Rubriik: Eesti

Ülo Vooglaid pälvis emakeeleõpetuse sõbra tiitli

Eesti Emakeeleõpetajate Selts annab emakeeleõpetuse sõbra aunimetuse 2010. aastal Ülo Vooglaiule. Ülo Vooglaid väärtustab elukestvat emakeeleõpet, tõstab esile keele kui mõtlemisvahendi ja kannab väsimatult hoolt mõistete täpse kasutamise eest. Selts hindab kõrgelt ka Ülo Vooglaiu enda mahlakat keelekasutust.
EES annab emakeeleõpetuse sõbra aunimetuse korra aastas inimesele, kelle põhitegevus ei ole emakeeleõpetus, kuid kes oma avalikes esinemistes on väärtustanud emakeeleõpetust ja seega toetanud EESi eesmärke. 2009. a sai aunimetuse ajakirjanik Kaja Kärner.

Allikas: eeselts.ee

Heategu läbi minu silmade

Rahvusvahelise Lions klubide organisatsiooni Eesti piirkond (LIONS) ning haridus- ja teadusministeerium kuulutavad välja kirjatööde konkursi „Heategu läbi minu silmade”.
Konkursi eesmärk on panna õpilased mõtlema heategudele enda ümber ning anda neile võimalus mõtiskleda selle üle, mida tähendab kellelegi head teha ja millised võimalused on neil endil head korda saata. Parimaid autasustatakse emakeelepäeval, 14. märtsil 2011.
Igas vanusegrupis autasustatakse esikolmikut, lisaks on silmapaistvatele töödele eriauhinnad. Tööde laekumise tähtaeg on 1. veebruar 2011 ja töid ootame e-aadressil konkurss@hm.ee või paberkandjal aadressil HTM, Munga 18, 50088 Tartu, märgusõna „Konkurss 2011”.

Allikas: haridus- ja teadusministeerium

Muhu mustritest sündis raamat

Eeloleval teisipäeval kell 18 saab Muhu põhikoolis esmakordselt näha raamatukaaskirjastuselt Saara värskelt ilmunud Muhu rahvakunsti tutvustavat raamatut „Meite Muhu mustrid”.

Muhu ilu ja elu peegeldava raamatu autorid on Muhu põhikooli kunstiõpetaja Anu Kabur, Orissaarest pärit, ent paarkümmend aastat Türil elanud ja seal käsitööõpetaja ametit pidav Anu Pink ning Tartumaal sündinud, nüüdseks paar aastat Orissaares elanud ja Muhu muuseumis töötav Mai Meriste.
Suureformaadilises ja neljasajaleheküljelises raamatus leiab põnevat lugemist Muhu käsitööst, palju fotosid vanadest esemetest, vanu pilte muhulastest, täpseid tööjuhiseid nii kudumiseks, heegeldamiseks kui tikkimiseks ning suure hulga erinevaid mustreid.
„Meite Muhu mustrid” valmimisele aitasid kaasa, jagasid oma mälestusi, näitasid töövõtteid, lubasid pildistada oma rõivakirstudes olevat vara, andsid raamatusse ilusaid vanu fotosid ja jutustasid vanu lugusid Muhu muuseum ja rohkem kui viiskümmend muhulast.
Trükisooja teose leiab kaupluste müügilettidelt ja Saara kirjastuse kodulehelt alates novembri keskpaigast.

Allikas: Meiemaa.ee

Heategevusturg sai võimsa avalöögi

Kuressaares Ferrumi kaubamajas uksed avanud heategevusturg alustas neljapäeval kuuajast müüki. Korraldajate hinnangul on turg alanud oodatust menukamalt. Heategevusturu korraldaja MTÜ Meelespea liikme Aive Tammsalu sõnul müüdi ainuüksi avapäeva esimesel poolel kaupa kuue-seitsme tuhande krooni eest ja see on suurepärane näitaja, kuna otseselt turu tulust sõltub, kui paljusid inimesi jõulude ajal aidata saab.
Heategevusturu külastajate positiivne tagasiside andis korraldajatele indu jätkamiseks ning kinnitas, et taoline ettevõtmine on õige ja vajalik. Heameelt tunti ka turu toimumiskoha, Ferrumi kaubamaja omaniku soojast suhtumisest heategevusüritusse.
Kuna heategevusturu õnnestumisele saavad kaasa aidata kõik hoolivad inimesed, saavad need, kes veel tahavad, oma panuse tänavusse ettevõtmisse ka anda. Selleks tuleks oma kodus pisut ringi vaadata ning sealt korralikud, ent kasutult seisma jäänud riided, jalatsid, toidunõud või muud asjad heategevuseks annetada. MTÜ Meelespea võtab esemed lahkelt vastu heategevusturu toimumiskohas, Ferrumi kaubamajas. Turg jääb külastajatele avatuks novembrikuu lõpuni ning ettevõtmisse annetatud esemete müügitulu läheb Saare maakonnas elavate inimeste toetuseks.

