National Geographic Eesti kõneleb noorest eestlasest Franz Josephi maa ekspeditsioonil

NGE_0814_coverAjakirja National Geographic eestikeelne number käsitleb augustis ühe põhiteemana muutusi, mille toob jää sulamine kaasa Franz Josephi maana tuntud Vene arktilise arhipelaagi tipus. Ühtlasi tuleb juttu noorest eestlasest, kes osales koos National Geographicu meeskonnaga samal ekspeditsioonil – arhitekt Mari Hunt planeerib Franz Josephi maale loodusradu.

Põhilugude lühitutvustus:

Gombe perealbum

Tutvustame mõningaid šimpanse, kes muutsid Jane Goodalli elu.

Enne Stonehenge’i

Orkney saartel kõrgub võimas minevik.

Nälja uus pale
Miks on rikkas Ameerikas alatoidetud inimesi?

Lisaks tuleb juttu hairünnakute ärahoidmiseks mõeldud vahenditest, biopestitsiididest, koametsadest, liiklusrobotist jpm.

Ajakirja National Geographic eestikeelne augustinumber jõudis müügile 30. juulil.

Allikas: www.national-geographic.ee

Selgusid omavalitsusjuhtide suvise mitmevõistluse võitjad

Jaanus Järveoja ja Anneli Siimussaar. Foto: EMSL Jõud
Jaanus Järveoja ja Anneli Siimussaar. Foto: EMSL Jõud
19. Eesti omavalitsusjuhtide suvine mitmevõistlus toimus 30.-31. juulil Türi vallas. 30 meest ja 6 naist võistlesid kahe päeva jooksul kümnel spordialal. Kokkuvõttes võitis Jaanus Järveoja (Nõo) vaid 1 punktiga Järva-Jaani vallavanemat Arto Saart. Kolmanda koha üldarvestuses saavutas Meelis Karro (Elva).

Naistest kogus enim punkte Võhma linnapea Anneli Siimussaar. Talle järgnesid Kandela Õun (Sauga) ja Pipi Liis Siemann (Türi).

Esmakordselt selgitati ka maakondlik paremusjärjestus, milleks liideti kahe mehe ja ühe naise punktisumma.
Maakondade paremusjärjestus (esikolmik):
1. Järvamaa
2. Viljandimaa
3. Harjumaa

Spordialade võitjad:
kardisõit:Arto Saar
noolemäng: Lennart Liba
kanuusõit: Raul Kudre – Juri Gotmans
petank: Meelis Karro
rattaorienteerumine: Tiit Toots
discgolf: Andrus Seeme
paarisvõrkpall: Margus Jaanson – Juri Gotmans
jalgpalli täpsuslöögid: Georg Ruuda
kuulijänn: Taimo Tugi
sudoku: Toomas Järveoja

Naistest võitis 4 ala Kandela Õun.

19. Eesti omavalitsusjuhtide suvise mitmevõistluse viisid läbi Järvamaa Spordiliit, Türi Spordiklubide Liit koostöös Eestimaa Spordiliiduga Jõud. Tulemused: http://www.joud.ee/est/g79s3284

Allikas: EMSL Jõud

Usin mõisarahvas toimetab Alatskivil

Mõisarahvas.
Mõisarahvas.

Sel nädalavahetusel toimuvad Alatskivi lossipäevad, mis keskenduvad mõisaaegsete tööde tutvustamisele. Kolm päeva on täis virtina, kärneri ja teiste mõisateenijate toimetusi, kuulata saab meie klassikatähti ning osaleda erinevates õpitubades.

