Rubriik: Eesti

Pääväpüürüse pidämine täämbä Kaudimäel

Kaudimägi Haanimaal. Foto: erakogu
Sedäkõrda um trehvänü täüskuu ku pääväpüürüse pidämine ütesama päävä pääle (21.12.2010).

Pääväl um väega rassõ aig – tiiä-äi kas nakkaski inämp korgõmpast käümä. Tuuperäst um vaia Päivä avita. Ku õdagu pääväsadamisest nika ku hummogu päävänõsõnguni kimmäs tuli ülevähn hoita siss tuuga annami rassõl aol Pääväle väke.

Ku paari päävä peräst Päiv joba niipallo aiksamppa nõsõs, et kikas tuu ao seehn üte sammu jõud astu, siss um tuu tulõhoitmise tüü as´a ette lännü ni algaski vahtsõnõ valgusõ aostaig.

Haanimaal Kaudimäel saa olõma pääväpüürüse pidämise teedäandmise tuli keskpääväst, Päävä avitamine pääväsadamisest. Õdaku jõudõhn (18.00) pääväkohatsit synavõttõ pudrosüümise mano. Puultõist tunni päält süäüüd Talvõ vastavõtmine. Hummoku myni minot inne ütsät Päävä terehtämine.

Loe edasi: Pääväpüürüse pidämine täämbä Kaudimäel

Turgu rikastab kodumaine müsli

Kaks Saaremaa päritolu tudengist ettevõtjat käivitasid kvaliteetse kodumaise müsli tootmise ja kavatsevad pakkuda oma toodangut edaspidi ka teistesse Balti riikidesse, kirjutab Saarte Hääl.

Tartu ülikoolis õppiv Silver Saaremäel (21) ja Tallinna tehnikaülikoolis tudeeriv Kristen Kannik (22) on asutanud ettevõtte nimega Budget, mis toodab eestimaist müslit.

Mõtte müslit tootma asuda said noored ettevõtjad sellest, et Eestis ei ole suuri müslitootjad, välismaise toodangu kvaliteet jätab aga soovida.

Budgeti müslide valikus on praegu neli varianti: Eesti müsli, puuviljamüsli, pähklimüsli ja tudengimüsli. Enamjaolt on müslides kasutatud kodumaist toorainet. „Päris kõik ei saa olla kodumaine, sest pähklid on ikkagi mujalt, aga marjad oleme üritanud eestimaised hoida ja järgmine aasta üritame veelgi paremini teha, kuivatades mitmeid asju ise,” lubas Kannik.

Oma koduleheküljel www.mysli.ee pakub firma edaspidi ka võimalust kombineerida igaühel just selline müsli, nagu hing ihkab. Veebipood avatakse alates 1. jaanuarist.

Saaremaal on kodumaine müsli müügil juba mitmes Kuressaare poes, aga ka Orissaares, Liival, samuti suuremates STÜ poodides.

Esimene kaerajaaniaasta on kokku võetud

Eesti tuntuim rahvatants kaerajaan on teel Euroopasse ja laia maailma ning kaerajaani kampaania edendajad ja tagantlükkajad on hakkama saanud millegi enneolematuga. 5. detsembrist 2009 kuni 5. detsembrini 2010 on kaerajaani tantsinud ligi 50 000 inimest 24 maailma riigis.

Foto: EPL

See teeb juba praegu kampaaniast „Kaerajaan Euroopasse“ Eesti rahvatantsu ajaloo kõigi aegade kõige suurema ettevõtmise. Ent tegevus jätkub Tallinna kui Euroopa kultuuripealinna aasta 2011 lõpuni.

Nii õhutame teid kõiki jätkuvalt kaerajaani kõikjal laias maailmas tantsima, kaerajaani loominguliselt töötlema ja sellest ikka teatama lootuses, et aasta pärast oleks tantsinuid ligi 100 000.

Kaunist ja head uut kaerajaani aastat soovides:

• Astrid Väizene – 601 5641, errs@errs.ee ERRSi kaerajaani projektijuht,
• Kadri Valner – kadri@errs.ee, kaerajaaninute üle arve pidaja,
• Rein Sikk – 5012487 – rein.sikk@eesti.ee, õhutaja ja kihutaja,
• Tiina Oviir – tiina@oviir.com – kaerajaani edendaja ingliskeelses maailmas; USA, Seattle

Neile, kes viitsivad pikemalt edasi lugeda, järgneb nüüd esimese kaerajaani aasta detailsem kokkuvõte. Loe edasi: Esimene kaerajaaniaasta on kokku võetud

RMK viib metsa omale sobivat kuusepuud otsima

Kui soovid metsast jõulupuud, aga ei tea, kust seda tohib võtta, siis oled oodatud riigimetsa juhendatud kuuseretkele.

