Eesti

Birgit Õigemeel võlub oma siiruse ja lihtsusega

Neljapäeval anti üle maakonna üks auväärsemaid tiitleid „Raplamaa aasta tegu 2012“ ja seitsmeteistkümne nominendi seast osutus valituks sel suvel Kohilas etendunud kogukonnamuusikal „Veterahva needus“, milles üht peaosalist, enesekindlat mustlasnaist, kehastas lauljanna Birgit Õigemeel.

Suvine etenduses kaasalöömine on 24-aastasel naisel hästi meeles. Ta oli ainus professionaalne naislaulja, kes tükis kaasa lõi. Kaks kuud kestnud prooviperioodil sai ta kohapeal käia mustlasnaise rolli õppimas vaid pühapäeviti ja sellist mahvi kui teistel kogukonnamuusikalis osalejail, tal polnud. Ühislaulude proovides sai praegu pealinnas elav Birgit kiire elutempo juures kaasa teha vaid kolmel korral. Loe edasi: Birgit Õigemeel võlub oma siiruse ja lihtsusega

Uue aasta jaanuarist käivitub väärikate ülikool ka Türil.

Viimastel aastatel on populaarsust kogunud täiendusõpe,mida tuntakse VÄÄRIKATE ÜLIKOOLi nime all. Alguse sai selline õppevorm TÜ Pärnu kolledžist ja töötab nüüdseks veel Tallinnas, Tartus, Kuressaares.

Õppima on oodatud teadmishimulised Järva- ja Raplamaalt alates 50 eluaastast ja vanemad. Koos hakatakse käima endises TÜ kolledži hoones üks kord kuus. Kavas on kuulajaile pakkuda kaasaegset teavet tervise, juriidika, keskkonna, psühholoogia jt aktuaalsetel teemadel.

Projekti rahastas Hasartmängumaksu nõukogu, omaosaluse katab Järva maavalitsus.

Projekti koostas SA Kesk- Eesti õppe- ja kompetentsuskeskus ja see viiakse ellu koostöös TÜ Elukestva õppe keskusega.

Kevadest projekti ideed kandnud projektijuht Kristina Gudinas rõõmustab, et nüüd saavad sellest toredast õppevormist osa ka meie ja Rapla maakonna väärikad! Loodame, et meid võetakse sõbralikult vastu ja soovijaid leidub.

Ülikoolis osalemine ei eelda mingeid varasemaid eelteadmisi, küll aga on põhjus kodust välja tulemiseks ja loodetavasti rõõmustamiseks teadmiste uuenemisest, lektorite ja teiste kursuslastega suhtlemisest…

TÜ Elukestva õppe keskuses väärikate ülikoolidega tegelev Karmel Tall on jaganud kogemusi, kuidas töötatakse mujal. Ta on eriti rõõmustanud selle üle, et igal pool on väärikate ülikoolis end täiendada soovijate arv algusega võrreldes igal järgmisel aastal kasvanud. Ta kiidab osalejaid ka aktiivsuse ja heatahtlikkuse eest. Ta usub, et väärikate ülikool Järva- ja Raplamaa inimestele võetakse vastu positiivselt ja see saab töötama mitmeid aastaid.

Järva- ja Raplamaa Väärikate Ülikooli registreerimine kuni 31. detsembrini 2012. aastal : tel. 50 39 073, Kristina.Gudinas@ut.ee

Kauni talve ohud

Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) tuletab ehitiste omanikele meelde, et ohutuse tagamiseks tuleb pidevalt jälgida katusele kogunenud lume kogust ning lumi ja jää õigeaegselt ära koristada.

Katusekonstruktsioone võib märja lume korral ohustada juba lumekiht paksusega 0,3 m.

Liigne lumekoormus ohustab kõige enam teras- ja puitkonstruktsioonidega kergehitisi või ehitiste osasid (varjualused, varikatused, karniisid), lameda katusega või väikese katusekaldega ehitisi (bensiinijaamad, spordirajatised, angaarid, estakaadid), samuti vanemaid amortiseerunud ehitisi. Erilist tähelepanu tuleb pöörata katusel kohtadele, kus on katuseastmed või katus piirneb kõrgema ehitisega. Sellistesse kohtadesse kuhjub tuulega lund hangedena koguses, mille koormus võib mitmekordselt ületada katusele lubatavat lumekoormust. Samuti tuleks vältida lume ja jää kogunemist katuse räästarennidesse ning sadevee äravoolutorudesse ja -lehtritesse, kuna see võib kahjustada sadeveesüsteeme ning takistada katuselt sadevee ärajuhtimist.

Käsitööselts kogub annetusi lasteaiale

“Jõulude ajal on paljudel soov teha midagi eriliselt head. Pakutakse võimalusi annetada loomade varjupaikadele, lastekodudele, haiglatele. Mullu kogusime jõululaadal annetusi Kohtla-Järve lastekodu lastele,” kirjutab Nele Eller käsitööseltsist. Sel aastal vaatas selts ringi oma saarel, silma jäi Vabaduse lasteaed, mille juhatajalt uuriti, kas lasteaiaperel on midagi, millest nad puudust tunnevad. Katrin Maanas vastas, et annetusrahaga soetataks aeda uus kiik ja ehitataks uus liivakast. Kõigil, kes tunnevad, et sooviksid nende eriliste laste heaks annetada, saavad annetuse teha MTÜ Hiiumaa Käsitööselts kontole Swedbank 221019490040, märksõnaks: “annetus” . Annetusi kogutakse 31. detsembrini.

