Ära raiska pühade ajal toitu!

Euroopa Komisjoni uurimus näitab, et Eesti majapidamistes raisatakse ühe inimese kohta rohkem kui kilo toitu nädalas.

Jõulude ajal mõeldakse tavapärasest rohkem kaaslaste heaolule. AKÜ kutsub peresid mõtlema inimestele nii Eestis kui teistes riikides, kes on meie toidulaual oleva toidu kasvatanud. Hästi planeeritud pidusöök säästab keskkonda ja austab toidu kasvatanud talunikke.

Toidu targaks kasutamiseks vaja järgida mõnda lihtsat reeglit:

Ole toidukoguseid planeerides realistlik. Tee ostunimekiri retseptide alusel. Kui eelmise jõulu ajal jäi enamik toitu üle, võid sel korral julgelt koguseid vähendada.

Toitu ostes vaata “parim enne” kuupäeva, et saaksid järele jäänud toitu kasutada ka peale jõululaupäeva.

Kasuta jääke nutikalt – lihaülejääkidest, veidi nässakatest juurviljadest ja veinilõpust saab imehea puljongi või kastmepõhja. Puuviljadest saab teha tervisliku kokteili või magustoidu.

Sügavkülmuta – kui toitu jäi palju üle, siis pane osa sellest väikeste portsonitena sügavkülma. Neid on hiljem mugav kasutada, kui on vaja ruttu toekat lõunat.

Kontrolli oma külmkapi tervist – toit säilib kõige paremini 1 ja 5 kraadi vahel.

Vii ülejäägid komposti. Kui Sul on aed, tee endale kompostihunnik ja vii sinna jäätmeid ka talvel. Nii vähendad prügi kogust ja saad järgmisel aastal hea mulla.

Mõtle majanduslikult – toidu raiskamine on raha raiskamine.

Vaata ingliskeelset lühiklippi üleskutsega vähendada toidu raiskamist:

http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=9K72SHEPOCE

Katrin Pärgmäe
Arengukoostöö Ümarlaud

Näitus, mis kannab sooja ja kirglikku pühendumist

Maidi Maria Tammik.
Maidi Maria Tammik.

Migulapäeval, 19. detsembril, avati Obinitsa muuseumis käsitöömeistri Maidi Maria Tammiku käsitöönäitus.

Algaval aastal 85 aasta juubelit pidava kauaaegse käsitööõpetaja ja Obinitsa Pensionäride Seltsi eestvedaja taiesed on perfektsed, maitseka värvivalikuga ja erinevates tehnikates. Need jäävad muuseumi II korrusel vaadata kuni kevadeni. Valik Maidi-Maria Tammiku valmistatud esemetest on laualinadest ja kostüümidest kuni suurte seinavaipadeni. Erilisteks ”pärliteks” võib pidada 1948.a. valminud tikandiga siidpluusi ja natuke hilisemast ajast ristpistes seinavaipa, mille tikkimise aluspinnaks on kasutatud takuseid suhkrukotte, mistõttu valmistamine nõudis meistrilt peale suure püsivuse ka füüsilist jõudu. Teisedki näitusel olevad esemed on sellest ajastust, kus pidi toime tulema kitsastes oludes ning sobiliku materjali puuduses. Kogu näituse vaatamist saadab soe tõeliselt kirglik pühendumuse tunne.

Pille Malkov

Lastefond kogub niihea.ee abiga annetusi haruldase nahahaigusega Laura toetuseks

Alates eilsest, 20. detsembrist on kõigil headel inimestel võimalus toetada üliharuldase nahahaigusega 3-aastast Laurat soetades sooduspakkumiste ostukeskkonnast niihea.ee heategevusliku vautšeri.

Juba viiendat korda läbiviidava kampaania raames saab pisikest Laurat aidata ostes kuni 31. detsembrini portaali vahendusel vastavalt oma soovile kas 2-, 5-, või 10-eurose vautšeri, mille müügitulu suunatakse täies ulatuses pisitüdruku toetuseks. Heategevuslikke vautšereid saab osta siit.

Niihea.ee juht Martin Ritsoni sõnul on koostöö Lastefondiga muutunud juba omamoodi traditsiooniks ning toetuskampaania on ettevõtte jaoks kahtlemata aasta parim kampaania nii tulemuse kui ka olemuse poolest. “Lastefondi oleme valinud enda partneriks fondi pika ajaloo ja professionaalsuse tõttu. Tegemist on ju Eesti suurima lapsi toetava organisatsiooniga, kes on väga pühendunud ja tänu kellele on paljud lapsed abi saanud,” ütles ta. “Laste toetamine aga on meilegi väga hingelähedane teema, kuna mitmetel niihea.ee-ga seotud isikutel on samuti väiksed lapsed kodudes kasvamas.”