Kuuseretked toimuvad veel täna ja homme, 21. ja 22. detsembril ning selleks tuleb registreeruda.

Kuuseretkele minejad saavad kokku RMK looduskeskuses, loodusmajas või kontoris. Enne metsaminekut juuakse tassike teed ja tutvutakse kuusepuuga lähemalt: kuidas ja kus ta kasvab, kuidas tema vanust määrata ning kes elutsevad kuusepuu peal või all.

Seejärel suundutakse koos juhendajaga metsa, kus igaüks saab valida omale meeldiva kuusepuu. Pakendamiseks pakutakse kuusevõrku. Iga kuuseostja saab looduskeskusest kaasa sertifikaadi, mis tõendab tema kuuse ehtsat päritolu.

Ära unusta metsa tulles võtta kaasa oma saagi! Kuna sobivad kuuskede kasvupaigad asuvad RMK loodusmajadest eemal, on vajalik ka sõiduk, millega metsa sõita ning kuusk hiljem ära viia.

Kuuseretk koos tutvustava programmiga ning metsaskäiguga kestab kokku umbes kaks tundi.

Rohkem infot ja registreerimine: http://yritused.rmk.ee/kuuseretk/juhendatud-kuuseretked

Rahvatantsijad korraldavad enneolematu maratoni

Järgmise aasta augustis stardib Tallinna Raekoja platsilt enne-olematu teatetantsumaraton, kus lööb kaasa vähemasti 3000 rahvatantsulemburit.

Folklooriansambli Leigarid liidril Kalev Järvelal kulus teatetantsuidee teokssaamiseks viis aastat. Nüüd on aga Järvela juhitav Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika selts ametisse võtnud projektijuht Eero Kiipli ning 9. jaanuaril näevad ja kuulevad tallinlased kultuuripealinna tänavail teatetantsu avapauku. Loe edasi: Rahvatantsijad korraldavad enneolematu maratoni

Täna, talvise pööripäeva hommikul on kuuvarjutus

Foto: astronoomia.ee

Kui kuud varjotadas – ja kiä sis raha kotti umblõs, tuu inemine lääväd rikas.
H II 71,465 (1) Vas

21. detsembri hommikul on täielik kuuvarjutus. Varjutuse algus on Eestis näha.

Täna, 21. detsembri hommikul toimub täielik kuuvarjutus. Eestis läheb Kuu sel ajal looja.

Maa vari ilmub Kuule Eesti aja järgi kell 8.32, täisvarjutus algab kell 9.40, täisvarjutuse lõpp on 10.53 ning vari lahkub Kuult 12.01.

Tartus loojub Kuu kell 9.11, Tallinnas 9.29, Kuressaares 9.26.

Ehkki me Eestis kogu varjutust ei näe, tasub teisipäeva hommikul loodesse vaadata – pilt on ilus. Mida madalamale silmapiiri poole tumepunane heleda servaga Kuu on vajunud, seda suurem ta näib.

Varjutuse päev ise on haruldane. Seni on meie ajaarvamise jooksul juhtunud ainult üks kord, et täielik kuuvarjutus talvisele pööripäevale satub.

Allikas: Maaleht

Esita kandidaat kodanikuühiskonna aasta tegija tiitlile

Homme, teisipäeval, kogunev EMSLi nõukogu arutab muuhulgas ka kodanikuühiskonna tänavusi suurimaid ja mõjukamaid tegusid ning tegijaid. Ole hea, anna tänase päeva jooksul teada, kes sinu meelest tiitlit väärib.

Viieteistkümnendat aastat otsitakse avaliku konkursiga parimaid kodanikuühiskonna edendajaid, kes pole lihtsalt hääsoovijad, vaid loovad oma tegude või vaimuga ka muutust.

