Rubriik: Eesti

Tunnustatakse vabatahtlikke toetavaid ettevõtteid

Siseministeerium ootab kuni 31. detsembrini ettepanekuid ettevõtete tunnustamiseks, kes on tänavuse aasta jooksul toetanud vabatahtlike päästjate, vabatahtlike merepäästjate või abipolitseinike tegevust Eestis või kes on muul moel andnud panuse ühiskonna turvalisuse tõstmisesse.

Tublisid ettevõtjaid võivad esitada kõik juriidilised ja füüsilised isikud. Samuti pöördub ministeerium üleskutsega mittetulundusühingute liitude, ettevõtjate liitude, päästeameti ning politsei- ja piirivalveameti poole.

Laekunud kandidaatide seast valitakse välja kuni kümme enam esile tõstmist väärivat ettevõtet, keda tunnustatakse vabatahtlike päästjate toetaja 2012 ning abipolitseinike toetaja 2012 aunimetustega koos vastava logo kasutamise õigusega näiteks ettevõtte koduleheküljel. Samuti kingitakse mälestuseks Kalli Seina disainitud kotkamotiiviga klaastaies.

Vabatahtlust toetava ettevõtte aunimetustega tahab siseminister tänada ettevõtteid, kes tajuvad vastutust ühiskonna ees, olles valmis märkama ning sekkuma valdkondades, kus ka erasektori panus on vajalik ja oluline. Aunimetust väärivad ettevõtjad tehakse teatavaks 5. veebruaril toimuval pidulikul aktusel.

Esmakordselt tunnustati ettevõtteid käesoleva aasta mais, kus siseminister tänas firmasid eelnevate aastate jooksul antud panuse eest. Vabatahtlike päästjate toetaja aunimetus anti kokku seitsmele ettevõttele. OÜ Paatsalu Puhkekeskus ja Aktsiaselts MSCA (Revali Merekool) leidsid märkimist vabatahtlike mere- ja järvepäästjate toetamise eest. AS Ingle, Kuie Põllumajandusühistu, Kolga Teenindusühistu, AS Sanwood ning Tamrex Ohutuse OÜ on oma märkimisväärse tegevusega toetanud priitahtlikke päästjaid. Aunimetusega Abipolitseinike toetaja tunnustati AS Saksa Autot ning Räpina Korrakaitset. Lisaks tänas siseminister tänukirjaga 11 ettevõtet, kes on andnud panuse oma kogukonna vabatahtlike tegevusse.

Lisainfo www.siseministeerium.ee/vabatahtliketoetaja

Marge Viirg tõlgendab pimedust kuubis

Marge Viirg näitab Rahvusraamatukogu 6. korruse galeriis avatud näitusel „Pimedus kuubis” oma sel aastal valminud akrüülmaale.

Maalide inspiratsiooniks on olnud Al Held ja tema abstraktsed geomeetrilised vormid, rootsi kunstniku Oscar Reutersvärdi loodud objektid ning Toomas Raudami hiljuti ilmunud „Pime raamat“.

Marge Viirg on lõpetanud Tallinna Ülikooli ja esinenud näitustega alates 1986. aastast, sageli koos rühmitustega Studio22 ja Vedelik. Kunstnik ütleb enda kohta järgmist: ”Ühiskonnas võib kunstnik olla igaüks. Minu eesmärk on kujutada oma maailma, nagu mina seda tajun. Akrüülmaalid on hetkeseisundite kujutised. Kasutades minimaalselt värve, olen otsinud ruume, objekte erinevates protsessides. Märk või ornament fikseerub lõuendil vabalt valitud kihtidel ning seostub erinevate süsteemidega. Ühtlasi on selle näituse kompositsioonid sujuv jätk tušijoonistustele varasemast ajast.”

Näitus on avatud 4.-19. detsembrini.

Paha last ei ole olemas

Sagedasti kuulen vanemaid kirjeldamas:
“Ütlen lapsele esimesel paaril korral rahulikult, et korista oma mänguasjad kokku, viiendal korral juba tõstan häält ning kui laps ennast ka siis liigutama ei hakka, tutistan või annan laksu”, muretseb pereterapeut Meelike Saarna ajakirjas “Märka Last”

