Eesti

Seminar “Terve pere” Kassaris

Laupäeval, 28. septembril korraldab Hiiumaa lasterikaste perede liit Kassari puhkekeskuses pereseminari “Terve pere”, kuhu on oodatud kõik huvilised.

Lasterikka pere ema Ingrid Sindi räägib lastega kooskasvamisest laste õiguste vaatenurgast. Aivar Haller Eesti lastevanemate liidust kõneleb lapsevanema hirmudest ja nendest ülesaamisest. Tartu Herbert Masingu kooli direktor Tiina Kallavus selgitab lapse olemust, käitumisprobleeme ja õpetab nendest ülesaamist. Marge Vainre koolituskeskusest Sina ja Mina räägib, kuidas toetada kodust eemal olevaid lapsi.

Seminar kestab kella 12-18. Lisainfo www.lasterikkad.eu või tel 5051 674. Kuna kohtade arv on piiratud, tuleks oma osalemisest teada anda meilil hiiumaalasterikkad@gmail.com.

Liikumine Kodukant andis välja elektroonilise käsiraamatu

Liikumine Kodukant andis välja elektroonilise käsiraamatu „Globaliseeruv Eesti küla“. Käsiraamat on ennekõike kogukonnaarendajatele teadmiste ammutamiseks meie muutuvast maailmast ja Eesti küla võimalustest ning arengutrendidest selles.

Nii tasub sinna kiigata lisaks külavanematele ja -seltsirahvale ka linna-asumiseltside eestvedajatel, omavalitsuste arendustöötajatel ja poliitikutel, kohaliku arendustööga tegelevatel projektijuhtidel ja ehk ka ettevõtjatel, kes otsivad oma äri edendamiseks uusi ideid.

Käsiraamatu autor on Garri Raagmaa ja kaasautor Rivo Noorkõiv. Raamat valmis Eesti Maaelu Edendamise Sihtasutuse ja siseministeeriumi regionaalministri valitsemisala toetusel, Liikumise Kodukant projekti “Külavanemad muutuvas ajas” raames.

Kättesaadav kõigile huvilistele Liikumise Kodukant kodulehelt (www.kodukant.ee) E-abikäsi/Trükised alt.

Eesti Rahvaluule Arhiiv algatab lastemängude kogumise võistluse

Eesti Rahvaluule Arhiiv algatab kultuuripärandi aasta puhul lastemängude kogumise võistluse ning esitleb lastemängude veebiväljaannet, mis annab ülevaate 1935. aasta populaarsemast mänguvaramust. Võistlusest räägitakse lähemalt ning veebiväljaannet esitletakse homme, 26. septembril kell 16 Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis toimuval Akadeemilise Rahvaluule Seltsi pidulikul õhtul.

Kogumisvõistluse koordinaatori, mängu-uurija Astrid Tuisu sõnul muutub mängutraditsioon kiiresti ning see on tihedalt seotud konkreetsete mängijate ja ajastuga. “Seetõttu on oluline ühelt poolt fikseerida praegune seis erinevate põlvkondade mängu-teadmises ja mäletamises, teisalt propageerida vanade ja unustatud mängude uuskasutust,” selgitas Tuisk.

Lastemängude kogumisvõistlus ei ole sel korral suunatud ainult lastele: eriti teretulnud on mängukirjeldused täiskasvanutelt ja noortelt, kel kõige tegusam mänguaeg seljataga. Oodatakse nii meenutusi oma lapsepõlve mänguvõimalustest, -paikadest ja -seltskondadest kui ka mängukirjeldusi ja -õpetusi. Kogumisvõistlus kestab kultuuripärandi aasta lõpuni ning töid saab esitada Eesti Rahvaluule Arhiivi uue kogumismooduli Kratt kaudu.

Lisaks lastemängude kogumisvõistlusele esitletakse sündmusel veebiväljaannet “1001 lastemängu aastast 1935”, mille on koostanud Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur Mall Hiiemäe. Väljaande aluseks on 1934.-1935. aastal korraldatud kogumisvõistlus, mille käigus jõudis arhiivi üle 15 000 mängukirjelduse. Kogumikku on valitud tekste üle kogu Eesti. Väljaanne annab ülevaate omaaegsest populaarsest mänguvaramust ning pakub rõõmsat äratundmist paljude mängude püsivuse osas.

Algas konkursi “Aasta kõige koerasõbralikum tegu” internetihääletus

Taas saab hääletada konkursi “Aasta kõige koerasõbralikum tegu” kandidaatide poolt, mille võitja selgub 13. oktoobril toimuval Eesti suurimal heategevuslikul koertenäitusel BIGBANK Match Show.

Konkurss “Aasta kõige koerasõbralikum tegu” toimub BIGBANK Match Show raames juba kuuendat korda. Tiitlivõitja selgub internetihääletuse teel. Oma hääle lemmikkandidaadi toetuseks saab anda BIGBANK kodulehel!