Siit paar vihjet, mis aitavad konkursi viies kategoorias ehk paremini mõtteid sättida:
Aasta vabaühendus – mittetulundusühing või sihtasutus, seltsing või võrgustik, kes on kõigist kodanikualgatustest tänavu enim silma jäänud.
Aasta avaliku võimu esindaja – asutus, poliitik või ametnik, Tallinnas või Tahkurannas, kaasaja või rahastaja või hoopiski tubli avalike teenuste üleandja.
Aasta äriühing – mitte tingimata sponsor, vaid ehk hoopis mõne vabaühenduse sisuline partner või silmapaistvalt vastutustundlik ettevõte.
Aasta missiooninimene – keegi, kes on teinud tänavu või pikemalt rohkem, kui ta peaks.
Aasta tegu – kõige märgilisem sündmus, mis 2010 kodanikuühiskonnas aset leidnud.

Pidulik tunnustamisüritus toimub uuel aastal ja nagu ikka Riigikogu esimehe Ene Ergmaga Toompea lossis.

Ja veelkord: kandidaadi või mitu saad esitada e-posti aadressil info@ngo.ee. Varasematel aastatel tunnustatud leiad www.ngo.ee/tegijad, neid ei maksa ehk uuesti esitada.

Allikas: EMSL

Viimase Öö Unistus ehk ebatraditsiooniline aastavahetus

plakatJooksu- ja käimisüritus Viimase Öö Unistus on mõeldud neile, kes tahavad enda vana-aasta õhtut ebatraditsioonilisel moel tähistada ning uude aastasse joosta/käia või lihtsalt aasta viimasel päeval värsket õhku, looduse ilu ning head seltskonda nautida. Ürituse eesmärk on propageerida liikumist ja tervislikke eluviise ning pakkuda koos tegemise rõõmu.

Viimase Öö Unistus toimub Keila vallas Meremõïsa telkimisalal 31.detsembril. Rada on avatud kella 12.-24. Võistlus toimub non-stopi põhimõttel umbes 1 km pikkusel ringil. See tähendab, et iga osaleja võib startida omale sobival kellaajal ja joosta/käia nii pika maa, kui soovib ja sellise tempoga, nagu talle sobib.

Ka puhkepauside aja ja arvu valib iga osaleja ise ning võistluspaigast võib ära käia ja kui soovi on, siis omale sobival ajal rajale tagasi tulla ja distantsi jätkata. Pimedal ajal on rada tähistatud õueküünaldega. Minimaalne distants, mis tuleb läbida, et tulemust kirja saada, on 10 km.

Loe edasi: Viimase Öö Unistus ehk ebatraditsiooniline aastavahetus

Sindi tunnustas parimaid

Sindi linnavalitsushoone. Foto: Urmas Luik
Laupäeval toimus Sindi seltsimajas linna pidulik jõulukontsert, millel tunnustati ka linna parimaid sportlasi ja avalikustati konkursi „Kaunim kodu 2010“ võitja.

Sindi linnavalitsuse pressiesindaja Viktor Kaarneeme teatel anti pärast linnapea Anu Vassviki jõulupöördumist üle konkursi „Sindi linna kaunim kodu 2010“ auhind. Sindi kõige ilusama kodu omanikud on Monica ja Arko Kask, kes elavad Sindis Tihase tänaval.

Üritusel tunnustati ka Sindi spordiklubi Kalju sportlasi ja treenereid. Treeneritest pälvisid tunnustuse tõstetreener Juhannes Kask, poksitreener Jüri Mozessov, kabetreener Arvi Tamm ja lauatennise treener Andres Kull.

Sportlastest tänati ja tunnustati Janet ja Hendrik Tamme, Ülle Miili, Siiri Univeri, Jüri Siigurit, Erik Volõskot, Šamil Kurbanovit, Kristo Kalmot, Maarika ja Marko Buhti, Sten Sillaotsa, Allan Kuusikut, ja Merilin Nõmme.

Tänu avaldati ka Sindi kultuurielu ja spordi toetajatele aktsiaseltsidele Pajo ja Fein-Elast Estonia. Lisaks teenis kiituse Sindi sõprade selts.

Pidulikul jõulukontserdil astusid üles Sindi laulukoor ja ansambel Šal-lal-laa, Tarvastu segakoor Üits viis ning Pärnu noorte puhkpilliorkester.

