sõnul soovitakse rahastada Eesti noorte lennukaid ideid.

“Eriti ootame noortevahetuste ja -algatuste taotlusi. Noortevahetused annavad Eesti ja teiste riikide noortele võimaluse ühistegevuse käigus endi jaoks olulisi teemasid käsitleda ning üksteise kultuurilisi sarnasusi ja erinevusi tundma õppida, noortealgatuste alaprogramm seab aga keskmesse noorte innovaatilised tegevused oma kogukonna heaks,” lisas Kost.

Programmist Euroopa Noored saab toetust taotleda erinevat tüüpi projektidele. Peale noortevahetuste ja -algatustele on võimalik noorte demokraatiaprojektide või noorteseminaride abil arendada noorte osalusvõimalusi ühiskonnaelus ning koolitustegevus- ja võrgustikuprojektide toel pakkuda rahvusvahelisi enesetäiendamisvõimalusi noorsootöötajatele ja noortejuhtidele. Euroopa vabatahtliku teenistuse raames saavad aga 18-30aastased noored töötada vabatahtlikuna erinevates riikides Euroopas või kaugemal ning Eesti organisatsioonid saavad vastu võtta vabatahtlikke üle Euroopa.

Euroopa Liidu noorte kodanikuharidusprogramm Euroopa Noored toetab 13-30-aastaste noorte mitteformaalset õppimist. Projektitaotlusi võivad esitada kõik mittetulundusühingud, avalik- õiguslikud asutused, kohalikud omavalitsused ja noortegrupid.

Programmil on kokku 5 taotlustähtaega: 1. veebruar, 1. aprill, 1. juuni, 1. september ja 1. november. 1. novembriks on eriti oodatud projektid, mis käsitlevad noorte tööhõivet läbi vabatahtliku tegevuse.

Lisainfo 1. novembri taotlusvooru kohta http://euroopa.noored.ee/node/4041

Toetusi vahendab SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo.

Lisainfo: Reet Kost, Euroopa Noored Eesti büroo juhataja, tel 502 1335.

Põlvas toimub kümnes maaraamatukoguhoidjate päev

Reedel, 29. oktoobril toimub Põlva kultuuri- ja huvikeskuses (Kesk 15) kümnes maaraamatukoguhoidjate päev.

Päev algab kell 10 hommikukohviga, järgnevad tervitused. Kella 11.30-13.30 kuulatakse ettekandeid. Nippe laste lugemishuvi süvendamiseks avaldab Krootuse põhikooli õpetaja Sigrid Mallene. Inimeseks olemisest räägib Põlva maavalitsuse terviseedenduse spetsialist Ene Mattus. Elu kutse – selliselt on oma ettekande sõnastanud koolitaja-nõustaja Terje Paes.

Kell 13.30-14.30 on planeeritud lõunasöök kultuurikeskuses. Kell 14.30-15 saavad kokkutulnud aimu Põlvast kui Eesti lõõtsapealinnast. Esinevad lõõtsamehed Heino Tartes ja Toomas Ojasaar, viiulil Signe Pruus.

Kell 15-16 tunnustatakse maaraamatukoguhoidjaid.

Päeva jooksul saab vaadata Põlva naiste käsitööde näitust ja Sigrid Mallese väljapanekut metoodilistest vahenditest laste lugemise arendamiseks.

Üritust toetavad Hasartmängumaksu nõukogu, kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp, Põlva linnavalitsus, AS Lõuna Pagarid.

Korraldajad on Põlva keskraamatukogu ja ERÜ maaraamatukogude sektsioon.

Raamatukogupäevad „Jah lugemisele!“ algasid 20. oktoobril ja kestavad 30. oktoobrini.

Reedel huvitav arutelu euroliidu ja meedia asjus

Tallinnas Euroopa Liidu Majas toimub 29. oktoobril päris huvitav meediakonverents.