Konkursi “Aasta kõige koerasõbralikum tegu” tänavused kandidaadid on:

Roomassaare sadama sadamavaht Kristjan Maidra ja sadamakapten Kaarel Niine, kes päästsid veebruaris kodust plehku pannud ja õhukesele jääle läinud spanjeli Prints. Kuna jää enam koerakest hästi ei kandnud, meisterdasid looma näinud sadamatöötajad köiest silmuse, viskasid selle koera ümber ning tirisid lõdiseva spanjeli veest välja.

Möödunud aasta oktoobris kukkus Tallinna Lennusadama juures kailt külma vette noor hundikoer. Laevade vahel ringi ujunud loom oli segaduses, nuttis ning poleks ise ilma kõrvalise abita tagasi kõrgele kaile pääsenud. Kuuldes vette kukkunud koera kaldale jäänud mängukaaslase hädakisa, ruttasid abivalmid möödakäijad koerale koheselt appi ja aitasid hädasolija veest välja.

2012. aasta lõpus leiti Valga vangla territooriumilt 24 nälginud ja metsistunud koera, kes olid trööstitus olukorras ja sotsiaalsest elust võõrdunud. Kadri Kullmann oli see hea inimene, kes võttis nende koerte sotsialiseerimise projekti oma südameasjaks, soovides, et loomad leiaksid endale hea kodu. Koostöös Dimela AS-ga anti koertele meditsiinilist, käitumuslikku ja psühholoogilist abi, et aidata neljajalgseid uue elu alustamisel.

BIGBANK Match Show üks korraldajatest, Eesti Koeraomanike Seltsi juhatuse liige Aire-Piret Pärn leiab, et kõik konkursile esitatud kandidaadid väärivad suurt tunnustust. “Tänavused kandidaadid on kõik sõna otseses mõttes elupäästjad – ilma nendeta võinuks nii mõnegi koera elu lõppeda palju kurvemalt. Soovime selliseid häid abistajaid südamest tänada ja teistelegi eeskujuks tuua,” rääkis Pärn.

“Aasta kõige koerasõbralikum tegu” on tiitel, mis omistatakse isikule või isikutele, kes on oma tegevusega andnud viimasel aastal märkimisväärse panuse Eesti koerapidamiskultuuri ja heade koerapidamistavade edendamisse või koduta loomade probleemi teadvustamisse ja leevendamisse.

Oma hääle sobivale kandidaadile saab anda kuni 6. oktoobrini, tiitli võitja kuulutatakse välja 13. oktoobril toimuval BIGBANK Match Show’l Kristiine spordihallis.

Heategevusliku koertenäitus BIGBANK Match Show toimub lisaks Eestile samaaegselt ka Lätis ja Leedus. Koertenäitusel osalemiseks saab end veebilehel eelregistreerida kuni 10. oktoobrini.

Tallinnas kuulutatakse välja parimad LEADER rahvusvahelised koostööprojektid

Homme, 26. septembril kuulutatakse Tallinnas välja parimad Läänemere piirkonna rahvusvahelised LEADER koostööprojektid. Kokku on konkursi finaalis 21 maaelu arengut toetavat projekti erinevatest Läänemeremaadest.

“Konkursiga tahame rõhutada rahvusvahelise koostöö olulisust Põhja- ja Baltimaade maaelu arendamisel. Kokku oli võistlustules 60 projekti Taanist, Soomest, Eestist, Lätist, Leedust, Poolast ja Rootsist,” rääkis Maamajandus Infokeskuse maaelu- ja kalandusvõrgustiku osakonna juhataja Krista Kõiv. “Konkurss annab väga hea ülevaade, mida teistes riikides maaelu arengukava LEADER meetme abil maaelu arendamiseks tehakse. Loodame, et need edulood aitavad innustada maapiirkondade elanikke oma paikkonna arendamisel,” lisas ta.

Maaelu arengukava LEADER rahvusvahelised koostööprojektid valitakse välja viies kategoorias – parim noorteprojekt, turismiprojekt, kultuuriprojekt, kohaliku piirkonna arenguprojekt ja keskkonnaprojekt. Kokku esitati konkursile 60 projekti, neist 1 Taanist, 38 Soomest, 9 Eestist, 1 Lätist, 4 Leedust, 3 Poolast ja 4 Rootsist. Tänavu juunis valiti neist välja 21 finalisti.

Tallinna Ülikooli konverentsikeskuses toimub 26. septembril ka LEADER rahvusvaheliste koostööprojektide teemaline konverents “Jagatud kogemused – mitmekordne kasu”, kus arutatakse LEADER võrgustike tööd maaelu arendamisel erinevates riikides.

Esimese Läänemeremaade rahvusvaheliste LEADER koostööprojektide konkursi ja konverentsi korraldab Maamajanduse Infokeskus. Lisainfo!
Eesti maaelu arengukava LEADER-meetme kaudu investeeritakse aastatel 2007-2013 maapiirkondade arendamisse ligi 86 miljonit eurot.

Maamajanduse Infokeskus on Põllumajandusministeeriumi haldusalas tegutsev riigiasutus, mis tegeleb põllumajandussektori majandusanalüüsi, maaelu- ja kalandusvõrgustiku koordineerimisega ning LEADER võrgustiku toetamisega. Lisaks korraldab keskus põllumajandussektori konsulentidele kutse omistamist.

