Vastavalt Metsanduse Kutsenõukogu 20. veebruari koosoleku otsusele nr 14 kuulutati metsanduse kutseala kutse andja avaliku konkursi võitjaks Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL). EMPL teeb koostööd metsanduslike kutsete valdkonnas Luua Metsanduskooli ja Pärnumaa Kutsehariduskeskuse Voltveti Koolituskeskuse ning SA Kutsekojaga.
“Näeme, et peame panustama haridusmaastikul toimuvatesse protsessidesse. Selleks, et ühiskonnas toimuks mõtlemises muutus, peame rääkima õpiväljunditest kui ettevõtlussisenditest,” ütles Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tööstuse valdkonna teemajuht Pille Aasamets. “Koolid üksi ei mõtle välja, mida läheks töömaailmal vaja. Selleks ongi erialaliidud, kes korjavad sektori soovid kokku ja formuleerivad need haridusvaldkonnale,” ütles Aasamets.
Kui koolide ülesanne on kutseõppe andmine, siis EMPLi roll kutse andjana on eelkõige töökogemustega inimeste kutse tunnustamine. Kutseeksam on vajalik nii koolilõpetaja kui kogemusega töötaja tööks valmisoleku ja kompetentside hindamiseks.
Kelder kui hoone ja selle otstarbe muutumine ajas vajab selgitamist ja jäädvustamist. Keldrite leidlikud lahendused, põnevad arhitektuurinäidised, keldritega seotud lood ja tavatarkused ootavad koondamist ja uurimist.
Kelder on Eesti talus suhteliselt uus hoone, mida hakati enam ehitama alles seoses kartulikasvatuse laienemisega 19. sajandi II poolel. Käsikäes köögiviljakasvatuse ja hoidistamise levikuga jõudsid algul vaid kartulihoidlateks mõeldud keldritesse üsna pea ka kapsa- ja kurgitünnid, moosi-ja mahlariiulid.
Kodumajanduse arenedes pöörati talvevarude säilitamisele tähelepanu nii ajakirjanduses kui ka põllumeeste-perenaiste kursustel. Suur osa meie maakeldritest on ehitatud ka intensiivse kodukultuuri arendamise ajal 1920.-1930. aastatel, kui rajati palju uustalusid.
Keldrid ei kaotanud oma tähtsust ka sõjajärgsel ajal. Pigem vastupidi: Nõukogude ajal kasvatati oma pere tarbeks kartuleid-porgandeid-peete-kapsaid, mis vajasid head hoiukohta ületalve säilitamiseks. Usinasti soolati sisse kapsaid-kurke-seeni, tehti moose ja mahla. Vanad head maakeldrid olid tarvitusel ning ehitati juurde uusi. Samas jäeti maha hulk talusid, mille omaaegsetest hoonetest saab nüüd aimu üksnes säilinud kivikeldri kaudu.
Praegu on otsene vajadus keldrite järele vähenenud. Taasiseseisvunud Eestis ei kasvatata enam oma tarbeks nii palju kartuleid ja juurvilja. Ka hoidistamine ei ole enam nii suuremahuline, tarvitusele on võetud uued säilitusvõtted nagu külmutamine jm. Samas on säilinud hulk ilusaid keldreid. Vahel kasutatakse maakodudes keldreid ka hoopis uutes ülesannetes. Enamasti on kelder jäänud oluliseks õuekujunduse osaks.
Anname teada, et Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja konkursi tähtaeg pikenes – uus tähtaeg on 31. märts.
Eestimaa Looduse Fond (ELF) koos Maailma Looduse Fondiga (WWF) otsib kandidaate 2014. aasta Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja auhinnale. Taotlusi oodatakse 31. märtsiks aadressile elf@elfond.ee või Lai 29, Tartu (Eestimaa Looduse Fond).
Konkursil on oodatud osalema kõik põllumehed – nii suured kui väikesed tootjad, nii looma- kui taimekasvatajad, nii mahe- kui tavatootjad. Üles võib seada enda või kellegi teise kandidatuuri. Täpsema info ja taotlusvormi leiab kodulehelt www.elfond.ee/meresobraliktalunik.
Konkurss on kaheosaline – esimese vooru ehk Eesti-sisese konkursi võitja auhinnaks on 1000 eurot ning pääs rahvusvahelisse vooru, kus konkureerivad kõigi Läänemeremaade kohalikud võitjad. Nende seast valib rahvusvaheline žürii Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja 2014. Tiitliga kaasneb 10 000-eurone auhinnaraha.
Kõik kandidaadid on oodatud mais toimuvale kogemuste jagamise päevale Saidafarmi, kus võõrustajaks on 2013. aastal rahvusvahelise Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja tiitli võitja Juhan Särgava. Esmakordselt tiitli Eestisse toonud Saidafarm on Eesti üks suurimaid mahetootjaid, kellele tõi võidu läbimõeldud keskkonnasõbraliku mõtteviisi jälgimine suure põllumajandustootmise juures ning uuendusliku vee taaskasutamissüsteemi rakendamine enda ettevõttes.
Rahvusvahelise konkursi eesmärk on tuua esile häid ja uuenduslikke põllumajanduspraktikaid, mis aitavad võidelda Läänemere keskkonna ühe suurema probleemiga – põllumajandustegevusest tingitud liigsete toitainete jõudmisega meie kodumerre. Varasemalt on Eestit rahvusvahelisel konkursil esindanud Viraito OÜ Jõgevamaalt, Marjasoo talu Tartumaalt ja perekond Tobreluts Põlvamaalt.