Teemad ja esinejad: Eesti meedia ja ELi majanduskava: mis on puudu ja miks? Anvar Samost, BNS Grupi juhatuse esimees
 Eestimaalase ELi lugu, Raul Rebane, meediaekspert
Euroopa institutsioonid sotsiaalmeedias: Euroopa Parlamendi näide, Kristiina Randmaa, Euroopa Parlamendi kodulehekülje toimetaja
Väikeriigi võimalused kajastada ELi: Soome kogemus, Jarmo Mäkelä, YLE
EL Eesti meedias, Tiit Hennoste, Tartu Ülikool
ELi ja meedia tulevik. Kas EL annab ikka pealkirjadeks põhjust tulevastel aastatel? Paneeldiskussioon, mida juhib Erkki Bahovski, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse meedianõunik. Panelistid: Anvar Samost, Tiit Hennoste, Raul Rebane, Jarmo Mäkelä

Fenno-Ugria jututuba jätkab soome-ugri filmiteemadel

 Fenno-Ugria jätkab eelmisel hooajal alustatud jututubade sarja ja kutsub neljapäeval, 28. oktoobril kell 17.30 P.Süda 3-4 oma mõnusasse vestlusringi. Seekordse jututoa teemaks on “Soome-ugri rahvad kinoekraanil”. Hõimupäevade ajal näidatud viis erinevat mängufilmi soome-ugri rahvastest tekitasid elavat arutelu. Jututoas püütakse ka nüüd selgust saada, milliseid võimalusi kasutatakse põlisrahvaste kultuuri ja ajalookogemuse vahendamiseks, mis on olulisem – kas suurte vaatajahulkadeni jõudmine või põlisrahvaste loomutruu kujutamine ja milline tähtsus on nendel filmidel põlisrahvaste endi jaoks.

Filmiteemalise jututoa eestvedajateks on filmiajakirjanik Jaak Lõhmuse, kirjanik Arvo Valton ja Eestis elav mari rahvusest filmimees Aleksei Aleksejevi. Vestlus toimub vabas vormis, jututoast osavõtt on kõigile vaba. Et teaksime sobivas suuruses kohvikannu tulele panna, oleme rõõmsad, kui annate oma osalemisest ette teada!

VAT Teatris loetakse täna noortenäidendeid ette

Täna õhtul kell 19.30 loetakse Euroopa teatrivõrgustiku Platform11+ Tallinna noortekogunemise raames Rahvusraamatukogu teatrisaalis ette katkendeid uutest Argentiina, Slovakkia, Tšehhi, Briti ja Eesti-Ungari noortenäidenditest. Teiste seas on ka katkend Eesti ja Ungari koostöös valmivast näitemängust „HELP”, mille autoriteks Aare Toikka ja Péter Horváth. See on lugu kahest noorest, tüdrukust ja poisist, kes satuvad ootamatult äärmuslikesse tingimustesse. Nad on eemal turvalisest keskonnast, nad ei tea, mis nendega homme juhtub.

Katkendeid loevad näitlejad Meelis Põdersoo ja Agnes Aaliste ning Tallinna 32. keskkooli teatriklassi noored. Ettelugemise lavastaja on Ago Soots.

Projektis Platform11+ osaleb koos VAT Teatriga 13 teatrit 12st Euroopa riigist. Kõiki osalejaid ühendab professionaalsus ja huvi pakkuda 11-15-aastaste noorte sihtrühmale uusi võimalusi kultuurielus osalemiseks. Üks olulisemaid Platform 11+ eesmärke on luua ja lavastada noortele uusi näitemänge, kaasates tööprotsessi nii professionaale kui noori endid.

Platform 11+ noortekogunemisel Tallinnas 23.-30. oktoobrini osaleb 40 noort Eestist, Inglismaalt, Slovakkiast ja Tšehhist. Kaheksa koosoldud päeva jooksul osalevad noored mitmekesistes õpitubades, kus lihvitakse oma ala tõeliste asjatundjate käe all oma mõtete ja tunnete väljendamise oskust ning näitlejameisterlikkust. Kogunemine lõpeb noorte kaasatoodud lugudest kokku pandud suure ühislavastusega “Sinu elu käsiraamat”, mis etendub 29. oktoobril kl 21 Rahvusraamatukogus.

Õiglase kaubanduse nädal kutsub tegema eetilisi ostuotsuseid

25. – 31. oktoobrini leiab aset õiglase kaubanduse nädal, mille eesmärgiks on pöörata enam tähelepanu arengumaade talupoegade ja väiketootjate keerulisele olukorrale ning õiglaste kaubandussuhete arengule maailmas. Õiglase kaubanduse nädala raames tutvustatakse õiglase kaubanduse ehk Fairtrade tootemärki, mis on otseselt suunatud arenevate riikide väiketootjate olukorra parandamisele. Õiglase kaubanduse nädal toimub samaaegselt nii Eestis kui Soomes.