Varasemate niihea.ee ja Lastefondi ühiskampaaniatega on samuti kogutud annetusi Laura, aga ka üliharuldase eluohtliku ainevahetushaigusega Albiina toetuseks. Viimastel kordadel on heade inimeste abiga sellisel viisil kogunenud 3000-4000 eurot.

Laura põeb üliharuldast (üks laps miljonist maailmas) bulloosset epidermolüüsi, mille tõttu avalduvad tema nahal ja limaskestadel villid, mille purunemisel tekkivad erosioonid on valulikud ning paranevad väga aeglaselt. Selle tõttu vajab lapse nahk pidevat erihoolitsust. Lastefond toetab tüdruku raviks vajalike vahendite soetamist kuni 350 euroga kuus ning lapsehoidja teenust kuni 398 euroga kuus.

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond on laste ravitingimuste parandamiseks annetusi kogunud alates 2001. aastast ning seega üks vanimatest Lõuna-Eestis tegutsevatest heategevusfondidest. Kolmeteistkümne tegevusaasta jooksul on kogutud üle 1 miljoni euro annetusi ja toetatud hulganisti abivajajaid.

 

Loodus ilmus raamatukokku

Et oleks ikka kõik täpselt nii, kui peab, sättis loodusfotograaf Indrek Ilomets esmaspäeva õhtul Tartu linnaraamatukogus oma pildid ise näitusele.

Ilma abiliseta ei tulnud ta siiski toime. Selleks kutsus ta Mart Orava, oma pinginaabri Tartu 1. keskkoolist ehk Treffneri gümnaasiumist. Kahe mehe koostöös olid eile raamatukogu teise ja kolmanda korruse fuajee ning eestikeelse ilukirjanduse saal loodust täis.

Lugemishuvilise näitusekülastaja ees on Alam-Pedja linnulennult, uhke tiivasirutusega merikotkas, kurbade silmadega hülgepoeg, põlvitav põder ja palju teisi huvitavaid pilte. Loe edasi: Loodus ilmus raamatukokku

Külade liit rääkis elu võimalikkusest maal

Raplamaa Külade Liit sai alguse 1993. aasta juulis. Liidu asutajad olid kümme küla: Pirgu, Põllika, Põrsaku, Kumma, Kalbu, Pae, Paeküla, Kodila külade ühendus, Väljataguse ja Jalase.
Tänaseks on sellest kujunenud tugev organisatsioon. 20 tegevusaasta tähistamiseks peeti Rapla kultuurikeskuses 6. detsembril päevapikkune konverents tähendusrikka pealkirjaga „Elu võimalikkusest maal“. Konverentsi esimene osa vaatas minevikku, teine keskendus tänasele päevale ja kolmas kiikas põgusalt maaelu tulevikku.
Mikk Sarv, üks toonastest külaliikumise algatajatest, juhatas päeva sisse 1921. aastal Rapla Uuskülast üles kirjutatud lauluga, mille sisu kinnitas, et külasid on vara maha kanda. Loe edasi: Külade liit rääkis elu võimalikkusest maal

Valmis Saaremaa pärimuse teemaline arvutimäng

Saaremaa arvutimängMTÜ Saaremaailm sai Saaremaa peredele ja koolidele jõulukingituseks valmis esimese ja ainulaadse Saaremaa pärimuse teemalise arvutimängu “Saaremaa seiklus“.

Mängu eesmärk on õpetada algkooliealisi lapsi tundma Saaremaad ja selle pärimust ajalooliste paikade ja mõistatuste kaudu. Mängu raamiks on lugu, kus Saaremaalt Tallinna kolinud pere nädalavahetuseks kodusaarele sõidab ja unenäolisse pärimusmaailma seiklema satub.

Mängu lugu on samuti täis vihjeid Saaremaa pärimusele, näiteks kohtab seal koerakoonlasi ja puuke ning tarmuka pereema nimi on Piret Toll. Mängija ülesanne on Saaremaal edasi liikuda ja kollidest mööda pääseda, selleks tuleb anda õiged vastused kollide küsitud mõistatustele. Loe edasi: Valmis Saaremaa pärimuse teemaline arvutimäng

Teave metsaomanikele

Igal metsaomanikul on jätkuvalt õigus saada ühe kalendriaasta jooksul kuni 15 tundi riigi finantseeritud metsanduskonsulendi nõustamist.

Alates kolmandast tunnist tuleb erametsaomanikul tasuda nõustamise eest omaosalus.

Saame aidata metsaomanikke:

  • metsa tervisliku seisundi ja ligikaudse väärtuse hindamisel;
  • metsanduslike toetuste taotlemisel;
  • metsa majandamiseks vajalike dokumentide koostamisel;
  • metsakavade koostajate leidmisel;
  • metsaistutamise, hooldamise ja raiete planeerimisel;
  • kasvava metsa ja metsamaterjali turustamisel;
  • ja muudel metsa majandamist puudutavatel teemadel.