Allikas: saaremaa.ee

Eestil seisab ees põlvkondade vahetus

Lõppenud nädalal peetud Eesti Koostöö Kogu seminaril „Vabaduse lapsed“ kõneldi meie elukeskkonna ja inimeste elukvaliteedi tõstmisest ning kõlama jäi mõte, et algaval kümnendil seisab Eestil ees põlvkondade vahetus.

Eesti ühiskondlikku ellu on astunud esimene põlvkond noori, kes on sündinud pärast Eesti taasiseseisvumist. Saanud 2009. aastal valimisõiguslikuks, avaneb neil juba 2015. aastal esimene võimalus kandideerida Riigikogu liikmeks. Seminaril tõstatati mitmeid olulisi küsimusi – näiteks, mis iseloomustab seda uut põlvkonda, millised on noorte arenguprioriteedid ning väärtushinnangud.

„On loomulik, et iga 25–30 aasta järel toimub ühiskonnas põlvkondade evolutsiooniline vahetus. See on muutuste aluseks ühiskonnas,“ sõnas seminari ettekandes Eesti Inimarengu Aruande peatoimetaja Marju Lauristin. „Tänase noore põlvkonna ees on valik, kas otsida mujalt ühiskonda, kus neile meeldib rohkem kui Eestis või teha ise Eestist selline ühiskond, kus neile meeldiks elada.“

Kodanikuühiskonna initsiatiivina toimunud seminari teise osa moodustasid töötubade ettekanded ning ühine arutelu, mis on sisendiks Eesti Koostöö Kogu programmdokumendi Harta 2011 koostamisele.

Allikas: Eesti Koostöö Kogu, www.kogu.ee

Vaata veebist oma kodu lähedal asuvaid ohtlikke ettevõtteid

Sellest nädalast on kõigile inimestele kättesaadav ohtlikke ja suurõnnetuse ohuga ettevõtteid puudutav kaardirakendus, millega saab tutvuda Maa-ameti kaardiserveris. Sealt leiab informatsiooni Päästeametile teadaolevate ettevõtete asukoha, ohuala, käideldavate ohtlike ainete ja ohu tüübi kohta, mida igaüks võib otsida oma kodukohaga seonduvalt.

Foto: tlu.ee
Ettevõtmise eesmärgiks on tuua ohtlikke ettevõtteid puudutav informatsioon võimalikult mugaval moel inimesteni ning kõigi asutusteni, keda see suuremal või vähemal määral puudutab. Eelkõige peaks rakendus huvi pakkuma kohalikele omavalitsustele ning planeeringute ja ehitusprojektide koostamise ja kooskõlastamisega seotud asutustele ning ohustatud aladel viibivatele inimestele.

Päästeametile teadaolevalt on hetkel Eestis 52 suurõnnetuse ohuga ja 523 ohtlikku ettevõtet. Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted on kemikaaliseadusest tulenevad ohtlikke aineid alammäärast või künniskogusest suuremas koguses käitlevad ettevõtted.

Kaardirakenduse projekt valmis Lõuna-Eesti Päästekeskuse, Maa-ameti ning Päästeameti koostöös.

Ohtlike ning suurõnnetuse ohuga ettevõtete kaardirakenduse leiab siit.

Allikas: Päästeamet

Energiatark korraldab noortele videokonkursi

Esmaspäeval algab 8.-12. novembrini vältav energiasäästu nädal, mille raames toimub mitmeid temaatilisi ettevõtmisi üle Eesti.

Muuhulgas korraldab portaal Energiatark säästuteemalise videoloomingu konkursi koolinoortele. Võistluse eesmärk on propageerida energiasäästlikku ellusuhtumist ja mitteraiskavat elustiili. Konkursile võib esitada kuni 1 minuti pikkuse klipi, milles käsitletakse ressursside säästlikku kasutust. Tööd tuleb esitada 30. novembriks.

Loe lähemalt siit.

Allikas: Energiatark

Jõed avatakse kaladele

Keskkonnainvesteeringute keskuses lõppes taotlusvoor, kus oli võimalik taotleda toetust vooluveekogude seisundi parandamiseks. Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist

Jõeforell. Foto: Eesti Kalakasvataja

rahastatavasse vooru laekus 12 taotlust, mille toetussoov on üle 140 miljoni Eesti krooni. Vooru eelarves on toetusteks ette nähtud 50 miljonit krooni, rahastusotsuseid on oodata uue aasta märtsiks.