Õiglase kaubanduse nädal on suunatud eeskätt tarbijale, et jagada talle infot arengumaade keerulisest olukorrast ning kutsuda üles langetama eetilisi ostuotsuseid. Õiglase kaubanduse ehk Fairtrade märgiga tooted on mõnevõrra kallimad n-ö tavatoodetest, ent lisanduv hind katab tootmiskulud ning võimaldab maksta arenevate riikide väiketootjatele lisatasu (Fairtrade premimum), millest kaetakse kulud sotsiaalsüsteemi arendamiseks. Näiteks võimaldab õiglane kaubandus paremat ligipääsu haridusele, tagab puhta joogivee ning suurendab arstiabi kättesaadavust ja kvaliteeti.

 “Õiglane kaubandus on aidanud arendada meie kogukonda ning aidanud kaasa meie elutingimuste paranemisele, “ lausus Malawist pärit suhkrutootja Aubrey Chilenje, kes külastas Eestit vahetult enne õiglase kaubanduse nädala algust. “Palun kõigil tarbijatel nii Eestis kui teistes Euroopa riikides mõelda sellele, millist kaupa nad ostavad, ning eelistada õiglase kaubanduse märgiga tooteid.”

Õiglase kaubanduse ehk Fairtrade märk tootel tagab paremad majanduslikud ja sotsiaalsed tingimused Aafrika, Aasia ning Kesk- ja Lõuna-Ameerika talunikele ja töölistele. Süsteemis osaleb üle 1, 5 miljoni tootja, kaupu müüakse Euroopas, Põhja- Ameerikas, Jaapanis. Rahvusvaheline Fairtrade märk jõudis esimese Balti riigina Eestisse 2007. aastal.

Jaanus Välja, MTÜ Eesti Roheline Liikumine tegevjuht

Kas ja milleks Eestile teater?

29.-30. oktoobril toimuvad Vanalinna Hariduskolleegiumis (Vene tn 22, Tallinn) kõnekoosolek ja töötoad teemal „Teater/väärtus”. Esimese päeva kõnekoosolekul antakse ülevaade väärtuste toimimisest teatris ja ühiskonnas ning kehtivast eesti kultuuripoliitikast, teisel päeval toimuvad töötoad, mis püüavad vastata küsimusele: milleks Eestile teater? Reedel, 29. oktoobril aset leidval kõnekoosolekul esineb teiste seas Kultuuriministeeriumi arendusosakonna nõunik Jorma Sarv, kes räägib väärtustest ja hoiakutest kultuurivaldkonna arengukavade koostamisel.
Vaata lisaks: www.teater.ee

Piirivalvega seotud inimesi oodatakse piirivalve taastamise 20. aastapäeva tähistama

Täna, 25. oktoobril täitub 20 aastat Eesti Vabariigi piirivalve taastamisest. Igas linnas, maakonnas leidub endisi esimesi vabatahtlikke piirikaitsjaid, kuid neist on seni väga vähe räägitud, väga vähe kirjutatud.

Tavaliselt esinevad ajakirjanduses piirivalve juhid, nemad on ühtlasi ka kutsutud kõikvõimalikele vastuvõttudele, autasustamistele jne, kuid kakskümmend aastat tagasi vabatahtlikult piiride kaitsele asunud kodukaitsjaid – kaitseliitlasi, ning seal oma elu reaalselt ohtu seadnud mehi peetakse äärmiselt harva meeles.

Kodanikualgatuse korras toimub tänavu piirivalve taasloomise 20. aastapäeva  tähistamine 30. oktoobril kell 14 Salme Kultuurikeskuse (Salme 12, Tallinn) tantsusaalis. Üritusele on oodatud kõik piirivalve taastajad, kõik need inimesed, kes aastatel 1990-1991 on piirivalvet loonud, piire valvanud – piirivalvurid, kodukaitsjad, kaitseliitlased, politseinikud, piirivalve ajateenijad ja teised EV piirivalve rajamisega seotud isikud.

Aadu Jõgiaas, vabakutseline ajakirjanik,

endine EV Piirivalve sideteenistuse ülem

Kontakt: aadu.jogiaas@neti.ee, tel 581 88885

——————————————————————-

*Aadu Jõgiaas juhtis Toompeal valitsuse sideteenistust EV taasiseseisvumise perioodil.