Allikas: parnupostimees.ee

Kuutsemäe nõlvad on lumelaua- ja mäesuusahuvilistele mõnus paik

kuutsemäe
Pühapäeva hommikul Kuutsemäel

Kuutsemäel näitas kraadiklaas eile, 19. detsembril külmakraade 10 ja pisut veel pealegi. Aga vaatamata külmapügalatele ja kohati jäisele tuulele oli rahvast mäele tulnud pühapäeva hommikul tavapäraselt palju. Olgugi, et maanteeamet öise tuisu tõttu mõnel pool kõrvalteedel lumevangi jäämise ohust teavitas, olid sajad mäesuusasõitjad ja lumelaudurid Kuutsemäele mäemõnusid nautima tulnud. Võru poolt sõitjatel lubasid teeolud kenasti kohale jõuda. Lumelauasõitjatele ja mäesuusatajatele olid avatud kõik Kuutsemäe nõlvad. Hõredamaks jäi mäel alles õhtu hakul ja pimeduse saabudes. Need, kes Kuutsemäed talvel oluliseks vaba aja veetmise kohaks peavad, on üliõnnelikud nii tänavuse talve lumerohkuse kui parajalt külmade ilmade üle.

Kati K tekst ja foto

Sebe näitab täna Tartus uusi busse

Sebe näitab uusi busse.
Bussifirma Sebe toob pühapäeval Tartu Raekoja platsile ja Küüni tänavale vaatamiseks bussid, mis uuest aastast hakkavad Tartu linnaliinidel sõitma. Näha saab ka bussijuhtide tööriietust ning teha proovisõitu.

Kell 15 algavale esitlusele toob Sebe 23 uhiuut punast bussi, mis on Tartu värvidesse pandud Lauri Sa­raki kujunduse järgi. Sebe Tartu linnaliikluse juht Üllar Kaljuste ütles, et peamiselt on uudistamiseks toodavad bussid Scaniad, aga näha saab ka uusi Maz-busse.

Kava järgi seisavad bussid uudistamiseks tunnikese ja siis lähevad kuuestes kolonnides proovisõidule. Sõidu lõpp on raeplatsil ja teekonnal peatusi ei tehta.

Allikas: tartupostimees.ee

Jõulurong jõuab täna Tartu- ja Valgamaale

Täna, 19. detsembril viib Tallinnast Balti jaamast kell 8.rong42 teekonda alustav Eesti Raudtee jõulurong jõulurõõmu Tartu- ja Valgamaa inimestele.

Eesti Raudtee pressiesindaja Urmas Glase teatel sõidutab jõulurong Eesti Raudtee töötajaid ja nende pereliikmeid, kes astuvad astuvad üles jõuluteemalistes rollides, et viia jõulurõõmu ja meeleolu Eestimaa eri paikadesse.

Jõulurongile vastu tulnud inimesi tervitab Eesti Raudtee juhatuse esimees Kaido Simmermann, esinevad Eesti Raudtee laulu- ja pasunakoor, rahvale toob jõulurõõmu jõuluvana ja publiku hulgas sagivad päkapikud jagavad komme.

Jõulurong peatub pühapäeval kell 11.54 Nõos; 12.31 Elvas; 13.09 Paluperas; 13.45 Pukas, 14.32 Sangastes ja 15.08 Valgas. Igas jaamas peatub rong 25ks minutiks.

Allikas: postimees.ee

Jõulukuuse saab tuua ka erametsast

Erametsaomanikud pakuvad kõigile võimalust tuua omale jõulukuusk erametsast. Jõulupuude pakkujad asuvad erinevates piirkondades üle Eesti. Eesti Metsaselts kogub andmeid nende metsaomanike kohta, kes pakuvad jõulupuid, allolev nimekiri on pidevalt täienev. Loe edasi: Jõulukuuse saab tuua ka erametsast

Vabaühendusi kutsutakse arvamust avaldama

Millised on praegu olulisemad riigivõimust sõltuvad asjad, mis aitaksid kodanikuühiskonda ja vabaühendusi tugevamaks muuta ning koostööd avaliku võimu ja ühenduste vahel parandada?

