Reedel oli Valjala valla Sakla seltsimaja väike saal rahvast pilgeni täis, et meenutada Eesti esimese kolhoosi moodustamist ja selle edasist käekäiku. Oli see ju kahe-kolme põlvkonna inimestele noorusaeg ja täisjõus-tööaastad. Lisaks oma rahvale tuli ajalugu meenutama inimesi Pihtlast, Laimjalast, Orissaarest, Kärlast ja Kuressaarest.
Ajaloopäeval ütlesid kokkutulnuile tervitussõnad maavanem Kaido Kaasik ja vallavanem Aare Martinson. Kolhoosiajastu algusest ja lõpust ning sellest, mis sinna vahele jäi, rääkisid Valjala kooli ajalooõpetaja Ester Vaiksoo, ajaloolane Bruno Pao, elutöö teinud agronoom Valent Rõõm ja zootehnik Enn Pukk ning Valjala ÜM reformijärgse Valjala POÜ juht Liilia Eensaar. Loe edasi: Saklas meenutati Eesti esimese kolhoosi sündi
Rubriik: Eesti
Terved ja higised leidsid tee Saaremaale
Estofiil Anneli Kajanto (63) võttis Helsingist kaasa 13 sõpra ja tuli Saaremaale jooksma. Nad kõik kuuluvad terviseklubisse Friskis&Svettis, mis tõlkes tähendab “terved ja higised”. Rootsist alguse saanud terviseliikumine jõudis Soome 20 aastat tagasi. Selle juubeli puhul korraldaski Anneli oma klubikaaslastele üllatusreisi Saaremaale.
Kui 1978. aastal klubi looja Johan Holmsäter esimese treeningu välja kuulutas, tuli kohale ainult üks inimene. Tänaseks on liikumine levinud üle riigipiiri ja klubi liikmeid võib leida Luksemburgis, Pariisis või Norras. Helsingis kuulub klubisse 1500 inimest, üle terve maailma ulatub see number poole miljonini. Loe edasi: Terved ja higised leidsid tee Saaremaale
Oska märgata tuleohtu oma kodus
Mullu sai Eestis tulekahjudes kannatada ligemale 1200 kodu. Enamasti sai põleng alguse katkisest ahjust välja lennanud sädemest, ülekoormatud elektrijuhtmetest või toas suitsetamisest.
Päästeamet soovib oma algatatud kampaaniaga «Kas ohtu näed?» juhtida tähelepanu levinumatele tulekahju tekkepõhjustele ja panna inimesi märkama ohte oma kodus.
«Enamik tulekahjusid on sellised, mida inimene ise saaks ära hoida, kui oleks kodus natukenegi tähelepanelikum ja tegutseks tuleohtlikku olukorda märgates kohe ega lükkaks probleemi lahendamist edasi,» kõneles päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Indrek Ints. «Oma kodu tuleohutuse eest vastutab iga peremees ise. Kui päästjad välja kutsutakse, on järelikult tulekahju tekkinud ja suur kahju juba sündinud,» lisas ta.
Ometi on selliseid, tihtipeale väga raskete tagajärgedega õnnetusi võimalik lihtsalt ära hoida, kui küttekollet regulaarselt hooldada ja lasta katkised kohad parandada; püüda elektrisüsteemi kasutada mõistlikult ning läita sigaret õues või loobuda suitsetamisest sootuks.
Kindlasti tuleb regulaarselt testida ka suitsuandurit, sest elusid päästab vaid töökorras suitsuandur.
Palmse Mehaanikakoda pälvis tähtsa tunnustuse
Eesti jätkusuutlikemaks ettevõtteks tunnistatud Palmse Mehaanikakoja juht Anti Puusepp usub, et edukas olemiseks tuleb ajada oma asja ning teha koostööd.
“Ega ma oskagi õieti öelda, mida see tunnustus ettevõtte jaoks tähendab,” lausus traktoritele metsaveohaagiseid ja metsatõstukeid tootva Palmse Mehaanikakoja omanik ja juht Anti Puusepp. “Kakskümmend aastat on tegutsetud, eks meie järjekindlat tegevust ole märgatud,” lisas ta.
Palmse Mehaanikakoda on alates asutamisest 1992. aastal pannud rõhku omatoodangule. “Selle mõttega sai kunagi koos isa Aaduga alustatud,” kinnitas Puusepp, kelle sõnul on eesmärgiks olnud ise tooteid välja töötada ning müüa. Loe edasi: Palmse Mehaanikakoda pälvis tähtsa tunnustuse
Bioneer otsib vabatahtlikke kirjanikke
Kui Sa oled parandamatu maailmaparandaja, kui Sul sulg jookseb ja meel märkab, siis
ootame Sind Bioneeri vabatahtlikuks.
Bioneer.ee on vabatahtlike autorite ja nende lugejate kohtumispaik. Me räägime siin inimesest, keskkonnast, loodusest ja ühiskonnast. Uurime ja selgitame, küsime ja vastame. Me kõneleme hingelt noore inimesega, kellele läheb korda ja kes teeb vahet, seisab pressiteates.
Ootame oma meeskonda juurde inimesi, kes soovivad end väljendada, ise juurde õppida ja seda teistega jagada, julgevad leiutada, heas mõttes kapist välja tulla ja kastist välja mõelda. Võid rikastada meie meeskonda hea keeletaju, stiilitunnetuse ja suhtlusoskusega, või koguni hea silmaga pildistamise või filmimise peale. Soovime, et leiaksid meie juurest mõttekaaslasi, koostööindu, rikastavat töökogemust ja oskust muuta maailma enda ümber.