Lossipäevad algavad reede pärastlõunal giidituuriga ja jätkuvad klassikatähtedena tuntud Henri Zibo ning Mikk Langeprooni kontserdiga. Laupäeval toimetab mõisapargis kärner, kes õpetab vikati pinnimist ja koos proovitakse ka heina niitmine selgeks saada. Pühapäev kulgeb erinevate käsitöö õpitubade rütmis ning lõunase aja sisustavad rollimängud mõisaaegsetes kostüümides. Pühapäeva pärastlõunase hingekosutuse annavad Marcel Johannes Kits, Ingely Laiv ja Mart Kuusma. Kõiki kolme päev läbivad usina virtina toimetused, kes aitab leiva juuretise ja taigna tegemisel ning sõira valmistamisel.

Alatskivi loss.
Alatskivi loss.

Alatskivi lossi perenaise Külli Musta sõnul on suvised lossipäevad pikk traditsioon, mille ettevalmistamisse ja läbiviimisesse on alati kaasatud ka kohalik aktiivne kogukond. Nii ka sel aastal esinevad külaliste rõõmuks siinsed tantsija ja lauljad ning töötubade läbviijateks on valdavalt kohalikud osavad inimesed. „Ka ootan kõiki huvilisi reedel kuulama muljeid oma külaskäigust Saksamaale, kus kohtusin parun von Nolckeni järeltulijatega. Sellest kohtumisest on talletatud palju huvitavaid fotosid, mida kuulajatega jagada tahan,“ rääkis Külli Must.

Alatskivi lossipäevade reedesel ekskursioonil ja õpitubades osalemine on prii, täpsem kava Alatskivi lossi kodulehel www.alatskiviloss.ee või lossi sotsiaalmeedias www.facebook.com/AlatskiviLoss

Külli Must, Alatskivi lossi perenaine

Küladeratas läheb peagi veerema

Järvamaa Küladepäev plakatLaupäeva, 2. augusti pärastlõunal kell 14 saab Roosna-Alliku vallas Viisu küla pargis meeleoluka rongkäiguga alguse Järvamaa külade päev, kogunemine ning osalejate registreerimine algab Viisus juba kella 13-st. Tegemist on järjekorras 13. külade kokkusaamise ning külaliikumise suursündmusega, mida oodatakse väga paljudes Järvamaa külades. Eelmisest, Järva-Jaani vallas Kuksemal toimunud maakondlikust külade päevast, võttis osa üle 300 inimese.

Külade esindajatele ja kõigile külalistele pakutakse sel päeval Viisus erinevaid huvipakkuvaid tegevusi, neid jagub nii parki kui ka Viisu rahvamajja. Märksõnadena olgu siinkohal nimetatud tervituskontsert, näitused, sportlikud tegevused, lasteprogramm, juturing, õpituba, külakohvikud, kohalike toitude ja käsitöö minilaat ning õhtuses osas mõnus tantsumuusika. Päevajuht on Aili Avi ning konkreetsete esinejatena on teada Tihvan Big Bänd, Helir-Valdor Seeder, Anneli Ott ja Ivar Hansen. “Päeva muudavad oma sepistöödega sisukamaks Eestimaa sepad, kes tegelikult alustavad oma tegemisi Roosna-Alliku vallas juba eelmisel päeval”, räägib Kairi Kapitonov, korraldustoimkonna üks eestvedajatest. “Külade päeval saab sepatööd vaadata, samuti antakse soovijatele võimalus ka ise kätt proovida”. Veel lisab ta, et uudse tegevusena näidatakse Viisu pargis suurelt LED ekraanilt fotosid Järvamaa küladest ja eelnevatest kokkutulekutest, töötab puhvet ning lõunaks pakutakse kõigile osalejatele ühissuppi.

Järvamaa külade päeva sümbol, küladeratas, antakse järgmisele korraldajale üle päeva ametlikul lõpetamisel.

Riina Trumm

Puupäevad Sagadi mõisas

Augusti esimesel nädalavahetusel ootab RMK Sagadi mõisakompleks taas kõiki suuri ja väikesi looduse- ja meisterdamishuvilisi Sagadi puupäevadele. Tänavu juba üheteistkümnendat korda toimuva tasuta pereürituse seekordseks läbivaks teemaks on liblikad ja üldse putukad.

