Eesti

Loomemajanduskeskus ootab noorte kunstnike töid oksjonile

Tartu Loomemajanduskeskus ootab noorte kunstnike töid 22. mail toimuvale üheksandale noore kunsti oksjonile. Töid võetakse vastu 14.-21. aprillil nii Tartus kui ka Tallinnas.

Korraldajad eeldavad töödelt head kunstilist taset, korralikku vormistamist, isikupärast käekirja või huvitavat ideed ja oksjoni tehnilistest nõuetest kinnipidamist. Tööde tehnikale ja meediumile piiranguid ei ole ning üks kunstnik võib oksjonile esitada kuni kolm tööd. Näitusepinna võimalusi arvestades, ei võeta seekord vastu töid, mille pikima külje mõõt ületab 2,2 meetrit. Vanusepiir oksjonil osalemiseks on 40 aastat.

Oksjonile esitatavaid töid võetakse Tartus vastu 14.–21.aprillil tööpäevadel Tartu Kunstikooli (Eha tn 41) esimese korruse fuajees. Tallinnas toimub tööde vastuvõtt Eesti Kunstiakadeemias (Estonia pst 7, ruum 527) .

Täpsed oksjonil osalemise tingimused ja ankeet asuvad aadressil http://loovtartu.ee/oksjonid.

Tartu noore kunsti näitust ja oksjonit korraldavad Tartu Loomemajanduskeskus, Kaleidoskoop Kunstilaenutus ja Tartu Kunstikool. Koostööpartnerid on Tartu Kunstnike Liit ja Eesti Kunstiakadeemia.

MTÜ Mondo toetab Ghana maakoole 7000 euroga

MTÜ Mondo on aastaid teinud koostööd Põhja-Ghana Nabdami piirkonna haridusameti ning koolidega. Aprilli alguses soetavad tosinkond kohalikku kooli endale päikesepaneele, õppematerjale, arvuteid ja sportimisvahendeid. Paar kooli saavad võimaluse elektrivõrguga liitumiseks. Kokku saavad koolid toetust ligi 7000 euro eest.

Varasemalt on Mondo Ghana koolide õpetajatele korraldanud täiendkoolitusi. Kaks Eesti pedagoogi , inglise keele õpetaja Anu Joon ning füüsikaõpetaja Mart Kuurme, viibisid Ghanas eelmise aasta lõpus vabatahtliena. Nad korraldasid koolitusi nii õpetajatele kui viisid läbi ka tunde sealsetes koolides. “Ghana õpilased on väga õpihimulised,” ütleb Mart Kuurme, kes naaseb Ghanasse mais ning viib sinna kaasa Eesti koolides kasutuseta jäänud elektroonilisi õppevahendeid. “Ghana õppekava on väga nõudlik, aga vahendeid õpetamiseks napib. Arvutiõpetust ja elektroonikat õpitakse ainult teoorias paberil. Õpilased ja õpetajad on väga tänulikud, kui neil tekib võimalus õpitut ka praktikas proovida,” lisab Kuurme.

Mais läheb Põhja-Ghanasse ka Kehra Majanduskooli arvutiõpetaja Silver Püvi, kelle eesmärgiks on hinnata koolide võimekust IT-õpetuses. Vaid üksikutel maakoolidel on elekter, rääkimata arvutitest või internetiühendusest. MTÜ Mondo eesmärk on järgnevatel aastatel edendada sealsete koolide olukorda, et õpilased saaksid paremat haridust ning paremad võimalused tulevikus iseseisvalt ja edukalt hakkama saada. Lisaks on oluline ka parandada koolide võimalusi olla ühenduses oma sõpruskoolidega Eestis. Eestis on kokku 18 kooli, kellel on sõpruskool sealsest piirkonnast. Omavahel vahetatakse kirju, pilte ja kogemusi ning tehakse ühisprojekte. Seni on aga nende omavahelist suhtlust takistanud kehvad kommunikatsioonivõimalused.

Ghana koole toetatakse arengukoostöö projekti raames, mille eesmärgiks on Mondo sihtriikides Ghanas, Keenias ning Ugandas suurendada inimeste iseseisvat toimetulekut ning parandada maapiirkondade koolide võimekust pakkuda kvaliteetsemat haridust. Projekti rahastab Eesti Vabariigi Välisministeerium. Era-annetustega toetavad Eesti inimesed 150 koolilapse kooliharidust.

Moerevolutsiooni päev küsib: kes su riided tegi?

24. aprillil toimub esimest korda ülemaailmne moerevolutsiooni päev. Kutsume kõiki moetööstuse, keskkonna või arengukoostööga seotud organisatsioone sel päeval korraldama mõne teemale tähelepanu pöörava ja silmi avava aktsiooni.

Aasta tagasi 24. aprillil varises Bangladeshi pealinnas Dhakas kokku Rana Plaza tehasekompleks. Surma sai 1133 inimest ja vigastada veel tuhandeid inimesi, kellest paljud olid rõivavabriku töötajad. Selle sündmuse valguses sai selgeks, et enamik meist ei tea, kuidas ja kus meie riided on toodetud ning ei olda teadlikud, kui laastavad võivad olla selle tootmisharu mõjud.

Üle maailma on moe- ja tekstiilitööstusesse kaasatud miljonid inimesed puuvillatootjatest edasimüüjateni. See on üks kõige suurematest tööandjatest maailmas. Samuti on see üks suurimat keskkonnamõju tekitav tootmisharu. Igaüks meist on sellega tihedalt seotud riiete kaudu, mida me kanname. Kui paljud meist aga teavad, kus ja kuidas meie riided tegelikult valmivad?

Moerevolutsiooni päev, mida tähistatakse enam kui 50-s riigis, küsib “Kes minu riided tegi?“. Selle küsimusega soovitakse kutsuda sadu tuhandeid inimesi mõtlema, mis on moe tegelik hind ja peidetud kõrvalmõjud. Nii on võimalik märgata, et positiivsed muutused on võimalikud ning selle nimel tõhusamalt tegutseda. Moetöötus saab olla inim- ja keskkonnasõbralik ning väärtustada seejuures nii loomingulisust kui kasumlikkust.