Andres Noormetsa kuuldemäng võitis Euroopa olulisimal meediafestivalil

Meediafestivalil Prix Europa 2010 tunnistati parimaks kuuldemänguks Eesti Rahvusringhäälingus valminud Andres Noormetsa “Vaikus ja karjed”. Alates 1987. aastast igal sügisel Berliinis toimuv Prix Europa on suurim tele-, raadio- ja internetimeedia festival Euroopas. Tänavu koosnes võistlusprogramm üheksast kategooriast, igas kategoorias on oma žürii, kes nädala jooksul kuulatud-vaadatud programmidest valib välja parima.

 Federico Garcia Lorca luulest inspireeritud “Vaikus ja karjed” esietendus Raadioteatris tänavu 30. jaanuaril. Kuuldemängu autor, režissöör ja esitaja on Andres Noormets, helirežissöör Külli Tülli, toimetajad Toomas Lõhmuste ja Pille-Riin Purje ning produtsent Virko Annus. Pärjatud kuuldemängu on võimalik kuulata http://raadioteater.err.ee/raadioteater/kuuldemaeng/vaikus_ja_karjed

Haanja noorteklubi kutsub noori rahvamajja filmiööle

Esimene filmiöö Haanja noortele  toimub 12. novembril  kell 19 Haanja rahvamajas.

I filmiöö teema: ÕUDUSFILMID

Võta kaasa: magamiskott ja padi, popcorn ja limonaad,
Kaisukaru, keda kallistada, kui hakkab jube,
hea tuju ja puhanud keha.

Pääse: kümnekas

Kogu öö vaatame filme, kuni hommikuvalguseni!

VÕTA SÕBER KAASA JA TULE KOHALE!

Seto sümfoonia “Peko” kontsertesitused novembri lõpus

Muusika: Erki Meister
Tekstid: Anne Vabarna ja Paolopriit Voolaine
Esitavad: Kammerorkester, neli tenorsolisti, Kalevi Kammerkoor
Dirigent: Hirvo Surva

Teose aluseks on seto rahvaluuletekstid rüütatuna tänapäevasesse helikeelde. Kasutatakse ka seto rahvaviise. Sümfoonia esitab kammerorkester, mille koosseisu on lisatud rahvamuusika instrumente, laulavad neli tenorit ja segakoor.

„Peko“ on umbes tunni aja pikkune neljaosaline sümfooniline teos. Loogiliselt jätkab ta oratooriumis „Peko Esä” alustatud liini, ehk siis Seto mehe elukäigu kujutamist. Erinevuseks on see, et seekord ei keskenduta vaid mehele, vaid pigem mehe-naise suhtele. Värsid seto rahvaluulest sobivad teosesse ideaalselt.

Erinevalt „Peko Esäst“ on „Peko“ kirjutatud naturaalpillidele. Kasutusel on traditsioonilised sümfooniaorkestri pillid ja lisaks seto rahvamuusika instrumendid.

Teose esiettekanded toimuvad novembri lõpus:
26. novembril kell 19.00 Värska Kultuurikeskuses
27. novembril kell 19.00 Tartu Ülikooli aulas
28. novembril kell 19.00 Tallinna Lauluväljaku Klaassaalis

Sümfoonia salvestatakse CD-plaadi jaoks.

Piletid saadaval Piletilevis ning tund enne algust kohapeal.

Allikas: haanja.eu

Ajaloo varjud Okupatsioonide muuseumis

Avatud Eesti Fond kutsus koole ja klasse üle Eesti külastama oktoobrikuu jooksul Okupatsioonide muuseumi, mille väljapanekut täiendab 30. oktoobrini Mary Frances Lindströmi fotonäitus „Impeeriumi varjud“. Üleskutse oli suunatud kõigile Eestimaa koolidele. Avatud Eesti Fond katab 6. kuni 12. klassi õpilaste ja neid saatvate õpetajate piletikulud ning väljastpoolt Tallinna tulijate transpordikulud.

Taotluste vastuvõtt Okupatsioonide muuseumi külastamiseks on seoses toetussummade ammendumisega lõppenud! Täname koole enneolematult suure huvi eest ja avaldame peagi muuseumis käinud koolide nimekirja.