“Praegu on looduses putukate aeg ja sellel aastal keskendume ka puupäevadel putukatele. Metsamuuseumis on üleval Urmas Tartese liblikate näitus ja ka uued tegevused puupäevadel on seotud putukatega: looduskoolis saab putukaid vaadata suurendatult, töötubades meisterdatakse erinevatest materjalidest liblikaid ning kõigil on võimalik kaasa lüüa putukahotelli sisustamisel,” toob selle aasta puupäevade teema täpsemalt välja RMK Sagadi metsakeskuse arendusjuht Asta Tuusti.

Putukateemale lisaks on puupäevadel palju juba traditsioonilisi tegevusi – laastukorvi punumine, hobusõit, metsatarkused, täpsussaagimine, hiidpusled ja mängud. Uudisena saab mõisa tiigil parvetada, vesta karjapoisiloomi ning meisterdada vana-aja kombel puuokstest ja lehtedest nukke.

Avatud on kõik muuseumid, näitused ja looduskool. Mõnus pereüritus on täiesti tasuta ning mõlemal päeval on juhendajad kohal kella 11 kuni 17.

Asta Tuusti

Kalevipoja teemapark Vooremaal kutsub reisima maailma lõppu

krati seikluspark 1Jõgevamaal Kääpa külas asuvas Kalevipoja teemapargis toimub 13. augustil algusega kell 10 kogupere seikluspäev “Lennukiga maailma lõppu”, kus saavad osaleda nii pisemad kui suuremad seiklejad. Huvilistel on kogu päeva jooksul võimalik soodushindadega pääseda seiklusradadele ja osaleda esimest korda ka põnevas kalevipojateemalises fotojahis.

Kalevipoja teemapark asub Tartu-Jõhvi maantee ääres (kaugus maanteest 2 km) Tartu poolt tulles 20 km enne Mustveed ja tegeleb eestlaste rahvuseepose tutvustamisega nii Kalevipoja muuseumis kui kalevipojateemalistel seiklusradadel. Alates 2010. aastast avatud Krati seikluspargi loomise idee sai inspiratsiooni Eesti rahvapärimusest tuntud tegelasest – Kratist. 2013. aasta suvel avati LEADER programmi toel seikluspargis aga uus ja põnev kõrgseiklusrada, mis kannab Kalevipoja laevale sarnasel nime “Lennuk”. Just “Lennukiga” Kalevipoeg maailma lõppu purjetada tahtiski.

Seikluspäeva läbiviijateks on Krati seikluspargi ehitanud kogenud OÜ Seiklusring meeskond ja Kalevipoja teemaparki haldav SA Kalevipoja koda. Lisaks terve päev avatud seiklusradadele on võimalik külastada ka Kalevipoja muuseumi, lähipiirkonna turismiarendajatele, peamiselt majutusasutuste töötajatele tehakse päeva jooksul seikluspargi tutvustus, huvilistel on aga võimalik osa võtta ka fotojahist, mil nimeks “Kalevipoeg, Olevipoeg ja Sulevipoeg – kes jääb peale?”

Oma meeskonnaga Krati seikluspargi ehitanud OÜ Seiklusring juhi Valdo Kanguri sõnul tasub seikluspäevale tulla eelkõige sellepärast, et “Lennuki” puhul ei ole tegu tavalise seiklusrajaga, vaid see kujutab endast seiklusrännakut läbi meie rahvuseepose. Iga elemendi ja harjutuse taga on legend Kalevipojast. Tavaliselt on radadel põhirõhk vaid ronimisel, siin on tegu teistmoodi seiklusega.

