Rubriik: Eesti

Allika-aasta saab läbi

Kristel Vilbaste

Möödunud suvel toimus Tartus kohapärimuse konverents, millel esines ka Soome šamaan Jaana Kouri, kes oma põliseid tarkusi soomlastele õpetab ja ka teaduslikult kohapärimust uurib. Ettekannetest vabamal päeval kutsusime Mikk Sarvega Jaana avastama Eestimaa pühapaiku ka maastikul. Nagu ikka sai mõeldud välja hästi pikk ja põhjalik teekond läbi Lõuna-Eesti. Marsruut  sai nii tihe, et kohe mõttetult tihe.

Tamme-Lauri tamme juurest keerasime autonina Kütioru Tammetsõõri poole. Ja teel pruuni kultuuriloolise teeviida juures, millel kiri „Võhandu mässu lahingupaik“ heitsin autos lause Mathias Johann Eisenilt: „Eestlastel on kolm väga püha paika, need on Taarapadu, Ebavere mägi ja Võhandu jõgi“. Olime selle lause jooksul juba hea mitusada meetrit teeotsast mööda sõitnud, kui Soome sõbrad palusid, et viiksime neid sinna püha jõe juurde.

Võhandu, mida sel kulgemise kohal Pühajõeks nimetatakse, voolas vaikselt vulisedes oma sängis, hõbedane euromünt tegi vaid vaikse sulpsu, kui voogudesse valgele liivale kukkus. Kõrge kaldarohelus oli täis tumesiniseid haldjalikult lendavaid kiile – vesineitsikuid. Siis aga palus Jaana rääkida loo Võhandust ja me jäime mõlemad Mikuga jänni.

Küllap sellepärast, et see ei ole minu ega tema kodukant. Minu lapsepõlve muinaslugudesse Pühajõe jutud ei ulatunud, niivõrd võimsad olid Pärnumaa soode ja metsade lood.

See suvine lugu tuli meelde paar nädalat tagasi, kui istusin aja parajaks tegemiseks Apollo raamatupoes ja sohval istudes võtsin lehitsemiseks Marju Kõivupuu „101 Eesti pühapaika“.  Raamat läks lahti otse Võhandu jõe kohalt, kuigi mu lemmikud on praegu allikad. Kohe vilksas Aino Kallase sulest pärit lause. „ Aga Võhandu jõge, mida lätlased kutsuvad Shvati Ubbe ja Maarahvas Püha jõgi, on peetud juba paganaajast saadik pühaks, ja niisama pühaks on selle allikas, mis on Otepääl, Ilmjärve külas, püssikuuli kauguses Letuski Mihkli talust, ning selle ümber on lucus ehk ohvrihiis.“ Loe edasi: Allika-aasta saab läbi

Maanteeamet andis hoiatuse muutlikeks ilmaoludeks

Valjala teekaamera pilt jõululaupäeva õhtul kell 20.32. Foto: Maanteeamet
Maanteeamet andis hoiatuse, et 25. detsembri, esimese jõulupüha hommikuks prognoositakse Lääne-Eesti saartelt algavat uut lume- ja lörtsisadu, mis läheb üle vihmaks. Õhutemperatuur hakkab Lääne- ja Lõuna-Eestis kiirelt tõusma ning teedele tekib jäide. Ettevaatust muutlikes ilmaoludes!

Jõululaupäeva pärastlõunal enne kella nelja oli sõidetavus suurematel riigimaanteedel Mandri-Eestis ja Hiiumaal rahuldav. Mitmel pool sadas kerget lund ja oli pinnatuisku. Teekatted olid lõiguti kuivad või soolaniisked, sõidujälgeded vahel oli paiguti vähest lund. Lagedatel oli katetel lenduvat lund ja teede servades esines tuisuvaalusid. Väiksematel teedel võib olla raskesti läbitavaid lõike.

Saaremaal oli sõidetavus piirkonniti halb. Sadas lund ja tuiskas. Katted olid lumised ja paiguti tuisuvaaludega. Väiksematel teedel oli raskesti läbitavaid lõike.

Teepinna temperatuure mõõdeti -6 kraadist Saaremaal kuni -14 kraadini Kirde-Eestis. Nähtavus oli tuisus piiratud.Tuisustel lõikudel tuleb arvestada libedusega.

Allikas: Maanteeamet

Maapere õppis jõulukombeid mõisarahvalt

Jõulusokk tembutas tares. Foto: EPM
Jõulupuukombega sai maarahvas tuttavaks mõisate kaudu 19. sajandi teisel veerandil, kui härraste poolt tehti mõisa ametimeestele ja teenijatele kingitusi. Maast laeni ulatuv põlevate küünalde ja maiustustega ehitud jõulupuu oli kas mõisaköögis või isegi saalis. Lapsed kutsuti jõulupuule koos vanematega. Kuuse juures lauldi, lastelt küsiti salmi ja lugemisoskust.

19. sajandi keskel jõudis jõulupuu ka kirikutesse ja koolidesse, 1880-ndatel hoogustus jõuluõhtute korraldamine asutustes ja seltsides.

Maaperedesse ilmus haljas kuuseke algul kõrvuti jõuluõlgede toomisega. Kui jõuluõled tavatseti tuua rehetuppa, siis kuusk nö puhtasse kambrisse. Jõulupuukomme kodunes 20. sajandiks ning sai üldiseks uute, moodsamate elumajade ehitamisega ja jõuluõlgede toomise kombe taandumisega 20. saj esimestel kümnenditel.