Lisaks organisatsioonide ettevõtmistele kutsutakse moerevolutsiooni päevast osa võtma kõiki, keda huvitab, kust on tema riided pärit. Selleks tuleb mõni riideese seljas pahupidi keerata, et kõigile oleks näha, kes ja kus on selle tootnud. Fotojäädvustuse osavõtust saab üles laadida sotsiaalmeediasse märkega #insideout. Fotode abil on hiljem võimalik kokku lugeda, kui palju inimesi soovib teada, kuidas on nende riided toodetud.

Rohkem infot Moerevolutsiooni päeva kohta:

www.facebook.com/fashionrevolutionestonia

Katrin Pärgmäe

Arengukoostöö Ümarlaud

Barutost sai täna vabatahtlike päästjate patroon

Laupäeval, 5. aprillil, Sangastes toimuval Päästeliidu üldkogul saab Kaido Höövelsonist, Barutost, Päästeliidu ning kõigi vabatahtlike päästjate ja merepäästjate patroon. Täna peab Päästeliit Sangaste lossis igakevadist üldkogu, kus tehakse eelmise aasta kokkuvõtteid, peetakse plaane edaspidiseks, suheldakse aktiivselt üksteisega, tutvutakse uue tehnikaga ning saadakse praktilistele küsimustele vastuseid nii vabatahtlike kui kutseliste spetsialistide käest. Kohal on pea 100 inimest üle Eesti tegutsevate vabatahtlike päästjate ja vabatahtlike merepäästjate esindajatena, kelle meeskondades kokku on tegutsemas üle 1200 vabatahtliku. Kaido Höövelson on andnud nõusoleku hakata Päästeliidu patrooniks, olles nii kõigi Eesti vabatahtlike päästjate ja merepäästjate eestkostjaks ning toetajaks. Baruto on Sangastes kohal ja valmis kõigi soovijatega kätt suruma. Vabatahtlike päästjatega kohtuma on lubanud tulla ka siseminister Hanno Pevkur.

Päästeliit on Eesti vabatahtlike maa- ja merepääste vabaühenduste esindusorganisatsioon ning oma liikmete avalike huvide ühiseks teostamiseks ja kaitseks 2010. aastal asutatud mittetulundusühing.
Tänaseks on Päästeliidul 82 liiget, 91 maapäästekomandot ja 21 merepäästemeeskonda. Kokku on päästeliitlasi üle 1200.

Rait Killandi,

Kaberneeme vabatahtliku päästekomando pealik

Päästeliidu nõukogu esimees

Täna on Peterburis eesti keele päev

Emakeele Selts ning Haridus- ja Teadusministeerium korraldavad 5. aprillil Peterburi Jaani kirikus järjekordse eesti keele päeva, mille kavas on kuus ettekannet Eesti keeleinimestelt. Jüri Viikberg räägib eesti murretest ja Soome lahe aastast, Tiit Hennoste eesti netivestluse keelest kõne ja kirja vahel, Maire Raadik tutvustab õigekeelsussõnaraamatut ÕS 2013, Tõnu Tender analüüsib Eesti elanike keeleoskust, Jüri Valge ettekande teema on „Üldsuse keeleinnukus – vahend ja eesmärk“ ning Leelo Tungal arutleb, kas on kerge olla eesti lastekirjanik.

Peterburi keelepäevi on alates 2001. aastast korraldatud regulaarselt, osalejateks kohalikud eestlased, Peterburi ülikoolis eesti keelt õppivad üliõpilased ja Peterburi estofiilid. Korraldajatena on külalisi Eestist vastu võtnud Peterburi eesti kultuuriselts, Jaani kogudus, Peterburi Eesti peakonsulaat ja mõnel aastal ka Peterburi ülikool. Keelepäeva kavas on ka lillede panek akadeemik Ferdinand Johann Wiedemanni mälestuskivi juurde.

Rein Joamets

Võrumaa kultuurikojas tutvustatakse esmaspäeval Ukraina kultuuri

Eelmisel aastal alustas Vana-Võromaa kultuurikoda (asukoht Võrumaa muuseum, Katariina tn 11) kultuurisarjaga “Maailma kultuuriruum”.
Kultuuriõhtutel tutvustataksee erinevate maade kultuuri läbi piltide, muusika ja maitsete. Vastatakse küsimustele erinevate kultuuride, kommete ja pärandkultuuri väärtustamisest. Tuuakse esile seoseid ja erinevusi meie kultuuriruumiga.
Esmaspäeval, 7. aprillil kell 17 toimub Vana-Võromaa kultuurikojas Ukraina kultuuriõhtu.
Ukraina Kultuurikeskus tutvustab oma maa kultuurielu, vaatame pilte ja kuulame muusikat.
Saame näha Urkaina rahvapille ja mänguasju ning maitsta mamalõgat.
Ukraina Kultuurikeskuse tegemistest leiate infot: https://www.facebook.com/UKK.estonia , www.ukk.ee.
Kultuuriõhtu toimub galerii ruumis, kus on hetkel vaadata Meelis Kriguli isiknäitust “Kelle oma on aeg”.
Jana Huul
Vana-Võromaa kultuurikoda

Kääpa Põhikoolil on oma edulugu

Kääpa Põhikool on võtnud haridusprogrammi „Ettevõtlik kool“ põhimõtted praktikas kasutusele.

Ettevõtlikkuse projektidega alustati juba kümmekond aastat tagasi. Kooli õppetöö aluseks on riiklik õppekava, kuhu on sisse kirjutatud läbiva teemana ettevõtlikkuse arendamine.

Eesmärgiks seati, et meie koolis õpiksid nutikad ja tulevikus edukalt hakkamasaavad lapsed, et kool oleks huvitav ja atraktiivne nii õpilastele, õpetajatele kui ka lastevanematele ja kogukonnale.

Aastast 1999 osaletakse ülemaailmses koolide keskkonnaprogrammis GLOBE. Õpilased teevad regulaarseid keskkonnamõõtmisi ja andmed saadetakse Interneti kaudu GLOBE keskusesse USA-s. Igal suvel osaletakse üle-eestilistel kokkutulekutel, samuti on oldud ise korraldaja rollis. Õpilased on saavutanud häid tulemusi keskkonnaalaste uurimistööde konkurssidel. Kahel viimasel aastal on õpilase töö pälvinud USA saatkonna auhinna (auhind antakse välja ühele põhikooli- ja ühele gümnaasiumiõpilasele).