Kõigil osalejatel, sealhulgas turismiarendajatel on soovitatav end Kalevipoja seikluspäevale eelnevalt registreerida. Lisainfo: www.kalevipojakoda.ee
Janno Zõbin,
SA Kalevipoja Koda juhataja

Kuningamäe kardirajal toimuvad tudengivormelite võistlused

6.-9. augustini on tudengivormelite võistlused Põltsamaal, Kuningamäe kardirajal. Kuningamäe kardirajal on ainulaadne võimalus näha bensiini- ja elektrivormeleid vahetus mõõduvõtmises ja tutvuda uusimate tehnoloogiliste lahendustega. Võistlusel osaleb ka Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Tehnikakõrgkooli ühismeeskonna uus elektriauto FEST14.
Võistluste avatseremoonia algab 6. augustil kell 18. Võistluste finaal algab 9. augustil kell 10. Tippmeeskonnad tulevad starti viimastena, pärastlõunal.
Pealtvaatajatele on võistlused tasuta.
Baltic Open on rahvusvahelise autospordi tootearendusvõistluse Formula Student mitteametlik osaetapp. Võistlustel näeb ringrajal 18-t isevalmistatud tipptehnoloogilist väikevormelit. Osalejad tulevad 9st riigist, esindatud on kõik Põhjamaad, Holland, Ühendkuningriik, Venemaa ja Saksamaa. Kõik autod on projekteeritud ja valmistatud ühiste reeglite järgi. Lisaks bensiinimootoriga masinatele stardib ka 3 elektrivormelit.
Võistluste üheks tõmbenumbriks on maailma edetabelis 500 meeskonna hulgas 5. kohta hoidnud Tehnikaülikooli ja Tallinna Tehnikakõrgkooli ühismeeskonna värske elektriauto FEST14. Põltsamaa osavõistlus on selle mudeli esimene mõõduvõtt.
Joosep Ausmees

Raamatukogudes võiksid „munad kanu” õpetada

Eesti rahvaraamatukogude töötajad peavad teisipäevast kuni tänaseni Jõgevamaal oma traditsioonilist suveseminari, seekordne teema on „Raamatukogud liikumises”. Suveseminaril toimuvad loengud aktuaalsetel teemadel ning iga kord tutvutakse põhjalikumalt ühe maakonna kultuurielu ja raamatukogudega. Seekord on tähelepanu all Jõgevamaa. Rahvaraamatukogude suveseminarid on pika ajalooga, esimene neist toimus 1963. aastal.

Rahvaraamatukogud kui olulised kogukonnakeskused võiksid kiiresti muutuvas ühiskonnas pöörata suuremat tähelepanu oma lugejate toetamisele uue tehnoloogiaga toimetulemisel, rääkis Kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik Ülle Talihärm täna, 31. juulil rahvaraamatukogude suveseminaril Jõgeval.

„Eakamad inimesed kipuvad olema tehnoloogiauuenduste suhtes ettevaatlikumad, seevastu noored õpivad kiiresti ja võtavad esimestena kasutusele uue tehnoloogia. Seega võiks just raamatukogudes tuua noori koolitaja rolli, algatada „muna õpetab kana“ põhimõttest lähtuvaid koolitusi,” pakkus Talihärm välja viisi, kuidas raamatukogud saaksid oma lugejatele harjumuspärasest erinevates valdkondades abiks olla.

Arvuti või mobiiltelefoni kasutamine, e-väljaannete lugemine, e-teenuste kasutamine on vaid mõned näited koolitustest, mille puhul võiks ühe kogukonna sees noori ja vanu omavahel kokku tuua. „Selliste koolituste korraldajana on rahvaraamatukogud kõige ehedamal moel just need asutused, mis loovad suuremat sidusust oma kogukondade seas,” märkis Talihärm. Ta lisas, et esmalt vajaksid noored mõistagi raamatukogutöötajate või vastavate spetsialistide koolitust, kuidas täiskasvanuid õpetada.