Laekunud taotlustest üheksas soovitakse rajada kalatreppe ja avada kaladele liikumisteid, ülejäänud kolm on jõgede ja järvede seisundi parandamisega seotud projektid. Enamik taotlejaid on MTÜd, aga taotlusi on saatnud ka kohalikud omavalitsused ja äriühingud. Lõppenud taotlusvoor on esimene, kus sai taotleda toetust veekogude tervendamiseks.

Üks Eesti vooluveekogude probleem on nii inim- kui ka loodustekkelised paisud, mis mõjutavad veekogu seisundit, muutes näiteks kiirevoolulise jõelõigu seisva veega veekoguks või takistades kalade liikumist kudemispaikadesse. Lisaks mõjutab vooluveekogu piiramine paisuga ka veekogus olevat veehulka ning selle temperatuuri, mis võib panna vetikad vohama ja veekogu kasvab kinni. Lõhejõgedel on umbes 150 paisu, millel tuleb 2013. aastaks tagada kalade vaba liikumine. Kõigil teistel paisudel tuleb kalade vaba liikumine tagada hiljemalt aastaks 2015, kui seda peab vajalikuks eksperthinnang.

Allikas: Loodusajakiri Uudistaja

Täna avatakse restaureeritud Saka mõis

Täna, 5. novembril kell 16 avatakse restaureeritud ajalooline 17. sajandil ehitatud Saka mõis. Ligi kümme aastat tühjana seisnud maja on korda tehtud ja külalistele avatud.

Avamisel esineb barokkansambel Corelli Music. Kontserdile järgneb pidulik vastuvõtt ja majaga tutvumine. Tööde tellijaks oli Tõnis Kaasik sihtasutuse Saka-Ontika Pank kaudu.

Saka mõisa fassaaditööd tegi Ida-Virumaa ehitusettevõte OÜ Ferdmaster, sisetöödel oli peatöövõtjaks AS Restor. Muinsuskaitsealuse hoone  arhitektideks olid Fredi Tomps ning Kalle Rõõmus ja Kristiina Renter  Kalle Rõõmuse Arhitektuuribüroost. Sisekujunduse tegid Tiiu Lõhmus ja Kristiina Renter. Mõisa restaureerimisse andsid oma panuse ka Tartu Kunstikooli tudengid Heli Tuuksami ja Kristjan Bachmani juhendamisel.

Värskelt restaureeritud mõisahoones asuvad restoran ning saal pidulike vastuvõttude ja kontserdite tarvis. Pakutakse ka luksuslikku majutust.

Saka mõis, maailmakuulsa balti klindi väravas, on tõeline maiuspala nii kultuuri- kui looduspärandi austajatele.

Tõnis Kaasik

Tormikahjud saavad aasta lõpuks koristatud 

Augustis Eesti metsi räsinud tormikahjudest on koristatud 80%, hiljemalt aasta lõpuks on riigimetsas tehtud kogu vajaminev erakorraline seisundist tulenev lageraie ja suuremamahulisemad sanitaarraied.

Kõige enam said suurte tuuleiilide tõttu kannatada Lääne-Virumaa metsad, kus lageraiet vajas 430 hektarit metsamaad. Metsad said tugevalt kahjustada ka Võrumaal, Jõgevamaal ja Tartumaal.

Tormikahjude likvideerimiseks tegi RMK ümber oma raieplaane, saates töövõtjad tööle just kiiret tegevust nõudvatesse piirkondadesse.

Aastast raiemahtu mõjutas erakordne august niipalju, et kuusikute puhul taotleb RMK keskkonnaministrilt aasta optimaalse kasutusmahu suurendamist 10%. See võimaldab selle aasta lõpuks kogu tormikahjustuse likvideerida.

Küttepuidu vajadusest tulenevalt lubas RMK vähem ohtlikel lankidel kohalikel elanikel ka sanitaarraiet teha. RMK juhatuse liikme Tiit Timbergi sõnul on seda võimalust ka aktiivselt kasutatud. Selle aasta algusest on metskonnad elanikele müünud üle 21 000 m3 raieõigust, millest septembri-oktoobrikuu müük ulatus ligi 8000 m3-ni.

Keskkonnaamet kutsub kiirgusallikaid tasuta ära andma

Keskkonnaministeerium alustas 25. oktoobril kampaaniat, mille käigus korjatakse kokku vanad suitsuandurid, mida ei kasutata enam eesmärgipäraselt, ja muud radioaktiivsed seadmed, millel pole omanikku.

“Eestis võib siiani inimeste kodudest ja töökohtadest leida selliseid seadmeid, mis ühel või teisel viisil sisaldavad radioaktiivseid elemente,” ütles keskkonnaministeeriumi kliima ja kiirgusosakonna peaspetsialist Evelyn Pesur. “Üldiselt on tegemist mitukümmend aastat vanade suitsuandurite või fluorestseerivate käekellade, lennukite pardanäidikute ja muude pimeduses helendavate mõõteriistadega,” märkis Pesur. “Tervelt need seadmed inimese tervisele ja keskkonnale ohtu ei kujuta, kuid kuna alati on võimalus nende purunemiseks, siis tuleks need ära anda.”