Vanemuise teatrisse koguneb infopäevale 700 õpetajat

Reedel, 27. septembril koguneb Vanemuise teatri kutsel ligemale 700 õpetajat suures majas toimuvale infopäevale. Kuuendat korda toimuva infopäeva eesmärk on tänada õpetajaid koostöö eest, jagada uudiseid ja pakkuda võimalust kolleegide seltsis ooperit nautida.

Ühtekokku 151-st koolist ja lasteaiast üle Eesti kohale tulnud õpetajatele tutvustatakse lastele ja noortele suunatud uuslavastusi, lisaks teeme ülevaate sel hooajal toimuvatest teatrikohtumistest ja teatritundidest, Kollase Kassi Suvekoolist jpm. Nagu tavaks, loosime õhtu jooksul õpetajatele teatripääsmeid meie menulavastustele ja pakume võimaluse osta teatripileteid soodushinnaga.

Infopäeva peakorraldaja, Vanemuise teatri noortetöö juht Mall Türk: “Õpetajate infopäevast on kujunenud juba traditsiooniline noortetöö hooaja avaüritus. Ühest küljest koguneme infovahetuseks, samas on see ka meeldiv võimalus omavahel kohtuda, suhelda, vahetada mõtteid ja ideid. Koostöö õpetajatega aitab kutsuda ellu just sellised teatritunnid, mida vastastikku vajame. Vanemuise noortetöö tänavuseks tähtsündmuseks on märtsis toimuv konverents “Teater hariduses – haridus teatris”, mille kaudu tahame leida võimalusi praktiliseks täienduseks formaalharidusele. Noorsootöö kaudu saame tutvustada teatrit kui kultuurhariduse osa, mille kaudu saab pakkuda praktilist lisaväärtust mitmetele teistelegi eluvaldkondadele.”

Õpetajate infopäev algab kell 17 teatri fuajees, kus on avatud info- ja piletimüügipunktid. Vanemuise Kollased Kassid tutvustavad, mida põnevat ja harivat pakub teatri 144. hooaeg lastele ja noortele. Tund hiljem algab saalis kohtumine, kuhu on muuhulgas oodata ka üllatuskülalist, kes räägib, milline on tema meelest teatrikunsti potentsiaal täiendada noore inimese arengut, haridust ja ka haritust. Infopäeva lõpetab Giuseppe Verdi ooper “Trubaduur”. Etenduse vaheajal on õpetajatele kaetud ka kohvilaud.

Lisainfo!

VVV Fotokonkurss MÄRKA MIND 2013

VVV Fotokonkurss MÄRKA MIND 2013 kestab 1. oktoobrini 2013. Osaleda saab kolmes vanuseklassis:

Kuni 11-aastased
12-16-aastased
17-aastased ja vanemad

Konkursi eesmärk on märgata ja jäädvustada looduses väiksemaid elus või eluta looduse elemente või midagi sellist, mida tavaliselt ei kohata. Olgu need siis putukad, linnud, loomad, taimed, seened, marjad, lehed või midagi täiesti eriskummalist. Ka maastikus võib leida erilisi nähtuseid. Oluline on, et see, mida pildistad, nõuab eraldi märkamist või millel on eriline saamislugu.

Konkursi peaauhind on 320 euro väärtuses. Vanuseklasside võitjale on auhind 64 euro väärtuses. Eraldi auhinnad Elva puhkepiirkonnas tehtud fotodele ja talvistele fotodele.

Žürii töös osalevad loodusfotograafid Arne Ader ja Urmas Tartes.

Tutvu fotokonkursi tingimustega!

Fotokonkurssi toetavad SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Loodusajakiri MTÜ.

Mobiilirakendus muudab omavalitsustega suhtlemise lihtsamaks

Regionaalministri valitsemisala tellimusel on valminud tasuta mobiilirakendus “Anna teada”, mille abil saavad inimesed silma hakanud heakorraprobleemidest kohalikku omavalitsust teavitada. Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on mobiilirakenduse eesmärk luua juurde üks lihtsalt kasutatav kanal, mille abil saavad inimesed omavalitsusega suhelda.

“Väga paljudel inimestel on nutitelefon pidevalt taskus, seepärast lõimegi juurde ühe kanali, kuidas näiteks võssa kasvanud liiklusmärgist või lõhutud pargipingist omavalitsusele võimalikult lihtsalt teada anda,” rääkis Kiisler. Rakenduse kasutaja saab märkida kaardil probleemi asukoha, kirjutada lühikese selgituse ning lisada foto. Rakendus teeb inimese asukoha järgi kindlaks, millise omavalitsuse territooriumile probleem jääb ja saadab info selle dokumendiregistrisse või üldisele e-posti aadressile.

Lähiajal uuendatakse ka ühise veebiplatvormi versiooni, siis on kõigil neil, kes kasutavad kohalike omavalitsuste teenusportaali (KOVTP) võimalik need andmed ka oma kodulehel kaardil kuvada. Rakenduse haldamine kohalikule omavalitsusele kulusid kaasa ei too. Rakendus sobib nii Android kui ka Apple iOS operatsioonisüsteemidega nutitelefonidele.