Reedel, 21. märtsil kell 11 toimub kangastelgede õpituba (lõimelõnga ülesvedu, niietamine, soastamine). Juhendab Lya Veski. Tasu 2 eurot. Kaasrahastab KÜSK.
Laupäeval, 29. märtsil toimub loova kirjutamise õpituba (mõtlus). Juhendavad Maarika Mark ja Dharmachari Sarvamitra. Tasu 2 eurot. Kaasrahastab Rõuge Vallavalitsus.
Esmaspäeviti kell 18 keraamika õpituba. Juhendab Lea Visnap. Tasu 3 eurot. Kaasrahastab KÜSK.
Neljapäeviti kell 18 meditatsiooniõhtud . Osaluspanus taimetee, õunad, moos, seene- või kurgihoidis jms.
Kolmapäeviti kell 18 leiutamise ja tehnoloogia huviring lastele. Juhendab Kalle Kebbinau. Tasu 2 eurot.
Ingmar Muusikuse fotonäitus “Lõuna-Eesti – elu kahe maailma piiril. Kogukonnad” vaatleb tundliku pilguga Lõuna-Eesti inimeste ja kogukondade olemust, traditsioone ning eluviisi. Fotonäitus, mis valmis Leader tegevusgruppide ja National Geographic Eesti koostöös, läheb pärast kuuajalist eksponeerimist Võrus rändama mööda Eestit.
Fotograaf Ingmar Muusikus ütleb näitust tutvustades, et Lõuna-Eesti looduse ja inimeste pildistamine on olnud tema viisiks seda maad ning eriilmelisi kogukondi lähemalt tundma õppida. “Algul jäid kaamerasilma ette maastikud, kuid kuna iga teise mäe taga on ju talu või küla, siis jõudsin peagi inimesteni,” lausub Muusikus. “Lõuna-Eesti fotograafiline tundmaõppimine on kestnud üle 15 aasta. See on piisavalt pikk aeg, tajumaks toimuvaid muutusi. Paljugi on läinud vahepeal kaduviku teed.”
Muusikus lisab siiski, et eelmisel sügisel National Geographic Eesti soovil Lõuna-Eestis tehtud laiemad pildistamistiirud andsid lootust: “Olid tekkinud uued algused, uued noored kogukonnad. Lambakarjad Karula kuplitel, särasilmsed lapsed Sännas, setode vägevus Obinitsas, vanausuliste kuldsed sibulad ning usukommete järgimine Peipsiääres. Olid vanad laadad, talgud ja koostöö. Oli väärtuste elushoidmist ja põlvkondade sidet. Oli tunda uhket lõunaeestilist iseteadvust ja elujõudu.”
Fotonäitus on osa mahukast projektist, mille raames kuue Lõuna-Eesti maakonna Leader tegevusgrupid, omavalitsused ja kogukonnad tähistasid 21 põneva looga paika mullu suvel National Geographicu kollase aknaga – nii sündis Lõuna-Eestit tutvustav teekond “Elu kahe maailma piiril”. See teekond jutustab loo ühest erilisest paigast Venemaa ja Läti kõrval ning Euroopa Liidu piiril, kuhu veel ei ulatu urbaniseerunud ja suurtööstuslik maailm.
Koostööprojekti “Elu kahe maailma piiril” algatasid Lõuna-Eesti Leader tegevusgrupid. Partneritena on kaasatud turismiarendajad, ajakiri National Geographic Eesti ning Valga, Mustvee ja Tartu linn.
Näitus jääb avatuks 21. märtsini.
Pärast seda saab Võru Linnagaleriis vaadata uusi näitusi:
* Viido Polükarpose maalid Võrumaa loodusest. Näituse avamine 26. märtsil kell 18.
* Eesti Ajaloomuuseumi rändnäitus “Meie inimesed”.
* Tallinna Ülikooli kunstide instituudi näitusprojekt “Orient – Ornament”.
Galerii on avatud tööpäeviti kella 12 – 18.30 ning Võru Kandles toimuvate ürituste ajal. Näituse külastamine on tasuta.
Kätlin Hoop
17-21. märtsil saadab MTÜ Praktikum Eesti esmakordselt targad ja tublid gümnasistid juhtivatesse ettevõtetesse praktikale. Proovile pannakse nii õpilaste kui ka ettevõtete võimed. Praktikumi asutajad ise on 12. klassi õpilased.
Koolivaheajal teevad andekad keskkooliõpilased tõsised sammud tulevase karjääri suunas. 5 päeva jooksul tehakse tutvust unistuste ametikohtadega. Siiski ei jää asi vaid vaatlustasandile. Noored saavad ka ise tööle käed külge lüüa ning ennast tõestada. Lisaks olemasolevatele oskustele õpitakse uusi.
Praktikante on oma tiiva alla võtnud juba Eesti Energia, ESTCube-1, Eesti Ajalehed ja Delfi, Raadio Uuno, Lextal Advokaadibüroo, PR Polhelm ning mainekas nimekiri täieneb peagi. Tulevaste praktikakohtade järjekordades ootavate tublide noorte huvid ulatuvad kunstist inseneerikani. Seetõttu ootab Praktikum pakkumisi ka teistelt ettevõtetelt olenemata valdkonnast.