See on kahetsusväärne olukord. Lapsevanem ei suuda olla vanemlikult mõjus, aga karistada saab laps. Enamasti on karistaja ise kogenud lapsena samasugust kohtlemist. Kui inimese vaimsest ja/või füüsilisest piirist lapseeas pidevalt üle sõidetakse, hakkab ta sama tegema teistega. Laps, kellele ei võimaldata kogeda ennast kui väärtuslikku isiksust, lõpetab iseenda armastamise, ja see, kes ei oska armastada iseend, ei ole suuteline armastama ka teisi.Kahjuks on paljude praeguste täiskasvanute kunagine kasvukeskkond olnud seesugune, et neil on raske mõista võimu hävitavat mõju suhetele. Ka on võimu kasutamise tähendus tihti puudulik: laksu, nurkapanekut, tutistamist-sakutamist, lapse peale karjumist, tema ignoreerimist jms. peetakse tavalisteks kasvatusviisideks, sest vanem on ju ka inimene. Ent piiride panek jõumeetodil ei ole mitte ühelgi juhul sobiv viis last (või ükskõik keda) mõjutada. Võim ei pane kedagi oma mõtteviisi muutma, vaid sunnib korrigeerima ainult käitumist. Põhjus on selles, et ükski käsk ega karistus ei muuda meie vajadusi. Loe edasi: Paha last ei ole olemas

Koomiksiselts tähistas Eesti filmi juubelit

Eesti Koomiksiselts tähistab Eesti filmi 100. juubeliaastat filmikoomiksite näitusega Tartu Kunstikoolis.

41 autori osalusel valminud näitusel esitletakse üheleheküljelisi kohaldusi ja tõlgendusi kokku 28st tuntud ja vähem tuntud Eesti mängu-, anima- ja dokfilmist.

Koomiksiloojaid kõige enam inspireerinud linateosteks osutusid “Sügisball”, “Viimne reliikvia” , “Püha Tõnu kiusamine” ja “Nukitsamees”. Tulemusena valminud teosed on mitmekesised nii sisult kui vormilt, hõlmates niihästi naljapildiribasid kui süvakunstilist autorikoomiksit. Osalejaid on kunstitudengitest kuni kohalike koomiksistaarideni.

Näituse esmaesitlus toimus Tallinnas, Solarise keskuses, kus see oli eksponeeritud terve Pöffi vältel. Detsembris 2012 saab näitus vaadata Tartu Kunstikooli fuajees (Eha 41).

Maablogi: Kuhu kaob Eestis püütud kohalik kala?

Statistikaameti andmetel on Eestis kala tarbimine 10,5 kg ühe elaniku  kohta. Samas väljapüük Eesti vetest ulatub ligikaudu 80 000 tonnini.

Seega ületab Eestis püütud kala kogus siinset kalatarbimist peaaegu kuuekordselt. “Lisaks imporditakse eestisse ligikaudu 40 000 tonni kala ja kalatooteid aastas, mis kala tarbimist ühe elaniku kohta arvestades katab juba iseenesest Eesti tarbijale vajaliku kala koguse,” kirjutab täna Maablogis kalamajandusosakonna juhataja Ain Soome.

“Kuna kala on kiiresti riknev kaup, siis eelistavad suuremad tootjad näiteks kilu ja räime puhul saagi pärast väljapüüki kohe külmutada ning seejärel turustatakse see peamiselt idaturul, kus on seda võimalik müüa suurtes kogustes. Traalpüügist saadavaid suuri kilu- ja räimekoguseid kohalikul turul värskelt turustada on saagi kiire riknemise tõttu üpris keeruline ning eeldab seda, et turule toodavat kogust peab olema võimalik veel samal päeval maha müüa,” selgitab Soome.

Kuhu kala kaob ja mis parandaks kohaliku kala kättesaadavust loe lähemalt Maablogist.

Eestimaa spordiliit Jõud valis aasta tegijad

Aasta tegija 2012 – Uno Valdmets.

Eesti maakondade spordiliite ühendava Eestimaa spordiliidu Jõud koosolekul valiti aasta paremaid kahes üleriigilises kategoorias.

Aasta tegija 2012 tiitli pälvis Jõgevamaa spordiliit “Kalju” esimees Uno Valdmets. Talle järgnesid Henn Põlluste ja Mart Siimann.

Aasta noortetreeneriks tunnistati KK Hito treener Priit Sternhof. Talle järgnesid Nikolai Järveoja ja Helen Nelis-Naukas.

Lisaks tunnustatakse Eestimaa spordiliidu Jõud aasta tegijaid kahes maakondlikus kategoorias: kohalik spordielu edendaja ja piirkondlik spordisündmus.

Aunimetusi annab Jõud alates 2003. aastast üksikisikule või isikute rühmale, kelle töö ja tegevus on silma paistnud erilise tulemuslikkusega ja mõjutanud spordiliidu arengut. Eestimaa spordiliidu Jõud aasta tegijad valiti maakondade spordiliitude poolt esitatud kandidaatide hulgast vastavalt 2012. aasta konkursi juhendile.

Tänavuse aasta tegijate tunnistused, stipendiumid ja mälestusesemed antakse üle 8. detsembril Moostes toimuval EMSLi Jõud pidulikul aastalõpuüritusel. Aasta tegijatega saab lähemalt tutvuda siin.