Peatsetele vabatahtlikele on teatada ka hea uudis. Novembris ja detsembris viime vabatahtlikele läbi praktilise ajakirjanduse koolitustsükli, mille käigus harjutame ajakirjandustööd ja ühes hingamist. Uue aasta algul tegeleme keelekonaruste lihvimisega. Ei tunne ju keegi end koheselt küpse autorina.
Loe edasi: Bioneer otsib vabatahtlikke kirjanikke
Loe edasi: Bioneer otsib vabatahtlikke kirjanikke
Õpilasliit: Valga erikoolis toimunud vägivallatsemine on jõhker ja häbiväärne
“Valga erikoolis toimunud vägivallatsemine on räige inimõiguste rikkumine seades 
koolikeskkonna turvalisuse kõrgendatud tähelepanu alla,” sõnab Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse esinaine Liina Hirv.
“Youtube üleslaetud video võib nimetada üheks julmemaks koolivägivalda kajastavks klipiks,” sõnab Hirv. “Taoline ahistav käitumine on häbiväärne ja jõhker, mis peab leidma kaasõpilaste ning laiema ühiskonna halvakspanu! On oluline, et koolijuhid hindaksid õppekeskonna turvalisust kriitiliselt ja pööraksid intensiivselt tähelepanu ennetustegevusele,” lisab Liina Hirv.
Õpilasesinduste Liit avaldab toetust Lastekaitse Liidu pöördumisele, kus kutsutakse üles kaaslast märkama ja hoolima. “Hoiame kokku ja hoolime üksteisest- nii on kirjas Koolirahu lepingus, mis allkirjastatakse iga kooliaasta alguses 1. septembril. On tähtis, et sõnum leviks ning jõuaks paljude õpilasteni. Turvalisele koolikeskkonnale tuleb pöörata üha suuremat tähelepanu- kool peab olema koht, kus igal õppuril on hea olla. Kui tahame olukorda muuta, peame alustama iseendast!” sõnab Hirv.
Kodanikuühenduste konverentsid katavad kogu Eesti
Kodanikuühendustes tegutsevad inimesed kohtuvad sellel aastal 12 erinevas paigas üle Eesti. Iga konverents on maakondlik vabaühenduste suursündmus, mis toetab kodanike aktiivset osalemist ühiskonna arengu planeerimises.
Muude teemade seas käsitletakse mitmetel konverentsidel kodanikuühenduste võimet ja suutlikkust oma eesmärke täita. Näiteks Lääne-Virumaal, kus on moderaatoriks Artur Talvik, arutatakse ühenduste tegevusvõimekuse teemal annetuste kogumisest liikmete kaasamiseni. Jõgevamaal on arutlusel kodanikuühenduste panus kohalikesse sotsiaalsetesse muutustesse. Järvamaal räägitakse moderaator Märt Treieri juhtimisel kogukondlikest lahendustest majanduskriisile. Harjumaal avatakse Janek Mäggi modereerimisel kodanikeühenduste jätkusuutliku tegutsemise saladusi.
Kodanikuühiskonna arengu eest vastutav regionaalminister Siim Kiisler tõdeb, et kodanikeühenduste tegevust tuleb igati toetada, sest tänaseks on neist kujunemas kohaliku algatuse eestvedajad. „Iga selline algatus, mis teeb kogukonna elu paremaks, väärib toetust ja tunnustamist. Kutsun kõiki aktiivselt konverentsidel osalema ja vabakonna tuleviku üle arutlema,“ ärgitab regionaalminister kohalike aktiviste konverentsidest osa võtma.
Konverentse korraldavad maakondlikud arenduskeskused koostöös mitmekümne vabaühenduse, maavalitsuste ja kohalike omavalitsustega. Konverentside toimumist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus regionaalministri valitsemisalas.
Kodanikuühiskonnale loomuomaselt on konverentsidel kasutusel mitteformaalsed ja aktiivset osalust võimaldavad meetodid. Tõsistel teemadel kaasarääkimist soodustavad programmi põimitud spontaansed ja meelelahutuslikud elemendid. Vastastikune austus, kahekõne ja üksteise kuulamine on koostegutsemisel tähtsaimateks väärtusteks.
Esmakordselt kogunevad ühendused üle Eesti kõikides maakondades. Vaid hiidlased on otsustanud teha sündmuse koos saarlastega Kuressaares. Sellise hoo, esinejate ja osalejate hulgaga konverentside festival on Eestis täiesti unikaalne.
Täpsem info ja registreerumine kõikidele sündmustele: www.arenduskeskused.ee
Hõimurahvaste programmi teaduspreemia said liivi ja mari keeleteadlased
Hõimurahvaste programmi esimese rahvusteaduste auhinna pälvisid keeleteadlased: liivi kirjakeelt uuriv Valts Ernštreits ja mari stilistika asjatundja Oleg Sergejev.
Auhinnad määrati kahes kategoorias, mõlema auhinna suurus on 1250 eurot.
Ernštreits sai preemia uurali rahvaste rahvusteaduste alase teadustöö kategoorias lätikeelse monograafia “Lībiešu rakstu valoda” (Liivi kirjakeel) eest. Sergejev pälvis preemia Uurali keeltes avaldatud teadustöö kategoorias monograafia “Марий йылме. Стилистика” (Mari keel. Stilistika) eest.