Eesti Roheline Liikumine kutsub vabaühendusi kaasa rääkima Euroopa Liidu rahakasutuse planeerimisel

Käimas on 2014-2020. aasta Euroopa Liidu fintantsvahendite planeerimise protsess. Sellega seoses on viimastel kuudel palju kõneainet tekitanud põllumeeste meeleavaldused. Novembri lõpus kogunes Euroopa Nõukogu, et arutada Euroopa Liidu 2014-2020 perioodi eelarve üle. Ühisele kokkuleppele ei jõutud – seega jätkavad riigipead ja valitsusjuhid läbirääkimisi.

Samal ajal, kui Euroopa juhtivad pead vaidlevad eelarve suuruse üle, huvitab kodanikke pigem see, kuidas raha kulutatakse. Ka Eestis on mitmeid näiteid sellest, kuidas abiraha on kasutatud viisil, mis ei suuna meie riiki jätkusuutlikule arenguteele. Vähehaaval oleme oma poliitikutelt hakanud nõudma teistsugust lähenemist.

Sel aastal on järgmise perioodi rahade planeerimist juhtinud rahandusministeerium, kes koostöös teiste ministeeriumite ning
katusorganisatsioonidega on välja sõelunud kõige enam rahastamist vajavad suunad (vt ka http://www.struktuurifondid.ee/eesti-prioriteedid/).

Tuleval, 2013. aastal jätkuvad arutelud detailsemal tasandil ning usutavasti kaasatakse neisse rohkem vabaühendusi. Nende Euroopa Liidu abirahade planeerimise ja jälgimisega seotud tegevusi koordineerib Eesti Roheline Liikumine. Regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toel valmis veebileht www.ngo.ee/eurofondid, mis kajastab eelarve planeerimise protsessi vabaühenduste vaatevinklist. Vabaühenduste omavahelise infovahetuse hõlbustamiseks on loodud ka meililist “Eurofondid”. Kui soovite listiga liituda, palun andke sellest märku triinu@roheline.ee.

MTÜ Eesti Roheline Liikumine

Esmaspäevane loodusõhtu koos ajakirjanik Toomas Jüriadoga

Esmaspäeval kell 18 algab Tartu keskkonnahariduse keskuses loodusõhtu. Külas on tuntud loodusajakirjanik ja rändaja Toomas Jüriado, kes on looduse vahendamisega tegelenud juba aastakümneid nii raadios, ajalehtedes kui ka televisioonis.

Loodusõhtul kuuleb põnevaid seiku ja mõtteid pikaajalisest ajakirjanikutööst. Samuti vaadatakse katkendeid Jüriado ja Enn Säde poolt 1995. aastal tehtud filmist “Tuulealused”, mis räägib talumehe ja looduskaitse kõveratest suhetest.

Kohtumisõhtu on osaks teemakuust “Looduse vahendajad”. Teemakuud on osa Tartu keskkonnahariduse keskuse keskkonnateemaliste ürituste sarjast. Detsembrikuus on teemaks “Looduse vahendajad”. Loodusõhtutel osalemine on tasuta, toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Setomaa kohabrändi raamat on nüüd ettevõtjatele kättesaadav

MTÜ Setomaa Turism eestvedamisel sai hiljuti kaante vahele Setomaa ühiste tunnuste käsiraamat “Setomaa kohabränd”. Raamat võtab kokku, mida kogukond
Setomaast väljapoole näidata soovib ning milliseid piirkonna väärtusi peaksid teadma-austama Setomaa külalised. Eriline on see, et raamatu teemasid on kogukonnas enam kui aasta vältel arutatud. Käsiraamat „Setomaa kohabränd“ koos logo ning tunnuslausega on nende arutelude kujundatud ja vormistatud tulemus.

Setomaa Valdade Liidu juht Margus Timmo andis oma hinnangu: „Olen selle raamatuga väga rahul. See käsiraamat on oluline kogu piirkonna jaoks
tervikuna, kuid oma huvides peaks seda ära kasutama iga Setomaa ettevõtja või MTÜ, et kasvatada oma konkurentsivõimet turul.“

MTÜ Setomaa Turismi juhataja Ülle Pärnoja näeb olulist kasu turismivaldkonnas: “Lähikuudel kinnitatakse riiklik turismiarengukava aastateks 2014-2020. Sihtkohtade arendamine ja tutvustamine saab olema arengukava üks prioriteetidest. Selles kontekstis on eriti positiivne, et oleme Setomaal kogukonnas kokku leppinud, kuidas me sihtkohana ennast väljapoole tutvustame.”