RMK mobiilirakendus juhatab jõulukuuseni

Tänavu saab lisaks Riigimetsa Majandamise Keskuse kodulehele riigimetsast sobiva jõulukuuse leidmiseks infot ka mobiilirakendusest, kus on kaardistatud 145 sobivat kuusekohta üle Eesti. „Riigimets on avatud ööpäev läbi, igaühel on võimalus tuua jõulukuusk juba oma traditsioonilisest kohast või avastada uusi kuusekohti riigimetsas,“ soovitas RMK metsakasvatuse peaspetsialist Toomas Väät.

Enne riigimetsa kuuseotsingule minekut soovitab RMK külastada spetsiaalset kodulehte aadressil www.rmk.ee/kuuseke, kus saab veebikaardi abil planeerida teekonda ja endale sobivaim kuusekoht leida. Lisaks on seal juhised ja tingimused, kuidas kuuse eest hoolt kanda ja millistest kohtadest jõulukuuski otsida. RMK poolt kaardistatud 145 kuusekohta leiab ka RMK mobiilirakendusest. Toomas Väädi sõnul satub igal aastal metsa ka palju neid perekondi, kes oma jõulupuu esimest korda ise metsast koju toovad. “Sellisel juhul on RMK mobiilirakendus käepärane abimees ja juhatab kuuseotsijad õigesse kohta,” lausus Väät ja lisas, et rakendus sisaldab ka maksmisinfot ja kuuse eest hoolitsemise näpunäiteid.

RMK tasuta mobiilirakenduse saab alla laadida nii iPhone’i, Androidi kui ka Windows’i nutitelefonides. Rakendus sisaldab kõiki juhised kuuse toomise, maksmisvõimaluste ja kuuse eest hoolitsemise kohta. Kui sobiv puu on leitud, saab selle eest tasuda kohapeal mobiilimaksega. Teise võimalusena saab kuuse eest enne metsaminekut maksta ülekandega internetipangas. Ühe- kuni kolmemeetrised kuused maksavad 3-13 eurot.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, tegeleb metsa ja puidu müügiga ning korraldab ulukihoolet. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.

ViKe esisportlased saavad spordivarustuse näol tuge

Foto: Ain Liiva

Esmaspäeval, 3. detsembril uuendasid Eesti Ööjooks, adidas ja ViKe Kergejõustikuklubi koostöölepet, mille kohaselt saavad Virumaa tuntuima kergejõustikuklubi andekad noored Ööjooksu ja adidase tuge spordivarustuse näol kuni 2013. aasta sügiseni.

Eesti Ööjooksu korraldustoimkonna juht Marko Torm peab oluliseks sportliku järelkasvu motiveerimist: “Täname ViKe Klubi Ööjooksule osutatud toe eest ja loodame, et väike abi varustuse näol aitab andekaid noori pürgida uute kõrguste poole ja eeskätt jätkata valitud teed spordi vallas,” sõnas Marko Torm. „Olen kaks aastat ViKe all jooksnud. Olen juba midagi saavutanud ja tugi annab hoogu juurde,“ sõnas Ragnar Piirjõe. „Hea tunne on kuuluda Ööjooks-adidas tiimi ja tunda, et keegi toetab ja ootab sinult midagi,“ lisas Piirjõe.

Loe edasi: ViKe esisportlased saavad spordivarustuse näol tuge

Tallinna seiklusmängu “Vana Toomase mõistatus” võitis Häädemeeste keskkool

Finaaletapi autasustamistseremoonia. Fotod: Rene Suurkaev

Põhikoolide 7. – 9. klassidele suunatud Tallinna tutvustava seiklusmängu “Vana Toomase mõistatus” võitis Häädemeeste keskkooli võistkond “Isased”. Internetis ligi 100 000 vaatamisega sensatsiooniks kujunenud video “Tallinn Style” autorid Tartu Lähte Ühisgümnaasiumist said linnapea eripreemia.

Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakonna korraldatud pealinna tutvustava mängu parimad selgusid neljapäeval Tallinnas toimunud 12 võistkonna mõõduvõtmisel. Seiklusmängu võidu ja auhinna reisi Tallinna kogu klassile pälvis võistkond Isased Häädemeeste Keskkoolist Pärnumaalt, teise koha sai võistkond Zum Zum Mesimumm Surju Põhikoolist Pärnumaalt ning kolmanda võistkond Kaks ja Pool Brünetti Rakvere Reaalgümnaasiumist Lääne-Virumaalt. “Tallinn Style” video autoritele otsustas linnapea eripreemiana välja anda päeva Tallinn Cardiga Tallinnas kogu klassile.