Lisainfo: kov.riik.ee/annateada

Mobiilirakendust “Anna teada” rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Noortebändi demovooru viimane nädal on alanud

Septembrikuus algas Eesti pikima traditsiooniga bändikonkursi Noortebänd 2013 demovoor, millest saab osa võtta 30. septembrini. Noortebänd 2013 peakorraldaja Karl-Gustav Kello sõnul on konkurss avatud kõikidele muusikastiilidele, seega on väga oodatud vähemalt kaheliikmelised elektroonilise, eksperimentaalse, etno-, jazz-, hip-hop ja veel nime saamata muusikastiilide esindajad.

Kello rõhutab, et bänd ei tähenda mitte ainult klassikalist trummi, bassi, kitarri ja vokaali kooslust, vaid oodatud on ka kollektiivid, kes astuvad traditsioonilise bändi raamistikust välja – kasutavad eksperimentaalseid instrumente, elektroonikat või on muusika tegemiseks mõne veel laiemale avalikusele teadmata mooduse leiutanud. Samuti võib üks muusik osaleda mitme bändi koosseisus.

Konkursil saavad osaleda kõik kuni 26-aastased artistid, kes esitavad omaloomingut. Registreerimine toimub septembri lõpuni Noortebändi kodulehel.

Demovoorus osalevate bändide seast valib žürii välja 25 kollektiivi, kes saavad oktoobri keskel edasi võistelda Tallinna ja Tartu eelvoorudes. Poolfinaalid toimuvad novembri esimeses pooles ning Noortebänd 2013 tiitli omanik selgub novembri lõpus.

Aasta esimeses pooles toimunud maakondlikelt konkurssidelt on eelvoorudesse valitud seitse ansamblit. Esindatud on Pärnumaa, Läänemaa, Viljandimaa, Tartumaa, Saaremaa, Harjumaa ning Lääne-Virumaa. “Sel hooajal tegime koostööd seitsme maakonnaga, kuid oleme avatud koostööks kõigi piirkondlike bändikonkurssidega,” lisas Kello.

Loe edasi: Noortebändi demovooru viimane nädal on alanud

Lapsed ei saa olla Eesti jaoks liiga kallid!

MTÜ Lastekaitse Liit taunib tänases pressiteates Vabariigi Valitsuse otsust, mitte kehtestada järgmisel aastal koalitsioonilepingus lubatud huviringiraha, kuna rahandusminister Jürgen Ligi arvates oleks see liiga kallis. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm näeb ette ringiraha kehtestamise, et suurendada noorte osalemist huvitegevuses ja vähendada riskikäitumist. Planeeritud riigipoolne ringiraha oleks pidanud tagama parema ligipääsu huviharidusele nimelt vähemkindlustatud perede lastele, et suurendada nende arenguvõimalusi.

„Lubadused koalitsioonilepingul ei saa jääda ainult paberile. Olukorras, kus võrreldes 2000. aasta loendusega on alla 18-aastaste laste arv kogurahvastikus kahanenud 74 000 võrra, ligi viiendik lastest elab Eestis vaesuses, ning vähem kui pooled kooliealistest lastest tegeleb huviharidusega, ei ole aktsepteeritav laste huvide tagaplaanile jätmine riigi eelarves,“ rõhutab MTÜ Lastekaitse Liit juhataja Alar Tamm. „Igal lapsel on õigus mitmekülgsele arengule, olenemata millises piirkonnas ta Eestis elab, või milline on tema pere majanduslik olukord. Riik on kohustatud selle õiguse tagama, vastavalt 1991. aastal ratifitseeritud Lapse õiguste konventsioonile,“ toonitab Tamm.

Rahvusvahelised uuringud näitavad, et oluline osa teadmistest ja haridusest jõuab lasteni väljaspool formaalharidussüsteemi ja seetõttu on pere sotsiaalmajanduslikul taustal oluline roll. Samuti kinnitavad uuringud, et vähemate võimalustega perede lapsed tunnetavad vaesust ennekõike vaba-aja tegevuste piiratud kättesaadavuse osas.

Rahvusvahelisel lastekaitsepäeval juhtis Lastekaitse Liit otsustajate tähelepanu asjaolule, et järgmise aasta riigieelarve koostamisel peavad lapsed olema prioriteediks. MTÜ Lastekaitse Liit rõhutab ka täna: „Riigikogul tuleb 2014 aasta eelarve menetlemisel otsustavate reaalsete sammudega leevendada laste vaesust ja sellega kaasnevat ebavõrdsust ning tõrjutust. Üheks kindlaks meetmeks on huvihariduse toetamine, kuna huviharidus arendab laste loovust, võimeid ja enesekindlust ning ennetab nii koolist väljalangemist kui ka alaealiste kuritegelikule teele sattumist.”

Näituse “Külavanemate ametimärgid” 2013 avamine Riigikogus

Eesti Külaliikumine Kodukant projekti Külavanemate ametimärk 2013 raames valmis kultuuripärandi aastaks näitus, mis avatakse neljapäeval, 26.septembril kell 9.30 Riigikogu fuajees. Avamisel osalemiseks on vajalik eelregistreerimine.