20. sajandi algul kodusid külastav jõuluvana kandis kasukat, karvamütsi, vilte ja labakindaid, habe oli valmistatud linapeost ning kindlasti oli tal kaasas vitsakimp. Jõuluvana oli virkuse ja tubliduse kontrollija nagu mardi- ja kadrisantki, aga ka jõulusokk.

Jõulusokk oli tuntud Lääne-Eestis ja Saaremaal, kuid 1960. aastatest levis seoses vanade kommete lavastamisega koolides, lasteaedades, üle maa. Sokk kandis karvast kasukat, puust maski ja takust habet. Sabaks oli kaseokstest saunaviht. Enamasti liikus sokk ringi üksinda, tehes nalja ja hirmutades lapsi. Soku tembutamine vaibus, kui teda kostitati pähklite ja õllega. Soku külatus tähendas head käekäiku, edu ja õnne perele ning kogu majapidamisele. Loe edasi: Maapere õppis jõulukombeid mõisarahvalt

Jaanuar toob aialinnuvaatluse

Jaanuari viimasel nädalavehetusel, 26. ja 27. jaanuaril, toimub juba traditsiooniks saanud talvine aialinnuvaatlus TALV2013.

Osalemiseks tuleb oma koduaias vm valida mõnus koht lindude vaatlemiseks, leida nende kahe päeva jooksul üks tund, selle tunni jooksul kirja panna kõik nähtud linnuliigid ning igal liigil suurim korraga nähtud isendite arv. Talvine aialinnuvaatlus toimus Eestis esmakordselt 2010. a. Eelmisel aastal osales vaatlusel juba üle 2000 linnusõbra!

Selle aasta jaanuaris toimunud talvisel aialinnuvaatlusel oli kõige arvukam liik oli kolmandat aastat järjest rasvatihane, kes esines üle 95% vaatluskohtades ning moodustas umbes veerandi lindude koguarvust. Teise koha saavutas taas rohevint, kolmas oli taas põldvarblane. Enamike liikide arvukus oli stabiilne, silmapaistvaimad langused toimusid invasiooniliikide pasknääri ja suur-kirjurähni esinemissageduses, samalaadset trendi võib märgata ka suurenenud kiskluse ja külmade talvede ohvril nurmkanal. Märgatavalt on tõusnud leevikese esinemissagedus. Liigiline mitmekesisus vähenes juba teist aastat järjest 4 liigi ehk 6,5% võrra, seda peamiselt harvaesinevate liikide arvelt. Ometi vaadeldi sarnaselt eelmistele aastatele talvistest haruldustest punarinda (29 is), kaelus-turteltuvi (6 is), tamme-kirjurähni (5 is) ja käblikut (2 is).

 

Kodanikuühenduste konverentsidel sai inspiratsiooni 1024 aktiivset inimest!

10. novembrist kuni 13. detsembrini leidsid Eestimaa kaheteistkümnes paigas aset maakondlike arenduskeskuste poolt korraldatud kodanikuühenduste konverentsid. Lisaks toimusid kahes maakonnas kodanikuühenduste
tunnustamisüritused – kokku 14 maakondlikku sündmust.

Konverentsid on kodanikuühenduste aasta suursündmused, mille eesmärgiks on inspireerida ja motiveerida tegutsevaid ühendusi, teadvustada laiemalt kodanikuühenduste olulisust ühiskonna valupunktide lahendamisel ning jagada tunnustust silmapaistvamatele eestvedajatele ja organisatsioonidele . Üle-eestiline konverentside sari leidis aset juba kolmandat korda ning sel aastal võttis neist osa rekordiline arv kodanikuühiskonnast huvitatuid -1024 inimest!

Konverentsidel käsitleti erinevaid ühendustele südamelähedasi ning päevakajalisi teemasid. Näiteks Tartumaal anti vabaühendustele innustav motivatsioonisüst ja räägiti sellest, mis paneb inimesi asju vabatahtlikul ette võtma. „Motivatsioon ja tahe tegutseda on midagi sellist, mis tuleb iseenda seest – kuskilt sügavamatest väärtustest. Tunnustamine ja teiste sarnase asja tegijate tähelepanu üksteise suhtes on väga oluline ning annab tegutsemiseks jõudu juurde,“ kommenteeris Tartumaa konverentsi eestvedaja SA Tartu Ärinõuandla kodanikuühenduste konsultant Kadri Pau.

Valgamaa konverentsi „Märka tegusaid ühendusi“ edulugu Taagepera Külaseltsist tõestas, et julge kodanikualgatus on see, mis aitab kogukonnal püsima jääda. Järvamaal leidsid osalejad, et annetamine on olulisem annetajale endale mitte annetuse saajale – see muudab annetaja paremaks inimeseks. Urmas Vaino juhitud Võrumaa konverentsil „Jõukas ja jätkusuutlik ühendus – on see võimalik?“ jäi kõlama mõte: kui teed südamelähedasi asju ja elad elu rõõmuga, võib ka väheste vahenditega suuri asju korda saata. Jõgevamaa ühendustes tegutsevad inimesed jõudsid konverentsil „Kogukonnad- maaelu püsimajäämise võti?“ järeldusele, et aktiivsed ühendused saavad oma kogukonna elukeskkonda paremaks muuta – vaja on vaid julgust oma ideede eest seista.

Sarnane tagasiside iseloomustab kõiki üle Eesti toimunud konverentse. Täname kõiki, kes mainitud mõtet oluliseks pidasid ja üritustest osa võtsid!

Kodanikuühenduste konverentsid jätkuvad kindlasti ka järgmisel aastal .

Konverentside toimumist toetasid regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, maavalitsused ja paljud teised kodanikuühendused üle Eesti.