Eesti siseselt on kohabrändi mõiste suhteliselt uus nähtus. Tõenäoliselt on Setomaa üks väheseid piirkondi, kus kohabrändi olulisus on teadvustatud ja selle nimel kogukonnaga nii palju tööd tehtud. Et sihtrühmi turundusega mõjutada, tuleb rääkida võimalikult paljude kohalike tegijate kaudu ja võimalikult üheselt. Ühtne sõnum saavutab rohkem tähelepanu ja jääb ka meelde.

Käsiraamatus on avaldatud valik Setomaa lugusid, kus põimuvad töötubades läbi arutatud Setomaa väärtused nagu näiteks seto pärimuskultuuri rõõmus kirev ilu ja setode põline, ent elav ajalugu. Neid lugusid on Setomaa eestkõnelejad oodatud oma ettevõtete ning tegemiste tutvustustöös kasutama.
Käsiraamat sisaldab muuhulgas fotopanka. Nii on lood jutustatavad ka pildikeeles – visuaalne sõnum räägib sageli rohkem kui sõnad.

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kalapüük taas lubatud

Põllumajandusminister avas oma käskkirjaga 17. detsembrist kuni aasta lõpuni kutselise kalapüügi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel nakkevõrkudega, mille silmasuurus on vähemalt 130 mm.

Jääle minekut võimaldava jääkatte tekkimise korral saavad seega kalurid püüki käesoleval aastal jätkata ning 2013. aasta püügikvootide piires edasi püüda ka järgmise aasta alguses 2013. aastaks antavate kaluri kalapüügilubade alusel.

Kalapüügiseaduse kohaselt peatab põllumajandusminister kalapüügi, kui lubatud saak on ammendunud 90% ulatuses, kuid võib püügi uuesti avada, kui püügiandmete laekumise järel selgub, et püügi piiratud avamiseks on veel jäänud piisavalt vaba püügivõimalust.

Nakkevõrgud silmasuurusega vähemalt 130 mm on kalapüügieeskirja kohaselt minimaalne silmasuurus Peipsi järvel kaldast kaugemal kui 1 km ja Lämmi- ning Pihkva järvel kaldast kaugemal kui 500 m.

Käskkiri jõustub avaldamisega Põllumajandusministeeriumi Ametlikes Teadaannetes.

Lisainfo: Karin Volmer, Põllumajandusministeeriumi pressiesindaja, tel 625 6254 / 5696 4876, e-mail karin.volmer@agri.ee

Haanja lumerohked suusarajad ootavad suusatajaid

11381 — Haanja suusakeskus. Foto: Lauri Kulpsoo

Detsembri alguses maha sadanud paks lumekiht võimaldas ette valmistada Haanja Puhke- ja spordikeskuse juures asuvad suusarajad nii klassika kui ka vabatehnika harrastajatele.

Tänaseks saavad kõik suusatajad suusatada 1, 2, 3 ja 5 kilomeetri pikkusel suusarajal ning 2 ja 3,2 kilomeetri pikkusel valgustatud suusarajal.

Keskuse teenindushoones, pubis Finiš, pakutakse spordiharrastajatele võimalusi keha kinnitamiseks. Teenindushoones on võimalus kasutada pesemis- ja saunateenust
ning laenutada suusavarustust.

Talveperioodil 2012/2013 on planeeritud Haanja Puhke- ja spordikeskuse juures asuvatel suusaradadel läbi viia mitmeid talispordivõistlusi, millest suuremad on:

Piletilevi noortesarja I ja II etapp laskesuusatamises 8. jaanuaril ja 9. veebruaril 2013.a;
Eestimaa Talimängud murdmaasuusatamises 1. märtsil 2013.a;
41. Haanja Maraton, 9. märtsil 2013.a;
Eesti meistrivõistlused murdmaasuusatamises 23 ja 24. märtsil 2013.a;
Eesti meistrivõistluste II etapp laskesuusatamises 30.-31. märtsil 2013.a.

Suviseks suuremaks spordiürituseks Haanjas on Euroopa Meistrivõistlused laskejooksus, mis toimuvad juulis 2013.a.

Juri Gotmans
Vallavanem
517 4584

Aita tunnustada kodanikeühendusi!

Igal aastal tunnustab vabaühenduste liit EMSL kodanikuühiskonna parimaid liikmeid, valides aasta jooksul enim kodanikuühiskonna arengule kaasa aidanud. Kandidaate saavad üles seada kõik, valiku nende vahel teeb EMSLi nõukogu.

ESITA 2012. AASTA TEGIJAD ENNE JÕULE!

Varasemalt pärjatuid näeb siin.

Aasta tegijaks saab see, kes on ühiskonnas midagi uut liikuma pannud, loonud või muutnud. Ta ei pea mägesid liigutama, tunnustamist väärib ka väike heategu. Mägi oleks muidugi parem …

EMSL korraldab konkurssi juba 1996. aastast. Läbi aegade on parimaid selgitatud kategooriates nagu aasta mittetulundusühing, aasta sihtasutus, aasta ettevõte, aasta avaliku võimu asutus, aasta eraannetaja, aasta vabatahtlik, aasta missiooniinimene ja aasta tegu. Mõned kategooriad oleme aja jooksul ühendanud, mõned lisanud, mõnest ka loobunud – näiteks aasta vabatahtlikke tunnustatakse juba mitmendat aastat eraldi Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse eestvedamisel 5. detsembril tähistatava vabatahtlike päeva kandis.