Aastatel 2000 – 2003 osaleti noorte tööhõive alases projektis koos Soome kooliga Vaalast – Vaalan Yhtenäiskoulu ja Friedrich-von-Spee kooliga Paderbornist Saksamaalt. Selle projekti põhiväärtuseks oli püsivate koostöösuhete rajamine partnerkoolide vahel. Sellest ajast saadik (13 aastat) toimuvad igal aastal meie ja saksa kooli 8. klassi õpilaste nädalased tööpraktikad Saksamaal ning Eestis, Võrumaal. Praktika käigus saavad õpilased tutvuda erinevate kutsevaliku võimalustega. Näiteks Kääpa kooli õpilased on olnud praktikal Volkswageni ja Siemensi tehases ning paljudes teistes ettevõtetes Saksamaal. Ühiseid tegevusi on kajastatud ka Friedrich-von-Spee kooli kodulehel. Viimasest Saksamaal käimisest kirjutasid õpilased Kääpa kooli ajalehes „Kooli silm“ . Lehes olevalt fotolt on näha, et koostööd kroonib Euroopa südamesse, Paderborni kooli juurde püstitatud teeviit – Kääpa 1352 km. Alates selles õppeaastast asub samasugune viidapost sõpruskoolide nimedega ka Kääpa kooli juures. Loe edasi: Kääpa Põhikoolil on oma edulugu

NATURA 2000 toetuse taotlusvoor toimub tänavu varem

Sel aastal toimub NATURA 2000 erametsamaa toetuse taotlusvoor tavapärasest kuu aega varem. Taotlusi saab esitada 2.- 21. aprillini.

Taotluse esitamiseks on mitu võimalust:
1. e-PRIA kaudu (epria.pria.ee) – mugavaim ja kiireim taotluse esitamise viis;
2. e-posti teel – digitaalselt allkirjastatud taotluse saab saata e-posti aadressile natura@eramets.ee;
3. tavaposti teel – paberil täidetud taotluse palume saata Mustamäe tee 50, 10621 Tallinn;
4. EMK kontoris kohapeal – taotluse saab esitada EMK kontoris Tallinnas, Mustamäe tee 50. Aitame taotluse täita ka e-PRIAs. Selleks peab Teil olema digiallkirjastamise võimalus (ID kaart ja paroolid).

Üle Eesti aitavad taotlusi täita ja esitada metsakonsulendid metsaühistutes. Info konsulentide vastuvõtuaegade kohta leiate erametsanduse infoportaalist (http://www.eramets.ee/toetused/toetuste-taotlemine/natura-metsa-toetus/taotluste_taitmine_maakondades/). Konsulent aitab taotluse täita ka e-PRIAs. Selleks peab Teil olema digiallkirjastamise võimalus (ID kaart ja paroolid).

Koostöös Eestimaa Looduse Fondiga loositakse e-PRIA kaudu Natura metsa toetuse taotluse esitanute seast välja neli õnnelikku, kel on võimalik koos ühe kaaslasega osaleda 12.07.2014 toimuval õpperetkel lendorava elupaikadesse. Alutaguse metsades toimuva retke toob võitjateni Estonian Nature Tours. Retke juhivad tuntud zooloog Uudo Timm ja mükoloog Indrek Sell. Estonian Nature Tours hoolib, toetades lendoravauuringuid alates aastast 2010 ja Noore Looduskaitsja Auhinda alates aastast 2005.

Esitage oma taotlus e-PRIA kaudu ja osalege loosimises!

Tutvuge õpperetke loosimise ja toetuse taotlemise tingimustega erametsanduse infoportaalis (http://www.eramets.ee/toetused/toetuste-taotlemine/natura-metsa-toetus/)

Täpsemat infot NATURA 2000 erametsamaa toetuse taotlemise kohta saab telefonil 6 836 058.

Allikas: SA Erametsakeskus

Algas Teeme Ära talgupäeva stardipakettide jagamine

Pajusi külamaja talgud 2012. Foto: Pajusi Külaselts

Sel nädalal algas Teeme Ära talgupäeva stardipakettide laialivedu tänavu talgud registreerinud talgujuhtidele. Neljapäeva õhtuks oli talguveebi kirja pandud juba 700 talgut. Teeme Ära talgupäeva meeskond kutsub üles kõiki eestimaalasi, maa- ja linnakogukondi, ettevõtteid ja organisatsioone osalema 3. mail peetaval üle-eestilisel talgupäeval, et väljendada oma hoolivust ning panustada kodukandi ja elukeskkonna heaks. Talguid saab üles tähendada ning valida talguveebis aadressil www.teemeara.ee.

Juba kolmandat aastat ettevõtete annetustest ja vabatahtlike abiga kokku pandud talgujuhi stardipakett sisaldab praktilisi abivahendeid ning soovitusi talgupäeva ettevalmistamiseks. Sel korral mahtusid stardikarpi esmaabitarbed, mõni paar töökindaid, torusall talgujuhile, talguliste lauamäng „Talguhundi seiklused ümber Eesti“, ajalehe Talguline värske number, natuke teed ja šokolaadi, ehitus- ja aiapoe sooduskupong, talgukuulutused, Talguhundi kleepsud, Soome lahe aasta rinnamärk, kriisijuhend ning valik talgunõuandeid.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et stardipakett on mõeldud eelkõige tänu ja tunnustusena kõigile talgujuhtidele. „Vähemalt sama oluline kui praktiline abi, on stardipaketiga igasse talgupaika jõudev tänu ja tunnustus, sest ilma talgujuhtide kohapealse aktiivsuse ja eestvedamiseta ju eestimaalasi ühendavat suurt talgupäeva ei toimuks,“ rääkis Tüür.

Tänavu sai talgukorras kokku pandud 1500 talgujuhi stardipaketti. Teeme Ära talgupäeva meeskond soovitab talgud aegsasti kirja panna ja talgujuhi stardipaketile kohe järele minna, sest talgupäeva eelõhtul ei pruugi stardipaketti enam viimastele registreerujatele jaguda. Stardipakette saavad talgute korraldajad Smartposti pakiautomaatidest üle Eesti. Täpsemad juhised stardipaketi kättesaamiseks saadetakse igale talgujuhile e-postiga pärast talgute kirjapanekut Teeme Ära kodulehel. Loe edasi: Algas Teeme Ära talgupäeva stardipakettide jagamine

Kodanikuühendused: maavarade kasutamine tuleb otsustada ühiselt

Eestimaa Looduse Fond (ELF), Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) ning Eesti Maavarade Ühing (EMÜ) sõlmisid koostööleppe, et suurendada ühiskonna kaasatust Eesti looduslike maavarade kaevandamise otsustesse. Kodanikeühenduste hinnangul tuleb kaevanduste planeerimise ja rajamise otsustamisel kaasata rohkem osapooli ning muuta kogu protsessi läbipaistvamaks. Olukorra parandamiseks asuvad kolm ühendust järgnevatel aastatel kohalikke kogukondi toetama.