Täpsem info arenduskeskustest www.arenduskeskused.ee

 

Margit Lukka,Võrumaa Arenguagentuur ja

Maiko Keskküla, SA Järvamaa Arenduskeskus

Veel kümme päeva on aega esitada kandidaate vabatahtlikke toetanud ettevõtete tunnustamiseks

Kuni 31. detsembrini ootab Siseministeerium ettepanekuid ettevõtete tunnustamiseks, kes on käesoleva aasta jooksul toetanud vabatahtlike päästjate, vabatahtlike merepäästjate või abipolitseinike tegevust Eestis või kes on muul moel andnud panuse ühiskonna turvalisuse tõstmisesse ja vabatahtluse arengusse.

Kandidaatide esitamiseks tuleb täita vastav vorm, mille saab alla laadida järgmiselt lehelt: http://www.siseministeerium.ee/public/Toetaja_Lisa3_EttepBlankett_elektrooniline_2.pdf

 
Täidetud ankeedi tuleb saata e-posti aadressile toetaja@siseministeerium.ee või märksõnaga „Vabatahtlike toetaja“ siseministeeriumi aadressile Pikk tn 61, 15065 Tallinn.

Tublisid ettevõtjaid võivad esitada kõik juriidilised ja füüsilised isikud. Laekunud kandidaatide seast valitakse välja kuni kümme enam esile tõstmist väärivat ettevõtet, keda tunnustatakse Vabatahtlike päästjate toetaja 2012 ning Abipolitseinike toetaja 2012 aunimetustega koos vastava logo kasutamise õigusega näiteks ettevõtte koduleheküljel. Samuti kingitakse mälestuseks Kalli Seina disainitud kotkamotiiviga klaastaies.

Vabatahtlust toetava ettevõtte aunimetustega tahab siseminister tänada ettevõtteid, kes tajuvad vastutust ühiskonna ees, olles valmis märkama ning sekkuma valdkondades, kus ka erasektori panus on vajalik ja oluline. Aunimetust väärivad ettevõtjad tehakse teatavaks 5. veebruaril toimuval pidulikul aktusel.

Esmakordselt tunnustati ettevõtteid käesoleva aasta mais, kus siseminister tänas firmasid eelnevate aastate jooksulantud panuse eest.Vabatahtlike päästjate toetaja aunimetus anti kokku seitsmele ettevõttele. OÜ Paatsalu Puhkekeskus ja Aktsiaselts MSCA (Revali Merekool) leidsid märkimist vabatahtlike mere- ja järvepäästjate toetamise eest. AS Ingle, Kuie Põllumajandusühistu, Kolga Teenindusühistu, AS Sanwood ning Tamrex Ohutuse OÜ on oma märkimisväärse
tegevusega toetanud priitahtlikke päästjaid. Aunimetusega Abipolitseinike toetaja tunnustati AS Saksa Autot ning Räpina
Korrakaitset. Lisaks tänas siseminister tänukirjaga 11 ettevõtet, kes on andnud panuse oma kogukonna vabatahtlike tegevusse.

Lisainfo ja pildimaterjal:
http://www.siseministeerium.ee/vabatahtliketoetaja

Toidukogumispäevadel koguti üle 40 000 ühiku toidukaupa

Toidupangale toidukogumispäevade ajal, 8.-9. ja 15.-16. detsembril, annetasid kaupluste külastajad puududes elavate inimeste abistamiseks kokku 42 164 ühikut toidukaupa.

Toidukogumispäevi aitasid jõulukuul traditsiooniliselt läbi viia Rimi kauplused, kuigi möödunud aastaga võrreldes oli üks erinevus – mõnes piirkonnas, kus Rimit pole, osales kauplusi ka muudest jaekettidest, sh kaks Maximat, üks Konsum, üks Maksimarket ja üks Selver. Kokku osales kampaanias kas ühel või mõlemal nädalavahetusel 19 kauplust ning üheskoos
koguti toimetulekuraskustes perede aitamiseks 42 164 ühikut toitu (üks ühik võib olla mistahes toidukaup).

Piirkondlikud toidupangad on tulemustega rahul. „Kogutud kaupa oli suhtarvuliselt ja eelmise aastaga võrreldes taas rohkem, aga mitte hüppeliselt rohkem,“ võtab kampaania kokku Toidupanga kommunikatsioonijuht Nele Hendrikson. „Oli kauplusi, kus koguti möödunud jõuludega võrreldes rohkem kaupa ja oli ka neid, kus saadi vähem.“ Parimatest tulemustest rääkides on toidupank erilise tänu võlgu Viljandi elanikele, sest nüüd juba kahe Rimi peale kokku annetati seal möödunud aastaga võrreldes kolm korda rohkem, kahe  nädalavahetusega kokku üle 3000 ühiku! Ka Haabersti Rimi ning Lasnamäe Centrumi Rimi kogusid peaaegu kaks kord sama palju kui 2011. aastal (vastavalt 3500 ja 5300 ühikut).

Toidukogumispäevadel kogutud kaup on tänaseks sorteeritud ja juba ka jõulukuiste abipakkidena osaliselt laiali jagatud. Üle Eesti soovivad toidupangad teha 2500–3000 toiduabikasti ja/või -pakki, mida jagatakse isegi neis maakondades, kus toidupanka veel asutatud ei ole.

Eesti Toidupank on asutatud 2010. aasta märtsis Eesti-Hollandi Heategevusfondi Päikeselill ja Swedbanki poolt.

Eesti Toidupank aitab vaesusprobleemi leevendada, jagades abivajajatele toiduabi. Tänaseks on Eestis kokku 10 toidupanka: lisaks suurematele toidupankadele Tallinnas ja Tartus on toidupank tegutsemas veel Rakveres, Jõhvis, Narvas, Põlvas, Viljandis, Pärnus, Haapsalus ja Järvamaal.