Viimastel aastatel on aasta tegijate tänuüritus korraldatud koos Riigikogu esimehe Ene Ergmaga Toompea lossi valges saalis.

Tarbijaid mõjutas novembris enim toidu kallinemine

Võrreldes oktoobriga tõusis novembris kõige enam paprika hind.

Tarbijahinnaindeksi kuumuutust mõjutas novembris enim bensiini odavnemine.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2012. aasta novembris võrreldes oktoobriga -0,3% ning võrreldes eelmise aasta novembriga 3,6%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2011. aasta novembriga võrreldes 3,4% ja teenused 4,1% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta novembriga võrreldes tõusnud 6,5% ja mittereguleeritavad hinnad 2,7%.

Võrreldes eelmise aasta sama kuuga mõjutas tarbijahinnaindeksit enim toit, mis andis kogutõusust ligi 40%. Sellest omakorda üle kolmandiku andsid aastataguse ajaga võrreldes 9,4% kallinenud liha ja lihatooted ning teise kolmandiku vastavalt 17% ja 13% kallinenud puu- ja köögivili. Eluasemekulutused andsid kogutõusust üle 30%, millest omakorda üle 80% andis aastataguse ajaga võrreldes 8,4% kallinenud elekter, soojusenergia ja küte. Mootorikütus oli 4,9% kallim ja andis kogutõusust alla seitsmendiku. Mulluse novembriga võrreldes on toidukaupadest enim kallinenud munad (42%) ning odavnenud tangained (7%). Lennukipiletid olid 37% kallimad kui aasta varem.

Oktoobriga võrreldes oli novembris tarbijahinnaindeksi peamiseks mõjutajaks bensiini ja lennukipiletite odavnemine. Enim odavnesid kuuga lennukipiletid (25%) ning kallines paprika (31%).

Eesti elanikkond koondub suuremate linnade ümber

Rahvaarvu suhteline muutus omavalitsusüksustes 2000-2011.

Rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) lõplikel andmetel loendati Eestis 1 294 455 püsivalt elavat inimest, teatas statistikaamet. Loenduse tulemused näitavad, et jätkub elanikkonna koondumine suuremate linnade ümbrusesse.

Võrreldes eelmise, aastal 2000 toimunud rahvaloendusega on Eesti elanikkond kahanenud 75 597 inimese ehk 5,5 protsendi võrra. Maakondadest on suurenenud vaid Harjumaa ja Tartumaa elanike arv.

„Kohalikest omavalitsustest on rahvastikukasv olnud kõige suurem Tallinna ümbruse valdades, kus mõnes vallas on elanike arv võrreldes eelmise rahvaloendusega kahekordistunud,“ ütles 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Diana Beltadze.

Näiteks on Viimsi valla rahvaarv suurenenud 18 533 elanikuni (2000. aastal 7978), Rae vallas 15 721 elanikuni (2000. aastal 7979) ja Harku vallas 14 181 elanikuni (2000. aastal 6617).

Samuti on rahvaarv oluliselt suurenenud mõnes Tartu (Ülenurme vallas 4780-lt 7751-le ja Tartu vallas 5121-lt 6991-le) ning Pärnu lähivallas (Sauga vallas 2535-lt 4474-le)

Eesti linnad kahanevad

Eesti linnadest (v.a vallasisesed linnad) on elanikkond loendustevahelisel ajal suurenenud vaid kolmes: Sauel (11,2%), Maardus (4,7%) ja Keilas (4%). Ülejäänud linnades on elanikkond vähenenud. Loe edasi: Eesti elanikkond koondub suuremate linnade ümber

Lase rong läbi! Sind oodatakse jõuluks koju!

Eile alanud raudteeohutuskampaania “Lase rong läbi! Sind oodatakse jõuluks koju!” eesmärgiks on tuletada autojuhtidele ja jalakäijatele meelde, et nad oleksid piisavalt tähelepanelikud raudtee ületamisel ning jõuaksid nii tervelt ja turvaliselt jõuludeks koju.