Eesti Mittetulundusühenduste ja Sihtasutuse Liit (EMSL) palub kõiki avaldama arvamust, millised ettepanekud peaksid olema vabaühenduste manifestis Riigikogu valimiste eel. Hetkel on väljas 14 ettepanekut, mis on välja toodud maikuus toimunud kärajatel või hilisematel kohtumistel. Nüüd on aeg neile hinnang anda, kas teie meelest oleks ettepanek vajalik või ei. Kui märkate, et mõni oluline poolt- või vastuargument on jäänud välja toomata, siis selleks on iga ettepaneku juures kommentaarikast. Samuti on kõik uued ettepanekud oodatud, et need hääletusele lisada.

Ettepanekute puhul oleks aga oluline jälgida kaht asja: esiteks peab selle rakendamine olema Riigikogu või valitsuse pädevuses, teiseks peaks see puudutama kodanikuühiskonda või vabaühendusi laiemalt, mitte ainult kindlat organisatsiooni või valdkonda. Ettepanekud asuvad www.ngo.ee/manifest.

Nii puudutavad ettepanekud näiteks võimalust  suunata annetuselt saadud tulumaksutagastus hoopis annetuse saanud organisatsioonile lisaks. Samuti on nede seas ettepanek  suurendada Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) riigieelarvelist rahastamist kahekordseks, seega 40 miljonile kroonile aastas. Mitu ettepanekut puudutavad nii tegevuse läbipaistvamaks muutmist ning riigi ja MTÜde koostöö suurendamist.

 Millised ettepanekud ja kui palju lõpuks manifesti alles jäävad, otsustab EMSLi liikmete valitud nõukogu, kes koguneb 21. detsembril – teie eelistused ja kommentaarid on aga seejuures väga olulised. Seejärel esitatakse need ettepanekud ka Riigikogu kandidaatidele, nagu eelmistegi valimiste eel. 2007. aasta manifesti üheks tulemuseks oli näiteks Kodanikuühiskonna Sihtkapitali loomine (lähemalt saab toonaste ettepanekute rakendamisest lugeda aadressilt www.ngo.ee/33553).

Avalda arvamust Baltimaade ühise kultuuriportaali osas

Loov Eesti meeskond soovib teada saada, mida arvavad inimesed Baltimaade ühisest kultuuriportaalist. Projekti eestvedajad on ette valmistanud lühikese küsimustiku, millele oodatakse vastuseid.

Kui sul on aega, võid ka vastata. Kokku on esitatud 10 küsimust (inglise keeles) ning ankeedi täitmine ei tohiks võtta rohkem kui viis minutit. Küsimustiku leiab siit. Ühist Baltimaade kultuuriportaali tutvustava esitluse (eesti keeles) saab alla laadida siit.

Allikas: Loov Eesti

Võimalus osaleda permakultuuri profikursusel Eestis

Albert Bates. Foto: thefarm.org
Siit üks põnev võimalus kõigile aktiivsetele kogukonnainimestele üle Eesti. Eelmisel aastal Eestis permakultuuri sissejuhatava kursuse läbi viinud tunnustatud permakulturist ja kogukonnaveteran Albert Bates ökokülast The Farm on valmis järgmise sammuna panema kokku tipptasemel tiimi ja viima Eestis läbi täismahus kursuse “Permaculture Design Certificate“.

Tegemist on suurepärase kursusega, et varustada ennast täispaketi teadmiste ja oskustega, mida on vaja igaühel, kes tegeleb jätkusuutlike kogukondade rajamisega maal või linnas. Et suur osa kursusest on praktiline õpe, viivad kursuse läbi 2-4 permakultuuri õpetajat.

See oleks 10-14 päevane kursus, mis vastab 72-tunni mahuga rahvusvahelisele õppekavale ja annab kursusel osalejale õiguse kasutada sõna permakultuur professionaalses mõttes.

Vaata permakultuuri kohta lähemalt The Farm kodulehel või Albert Batesi blogist. Loe edasi: Võimalus osaleda permakultuuri profikursusel Eestis

Valgamaa Noorsootöökeskuse Tankla loomine on Eesti noortevaldkonna aasta tegu

9. detsembril leidis Tallinnas, Kadrioru lossis aset noorsootöötajate 2010. aasta tunnustusüritus. Sündmuse eesmärgiks oli tunnustada noortevaldkonna tublimaid tegijaid  sel aastal. Eesti Noorsootöö Keskus hindas Marek Meki ja Siiri Liiva panust Valgamaa Noorsootöökeskuse Tankla käivitamisel 2010. aasta Eesti noortevaldkonna aasta teoks kahe teise laureaadi kõrval.