Hõimurahvaste programm otsustas rahvusteaduste auhinda anda välja alles tänavu, tunnustamaks viimase nelja aasta jooksul ilmunud uurali omariikluseta põlisrahvaste teadustöid.
Hõimurahvaste programmi rahvusteaduste auhinnale kandideerisid mari, udmurdi, komi, mokša, ersa, handi, mansi, vepsa, karjala, ingeri-vadja-isuri, liivi ning saami teadlased – kokku 25 soome-ugri teadlast. Teoste hindamisel olid nõukogule abiks ka hõimurahvaste programmi stipendiaatidena Eestis õppivad soome-ugri tudengid.
Eesti hõimurahvaste programmi sekretariaat otsustas rahvusteaduste auhinna saajad kuulutada iga-aastaselt välja hõimupäeval, mis on oktoobri kolmas laupäev.
Siidisabade hukku ei põhjustanud viirused
Nädal tagasi Harjumaalt leitud siidisabad ei olnud nakatunud linnuviirusesse, selgitas Veterinaa-ja Toiduameti poolt tellitud uuring. Ligi 60 lindu leiti Tallinnast, Viimsist ja mujalt Harjumaalt.
Veterinaar- ja Toiduameti loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonna juhataja Maaria Kristian kinnitas värsketele uuringutele tuginedes, et linnud ei olnud haigestunud viirustesse.
Üheks lindude hukkumise põhjuseks on peetud ka lindude poolt söödud käärima läinud pihlakaid, Mõne linnu lahkamine leidis, et nad olid värskelt söönud küll pihlakaid, mille tulemusel lind kaotab suunataju ning võib seetõttu lennata vastu klaasakent.
Kristjan tõdes, et mõne lahatud linnu maost leiti küll suurel hulgal pihlakamarju, aga selle järgi veel tõsiseltvõetavaid järeldusi teha ei saa.
Mis siis ikkagi põhjustas suur ehulga siidisabade hukkumise, saab kuulata täna KUKU raadio saates Ilmaparandaja algusega kell 14.
Siidisaba ehk viristaja on III kategooria kaitse all olev liik, kes on Eestis läbirändel kevadel märtsist maini ja sügisel septembrist detsembrini. Lindu võib kohata parvedena marjapõõsastel ja puudel. Väga harv on juhus, kui siidisabad Eestis pesitsenud. Soome, Rootsi ja Karjala läbirändajaid on meil juba mõni nädal näha. Suurem läbiränne alles novembris – detsembris. Talvitujaid võib meile jääda kuni paarkümmend tuhat.
Kuu lõpuni oodatakse hiiepilte
Selle kuu lõpuni on võimalik saata Maavalla hiite kuvavõistlusele fotosid, millel on jäädvustatud hiied, pühad kivid, puud, allikad ja muud looduslikud pühapaigad. Lisaks Eesti pühapaikade ülesvõtetele on oodatud ka mujal maailmas jäädvustatud looduslike pühapaikade pildid. Võistluse eesmärk on väärtustada ja tutvustada ajalooliste looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaikasid külastama ja hoidma.
Võistluse üldarvestuse peaauhind on 500 eurot ning kuni 16-aastaste peaauhind 250 eurot. Lisaks jagatakse välja hulk eriauhindu järgmistes rühmades: püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, Vana-Võromaa, Virumaa, saared, muinsuskaitse, looduskaitse ning maailma pühapaigad.
Võistlus kestab kuni 31. oktoobrini ning võitjad kuulutatakse välja 24.11.2012 Tartus toimuval Hiie väe tunnustamissündmusel.
Hiite kuvavõistluse korraldavad Maavalla koda, Hiite Maja SA, Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus ning MTÜ Wikimedia Eesti.
Rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on looduslikud pühapaigad inimkonna ning ka Eesti vanimad looduskaitsealad. Eestis on teada vähemalt 600 suuremat maa-ala hõlmavat hiiepaika, ligikaudu 2000 püha kivi, puud ja allikat ning 700 ristipuud. Pühapaikasid leidub kõikides maakondades ja kihelkondades ning paljudes külades. Valdav osa pühapaikadest on ohustatud, riikliku kaitse alla kuulub neist mingil määral ligikaudu 15%.
Ajalooliste looduslike pühapaikade päästmiseks on Kultuuriministeeriumis käivitatud riiklik arengukava, mille esimene viieaastane osa lõpeb tänavu. Keskkonnaministeeriumis ette valmistatud ning 2012. aasta suvel valitsuses kinnitatud Eesti looduskaitse arengukava aastani 2020 kohaselt on looduslikud pühapaigad Eesti maastike üheks haruldasemaks ning samas ohustatumaks osaks.
KIKst saab taas raha küsida
SA Keskkonnainvesteeringute Keskus avas täna Euroopa Ühtekuuluvusfondist rahastatava veemajanduse infrastruktuuri neljanda taotlusvooru taotluste esitamise tähtajaga 25. jaanuar 2013.
KIK-i struktuuritoetuste üksuse veemajanduse juhtivkoordinaatori Tiiu Noormaa sõnul on toetust taotlema oodatud kohalikud omavalitsused ja vee-ettevõtted, mis kuuluvad 100% ühele või mitmele kohalikule omavalitsusele.