Okupatsioonide muuseumi ja fotonäituse külastamine aitab rikastada ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse tunde ja avardada noorte ettekujutust Eesti lähiajaloost. 2003. aastal avatud Okupatsioonide muuseumi püsiekspositsiooni on kogutud huvitavaid esemeid, fotosid, video- ja muud materjali Eestis aastatel 1940-1991, mil Eesti oli vaheldumisi okupeeritud Nõukogude Liidu, Saksamaa ja veelkord Nõukogude Liidu poolt.

25. septembril avati muuseumis ameeriklanna Mary Frances Lindströmi lähiajalooline fotonäitus „Impeeriumi varjud“. Mary Frances Lindström on Rahvusvahelise Avatud Ühiskonna Instituudi Ida-ida piiriülese koostöö programmi direktor ja hobifotograaf. Nii töisest kui isiklikust huvist on ta viimase 20 aasta jooksul külastanud kümneid Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia piirkondi Kaliningradist Mongooliani ning jäädvustanud nõukogude aja sümboleid, varemeid ja tänavapildi järkjärgulist muutumist. Siin ja seal üles võetud must-valgetest fotodest joonistub kokku sugugi mitte nii must-valge lugu vaba ühiskonna kujunemisest ja vabaduse ees seisvatest väljakutsetest.

Kadri Ollino

Avatud Eesti Fond

Põhjamaade raamatukogunädal kannab sel aastal nimetust Maagiline Põhjala

Põhjala lühikestesse sügis- ja talvepäevadesse toob ka sellel aastal sära ja vaimuvalgust juurde Põhjamaade raamatukogunädal. Juba 14. korda toimuv nädal täis ettelugemisi, näitusi, arutelusid jms kannab seekord pealkirja “Maagiline Põhjala”. Nädal toimub 8.-14. novembrini.

Põhjala saagad ja mütoloogia on oluliselt mõjutanud põhjamaade tänapäeva fantaasiakirjandust. Karm loodus, pimedus ja äng kujundasid müstikal põhineva jutustamisstiili, mille abil vestjad püüdsid selgitada üleloomulikke loodusnähtusi.

Sellel aastal on korraldajad valinud ette lugemiseks järgmiste autorite tekstid: Andri Snær Magnason Islandilt, John Ajvide Lindquist Rootsist ja Lene Kaaberbøl Taanist.

Nagu ikka saavad ka Eesti raamatukogud, koolid ja seltsimajad Põhja- ja Baltimaade ühises ettevõtmises kaasa lüüa. Erinevalt varasemast saab seekord registreerida osavõtust huvitatud asutuse Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse kodulehekülje kaudu.

Allikas: norden.ee

Riigikogu võõrustas Toompea Haridusseminari

Toompea Haridusseminari koosolekul oli kõne all haridus- ja võimuinstitutsioonide oskuspädevuse testimise pilootuuringu tulemused ning ülikoolide ja täiendõppe roll ametialases ettevalmistuses. Ettekande neil teemadel pidasid Jaak Uibu  ja Ülo Vooglaid. Seminaril osalejad võttis vastu Riigikogu aseesimees Jüri Ratas.

Viidates Jaak Uibu uuringu tulemustele, millest nähtus, et riigiasutuste poolt inimeste kirjadele vastamine on pealiskaudne, osutas maaelukomisjoni esimees Kalev Kotkas, et riik on tõepoolest muutunud õhukeseks, ega suuda alati talle pandud ülesandeid täita.

„Riigi eesmärgiks ei tohi praegu olla odavus, vaid hoolivus ja konkurentsivõime,” ütles Kotkas.

Seminaril osalenud Riigikogu liige Tarmo Kõuts tõdes, et ühiskonnas puudub mehhanism, et kasvatata noortes õigeid väärtushinnanguid, mille tõttu kannatab ka riigi toimimine.

Oma uuringus, milles vaadeldi, kuidas riigiasutused  vastavad selgituse taotlustele ja märgukirjadele, mis saadetud erinevatele haridus- ja võimuinstitutsioonidele, tõdes Jaak Uibu, et enamik riigiastutuste vastuseid olid formaalsed ja sisulisi vastuseid tuli väga harva. Sellest järeldas Uibo, et haridus- ja võimuinstitutsioonide oskuspädevus komplitseeritud probleemide lahendamisel on madal või puudub üldse. Ka tõi ta esile ametnike arrogantsuse ning tahte ja motivatsiooni puudumise küsimustele vastamisel.