Ühise algatuse käigus toetakse inimesi nii õigusabi kui ka keskkonnaalaste teadmistega, et suurendada kodanike aktiivsust otsustusprotsessides osalemisel. Oluliseks tegevuseks on õiguslikud analüüsid praegu kehtivate regulatsioonide osas ja loodusväärtuste kaardistamine kaevandusaladel. Samuti plaanitakse korraldada laiemale avalikkusele suunatud üritusi, mis aitavad kaevandamise mõju ja selle leevendamise võimalusi paremini mõista.

Algatust eestvedava ELFi juhatuse esimees Silvia Lotman ütles, et ELF seisab Eesti loodusliku mitmekesisuse säilitamise eest. “Maavarade kaevandamine – olgu selleks põlevkivi, fosforiidi, ehitusmaavarade või turba kaevandamine – on vältimatult suure keskkonnamõjuga tegevus, mis muudab pöördumatult nii loodust kui inimeste elukeskkonda. Seda olulisem on maavaradega seotud otsused põhjalikult läbi kaaluda, võttes arvesse kõiki alal leiduvaid väärtusi.”

EMÜ juhatuse liige Mihkel Pukk tõdes, et kodanikke ei kaasata otsustusprotsessidesse piisavalt. “Kuigi loodusvarad on põhiseaduslikult rahvuslik rikkus, ei ole elanikel piisavalt avaraid võimalusi selle rikkuse kasutamisel kaasa rääkimiseks. Soovime seda olukorda muuta.” Loe edasi: Kodanikuühendused: maavarade kasutamine tuleb otsustada ühiselt

Ihtüoosihaige Kaido saab omale uue maja

Möödunud teisipäeval Ringvaate saates nähtud 8-aastase ihtüoosi põdeva Kaido ja tema vanaema lugu läks hinge nii paljudele, et vannitoast unistanud poiss saab heade inimeste annetuste abiga endale terve uue elamise.

SA TÜ Kliinikumi Lastefondi pangakontodele on Kaido toetuseks laekunud rohkem kui 4000 annetaja poolt kokku üle 80 000 euro, mis võimaldab poissi aidata palju rohkem kui algselt plaanitud. Lastefondi tegevjuhi Küllike Saare sõnul leidis fondi nõukogu Kaido ja tema vanaema elamise olukorraga põhjalikumalt tutvudes, et otstarbekam on ehitada neile täiesti uus kodu.

„Kuna meie põhimõte on, et kogu annetatud raha kasutame arvete ja tšekkide alusel Kaido heaks, siis otsustaski Lastefond koos poisi eestkostjaks oleva vanaemaga, et vana elamise remontimise asemel ehitatakse Kaidole senise kodu kõrvale uus maja koos uue kanalisatsiooni ja imbala, juurdepääsutee, elektriliitumise, soovitud ahjude, sisustuse ja kõige muu vajalikuga,“ selgitas tegevjuht. Hetkel laseb nende koduks oleva vana vallamaja katus läbi, seinad on külmad, kõik aknad vajavad vahetamist, puudub korralik kanalisatsioonisüsteem ja kokkuvõttes kujuneks sellise maja kapitaalremont olukorda hinnanud ekspertide sõnul kallimaks ja palju aeganõudvamaks kui uue ehitus.

„Uus maja saab juriidiliselt Kaido omandiks ja see aitab tal tulevaseks eluks julgemalt ette valmistuda. Kuulutame peagi välja avaliku hanke majaehituseks parima pakkumise saamiseks. Loodame täiendavalt veel erinevate ehitusettevõtete ja ka sisustusfirmade abile, et Kaido uus kodu saaks igati korralik,“ rääkis Küllike Saar. Fond aitab Kaidot ja tema vanaema ka kogu vajaliku dokumentatsiooni ja juriidilise poole kordaajamisel. Kõigil ehitusvaldkonna ettevõtetel, kes soovivad mingil viisil Kaidot ja tema peret maja ehitusel aidata, palutakse julgelt fondiga ühendust võtta.

Lisaks paigaldatakse vann ka Urvaste internaatkooli, kus Kaido veedab viis päeva nädalas ning kus ta suurema puudumisel samuti lastevannis on sunnitud käima. Loe edasi: Ihtüoosihaige Kaido saab omale uue maja

Fookus: tänane Eesti erakondlik süsteem soodustab karjerismi

Tudeng TV uues saates “Fookus” nõustusid vabakonna edendaja Urmo Kübar ning lõimumise eestkõneleja Sergei Metlev, et tänane Eesti erakondlik süsteem soodustab karjerismi.

Metlevi hinnangul meelitab see algajaid poliitikuid lihtsama vastupanu ja kiire raha teed minema. “Poliitika peaks põhinema eelkõige väärtustel ning viimasel ei tohiks olla mingit seost puhtal kujul karjerismiga,” sõnas Metlev. Ta lisas, et tänaste noorte hirm end erakonnaga sidudes oma mainet rikkuda, on õigustatud. Erakondade noortekogudes ei leidu Metlevi sõnul tugevaid arvamusliidreid, kes pakuksid noortekogu tööle analüütilist sisu.

“Erakondi eristab teistest organisatsioonidest võitlus konkurentsi pärast,” sõnas Urmo Kübar Keskerakonna noortekogu aseesimees Vladimir Svetile, kes väitis, et karjerismi soodustavad ühtmoodi kõik kollektiivid. “Vabaühenduste tegutsemiskeskkond on hoopis teistsugune,” jätkas Kübar, “olles Loomakaitse Seltsis aktiivne, ei välista see osalemist Avatud Vabariigi töös ja annetamist hoopis kellelegi kolmandale. Seega on koostöö mõiste väljaspool erakondi hoopis teise tähendusega ning kindlasti rohkem soodustatud.”