Avanenud voorus antakse toetust reoveekogumisaladel ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemi ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks, väljaspool reoveekogumisala asuva üle 50 elaniku teenindava joogiveevarustussüsteemi rekonstrueerimiseks ja anaeroobse reoveesette töötluse tehnoloogia kasutuselevõtuks reoveepuhastis, mille reostuskoormus on üle 100 000 inimekvivalendi. Toetuse taotlemise puhul on samuti oluline, et abikõlblike kulude suurus oleks vähemalt 958 674 eurot.
Euroopa Ühtekuuluvusfondist rahastatava meetme „Veemajanduse infrastruktuuri arendamine“ rakendamise eesmärk on elanikele nõuetekohase veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks vajalike ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamine. Perioodil 2007-2013 on juba toetust saanud 73 veeinfrastruktuuri projekti üle Eesti, mille tulemusena luuakse ca 170 tuhandele elanikule võimalus liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning saada endale nõuetele vastav joogivesi.
Eesti Teatriliidu Gild ootab loovisikuid liituma
Kaudselt on Teatriliidu Gildi loomine reaktsiooniks ümbritseva maailma muutumisele, kus teatrit tehakse üha enam väljaspool n.ö institutsionaalseid teatrimaju – tänavatel, loomelinnakutes, kultuurikateldes. Ühest küljest tähendab see teatritegemise piiride avardumist, vabanemist, teatri muutumist demokraatlikumaks. Paraku tähendab see ka vanade institutsioonide poolt teatritegijatele pakutud kaitsvate seinte hajumist – vähem püsivaid töökohti, rohkem projektipõhisust, rohkem vabakutselisust.
Nii et ühest küljest on vabadus muidugi meeldiv asi, kuid nagu ikka kaasnevad uue vabadusega ka uued mured ja vastutus. Asjade eest, mida vanasti korraldas tööandja, tuleb vabakutselistel nüüd hoolt kanda ise. Eelkõige puudutab see just loominguväliseid asju – lepinguid, asjaajamist, oma ravi- ja pensionikindlustuse korraldamist jne. Seni on vabakutselised olnud nende muredega sisuliselt lageda taeva all. Igaüks on toimetanud vastavalt oma parimatele oskustele ja äranägemisele, mõni edukamalt mõni vähem. Teatriliidu Gildi mõte oleks nüüd see vabaduse „tüütu“ kaaskoorem neilt oma õlgadele võtta ja loovisikute energiat seeläbi rohkem loometegevuseks vabastada.
Kokkuvõttes ongi Gild eelkõige mõeldud teatriga seotud vabakutseliste loovisikute koondamiseks ühe mütsi alla ja teatrite suhtlemise lihtsustamiskeks nendega. Muidugi on teretulnud ka teatrites töötavad palgalised trupiliikmed – neile tahab Gild olla parim viis oma töö korraldamiseks väljaspool koduteatrit tehtavates projektides. Et see kõik aga reaalselt toimida saaks, peab Gildil olema palju tublisid liikmeid. Lisainformatsioon Teatriliidu kodulehel: www.teatriliit.ee/gild
Allikas: Tantsuinfo kuukiri
MTÜ Lastekaitse Liit pöördumine: Ükskõiksus teeb haiget
MTÜ Lastekaitse Liit nõuab, et Eesti riik realiseeriks põhiseadusega võetud kohustuse tagada iga inimese isikupuutumatus ja väärikus. Keegi ei saa inimõigusi ära võtta ega ära anda. Põhiseaduse § 18 kinnitab: „Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada.“ Praegu lubab ühiskond tekitada lastele alandust ja valu.
Sotsiaalmeedias 18.10. levinud video, kus koolitüdrukud piinavad küüniliselt oma kaaslast, näitab ühiskonna hoiakuid ja täiskasvanute passiivust nende kujundamisel. Seaduse järgi peab kool tagama turvalise koolikeskkonna, sh õpilaskodus. Kõige tähtsam on aga kaaslast austavalt kohelda. Muuta tuleb iga üksiku inimese suhtumist teise inimesse. Lapse esmane eeskuju on perekond. Vanemaharidus vajab rohkem ühiskonna tähelepanu.
Aastaid on MTÜ Lastekaitse Liit edendanud laste teadlikkust oma õigustest, korraldanud vägivaldset käitumist ennetavaid koolitusi lastele, lastevanematele ja pedagoogidele ning juurutanud toimivaid meetodeid, mille abil vähendada koolivägivalda. Ühiskonna kui terviku suhtumist ei saa aga muuta ainult mittetulundusühingute töö.
Riik peab looma vägivalla vähendamise arengukavale ning laste ja perede arengukavale senisest laiema kõlapinna ning rakendama neid tõhusamalt. Riiklikus õppekavas peab inimõiguste teema saama suurema mahu ja selle käsitlus peab olema praktilisem. Ainult nii tagame hästi toimiva, hooliva ja jätkusuutliku riigi.
Katrin Lipp: Bioneer kaotab piire
Rohemeelseid inimesi ühendav kodanikumeedia kanal Bioneer kaotab piire info tootjate ja tarbijate vahel, olles teemade hüppelauaks tavameediasse, rääkis portaali toimetaja Katrin Lipp reedel Võrus toimunud teisel kodanikuajakirjanduse konverentsil „Kodanikujulguse tööriistad“.