Ülo Vooglaid kõneles oma ettekandes haridussüsteemi puudulikkusest ametniku kui tervikliku ja pädeva isiksuse kujundamisel ja tõdedes muuhulgas, et Eesti kõrgharidussüsteem ei ole tegelikult võimeline ette valmistama ametnikke, kes on piisavalt kvalifitseeritud ja motiveeritud. Vooglaiu hinnangul on otsuste kvaliteet täna madal ja ametkonnal puudub reaalne vastutus oma tegevuse eest.

Seminari aitas korralda Riigikogu maaelukomisjon. Komisjonil on Toompea Haridusseminariga pikaajaline koostöö.

Ülo Mattheus, Riigikogu pressitalitus

Ravijärjekordade lühendamine sõltub haigekassa nõukogust

Arstide liit pöördus haigekassa nõukogu poole ettepanekuga koostada haigekassa eelarve, mis ei oleks vastuolus kehtivate seadustega. Haigekassa nõukogus arutati haigekassa järgmise aasta eelarvet, milles ei ole kasutatud kõiki seaduslikult tagatud võimalusi arstiabi kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks. Arstide liit tegi ettepaneku täita valitsuse määrust, millega kehtestati tervishoiuteenuste hinnakoefitsient tähtajaliselt kuni käesoleva aasta lõpuni, ja taastada hinnad 2009. aasta tasemel. Ravikulude suurenemise katteks tuleb kasutada seadustega ettenähtud võimalusi. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse järgi on riigil kohustus rahastada haiglate kapitalikulusid riigieelarvest. Haigekassa nõukogusse kuuluvad valitsuse ja riigikogu liikmed peaksid tegema riigieelarve menetlemisel vastava parandusettepaneku. Kui haigekassa eelarve kulud ületavad tulusid, siis saab vahe katta eelmiste aastate jaotamata kasumist, mille suurus on praegu üle 2 miljardi krooni. 2011. aastal lubab seadus kasutada sellest 551 miljonit.

Meie tervishoiusüsteemi praegune teravaim probleem on pikad ravijärjekorrad, mis piirab oluliselt patsientide võimalusi saada õigeaegset arstiabi ja ohustab nende tervist. Ravihindade  vähendamise tõttu on haiglad sunnitud kokku hoidma nii tööjõu kui ravimite ja kulumaterjalide pealt. Tervishoiutöötajatele pealesurutud osalise töökoormuse ja palgata puhkuste tõttu ei saa järjekordi lühendada ja hinnakärpe 1%-line vähendamine probleeme ei lahenda. Haigekassa aruandlusest selgub, et vaatamata ravijuhtude arvu mõneprotsendilisele tõusule on eriarstiabi saanud patsientide hulk vähenenud.

Hinnakärpe tühistamine võimaldab haiglatel oma ressursse efektiivsemalt kasutada ja ravijärjekordi lühendada.

Eesti Arstide Liit

Kultuuriminister rääkis Norras Eesti laulupidude traditsioonist

Kultuuriminister Laine Jänes pidas laupäeval Norras toimunud rahvusvahelisel laulukultuurikonverentsil ettekande, kus arutles laulu- ja tantsupidude traditsiooni mõju üle Eesti ühiskonnale.

 „Laulupidude ajalooliselt suurele ühiskondlikule ja ka poliitilisele mõjule on tänapäeval lisandunud veel üks külg. Laulupidude traditsioonist tahetakse aina rohkem osa saada ja see on õhutanud järjest suuremat huvi rahvusliku kultuuripärandi vastu. Eesti rahvusmustreid on avastanud moekunstnikud ja disainerid, rahvuslikkusest ja traditsioonidest kantud looming on väga hästi vastu võetud,“ ütles minister. „Tulevik annab vastuse küsimusele, kuidas on kõige parem viis säilitada oma pärandit ja traditsioone, jättes samal ajal piisavalt ruumi arenguks ja muutusteks.“

Oma ettekande lõpetuseks kutsus minister Jänes kõiki konverentsil osalejaid järgmisel aastal Euroopa kultuuripealinna tiitlit kandvasse Tallinnasse, kus juulikuus toimub kultuuriaasta ühe tähtsündmusena noorte laulu- ja tantsupidu.