26. märtsist on eetris Tudeng TV veebipõhine arutelusaade “Fookus”, kus kohtuvad aktiivsed tudengid, poliitikud ja valdkondlikud eksperdid, kes tõstavad esile noore põlvkonna julgeid mõtteid Eestile täna oluliste probleemide lahendamisel. Saate eesmärk on suurendada noorte suhestumist ühiskonnas toimuvate sündmuste ja muutustega. Teemasid käsitletakse noori puudutavas võtmes, mis pakub platvormi noorte hääle kuuldavaks muutmisele ühiskonnas.

Avasaate külalised olid Vabaühenduste Liidu EMSL kaasamise ekspert Urmo Kübar, Keskerakonna Noortekogu aseesimees Vladimir Svet, Isamaa ja Res Publica Liidu Noortekogu liige Ingrid Lepik ja MTÜ Avatud Vabariik juhatuse liige Sergei Metlev. Saatejuht on Marian Võsumets. Järgmine saade on eetris 9. aprillil ning keskendub kultuuritegelaste algatusele “Elamisväärne riik”.

Vaata saadet!

Riho Sibul lõi laulu aasta linnust jäälinnust

Esimest korda Eesti aasta linnu valimise 20aastases ajaloos on sündinud aasta linnule pühendatud laul.

Selle aasta linnuks valitud jäälinnu laulu esitleti 20. märtsil Tallinnas. Nüüd saab seda koos Vivian Ainsalu pildiprogrammiga nautida Youtube’is aadressil http://youtu.be/rkvF2_Lkvro ja aasta linnu kodulehel www.eoy.ee/jaalind, kust saab laulu ka endale salvestada.

Laulu sõnade autor on Peep Veedla, viis ja esitus Riho Sibulalt. Slaidiprogrammi koostas Aarne Tuule. Aasta lindu valib Eesti ornitoloogiaühing alates 1995. aastast.

Riho Kinks, Eesti ornitoloogiaühingu jäälinnuaasta vedaja

Kiisler: pärast eelarvepidu tuleb krokodill

Regionaalminister Siim Kiisler hoiatas täna 10. Linnade ja Valdade Päevade avakõnes omavalitsusjuhte majanduse jahenemisest tulenevate probleemide eest ning rõhutas, et omavalitsusreformi elluviimine lähiaastatel on paratamatu.

Kiisleri sõnul on Eesti majandus küll kuue aasta tagusest kriisist toibunud, kuid tänaseks on lisandunud hoomamatu suurusega julgeolekuoht ning meid ümbritsevate majanduste aeglustumine.

“Paratamatult tähendab see ka riigi tuluprognooside allapoole korrigeerimist ja kõike sellega kaasnevat,” ennustas Kiisler ning tõdes täna ametisse asuva valitsuse lubadustele viidates, et ilmselt tuleb sarnaselt majanduskriisile valitsusel üsna pea taaskord asuda kärpeid tegema. “Meenutan, et pärast pikka ilu tuleb Eestis krokodill,” ütles ta.

Seekordsete linnade ja valdade päevade üht peateemat – haldusreformi – kommenteerides ütles Kiisler, et me peame muutuvate oludega kohanduma ja paremat viisi kui omavalitsussüsteemi tõmbekeskuste põhiselt korraldada pole maailmas veel välja mõeldud.

“Ma julgen isegi öelda, et kõik teed viivad paratamatult tõmbekeskuste põhise omavalitsusreformini. Iseasi on see, kui palju tõmbekeskusi teisi teid mööda ekseldes vahepeal ära kaduda jõuab.”

Regionaalminister osaleb lisaks avamisele ka töötoas, kus arutatakse omavalitsuse ja riigi ülesannete üle.

Kolmapäeval, 26. märtsil algasid Tallinnas Hotell Viru konverentsikeskuses Linnade ja Valdade Päevad. Tegemist on kohalike omavalitsuste traditsioonilise suurüritusega, mis seekord saab teoks juba kümnendat korda.

Lastefond kogub annetusi ihtüoosihaigele poisile vannitoa ehitamiseks

SA TÜ Kliinikumi Lastefond soovib heade inimeste abiga aidata üksinda ihtüoosihaiget lapselast kasvataval vanaemal ehitada elamisest seni puudunud vannituba, et luua poisile vajalikud pesemistingimused.

Kaido on 8-aastane Valgamaa poiss, kellel on diagnoositud pärilik ja eluaegne nahahaigus ihtüoos, mida nimetatakse ka kalasoomustõveks. Haiguse korral on naha sarvkihi rakkude uuenemine kiirenenud või aeglustunud nende irdumine. Kahjustunud nahka ei ole võimalik terveks ravida, kuid haigust saab kontrolli all hoida sagedase pesemise ja kreemitamisega.

Poisi eest kannab pärast tema ema surma 2011. aastal hoolt vanaema Vilve, kel tuleb last mitu korda päevas kreemitada ning igapäevaselt vannitada. Kahjuks aga ei ole nende kodus erihoolt vajava naha jaoks sobivaid pesemistingimusi: puudub vannituba, mistõttu on 8-aastane poiss sunnitud käima mudilastele mõeldud pisikeses lastevannis. Kuivõrd lapse nahk vajab vees leotamist, siis tuleb poissi vannitada kehaosa kaupa. “Kõigepealt jalad väljas ja ülemine kereosa vees, siis jälle istudes, nii et jalad sees,” rääkis vanaema saates “Ringvaade”. Hoolimata keerulisest olukorrast, saadakse hetkel siiski kuidagi hakkama. “Aga ta ju kasvab! Ma ei kujuta ettegi, kuidas ma teda vannitama hakkan,” tunneb vanaema hirmu tuleviku ees.

Siinkohal ulatab perele abistava käe SA TÜK Lastefond, kes soovib koos annetajate ja teiste toetajate abiga Kaidole ja tema vanaemale vannitoa ehitada. Loe edasi: Lastefond kogub annetusi ihtüoosihaigele poisile vannitoa ehitamiseks

Lastefond kutsub lapsi osalema luulekonkursil

SA TÜ Kliinikumi Lastefond kuulutab välja luulevõistluse “Mõmmiku head teod”, kus on oodatud osalema kõik 1.-6. klassi lapsed.

Luulekonkursi teemaks on Lastefondi maskoti Mõmmiku ja tema sõprade erinevad heateod, mis palutakse lastel värsivormi panna. Täpsem juhend koos taustainfoga Mõmmiku kohta on leitav Lastefondi kodulehelt .