Toidupanga annetustelefonid on 900 9005 (2 eurot) ja 900 9010 (8 eurot).

Eric Whitacre jõuab Eestisse

foto: http://www.classicfm.com/composers/whitacre/pictures/eric-whitacre-man-behind-music/Maailma üks enim tellitud ja nõutud helilooja ning silmapaistev dirigent  Eric Whitacre tuleb Eestisse tutvustama oma loomingut. 16. mail 2013 juhendab helilooja meistrikursust dirigentidele. Artisti Eestis viibimise kulminatsiooniks saab 17. mail Noblessneri Valukojas toimuv autorikontsert.

“Kuna Whitacre ei ole varem Eestit ega ka meie naaberriike külastanud, pakkus mulle tema maaletoomine palju huvi,” kõneles ürituse projektijuht Sander Tamm, kes on ühtlasi ka autorikontserdil üles astuva pea 80-liikmelise projektkoori koormeister. “Olles juba varem näinud tema teoste suurt menu ja sooja vastuvõttu erinevatel kontsertidel ning konkurssidel üle Euroopa, hakkasin temast rohkem huvituma ning võtsin kontakti Whitacre’i esindava agentuuriga,” põhjendas korraldaja helilooja maaletoomist. Ühtlasi on Tamme sõnul Eesti muusikutel harukordne võimalus end täiendada maailma tasemel dirigendi käe all ja seda riigist lahkumata.

Internetis palju populaarsust kogunud virtuaalkoori dirigendi Eric Whitacre’i loomingut esitavad autorikontserdil vokaalansambel Estonian Voices, sopran Karolis Kaljuste ning projektiks spetsiaalselt komplekteeritud pea 80-liikmeline koor, mida Noblessneri Valukojas juhatab helilooja isiklikult. „Julgen arvata,  et olen kuulnud enamust tema senisest loomingust nii žüriides kui kontsertettekannetes. Tegemist on omanäolise heliloojaga kellel on ka hea müügistrateegia ja kes persoonina oskab olla avatud, heas kontaktis nii dirigentide kui kuulajatega,“ tutvustas Whitacre’i dirigent ja kooriliikumise edendaja Aarne Saluveer.
Loe edasi: Eric Whitacre jõuab Eestisse

Eesti Korteriühistute Liit: tühja korterit ei tohi kütmata jätta

Krõbe talvepakane on taas tõstatanud paljude ühistute jaoks olulise probleemi. Kui majas on tühje kortereid, siis kuidas tagada neis mõistlik temperatuur? “Talv toob selle probleemi taas teravalt esile siis, kui majas on tühje kortereid, mille omanikud seal sees ei ela ja need korterid lihtsalt kütmata jätavad. Samas peab olema korteris tagatud mõistlik temperatuur, mis meie hinnangul võiks olla vähemalt +18 kraadi,” rääkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi.

“Selge on see, et praeguste ilmadega korteri tühjaks ja kütmata jätmine on kurjast – külmuda võib maja vee- ja kanalisatsioonitorustik, kannatavad ka naaberkorterite elanikud. Ka seaduses on kirjas, et korteriomanik ei tohi kahjustada kaasomandis olevat vara, mille hulka kuuluvad maja konstruktsioon, vee-, kanalisatsiooni- ja küttetorustik. Uude ettevalmistamisel olevasse korteriomandi ja -ühistu seadusse soovime aga konkreetselt korterite miinimumtemperatuuri nõude lisamist,” rääkis Mardi.
Loe edasi: Eesti Korteriühistute Liit: tühja korterit ei tohi kütmata jätta

Lõuna-Eesti otsib avastamist väärt paiku

Alates järgmise aasta suvest on Lõuna-Eestis võimalik vaadata siinset piirkonda läbi ajakirja National Geographic kollaste akende. Maastikele paigaldatavad säravkollased raamid jutustavad lugu ühest erilisest paigast Venemaa ja Läti kõrval ning Euroopa Liidu piiril, kuhu veel ei ulatu urbaniseerunud ja suurtööstuslik maailm. Projekti korraldajad kutsuvad üles Lõuna-Eesti kogukondi üles siinsete avastamist väärt paikade leidmiseks ja ideevooru esitamiseks.

Koostööprojekti, mida veavad eest viis Lõuna-Eesti Leader tegevusgruppi ja mille partneriteks on siinsed turismiarendajad ja ajakiri National Geographic, eesmärkideks on siinsele piirkonnale tuntuse ja külastajate toomine ning piirkonna identiteedi tugevdamine. Kuusteist siia paigaldatavat kollast akent loovad täiendava põhjuse avastada ja külastada Lõuna-Eestit. Koos akna lähikonnas paiknevate turismiteenuste pakkujatega luuakse teemamarsruudid, mis tutvustavad siinset loodust, kultuuri, aktiivse puhkuse võimalusi ja ka väikeettevõtlust ning säästvaid lahendusi.

Tartumaa Arendusseltsi tegevjuhi Kristiina Liimandi sõnul sai idee alguse Hollandis asuvast Groningeni piirkonnast, kuhu paigaldatud kaksteist akent  koos teemamarsruudiga tõid piirkonda pooleteise aasta jooksul kaks korda rohkem külastajaid. Tartu-, Võru-, Valga- ja Põlvamaa kollaste akende kampaania “Elu kahe maailma piiril” ootab siinset piirkonda avastama nii sise- kui väliskülastajaid.