Loe edasi: Valgamaa Noorsootöökeskuse Tankla loomine on Eesti noortevaldkonna aasta tegu

Talv saabub sellel aastal öiste suusahüpete saatel Tehvandilt

Sellel aastal algab talv 22.detsembril kell 01.38. Just siis saabub talv Otepääle suusahüpetega Tehvandi suusahüppemäelt. Otepää saab 14.korda Talvepealinna tiitli. Talvepealinna tiitlit kannab Otepää kuni kevadise pööripäevani, mil asub valitsemisõigustesse Kevadpealinn Türi.

Talvepealinna pidustused algavad aga juba 21.detsembril kell 10.00 traditsioonilise jõuluturuga Otepää Kultuurikeskuse pargis, mida korraldab  Otepää Naisselts. Sellel aastal jätkub põnevust just pisiperele – lapsi sõidutavad kelgukoerad – Alaska malamuudid. Kell 11.00 toimub Otepää Avatud
Noortekeskuse noorte poolt korraldatud jõuluetendus kõige pisematele, mille on lavale sedanud noortekeskuse juht Kadri Orav ja kannab pealkirja”Jõuluissit oodates” Kell 17.00 toimub Otepää Kultuurikeskuses teatrietendus “Saabastega kass” Otepää Gümnaasiumi ja Otepää Rahvateatri
esituses. Loe edasi: Talv saabub sellel aastal öiste suusahüpete saatel Tehvandilt

Ida-virulased kutsuvad Tuhamägede Tantsupeole

Ida-Virumaa Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus kutsub kõiki kergejalgseid rahvatantsijaid taas 12. veebruaril 2011 Kohtla-Nõmme Kaevanduspark-muuseumi VII Talvisele Tuhamägede tantsupeole.

Kell 14.00 algab Kaevurite kaerajaani tantsimine maa-aluses Kaevandusmuuseumis, järgneb peotule süütamine kaevanduspargi kivihiies. Head loitsud lausub Mikk Sarv. Palutakse ikka kaasa tuua oma kodukoha kivi lepitusohvriks maavaimudele maapõuest kaevandatud põlevkivi asemele.

Seejärel süüdatakse „Õige suur õletulestik“, tantsupidu toimub väljas tuhamägede tantsupeo lumisel tantsuplatsil. Peo jätkuks minnakse rongkäigus tõrvikute valgel Kohtla-Nõmme Rahvamajja, kus toimub algusega kell 18.30 tantsijate simman ansambliga Folksell.

Peo korraldaja Erika Kõllo ütleb, et peole registreerumisega tasub tantsurühmadel kiirustada, sest üle 1000 tantsija peole ei mahu. „Sel aastal toimub uudisena tants lumeräätsadel, ehitatakse Ida-Viru tantsijate poolt enne valmis vahva lumelinn ja iga tantsurühm saab ka õhtusel simmanil esitada oma kava,“ räägin Kõllo.

Peo külalistel on viimast korda enne suuri ümberkorraldusi võimalus külastada maa-alust kaevandusparkmuuseumi, võtta osa maasturitega korraldatavatest retkedest, saada osa erinevatest talvemõnudest, osaleda käsitöötelkide toimetustes (kutsutakse osalema ka kõiki käsitöölisi), soovi korral saab kinnitada keha kaevurisupiga.

Registreeruda saab: Erika Kõllo, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse rahvakultuurispetsialist Ida-Virumaal, erika.kollo@ivmv.ee, erika.kollo@rahvakultuur.ee, tel 3321248, 5200943.

Veel saab registreeruda Tartu Maratonile

Tartu Maratonile on peale esimest registreerimisvooru kirjas 5840 inimest 24 riigist. See on ligi 2000 inimest enam kui eelmisel aastal samal ajal.

Võistluste peakorraldaja Indrek Kelgu sõnul ületas see tulemus igasugused ootused. „Eelmisel aastal jõudsime me näiteks 5400 registreerunud osalejani alles 3. veebruariks,“ räägib Kelk. Kui varem oli planeeritud kokku 7500 stardikohta, siis senine ülisuur huvi maratonisõitmise vastu näitas, et sellest võib taas väheks jääda.