Metsaomanikul on alati mõistlik enne metsandusliku tegevuse alustamist pidada nõu metsakonsulendiga. Viimasel ajal on kerkinud oluliseks teemaks metsaomanike osalemine metsaühistute tegevuses – ka selles osas saab infot konsulendi käest.

Tartus saame metsaomanikke teenindada Tartu jahiklubis (Võru tn. 80). Soovitame aja eelnevalt kokku leppida. Meie kontaktid:

Metsakonsulent Ülo Kuusik

Jõulupühadel ei liigu maksed ühest pangast teise

24.–26. detsember ning 1. jaanuar on puhkepäevad. See tähendab, et neil päevadel ei liigu ühest pangast teise panka tehtavad maksed. Kui neil päevadel pankadevaheliseks ülekandeks mõeldud maksekorraldus siiski täita, edastab pank selle saaja panka pühadejärgsel esimesel tööpäeval.
Teise panka tehtav makse tuleks teha hiljemalt 23. detsembri pärastlõunaks – nii jõuab see jõuludeks kohale. Pangasiseselt liiguvad maksed ka pühade ajal.
Välismaksete kohta leiab infot pangast.

Autor:Hiiu Leht

Saatesari “Mahemaa” alustab pühapäevast

Foto: Elen Peetsmann
Foto: Elen Peetsmann

Pühapäeval, 22. detsembril alustab ETV-s kell 18.00 taas mahetalusid tutvustav saatesari “Mahemaa”.

Neljas saates käiakse külas kokku kaheksas Eesti mahetalus, kust jõuab meie toidulauale tervislik ökotoit. Iga saate lõpus valmib ka üks roog, kus kasutatakse valdavalt oma talude toodangut.

Saatesarja “Mahemaa” autor-toimetaja Aivi Parijõgi sõnul olid 2012. aastal valminud saated televaatajate seas populaarsed. “Mahetalude arv kasvab ja huvi nende toodangu vastu ka. Need inimesed, kellest me seekord saateid tegime, on erakordselt sümpaatsed, ettevõtlikud ja nutikad. Aga Mahemaa uute osade tegemise võtsime ette ennekõike seetõttu, et eelmisel aastal eetris olnud sari osutus väga menukaks ja huvi selle teema vastu püsib.”

Esimeses saates, 22. detsembril tutvustatakse maheteravilja- ja seakasvatust Riido Ökotalu ja Mahetooted OÜ näitel. Saate lõpus grillitakse sealiha ja kodumaised maheköögivilju. Loe edasi: Saatesari “Mahemaa” alustab pühapäevast

Heateo Sihtasutus: jõulude ajal arvuta välja oma heategevustegur

Heateo Sihtasutus kutsub kõiki heategevuskalkulaatori abil välja arvutama, kui palju head saaks teha 1 euro või 1 tunni vaba aja annetamisega.

Annetuskeskkonna “Ma armastan aidata” heategevuskalkulaatori abil saab uurida, millised on heategevusvõimalused laste-ja loomade kaitse, tervise ning hariduse vallas üle Eesti. Kalkulaator koondab infot 23 hoolikalt väljavalitud heategevusühingu tegevuse kohta.

“Heategevuskalkulaator pakub välja võimalusi, kuidas luua väikese panusega head tunnet südamesse endale ja samas aidata kaasa ühiskonna probleemkohtade lahendamisele. „Juhime tähelepanu sellele, et ka 1 euro või 1 tunni annetamine kuus võib midagi muuta, kui see panustatakse läbimõeldult ja püsivalt,” sõnas Maris Ojamuru, Heateo Sihtasutuse tegevjuht. “Kalkulaatori teemadering on lai ning pakub kindlasti midagi erinevate huvidega heategijatele. Näiteks saab kalkulaatorist vaadata, kuidas saab kasvatada oma teadmistega organisatsioonide juhtimisvõimekust või kuidas aitab panustatud tund või euro loomade varjupaiku, vanemliku hoolitsuseta lapsi või oma lapselapsi ise kasvatavaid toimekaid pensionäre.”   Loe edasi: Heateo Sihtasutus: jõulude ajal arvuta välja oma heategevustegur

President Ilves ootab laste joonistusi teemal „Meie Eesti head asjad“

President Toomas Hendrik Ilves kutsub aasta lõpus koos lastega mõtlema sellele, mis on meie ümber head ning osalema joonistuskonkursil “Meie Eesti head asjad”.

„Mõelge koos lapsega, mis teeb Eestist elamiseks hea koha. Rõõmu võib tunda suurte ja väikeste asjade üle – ühtemoodi tähtsad on nii meie kultuur, traditsioonid, loodus kui ka pere, lähedased ning sõbrad,“ ütleb riigipea.