Mõnikord leitakse Eestist ka väga suure aktiivsusega kiirgusallikaid, mille olemasolust ei olda teadlik. Põhjus on kõige sagedamini see, et Eesti taasiseseisvumise järel lõpetas mitu kiirgusallikaid kasutanud tööstusettevõttet oma tegevuse või need erastati. “Oli juhuseid, kus ettevõtte ostnud inimesed ei olnud teadlikud seal leiduvatest kiirgusallikatest ja nii sattusid need vanametalli või lammutusprahi hulka,” ütles Pesur. Kui lammutuspraht on kallatud lihtsalt metsa alla, võib inimeste elu- ja tööpaikades ning ka lihtsalt looduses siiani leiduda ohtlikke kiirgusallikaid.

Võimalikest kiirgusallikatest tuleb kuni 1. detsembrini teavitada radioaktiivsete jäätmete käitlejat aktsiaseltsi A.LA.R.A., tööpäeviti 9-17 telefonidel 6716 307, 555 63851 või e-posti teel kairi.tanavsuu@alara.ee.

Teavitajaga võetakse ühendust ning lepitakse kokku aeg, millal A.L.A.R.A. töötajad tulevad ohutustamist vajavat kiirgusallikat ära viima: ise ei tohi kiirgusallikat transportida.

Keskkonnaministeeriumi teist aastat järjest korraldatava kampaania käigus saab kiirgusallikaid üle anda tasuta.

Seda, milliseid kiirgusallikaid kogutakse ning kuidas need välja näevad, saab teada hiljuti valminud juhendmaterjalist “Leitud kiirgusallikatest teavitamine”, mis on kättesaadav keskkonnaministeeriumi kodulehel http://www.envir.ee/1144314.

Uus keelpill Worldstick eile Pärnus, täna Viljandis

Pärnus Endla teatrikohvikus toimus eile põnev muusikasündmus, kus koos Eesti muusikutega astus üles Norras elav USA päritolu laulja, helilooja ja pillimeister Ross Reaver. Põnevaks tegi sündmuse asjaolu, et Reaver tutvustas uuenduslikku keelpilli nimega Worldstick, mille ta on ise välja töötanud. Reedel on uue keelpilli õpituba Viljandis Pärimusmuusika Aidas.

Novembri algul toimub veel mitmes paigas üle Eesti kontsertide ja õpitubade sari „Waking in a dream world Estonia 528“. Projektil on selge eripära: muusikud ei kasuta tänapäeval üldlevinud ning suhteliselt hiljuti standardiseeritud absoluutsete helikõrguste süsteemi ning võrdtempereeritud häälestust. Muusika kõlab pikaajaliste traditsioonidega meloodilises (Pythagorase) häälestuses, mille aluseks on 417 Hz.

Erinevaid helisagedusi saab seostada teatud kindlate elementidega, näiteks on 528Hz südame sagedus, 417Hz Päikese ja 396Hz Maa sagedus. Nõnda tuuakse ajatu ja ajalooline vahepeal unustusse jäänud kõlapilt tänapäevasel kujul kaasaega. Tulemuseks on helipilt, mis on värskendav ja nauditav kõigi muusikasõprade jaoks.

Projekti idee autor on muusik Ross Reaver, kelle loodud keelpilli nimega Worldstick kogub populaarsust mitmel pool maailmas. Eestis astub Reaver üles koos siinsetest muusikutest koosneva ansambliga, kuhu kuuluvad mitmed oma ala värvikad ning tuntud tegijad. Lavale tullakse unikaalse, kaasaegse ja dünaamilise seguga jazzist, folgist, popist ja maailmamuusikast. Loe edasi: Uus keelpill Worldstick eile Pärnus, täna Viljandis

Täna kuulutatakse välja konkursi „Hea eeskuju” võitja

Üle-eestilise konkursi „Hea eeskuju” tiitli pälvib Tartu tüdruk Oliivia Narits, kelle käe all on saanud HIV-teemalist koolitust peaaegu 300 noort. Head eeskuju tunnustatakse 20 000kroonise stipendiumiga täna Vanemuise teatris toimuval noortekonverentsil „Lahe koolipäev 2010”.

Oliivia Narits õpib Tartu Descartes’i lütseumi 12. klassis. Mõni aasta tagasi alustas ta tegevust Punase Risti Tartumaa seltsi vabatahtlikuna. Praeguseks on ta seltsi noorterühma juht.

Peale HIV-teemaliste koolituste on Oliivia eestvõttel organiseeritud vähekindlustatud perede mudilastele laagreid ning korraldatud lastekodulastele mänguõhtuid.