Ettevõtlusameti turismiosakonna juhataja Evelin Tsirgi sõnul olid kõik finaali jõudnud võistkonnad tegelikult võitu väärt. “Paljud osalejad polnud Tallinnas varem käinud, ometi ei valmistanud vanalinnas orienteerumine neile mingit raskust,” ütles Tsirk. Tema sõnul oli eriti tore, et võit läks pealinnast kaugele Häädemeeste võistkonnale, kes olid tublid kõigis etappides. “Julge pealehakkamine on rohkem kui pool võitu, seda tõestasid mitte ainult auhinnasaajad, vaid ka näiteks Narvast, Põlvast või Emmastest Tallinna võistlema jõudnud võistkonnad,” ütles Tsirk.

Loe edasi: Tallinna seiklusmängu “Vana Toomase mõistatus” võitis Häädemeeste keskkool

“Seto köök põlvest põlve” viib toidupärandi maailma

Fotograaf: Rene Riisalu

Käesoleva aasta alguses valminud raamat “Seto Köök põlvest põlve, Meremäe kandist” hinnati käesoleva aasta novembri lõpus toimunud rahvusvahelisel kokaraamatute konkursi “Gourmand World Cookbook Awards“ eelvõistlusel Eesti parimaks kokaraamatuks. Võit tagab automaatse edasipääsu lõppkonkursile “The Best in the World” kategoorias “Best Culinary Travel Guide”. Konkursi tulemused saavad teatavaks Pariisis toimuva rahvusvahelise raamatumessi „Paris Cookbook Fair“ raames korraldataval auhindade galaõhtul 23.02.2013.

Võistlus maailma parima kokaraamatu tiitlile toimub kahes osas. Esmalt peab võistlev raamat kvalifitseeruma oma riigi võitjaks. Tulemused teatatakse jooksva aasta lõpul. Ainult iga riigi võitja kvalifitseerub maailma parima kokaraamatu lõppkonkursile, mis päädib järgneva aasta esimestel kuudel. Võistlusel on 47 kategooriat ning žürii otsustada on see, millises kategoorias raamat auhinnale võistleb.

Loe edasi: “Seto köök põlvest põlve” viib toidupärandi maailma

Üleriiklik projekt „Laevade Mälestus”

Uue projektiga tuuakse Eesti merenduse ajaloo märgilised kohad kaardile. Projekt „Laevade Mälestus” on üle-Eestiline projekt, et tähistada kõik seni tähistamata Eestimaa randade laevade ehituskohad, samuti mälestada kuulsaid merega seotud persoone ja muud merenduse ajalooga seotut. Seni on laevade ehituskohti tähistatud vähe, vaid kolmes kohas.

Suurprojekt koosneb väiksematest alaprojektidest. Nagu näiteks alaprojekt „Haagininal”, kus ehitati valmis ka meie kuulsaim purjekas läbi aegade „Tormilind”. Nii ka Käsmu poolsaare Palganeeme kunagine meremeeste õnnekivihunniku mälestuse jäädvustus, alaprojekti nimeks „Palganeeme Mälestus”. Samuti näiteks seitsme kaptenist venna, Truubergide mälestuse jäädvustus Vergi rannakülas. Alaprojekti nimeks „Seitse venda”.

Nii jätkatakse, kuni kõik jäädvustamist ja mälestamist väärivad paigad, laevad  ja persoonid saavad tähistatud. Seda nii Eestimaa randades kui ka sisevetel. Laevade ehituskohti üle Eesti on suht palju. Kõik nad võiksid tähistatud saada ja võiksid saada ka turismiobjektideks. Projektis on sees kolm aspekti: siseturismi arendus, ajalooline ja kultuurilooline. Plaanis on ka samanimeline dokumentaalfilmi projekt.

Koostööpartnerid: Eesti Ajalooliste Laevade Selts ja Eesti Meremuuseum.

Marek Vahula marekult.blogspot.com

Metsaomaniku esmaseks abimeheks saab ühistu

1. detsembrist kaob metsanduse maakondliku tugiisiku amet. Metsaomanike esmaseks kontaktüksuseks saab kohalik metsaühistu.

Erametsakeskuse kaudu metsaühistutele makstavate toetuste põhimõtted on muutunud. Alates 1. detsembrist kaob Erametsakeskuse ühistutele makstav tugiisiku toetus ehk piirkondlikke metsanduse tugiisikuid enam ei toetata. Ümberkorraldus on seotud ka üldisema sihiga, et metsaomanikke abistav tugisüsteem peab liikuma omafinantseerimise suurendamise ja riigi abi vähendamise suunas.

Metsaühistute roll metsaomanike abistamisel on aasta-aastalt suurenenud. Praegu aitavad paljud ühistud omanikke lisaks infoürituste läbiviimisele, nõustamisele ja metsatoetuste taotlemise ka metsa majandamisel vajalike tööde korraldamisel, samuti on metsaühistud usaldusväärseks partneriks puidu müügil. Reeglina on ühistuga seotud konsulent, kes metsaomanikku konkreetsetes metsaküsimustes abistab. Abi saamiseks tasub metsaomanikel ühendust võtta oma metsa asukoha järgse ühistuga. Loe edasi: Metsaomaniku esmaseks abimeheks saab ühistu

Selgusid parimad keskkonnateod, -teokesed ja ettevõtted

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus andis üle auhinnad ja tänukirjad tänavustele keskkonnavaldkonna parimatele. Keskkonnateo ja –teokeste parimad on seotud laste ja noorte harimisega ning silmapaistvad ettevõtted pakuvad säästlikke ja innovatiivseid lahendusi.