Bioneer sündis 2008. aastal, mil Lipu hinnangul oli meedias palju majanduspõhist keskkonnainfot, kuid vähe kirjutati sellest, mida üks inimene saab keskkonna hoidmiseks ära teha. Seda auku sooviti Bioneeri ellukutsumisega täita.
„Me kaotame piire info tootjate ja saajate vahel,“ rääkis Lipp. „Kodanikumeedias olevad teemad jõuavad ka massimeediasse, kodanikumeedia on teemade hüppelauaks.“
Kui algselt avaldati Bioneeris Lipu sõnul kõike, mis oli otsapidi keskkonnaga seotud, siis nüüd on filter läinud tihedamaks, kuna ka suhtekorraldajad on kodanikumeedia avastanud.
Praegu on Bioneeril kuus 25 000 – 40 000 lugejat. Portaalile on rohkem kui kaks kaastööd teinud 170 vabatahtlikku.
Marju Lauristin: ajame katla podisema!
Kodanikuajakirjandus on oluline sideaine kodanikuühiskonna „mullikeste“ vahel, mis aitab kaasa kodanikuühiskonna jõudmise „keemistemperatuurini“, rääkis Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin reedel Võrus toimunud teisel Eesti kodanikuajakirjanduse konverentsil „Kodanikujulguse tööriistad“.
Lauristin võrdles Eesti ühiskonda aurumasinaga, mis kihutab mäest alla, luues mulje, et hoog on sees, ent samas jõudu uuesti mäest üles rühkida ei pruugi jätkuda. „Meil on vaja see aurumasin uuesti tööle saada,“ lausus Lauristin.
Jätkates kujundite keeles, on Eesti kodanikuühiskond Lauristini sõnul nagu vesi enne keemistemperatuuri saavutamist – on palju väikseid mullikesi, kuid jõudu, mida aurumasina käimatõmbamiseks vaja läheb, need veel ei anna.
Sestap võiks kodanikuajakirjandus olla see, mis seob need „mullikesed“ kokku ja viib lõpuks kodanikuühiskonna keemistemperatuurini, andes jõu ühiskonna edasisele arengule suunas, mida inimesed õigeks peavad.
„Paljudel on tunne, et kuskil on palgatud ja seatud inimesed asju otsustama ja minust ei sõltu midagi,“ rääkis Lauristin. „Mastaabid on läinud väga suureks. Samas on suure maantee kõrvale vaja kohta, kus jalgsi käia.“
Lauristini käsitluses loob kodanikuajakirjandus koha, kus inimestel on võimalik arutleda, kuid samas pole kodanikuajakirjandus järjekordne interneti jututuba või uudislist. „Seal peab olema ajakirjanik, kes märkab uusi tahke ja võtab kokku.“ Kodanikuajakirjandust on Lauristini sõnul võimalik kasutada selleks, et jutulõng ei katkeks, et erinevad arutelud ei sumbuks, vaid jõuaks kuhugi välja.
Samuti on kodanikuajakirjandus see, mis annab tuge inimestele, kes muidu võiksid kaotada lootuse. „Kodanikuajakirjanduse suurim tugevus on võrgustik, kus osalevad inimesed tunnevad, et nad pole üksi.“
Õpetajate liit kutsub arutlema õpetajaametiga seonduvate teemade üle
Eesti Õpetajate Liit korraldab oma 95. sünnipäeva tähistamiseks 23. – 24. oktoobril Viimsi Koolis konverentsi „Õpetajatöö – üksi või üheskoos.”
Eesti õpetaja töötab keskmiselt üle 50 tunni nädalas, ka õpilaste koolipäevad on pikad. Rahvusvahelised haridusuuringud on näidanud eestlaste suurepärast teadmiste taset, kuid rõhuvat koolistressi ja õhinapuudust.
Kas on rohtu, mis aitaks kooliellu rohkem rõõmu ja rahulolu tuua? Kuidas korraldada õpetamist ja õppimist nii, et see muutuks vähem ajaressurssi raiskavaks, kuid sisult tõhusamakas? Millised on ühiskonna ootused õpetajale ja õpetaja ootused ühiskonnale? Mida on vaja teha, et õpetaja tunneks end enesekindla professionaalina? Kuidas korraldada koostööd? Kas kavandatavad haridusreformid aitavad probleeme lahendada või toovad neid hoopis juurde? Millised on õpetaja tegelikud tööülesanded ja vastutusala?
Kõik need küsimused on hetkel väga olulised ning vajavad õpetajaskonna ühist arutelu ja lahenduste leidmist. Loe edasi: Õpetajate liit kutsub arutlema õpetajaametiga seonduvate teemade üle
Täna toimub II kodanikuajakirjanduse konverents
Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts korraldab täna Võrumaal kodanikuajakirjanduse konverentsi „Kodanikujulguse tööriistad“. Konverents keskendub teemale: kas ja kuidas saab kodanikuajakirjandus julgustada kodanikuks olemist. Mullu palju huvilisi kokku toonud kodanikuajakirjanduse konverentsile on oodatud kõik, kellel huvi kodanikumeedia ja laiemalt kodanikuühiskonna käekäigu vastu.