Konkursile „Hea eeskuju” esitati Eestimaa noortest 45 säravat lugu. Neid oli lindude abistajatest, prügikasti värvijatest, muusikutest, lõputu energiaga noortesündmuste eestvedajatest jne.

Oliivia Naritsa valis üksmeelselt võitjaks žürii, kuhu kuulusid Eesti Õpilasesinduste Liidu, Eesti Noorteühenduste Liidu, Tegusate Eesti Noorte, UNICEFi, Lastekaitse Liidu, Lastevanemate Liidu, Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ja Tallinki esindajad. Žüriid juhtis konkursi patroon Riigikogu esimees Ene Ergma.

„Hea eeskuju” tunnustuskonkurss toimus kolmnandat korda.

„Taluperenaiste hoidiseid” saadab edu

Aasta kokaraamatute konkursil tunnistati kolmanda koha vääriliseks „Taluperenaiste hoidised“, kirjutab Põlvamaa infoportaal.
 
Septembris Põlvamaal Savi talus esitletud raamatus „Taluperenaiste hoidised“ soovitavad seitse taluperenaist vanu häid hoidiseretsepte, millest osa on pärit juba vanavanaemadelt.

Kogu pere lemmikretseptide kõrval leiab raamatust saiavõideid lastele ja tuliseid ampse meestele, kiireid koduseid purgitoite argiõhtuks ja pidulikke salateid peolauale ning mis sombusel sügisel eriti oluline – energiapomme halva tuju ja haiguste vastu.

Raamatu on koostanud Anu Jõesaar, välja andnud AS Ajakirjade Kirjastus.

Konkursi „Aasta kokaraamat 2010” võitjaks tunnistati Aive Luigela raamat „Hoidised” (AS Varrak). Teisena leidis tunnustust „Ulukiroad“ kirjastuselt Menu. Kokku esitati konkursile 13 raamatut.



Õnnepangas uued head pakkumised

Õnnepank annab teada, et heade tegude vahetamise keskkonda on lisandunud mitmeid uusi pakkumisi, millel tasub silm peal hoida. Ühtlasi kutsub Õnnepank uusi inimesi endaga liituma, et kogeda nii andmise kui saamise rõõmu.

Kindlasti leidub neid, kes pole Õnnepangast varem midagi kuulnud. Õnnepank on heade tegude vahetamise pank, mis soovib ärgitada inimesi mõtlema ja tegutsema südamega. Õnnepank on mõeldud kõigile, kes väärtustavad head tegu ja omavad tahet ise head teha.

Õnnepank sündis tavaliste inimeste ideest ja see ei ole kellegi isiklik ambitsioon või äriprojekt. Õnnepank tegutseb rohujuure tasandil, soovides suurendada ühiskonna sidusust ja koostööd. Õnnepanga eesmärk on mitterahaliste väärtuste propageerimine, et aidata kaaskodanikel jõuda tagasi sügavamate väärtuste juurde. Õnnepanga toimimise eelduseks on reaalsed abivajajad ning abipakkujad ehk heategijad, inimesed meie keskelt.

Õnnepank edendab tänumajandust, kus kehtivad esmapilgul võimatuna tunduvad reeglid. Õnnepank keerab pea peale tavapärase arusaama matemaatikast, sest panga reegel ütleb: jagamine = korrutamine. Jagades seda, mida Sul on, võid korrutada saadava kasu mitmekordseks. Kordade arv sõltub jagatava väärtusest – mida suurema väärtusega on see, mida jagad, seda suurem on jagamisest tekkiv võit. Ka iga väike asi, mida teistega jagad, annab alati endast suurema kasu!

Loe lähemalt siit.

Allikas: Õnnepank

Järgmine nädal on energiasäästunädal

2010. aasta energiasäästunädal toimub juba 8.-12, novembril. Võta osa ja säästa!

Energiasäästunädal on osalemiseks ja korraldamiseks kõigile, kes kasutavad energiat.
Eesti esimene energiasäästunädal oli 2009. aasta novembris. Selle korraldas üks seltskond asutusi eesotsas Kredexiga. Rohkem kui 30st korraldatud üritusest võttis osa enam kui 2000 inimest.

Tänavuse energiasäästunädala ürituste kava leiad siit: www.energiatark.ee

Võrokestel on nüüd veebis oma kodu

Võru keelest ja meelest huvitatutel on sellest nädalast oma veebikodu aadressil umakiil.eu. Muu hulgas pakub lehekülg võimalust oma võru keele oskust parandada.

Kodulehe „Üts rahvas – kats kiilt” on loonud Raivo Kelp, kes on ka õpilastele mõeldud viktoriini „Ütski tark ei sata taivast” veebiversiooni autor ja Võru tunnuslause „Üts ummamuudu liin” väljamõtleja.