2011. aasta lõpus tegi president Ilves üleskutse „100 põhjust, miks on Eestis hea elada“. Üheskoos koguti vabariigi sünnipäevaks ligi 1500 Eesti eelist. Tänavu antakse lastele võimalus näidata, mis neile kodumaal meeldib. „10-15 aasta pärast hakkavad tänased lapsed kujundama meie riiki. Ootan huviga nende ettekujutust Eestist,“ lisas president Ilves.

President Ilvese videoüleskutset, mida lastega jagada, näeb siit: http://bit.ly/HeadAsjad

Valmis joonistused võib saata 1. veebruarini 2014 (k.a) e-postiga aadressil joonistus@vpk.ee või tavapostiga Vabariigi Presidendi Kantseleisse aadressil A. Weizenbergi 39, 15050, Tallinn. Uuest aastast tekib võimalus laadida pilt otse ka Toomas Hendrik Ilvese Facebooki lehele. Joonistusel palun märkige ära lapse nimi, vanus, elukoht ning soovitavalt ka e-posti aadress, kuhu president saab osavõtjatele tänutäheks saata kirja.

Saabunud joonistused pannakse üles virtuaalsele näitusele Facebooki keskkonda aadressil fb.com/thilves.

Allikas: Vabariigi Presidendi Kantselei

GLEN kutsub noori vabatahtlikeks arengumaadesse

Foto: www.terveilm.ee
Foto: www.terveilm.ee
GLEN Eesti programm saadab 2014. aastal kolmeks kuuks laia maailma kümme vabatahtlikku, kes osalevad arengukoostöö projektides Indias, Birmas ning Aafrika ja Kesk-Aasia riikides.

Arengukoostöö Ümarlaua juhi Piret Hirve sõnul on projektil kaks eesmärki. “Esiteks osaleb noor kohalikus projektis, toob kasu sealsele kogukonnale ja saab ise hindamatu kogemuse. Teiseks aitavad kodumaale tagasi tulnud noored tõsta Eesti inimeste teadlikkust arenguprobleemide keerukusest.“

2014. aasta on eriline, kuna Eestist läheb arengumaadesse kõige suurem arv GLEN vabtatahtlikke. Kandideerida saab kümnesse projekti:
1. Aserbaidžaan – poliitikate arengu uurimine
2. Tadžikistan – turismi arendamine
3. Kõrgõzstan – noorsootöö maapiirkondades
4. Birma/Myanmar – kogukondlik haridus noortele
5. Malawi – naisettevõtluse arendamine
6. Kamerun – keskkonnaklubid Buea lastekodudes
7. Etioopia – naisettevõtluse arendamine
8. Kamerun – kohalike algatuste sidumine
9. India – noorte tööhõive edendamine
10. Keenia – HIV/AIDS ennetustöö Loe edasi: GLEN kutsub noori vabatahtlikeks arengumaadesse

Suur maheküsitlus: mahetoitu ostetakse keskkonna pärast

Foto: pollitalu.wordpress.com
Foto: pollitalu.wordpress.com
Euroopa Komisjon uuris tänavu Euroopa Liidu liikmesriikide elanike arvamust mahepõllumajandusest. Kokku ligi 45 000 vastusest selgus, et mahetoitu ostetakse peamiselt keskkonnasäästu eesmärgil.

10 punkti suure maheküsitluse tulemustest:

1. Peamine põhjus mahetoidu ostmiseks on mure keskkonna pärast ja soov vältida toidus GMO-d ning mahepõllumajanduses mittelubatud ainete jääke.
2. Regulaarsed mahetoidu tarbijad eelistavad osta oma toidu mahepoest, supermarketist või otse talunikult. Juhusliku tarbimise puhul eelistatakse osta mahetoitu supermarketist. Internetist ostab mahetoitu kõigest 8% regulaarsetest ja 4% juhuslikest tarbijatest.
3. 78% vastanutest on valmis mahetoidu eest kõrgemat hinda maksma. Üle poole vastanutest (53%) peab aktsepteeritavaks 10-25% kõrgemat hinda kui tavatoidul.
4. Küsitlusele vastanute seas on mahetooted võrdväärselt (66%) äratuntavad nii EL mahepõllumajanduse logo kui siseriiklike logode järgi. Mitmete liikmesriikide nagu Taani, Prantsusmaa või Austria tarbijad tunnevad mahetooteid enam siseriikliku kui EL logo järgi.
5. Tarbijad üldiselt usaldavad mahetooteid (71%) ja peavad kontrolli nende üle piisavalt efektiivseks, kontrollide vähendamisega ei olnud nõus 57% vastajatest. Üle poolte vastanutest pooldab mahepõllumajanduse kontrollisüsteemi edasist tugevdamist vaatamata sellele, et see võib tuua kaasa hindade tõusu.
6. Pooled vastanutest soovivad, et kõik EL maheettevõtjad oleksid kantud EL ühisesse andmebaasi.
7. 61% vastajatest leiab, et kõiki mahetooteid tuleb uurida pestitsiidijääkide suhtes.
8. Mahepõllumajanduses kasutamiseks lubatud toodete (lubatud taimekaitsevahendid, väetised jms) heakskiitmiseks soovib enamik vastanutest rangemaid nõudeid.
9. 94% küsitlusele vastanutest soovib saada rohkem informatsiooni mahepõllumajandusest.
10. Toodi välja neli valdkonda, kus oleks vaja teadusuuringuid: „Mahepõllumajanduse sotsiaalsed ja majanduslikud aspektid“, „Seeme ja taimne paljundusmaterjal“, „Proteiinirikaste kultuuride kohalik tootmine“ ja „Jäätmemajandus“.
Loe edasi: Suur maheküsitlus: mahetoitu ostetakse keskkonna pärast