Võistlustöid oodatakse kuni 30. aprillini aadressile lastefond@lastefond.ee. Luuletusele tuleks lisada ka oma nimi, vanus, klass ning kontaktandmed.

Parimatele luuletajatele on auhinnad välja pannud Ahhaa teaduskeskus, A. Le Coq, Saku Õlletehas, Rahva Raamat, Nukuteater ja Kalev. Silmapaistvamatest värssidest paneb Lastefond kokku ka vahva luuleraamatu.

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond on laste ravitingimuste parandamiseks annetusi kogunud alates 2001. aastast ning seega üks vanimatest Lõuna-Eestis tegutsevatest heategevusfondidest. Kolmeteistkümne tegevusaasta jooksul on kogutud üle 1 miljoni euro annetusi ja toetatud hulganisti abivajajaid.

Eelmisel aastal toetati 1350 regionaalarengu projekti üle 62 miljoni euroga

Regionaalministri haldusalas olevatest toetusmeetmetest ja -programmidest eraldati 2013. aastal projektidele toetust üle 62 miljoni euro. Rahastamisotsused tehti 1350 projekti elluviimiseks.

Siseriiklikest programmidest eraldati toetust 1306 projektile, summas 8,5 miljonit eurot. Välistoetusi sai 44 projekti, summas 53,5 miljonit eurot.

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on toetused aidanud kaasa nii ettevõtluse kui ka elukeskkonna arengule. “Lisarahastus on võimaldanud lahendada olulisi kitsaskohti ja teha mõnes valdkonnas suurema arenguhüppe, milleks muidu ei oleks võimekust jagunud. Uuel rahastamisperioodil on kavas keskenduda senisest veelgi enam töökohtade loomisele.”

Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatavate “Elukeskkonna arendamise rakenduskava” meetmete kogumaht aastateks 2007-2013 on üle 388 miljoni euro, millest oli 2013. aasta lõpuks toetusotsustega kaetud 95% ehk 368 miljonit. Elukeskkonna arendamisele suunatud toetusi maksti 2013. aastal välja 55 miljonit eurot (2012. aastal 50 miljonit eurot). Kuna struktuurifondide programmperiood 2007-2013 hakkab lõpule jõudma, siis on enamus toetuse summadest juba varasematel aastatel projektidele eraldatud, kuid 2013. aastal tehti ka 18 uut toetusotsust, millest kõige suuremahulisemad projektid olid regionaalse gümnaasiumi rajamine Jõhvi ja Pärnu Koidula Gümnaasiumi ümberkorraldamine eraldiseisvaks gümnaasiumiks, kumbki üle 7 miljoni euro.

Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatavates Euroopa territoriaalse koostöö programmides on Eesti osalenud edukalt. Toetuste maht Eestile ei ole piiratud, see oleneb siinsete projektipartnerite aktiivsusest ning heade projektitaotluste hulgast. Toetatakse piiriülest koostööd naaberriikidega, aga ka tervet Läänemere piirkonda hõlmavaid ning üle-euroopalisi projekte. 2013. aastal said positiivse rahastamisotsuse 26 koostööprojekti ja neis osalevatele Eesti partneritele eraldati toetust üle 16 miljoni euro.

Regionaalset arengut toetatakse lisaks välisvahenditele ka siseriiklike vahenditega. Enim projekte, 1037 projekti, rahastati kohaliku omaalgatuse programmist summas 1 miljon eurot. Hajaasustuse programmi tulemusena toetati 622 projektitaotlust, mis võimaldasid lastega peredel majapidamistesse rajada vee-, kanalisatsiooni-, elektrisüsteemi või juurdepääsutee. Piirkondlike programmide kaudu toetati Peipsiveere, Setomaa ja väikesaarte jätkusuutlikku arengut ning kultuuripärandi säilitamist.

Näiteks toetati kompetentsikeskuste arendamise meetmest Haapsallu rajatud tervisedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskust , kus on loodud 24 uut töökohta. Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest toetati Baltimaade moodsaima ringraja ehitust Audrus. Projekti lõpu seisuga pakkus ringrada tööd kokku kuuele inimesele, võistluste toimumise ajal on korraldamiseks kaasatud lisaks 60-70 inimest. Toetati ka Sõrve tuletornilinnaku ja Kiviõli seiklusturismi keskuse arendamist, esimene tõi piirkonda 14 ja teine 23 uut töökohta. Lisaks toetati ka 18 tööstusala avalike juurdepääsude projekte ning loodi esialgsetel andmetel ligi 900 töökohta. Üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide väljaarendamise meetmest toetati Tallinna Teletorni rekonstrueerimist ja Lennusadama arendamist, kokku kahe turismiobjekti peale loodu 78 uut töökohta.

2013. aasta regionaaltoetuste ülevaatega maakondade lõikes saab tutvuda SIIN.

Valga muusikakooli õpilane saavutas eesti noorte interpreetide konkursil II koha

17. märtsil Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias toimunud Eesti Muusikakoolide Liidu (EML) eesti noorte interpreetide konkursil saavutas Valga Muusikakooli kitarriõpilane Hugo Kähri vanemas vanuserühmas (15-19 a) teise koha. Noort muusikut juhendas staažikas õpetaja Aleksander Verte.

Regionaalsetel konkurssidel valiti EML konkursi finaali eesti muusikakoolidest üle 200 nooreakordioni-, kandle-, kitarri-, löökpilli-, tšello- ja viiuliõpilase. Valga muusikakoolist jõudis finaali kaks akordioniõpilast ja kaks kitarriõpilast.

Konkursi finaalis hinnati kuues erinevas pillirühmas võistelnud esinejaid neljas vanuseastmes. Kitarrimängijaid hindas žürii koosseisus Heiki Mätlik, Mart Soo ja Paul Daniel, kes pidasid Valga muusikakooli 15 aastase õpilase Hugo Kähri esitust teise koha vääriliseks. Kähri esituses kõlasid konkursil I.Tominga Etüüd 12/8 ja H.Villa-Lobose Prelüüd nr 4.

Eelmisel aastal tublide tulemustega Valga muusikakooli põhiõppe lõpetanud Hugo Kähri jätkab praegu kitarriõpinguid muusikakooli vabaõppes. Muusikakooli direktor Ants Loos avaldas kiitus tublile õpilasele ja õpetajale tundes head meelt nii kõrge tunnustuse eest (eesti teine noorkitarrist).