Näitus koosneb 26 plakatist, kus on näha märgid, kirjas nende saamislugu ja märgikandjad. Ametimärkide näituse avab Riigikogu esimees Ene Ergma, projektist annab ülevaate näituse koostaja Külli Vollmer ning kell 9.50 on huvilistele ekskursioon Riigikogu majas. Ajaloomuuseumi seinte vahelt tuuakse spetsiaalselt näituse avamiseks 1937. aasta külavanemate ametimärk, mille saamisloost räägib teadur-kuraator Hiljar Tammela.

Külavanemat ja tema ülesandeid on läbi aegade erinevalt määratletud. Külavanem on olnud alati kogukonna hea käekäigu eest seisja. 1937.a seaduses oli külavanema amet auamet. Külavanem pidi olema vähemalt 25 aastat vana, majanduslikult kindlustatud ja oma arenemiselt võimeline talle pandud ülesandeid täitma. Naisisikuid ei soovitatud seaduse järgi külavanemaks valida, kuna enamik neist ei olnud seaduse silmis majanduslikult iseseisvad ega ülesannete täitmiseks füüsiliselt võimelised.

Loe edasi: Näituse “Külavanemate ametimärgid” 2013 avamine Riigikogus

Valmimas on uus Euroopa metsandusstrateegia

Läinud nädala reedel, 20. septembril, võttis Euroopa Komisjon vastu uuendatud Euroopa Liidu metsandusstrateegia.

Euroopa Komisjoni vastavasisulises pressiteates seisab, et metsandusstrateegia põhineb uuel ja laiemal lähenemisel metsandusele. Strateegia vastab uutele väljakutsetele, mis seisavad metsanduse ees. Strateegia olulisust näitab see, et mets võtab enda alla 40% Euroopa maismaast ning mets on tähtsaim ressurss elukvaliteeti tõstmiseks ja uute töökohtade loomiseks, seda eriti maapiirkondades. Metsandusstrateegia võtab arvesse ka metsade ökosüsteemide kaitse olulisuse ning asjaolu, et metsad toovad ökoloogilist kasu kõigile.

Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu volinik Dacian Ciolos ütles, et metsad on maapiirkondade rikkuse allikaks ja töökohtade loojaks siis, kui neid majandatakse õigesti. Maaelu arengu üks tugisambaid on metsade säästev majandamine ning see on üks põhimõtteid uues metsanduse strateegias.

Loe edasi: Valmimas on uus Euroopa metsandusstrateegia

Kolm küsimust kandidaatidele

Hille Hinsberg
Valitsemise ja kodanikuühiskonna programmi ekspert, Praxis

Praxises tegelen sageli sellega, et aidata aktiivsetel kodanikel ja avaliku võimu esindajatel üksteist paremini mõista. Ühist keelt on vaja leida ikka selleks, et üheskoos tegutseda – nii on võimalik rohkem korda saata ning eluolu paremaks muuta.

Seepärast söandan jagada mõned soovitused, kuidas tunda end poliitikas osalisena. Sest kui Sina ei taha sekkuda poliitikasse, siis poliitika sekkub Sinu ellu niikunii. Eriti tugevalt on seda tunda enne valimisi kui iga hääl loeb ja valijad muutuvad tähtsaks neile, kes tahavad asuda ühiseid asju korraldama.

Mõttekas on olla aktiivne ja nõudlik kodanik pidevalt, just valimiste vahelisel ajal. Igalt kandidaadilt tasub ikka ja jälle küsida, kuidas saab kohalik inimene kaasa rääkida omavalitsuse asjade üle otsustamisel. Millised suhtluskanalid selleks kavatseb kandidaat välja pakkuda? Kuidas temaga edaspidi kontakti saaks?

Aga kohalike valimiste aegu on valijal hea võimalus olukorda enda suunas mõjutada. Muutuvad ju praegused võimuesindajad aktiivseks ning tahavad pidada dialoogi kohaliku rahvaga. Kui juhust on, siis võta kandidaadil niiöelda lipsust kinni ja räägi asjalikku juttu kodukoha oleviku ja tuleviku kohta.

Selleks ära jää ootama seda kõnet, mida tulevane rahvaesindaja tahab pidada, vaid esita ise kandideerijale mõned küsimused.
Loe edasi: Kolm küsimust kandidaatidele

Vanemuise buss sõidutab koduuksest teatriukseni

Vanemuise teater sõidutab selgi hooajal teatrisõpru mugavalt ja soodsalt Tartusse teatrisse. Kuna huvi sellise teenuse vastu oli möödunud aastal suur, siis otsustasime tänavu oma areaali laiendada ning lisaks Lõuna-Eesti teatrisõpradele ka pärnakatele omalt poolt vastu tulla.