Raamatukogude rolli muutumine tähendab ka vajadust pöörata järjest rohkem tähelepanu kasutusmugavusele. Üks olulisi suundi rahvusvahelisel tasandil on iseteenindusvõimaluste avardamine, lugejale suurema vabaduse andmine. „Samuti tuleks vaadata oma ruumides ringi selle pilguga, et milleks neid veel kasutada annab. Ruumikasutuse paindlikkus on märksõna, mis toob raamatukogudesse uusi tegevusi, loob suuremaid koostöövõimalusi teiste haridus- või kultuuriasutustega ja seeläbi kutsub raamatukokku uusi huvilisi,” julgustas Talihärm oma ettekandes rahvaraamatukogusid märkama oma kogukonna muutuvaid vajadusi.

Katrin Arvisto

Täna algab Tallinnas rahvusvaheline orelipidu

Niguliste kiriku kontserdisaal.
Niguliste kiriku kontserdisaal.

31. juuli hilisõhtul algab 28. Tallinna Rahvusvaheline Orelifestival, 1987. aastast alates toimuv Eesti vanim järjepidevalt tegutsev muusikafestival.

Orelifestivali avalöögiks on juba traditsiooniliselt „Suur oreliöö” Nigulistes. Päikeseloojangust päikesetõusuni, ehk 31. juulil kell 21.59 algaval orelimaratonil astuvad  igal täistunnil seitsmel kontserdil publiku ette Andres Uibo ja Edouard Oganessian (kell 22, peaorel), Guy Bovet (kell 23, Šveits, kooriorel), Piret Aidulo ja Kadri Ploompuu (südaöösel, peaorel), Peter van Dijk (kell 01, Holland, kooriorel), Denis Kasparovitch ja Kristina Vilotševa (kell 02, peaorel), Ines Maidre (kell 03, Eesti/Norra, kooriorel) ning Tiit Kiik ja Pille Metsson (kell 04, peaorel).
Käesoleva aasta teeb eriliseks professor Hugo Lepnurme 100. sünniaastapäev. Seetõttu on festivali fookuses ainulaadne, professor Lepnurme  poolt 40 aastat tagasi alustatud plaadisari “Eesti orelid”, mis on tänaseni maailmas ainulaadne ja ulatuslikeim orelimuusika plaadisari oma 33 väljaantud LP-ga. Orelifestivali raames toimuvad mitmed kontserdid täpselt samades kirikutes, täpselt samade kavadega, mis kunagi 70-ndatel plaatidele sai jäädvustatud. „Eesti orelid” 40. sarja kontserdid toimuvad Tallinna, Pärnu, Taagepera, Torma, Kodavere, Kadrina, Rapla, Rõuge, Kullamaa, Põltsamaa, Iisaku ja Valga kirikutes.
Lisaks tähistab tänavune orelifestival maailmamainega ja ühe hinnatuima romantilist tüüpi oreli, Tallinna Toomkiriku Ladegast-Saueri oreli ning Tallinna Jaani kiriku Normann-Terkmanni oreli juubeleid, mille mõlema ehitamisest möödub tänavu 100 aastat.
Festivali kunstiline juht Andres Uibo kinnitab, et põnevat on festivalil väga palju ja enam kui 30 kontserdi hulgast peaksid omale meelepärase leidma nii kohalikud elanikud kui ka festivali külalised, kes juba aastaid sõidavad Tallinna selleks, et osa saada ühest kolmest tähtsamast ja suurimast orelipeost kogu maailmas.
Lauri Aav
Eesti Kontsert

Karastusjookide tarbimine kulutab arengumaade ressursse

Soojade ilmade saabudes tõuseb oluliselt karastusjookide tarbimine. Eestis teatakse limonaadide negatiivsest mõjust tervisele, kuid tähelepanuta on jäetud jookide ränk mõju arengumaadele ja keskkonnale.