Ideevoor Lõuna-Eesti avastamist väärt paikade leidmiseks on avatud ja kestab kuni 10.jaanuarini 2013. Saabunud ettepanekutest teeb žürii valiku jaanuarikuu lõpuks. Ideevooru kutse ja lisainfo!

Lisainfot jagavad Leader Lõuna-Eesti tegevusgrupid: Piiriveere Liider, Põlvamaa Partnerluskogu, Tartumaa Arendusselts, Valgamaa Partnerluskogu, Võrumaa Partnerluskogu.

Aasta vabaühendus saab KÜSK-ilt 5000 eurot. Aeg esitada kandidaate!

EMSL-i iga-aastase kodanikuühiskonna aasta tegijate kandidaatide esitamise tähtaeg jõuab tänavu kätte koos jõuludega. Sel korral on meil ka värske hea uudis: Kodanikuühiskonna Sihtkapital on otsustanud aasta vabaühendust premeerida 5000 euro suuruse stipendiumiga. Aitäh KÜSK-ile!

Nagu ikka, on kandidaate aasta tegija tiitlile võimalik www.ngo.ee/tegijad esitada kõigil soovijatel, valiku teeb EMSL-i nõukogu. Aasta tegija tiitliga tunnustame ja täname inimesi ja organisatsioone, kes on oma tööga andnud enim hoogu kodanikuühiskonnale Eestis, ning teeme seda viies kategoorias: aasta vabaühendus, aasta avaliku võimu esindaja, aasta äriühing, aasta missiooniinimene ja aasta tegu. Võid esitada kandidaate kõigis viies kategoorias (ja soovi korral lausa mitu kandidaati ühes kategoorias) või siis ainult mõnes neist.

Www.ngo.ee/tegijad saab ka mälu värskendada, keda ja mille eest eelmistel aastatel tunnustati.

Meil on olnud päris tuline kodanikuühiskonna-aasta. Andkem siis teada, kes selle eest võiks enim kiitust väärida!

EMSL

Hea autojuht, palun märka kassi autokapoti all!

Eesti Loomakaitse Selts, loomade varjupaigad ja turvakodud paluvad autojuhtidel olla tähelepanelikud ning kontrollida autode kapotialust ja rehvikoopaid, et sinna poleks peitunud talvepakast trotsiv kass. Kõige lihtsam moodus looma elu päästa, on enne mootori käivitamist kapotile koputada.

Mõned päevad tagasi päästsid Kasside Turvakodu vabatahtlikud kassipoja, kellele ootamatult käivitunud automootor tekitas raske esikäpa vigastuse ning kõrvaotste põletuse. Loomade Kiirabi kliinikus tehti kassipojale operatsioon, mille käigus eemaldati esimese käpa päkaosa. Kiisu on praegu kliinikus arstide järelvalve all.

Kuna talvel on selliseid juhtumeid väga palju, siis palume, et autojuhid kontrolliksid alati enne ärasõitu, kas kapoti alla pole peitunud mõni kass, kes sel viisil talvepakase eest varjub. Samuti tuletame kassiomanikele meelde, et kasse ei tohi hulkuma lasta, seda eriti tiheda asustusega piirkondades. Ka kodused kassid võivad õues külma eest automootori lähedusse sooja minna. Tagajärjed võivad olla traagilised.

MTÜ Kasside Turvakodu, MTÜ Kassiabi, Varjupaikade MTÜ, MTÜ Pesaleidja, Toolse kodutute loomade varjupaik, MTÜ Kuulikodu, Eesti Loomakaitse Selts

REL 2011: ettevõtlusega tegeleb ligi 4% vähemalt 15-aastastest elanikest

Rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) andmed näitavad, et enamik Eesti elanikest on palgatöötajad. Ettevõtlusega tegeleb 3,8% vähemalt 15-aastastest elanikest.

2011. aasta 31. detsembri seisuga moodustasid vähemalt 15-aastased Eesti 1 294 455 püsielanikust 84,6%, kellest majanduslikult aktiivseid oli 630 101 ehk 57%. Palgatöötajaid oli vähemalt 15-aastasest elanikkonnast 46,7%, ettevõtjaid 3,8% ja muid hõivatuid (sh ajateenijaid) 0,8%.

Rahvaloendus näitab, et majanduslik aktiivsus on kõrgem linnalise rahvastiku hulgas ja madalam maarahvastiku hulgas. „Linnas on palgatööga hõivatuid rohkem kui maal, samas on maal veidi rohkem ettevõtjaid,“ rääkis rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Diana Beltadze.

Beltadze lisas, et maakondadest elab ettevõtlusega tegelevaid inimesi suhteliselt enam Harjumaal (4,4%), üle keskmise on ettevõtjaid ka Saaremaal, Hiiumaal ning Pärnumaal (kõigis 4,1%). Omavalitustest on ettevõtjate osakaal suurem Vormsi (8,9%), Kihnu (8,6%) ja Viimsi vallas (8,3%). Maalistes asulates domineerivad üksikettevõtjad.

Majanduslikult mitteaktiivseid vähemalt 15-aastasi inimesi oli 31. detsembri seisuga kokku 447 774 ehk 40,9% elanikkonnast. Neist suurimad grupid on pensionärid (287 450) ja (üli)õpilased (81 639).

Majanduslikult mitteaktiivseid on enim Jõgeva, Viljandi, Valga, Põlva ja Võru maakondades, nende osatähtsus on väikseim Harjumaal. Pensionäride osatähtsus on suurim rahvastikust Põlvamaal ja väikseim Harjumaal ning Tartumaal.

Majanduslikult aktiivne rahvastik – vähemalt 15-aastased isikud, kes olid loenduseelsel nädalal (19.–25. detsember 2011) hõivatud või töötud. Hõivatuteks loeti ka ajateenijad.