Veel paar nädalat saab kroone vahetada üle Eesti

Foto: Eesti Pank
Foto: Eesti Pank
Swedbanki ja SEB panga sularahakontorites üle Eesti saab kroone eurodeks vahetada 2013. aasta lõpuni. 2014. aastast jääb kroone keskkursiga 15,6466 ja teenustasuta eurodeks vahetama Eesti Pank.

Eesti Pank tuletab meelde, et väljaspool Tallinna elavad inimesed, kes tahavad kodukoha lähedal kroone eurodeks vahetada, saavad seda teha veel detsembri lõpuni. Jaanuarist alates saab kroone eurodeks vahetada keskkursiga, teenustasuta ja piiramatus koguses Eesti Panga muuseumis Tallinnas. Eesti Panga muuseum on avatud teisipäevast reedeni kell 12–17 ja laupäeviti kell 11–16.

Jaanuaris ja veebruaris pakub Eesti Pank ka võimalust vahetada muuseumis Läti lati pangatähti eurodeks keskkursiga ja teenustasuta. Latimünte Eesti Pank ei vaheta. Päevalimiit inimese ja tehingu kohta on 1000 eurot.

Novembri alguse seisuga on Eesti kroone tagastamata veel kokku 49 miljoni euro väärtuses (pangatähti 42 ja münte 7 miljoni euro väärtuses). Novembri jooksul tagastati kroone Eesti Panka umbes 125 000 euro väärtuses. 2011. aastal tagastati Eesti Panka kroone 318 miljoni, 2012. aastal 3,5 miljoni ja 2013. aasta 11 kuuga 1,8 miljoni euro väärtuses.

Allikas: Eesti Pank

Setomaa kultuuriprogrammi maht suureneb

Foto: MTÜ Setomaa Turism
Foto: MTÜ Setomaa Turism
Kultuuriminister Urve Tiidus kinnitas Setomaa kultuuriprogrammi. Setomaa kultuuriprogramm 2014-2018 on jätkuks Kultuuriministeeriumi rahastatud 2010-2013 programmile, mille eesmärk on hoida sealse piirkonna kultuurilist ja keelelist eripära, elulaadi, tavasid, kombeid ja oskusi. Järgmise aasta programmi maht on 208 800 eurot, mis on võrreldes eelmise aastaga tõusnud 10%.

Setomaa kultuuriprogrammi kaudu toetatakse sealse kultuuripärandi säilitamist ja edasikandmist, muuseumide tegevust, seto kultuuriprojekte, seto traditsioonide ja keele õpetamist, setokeelseid trükiseid, raadiosaateid, teadus-ja arendustegevust ning setode omaalgatuslikke ettevõtmisi. Oluline on just noorte sidumine esivanemate keele ja kultuuripärandiga ning kohalikus kultuuris osalejate ringi laiendamine, aga ka sellele kaasa aitavate tegevuste toetamine väljaspool Setomaad.

30. septembril 2009. aastal kanti seto leelo UNESCO vaimse kultuuripärandi komitee poolt inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Setode teadlikkus oma vaimse pärandi omapärast ja olulisusest, soov seda endas kanda ja edasi anda, aga ka tutvustada, näitab valmisolekut ja oskust oma elukeskkonna ja kultuuri püsimise eest hea seista.

Kultuuriministeerium on seto kultuuriruumi edendavaid tegevusi toetanud alates 2003. aastast. Programmi koordineerimise ja täitmise eest vastutab Rahvakultuuri Keskus. Setomaa programmist toetuse saamiseks avaneb taotlusvoor 2014. aasta 2. jaanuaril. Toetuse saajad võivad olla riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende allasutused, avaõiguslikud juriidilised isikud, äri-ja mittetulundusühingud, sihtasutused ning füüsilisest isikust ettevõtjad. Täpsem informatsioon taotluste kohta on kättesaadav Rahvakultuuri keskuse kodulehelt alates 2014 www.rahvakultuur.ee .