Aasta Keskkonnateo tiitli ja rahalise preemia 1000 eurot pälvis MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing läbi viidud projekt “Linnuõpe loodusainete õpetajatele”. Linnuõppe projekt eristus teistest väga selgelt – see on suuremahuline ja avaldab ulatuslikku positiivset mõju meie keskkonnale. Projektis saadud teadmised toetavad õpetajaid lastele loodushariduse andmisel ja tuhanded lapsed saavad lindudest rohkem teada. Projekti saab laiendada ka teistele loodushariduse andjatele nagu lasteaedade õpetajad ja looduskeskuste juhendajad. Linnuõpet viidi läbi 27 paigas üle Eesti, kus osales kokku 389 õpetajat. Lisaks valmis ka jooniste, fotode, helifailide ja kirjeldustega õppematerjal 45 linnuliigi tundmaõppimiseks. Loe edasi: Selgusid parimad keskkonnateod, -teokesed ja ettevõtted

Homme selguvad aasta vabatahtlikud

Aasta vabatahtlikud 2011 koos president T. H. Ilvesega. Foto: Rasmus Jurkatam, heategu.ee

Pühapäeval, 2. detsembril tänab president Toomas Hendrik Ilves Tartus aasta vabatahtlikke, vabatahtlike juhte ning oma töötajate vabatahtlikku tegevust toetanud ettevõtet.

Tunnustamisüritus algab kell 13 Tartu loomemajanduskeskuse saalis (Kalevi 17) piduliku tseremooniaga, kus kõnelevad president Ilves ja Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse juhataja ning esineb ansambel Kriminaalne Elevant. Sellele järgnevad kella 14.10 paiku pildistamine ning suupistelaud.

Üritust korraldab Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus (www.vabatahtlikud.ee), toetavad regionaalministri valitsemisala ja
Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Ühtlasi tähistatakse tänuüritusega 5. detsembril peetavat rahvusvahelist vabatahtlike päeva.

Toidupank kutsub üles aega võtma ja aitama

Toidupanga jõulukuistel toidukogumispäevadel on rakendust vähemalt 1000 vabatahtlikule abilisele.

Detsembri lähenedes kutsuvad toidupangad häid inimesi, kes ei pea paljuks kinkida mõned tunnid oma isiklikust ajast, tulema kauplustesse appi toidukogumispäevi läbi viima. Registreerimine on alanud. Kui kõik vahetused täituvad, kujuneb sellest vabatahtlike osavõtu poolest uus rekord.

Eesti toidupanga hinnangul on Eestis oluliselt üle 100 000 inimese, kellel on raskusi igapäevase toidu hankimisega. Peredes, kes elavad absoluutses vaesuses, kasvab 45 000 last. Nende perede vajadusi silmas pidades on alustanud Eesti toidupangad traditsioonilist jõulukampaaniat, et koguda kõige vaesemate lastega perede tarvis lisakogus toidukaupa. Kaup jagatakse laiali jõuluajal.

Registreerimiskeskkond on leitav aadressilt osale.toidupank.ee.

Registreerida saab nii üksikisiku kui ka grupina, mis avab ettevõtetele, sõpruskondadele jt hea võimaluse jõulueelses ajas koos midagi head ning toredat ära teha.

„Arvestades, et töö käib kahes vahetuses – kella 12-15 ja 15-18 – on kahe nädalavahetuse peale kokku vaja 17. kauplusesse 1000–1300 vabatahtlikku abilist,“ arvutas vabatahtlike koordinaator Ines Jakobson. „Need inimesed aitavad meil jagada infot ning võtavad vastu poekülastajate poolt annetatavat toidukaupa. Iga kätepaar on väga oluline.“

Toidukogumispäevad toimuvad 8.–9. ja 15.–16. detsembril. Tallinnas: Haabersti Rimis, Sõpruse Rimis, Ülemiste Rimis ja Lasnamäe Cenrtumi Rimis. Mujal Eestis: Tartu Rebase Rimis, Tartu Lõunakeskuse Rimis, Haapsalu Rimis, Jõhvi Rimis, Rakvere Põhjakeskuse Rimis, Narva Rimis, Pärnu Rimis, Võru Rimis, Viljandi Centrumi Rimis, Viljandi Uku Rimis, Türi Konsumis, Paide Maksimarketis ja Rannamõisa Selveris Haapsalu lähistel.