Loenduse tulemused rahvastiku tööalase ja sotsiaal-majandusliku seisundi kohta leiab Statistikaameti andmebaasist. REL 2011 tulemused avaldatakse 2012.-2013. aasta jooksul.

Ajakavaga saab tutvuda www.REL2011.ee.

Eestis üheteistkümnes rahvaloendus toimus 31. detsembrist – 31. märtsini. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Järgmine rahvaloendus toimub Eestis 2020/2021. aastal.

Aasta Suhtekorraldajat – aktiivset Eestimaa kodanikku joonistasid Varustin, Pikkorainen ja Nemvalts

Aasta suhtekorraldaja Urmas Nemvaltsi kujutuses.

Eesti Suhtekorraldajate Liidu (EPRA) eestvedamisel iga-aastaselt väljakuulutatav Aasta Suhtekorraldaja 2012 tiitli otsustas žürii anda sümboolselt kõigile aktiivsetele kodanikele, kelle järjest parem suutlikkus oma häält kuuldavale tuua enim mõjutas mööduva aasta avalikku diskussiooni. Kuna Aasta Suhtekorraldajal 2012 ei ole ühte nägu ega nime, joonistasid EPRA palvel aastat domineerinud “aktiivse kodaniku” portree tema visualiseerimiseks Eesti tunnustatud karikaturistid Andres Varustin, Alar Pikkorainen ja Urmas Nemvalts.

Aasta Suhtekorraldaja 2012 žüriisse kuulusid EPRA juhatuse liikmed Aive Hiiepuu, Krista Must, Aune Past, Heikki Sal-Saller, Allar Tankler ja Ester Urbala, Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi sotsiaalse kommunikatsiooni vanemteadur Margit Keller, Best Marketingi asutaja Hando Sinisalu, Tallinna Ülikooli kommunikatsiooniinstituudi lektor Mart Soonik ning eelmise aasta võitja esindajana välisministeeriumi pressiesindaja Minna-Liina Lind. Loe edasi: Aasta Suhtekorraldajat – aktiivset Eestimaa kodanikku joonistasid Varustin, Pikkorainen ja Nemvalts

Eesti Ajaloomuuseum esitleb uusi raamatuid

Aasta lõpp on Eesti Ajaloomuuseumis raamaturohke. 20. detsembril kell 16 esitletakse Suurgildi hoones (Pikk 17) kahte uut väljaannet: Anne Ruussaare koostatud albumit „ Johannes Lorupi klaasivabrik. Masstoodangust disainipärliteni” ja Mati Mandeli monograafiat „ Pitka ja pitkapoisid – legendid või tõelisus?”

Eesti Ajaloomuuseumi teadur-kuraatori Anne Ruussaare poolt koostatud rohkeid illustratsioone sisaldav raamat tutvustab eesti kuulsaima klaasitöösturi Johannes Lorupi klaasivabriku ajalugu ja toodangut. Tekstid on eesti ja inglise keeles, mis võimaldab siinse klaasitootmise ja -disaini lugu tutvustada ka väljaspool Eestit. Raamatu kujundaja on Madis Kivi, toimetaja Pekka Erelt ja fotode autor Erik Riikoja.

Eesti Ajaloomuuseumi teadur-kuraatori, ajaloodoktor Mati Mandeli mahukas monograafia „Pitka ja pitkapoisid – legendid või tõelisus?“ jutustab admiral Johan Pitka katsest taastada okupatsioonide vahetumisel 1944. aasta sügisel analoogiliselt 1918.–1920. aastaga iseseisev Eesti Vabariik. Raamatu toimetaja on Toomas Hiio. Kujundas Aime Andresson.

Jalmar Vabarna esineb homme Tartu Folgiklubis

Kolmapäeva, 19. detsembri Tartu Folgiklubis istub koos pilliga Ants Johansoni küsimuste ja publiku ette Jalmar Vabarna. Autoritund algab kell 19 ja pärast seda kutsutakse kõiki jämmima.
Jämmis osalevad Jalmari sõbrad Matis Leima, Laurits Leima ja Evelin Ämarik, kes tuntud kui ansambel Kiiora. Muide, Kiioral tuli just äsja ka debüütplaat välja. Kitarrid, karmoškad ja viiul hüüavad lugulaule üle seitsme maa ja mere.
Tartu Folgiklubi on kõigile huvilistele avatud sündmus kord kuus. Autoritund helisalvestatakse ja osa sellest jõuab Klassikaraadio Folgialbumi saatesse. Aga oma kõrv on ikkagi kuningas!
Kohtumiseni klubis Jazz (Ülikooli 20, ülikooli vana kohviku I korrusel) iga kuu kolmandal kolmapäeval kell 19!