Allikas: Kultuuriministeerium

Jõulukaupu ostes ei tasu pead kaotada

Foto: jolants.wordpress.com
Foto: jolants.wordpress.com

Tarbijakaitseamet tuletab tarbijatele meelde mõningaid põhitõdesid, mida jõulukaupu ostes silmas pidada, et mitte pühade-eelses pakkumiste virvarris pead kaotada. Enne ostu tegemist tuleks kontrollida kaupleja tausta. Eriti kehtib see veebipoest ostmisel, sest e-keskkonnast ostmine ei ole päris sama, mis tavapoest ostmine.

Enne e-poest kauba tellimist peaks endale selgeks tegema, kas pood kuulub juriidilisele või füüsilisele isikule, vaadates, kelle pangakontole tuleb raha kanda. Kui tegemist on ettevõtte või füüsilisest isikust ettevõtjaga, siis tuleks kontrollida registreeringu olemasolu äriregistris. Kui müüja on aga eraisik, siis tasub teada, et sel juhul ei laiene ostjale üldised tarbijaõigused ning tarbija ei saa probleemide korral pöörduda abi saamiseks tarbijakaitseameti poole.

Kindlasti tasub otsingumootorite abil vaadata lisainfot müüja varasema tegevuse ja ostjatega käitumise kohta. Samuti tuleks üle vaadata tarbijakaitseameti kodulehel olev must nimekiri e-kauplejatest.

Kui neist allikatest leitud info tekitab pisutki kahtlusi, on tark otsida usaldusväärsem müüja.

Kui ost on tehtud ja kaubal ilmneb hiljem puudus, siis on tarbijal nii tava- kui e-poest ostetud kauba puhul õigus esitada müüjale kaebus kahe aasta jooksul alates kauba kättesaamisest. Pretensioon tuleb esitada hiljemalt kahe kuu jooksul puuduse ilmnemisest.

Kaebuse esitamiseks on tähtis, et tarbijal oleks alles kauba ostutšekk, leping või mõni muu ostu tõendav dokument. Loe edasi: Jõulukaupu ostes ei tasu pead kaotada

Mahetooted on leidnud eestlaste toidulaual kindla koha

Foto: www.uganditk.ee
Foto: www.uganditk.ee
Hiljuti avati Norde Rimis juba neljas kodumaiste mahetoodete kauplus Talu Toidab. Vähem kui kahe aastase tegevusaja jooksul on talupoodides esindatud kohalike tootjate hulk kahekordistunud.

Talu Toidab kaupluste eestvedaja ning hiljuti Eesti parima mahetootja tiitliga pärjatud Margus Lille sõnul on talupoodides praegu müügil 85 kodumaise tooja mahetoodang. „Seda on kaks korda enam kui esimese poe avamisel. Talupoodide käive on sel aastal võrreldes 2012. aastaga kasvanud enam kui poole võrra. See näitab, et eestlaste toidulaual on kodumaised mahetooted leidnud kindla koha.“

Kõige populaarsemad tooted talupoodides Talu Toidab on mahe- ja vutimunad, mahetoorpiim ja -taimeteed. Puu- ja köögiviljadest on lemmikud Ojametsa talu porgandid, õunad ja mahesibul. Lille sõnul on inimestel suur huvi ka sealiha ning maheveise- ja mahetalleliha vastu. „Väga hästi läheb ka hiljuti lettidele lisandunud erinevatel maiustustel,“ täiendas Lille.

Saabuvate pühadega seoses soovitab Lille sõpradele ja perele kingituste soetamiseks sammud talupoodi seada. „Lisaks tavapärasele mahedalt kasvatatud toidukaubale leiab talupoodidest ka erilisi maiustusi ja lisandeid, mis sobivad jõuluvana hästi kingikotti – Allew Magusameistrite ökošokolaadid ja kommid, Loodusväe mahetatraküpsised ja glögi, erinevad mahemeetooted, Mustjala Mustard sinepid ning Kodusahvri mahemurakamoos,“ sõnas ta.

Talu Toidab talupoed asuvad Haabersti, Mustakivi ning Ülemiste Rimides. Hiljuti avati talupood ka Norde Rimis.

Allikas: Margus Lille

Jõulukuuse leiab riigimetsast iga pere

joulukuusk-kuuse-toomine-kuusk-tallinna-joulukuusk-66788771 (1)
Kuuks. Foto: Siim Lõvi

Riigimetsast saab ka sel aastal iga pere endale koju tuua jõulukuuse, juhised leiab RMK kodulehelt ja uuenenud mobiilirakendusest.

Enne riigimetsa kuuseotsingule minekut soovitab RMK külastada spetsiaalset kodulehte aadressil www.rmk.ee/kuuseke, kus saab veebikaardilt näha riigimetsa alasid ehk kohti, kust võib jõulupuud otsima minna. Lisaks on lehel juhised ja tingimused jõulukuuskede raiumise ja koduse ümberkäimise kohta.