Praktikumi eesmärk on luua kontakte ettevõtete ning noorte vahel, et teha neid tööturul vanade kaladega võrdväärsemaks. Lisaks näevad noored, mida õieti nende unelmate töökoht endast kujutab. See võimaldab omakorda eriala valikus teadlikumaid otsuseid teha. Gümnasistid saavad ettekujutuse praktilistest oskustest, mida potentsiaalne tulevane tööandja neilt ootab ning võimaluse neid oskusi lihvida. Ettevõtete kasu seisneb lisaks sotsiaalsele vastutustundlikkusele aga järelkasvu tekitamises ning noorte karjäärivalikute suunamises.
MTÜ asutajateks on 4 noort – Liisa Aavik, Ander Hindremäe ning kaksikud Ragnar ja Rainer Lusmägi, kes kõik on 2013. aasta Eesti parimate õpilasfirmade varasemad tegijad. Meeskonna viies liige Timothy H. C. Tamm on aga võitnud saate Rakett 69. Lisaks on noorte CV-d on pungil muid saavutusi ja kogemusi. Nüüd on nad võtnud oma südameasjaks teistelegi keskkooliõpilastel põnevaid kogemusi ja võimalusi pakkuda. Praktikumi mentor on Eesti Energia juhatuse liige Margus Rink.
Vaheajaks on aina populaarsemaks muutuval Praktikumil küll juba kandidaadid olemas, kuid endiselt on võimalus kodulehel end suvel toimuvateks praktikateks registreerida. Tuleb lihtsalt kodulehel täita ankeet ning kirjutada valmis hea motivatsioonikiri. Kõige selle kohta saab infot aadressil www.praktikum.ee. Praktikumi facebooki lehel toimub „fännide“ pidev kursishoidmine kõigi uute võimalustega, millest muidu ehk linnapeal ei kuuleks.
Käesolev projekt on käivitatud Eesti Energia koolinoorte ettevõtlikkusideede konkursi ja arenguprogrammi ENTRUM raames.
20. veebruaril ilmus pressiteade, et MTÜ Lastekaitse liit ja Eesti advokatuuri poolt ellu kutsutud tasuta juriidilise nõustamise projekt “Hea nõu lastega peredele” jätkub 2014–2015. Projekti toetab ka justiitsministeerium. Seega jätkub tasuta juriidiline nõustamine ka Hiiumaal, teavitamis- ja nõustamiskeskuse HUPS ruumides Kärdlas Uus tn 2b iga kuu viimasel kolmapäeval. Eelnev registreerimine: lastekaitse.oigusabi@hiiumaa.ee või tel 524 5029. Järgmine nõustamine on 26. märtsil. Mullu märtsist kuni detsembrini sai Hiiumaal nõustamist 17 peret.
MTÜ Hiiumaa Lastekaitse ühing
Saabuval nädalavahetusel ehk 15. ja 16. märtsil pakuvad Toidupangad 20-s kaupluses üle Eesti külastajatele võimaluse aidata kohalikke puuduses elavaid peresid.
Märtsis neljandat sünnipäeva tähistav Eesti Toidupank korraldab algaval nädalavahetusel üle-eestilised toidukogumispäevad. Kohaliku toidupanga jaoks saab osta ja annetada toidukaupa 5-s Prismas, 5-s Rimis, 5-s ETK kaupluses, 4-s Selveris ja Tallinna Solarise keskuse toidupoes.
Eesti Metsaselts jätkab Eesti metsanduse tutvustamist multifilmide kaudu. Vastvalminud multifilm „Mets on omaniku nägu“ avab metsanduse arengulugu.
Eesti Metsaseltsi tellimusel (tootja ChironMedia) valminud multifilm „Mets on omaniku nägu“ annab lühiülevaate Eesti metsanduse arengust viimasel sajal aastal. „See on väga huvitav, millised arengud on toimunud aja jooksul, mida võib nimetada ka üheks metsapõlvkonnaks,“ rääkis Eesti Metsaseltsi tegevjuht Mart Kelk.
Nii nagu ühiskonda, mõjutasid ka metsa ja selle omanikke erinevad ajaloosündmused – tsaariaja lõpp, Eesti Vabariigi tekkimine, nõukogude okupatsioon, Eesti taasiseisvumine. Igast ajalooperioodist saab vaataja lühiülevaate, lisaks on multifilmi pikitud mitmeid huvitavaid ja vähetuntud fakte ning arengulugusid – kasvõi see, et Eesti Vabariigi algusaegade majanduspoliitika oli paljuski suunatud metsade üleekspluateerimisele.
Foto: nooredkooli.eeNoorteühingu aastatoetuse eesmärgiks on noorteühingute võimekuse tõstmine ja noorsootöö ning noortepoliitika riiklike eesmärkide saavutamine. 2014. aasta prioriteediks aastatoetuse eraldamisel on noorte huvide ja oskuste arendamine eesmärgiga aidata noorel teha häid valikuid edasiseks õppimiseks ja/või tööeluks.
Noorteühingu aastatoetuse saamiseks esitati 21 taotlust, hindajate kogu tegi ministrile ettepaneku toetada 17 noorteühingut. Toetatud noorteühingud hõlmavad üle 14 tuhande noore.