„Jõulud on aeg, mil tavalisest enam mõeldakse oma lähedastele ja sõpradele. Kuid mis mõtet on kõigil neil ilusatel plaanidel ja kingitustel, kui elutee hetkelise tähelepanu hajumise tõttu rööbastel pooleli jääb,“ sõnas MTÜ Operation Lifesaver Estonia juhatuse esimees Tamo Vahemets. „Just seetõttu oleme koos heade partneritega juba üheksandat aastat võtnud eesmärgiks jõulude eel kõigile autojuhtidele ja jalakäijatele veel kord meelde tuletada, et raudtee ületamine on ohtlik ja nõuab alati erilist tähelepanelikkust – ja seda eriti halbade ilmastikuoludega talvisel ajal, kui nähtavus võib olla tavalisest halvem ja mootorsõiduki pidurdusteekond pikem.“

Tamo Vahemetsa sõnul ongi valdav enamik kokkupõrkeid raudteel tingitud autojuhi või jalakäija tähelepanematusest või siis mõeldakse ennatlikult, et küll jõuab enne rongi üle lipsata. „Inimesed peaksid endale aru andma, et rong liigub rööbastel kindlat trajektoori mööda – takistuse teele ilmudes ei saa rong kõrvale põigata ja tihti ei ole tal võimalik isegi sõidukiirust oluliselt vähendada. Kokkupõrke vältimine sõltub eelkõige raudtee ületajast endast,“ selgitas Vahemets. „Antud kampaaniaga tahame anda oma panuse sellesse, et kõik jõulusoovid ja –tervitused sel aastal ikka kenasti edasi saaksid antud.“ Loe edasi: Lase rong läbi! Sind oodatakse jõuluks koju!

Tulekul E-Aabits: kogukonnapõhiselt arendatav haridustarkvara väikelastele

E-Aabits on 2–7-aastastele lastele mõeldud arvutipõhiste 3D-õppemängude kogumik. Tegu on maagilise ja digitaalse mängumaailmaga, kus laps saab ohutult ringi rännata, avastada ja mängida.

Mängud on loodud, arvestades haridustöötajate soovitusi ning õpetavad märkamatult nii teadmisi (näiteks matemaatika, tähestik, sõnavara jne) kui ka psühholoogilisi oskusi (eneseväljendus, empaatia, tähelepanu, keskendumine jne).
Oluline on, et E-Aabitsa õppemängud ei ole mehaaniliselt ritta laotud harjutused, vaid orgaanilised ja loogilised mängumaailma osad. Laps mängib puhtalt huvi ja lõbu pärast, kuid mis omavad sellegipoolest tõhusat ning kontrollitavat hariduslikku mõju.

Arendajaid on kokku ligi 30: programmeerijad, kunstnikud, pedagoogid ja haridustehnoloogid, juristid ja arhitektid. Paljud osalevad selles projektis vabatahtlikena. Loe edasi: Tulekul E-Aabits: kogukonnapõhiselt arendatav haridustarkvara väikelastele

Armastus või kohtinguvägivald

Ta on ilus, tark, vaimukas ja mis peamine – ta tahab just SIND. Ta väidab, et hakkas sind armastama esimesest silmapilgust ega jäta sind kunagi. Ta on sinusse ülepeakaela armunud. Sa oled seitsmendas taevas. Sa küll märkad, et ta tahab iga sekund teada, kus sa oled, kellega sa oled ja mida seljas kannad. Sa arvad, et ta hoolib sinust ja see kõik on normaalne, kui ollakse armunud.

Ta küll teeb pisikesi häirivaid märkusi su välimuse kohta või muutub närviliseks, kui saab teada, et su parima sõbranna sünnipäeval oli ka klassivendi, aga sa ei lase ennast sellest häirida. Ta ju armastab sind. Pealegi ta väidab, et just sina oled tema elu armastus ja kui sa ta maha jätad, tapab ta ennast ära. Kui ollakse ARMUNUD, siis tehaksegi hulle asju, küll kõik laabub…

Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna juhtivkorrakaitseametnik Kati Nõmm kirjutab ajakirjas “Märka Last” kohtinguvägivallast. Mis see on ning kuidas see väljendub.

Kõik suhted algavad armastusega, noorena on see eriti erakordne, oluline ja ilus, aga ka idealiseeritud. Partneri armukadedat käitumist võetakse kui armastuse näitamist ega mõisteta alati selle keerukamaid tagamaid. Teerajaja kohtinguvägivallale tähelepanu juhtimisel oli ameeriklane James Makepeace, kes leidis, et kohtamissuhetes (in dating relationships) on samamoodi vägivalda kui koos elavate inimeste vahel või abielulistes suhetes (“Courtship violence among college students”, 1981). Eestis ei ole üldises kasutuses defineeritud, mis on kohtinguvägivald. Koostöös spetsialistidega oleme välja pakkunud järgmise definitsiooni: kohtinguvägivald on igasugune füüsiline, vaimne ja seksuaalne vägivald partnerite vahel, kes koos ei ela. Loe edasi: Armastus või kohtinguvägivald

Mustvees otsitakse jõulude eel pere- ja kogukondlikule alkoholiprobleemile lahendusi

Ilusate jõulupühade ja aastavahetuse eel teatakse paraku, et need on ka päevad, mis toovad kaasa rohkelt alkoholiprobleeme. Sageli on esimesteks kannatajateks perekond ja eriliselt just lapsed. Kas see tervet kogukonda puudutav probleem on paratamatu või on midagi siiski võimalik ära teha?

Nendele küsimustele otsitakse vastuseid 19. detsembril Mustvee Kultuurikeskuses toimuval kõnekoosolekul, kuhu oodatakse valdkonnaga kokkupuutuvaid spetsialiste, lapsevanemaid, pedagooge, kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajaid ja kõiki huvilisi.