Üleeile esmakordselt suures koosseisus koos istunud 40. Tartu Maratoni nõukogu- ja korralduskomitee tegi peale põhjalikku kaalumist otsuse tõsta maksimaalset osavõtupiiri 1000 koha võrra ehk 8500 osalejani. Nii 31km kui 63km distantsile tähendab see 500 täiendavat stardikohta. Lõplikud piirnumbrid on 6000 stardikohta 63 km distantsil ja 2500 kohta 31 km distantsil.

20. veebruaril toimuvale 40. Tartu Maratoni pikemale 63km rajale on tänasega veel ligi 1200 vaba stardinumbrit ja lühikesele 31km distantsile 1400. Rohkem nimetatud arve ei suurendata ning stardikohtade lõppemisega suletakse ka registreerumine.

Kotkakino taas avatud

Eile keskpäeval alustas ülekannet looduskalender. ee talvine merikotka veebikaamera. Kaamera sai paigale juba detsembri esimesel nädalavahetusel, kuid vahepealsed tormid rikkusid ülekandeseadmeid. Kaamera on paigaldatud maapinna lähedale, usutavalt on pilt esialgu ülevaatlik.

Looduskalendri tegija Gennadi Skromnov ütles, et esimesel päeval oli pildis näha kahte merikotkast, tõenäoliselt oli läheduses ka kolmas lind. Lisaks neile oli söötmisplatsil arvukalt ronki, vareseid ja harakaid, õhtu lõpetas hiireviupaar.

„Põnev tegevus algab kaamerasilma ees kohe kui valgeks läheb, enne kella üheksat ja vaatamisväärset jätkub pimedani,“ lubab Skromnov.

Kotkaste toidulaua eest hoolitseb kotkamees Tiit Randla

Vaata kotkakino siit: http://www.looduskalender.ee/node/8910.

Milline on elu Setomaal?

Käesoleva aasta augustist novembrini uuris ja analüüsis Saar-Poll OÜ Setomaa Valdade Liidu tellimusel Setomaa nelja valla sotsiaalmajandusliku olukorda. Uuringu tulemusel selgus, et Setomaal on jätkuvalt hulgaliselt probleeme, kuid usk elu jätkumise võimalikkuse seal on kasvanud.

Setomaa arengu kriitilisemad valdkonnad on piirkonna demograafiline olukord ning tööturu olukord. Piirkonna arengustrateegiates ettenähtud tasemed on tegelikkuses osutunud liiga optimistlikeks. Rahvaarvu, sh noorte arvu vähenemine seab ohtu olemasoleva koolivõrgu jätkusuutlikkuse. Koolide sulgemine võib aga anda täiendava tõuke väljarändeks.

Positiivne on suurenenud huvi Setomaale elama asumise ning kohalike elanike optimismi uute inimeste suhtes.

Setomaa arengu võtmeküsimuseks on vaieldamatult, kas kohapeal on tööd või kas Setomaal elades on võimalik piisavalt mugavalt mõnes teises piirkonnas tööl käia. Kui majanduskriisist väljudes tekivad uued ja paremini tasustatud töökohad esmalt Setomaalt kaugemal, on see täiendav surve inimeste väljarändele.

Setomaa ettevõtluse ja majanduse areng on võrreldavate analoogsete lähipiirkondadega kulgenud positiivsemalt. On põhjust arvata, et sellel on oluline koht Setomaa programmil.

Setomaa ettevõtluses on oluline koht väikestel primaarsektori ettevõtetel. Selle sektori efektiivsusele Setomaal tuleks kindlasti kasuks suurem ühistegevus toodete realiseerimisel. Ühine turundus võiks tõsta ka Setomaa turismisektori tulemuslikkust.

Allikas: Maaleht

Ulukid saavad jõulupuhkuse

Jahimehed kuulutavad 21. detsembril Jäneda Linnamäel välja metsades traditsioonilise jõulurahu, millega peatatakse jahipidamine 26. detsembrini.

Jõulurahu väljakuulutamise tava sai Eestis Soome eeskujul alguse 1993. aastal. Seejärel on seda tehtud taas iga aasta erinevates maakondades, teatas Eesti Jahimeeste Selts.

Jõulurahu ajal jahimehed loomi ei lase, vaid käivad peredega metsas ja viivad ühiselt sealsetele asukatele süüa. Rahuajal on kergem hingata suurulukitest huntidel, karudel, ilvestel, metssigadel, punahirvedel, põtradel ja metskitsedel.