Eesti Noorsootöö Keskuse asedirektori Kaur Kötsi sõnul soovitakse sel aastal toetusega suurendada noorteühingute võimekust kaasata ka mitteaktiivseid noori oma tegevusse. „Noored, kes on koolist väljalangemisohus või juba väljalangenud ning töötud noored vajavad erilist tähelepanu ka noorteühingute tegevuses,“ selgitas Kötsi.
Tänavu pälvisid riikliku toetuse järgmised ühingud: Avatud Vabariik, Eesti Gaidide Liit, Eesti Noorte Naiste ja Noorte Meeste Kristlike Ühingute Liit, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Skautide Ühing, Eesti Väitlusselts, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Noorteühendus ELO, Noorteühing Eesti 4H, Noorteühing Tugiõpilaste Oma Ring Eestis, Tegusad Eesti Noored, Urban Style, YFU Eesti, Eesti Breiktantsu Liit, Eesti Tänavaspordi Liit ja B.G. Forseliuse Seltsi noortekogu.
Noorteühingute rahastamist koordineerib Haridus- ja Teadusministeerium ning korraldab ministeeriumi hallatav riigiasutus Eesti Noorsootöö Keskus, mille põhieesmärk on noorsootöö arendamine ja korraldamine riikliku noortepoliitika raames.
Foto: et.wikipedia.orgAlgavaks kevadiseks koolivaheajaks on Vanemuine just nooremale teatrisõbrale mõeldes valinud mängukavasse ühtekokku 12 etendust. Mitmed koolivaheaja nädalal toimuvad etendused on erilised ja Vanemuise suures majas saab tutvuda laste joonistusvõistluse „Nägin teatrit“ imevahvate töödega.
Teatri Kodus saab eeloleval nädalal vaadata lastelavastusi – „Väikese onu saaga“, „Kessu ja Tripp“, „Kuldvõtmekese lugu“, „Pettson ja Findus“ ning „Armunud kastis“. Vanemuise väikeses majas etendub „Totu kuul“ ning suures majas mängime menukaid kogupere muusikale „Detektiiv Lotte“, „Helisev muusika“ ja „Mary Poppins“.
20. märtsil, algusega kell 18 tähistab „Detektiiv Lotte“ oma 100. juubelietendust mitmete üllatuste, kingitustega ja erikülalistega. Juba tund varem (ehk kell 17) on kõik lapsed oodatud teatrisse Vanemuise Kollaste Kasside seltsi, kellega koos saab meisterdada Lottele õnnitluskaardi. Loe edasi: Vanemuise teater pakub koolivaheajal eriprogrammi
Illustratsioon: miksike.eeTäna, 14. märtsi õhtul kogunevad noored ja nooremeelsed noortekeskustesse üle Eesti, et IT ÖÖ-l nuputada, milline on meie tulevik seoses infotehnoloogiaga (IT), miks IT on põnev ja kuidas on see seotud teiste eluvaldkondadega ning miks tasub IT-d õppida. Kogu õhtu ja öö kestvate tegevuste mõte on näidata noortele seoseid infotehnoloogia ja teiste eluvaldkondade vahel ning kummutada müüte IT keerukuse kohta. Töötubade ja koolituste käigu saadakse uusi oskusi ja kogemusi.
Sel aastal on IT ÖÖ pealkiri “Eile, täna, homme – IT 2030”. Noored üle Eesti korraldavad ajurünnaku teemal, milline võiks olla IT tulevik aastal 2030.
„Oleme püüdnud aasta-aastalt minna noorte jaoks harivamaks ja liita erinevaid elemente,“ selgitas Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) projektijuht Doris Põld. „Näiteks esimestel aastatel mõtlesid noored välja ideid, kuidas elu paremaks muuta oma kodukeskkonnas. Tänavu on praktiline väärtus veebiturvalisuse koolitusel, mille viime IT ÖÖ-l läbi otseülekande vahendusel, Eesti IT Kolledžis paikneva stuudio kaudu. Kõikides noortekeskustes toimuvad töötoad, selleks on appi tulnud tublid tudengid ja Vaata Maailma toel nutilaborid, kes teevad robootika, programmeerimise, video koostamise jm töötubasid.“
Tegevused keskustes algavad kl 18. Omavahel ollakse ühenduses erinevate suhtlusvahendite abil ning tegevusi on kõigil huvilistel võimalik jälgida http://www.startit.ee vahendusel. IT ÖÖ-d juhitakse IT Kolledži stuudiost, kus tehakse reaalajas lülitusi osalevatesse keskustesse. Öö jooksul tekkinud ideed vormistatakse varahommikuks taasesitatava meediana (audio, video, plakat, tekst, esitlus jne) ja esitatakse Vaata Maailma üle-eestilisele konkursile „NutiVõistlus 2014“, mille raames antakse välja eriauhind „Säravaim idee ühe ööga“ auhinnafondiga 500 eurot. Loe edasi: Täna öösel räägivad noored… IT-st aastal 2030
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder allkirjastas täna Eesti taimekasvatuse instituudi (ETKI) direktori töölepingu, millega kinnitas järgmiseks viieks aastaks ETKI direktoriks põllumajandusteadlase Mati Koppeli.
“Põllumajandusteaduse roll tähtsustub koos maailmas kasvava nõudlusega toidu järele. Põllumajandustootmine muutub järjest teaduspõhisemaks, suureneb teadlaste ja ettevõtjate koostöö,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. “Ka Eesti taimekasvatuse instituut peab uuenema ja noorenema, selgeks tegema koostöö ja tööjaotuse Eesti Maaülikooliga.”