RMK metsakasvatuse peaspetsialisti Toomas Väädi sõnul tohib jõulukuuski raiuda ainult sealt, kus neil ei ole lootust suureks kasvada: teede ja kraavide servad, liinide alused ja vana metsa alt. „Jõulukuuski ei tohi raiuda aga metsanoorendikest, kuhu nad on inimese poolt istutatud või kus neist on sirgumas palgipuud,“ ütles Toomas Väät ja lisas, et ka kaitsealadelt ei ole lubatud puid raiuda.

Riigimetsa ja kaitsealasid saab tuvastada RMK kodulehel, avaliku metsaregistri ja uuenenud RMK mobiilirakenduse kaudu. „Metsanoorendiku tunneb ära selle järgi, et puud on korrapäraselt istutatud ja hooldatud ning enamasti ühevanuselised,“ täpsustas Toomas Väät.

Kui sobiv puu on leitud, saab selle eest tasuda kohapeal mobiilimaksega. Teise võimalusena saab kuuse eest enne metsaminekut maksta ülekandega internetipangas. Ühe- kuni kolmemeetrised kuused maksavad 3-13 eurot. Raieõiguse tõendamiseks peab isikul metsas kaasas olema maksekorraldus, milleks sobib vastav SMS kinnitus makse teostamise kohta mobiiltelefonis või maksekorralduse väljatrükk.

RMK tasuta mobiilirakenduse saab alla laadida nii iPhone’i, Androidi kui ka Windows’i nutitelefonides. Rakendus sisaldab kõiki juhised kuuse toomise, maksmisvõimaluste ja kuuse eest hoolitsemise kohta.

Mulluste pühade jooksul toodi RMK metsadest kokku üle 7600 jõulukuuse.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, tegeleb metsa ja puidu müügiga ning korraldab ulukihoolet. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.

Lisainfo: Toomas Väät, RMK metsakasvatuse peaspetsialist, tel 520 5734, e-post toomas.vaat@rmk.ee

Noored kutsuvad puhta pilguga vaatama, kuulama ja mõtlema

Teisipäeval, 17. detsembril kell 17.00 avatakse Sakala Keskuse jalutussaalis Viljandi Gümnaasiumi õpilaste omaloomingu näitus „Puhas mõte“.

Väljapanek koosneb kahest osast : Viljandi Gümnaasiumi õpilaste puhas omalooming ning õpilaste tõlgendus ülesandele luua „valge maal“. Näituse pealkiri sündis noorte ühise mõtiskluse tulemusena – mis on valge
maal? Mis tundeid see äratab? Kuidas kõnetab ja inspireerib?

Avamisel saab kuulda 12-minutilist põnevat raamatu-rocki kontserti. Näitus on avatud kuni 17. jaanuarini maja lahtioleku aegadel.

Lastefond kogub annetusi tuleõnnetuses kannatada saanud pisipoisi toetuseks

SA TÜ Kliinikumi Lastefond pakub kõikidele soovijatele võimalust toetada fondi vahendusel omapoolse annetusega detsembri alguses Tartus toimunud korteripõlengus kannatada saanud 3-aastast poissi, kes viibib hetkel raskes seisundis TÜ Kliinikumis.

Lapsel on põletushaavad mitmes kehapiirkonnas, mistõttu tema ravi saab olema pikaajaline ja kompleksne ning vajalikud on korduvad nahasiirdamise operatsioonid, ütles lasteanestesioloog ja intensiivraviarst dr Tuuli Metsvaht.

TÜ Kliinikumi lastekliiniku sotsiaaltöötaja Helve Maripuu sõnul saadi tõuge annetuskampaania korraldamiseks headelt inimestelt, kes omaalgatuslikult kliinikumi poole pöördusid, et lapsele erinevat laadi abi pakkuda. “Pärast juhtumi meediakajastust on abipakkuvaid e-maile saanud nii kliinikumi sekretärid, avalikkussuhete juht ja sotsiaaltöötaja kui ka Tartu Linnavalitsuse spetsialistid. Et luua soovijatele konkreetne võimalus aidata, pöördusime Lastefondi poole. Mänguasju on poisile juba kogunenud, tema täpsemad vajadused selguvad aga mõne aja pärast,” ütles ta.

Nüüd ongi kõigil soovijatel võimalik pisipoissi toetada, tehes ülekanne SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi annetuskontodele, lisades selgituseks “3-aastane poiss”:

Toidupanga toidukogumispäevad tulevad taas

Tänasest pühapäevani ehk 13.-15. detsembril toimuvad 21-s kaupluses Toidupanga jõulueelsed toidukogumispäevad. Üle Eesti on heategevusaktsioonis osalemas umbes 800 vabatahtlikku.