Võru keele kaugõppeprogrammi loomise mõte tekkiski tal veebiviktoriini tulemustega tutvudes: selgus, et vana Võrumaa õpilaste hulgas on omajagu neid, kes mõistavad võru keelt, aga nende õigekiri vajab kohendamist.

Sellest kasvas välja suurem – veebivärava mõte. Leheküljelt „Üts rahvas – kats kiilt” leiabki peale võru keele kaugõppeprogrammi kirjutisi võru keele ja vana Võrumaa kohta, linke võrukeelsete materjalide ja info juurde jne.

Keeleõppeprogrammist on praeguseks valmis viis peatükki, nii et õppematerjali jagub huvilistele juunini.

Kodulehe käivitaja Raivo Kelp loodab, et veebivärav „Üts rahvas – kats kiilt” meelitab võrokesi sagedasti sisse astuma ning aitab neil arendada oma keelt ja eneseteadvust.

Rohkem infot: www.umakiil.eu

Võistlus «Uma kiil pildi pääl»

Lindora laada pääl (28.10) oll’ nätä mitmit võrokeelitsit silte: Haani naasõ möi umma kraami uman keelen, kirämiis Contra oll’ Urvastõ kama paki pääle kirotanu tuu kitmises võrokiilse luulõtusõ.

Hääpoolse pildi pääl mõnõ muu võrokeelidse as’a Võro instituut kuulutas vällä pildivõistlusõ «Uma kiil pildi pääl». Võistlusõlõ oodõtas pilte as’ost, mink pääl om pruugit võro kiilt. Pildistämises passis egä asi, kon om võro kiilt nätä: sildi, juhatusõ (viida), kleepsu, T-hammõ ja nii edesi. Võistluspilt piät näütämä võro kiilt kiräligun pruukmisõn. Pilt piät kõnõlõma hindä iist, a oodõtas ka pildiallkirja vai ku vaia, veidü pikembät seletüst pildi kottalõ. Saata või ka pilte, kon pääl om nätä seto, mulgi ja tarto kiilt, (eski läti vai vinne kiilt, ku pilt om tettü Võromaal). Pildistämise matõrjaali või võistlusõ aigu ka esi mano tetä, näütüses meisterdä vahtsõnõ võrokiilne silt ja tetä tuust pilt. Üts pildistaja või saata mitu pilti, a egä as’a kottalõ piät olõma õnnõ üts pilt. Pildi võiva olla nii vahtsõ ku ka varrampa tettü. Ku saadat pildi, kirotagõ mano pildi autori nimi, telefoninummõr, e-posti aadrõss, pildi tegemise aig ja pildi seletüs.

Pilte oodõtas aadrõssi kaile@wi.werro.ee pääle. Pildi pandas kõigilõ kaemisõs Internetti http://nagi.ee/photos/ebe-kai/sets/290325/ pääle. Konkurss lätt käümä võro keele nädälil (1.–7. 11. 2010), pilte oodõtas vabariigi aastapääväni.

Allikas: Uma Leht

Esmakordselt valiti aasta vanavanemad

Täna tunnustati tublisid vanaemasid ja vanaisasid ning esimest korda valiti ka aasta vanavanemad, kelleks said Ilvi Roostar Tartust ning Tõnis Ülemaantee Kõrgessaarest.

Ivi Roostar on Tartu pensionäride koondises Kodukotus aktiivne kaasalööja, kes on tegus ja rõõmsameelne vanaema ja vanavanaema. Aasta vanaisa töötab aga Kõrgessaare vallavalitsuses hoolekandeametnikuna.

Aasta vanaema ja vanaisa valimine on Evelin Ilvese idee, kes soovis, et Vabariigi sünnipäeval 24. veebruaril oleksid ka Eestimaa vanavanemad presidendiballil esindatud.

 Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühingu keskuses tunnustati eriti silmapaistnud vanavanemaid hoole ja armastuse, ühiskonna ülesehitamise, aktiivse ellusuhtumise ja vitaalse eluhoiaku eest juba neljandat korda.  Nii andis Evelin Ilves sel aastal tunnustuskirjad kümnele vanavanemate fondi poolt valitudtarmukale vanaisale ja vanaemale üle Eesti – nüüdseks on kokku nimetatud au osaliseks saanud juba 50 vanavanemat.

Tunnustatud said Aurelie Kaldoja, Elvi-Aino ja Anton Leitmäe, Eda Tamm, Tõnis Ülemaantee, Helin Ristla, Ilvi Roostar, Heli Martin ning Aino ja Olev Okas.

Täna linastub kinos “Sõprus” kõmuline film “Permikomi sügis”

Täna kell 18 linastub Tallinnas kinos “Sõprus” Venemaal palju poleemikat tekitanud dokumentaal “Permikomi sügis” (ERM 2009).