ETKI direktorina jätkava Mati Koppeli sõnul on asutuse suurim väljakutse taristu kaasajastamine ja teadlasjärelkasvu tagamine. “Arvestades põllumajanduse ees seisvaid väljakutseid on ETKI-l eelseisvail aastail väga oluline roll Eesti põllumajandustootjaile taimekasvatusliku teadustoe pakkumisel. Selleks tuleb jätkata majanduslike ja organisatoorsete muutustega,” rääkis Koppel.
Mati Koppel on võimekas põllumajandusteadlane, kes on töötanud põllumajandusministeeriumi haldusalas oleva teadus- ja arendusasutuse (Jõgeva sordiaretuse instituut, alates 1.07.2014 ETKI) direktorina 1999. aastast.
Tema teadustöö põhisuunad on sordiaretus, taimekaitse ja resistentsusaretus. Ta on Põhjamaade põllumajandusteadlaste assotsiatsiooni taimekasvatuse sektsiooni juhatuse liige ning kuulub Eesti põllumajandus-kaubanduskoja nõukogusse. Tänavu sai Mati Koppel president Toomas Hendrik Ilveselt Valgetähe IV klassi teenetemärgi.
Eile Riigikogus toimunud konverentsil ”Ideed, mis toovad majanduskasvu” esitles Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu juhatuse esimees, ASi Toftan tegevjuht Martin Arula majandusliku heaolu valemit.
“Suurendame riiki tuleva raha hulka ja vähendame riigist lahkuva raha ja tööjõu hulka, riigis ringlev raha jõuab nii rohkemate inimesteni,” oli Arula põhisõnum. Just selline valem on majanduse arengumootorina end aastakümnete jooksul tõestanud praktiliselt kõigis heaoluriikides ja sellel peaks põhinema ka Eesti majandusmudel, märkis ta.
Erinevalt suuremast osast esitletud ideedest, mille realiseerumise eeldus on valdkonda täiendava ressursi leidmine, osutas Martin Arula Eesti riigis leiduvate loodusressursside efektiivsema ärakasutamise ja kohaliku tööhõive parandamise vajalikkusele.
“Usun, et majandusliku heaoluta pole õnnelikke inimesi,” ütles Martin Arula. Majandusliku õnnetunde mõõtmiseks ja võrdlemiseks teiste riikidega on tema sõnul sisemajanduse koguprodukt – näitaja, mis mõõdab konkreetse ajaperioodi jooksul riigi territooriumil toodetud kaupade ja teenuste väärtust.
“Riik saab kulutada nii palju, kui laekub kodanike tarbimisest ja tuludest. Eesti netoksport, mis on aegu olnud negatiivne, tuleneb meie suutmatusest kujundada riigi ekspordipoliitikat ja muuta riigi ja kodanike tarbimisharjumusi,” tõi Arula välja.
Riiki tuleva raha hulga suurendamiseks ja riigist lahkuva raha ja tööjõu hulga vähendamiseks tuleb Martin Arula sõnul esmalt inventeerida riigi eestvedamisel kõik loodusvarad. “Loodus- ja maavarad on osadel juhtudel ala- või väärkasutatud – seda erinevate piirangute või omandi väärkasutamise tõttu. Umbes 50% metsamaast, mis tähendab 11 000 km2, on pigem alakasutatud. Sarnane lugu võib olla põllumaaga. See kasutusest väljas olev maa võiks toota keskkonnasäästlikult toitu, energiat või süsinikuneutraalseid materjale.”
Selleks, et raha jääks riiki, pani ASi Toftan tegevjuht ette arendada riigi Welcome to Estonia programm edasi Made in Estonia programmiks. Ehk täpsemalt: toodangu suurenenud lisandväärtuse kõrval on riigihangete ja toetuste puhul oluline väärtustada ka kohalike toorainete või teenuste kasutamist tootes.
“Täna istume siin saalis Hiinas toodetud plastmasstoolidel, selle asemel võiks olla Eestis keskkonnasäästlikult toodetud mööbel,” tõi Arula näite. “Ostame riigihangete korras kodumaiseid kütuseid ja kaupu, arvestades toodete ja toorainete keskkonnamõju.”
10 aastaga on võimalik kodanike tarbimiseelistusi muuta kodumaiste toodete eelistamise kasuks, selleks tuleks koostada jätkusuutliku arengu põhimõtetega kooskõlas oleva tarbimise meediaplaan. 9 miljardist importkaubale kuluvast eurost aastas on suunatav vähemasti 1,5 miljardit korraks tagasi riiki, hindas Arula. 1 miljardit eurot aastas säästaks riigi jaoks raha kohaliku taastuva kütuse kasutamine Venemaa gaasi ja vedelkütuste asemel.
Ainuüksi praegu kasutamata puiduressursi arvelt võiks riigikassasse täiendavalt lisanduda 0,5 miljardit eurot aastas, koos puidule Eestis loodud lisandväärtusega oleks rahasumma juba 2 miljardit eurot. Metsa- ja puidutööstuse tootmisahelas saaks tööd täiendavalt 10 000 inimest.
MTÜ Lastekaitse Liit eestvedamisel valisid lastekirjanduse eksperdid 2013. a ilmunud uudiskirjanduse hulgast juba viiendat aastat välja parimad lasteraamatud.