Arengukoostöö Ümarlaua poliitikaekspert Evelin Andrespok selgitab, et iga pooleliitrise limonaadi valmistamiseks kasutatakse või reostatakse 150 kuni 300 liitrit vett. Arvestades, et vannitäis vett on umbes 90 liitrit, siis on veekulu ühele pisikesele pudelile kaks-kolm vannitäit. Enamus sellest veest läheb suhkruroo kasvatamiseks. Olukorra teeb raskeks see, et vett kuritarvitatakse arengumaades, kus seda on niigi vähe. Kui suur firma teeb piirkonda enda limonaaditehase või suhkruroo istanduse, võetakse vesi ära perekondadelt, kes vajavad seda joogiks või toidu kasvatamiseks.

Eesti on kahjuks jõudnud nende riikide hulka, kes kasutavad enda hüvesid arenguriikide arvelt. Kuidas tarbida värskendavaid jooke eetiliselt ja keskkonnasäästlikult: *Joo kraanivett. Kui Sulle ei meeldi kraanivee maitse, siis pane vesi kannu koos puuviljade või maitsetaimedega, tulemus on maitsev ja tervislik. Proovida võid maasikaid, sidrunit, piparmünti või muid puuvilju, värskendav on ka kurgivesi. *Osta taaskasutatav pudel – valik on lai, kujundused trendikad ja roostevaba pudel kestab aastakümneid. Nii saad jaheda vee kaasa võtta ilma enda tervist ja keskkonda saastamata. *Kõige keskkonnavaenulikum osa limonaadist on suhkur, kuna selle valmistamiseks läheb palju vett ja reostatakse keskkonda. Kui soovid magusamat jooki, tee morssi kraaniveest koos suhkruvaba mahlaga. Joogi magustajana võib kasutada ka kodumaist mett, peedisuhkrut või õiglase kaubanduse suhkrut. *Kui Sulle meeldivad gaasiga joogid, osta Eestis toodetud mullivett ja tee sellest ise morssi ja vii pudel kindlasti pakendiringluse kogumispunkti tagasi.

Ethical Consumer uuring soovitab vältida Coca-Cola Company jooke – selle firma toodetud joogid said eetiliste karastusjookide skaalal 1,5 punkti 20st. Näiteks Pepsi sai 6,5 punkti 20st, mis on samuti vähe, kuid Coca-Cola jookidest siiski üle nelja korra parem punktisumma.

Katrin Pärgmäe

Arengukoostöö Ümarlaud

Linastub internetisari “Beebipäevik”

beebiInternetiportaalide Emmedeklubi.ee ja Perekool.ee koostöös on valminud ainulaadne sari „Beebipäevik”. Sarjas jälgivad telekaamerad noore perekonna lapseootust, sünnitust ning beebi esimest eluaastat.

Samas formaadis veebiseriaali on juba tehtud läti-, leedu- ja venekeelsena ning see on Balti riikides suurt populaarsust võitnud. Eestis valmib „Beebipäevik” koostöös Eesti Ämmaemandate Ühingu poolt hallatava pereportaaliga Perekool.ee. Sari annab noortele vanematele võimaluse saada ämmaemanda nõuandeid nüüd ka videoformaadis.

„Beebipäevik” ilmub igal nädalal portaalides Emmedeklubi.ee ja Perekool.ee. Sari räägib teemadest, millega väikese beebi vanemad kokku puutuvad – sünnituseks ettevalmistus, partneri abi sünnitusel, beebihooldus, imetamine ning lapse arenguetapid.  Loe edasi: Linastub internetisari “Beebipäevik”

Märka ja jäädvusta heategu enda ümber

MTÜ Aarete Laegas kutsub kõiki üles osalema fotokonkursil “Hea tegu”, mille eesmärgiks on tähelepanu pöörata headusele, heategudele ning positiivsetele emotsioonidele. Kuna headus on kõikjal meie ümber, saab oma ilusa hetke teele panna igaüks.

Osaleda saab 24. juulist 24. augustini laadides oma pildi(d) Aarete Laeka kodulehele selleks ettenähtud kohta www.aaretelaegas.ee/fotokonkurss. Sealt leiab ka osalemistingimused.