Konverentsi peaesineja Christine Tatum tuleb spetsiaalselt konverentsi jaoks kohale USAst. Christine Tatum on laia skaalaga ajakirjandusekspert ja mitmeid auhindu võitnud endine tegevajakirjanik, kes nüüd töötab mitmes organisatsioonis, sealhulgas on ta USA ühe suurima ajakirjandusorganisatsiooni Society of Professional Journalism rahvuslik president. Ta on tegutsenud ka kodanikuajakirjanduse vallas ja välja töötanud õppematerjali, mis on kasutusel USA kodanikuajakirjanduse akadeemiates.
Eestimaa tegijatest astuvad konverentsil üles Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin, Eesti kodanikuühiskonna nädala üks algatajaid ja korraldaja ning Domus Dorpatensise tegevjuht Martin Noorkõiv, säästva ja tervikliku eluviisi portaali Bioneer.ee toimetaja Katrin Lipp, Rõuge TV eestvedajad Jaanus Mark ja Karel Saarna, Paide kogukonnaühenduse Weissenstein juhatuse esimees Rainer Eidemiller ning Eesti Kodanikuajakirjanduse Seltsi ja portaali Kylauudis.ee esindaja Elina Allas. Konverentsi modereerib Sulev Valner. Konverentsil kõneldut refereerib järgnevate päevade jooksul portaalis Kylauudis.ee Arved Breidaks. Loe edasi: Täna toimub II kodanikuajakirjanduse konverents
Reedel toimuvad vabaühenduste kärajad riigipoolsest rahastamisest
Sadakond vabaühenduste esindajat kogunevad 19. oktoobril Tallinnas III kärajatele arutama, millised reeglid peaksid tulevikus kehtima maksumaksja raha jagamisel vabaühendustele.
Möödunud aasta lõpust on Siseministeeriumi juures tegutsenud töörühm avaliku sektori ja vabaühenduste esindajatest loonud juhendi, millest peaksid hakkama rahastamisel hakkama lähtuma nii riik kui omavalitsused. Uudsena defineeritakse kolme levinuma rahastusliigi – tegevustoetuse, projektitoetuse ja avaliku teenuse üleandmise – eesmärgid ja erinevused, samuti nähakse ette üldised tingimused, miks, kellele ja kuidas anda kestlikkust tagamise nimel tegevustoetust. Kärajatel arutavadki vabaühendused juhendmaterjalide mustandeid ning teevad neisse omapoolseid ettepanekuid.
Avaliku sektori toetused on mõeldud avalikes huvides tegutsevatele vabaühendustele, kelle tööst on kasu mitte ainult nende liikmetele, vaid kogukonnale või ühiskonnale laiemalt.
Täpset ülevaadet, kui suurte summade ja milliste tulemustega riik vabaühenduste tegevusi rahastab, ei ole praegu kellelgi. Rahandusministeeriumi andmetel oli 2011. aastal riigieelarves otsetoetustena erinevatele mittetulundusühendustele plaanitud 7 miljonit eurot, kuid selle summa sees on ka riigi mõju all olevatele ühingutele mõeldud raha. Lisaks on vabaühendustel võimalik toetust taotleda mitmesugustel projektikonkurssidel, millest osa on mõeldud ainult neile ja osal tuleb konkureerida avaliku ja ärisektori organisatsioonidega.
Lisaks maksumaksjate rahale kasutavad vabaühendused oma töös annetustest, erafondidelt, liikmemaksudest ja majandustegevusest saadavaid vahendeid.
Kärajad algavad EBS-i aulas (Lauteri 3, Tallinn) kell 11 ülevaate ja aruteluga rahvusvahelise vabaühenduste elujõulisuse indeksi Eesti raportist. Rahastamise teemat arutatakse kella 13-16.30. Täpne ajakava ja materjalid on saadaval www.ngo.ee/kärajad.
Kärajaid korraldab vabaühenduste liit EMSL koostöös poliitikauuringute keskusega Praxis, Siseministeeriumi ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitaliga.
Korteriühistud ootavad riigilt lubadust renoveerimistoetuste jätkumise kohta
Korteriühistute juhtidele teeb muret rekonstrueerimistoetuste lõppemine ning ebakindlus tuleviku osas, nentisid Riigikogule ja valitsusele tehtud ühispöördumises möödunud nädalal Eesti Korteriühistute XV foorumil osalenud rohkem 300 ühistujuhti, kes esindavad tuhandeid kortermajades elavaid Eestimaa inimesi.
“Riiklikud toetused kortermajade renoveerimiseks on otsas ja keegi ei tea päris täpselt, mis edasi saab,” nentis Urmas Mardi, Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige. “Ühistujuhid kinnitasid pöördumises, et ootavad vastutavatelt poliitikutelt selget kinnitust renoveerimistoetuste jätkumise ja nende suuruse kohta.” Oktoobri alguses lõpetas riigile kuuluv finantsasutus KredEx vahendite lõppemise tõttu energiaauditi, ehitusprojekti ja ehitise ekspertiisi toetuse taotluste vastuvõtu. Juba varem olid KredExil lõppenud kortermajade rekonstrueerimistoetuse vahendid. ” Toetus on korterelamutele hädavajalik, seda tõestab ka taotlejate hulk: KredExile esitatud 531 toetuse taotlusest soovis 93 korterelamut saada
35%, 166 korterelamut 25% ja 272 korterelamut 15% toetust,” tõi Mardi näite.