Lasteraamatuid ilmub palju. Vanematel on raske eristada nende hulgast väärtkirjandust. Seepärast hakkas MTÜ Lastekaitse Liit 2009. a kevadel välja andma „Hea raamatu” märki, mis aitab lapsevanematel uudiskirjanduses orienteeruda.
Lugemisel on otsene seos keele, kultuuriidentideedi ja elukoha rahvuslike väärtuste edasikandmisel ja säilimisel. Ka teiste kultuuride austamine ja mõistmine toimub suures osas lugemise kaudu. Seetõttu kogunevad ja hindavad lastekirjandusega igapäevaselt kokku puutuvad inimesed üle Eesti kord aastas kuni 12aastastele mõeldud raamatuid: Ekspertide seas on Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Lugemisühing, Tallinna Ülikool, lasteraamatukogude töötajad, lapsed ja õpetajad.
Rahva Raamatu turundusjuht Anu Vagenstein põhjendas konkursi vajalikkust: „Raamatute hulgast , mis on valitud asjatundjate ja suurte raamatusõprade poolt „Hea lasteraamatu“ nimistusse on vanematel ja õpetajatel lihtsam teha valikuid, mida lastele lugemiseks pakkuda.“
Eesti Ornitoloogiaühingu kakukaamera alustas tänavu taas otseülekannet kodukaku pesaõõnsusest. Vaatajad saavad segamatult jälgida varasematest aastatest juba tuttavaks saanud Klaara ja Klausi pesitsemist.
Kodukaku veebikaamera paigaldamisel ja pildi edastamisel on Eesti Ornitoloogiaühingu partneriteks SA Silma Märgala, EENet, Looduskalender, keskkonnaamet, Beta Grupp, Videovalve ja Elisa. Kodukaku veebikaamerat toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
2014. aastat alustas Taarka Pärimusteater teatri-ja pärimuskultuuri laagrite sarjaga, mis on suunatud Setomaa koolinoortele, mujal Eestis elavatele seto noortele ning seto sõpradele. Kokku toimub 3 laagrit koolivaheaegadel erinevates Setomaa paikades. Laagrite sisuks on õpitoad ja loovad tegevused, mida viivad läbi nii Taarka Pärimusteatri noored kui ka professionaalsed teatriinimesed. Laagrite eesmärk on avardada noorte arusaama teatrikunstist ning arendada loovust läbi mängu, samuti tutvustada kohalikku pärimuskultuuri. Laagrites osalemine annab võimaluse eri nurkade Setomaa noortel omavahel tutvuda ning kontakte luua.
Teine laager toimub 21.-23. märtsil Meremäe koolis. Laagri teemaks on sel korral improvisatsiooniline teater – külla tuleb Improkraatia Tartust, kes viib läbi improteatri õpitubasid.
Mis on improteater?
Erinevalt klassikalisest teatrist on iga improetendus uus ja unikaalne. Humoorikad lood valmivad otse publiku silme ees, nende endi poolt pakutud sõnade abil, mis annavad näitlejatele tegutsemiseks inspiratsiooni. Sõnu pähe ei õpita ja tegevusliine ette kokku ei lepita. Kõik sünnib kohapeal.
Osalustasu: 10 eurot (üks laager)
Vajalik on eelregistreerimine, sest kohtade arv on piiratud!
Kolmapäeval, 19. märtsil kell 18 on Põlva raamatukogus kohtumine Valdur Mikitaga, kes räägib oma loomingust ja aitab lahti mõtestada neljanda Uma Pido jaoks väljavalitud sõnumit, mis samal sündmusel välja kuulutatakse.
Sõnumi valis peo toimkond avalikule sõnumitalgule tulnud tööde hulgast. Sündmusel tänatakse kõiki talgutel kaasa löönuid.
Sõnumi leidmiseks korraldati talgud, et Uma Pido räägiks sellest, mis on võrokeste jaoks tänasel päeval oluline. Valitud sõnum jääb saatma kõiki peo ettevalmistusi ja muidugi pidu ennast.
Kirjanik ja semiootik Valdur Mikita on kirjutanud ühe viimasel ajal Eestis enim kõneainet pakkunud raamatu “Lingvistiline mets”.
Neljas Uma Pido toimub 28. mail 2016. Põlvas Intsikurmus.
Lisainfo: Triinu Ojar, Uma Pido projektijuht, Tel 5332 2153, www.umapido.ee
Lõuna-Eesti Leader tegevusgrupid kuulutasid välja teekonna “Elu kahe maailma piiril” suveniiride konkursi.
Tegemist on Lõuna-Eesti ja National Geographicu koostööprojektiga, mis kutsub nii omakandi rahvast kui ka külalisi tutvuma meie rikkaliku ajaloo- ja kultuuripärandi, imelise looduse, uuendusmeelsete ettevõtete ja jätkusuutlike lahendustega.
Suveniiride konkursile esitamise tähtaeg on 06. mai 2014!
Reedel avatakse Rahvusraamatukogu fuajeegaleriis Mare Iknojani fotonäitus “Jääminek”.
Mare Iknojani fotonäitus on autori juba kuues ülesastumine Eesti Rahvusraamatukogus, näitustel esineb ta 2006. aastast alates. Sel korral eksponeeritud loodusfotod annavad võimaluse nautida jääkunsti, mis tekib Eesti looduses vahetult enne jääminekut.