Seminar „Geomeetriline inimene ajastu kunstiruumis”

30. novembril toimub Kumu kunstimuuseumi auditooriumis seminar „Geomeetriline inimene ajastu kunstiruumis”.Seminar kaasneb Kumu kunstimuuseumi näitusega „Geomeetriline inimene. Eesti Kunstnikkude Rühm ja 1920.–1930. aastate kunstiuuendus” (avatud kuni 06.01.2013). Seminar kestab 14:00 -18:00 ning osalemine on tasuta.

Näitusele lisaväärtuse loomiseks avavad välisesinejad nähtuse kontekstuaalseid tasandeid. Nii analüüsib Vojtěch Lahoda tolleaegset kunstielu Berliini avangardiga seotud Ida-Euroopa kunstnike näitel, Aija Braslina aga tutvustab läti kunstnike rahvusvahelisi kontakte, keskendudes just Itaaliasse suundunud Niklāvs Strunke tegevusele.

Eesti kunstiajaloos võrdlemisi mõjukaks kirjutatud Eesti Kunstnikkude Rühma loo problemaatikaga seostub Kristina Jõekalda ettekanne ideede põrkumistest noore rahvusriigi enesekuvandis, Reet Varblane aga analüüsib publikukäitumist suhtes eri kunstinähtustega. Kaido Ole toob pealkirja all „Memme musi” kuulajateni oma „professionaalsest huvist” kantud mõtiskluse Eesti Kunstnikkude Rühma loomingulistest valikutest.

Loe edasi: Seminar „Geomeetriline inimene ajastu kunstiruumis”

Kalakasvatajad saavad oma laenufondi

Kalandusfondi seirekomisjon kinnitas tänasel istungil heaks rakenduskava muutmise, millega luuakse vesiviljelusega tegelevatele ettevõtetele võimalus kalandusfondist laenu saada.

Laenu hakkab väljastama Maaelu Edendamise Sihtasutus, kes võib laenu anda vesiviljelusega alustavatele või tegelevatele ettevõtetele investeeringuteks tootmisesse või töötlemisse ning seda järgmisteks tegevusteks:

uue kasvanduse või töötlemisüksuse püstitamine; olemasolevate kasvanduste või töötlemisüksuste rekonstrueerimine, laiendamine ja tehnosüsteemide muutmine; investeering põhivarasse eesmärgiga oma tegevust tõhustada; uue või oluliselt täiustatud toote turule toomine; uue või oluliselt täiustatud tootmisprotsessi, tarnimismeetodi või tootmise abitegevuse, mille eesmärk on toote kvaliteedi, tootmise või  selle abitegevuse tõhususe, paindlikkuse, keskkonna- säästlikkuse või turvalisuse kasv, kasutusele võtmine.
Loe edasi: Kalakasvatajad saavad oma laenufondi

Ludo lauamängupood külastab Rõuget

Laupäeval 1.detsembril kella 18 – 21 on Rõuge Avatud Noortekeskuses  tuuri raames külas Ludo lauamängupood. Õhtu käigus tutvustatakse erinevaid lauamänge ja toimub ka lauamängude müük. Kõigil huvilistel on võimalik tulla uudistama, mängima ja lauamänge ostma!

Lauamänge ostes on võimalik maksta nii sularahas kui ka pangakaardiga.

Lisaks külastab lauamängupood ka:

Albu  Noortekeskust 28. novembril kl 16.00-19.00

Muhu Noortekeskust 29. novembril kl 18.00-21.00

Pärnu Noorte Vabaajakeskust 30. novembril kl 15.00-18.00

Ülenurme Pere- ja Noortekeskust 1. detsember kl 13.00-16.00
 

Rõuges esineb Kuninglik Kvintett

 

Rõuge rahvamajas toimub pühapäeval, 2. detsembril kell 16.00 Kuningliku Kvinteti jõulukontsert, kus kõlab meeleolukas jõulumuusika Prantsusmaalt, Hispaaniast, Itaaliast, Inglismaalt, Trinidadist ja loomulikult Eestist. Laval Andres Heinapuu (kontratenor), Erkki Targo (tenor), Meelis Hainsoo (bariton), Mait Männik (bariton) ja Andres Alamaa (bass).

Tule ja saa osa ilusast kontserdist!

Pääse: 5 eurot, õpilastele 2 eurot.

Tartus ja Võrus arutletakse kodanikuühenduste selgema rahastamise üle

Regionaalministri valitsemisala tellimusel korraldab Poliitikauuringute Keskus Praxis koolitusi kodanikuühenduste ühtsete rahastamispõhimõtete teemal. Koolitusel tutvustatakse kodanikuühenduste rahastamise juhendmaterjali, millele oodatakse osalejate tagasiside ja soovitusi.