Otepääl võtavad talve vastu ligi 200 tantsijat

Otepää keskväljakul asuv jõulupuu ja vapiloom ootavad Karulaane jenka tantsijaid.
Sellel aastal algab talv 21.detsembril kell 13.11. Otepääst saab taaskord talvepealinn. Talv saabub Karulaane jenka saatel, mida linna keskväljakul tantsivad 17 erinevat tantsurühma 200 tantsijaga. Otepää saab talvepealinnaks juba 16. korda. Talve võtavad vastu karuste aksessuaaridega rahvariietes tantsijad Tallinnast, Türilt, Pärnust, Narvast, Valgamaalt ja Otepäält, lisaks sellele tantsivad ka kõige väiksemad – Otepää Lasteaia lapsed. Talvepealinna pidustused avab kell 13 traditsiooniline talveturg Otepää keskväljakul. Sügispealinna Narva ja Tallinna esindajad annavad Otepääle üle talvepealinna tiitli.
Esitamisele tuleb talvetants Otepäält, sügisetants Narvalt, kevadetants Türilt, suvetants Pärnult. Tantsivad Tallinn ja Valga ja kindlasti toimuvad ühised seltskonnatantsud. Tantsutakti lööb Kaire Ojavee Otepäält.
Otepää Naisseltsi korraldatud Talveturu külastajad saavad lisaks tantsude nautimisele osta käsitöötooteid, söögikraami ja leida jõulupakkidesse sobivaid kingitusi. Turusuppi pakuvad Otepää Naisselts ja Otepää naiskodukaitsjad. Kell 18 ootab talvepealinn aga kõiki diskohuvilisi Otepää kultuurikeskusesse retro-videodiskole, et tähistada Eesti diskotegemise 40. aastapäeva. Talvepealinna diskol astub üles Marju Länik.

Päeva juhib Vambola Paavo. Talvepealinna üritused korraldab Otepää Kultuurikeskus, Otepää Naisselts ja Naiskodukaitse Valgamaa ringkonna Otepää jaoskond. Talvepealinna ametlikuks raadioks on raadio Sky Plus. Toetab Otepää vald.
Seoses pidustustega on 21.detsembril Otepää keskväljak suletud kella 7.30-17.
Monika Otrokova

Eesti kaitsealused pargid said kaante vahele

Keskkonnaministeeriumis esitleti kahte uut raamatut, mis käsitlevad Eesti parke. Teatmeteose ”Eesti pargid” teine osa sisaldab põhjalikke ülevaateid kümne maakonna kaitsealuste parkide kohta ning artiklitekogumiku ”Eesti parkide almanahh” kolmas väljaanne annab nii ajaloolisi teadmisi kui ka praklisi nõuandeid parkide säilimiseks.

Keskkonnaministeeriumi ja Muinsuskaitseameti koostöös valminud trükised on suunatud kõikidele Eesti parkide omanikele ja valdajatele, spetsialistidele ja huvilistele. Parkide puhul on lisaks kultuuriväärtustele tegemist ka väärtuslike looduskooslustega nii linnas kui maal. Eestis on palju ajaloolisi parke, millest suur osa on nii muinsus- kui looduskaitse all, sest hoidmist vajab nii sealne mitmekesine looduskeskkond kui ka arhitektuuri- ja ajalooväärtus.

Pille Rõivas

Tartu Anne Noortekeskus korraldab meeleavalduse

20. detsembril kell 14.30 kogunevad Tartu Anne Noortekeskuse uue maja toetajad meeleavaldusele Tartu Ülikooli raamatukogu ette, et anda linnale selgelt märku, et linnakodanikud hoolivad oma noorte tuleviku eest!
4 aastat, 1460 päeva, 35040 tundi, 2102400 minutit ja 126144000 sekundit on UNICEFi laste- ja noortesõbralikuks linnaks kuulutatud Tartu lubanud ehitada uue ja ajakohase Anne Noortekeskuse, mida Tartu noored väärivad. Vana hoone on muutunud selle ajaga üha kõlbmatumaks. Seni on uus maja lubaduseks jäänudki, nüüd aga ähvardab linnavalitsus lükata noortekeskuse rajamise veelgi aastaid edasi, hiilides kõrvale koalitsioonilepingus võetud kohustusest. Meediale ja avalikkusele saadab linnavalitsus julgustavaid signaale, kuid volikogule esitab eelnõu, milles kutsub üles 2013. aasta eelarves noortekeskuse projektide lisarahastusest loobuma. See ei ole aus ega õiglane käitumine ei noorte ega teiste Tartu linnakodanike suhtes. 
Tulge 20. detsembril hiljemalt kell 14.30 Tartu Ülikooli raamatukogu ette, võtke kaasa sõbrad ja loosungid! Tuletame üheskoos linnale meelde, et noored hoolivad oma tulevikust, linnakodanikud hoolivad noorte tulevikust ja panustades Anne Noortekeskusesse investeerib linn ka oma paremasse tulevikku!

Henry Narits

Aasta viimased kontserdielamused Võru Kandles

19. detsembril kell 19 tulevad Kandle lavale Birgit Õigemeel ja Mihkel Mattisen kontserdiga ”Jõulud südames”.
27. detsembril kell 19 toimub kontsert ”Pühademuusika”, kus lavale tulevad Mari Kalkun ja Riho Sibul. Mari Kalkuni muusika tunnussõnaks on vahetu. Tema loomingu inspiratsioon pärineb loodusest, rahvalauludest ja luulest. Tänavu jõuludel ühendab Mari Kalkun jõud Eesti elava rokkmuusika legendi Riho Sibulaga, kellega üheskoos antakse neli jõulukontserti.
“Pühademuusika” ei ole tavaline kontsert selle traditsioonilises tähenduses, sest muusikud otsivad ühist kooskõla läbi improvisatsiooni, mis oma spontaansuses on kordumatu ja sünnib üheskoos kontserdipublikuga kohapeal.
29. detsembril kell 19 toimub kontsert-etendus ”Tempera laulab”, mis on ühtlasi Võru koori Tempera 10. tegevusaasta juubelikontsert. Koori dirigeerib Signe Rõõmus, liikumise on seadnud Tea Kõrs ja Maire Udras, kaastegevad on Võru Kesklinna Gümnaasiumi koorid, vilistlased ja külalised
Ilusaid elamusi!
Kätlin Hoop

Aasta Betoonehitis 2012 konkursil osaleb 16 ehitist

Tartu Kutsehariduskeskuse autoerialade õppetöökoda.