Mare Iknojani tõi fotograafia juurde armastus looduse vastu. Ta kirjutab: “Olen eestlanna. Elan Tallinnas. Armastus looduse vastu on toonud mind fotograafia juurde. On suur õnn tabada pidevalt muutuva looduse imekauneid hetki. Kes saab olla veel suurem kunstnik kui loodus ise?”
Märtsis tähistatakse rahvusvahelist unepäeva, mille eesmärgiks on teadvustada une väärtuslikkust ning juhtida tähelepanu unega seotud olulistele teemadele.
Uuringud näitavad, et järjest enam lapsi kannatavad erinevate unehäirete all. Kõige suurema kahjuga on uneaegsed hingamishäired – kui laps ei saa öösel piisavalt hapnikku, võib see põhjustada omakorda teisi tervise- ja käitumisprobleeme. Kehv unekvaliteet takistab edukat toimetulekut lasteaias ja koolis, võib tekitada raskusi uue info omandamises ning sotsiaalsetes suhetes. Väikelaste uinumisraskuste ja öiste ärkamiste korral võivad kannatada unepuuduse all ka lapsevanemad. See võib olla suureks riskiks paarisuhte toimimisel ning vaimse tasakaalu säilitamisel. Seetõttu on oluline jagada une kohta informatsiooni ka haridus-, sotsiaal- ja tervishoiutöötajatele, kes puutuvad oma töös kokku nii laste kui lapsevanematega ning saavad õigel hetkel märgata ja vajadusel sekkuda.
Päeva tähistamiseks korraldavad Eesti Unemeditsiini Selts ja Eesti Unekooli Ühing 14. märtsil kell 11.15 Jõhvi haiglas fookusgrupi seminari “Uni on väärtuslik!” Ühise laua taga kohtuvad tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusvaldkonna esindajad, et koos arutada võimalikke lahendusteid laste une paremaks tagamiseks, lapsevanemate toetamiseks ning ühise koostöö tegemiseks. Seminaril esinevad TÜ Kliinikumi uneõde Tiina Siilak, kes räägib lähemalt une füsioloogiast ning enamlevinud unehäiretest. Eesti Unekooli Ühingu esindajad Merit Lilleleht ja Õnne Valberg tutvustavad lapsevanematele suunatud nõustamiskeskkonda www.unekool.ee. Sotsiaalministeeriumi esindaja Ann Rajaver annab ülevaate vanemlusprogrammide rakendamisest “Riskilaste ja noorte” programmi raames.
SA TÜ Kliinikumi Lastefond kaasrahastab juba teist aastat Vähihaigete Laste Vanemate Liidu suvist perelaagrit, mis tänavu leiab aset 17.-20. augustini Vooremaal.
Lastefond toetab ettevõtmist 3000 euroga tasudes TÜ Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia osakonna ravipiirkonna laste ja nende perede laagrikulude (toitlustus ja majutus) eest. Lisaks võtavad laagrist osa Lastefondi vabatahtlikud, kes aitavad mudilasi hoida ning pakuvad neile tegevust, et vanemad ja suuremad lapsed saaksid segamatult huvipakkuvaid loenguid kuulata, erinevates tegevustes osaleda ja üle hulga aja lõõgastuda.
Onkoloogilisi haigusi põdenud ja põdevatele lastele ja nende vanematele suunatud suvelaagrit korraldab Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit ning selle eesmärgiks on pakkuda vähihaigetele lastele vaheldust, meelelahutust ja harivat tegevust ning lapsevanematele spetsiifilisi teadmisi ja oskuseid. Lisaks tutvustatakse osalejatele kogemusnõustamise ja sotsiaalsüsteemi abivõimalusi ning soovitakse arendada omavahelisi kontakte, et luua ühisalus edaspidi plaanis olevale grupinõustamisele.
Üritust toetavad lisaks TÜ Kliinikumi Lastefondile ka Tallinna Lastehaigla Toetusfond, Eesti Vähiliit ning mitmed sponsorid.
Päästeameti tuleohutusjärelvalve inspektorid kontrollivad märtsis eluhoonetes suitsuanduri olemasolu, samuti elektrisüsteemide ja küttekehade korrasolekut. Vajadusel karistatakse anduri paigaldamata jätmise eest rahatrahviga. Maksimaalne trahvimäär on 1 200 eurot.
Sel aastal on tules hukkunud 17 inimest. Ühelgi neist inimestest ei olnud hukkumispaigas suitsuandurit, mis oleks andnud tulekahjust teada piisavalt vara ja hoidnud ära nii raskete tagajärgedega õnnetused. Päästjad on põlenguid kustutamas käies täheldanud suitsuanduri puudumist ka naaberkorteris, kuhu ka suits on levinud.
Päästeameti peadirektori asetäitja Alo Tammsalu ütles, et inimesed, kes jätkuvalt eiravad neile aastaid seadusega kehtinud suitsuanduri paigaldamise ja selle töökorrasoleku tagamise kohustust, riskivad täiesti teadlikult oma pere ja naabrite elu ning varaga. „Võin julgelt välja öelda, et suitsuanduri paigaldamata või selle patareide vahetamata jätmine on pahatahtlik oma lähedaste suhtes ning rahatrahviga karistatav tegevus,“ kinnitas Tammsalu.