Tasuta toimuvatele koolitusele on oodatud kodanikuühenduste rahastamise eest vastutavad ametnikud, linnapead ja vallavanemad ning kodanikuühenduste liikmed. Koolitusel keskendutakse avaliku raha kasutamise läbipaistvusele, rahastamise tulemuslikkusele, aga ka toetuste andmise töökorraldusele.

„Avaliku sektori asutused ja kodanikuühendused teevad tihedat koostööd ning suur osa ühenduste sissetulekutest pärineb just avalikust sektorist, maksumaksja taskust“ selgitab Praxise kodanikuühiskonna ekspert Hille Hinsberg. „Samas on põhimõtted ja viisid ühenduste ja nende tegevuse toetamiseks üsna erinevad – kuigi toetust antakse sama eesmärgiga. Paljudel oma- valitsustel pole rahastamiseks selgeid reegleid, mistõttu võib esineda nii liigset bürokraatiat kui ka läbi sõrmede vaatamist“ märgib Hinsberg ja lisab, et sellele probleemile on tähelepanu juhtinud ka riigikontroll.

Koolituse tulemusel saavad osalejad arutada, millised toetusliigid on ühenduste rahastamisel sobivaima, kas näiteks tegevus- toetus või projektitoetus; koolituse tulemusena saab korrastada ühendustele toetuste eraldamist nii, et sellest oleks maksimaalselt kasu nii rahastajale kui vabaühendusele.

Kodanikuühenduste rahastamise põhimõtete ja viisidega saab tutvuda Praxise koostatud juhendmaterjalis, millesse on koondatud ka parimad praktikad. Juhendi sündi on panustanud paljud valdkonna asjatundjad ja ühendused. Juhendi rakendamiseks korraldatakse üle Eesti 15 koolitust, millega luuakse pinnas avaliku raha läbipaistvaks, eesmärgipäraseks ja tulemuslikuks eraldamiseks.

Neljapäeval, 29. novembril toimub koolitus Tartus, hotelli Tartu konverentsikeskuses, aadressil Soola 3. Reedel, 30. novembril toimub koolitus Võrus, kultuurimajas Kannel, aadressil Liiva 13. Registreerumine toimub avatud koolituse leheleheküljel.

Koolitused toimuvad inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna „Suurem haldusvõimekus“ meetme „Riigi, kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute strateegilise juhtimissuutlikkuse tõstmine“ programmi „Kodanikeühenduste riikliku rahastamise korrastamine“ raames.

Põllumajandusministeerium soovib vorstitoodetele kõrgema lihasisalduse märki

Põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti tutvustas tänasel lihafoorumil ettevõtjatele ministeeriumi ettepanekut luua vorstitoodetele vähemalt 60-protsendist lihasisaldust näitav märk.

„Lihatoodete klassifitseerimine on üks võimalusi, mis lihtsustab märgatavalt tarbijate valikut ning annab samas tootjale hea müügiargumendi,“ ütles Lemetti. „Toidumärgistus on tarbijale pigem keeruline, mistõttu näeme, et kõrgema lihasisalduse märgi loomine suurendaks arusaadavust ja lihtsustaks ostuotsuse tegemist.“

Põllumajandusministeeriumi ettepanek on luua üheselt arusaadav märk, mille võib kanda keeduvorstide, viinerite ja sardellide pakendile, kui toote lihasisaldus on vähemalt 60% ja toode ei sisalda lihamassi. Märgistuse kasutamine oleks ettevõtjatele vabatahtlik.

Esialgse ideega vorstitoodete klassifikatsiooni loomiseks pöördusid põllumajandusministeeriumisse juba 2011. aastal Tallinna Tehnikaülikooli toiduainete instituudi teadlased, kes märkisid, et erinevate keeduvorstide ja viinerite lihasisalduse erinevused on väga suured, põhjustades sellega tarbijas segadust. Ideele on oma toetust avaldanud Tervise Arengu Instituut ja Tarbijakaitseamet.

Vorstitoodete lihasisalduse märgi ettepanek tehakse nädala jooksul kättesaadavaks ka põllumajandusministeeriumi veebilehel ning kuu aja jooksul alates lihafoorumist on ettevõtjatel palutud anda oma tagasiside, millele järgnevad arutelud.

Eesti vihjeliin sai rahvusvahelise tunnustuse

Möödunud nädalal toimus Amsterdamis eri maade vihjeliine ühendava assotsiatsiooni  INHOPE aastakonverents, kus tunnustati Eesti vihjeliini www.vihjeliin.ee tööd laste seksuaalset ärakasutamist esitava materjali leviku tõkestamisel internetis. Samas kinnitati ka Eesti täisliikmelisus rahvusvahelises võrgustikus.