“Eesti Karskusliit korraldab aasta jooksul kuues väiksemas Eesti linnas rea üritusi, mille eesmärgiks on tõsta tähelepanu alla kogukondlik alkoholiprobleem ning otsida sellele üheskoos lahendusi,” selgitas Eesti Karskusliidu esimees Lauri Beekmann. “Üks kuuest linnast on Mustvee ning siin kutsume Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toel kohalikke inimesi arutlema selle üle, miks ja kuidas laseme alkoholil oma kogukonnas ja peredes nii palju kurja teha.”
Loe edasi: Mustvees otsitakse jõulude eel pere- ja kogukondlikule alkoholiprobleemile lahendusi

Värske koduleht pöörab tähelepanu noorte vaimse tervisega seotud teemadele

Kodulehelt Peaasi.ee saab infot erinevate psühholoogiliste probleemide ja psühhiaatriliste häirete kohta. Ühtlasi saab kodulehe kaudu küsida asjatundjatelt abi ja nõu. Kuigi Peaasi.ee on suunatud eelkõige noortele, leivad sealt infot ka nende lähedased ning noortega tegelevad spetsialistid.

„Enamus vaimse tervise häireid hakkavad kujunema juba noorukieas ning neil on oht muutuda elukestvaks. Häire hakkab mõjutama koolitööd, peresuhteid, sotsiaalse võrgustiku kujunemist, eesmärkide seadmist, põhjustades vajakajäämisi peaaegu kõigis eluvaldkondades,“ rääkis MTÜ Peaasjad juhatuse liige, psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa. „Soovime, et noor inimene saaks ennast häirivate vaimse tervise probleemide puhul võimalikult vara abi – see parandab oluliselt prognoosi, abi tulemuslikkust ja aitab ära hoida elukestvate haiguste väljakujunemist.“

Lisaks info edastamisele ja nõustamisteenusele on Peaasi.ee loojate soov arendada varase sekkumise teenistust noortele, kellel kas on tekkinud või tekkimas vaimse tervise häireid. Vaimse tervise teemade ümber keerleb rohkesti eelarvamusi, eksiarvamusi ja müüte, oluline on arutleda ka nende üle.

MTÜ Peaasjad eesmärk on Eesti noorte vaimse tervise parandamine ja teadlikkuse kasvatamine vaimse tervisega seotud teemadel.

Mahetoidu töötoa retseptid avaldatakse Maablogis

Novembri algusest on põllumajandusministeeriumi eestvedamisel toimunud neli mahetoidu töötuba lasteasutustele. Töötubades räägiti mahetoidust, mahetooraine kättesaadavusest ja selle hankimisvõimalustest. Tippkokkade juhendamisel koostasid lasteasutuste toitlustjad ja majandusjuhatajad olemasolevast mahetoorainest retseptid, kus põhirõhk oli eestimaise toor- aine kasutamisel.

Tähelepanu alt ei jäänud välja ka toidu uudsus ja väljanägemine ning võimalikult soodne hind, samuti pakuti toitudele välja lastepärased nimed. Nii valmisidki esimeses, praadide-teemalises töötoas Taigo Lepiku juhtimisel näiteks „Siili pihvid“ ja „Päkapiku struudel“.

Alates tänasest avaldatakse Maablogis ühes töötas valminud mahetoitude retseptid. Esimesena on fookuses praed (NB! kogused on retseptides arvutatud 1 portsjoni kohta). Retsepte näed siit.

Ilmus ajalooline ja pooleldi käsitööline kalender

Maavalla kalender 10226 (2013), on valmistatud ajalooliste puust sirvilaudade ehk ruunikalendri eeskujul. Trükis tutvustab eestlaste põliste pühadega seotud tavasid ja uskumusi ning kasutab maakeelseid pühade- ning kuunimesid. Ruunimärgid juhatavad lisaks kätte kaheksa erinevat kuuseisu, mis aiatavad oma töid-tegemisi loodusega kooskõlas paremini kavandada. Kalendrist leiab ka selgitused, mis aitavad ruunimärke lugeda ning jagavad teavet tähtpäevade kohta.

Kalendrisse on valitud rahvakalendrist 34 püha ja tähtpäeva, mille maausuline tähendus ja kombestik on teada. Kasutatud on ka pühade põliseid nimesid. Nii kannab näiteks palmipuudepüha urbepäeva ja ülestõusmispüha munapüha nime.

Sirvikalender on trükitud erinevate värvidega väheldastele piklikele lehtedele, mille ühel küljel on vanad ruunikirjad ja teisel küljel selgitav jutt. Kalender ilmub Maavalla koja väljaandena 35. korda. Sirvid lõikas linooli ning kalendri koostas ja kujundas Mana Kaasik.

Kalender valmis pooleldi käsitööna: ruunimärkides kalendri osa lõigati linooli, trükiti kõrgtrüki tehnikas paberile, lõigati ja mulgustati käsitsi. Lisaks on kalender kokku seotud maavillase lõngaga, mis on algusest lõpuni käsitsi valmistatud. Kalender trükiti Eesti Trükimuuseumis.