Dokumentaalfilm “Permikomi sügis”  räägib etnilisest identiteedist, assimileerumisest ja rahvuspoliitikast tänapäeva Venemaal permikomide näitel. Permikomid paistsid idapoolsete soome-ugrilaste seas silma sellega, et olid ainsad, kes moodustasid oma autonoomse territooriumi elanikkonna enamuse. Ometi hääletasid nad 2003. aastal toimunud referendumil autonoomse ringkonna Permi oblastiga ühinemise ning ühtlasi autonoomiast loobumise poolt. Film üritab välja selgitada, miks nii läks. Intervjuude ja argielustseenide kaudu portreteerikase majanduslikku ja kultuurilist olukorda ning keelesituatsiooni permikomide asualal, mis kuulub Venemaa Euroopa-osa vaesemate piirkondade hulka.

Filmivõtete aegsest õhkkonnast ning filmi retseptsioonist Permi krais vestlevad filmi autor Indrek Jääts ning KesKusi peatoimetaja Juku-Kalle Raid. Vestlust vahendab Joonas blogist filmijutt.blogspot.com. Lisaks filmile saab näha valitud kaadreid filmi avalikule linastusele järgnenud diskussioonilt Kudõmkaris.

Põlvamaal alustas taas lõõtsakool

Möödunud laupäeval  alustas Põlvas õpinguid neljas lend tulevasi lõõtsamängijaid. Kursuse esimesel päeval oli kohal 30 pillihuvilist Põltsamaalt, Murastest, Urvastest, Oravalt, Savernast, Himmastest, Elvast ja teistest kaunitest Eestimaa paikadest.

Kuna lõõtspillimängu õppimine on elukestev protsess, siis ei ole lõõtspillimängijate kursustel osalemise sagedus piiratud ning oodatud olid kõik, kel huvi ja soovi Teppo pilliga tutvust teha. Seetõttu oli laupäeval kohal palju neidki, kes lõõtsakursusel osalenud ka varasematel aastatel. Täiesti uusi õppijaid oli kümme.

Ühe muutusena sellesügisese lõõtsakooli juures on kaks uut õpetajat: noored andekad pillimängijad Hendrik Hinrikus ja Kristi Kool, kes mõlemad on välja kasvanud III lõõtsamängijate kursusest 2009. aasta sügisel. Lisaks sellele on õpetajateks ka Heino Tartes, Toomas Ojasaar, Kalev Kreegipuu, Riho Pähn ja Aivar Teppo. Heino Tartese sõnul on peamine õpetada kursusel matkimise meetodil traditsioonilist külapillimeeste stiili, kuna selle mängustiili oskajaid jääb järjest vähemaks. Paljude noorte pillimängijate stiil mõjutatud teiste maade muusikast ning eestilikku, lõõtspillile kõige omasemat külapillimehelikku mängimist kohtab järjest vähem.

Tartes võrdles õppimisprotsessi supi keetmisega :”Supile võid ka kuhjaga igasugused elemente juurde lisada, nii suhkrut kui soola, liha ja kala ja kõike läbisegi, aga tõenäoliselt ei kõlba selline supp enam pärast süüa”. Pärast

Lõõtsakursus kestab 2. aprillini, koos käiakse kaks korda kuus laupäeviti kella poole üheteistkümnest kella poole kolmeni. Kursuse sisse mahuvad uuel aastal Avatud lõõtsade päev (15. jaanuar), õppereisi Võrru ja Teppo lõõtspillitallu ning kontsertreis Põltsamaale.

Idee hakata koolitama välja uusi lõõtspillimängijaid tuli Saverna pillimehel Heino Tartesel aastaid tagasi pärast raamatu „Põlvamaa lõõtspillimängijad“ kirjutamist. Raamatu jaoks tehtud ringsõitude ja intervjuude käigus hakkas üha enam selguma tõsiasi, et uusi noori mängijaid ei ole kuskilt peale tulemas, kuna vanad meistrid ei võta kergelt õpilasi ning samuti on Lõuna-Eestis puudu kohtadest, kus koolitatakse välja just külapillimehe stiili valdavaid pillimehi. Lõõtspillimängijate kursuse esimene õppekava valmis Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuses 2007. aasta lõpul ning esimene rühm kursuslasi tuli kokku 13. jaanuaril 2008 Põlva Muusikakoolis. Kursus oli populaarne  ning seetõttu jätkusid need ka 2008. ja 2009. aasta sügisel.