MTÜ Lastekaitse Liit hallatav veebipõhine vihjeliin võimaldab teatada ebaseadusliku ja lastele ebasobiva sisuga veebilehtedest. Eelkõige on vihjeliin mõeldud laste seksuaalset ärakasutamist esitavatest internetilehekülgedest teavitamiseks.

Projektijuhi Malle Hallimäe sõnul on alates vihjeliini avamisest 2011.aasta jaanuarist kuni käesoleva ajani vihjeliinile saabunud 1685 teadet, millest 199 on sisaldanud viidet veebikeskkonnale, mis esitas laste seksuaalset ärakasutamist
kujutavat materjali. Ebaseadusliku sisuga materjalide käitlemisel teeb vihjeliin koostööd Politsei- ja Piirivalveametiga.

Rohkem infot vihjeliini tegevuse eesmärgi ja statistikat käideldud teadete kohta leiab veebilehelt www.vihjeliin.ee.

Eri maade vihjeliine ühendav INHOPE www.inhope.org asutati 1999. aastal, ning hetkel on assotsiatsioonis 43 vihjeliini 37 riigist üle maailma. Ühenduse eesmärk on toetada ja edendada eri riikide vihjeliinide koostööd tõkestamaks laste
seksuaalset ärakasutamist esitava materjali levikut internetis.

Eesti vihjeliini tegevus on osa projektist „Targalt internetis“ (www.targaltinternetis.ee), mida viivad ellu MTÜ Lastekaitse Liit, Tiigrihüppe Sihtasutus, Lasteabitelefon 116 111 ning Politsei- ja Piirivalveamet. Projekti finantseerib 75% ulatuses
Euroopa Komisjoni programm Safer Internet.

Lisainfo: Malle Hallimäe, projekti ” Targalt internetis” ja Vihjeliini projektijuht, MTÜ Lastekaitse Liit, tel 631 1128, malle@lastekaitseliit.ee

National Geographic uurib 3200 aasta vanust hiidsekvoiat

Ajakiri National Geographic uurib detsembrinumbris ühe põhiloona 3200 aasta vanust ja 75 meetri kõrgust hiidsekvoiat nimega President. Lisaks leidub aastalõpu ajakirjanumbris veel palju huvitavaid teemakäsitlusi, samuti info, et kõik tellijad saavad järgmisel aastal lisaks igakuisele ajakirjale ka kaks temaatilist erinumbrit.

Põhilugude lühitutvustus:

Paradiisilinnud leitud
Kõigi paradiisilindlaste liikide looduses pildistamisele kulus kaheksa aastat, 18 ekspeditsiooni ja enam kui 39 000 fotot.

Doggerlandi otsingul
Tuhandete aastate eest jäi Doggerland tõusuvee alla. Nüüd otsivad seda arheoloogid.

„Hundi taevas, palun aita!“
Nii palvetavad šamaanid – Mongoolia, Kesk-Aasia ja Siberi ravitsejad.

Gaza tunnelid
Tunnel on ühtaegu surmalõks, nabanöör ja 1,6 miljoni ümberpiiratud gazalase unistuste sümbol.

Hea gaas, halb gaas
Maagaasi tootmise hoogustudes pääseb rohkem gaasi atmosfääri. Mida see endaga kaasa toob?

Metsahiiglase mõõtmine
Puude otsas roniv teadlane mõõtis 3200 aasta vanust ja 75 meetri kõrgust sekvoiat.

Vaata hiidsekvoia lugu tutvustavat klippi (inglise keeles): Magnificent Giant Tree: Sequoia in a Snowstorm Loe edasi: National Geographic uurib 3200 aasta vanust hiidsekvoiat

Jõulupuu jõudis Otepääle

Talvepealinna jõulupuu jõudis täna linna. Sellel aastal jõulukuusk on pärit Põlvamaalt, Kanepi vallast, Hino külast, Möldri talust, Kalev Kevade koduaiast.
Kuusk on hinnanguliselt 17 meetrit kõrge, jõulukuuske hakkavad kaunistama sinised ja valged tuled. Möldri talu peremehe sõnul oli kuusel vanust umbes 45 aastat.
2.detsembril kell 15.28 süüdatatakse jõulupuul advendituled. Traditsiooniliselt süütavad advendituled EELK Otepää Maarja koguduse vaimulik Marko Tiirmaa ja Otepää valla esindajad, esinevad Otepää linetanstijad ja tantsutrupp FeelingGood. Kell 16 oodatakse kõiki Otepää Kultuurikeskusesse advendikontserdile, kus musitseerib Pühajärve-Rõngu puhkpilliorkester. Puhkpillimuusika ühendab pillimehi Pukast, Tõrvast, Rõngust, Elvast, Tartust, Hellenurmest, Tõutsist, Sihvalt ja Otepäält.
Lisaks jõulupuule hakkab Otepää Keskväljakut ehtima värviliste LED-lampidega Otepää vapiloom – karu.
Fotod: Monika Otrokova