Maavalla kalendri eeskujuks on 18. ja 19. sajandist pärinevad puust ruunikalendrid, mida on Eesti muuseumides tallel tosina jagu.

Kalendri kaanel kasutatud aastaarv 10226 lähtub niinimetatud Billingeni läbimurdest, mille toimumisaeg on meresetete uurimisel aastalise täpsusega kindlaks määratud. Siis murdis jääaja järgne paisjärve vesi endale väljapääsu Atlandi ookeani praeguse Mälari järvistu kohal Rootsis. Ühe aasta jooksul langes veepind mitukümmend meetrit ning vabanes suur jagu Maavallast. Sündmusest, mida võib nimetada ka maa sünniks, möödub 2013. aastal 10226 aastaringi.

Lähipäevil jõuab Maavalla kalender müüki Apollo ja Rahva Raamatu kauplustesse.

Klubi Tartu Maraton ootab uuel hooajal radadele üle 40 000 rahvasportlase

2012. aastal osales Klubi Tartu Maraton üritustel kokku 36 127 spordisõpra ning vaadates ürituste kasvutrendi, oodatakse järgmisel aastal rajale üle 40 000 rahvasportlase.

Klubi Tartu Maraton juhatuse esimehe Indrek Kelgu sõnul on Klubi Tartu Maratonil hea meel, et üha enam inimesi leiab tee tervisespordini. „Meie missioon on motiveerida inimesi elama tervislikult ja sportima aastaringselt ning loodame, et meie üritused aitavad sellele kaasa ka edaspidi.“

Ürituste hooaja avab 42. Tartu Maraton, mis toimub juba 17. veebruaril 2013. 2012. aastal osales 41. Tartu Maratoni programmilistel üritustel 9563 spordihuvilist, 2013. aastal ootame üritustele 10 000 suusasõpra.

Klubi Tartu Maraton korraldab aastas kuute suuremat üritust, mida raamivad kümned kaasüritused. Nelja suuremat üritust koondab SEB Tartu Neliküritus, mis on üritustesari motiveerimaks inimesi sportima aastaringselt. Teenindades enam kui 36 000 osalejat aastas on Klubi Tartu Maraton suurim rahvaspordiürituste korraldaja Baltikumis.

Hoia info saamiseks silma peal ka Klubi Tartu Maratoni kodulehel ja nende Facebooki lehel.

Põlvamaa linarosinad lõid Tartu Näituste keskkonnamessil laineid

Linarosinad meenutavad maitselt magusaid mandleid.
Foto: Toomas Kelt

“Kes proovis, see kiitis!” võiks iseloomustada SA Põlvamaa Arenduskeskuse poolt Tartu Näituste keskkonnamessil Elukvaliteet tutvustatud linarosinaid. „Neist võib saada Põlvamaale iseloomulik maius,“ rääkis Tiiu Marran, Põlvamaa Arenduskeskuse projektikonsultant.

Linarosinad on toodetud magusa ja kergelt pähklilise maitsega linaseemnekoogist, selgitas Marran. Linarosinad on väga kasulikud, sest sisaldavad suures kogus limaainet ja Omega 3 rasvhappeid, mis korrastavad seedimist ja reguleerivad kolesterooli taset veres. Seetõttu peetakse Omega 3 rasvhappeid südame-veresoonkonna haiguste ennetajaks. Linarosinaid toodab Põlva väiketootja Raili Kallavus, rosinate saamiseks karamelliseeritakse linakooki fariinsuhkruga.

SA Põlvamaa Arenduskeskus tutvustab keskkonnamessil Rohelisemat märki, mis ühendab Põlvamaa looduslikust toorainest ja kohapeal valmistatud kvaliteetseid tooteid ja teenuseid. Tänaseks on Põlvamaa rohelisema märgiga tunnustatud üle 190 tootenimetuse, mida pakub 35 ettevõtet.

Tartu Näituste messikeskuses toimunud keskkonnamess Elukvaliteet tutvustas keskkonnateadlikke ettevõtteid ja organisatsioone. Messil olid esindatud elektriautod, mahetoit, päikesepaneelid, taaskasutus ja mitmed uudsed ettevõtmised. Nii näiteks tutvustas Maaülikool päikesepaneelide toimimist ja kokkupanekut.

Metsanduslikul arengukonverentsil vaadati optimistlikult tulevikku

Tartus 6. detsembril toimunud arengukonverentsil “20 aastat iseseisva Eesti metsandust” meenutati taasiseseisvunud Eesti metsanduse algusaegu, analüüsiti toimunud sündmuste järelmõju ja hetkeseisu ning püüti heita pilk ajas 20 aastat ettepoole. Kuulajate ja kõnelejate seas olid esindatud nii riigi-, erametsanduse, metsateaduse kui ka metsa- ja puidutööstuse esindajad eri põlvkondadest.