“Korteriühistutele suunatud teenustest jätkab KredEx küll korterelamu laenu käenduse pakkumist korteriühistutele ja korteriomanike ühisustele ning tagastatud korterelamu renoveerimistoetuse taotluste vastuvõttu, kuid suur osa kortermaju jääb riikliku toetuseta hätta vahendeid ei piisa, et elamu inimväärseks, soojapidavaks ja mugavaks koduks muuta. ” nentis ta.
Teadaolevate kavade kohaselt jätkatakse korterelamute rekonstrueerimise finantseerimisega järgmisel aastal, kuid täpsemad summad selguvad riigieelarve läbirääkimiste käigus sügisel.”Korteriühistute juhid saatsid foorumil ka valitsusele Riigikogule avaliku pöördumise, milles kurtsid oma muret – mis siis, kui umbmäärased lubadused vaid lubadusteks jäävadki ning aasta või rohkem kestvaks rekonstrueerimiseks vajalike eeltöödega alustanud ühistud renoveerimist rahapuudusel lõpule viia ei saa? ” rääkis Mardi.
“Kortermajade elanikke on väga tugevasti mõjutanud kaugkütte hiljutine hinnatõus. Tuleval aastal avanev elektriturg toob kaasa järjekordse hinnatõusu, mis paneb raskesse olukorda nii ühistud kui elektri hulgitarbijad kui ta tavatarbijatest korteriomanikud. Ainsaks võimaluseks kodukulusid kontrolli all hoida on energiasääst, mis tervikrenoveeritud majades on 40-50%.,” tõi ta näite. Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.
Lääne-Viru Omavalitsuste Liit kempleb Päästeametiga
Lääne Viru Omavalitsuste Liidu tegevdirektor Sven Hõbemägi saatis Päästeameti peadirektorile Kalev Timbergile avaliku pöördumise seoses plaaniga vähendada Rakvere päästekomando isikkoosseisu. Külauudised avaldavad pöördumise muutmata kujul.
Lugupeetud härra Timberg
Pöördume Teie poole seoses Päästeameti Ida päästekeskuse Rakvere päästekomando isikkoosseisu vähendamisega 2012 ja 2013 aastal. Meile teadaolevalt plaanite ning olete juba alustanud Rakvere päästekomando isikkoosseisu vähendamist 40 liikmeliselt koosseisult 32 liikmelisele koosseisule, mis tähendab, et Rakvere päästekomandosse jääb kahe mehitatud päästeauto asemel üks mehitatud päästeauto. Olles teadlik, et päästekeskuse juhtkonna poolt oli Lääne-Virumaal päästetöö korraldatud nii, et Rakvere teine või vastavalt vajadusele esimene päästeauto reageeris väljapoole Rakvere linna ja selle lähiümbrusesse. Rakvere päästekomando päästetööde koormus on suur, 1088 väljasõitu 2011. aastal. Kui nüüd jääb sellist koormust kandma ainult üks päästemeeskond, ei ole võimalik tagada Lääne-Virumaa elanikele õigeaegset päästeteenust, mis on meie seisukohalt lubamatu. Selline olukord võib kaasa tuua elanikele õigeaegse abi andmise kaugenemise, et päästa nende elusid ja vara.
Lääne-Virumaal on kahe viimase aasta jooksul suletud kaks päästekomandot, 2010. aastal Simuna ja 2012. aasta mais Võsu päästekomando. Nüüd on Teil plaanis vähendada Rakvere päästekomando isikkoosseisu kaheksa päästetöötaja võrra, mis tähendab Lääne-Virumaa inimese ja ettevõtja jaoks veel turvalisuse vähenemist ning kaugenemist.
Väga loodame, et enne vastava otsuse langetamist olete koostanud ka korraliku analüüsi, mis on andnud Teile otsuse langetamiseks vajamineva informatsiooni. Enne Võsu päästekomando sulgemist esitasite vastavasisulise Võsu päästekomando analüüsi. Palume Teil koos meie pöördumise vastusega saata ka vastav Rakvere päästekomando analüüs, mis andis Teile otsustamiseks just sellise tulemuse. Oleme väga huvitatud Teie poolt koostatud analüüsiga tutvumisest, et siis koos Teiega edasi arutada päästeameti poolt pakutavast turvalisusest Lääne-Virumaal ja seda just päästesündmustele reageerimise mõistes.
Digitaalselt allkirjastanud Sven Hõbemägi (Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu tegevdirektor)
Ants Uustalu õpetab Rosma koolis mahetoitu valmistama
Päeva teemaks on „Mahetoidu pidulaud“, mis läheb hästi kokku Ants Uustalu toiduvalmistamise põhimõtetega. Eesti Kulinaaria Instituudi liige ja Raplamaal tegutseva Ööbiku gastronoomiatalu peremees Ants Uustalu on veendunud, et süüa tuleb teha naudingu ning armastusega, mitte võtta seda kui kohustust. Ta hindab kõrge kvaliteediga head Eestimaist toorainet, puhtaid ja maalähedasi maitseid ning klassikalisi kulinaarseid võtteid. „Maitseainete ega ka kulinaarsete võtetega ei tohiks maskeerida tooraine enda maitset!“ lisab Uustalu.