Kahekorruseline teatribuss toob huvilised etendusi vaatama vaid teatripileti hinnaga. Kohtade arv on piiratud – bussis on 65 kohta. Pakkumine kehtib järgmistele etendustele:

29.09.2013 „KALENDRITÜDRUKUD“ 15 € – Jõgeva-Palamuse-Luua-Tabivere-Lähte-Tartu
23.10.2013 „THRILLER“ 22 € – Pärnu-Viljandi-Puhja-Tartu
17.11.2013 „MUSTA PORI NÄKKU“ 15 € – Räpina-Mooste-Ahja-Võnnu-Tartu
22.11.2013 „THRILLER“ 22 € – Valga-Puka-Rõngu-Elva-Tartu
26.01.2014 „PÄHKLIPUREJA“ 11 € Pala-Kallaste-Koosa-Vara-Tartu
08.02.2014 „HELISEV MUUSIKA“ 16 € – Valga-Puka-Rõngu-Elva-Tartu
02.03.2014 „CABARET“ 22 € – Võru-Kanepi-Saverna-Kambja-Tartu

Teatripaketi hinnas sisaldub teatripilet ja tasuta sõit edasi-tagasi. Teatripaketi piletitel ei kehti tavasoodustused. Infot teatripaketi tellimise ning bussi väljumiskellaaegade ja peatuste kohta saab Vanemuise teatri kassast: kassa@vanemuine.ee või telefonil 744 0165.

Allikas: Vanemuise teater

Narva-Ivangorodi piiripunktide rekonstrueerimine algab uuel aastal

Äsja allkirjastati regionaalministri valitsemisalas Eesti-Läti-Vene koostööprogrammi raames teostatava Narva ja Ivangorodi piiripunktide rekonstrueerimistööde projekti toetusleping. Kaks ja pool aastat ette valmistatud projekti eesmärk on rekonstrueerida Narva ja Ivangorodi piiripunktid, et parandada nende läbilaskevõimet. Plaanis on korda teha jalakäijate ja autode piiripunktid nii Eesti kui ka Venemaa poolel.

„Selle projektiga suureneb piirpunkti läbilaskevõime poole võrra, mis on selle regiooni arengu ja kogu Eesti majanduse seisukohast suur samm edasi,“ ütles regionaalminister Siim Kiisler ning avaldas heameelt, et vaatamata ajutistele raskustele projekti ettevalmistusfaasis on läbirääkimiste käigus leitud partneritega lahendus, mis võimaldab suurprojekti tähtajaks ellu viia.

Projekti „Kompleksne Narva ja Ivangorodi piiripunktide rekonstrueerimine“ toetatakse Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi (ENPI) Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmist 2007-2013 kokku 7,4 miljoni euroga. Suurprojekti kogumaksumus koos omafinantseeringuga on 8,2 miljonit eurot. Regionaalministri valitsemisala eelarvest toetatakse seda 2,5 miljoni euroga. Ehitustööd algavad järgmisel aastal ning projekt tuleb ellu viia hiljemalt 2014. aasta lõpuks.

ENPI Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programm 2007-2013 toetab rahaliselt ühiseid arendustegevusi regiooni konkurentsivõime parandamiseks, kasutades ära regiooni potentsiaali ja soodsat asukohta Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni vahelisel ristteel.

Lisainfot projekti kodulehelt www.estlatrus.eu.

Allikas: Siseministeerium

Lasteaed otsib endale nime

2014. aasta lõpus Jüris avatav uus lasteaed otsib meeldejäävat nime. Lasteaia projekt näeb
ette energiasäästlikku, kaasaaegset, valgusküllast ja avarat hoonet.

Konkursil osalemiseks tuleb saata oma ettepanek hiljemalt 15. oktoobriks, kas aadressile sonumid@rae.ee või tuua vallamajja sekretäri kätte kinnises ümbrikus märksõnaga „Jüri lasteaia nimekonkurss” koos oma nime ja kontaktandmetega.

Nimekonkursi võitja selgitab välja vallavalitsuse kokkukutsutud žürii, kes valib viie rahva poolt enim hääli saanud nime hulgast sobivaima. Rahvahääletus algab valla kodulehel vahetult peale ettepanekute laekumist.

Uue lasteaia nimi tehakse avalikuks veel sellel aastal. Võitja saab autasuks Rae Spordikeskuse kinkekaardi (väärtuses 60 €), osalejate vahel loositakse välja ka eriauhind.

Naiskodukaitse kutsub kõiki rappa!

Aita paljulapselisi peresid spordivarustusega!

Kuni 30. septembrini aitavad Itella SmartPOST ja Uuskasutuskeskus koostöös Eesti Jalgpalli Liidu ning Lasterikaste Perede Liiduga koguda kasutatud sporditarbeid ja –riideid Eesti lasterikaste perede sportlikele noortele.

Heategevuskampaania raames on võimalik Itella SmartPOSTi pakiautomaatide ja Uuskasutuskeskuste vahendusel läkitada väikseks jäänud ja kasutult seisvaid sporditarbeid ja -riideid Põlvamaa ja Ida-Virumaa lasterikastele peredele.

Lasterikkad pered ootavad spordiriideid, -jalatseid ja kõiki sportimiseks vajalikke vahendeid, mis noortele spordiharrastajatele võiksid rõõmu pakkuda: nii jalg-, võrk- kui korvpallid, spordikotid, kaitsmed, erinevad jalanõud ja riided, miks mitte ka poksivarustus, judo-riided või uisud. Mida parema seisukorras saadetud sporditarbed on, seda rohkem see noori spordisõpru rõõmustab!