Linna kultuuripildis on Hugo Kähri oma esinemistega silma jäänud juba varem. Mitmekülgne noor muusik on saavutanud häid tulemusis erinevatel konkurssidel, eelmisel aastal Valga tunnuslaulu konkursil koos ansambliga One Leg Lenny pälviti lauluga «Valga laul» eripreemia.

Tallinna raamatumess toob fookusesse lugemise ja lapsed

Rahvusraamatukogus 3.-5. aprillini toimuv Tallinna raamatumess tõotab kujuneda tõeliseks kevadiseks kirjanduse ja kirjastamise suursündmuseks. Messi avab kultuuriminister Urve Tiidus.

Lisaks tavapärasele kirjastuste kevadisele raamatumüügile toimub kaks rahvusvahelist seminari, esitletakse raamatuid ja kohtutakse autoritega, korraldatakse põnevaid töötubasid, kus igaüks saab oma teadmisi-oskusi raamatuga seotud valdkondades täiendada.
Mess algab 3. aprillil kirjandusfoorumiga “Kas laps loeb?” , kus Põhja- ja Baltimaade lastekirjanikud, kirjandus- ja raamatukoguspetsialistid jagavad kogemusi, kuidas lastes raamatute ja lugemise vastu huvi äratada. Teiste seas esineb tuntud islandi kirjanik ja raamatuillustraator Áslaug Jónsdóttir, kelle ebamaiste tegelastega raamatud, kus tembutavad trollid ja koletised, on erakordselt populaarsed kõikjal Põhjamaades. Esinevad ka soome kirjanik ja loova kirjanduse õpetaja Seita Vuorela ja illustraator Jani Ikonen, kelle õudusromaani “Karid” on inspireerinud uskumused ja müüdid.

4. aprillil toimub Mart Andersoni juhtimisel tüpograafiaseminar “KIRJAK 2014” , kus räägitakse kirjakujundusest kui tüpograafia alustalast. Esinevad Deniss Mašarov Venemaalt, Teemu Heinilehto ja Tomi Haaparanta Soomest, Kaarel Vahtramäe ja Henri Papson Eestist. Loe edasi: Tallinna raamatumess toob fookusesse lugemise ja lapsed

Tartu tantsuklubi: Mažoorsed meelislood

Tiigi seltsimajas (Tiigi 11) 26. märtsil kella 20-24 toimuvas Tartu tantsuklubis kõlavad seekord mažoorsed meelislood rahvamuusikutelt.

Tantsuklubisse on oodatud rahvamuusikasõbrad, kes peavad lugu nii õppimisest kui ka lihtsalt lustimisest. Teiste hulgas musitseerivad Kadri Lepasson (2-realine lõõtspill, kandled), Kaisa Kuslapuu (torupill), Karl Madis Pennar (kitarr), Sanna Lutsoja (viiul) ja Ülo Saaremõts (eesti lõõtspill, karmoška). Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat Eestist ning palju kaugemaltki.

Rahvamuusikust tantsuõpetaja Kadri Lepasson tutvustab polkat, mida on Eestis tavatsetud tantsida väga eriilmeliste sammudega. Seekord tutvustatakse järgmisi polkasamme: hüplevpolka, kolmesammupolka, pöiapolka ja tallapolka. Lisaks õpetatakse nende sammude juurde mõned polkatantsud, kus neid erinevaid polkaliike saab rakendada.

Korraldajad soovitavad kaasa võtta külakosti ühisele teelauale, häid tuttavaid ja sõpru.

Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Lisateave tel +372 5560 2102, e-post triinu.nutt@gmail.com

Rahvamuusikud musitseerimas Tartu tantsuklubis 18. detsembril 2013. aastal, kus Kadri Lepasson (tagaplaanil kannelt mängimas) õpetas Lõuna-Eestist pärit rahvatantse. Foto: Triinu Org.

Riik toetab Peipsiveere kultuuriprojekte ligi 40 000 euroga

Riikliku toetusprogrammi “Peipsiveere kultuuriprogramm 2013-2016” nõukogule laekus 29 taotlust, millest toetati 16 projekti kokku 39 673 euroga. Toetuse saajate hulgas on piirkonna mittetulundusühingud, mäluasutused ja meediaväljaanded.

Programmi nõukogu tõstis esile mitmeid häid ja piirkonna kultuuripärandit tutvustavaid taotlusi. Nõukogu esimehe, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Anne-Ly Reimaa arvates väärivad kiitust tegemised, mis on seotud vanasuliste vaimse pärandkultuuri ja kodavere murde tutvustamise ja säilitamisega. Toetust leidsid vanausuliste vaimset pärandit tutvustavad suvised noortelaagrid ja piirkonna pärandkultuuri tutvustav õppekava Kallaste Keskkoolis, festival Peipus, piirkonna kultuuripärandit tutvustava artikliseeria avaldamine ajalehes Peipsirannik. Elavast kultuuripärandist Peipsiveeres annab tunnistust ka pärimusel põhinev uuslooming – toetust leidsid mitmed piirkonda tutvustavad lasteraamatud ning teadusväljaanded.

Peipsiveere kultuuriprogrammi abil toetab Eesti riik Peipsiäärse piirkonna pärand- ja omakultuuri, seades eesmärgiks sealsete ajalooliste rannakülade ja vene vanausuliste kultuuri ning identiteedi, samuti Kodavere kihelkonna murdeala säilimise ja laiema tutvustamise.

Programm hõlmab Peipsi järve äärseid segarahvastikuga piirkondi ja rannakülasid neljas maakonnas: Tartu-, Jõgeva-, Põlva- ja Ida-Virumaal ning, samuti vadja juurtega Kodavere kihelkonna murdeala.

Peipsiveere kultuuriprogrammi järgmine taotlusvoor kuulutatakse välja 2015. aasta jaanuaris. Rahvakultuuri Keskuse programmide osakonna juhataja Margit Salmari sõnul on sügisel kavas viia läbi kultuuriprogrammi teabepäevi ning koolitusi taotlejatele.