Kati Taal

Toidupank otsib vabatahtlikke abilisi

Sügisel käivitunud Toidupanga mündikampaania arendamiseks vajatakse abilisi, kes oleksid valmis oma vaba aega ja oskusi sellele pühendama.  Toidupanga eesmärgiks on kodanikualgatuse korras üles ehitada toidupankade võrgustik, mis  aitaks tuua toidu lauale neile lastele ja peredele, kes igapäevaselt kõhtu täis ei saa. Toidupanga mündikogumiskampaania kutsubki eestlasi üles annetama oma seisma jäänud kroonimündid puudustkannatavate perede toidulaua heaks. Teeme Ära kutsub sellega seoses oma meeskonda appi veebitoimetaja, ürituste koordinaatorit, projektihaldurit ja infosekretäre. Veebitoimetaja ülesandeks jääb toidupank.ee kodulehel olevate andmete pidev uuendamine, ürituste koordinaatori ülesandeks on koordineerida mündikogumisi erinevate suurürituste (laadad, kontserdid jms) raames ja korraldada ka paar iseseisvat Toidupanga mündikampaaniat Eestimaa suuremates linnades.  Projektihaldur oleks ühenduslüliks mitmete eri organisatsioonide ja Toidupanga partnerite vahel jne. Infosekretärid tegeleksid igapäevase info kogumise ja – edastamisega.

Samuti otsitakse mündikogumismeeskonna  liikmeid, kelle ülesandeks on kaasata ettevõtteid ja organisatsioone mündikogumiskampaaniasse ja leida uusi partnereid.  Puudu on ka maakondlikest koordinaatoritest, kes aitaksid tegevust oma maakonnas koordineerida.  

Erinevatel hinnangutel elab täna Eestis rohkem kui 100 000 inimest, kellel on raskusi endale igapäevase toidu tagamisega, neist ligi 20 000 on lapsed.  Allikas www. toidupank.ee

Pressinõukogu soovitab olla reklaamtekstide kasutamisel ettevaatlik

Pressinõukogu arutas Tallinna abilinnapea Yana Toomi kaebust Delfis augustis ilmunud uudise peale ning otsustas, et Delfi rikkus head ajakirjandustava, sest ei olnud TV3 poolt saadetud reklaamtekstile lisanud ühe osapoole kommentaari. 5. augustil 2010 avaldatud uudises „TV3: Tallinna loomaaia asukaid ähvardab nälg?“ on kirjas, et Tallinna loomaaia asukaid ähvardab mullusega võrreldes kärbitud eelarve tõttu aasta lõpul nälg ja et Tallinna linn ei ole valmis loomaaiale viimati küsitud nelja miljonit krooni lisaraha andma.

Yana Toom kaebas Pressinõukogule, et uudis eksitab lugejaid. Kaebaja sõnul tegelikkuses loomi nälg ei ähvarda ning linnal on plaanis loomaaeda toetada täiendavalt läbi lisaeelarve. Ta lisas, et kinnitas lisaeelarvest raha andmise kavatsust TV3-le antud intervjuus, kuid Delfi seda oma uudises ei maini.

Delfi vastas Pressinõukogule, et uudise kirjutamise aluseks oli TV3 saadetud uudiste lühitutvustus. Delfi märkis, et uudise kirjalik osa on sõna-sõnalt TV3 saadetud tekst. Süüdistuste leevendamiseks lisas Delfi toimetaja uudise pealkirja omalt poolt küsimärgi.

Pressinõukogu otsustas, et Delfi rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.2., mis näeb ette, et konflikti sisaldava materjali puhul tuleb ära kuulata kõik osapooled. Pressinõukogu hinnangul oleks väljaanne pidanud antud uudises kajastama ka Tallinna linnavalitsuse seisukohta, mis oli olemas näiteks TV3 videolõigus. Viitamine sellele, et tegu on sõna-sõnalt TV3 saadetud tekstiga, ei vabasta Pressinõukogu hinnangul Delfit kohustusest kontrollida enda poolt avaldatava sõnumi sisu. 

Samas Pressinõukogu ei nõustunud Yana Toomi väitega, et sõnum loomaaia asukaid rahapuudusel ähvardada võivast näljast on kindlasti eksitav. Selles punktis Pressinõukogu väljaannet ei tauni. Delfi avaldas Pressinõukogu otsuse 28. oktoobril.

Metsaski tulemas e-veoseleht

Eesti kui e-riik areneb. Teisipäeval, 2. novembril kuulutab Eesti Metsatööstuse Liit välja hanke e-logistika infosüsteemi haldaja/operaatori leidmiseks.

Projekti eesmärgiks on muuta puidukaubandusega seotud informatsioon elektrooniliseks, standardiseerida andmestruktuurid ning seeläbi parandada ja kiirendada infovahetust erinevate osapoolte vahel. Projekti tulemusena rakenduv infosüsteem (elektrooniline veoseleht) on ühendavaks lingiks müüja, vedaja ning ostja infosüsteemide vahel.

Allikas: Eesti Metsatööstuse Liit