Eesti Betooniühingu ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu korraldatavale konkursile „Aasta betoonehitis 2012” esitati 16 nominenti.

„Meie tänavuse võistluse nominentide hulgas on tõeliselt tähelepanuväärseid betoonehitisi, mis väga erineval moel toovad esile betooni kui hästi vormitava ja vastupidava ehitusmaterjali võimalusi,” sõnas Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Vaido Leosk. „Väga hea meel on sellest, et valminud ehitisi on esitatud kõige erinevamaist Eesti paigust,” täiendas Leosk.

Narva.

2012. aasta Betoonehitise tiitlile kandideerivad: 1. Betoonskulptuurid Järvamaa Kutsehariduskeskuse Paide ja Särevere õppekohtade ees – Tallinna 46, Paide & Tehnikumi 1, Särevere, Türi vald, Järvamaa; 2. Eesti Energia Õlitööstus AS administratiivhoone – Auvere, Vaivara vald, Ida-Virumaa; 3. Eramu Haaberstis –  Jõeoti tn., Haabersti, Tallinn; 4. Kukemõisa külalistemaja – Seliküla, Järva-Jaani vald, Järvamaa; 5. Lilleküla jalakäijate tunnel – Lilleküla, Tallinn; 6. Loodus Invest AS tootmis- ja laohoone – Viljandi mnt 18a, Tallinn; 7. Muuga sadama idaosa viadukt – Maardu, Jõelähtme vald, Harjumaa; 8. Paarismaja – Kastani 173, Tartu; 9. Pauluse kiriku krüpt ja kolumbaarium – Riia 27, Tartu; 10. Rimi Laagri kaubanduskeskus – Pärnu mnt 556a, Saue vald, Laagri, Harjumaa; 11. Saajos AS tootmishoone – Paldiski mnt 31, Keila, Harjumaa; 12. Tallinna Lennusadama vesilennukite angaaride rekonstrueerimine Eesti Meremuuseumi ekspositsioonihooneks – Vesilennuki 6, Tallinn; 13. Tallinna Teletorni rekonstrueerimine – Kloostrimetsa tee 58 A, Tallinn; 14. Tartu Kutsehariduskeskuse autoerialade õppetöökoda – Põllu 11, Tartu; 15. Tartu Ülikooli Narva Kolledži hoone – Raekoja plats 2, Narva; 16. Ülemiste liiklussõlme sademevete eelvoolu rajamine – Tallinn. Loe edasi: Aasta Betoonehitis 2012 konkursil osaleb 16 ehitist

Piparkoogimaanial rullub lahti 300 kilo ainulaadset tainast

Tallinn on jälle olümpialinn! Esmakordselt maailmas toimuv PiparkoogiOlümpia leiab aset Tallinnas Disaini- ja Arhitektuurigaleriis. 300 kilost taignast rullub lahti ainulaadne ja lõhnav piparkoogivaatemäng, kus võtavad mõõtu ja püstitavad uusi loovusrekordeid 100 tipptegijat nii Eestist, kui mujalt maailmast. 

Seekordsel näitusel osalevad ka keskaegse piparkoogi meistrid Soomest Turust ja Poolast Torunist, kes panevad välja puuvormidega valmistatud reljeefsed piparkoogid. Ära maga maha seda erakordset jõulusündmust, kus on ühendanud oma jõud suur hulk kunstnikke, arhitekte, disainereid ja muid loovaid inimesi, et pakkuda sulle unustamatut, lõhnavat ja inspireerivat jõuluelamust. PiparkoogiOlümpiale on loonud originaalmuusika Janek Murd.

Näitusele on oodatud kõik suured ja väikesed kunsti-, piparkoogi-, ajaloo- ja spordifännid. 

Avatud 18.12.12 – 8.01.2013 iga päev: 11.00-18.00

Suletud 25.12.12 ja 1.01.2013 Loe edasi: Piparkoogimaanial rullub lahti 300 kilo ainulaadset tainast

Täna pannakse Jõgeval lasteaiale uue hoone nurgakivi

Täna kell 12 toimub Jõgeval Pae tn 2 lasteaia Karikakar uue hoone nurgakivi asetamine. Lasteaia uue hoone ehitustöid teostab AS YIT Ehitus, kellega Jõgeva Linnavalitsus sõlmis lepingu käiesoleva aasta septembri lõpus. Toona lubati mõlemapoolselt, et ehitustähtaegadest peetakse kinni ning et praegu juba teist õppeaastat asenduspinnal viibivad Karikakra lapsed saavad alustada järgmist õppeaastat uues hoones. Seega on Jõgeval tuleva aasta septembrist oodata positiivset olukorda, kus kõik soovijad saavad lasteaiakohad.

”See on kindlasti iga omavalitsuse soov, et kõikidel noortel peredel oleks võimalik oma lapsed kodukohas lasteaeda viia. Selle nimel oleme pingutanud, et Jõgeva linnas oleksid kaasaegsed kasvu-ja mängutingimused. Rõõm on suur, et oleme lõpuks jõudnud lasteaia nurgakivi asetamiseni ja selle üle, et ehitajaga on koostöö sujunud hästi,” ütles Jõgeva linnapea Kalmer Lain.

Jõgeva kontekstis on ajalooline ka see, et uus hoone valmib arhitektuurikonkursi võitnud töö alusel ja seda vana hoone asemele.

Jõgeva lasteaia Karikakar uus hoone peab valmima 31. juuliks 2013 ning selle ehitus läheb maksma 2, 325 mln eurot Ehitust toetavad Euroopa Liit struktuurfondide vahenditest, Keskkonna Investeeringute Keskus ja Jõgeva linn.