Kui üldiselt on toidupankade põhitööks kaubandusvõrgus ülejääva toidukauba tasuta ümberjagamine vaesuses elavatele peredele, siis toidukogumispäevade ajal pakutakse ka eraisikutele võimalus toidupanga tööd toetada ja toidukaupa annetada. Jõulude eel heade inimeste abiga kogutav toit on oluline lisa üle-eestiliselt jagatavate jõulupakkide komplekteerimisel, mida sel jõuluajal plaanitakse teha vähemalt 2500.

Toidukogumispäevadeks toidupankadele appi tulnud 800 vabatahtlikku on registreerunud paljuski rühmadena, esmakordselt toimuvad toidukogumispäevad egiidi all “Meeskonnamäng”. Osalema kutsuti näiteks sõpruskondi, töökollektiive ja teisi, kes jõulueelsel ajal avatud võimalusele koos midagi toredat ning samas mõtestatut ära teha.

Tallinna Toidupangas vabatahtlikke registreerumist koordineerinud Ines Jakobson on aktiivsetele inimestele tänulik: “Ma ei mäletagi, et enne oleks olnud sellist olukorda, kus pealinna suurte poodide kõik vahetused oleks üks kuni kaks päeva enne kampaaniat täiesti täis olnud, aga sel korral nii oli. See on meile suurepärane jõulukingitus.”  Loe edasi: Toidupanga toidukogumispäevad tulevad taas

Noortevaldkond võtab kokku seitsme aasta tulemused

Täna Tartus toimuval noorsootöö inspiratsioonipäeval “Teekond tulevikku” võetakse kokku aastatel 2006-2013 toimunud arengud valdkonnas ja vaadatakse tulevikku.

“Viimase seitsme aasta jooksul toimus väga jõuline noorsootöö ja noortepoliitika areng, mis pälvis tähelepanu ning tunnustust nii Eestis kui rahvusvahelisel areenil,” võtab Eesti Noorsootöö Keskuse direktor Edgar Schlümmer lõppenud strateegiaperioodi kokku. “Noorsootöö tegijate ja tegevuste arv on palju suurem ja mitmekesisem – võrreldes 7 aasta taguse ajaga on noorsootöö kättesaadavam viiendikku võrra rohkemale arvule noortele. Toimib noorteseire, kvaliteedi hindamise- ja koolitussüsteem. Noorsootöö panustab koolist väljalangevuse ja töötuse ennetamisse, noorte ettevõtlikkuse arendamisse ning see ei ole sugugi lõplik loetelu”, selgitas Schlümmer.

Inspiratsioonipäeval esinevad ettekannetega noorsootöö ja noortepoliitika teemadel: Janar Holm, Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler; Lasse Siurala, Aalto Ülikooli professor; Heidi Paabort, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse tegevjuht; Kristel Altosaar, Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonna noorsooteenistuste juhataja.  Loe edasi: Noortevaldkond võtab kokku seitsme aasta tulemused

Taarka Pärimusteater kutsub koolinoori laagrisse

2014. aastat alustab Taarka Pärimusteater teatri-ja pärimuskultuuri laagrite sarjaga, mis on suunatud Setomaa koolinoortele, mujal Eestis elavatele seto noortele ning seto sõpradele. Kokku toimub 3 laagrit koolivaheaegadel erinevates Setomaa paikades. Laagrite sisuks on õpitoad ja loovad tegevused, mida viivad läbi nii Taarka Pärimusteatri noored kui ka professionaalsed teatriinimesed. Laagrite eesmärk on avardada noorte arusaama teatrikunstist ning arendada loovust läbi mängu, samuti tutvustada kohalikku pärimuskultuuri. Laagrites osalemine annab võimaluse eri nurkade Setomaa noortel omavahel tutvuda ning kontakte luua.
Esimene laager toimub 2.-4. jaanuaril 2014 Tsiistre Külakojas Misso vallas.

Osalustasu: 10 eurot (üks laager)

Vajalik eelregistreerimine, sest kohtade arv on piiratud!

Küsi lisainfot ja registreeru Riin Tammiste riin.tammiste@gmail.com (tel 56961878)

 

 

Varbuse teemajas Anne Maasik ja Heikki-Rein Veromann

Sel laupäeval, 14. detsembril ootab Eesti Maanteemuuseum veetma mõnusat muusikaõhtut Varbuse teemajas koos Anne Maasiku ja Heikki-Rein Veromanniga.

Kontsertõhtu sarja “Tee kõlad” viimasel kontserdil laulavad Anne Maasik ja Heikki-Rein Veromann eesti luuletajate parimaid tekste. Maanteemuuseum ning Varbuse Teemaja on avatud kella 18-st kella 21-ni, kontserdid algavad kell 19. Lisaks muusika nautimisele saab uudistada maanteemuuseumi võimsat masinaparki ja püsinäitust “Tee ajalugu”.

Varbuse teemaja kostitab külalisi erinevate küpsiste, kookide, saiakeste, ahjupirukate ja taimeteedega.”

Kontsertidele on vajalik eelregistreerimine: merily.vars@mnt.ee või 53341973.