Suitsuandur on vajalik puhkenud tulekahju võimalikult kiireks avastamiseks, kui veel ei ole ohus inimeste elu ning tuli pole teinud suurt kahju. Inimesed kipuvad tulekahju tekkimisvõimalust ja selle levimise kiirust sageli alahindama, sest eluruum võib suitsu ja leekidesse mattuda viie minutiga, kuid suitsuandur aitab tulekahju tuvastada minutiga. „Hoolige oma vanemate, laste ja naabrite eludest, suitsuanduri paigaldamine on selleks lihtsaim ja odavaim viis,“ lisas peadirektori asetäitja.
Tuleohutuskontrolli tegevad ametnikud kannavad Päästeameti eraldusmärkidega riietust ja esitavad punast värvi hologrammiga töötõendi.
Sel aastal on eluhoonete tulekahjudes hukkunud 17 inimest, mida on seitsme inimese võrra rohkem kui eelmise aasta samal ajal.
Avatud Eesti Fond ja Euroopa Komisjoni Eesti esindus kutsuvad täna, 11. märtsil kõiki avalikule arutelule Euroopa Liidu tulevikust ning esitlevad “Uue Euroopa leppe” võimalikke stsenaariume. Debati kannab üle ka Postimees.
Euroopa Liitu räsivad korraga majanduslikud, rahanduslikud, poliitilised ja sotsiaalsed probleemid, omavahelised erimeelsused ja süvenev euroskepsis. See kõik on sütitanud tuliseid vaidlusi liidu tuleviku üle.
Reaalse tulevikuplaani loomiseks algatasid mõjukad Euroopa fondid ja mõttekojad liikumise New Pact for Europe (“Uue Euroopa lepe”). Erinevate riikide kodanike, huvigruppide, poliitikakujundajate ja asjatundjate kaasalöömisel ehk just võimalikult paljudega soovitakse selle aasta jooksul läbi arutada võimalikud valikud, mis vormitakse üleeuroopaliseks tulevikuvisiooniks. Reformiplaaniga hakkab edasi tegelema kevadel valitav Euroopa Parlament ja uus Euroopa Komisjon.
Täna, 11. märtsil Tallinnas Euroopa Liidu majas (Rävala pst 4, sissepääs Laikmaa tänavalt) kell 14.30 algaval avalik arutelulküsitakse muuhulgas, milleks meile Euroopa Liit; mis saab siis, kui praeguseid probleeme ei lahendata ning missuguseks peaks euroliit muutuma. “Uue Euroopa lepe” pakub aruteluks välja viis strateegilist tulevikuvalikut, millega saab tutvuda aadressil www.oef.org.ee/euroopa.
Võimalikke tulevikustsenaariume tutvustab üleeuroopalise liikumise üks algatajaid, Euroopa Poliitika Keskuse programmijuht Janis Emmanouilidis. Euroopa Liidu tuleviku üle arutlevad vandeadvokaat Jüri Raidla ja majandusteadlane Ivar Raig, kes väitlesid ka tänahommikuses “Terevisioonis”: http://uudised.err.ee/v/eesti/952232f3-6cf3-4282-91d8-6748292294d7.
Arutelust teeb kokkuvõtte ajakirjanik Ainar Ruussaar.
Debatist teevad oma veebis otseülekande ka Postimees ja Avatud Eesti Fond, samas on kõik oodatud väitlusele kohale tulema.
Uue Euroopa leppe arutelusid veavad Kuningas Baudouini Fond, Bertelsmann Stiftung, Allianz Kulturstiftung, Stiftung Mercator, Calouste Gulbenkiani Fond, Euroopa Kultuuri Fond, Euroopa Poliitika Keskus, “la Caixa” fond, Euroopa fondide võrgustik, Avatud Ühiskonna Instituudi Euroopa algatus, Rootsi Kultuuri Fond Soomes ja Avatud Eesti Fond.
2014. aasta lind on jäälind, keda tema erksate värvide tõttu kutsutakse ka põhjamaa kalliskiviks või jõgede pärliks.
Eesti Ornitoloogiaühing kuulutab välja jäälinnu teemalise joonistusvõistluse, millest on oodatud osa võtma igaüks, olenemata vanusest või oskustest. Parimaid töid ootavad auhinnad ja nendest korraldatakse võistluse lõppedes rändnäitus, mida võib alates juunikuust näha erinevates Eesti paikades.
Jäälinnu teemalised tööd tuleb saata või tuua hiljemalt 1.maiks 2014 Eesti Ornitoloogiaühingusse aadressil Veski 4, Tartu 51005.
Aasta linnu ja võistluse tingimustega saab tutvuda aasta linnu kodulehel.
Vastavalt Metsanduse Kutsenõukogu 20. veebruari koosoleku otsusele nr 14 kuulutati metsanduse kutseala kutse andja avaliku konkursi võitjaks Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL). EMPL teeb koostööd metsanduslike kutsete valdkonnas Luua Metsanduskooli ja Pärnumaa Kutsehariduskeskuse Voltveti Koolituskeskuse ning SA Kutsekojaga.
Märtsis tähistatakse rahvusvahelist unepäeva, mille eesmärgiks on teadvustada une väärtuslikkust ning juhtida tähelepanu unega seotud olulistele teemadele.
Päästeameti tuleohutusjärelvalve inspektorid kontrollivad märtsis eluhoonetes suitsuanduri olemasolu, samuti elektrisüsteemide ja küttekehade korrasolekut. Vajadusel karistatakse anduri paigaldamata jätmise eest rahatrahviga. Maksimaalne trahvimäär on 1 200 eurot.