Kampaania patrooniks on Mart Poom. Kuidas asju annetada, saab lugeda SmartPOSTi kodulehelt

Matsalus on käimas loodusfilmide festival

18.-22. septembrini leiab aset 11. Matsalu rahvusvaheline loodusfilmide festival, kus võimalik vaadata üle 250 linateose 60st erinevast riigist. Esmakordselt on esindatud Costa-Rica, Malta, Alžeeria, Nikaraagua ja Singapuri filmid. Festivali raames toimub ka mitmeid loodusfotograafia töötubasid ja erinevaid fotonäitusi.

Programmiga saab tutvuda täpsemalt festivali kodulehel, filme näidatakse Lihula kultuurimajas ja Lihula kunstide majas ning ka Haapsalu Innovatsioonikeskuse saalis.

Laupäeval viib-toob Tallinnast festivalikülalisi Lihulasse Looduse Omnibuss.

Mahepõllumajanduses otsitakse võimalusi tootmise efektiivistamiseks

Täna põllumajandusministeeriumis kogunenud mahepõllumajanduse arengukava koostamise töörühm leidis, et mahepõllumajanduses tuleb saavutada efektiivsem tootmine ning tagada tõhusam järelevalve.

„Mahepõllumajandusmaa laienemisele peab järgi tulema ka toodang ja selle töötlemine, mis tagaks mahemärgistusega toodangu jõudmise ka meie toidulauale,“ ütles toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. „Oluline on toetada tootjate ühistegevust nii tootmises, töötlemises kui turustamises – üksikud mahetootjad on eraldiseisvalt edu saavutamiseks sageli liiga väikesed. Esimesi edulugusid heast koostööst näeme näiteks ühistu Wiru Vili näol.“

Töögrupis osalejad tõstsid esile vajadust panustada senisest enam katmikaladel köögiviljakasvatuse, mahesööda- ja seemnekasvatuse ja mahevesiviljeluse arendamisse.

Kõigi valdkondade juures rõhutasid osalejad vajadust toetada aktiivset tootmist, tõhustada järelevalvet, sh muuta kasutajasõbralikumaks järelevalves ja toetuste taotlemisel kasutatavad IT-süsteemid.

Mahepõllumajanduse arengukava on kavas valmis saada 2014. aasta alguseks, järgmise töögrupi teemaks on koolitus, nõuanne ja teadmussiire.

Mahepõllumajanduse uue arengukava koostamisse on kaasatud TÜ Eesti Mahe, Eesti Mahepõllumajanduse SA, MTÜ Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus, Eesti Biodünaamika Ühing, Läänemaa Mahetootjate Selts, MTÜ Saare Mahe, MTÜ Hiiumahe, SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus, Eesti Maaülikool, Harju Mahetootjate Ühing, Wiru Vili TÜ, Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik TÜ, MTÜ Virumaa Mahetootjad, Eesti Taimekasvatuse Instituut, Eesti Põllumeeste Keskliit, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Aiandusliit, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Põllumajandusamet ning Veterinaar- ja Toiduamet.

Kehtiva mahepõllumajanduse arengukavaga saab tutvuda siin:
http://www.agri.ee/mahepollumajandus?id=10932

Eesti mahepõllumajanduse statistikaga saab tutvuda siin:
http://www.agri.ee/public/juurkataloog/TRUKISED/2013/trykis-mahepollumajandus-2012.pdf

Allikas: Põllumajandusministeerium

Kes tegeleb noorega, kes ei õpi ja ei tööta?

Noortekeskused üle Eesti astuvad sammukese lähemale olukorra lahendamisele, mille kohaselt ligi kuuendik ehk enam kui 40 000 Eestis elavatest 15‒29-aastastest noortest ei õpi ega tööta.

Noorte väljavaadete parandamiseks on Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, hetkel juba 103 noortekeskust koondav katuseorganisatsioon, alustanud koostöös 20-ne noortekeskusega (nimekiri leitav www.ank.ee) oma kohta otsivate noorte kaasamiseks sobiva mudeli väljatöötamist.

Noortekeskus arvestab piirkonna eripära ja oskab noori kaasata. Paljud omavalitsused üle Eesti on panustanud noorsootöö arengusse ning arendanud välja noortekeskuste tegevust. Noortekeskustest on kujunenud mitteformaalset õpet ja nõustamist elluviivate ja koordineerivate asutuste võrk, mis pakub erinevaid tegevusi/teenuseid kogukonnale. Noortekeskustes tegutsetakse eelarvamustevabas mitteformaalses keskkonnas, kus noorel saab ennast arendada temale sobival viisil. Seetõttu on noortekeskustel võimalus pakkuda vabatahtlikuks tööks erinevaid tegevusi lähtuvalt noore huvidest, oskustest ja arengupotentsiaalist. Loe edasi: Kes tegeleb noorega, kes ei õpi ja ei tööta?