Loodi Eesti Vabatahtliku Tegevuse Võrgustik

Eile, kevade esimesel päeval, 20. märtsil loodi Paides üle-eestiline Vabatahtliku Tegevuse Võrgustik. Võrgustik koondab mõjusamad vabatahtlikku tegevust edendavad ühendused, et ühiselt kaasa rääkida vabatahtliku tegevusega seotud poliitikate kujundamisel, hea seista vabatahtlikke kaasavate organisatsioonide huvide eest, olla järjepidev partner valdkonda koordineerivatele ametiasutustele ja Siseministeeriumile ning ühiselt jagada võimalusi ja kohustusi valdkonna arendamisel.

Võrgustiku asutas 12 ühendust. Oma soovist edaspidi osaleda on andnud teada veel 4 organisatsiooni. Võrgustik on ja jääb avatuks kõigile organisatsioonidele, mis kaasavad vabatahtlikke oma töös olulisel määral.

Kodanikuühiskonnas uueks jõuks koondunud ühendused peavad oluliseks vabatahtliku tegevuse propageerimist ning tunnustamist, nii et sellest kujuneks Eesti ühiskonnas kõrgelt hinnatud ning loomulik ühisesse heaolusse panustamise viis.

Võrgustiku tööd asub esimesena koordineerima Eesti Külaliikumine Kodukant, mis on olnud viimased poolteist aastat Siseministeeriumi vabatahtliku tegevuse valdkonna ametlik partner. “Loodud võrgustik annab meile olulise sisendi vabatahtliku tegevuse sihtide seadmisel, sest vabatahtlikud tegutsevad väga erinevates valdkondades ning üksi on Kodukandil olnud keeruline kõikide teemadega võrreldaval määral kursis olla. Nüüdsest saame olulised teemad koos läbi arutada ja vajadusel ühisprojekte käivitada,” sõnas Kodukandi vabatahtliku tegevuse juht Eha Paas.

Võrgustiku esimene suurem ülesanne on ühiste ettepanekute esitamine uude kodanikuühiskonna arengukavasse.

Leiutajate Külakool kutsub loengule “Kuidas mõista ja toetada tänapäeva lapsi?”

Godi Keller on vabakutseline õpetaja, kirjanik ja õppejõud. Ta on töötanud ühes laste, noorukite, lapsevanemate, õpetajate ja õpetajaks pürgijatega juba üle kolmekümne aasta. Ta on väga oodatud ja tunnustatud lektor ning praktiliste kogemuste jagaja nii oma kodukohas Norras, mujal Euroopas kui kaugemalgi. Eestis käis Godi Keller esmakordselt juba 1990ndate alguses ning viimase viie aasta jooksul on siin olnud regulaarselt paar korda aastas. Ta on kõige enam huvitatud elupädevuse küsimusest – mida on inimestele vaja, et nad kasvaksid elujõulisteks ning kuidas neid omadusi lastes toetada.

Oskus käsitleda tõsiseid teemasid läbi soojuse ja huumori kutsub Godi Kellerit ikka ja jälle kuulama.

Osalemine on annetuspõhine, osalemisest teatada: hedvig.evert@gmail.com

Laulupeo korraldajad kutsuvad kõiki kirjutama
lugusid sellest, mis puudutab

Laulupeo korraldajad kutsuvad kõiki eestlasi kirjutama lugusid sellest, mis aastal 2014 puudutab. Parimate lugude autorid saavad võimaluse oma lugu rääkida ka ETV kanalil.

Mida sa näed, tunned, mõtled ehk mis sind Eestis aastal 2014 puudutab? Elu koosneb lugudest. Lugudest, mida üksteisele rääkida. Lugudest, mis jätavad meist jälje, mis teevad meid õnnelikuks ja rõõmsaks. Elu koosneb lugudest, millel on puudutus!

Oodatud on kirjutised sellest, mida näed ja tunned, millest mõtled. Oma loo võib kirjutada nii pikalt, kui on soovi; teemal, mis teeb rõõmu või kurbust; keeles, mida valdad. Neli parimat „Puudutuse aja“ lugu valitakse kõikide lugejate poolt välja ning vormitakse märtsi lõpus Eesti Televisiooni stuudios videoklippideks. Loodud klipid jõuavad ETV pühapäevase eetri kaudu ka kõikide Eesti inimesteni.

Saatke oma lood palun aadressile laulupidu@laulupidu.ee või kirjutage otse Laulupeo Facebooki lehe kommentaaride hulka! Pange kirja oma “Aja puudutus ja puudutuse aeg”. Parimad lood valitakse välja järgmise nädala alguses.

Toidupangad kogusid ligi 30 000 ühikut toidukaupu

Umbes 300 vabatahtliku abiga koguti toimetulekuraskustes perede aitamiseks 15.-16. märtsil ühtekokku 29 823 ühikut toidukaupa. Tallinna Toidupank viis toidukogumispäevad sel korral läbi kuues poes, mis on seni suurim kaupluste arv ühes linnas. Pärnu Toidupank pakkus poekülastajatele võimaluse oma panus anda ühtekokku neljas poes ja Tartu Toidupanga vabatahtlikud olid väljas kahes kaupluses. Ülejäänud linnades osales üks pood.

Arvuliselt kõige enam annetati toidupankadele makaronitooteid ja maiustusi, mõlemaid 5581 ühikut. Lihakonserve ning purgisuppe kogunes 4876 ühikut. Erinevate jahude ning kuivainete osakaal oli samuti märkimisväärne – enam kui 4000 ühikut. Muude kaubagruppide kogused nagu hommikusöögihelbed, mahlad-moosid, kalakonservid, kuivsupid, õli, sool-suhkur, kohv ja tee, jäid 1000-2000 tüki kanti. Kergestiriknevaid kaupu, st “kõlblik kuni”-tüüpi tooteid ja puuvilju, poetati Toidupanga kogumiskärudesse 874 korral. Järgmised toidukogumispäevad toimuvad 17. ja 18. mail.

Eesti Toidupank aitab vaesusprobleemi leevendada, jagades abivajajatele toiduabi. Tänaseks on Eestis kokku 11 toidupanka: lisaks toidupankadele Tallinnas ja Tartus on toidupank tegutsemas veel Rakveres, Jõhvis, Narvas, Põlvas, Viljandis, Pärnus, Haapsalus, Järvamaal ja Valgas.

Eesti Toidupank on asutatud 2010. aasta märtsis Eesti-Hollandi Heategevusfondi Päikeselill ja Swedbanki poolt. Tallinna Toidupanka toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Toidupank kuulub Vaesuse Vastu Võitlemise Euroopa Võrgustikku (EAPN Eesti).