Eile ja täna Oslos toimuv konverents „Song for everyone – the road ahead“ keskendub laulva ühiskonna mõistele, tuginedes rahvusvahelistele näidetele ja kogemusele. Konverentsijärgsel seminaril arutatakse laulukultuuriteemalise koostöövõrgustiku loomist. Eestist osaleb konverentsil ka Eesti Kooriühingu esimees Aarne Saluveer.

Kunstimuuseumis avatakse rahvusvaheline videokunstinäitus

KUMU kunstimuuseumis avatakse neljapäeval, 28. oktoobril kell 18 rahvusvaheline videokunstinäitus “Kõik saab korda”. Näitus jääb avatuks uue aasta alguseni. Näha saab Marina Abramovici, Eija-Liisa Ahtila, Kai Kaljo, Mike Marshalli, Ene-Liis Semperi, Santeri Tuori, Guido van der Werve töid. Näitus on avatud kunstimuuseumi 5. korrusel kolmapäevast pühapäevani kella 11-18.

Krista Aru kaitses doktoritööd Tallinna Ülikoolis

Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi doktorandi Krista Aru doktoritöö „Eesti toimetajakeskne ajakirjandus kodanikuühiskonna kujundaja ja omakultuuri kandjana ajalehe Postimees (1886–1935) näitel“ avalik kaitsmine toimus 22. oktoobril.

Väitekiri on kirjutatud autori poolt varem avaldatud monograafia „Üks kirg, kolm mõõdet. Peatükke eesti toimetajakesksest ajakirjandusest: K. A. Hermann, J. Tõnisson, K. Toom“ (Tartu, 2008) põhjal. Analüüsi läbiv seisukoht on, et eestikeelne ajakirjandus oli 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses seltsiliikumise kõrval üks neid jõude, mis kandis ühiskonna moderniseerumisprotsessi ja kodanikuühiskonna kujunemist ning aitas kaasa Eesti Vabariigi sünnile ja kujunemisele. See, kuivõrd oli ajaleht mingil konkreetsel ajalõigul nimetatud ideede arendaja, sõltus Postimehe kui tugevalt toimetajakeskse väljaande puhul toimetaja suutlikkusest toimetada ajalehte vastavalt iseenda oskustele ja soovidele ning ühiskonna ootustele, vajadustele ja poliitilistele võimalustele. Väitekirja autor võtabki peamise vaatluse alla kahe Postimehe toimetaja – Karl August Hermanni ja Jaan Tõnissoni – rolli kodanikuühiskonna ja omakultuuri kujundajate ning edasikandjatena ajavahemikus 1886–1935.

Doktoritöö juhendaja on TLÜ Eesti Humanitaarinstituudi kultuuriloo professor Rein Veidemann. Oponendid on Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi dotsent Maarja Lõhmus ja TLÜ Ajaloo Instituudi vanemteadur Toomas Karjahärm.

Maiki Voore, Tallinna Ülikooli pressiesindaja

Ain Lutsepp reklaamib metsa majandamist

 Algas meediakampaania metsakasutuse tõhustamiseks.  Reklaamklipid jooksevad ETV ja Kanal 2 eetris kuni 1. detsembrini.
 Tegemist on kolme erineva klipiga, kus metsaomanik käib mööda metsa ja kontrollib puid. Metsaomaniku rollis on Ain Lutsepp. Kampaania eesmärk on ärgitada metsaomanikke oma metsa rohkem majandama – küsida nõu ja abi ning taotleda toetusi.

Kõige rohkem ohustab internet Euroopas just Eesti lapsi

 Eesti laste internetiriskide tase on endiselt Euroopa kõrgemaid, näitab värske, Tartu Ülikooli teadlaste osalusel valminud rahvusvaheline uuring. Siiski rõhutavad teadlased, et enamik lapsi pole internetis kogetust häiritud ning tulevad hästi toime asjadega, mida täiskasvanud peavad riskantseks.

Iga kaheksas Euroopa laps on olnud võrgukeskkonnas kogetu tõttu häiritud või endast väljas, selgub aruandest, mille tulemused põhinevad 23 000 noore ja nende vanematega läbi viidud intervjuudel. TÜ meediauuringute professori ja EU Kids Online Eesti uurimisrühma juhi Veronika Kalmuse sõnul ilmnes 9-16aastaste lastega läbi viidud intervjuudest, et just noorimatel lastel oli kõige raskem häiriva veebisisuga toime tulla ja uurijad soovitavad suunata edasise teavitustöö põhifookuse noorematele vanuserühmadele, et vähendada nende online-riske ja aidata paremini kasutada interneti pakutavaid võimalusi.