Kohanimeeksperdid arutavad rahvusvaheliste nimede kasutamise põhimõtteid

Täna, 18. septembril kohtuvad siseministeeriumis ÜRO Balti- ja Põhjamaade kohanimeeksperdid, et arutada kohanimede kaitsmise ja rahvusvahelise korraldamise põhimõtteid.

“Kohanimedel on erinevate riikide infosüsteemides, eriti aadressi- ja ruumiandmete süsteemis, tähtis roll. Need peavad olema üheselt arusaadavad, täpsed ja kergesti kättesaadavad,” rääkis regionaalministri valitsemisala kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonna juht Väino Tõemets sedalaadi kokkusaamiste ja arutelude vajalikkusest. “Oluline on ka kohanimede ajaloo- ja kultuuriväärtuse teadvustamine ning avalikkuse laiem kaasamine kohanimede määramisse,” lisas Tõemets.

ÜRO Balti- ja Põhjamaade kohanimede töörühmadesse kuuluvad eksperdid 11 riigist – Eestist, Lätist, Leedust, Poolast, Venemaalt, Valgevenest, Soomest, Rootsist, Norrast, Suurbritanniast ja Taanist.

19. septembril korraldatakse ka ühisseminar Maa-ametis, kus käsitletakse nimeteaduslike andmebaaside ja rahvalt kogutavate andmete sidumist riikliku ruumiandmete võrgustikuga. Mõlema ürituse eestvedajaks on regionaalministri valitsemisala.

Teiste hulgas osalevad üritustel ka kohanimenõukogu liikmed. Nõukogu jälgib kohanimede kasutamist ja teeb vajadusel ettepanekuid selle parandamiseks, korraldab eksperthinnangute saamist ja uurimistööd kohanimeküsimustes ning osaleb kohanimeloendite koostamisel, korrastamisel ja avaldamisel.

Konkurss “Aasta Puitehitis 2013” on avatud

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit ning Puuinfo kuulutavad välja tänavuse Aasta Puitehitise konkursi, et premeerida silmapaistvate ehitiste autoreid. Tööde esitamise tähtaeg on 4. oktoober 2013.

Tänavu 11. korda toimuvale konkursile on oodatud ehitised (hooned, rajatised) või ehitiste grupid, mis on valmis või valmivad hiljemalt 30.09. 2013. Konkursile ei lubata varasematel puitarhitektuuri konkurssidel osalenud ehitisi. Esitatud ehitise juures peab puit olema domineerivaks materjaliks. Aasta puitehitise määramisel võetakse aluseks hoone või objekti arhitektuuriline lahendus, sotsiaalne kontekst, puitmaterjali kasutus ja ehitustehniline kvaliteet.

Töid võivad esitada nii era- kui juriidilised isikud. Võistlustingimused ja lisainfo leiate Puuinfo kodulehelt www.puuinfo.ee. Täidetud ankeedi (ankeedi leiab siit) saab saata elektrooniliselt, tavapostiga või tuua aadressil: Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (Viljandi mnt 18a, Tallinn 11216) või Eesti Arhitektide Liidu kontorisse (Lai 31, Tallinn 10133). Ankeedid võib saata ka faksiga numbrile 656 76 44. Ehitise konkursile esitamise tähtaeg on 4.10.2013. Loe edasi: Konkurss “Aasta Puitehitis 2013” on avatud

Loodushuvilised on oodatud osalema tasuta sügismatkadel

Keskkonnaamet korraldab sügise alguse puhul 15 maakondlikku matka, mis toimuvad looduskaitsealade radadel ning mida juhendavad Keskkonnaameti töötajad ja kohalikud giidid.

Üle-eestilised matkad toimuvad nädalavahetustel madisepäevast mihklipäevani ehk 21.–29. septembrini. Enamus retkedest toimuvad loodus- ja maastikukaitsealade radadel, kuid külastatakse ka lähedale jäävaid huviväärsusi. Matkade juhendajateks on Keskkonnaameti töötajad ning kohalikud giidid.

Sügismatkad on jätkuks kevadistele looduskaitsekuu matkade sarjale ning nende korraldamise eesmärgiks on parandada Eesti elanike keskkonna- ja looduskaitsealaseid teadmisi. Osavõtt on kõikidele tasuta, vajalik on eelregistreerimine maakondlike kontaktisikute kaudu.

Esimesed matkad toimuvad juba 21. septembril Viljandimaal Teringi õpperajal ja Põlvamaal Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal. Täpsem sügismatkade ajakava on leitav Keskkonnaameti kodulehelt.

Kolmapäevast lõpeb Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel latikapüük

Põllumajandusminister allkirjastas käskkirja, millega peatab alates 18. septembrist 2013 kuni aasta lõpuni latikapüügi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, kuna lubatud kalasaak latika osas on ammendumas.

Kalurite esitatud püügiandmete kohaselt on 17. septembri seisuga sel aastal neist järvedest püütud vähemalt 586 623 tonni latikat ehk 90% lubatud saagist.

Lubatud kalasaagid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvedel on kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni valitsuste vahelise kalapüügikomisjoni kokkulepete alusel.