Mahetoidu päeval Rosma koolis jagunevad õpilased koos õpetajatega mitmesse gruppi: ühed valmistavad salateid, teised põhirooga, kolmandad magustoitu (vt täpset menüüd allpool). Kaasa löövad ka huvilised vanemad ning pärast ühist pidusööki toimub mahetoidu teemaline juturing, kuhu on kutsutud ka kohalikke mahetootjaid. Kõik huvilised on oodatud. Loe edasi: Ants Uustalu õpetab Rosma koolis mahetoitu valmistama
Heategevuslik motokross Tanel Leok ja sõbrad pakkus uuel Lange krossirajal positiivseid emotsioone
Neljandat korda peetud heategevuslik motokross Tanel Leok ja sõbrad toimus tänavu uuel Lange motokrossirajal. Kokkuvõtvalt võib öelda, et üritus läks korda, positiivseid emotsioone said nii publik kui sõitjad.
Tartumaal, Haaslava vallas asuva uue Lange krossiraja ääres oli head tegemas ja motokrossi vaatamas ligi 2000 inimest, kes said osa ühest mõnusast ja sportlikust sündmusest, millega koguti raha läbi õnnetuse liikumispuude saanud lastele. Paar päeva enne võistlust selgus, et krossil saab osaleda ka kahekordne motokrossi maailmameister ja kahekordne USA Superkrossi tðempion, prantslane Mickael Pichon.
Heategevuslik motokross oli Tridens Eesti meistrivõistluste viimaseks etapiks klassidele 50cc, 65cc ja 85cc, rajal käisid nii naised kui retrosõitjad, peeti maha Hobi Grand Final ja loomulikult olid rajal ässad eesotsas Tanel Leoki ja Mickael Pichoniga. Sarnaselt varasemate aastatega koguti raha ka oksjonilt, kus oli müügil maailma tippkrossimeeste sõiduvarustust.
Tanel Leok: „Kokkuvõtvalt saab tänavuse sündmusega rahule jääda, rahvast oli kohal palju, Lauri Roosiorg oma meeskonnaga oli ette valmistanud suurepärase raja ja kogu kompleksi osas tuli sõitjatelt positiivset tagasisidet. See, et Mickael Pichon sõitma tuli, oli samuti suur asi, sest nüüd on taas üks mees juures, kes siin sõitmas on käinud ja saab ka teistele sellest rääkida. Tema muljed olid positiivsed ja ta lubas sellest võistlusest rääkida ka Prantsuse meedias. Tänud kõigile, kes kohale tulid ja aitasid head teha.”
Heategevusliku motokrossi Tanel Leok ja sõbrad detailsed tulemused:
http://www.mylaps.com/results/showevent.jsp?id=848511
Margus Kiiver
Foto: Martin Mand
Võru linn astub Võrumaa Omavalitsuste Liidust välja
Täna, 16. oktoobril toimunud istungil otsustas Võru linnavolikogu, et Võru linn astub Võrumaa Omavalitsuste Liidust välja. Linnavolikogu esimehe Erki Saarmani sõnul on liikmelisuse lõpetamise põhjuseks soov liikmemaksuks kuluv raha kasutada Võru Folkloorifestivali ja kolmanda sektori toetuseks.
„Võru linna aastamaks omavalitsuste liidus on 21 160 eurot ning meie soov on liikmemaksuks makstavaid vahendeid kasutada Võru linnas tegutsevate kultuuri- ja spordiühingute tegevuste ning ürituste toetamiseks. See on ratsionaalsem ja Võru maksumaksjate suhtes ausam rahakasutus,” kommenteeris Saarman.
Marianne Mett
Võru Linnavalitsus
Perepidu algas Koogi küla laulurahva võiduga
Maire Aunaste juhitava telesaate ”Perepidu” esimesel lauluvõistlusel tuli võitjaks perekond Koorts Tabivere vallast Koogilt.
Muusikaõpetaja ja Luua metsanduskooli huvijuht Liia Koorts, tema tütar – lilleseadja Triinu Koorts ja poeg – Lähte Ühisgümnaasiumis ja Heino Elleri nimelises Tartu muusikakoolis õppiv Rauno Koorts ning vend Kalev Kurs, kes on mitmekülgne ühiskonnategelne ja Kalevipoja kehastaja rahvaüritustel. Perekond esitas konkursil kolm laulu: ”Sulle kõik nüüd ütlen, ”Traktoristi laul” ja ”Suhkrutükk”. Viimast laulu tuli teises versioonis esitada ka konkurentidel, muusikalembelisel Intide perel Tartust.
Selgus, et Indid on ka Tabiveres esinemas käinud. Ühe esinemise ajal olid nad Raunole andnud proovida ka Teppo lõõtspilli.
Laululembelisele perele Koogilt olid telesaates kaasa elamas sõbrad ja tuttavad, teiste hulgas Maarja-Magdaleena segakoori liikmed. Koori juhatab pereema Liia, seal laulavad ka tema poeg Rauno (bass) ja vend Kalev (tenor) ning pouplarsesse laulukollektiivi on kuulunud ka Triinu (sporan), kes südamega koori tegemistele praegugi kaasa elab.
Jaan Lukas
Meroosi töötoas leiad nädal aega meeldivat tegevust
Alates 15. oktoobrist on Meremäele tulles vasakut kätt esimeses majas, seltsi Meroosi töötoas, võimalik nädala jooksul toimetada endale sobiliku ja meeldiva tegevusega. Tulemused saavad
nähtavaks külaruumis ja näitusel, mida eksponeeritakse reedel vallamaja saalis.
Kohtumiseni sügiseses värvikülluses!
Pille Malkov
Meremäelt