 “Kõige rohkem on online-riske kogenud lapsi Eestis, Rootsis, Leedus ja Tšehhi Vabariigis, kõige vähem aga Itaalias, Portugalis ja Türgis. Eesti laste hulgas on erinevate riskidega kokku puutunuid üle 60%, veebikogemustest on olnud häiritud 25% noortest internetikasutajatest ehk kaks korda rohkem kui Euroopas keskmiselt. “Nende näitajatega oleme paraku Euroopa tipus,” ütles Kalmus.

“Peamised meie laste poolt kogetavad riskid on seksuaalse alatooniga piltide nägemine (30%, Euroopa kõrgeim näitaja), netituttavaga päriselus kohtumine (26%, samuti Euroopa kõrgeim näitaja), seksuaalse sisuga sõnumite saamine (21%, Euroopa 3. näitaja) ja küberkiusamine (14%, Euroopa 1.-2. näitaja). Lisaks on meie lapsed Euroopas esikohal interneti liigkasutamise poolest: 50% tunnistab, et on sageli kogenud üht või mitut ülemäärase netitarbimisega seotud probleemi, näiteks jätnud unarusse pere, sõbrad ja koolitöö, samas Euroopa keskmine tase on 30%”, lisas Kalmus.

 EU Kids Online’i uurimisvõrgustik viis intervjuud 9-16aastaste laste ja nende vanematega läbi 25 Euroopa riigis. Projekti rahastatakse Euroopa Komisjoni Turvalisema Interneti Programmist.  Täismahus aruanne “Riskid ja turvalisus internetis: Euroopa laste vaatenurk” on kättesaadav aadressil www.eukidsonline.net

Aruande täiendatud versiooni, mis sisaldab ka vanemlikku järelevalvet puudutavaid tulemusi ja poliitikasoovitusi, on oodata novembris

Noortepeo korraldajad kutsuvad õpilasi appi pidu kujundama

1.-3. juulini toimuva noorte laulu- ja tantsupeo korraldajad kutsuvad noori appi pidu kaunimaks tegema. Et seekordne laulu- ja tantsupidu omapäraseks saaks, kutsub Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus kõiki Eestimaa lapsi ja noori oma pidu ilusaks ehtima ning osalema käsitöö- ja kunsti konkurssidel ehe maa ja ilm.

Noortelt oodatakse kaunistusi laulupeo rongkäigule, kujundusi erinevatele lauluväljaku piirkondadele, ehteid osalejatele ning pilte kunstivõistlusele.

Korraldajad pakuvad osalejatele võimalust avada ja avastada paikkondlikku pärandit, mis kaunistaks ja pakuks traditsioonilist või selle juurtest loodud uusi ehedaid ehteid ja kaunistusi laulu- ja tantsupeol osalejatele ja peo keskkonnale.

 Konkursile oodatakse omatehtud töid kunsti, käsitöö ja tööõpetuse valdkonnast, mis on valminud 2010. ning 2011. aastal.  Tööde esitamise aeg on 14. veebruaril 2011.

Pärimusmuusika teabekogu sai tunnustuse

Raamatukoguhoidjate ühing omistas Eesti Pärimusmuusika Keskusele teabekogu asutamise ja käimalükkamise eest tiitli Aasta tegu 2010.

Pärimusmuusika teabekogu avati Viljandi Pärimusmuusika Aida keldrikorrusel 2009. aasta kevadel. Lühikese ajaga on korrastatud mujetavaldav hulk pärimismuusika allikaid ning loodud juurdepääs paljudele elektroonilistele heli- ja videoandmebaasidele. “Teabekogust on saanud loominguline keskkond pärimusmuusikaga tegelemiseks ja uurimiseks,” seisab raamatukoguhoidjate ühingu avalduses.

 Eesti Pärmismuusika keskuse esindajana 22. oktoobril auhinna vastu võtnud Sofia Joons sõnas, et nii suur tunnustus tuli üllatusena ning innutab seni teostamata ideed teabekeskuses teoks tegema.