“Metsas mõõtes on Eesti juba praegu Euroopa viie rikkama riigi hulgas. Kui metsandus areneb ka edaspidi samasuguses tempos nagu möödunud 20 aasta jooksul ja me oma puitu väärindame, siis suudame ka majanduslikult jõuda Euroopas esimeste sekka,” avaldas arvamust konverentsi moderaator, Eesti Metsaseltsi president Hardi Tullus.

Riigimetsanduse ümberkorraldamisest 90ndate alguses rääkis konverentsil keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv. Tema sõnul oli toona murranguline just mõtteviisi muutus, et raha majandusele ei tule mujalt kui läbi tööstuse ja töötlemise. Tänaseks on RMK suutnud veenvalt tõestada: metsi on võimalik majandada nii, et neile ei pea peale maksma. Teadmiste ja kogemuste eest võlgneb Andres Talijärve sõnul Eesti metsandus tänu soome kolleegidele, kes oma kogemuste pinnalt meile vajalikku nõu ja tarkust jagasid.

Loe edasi: Metsanduslikul arengukonverentsil vaadati optimistlikult tulevikku

Korteriühistute liit: ühistu kohustus linna maalt lund rookida on ülekohtune

Lumine talv on toonud ühistutele lisamure – kuidas hoida korras nii kinnistu territoorium kui ka täita teeseadusest tulenevat nõuet hoida korras kinnistuga piirnevad kõnniteed. Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi peab olukorda, kus lumerookimine ja libedusetõrje kinnistuga piirnevatel kõnniteedel on jäetud pelgalt kinnistuomaniku ülesandeks, ebaõiglaseks ning rõhutab, et kõnniteede puhastus võiks olla võrdselt linna ja ühistute kanda. “Või siis saaksid ühistud raske töö eest kompensatsiooni,” teeb ta ettepaneku. Korteriühistute heakskiitu on leidnud aga kohalike omavalitsuste aktsioonid, mille käigus jagatakse libedusetõrjeks ühistutele tasuta sõelmeid.

Lumekoristusele katusel ja jääpurikatele katuseräästas soovitab Mardi aga kinnistuomanikel erilist tähelepanu pöörata ning rõhutab, et katuselt tuleb üleliigne lumi ja purikad kindlasti eemaldada. “Lindiga piiramine ei vabasta majaomanikku vastutusest võimalike õnnetuste ees ega katuse hooldamise kohustusest. Katusekonstruktsioone võib märja lume korral ohustada juba lumekiht paksusega 0,3 meetrit,” hoiatas Mardi.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Statistikaamet paneb rahvaloendajate mobiiltelefonid oksjonile

Statistikaamet paneb osa rahva ja eluruumide loendusel kasutusel olnud mobiiltelefonidest avalikule enampakkumisele. Kokku läheb elektroonilisel oksjonil pakkumisele 720 rahvaloendajate kasutuses olnud mobiiltelefoni.

„Osa mobiiltelefonidest jäi riigisektori kasutusse, ülejäänud paneme aga 10-telefoniliste komplektidena enampakkumisele,“ ütles rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Diana Beltadze.

Kokku müüakse enampakkumisel 720 kasutatud mobiiltelefoni Samsung GT-E1081. Telefonid müüakse 10-telefonilistes komplektides alghinnaga 5 eurot komplekt.

Enampakkumisest saab võtta osa alates tänasest elektroonilises oksjonikeskkonnas Osta.ee. See oksjon kestab 21. detsembrini 2012. Otselink pakkumisele.

Eesti üheteistkümnes rahvaloendus toimus 31. detsembrist – 31. märtsini. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Järgmine rahvaloendus toimub Eestis 2020/2021. aastal.

CORELLI MUSIC – jõulumuusika festivalil kuuleb inglihäälseid kontratenoreid

Agentuur Corelli Music lõpetab juba kolmanda aasta jõulumuusika festivaliga „Kirikupühad Maarjamaal“. 1.–29. detsembril ehk 1. advendist pea aasta lõpuni kõlavad kaunid kontserdid kirikutes, mõisates ja muusikasalongides. Vastukaaluks tänapäeva jõuluaja poodlemistuhinale tuletab Corelli Music oma jõulumuusika festivaliga meelde jõuluaja vaimset ja eetilist tähendust.
Tänavuse festivali kavas on eriline rõhuasetus kontratenoritel, barokiaja kõige kaunimad muusikateosed on loodud just seda tänapäeval haruldast hääleliiki silmas pidades.
Põnevad sündmused ootavad ees müstilistest arvudest koosneval kuupäeval 12.12.12 Toompea muusikasalongis ning 15. detsembril Vihula mõisas. Barokkansambel Corelli Consort on oma kontserdile „Müstilised jõulud“ vaatamata maailmalõpu ennustustele abiks kutsunud muusikute järelkasvu, Eesti kõige pisemad klavessiinikunstnikud ehk päkapikk-virtuoosid Vanalinna Hariduskolleegiumi muusikakoolist (õpetaja Ene Nael). Kavas on Telemanni, Corelli, Bachi jt barokkheliloojate muusika ning samuti meeleolukad lastepalad.
Loe edasi: CORELLI MUSIC – jõulumuusika festivalil kuuleb inglihäälseid kontratenoreid