31. augustiks valib žürii esitatud fotode seast välja kolm parimat pilti, mis visualiseerivad kõige paremini sõnumit “Hea tegu”. Žüriisse kuuluvad MTÜ Aarete Laegas asutaja ja juhatuse liige Kadri Britt Põldre, pulma- ja portreefotograaf Elika Hunt ning noored ja andekad fotograafid kaksikõed Teevi ja Teesi Zeemann. Lisaks toimub 25.-31. augustini rahvahääletus, kus antakse välja rahva lemmiku auhind.

Parima sõnumiga piltidest tehakse Uue-Maailma tänavafestivalile 6.-7.septembril fotonäitus. Pärast seda hakkavad pildid kaunistama Aarete Laeka keskuse seina.

MTÜ Aarete Laegas on heategevuslik organisatsioon, mille eesmärgiks on raskustesse sattunud perede abistamine vajaminevate riideesemetega.

Elva rattamaratoni võitis Aksel Nõmmela

Elva_maraton_finishEstonian Cup rattamaratonide sarja V etapi, metsapealinnas Elvas stardi saanud Elva Rattamaratoni võitis tugeva lõpusprindiga Aksel Nõmmela Ivo Suure ees.

Kolmandana ületas finišijoone Helmet Tamkõrv. Kokku osales Elva Rattamaratonil 1339 ratturit, neist 802 põhisõidul, 394 Probar poolmaratonil ning 143 noort ratturit Herkuless lastesõitudel.Elva Rattamaraton sai alguse Arbi järve lähistelt ning distantsi alguses läbisid ratturid ka Kulbilohu autoralli raja. Elva maratonirada on tuntud oma kiire profiili poolest seega võimaldas see ratturitel teha valikuid siledama rehvi kasuks, mis võimaldab tavalisest kiiremat tempot.

Stardist sai kõige kiiremini minema sarja üldliider elvalane Caspar Austa. Pea paariminutilise edumaaga viie liikmelise grupi ees juhtis maratoni distantsi nii vahefinišis kui ka Hansgrohe kiirenduskilomeetril duo Ivo Suur ja Aksel Nõmmela. Elvale omaselt ülikuumal rajal püsis paar ees kuni lõpuni ja kinni neid püüda ei suudetudki. Pea 74-kilomeetrise maratondistantsi lõpplahendus selgus finišisirgel, kus Aksel Nõmmela kasutas ära oma paremat kiirendust ja ületas nii võitjana Elva rattamaratoni finišijoone.Esimese maastikumaratoni võidu teeninud Aksel Nõmmela sooviski lahenduse just lõpu peale jätta. “Selline maanteesõidu moodi sõit mulle sobis, mõned vahepealsed singlid ja metsakohad oli vaja üle elada. Õnneks saime Ivo Suurega eest ära ja temaga sujus koostöö väga hästi. Jätsin meelega lõpu peale, sest jäin enne lõppu pisut jooginälga ja hakkasid krambid tekkima. Aga teadsin, et maanteel olen teda lõpuga võitnud, nüüd ka hoidsin tema tuules ja sain lõpusirgel temast mööda,” sõnas Nõmmela pärast finišit. Loe edasi: Elva rattamaratoni võitis Aksel Nõmmela

Homme toimub Elva rattamaraton

Eesti suurima rattamaratonide sarivõistluse Estonian Cup V etapp, 73 kilomeetrine Elva Rattamaraton, on tuntud oma kiire raja poolest. Homme, 26. juulil toimuva Elva Rattamaratoni stardinimekirja on kantud üle 1500 ratturi.

Tihe rebimine sarja liidrite vahel jätkub ning vürtsi lisavad välisklubides sõitvad Eesti ratturid. Rakke etapi järel jäi liidrisärk sarja neljakordse võitja Caspar Austa selga, kuid hooaja edukalt avanud Silver Schultz on vaid kolme punkti kaugusel. Punktiarvestuses kolmandal kohal on Peeter Tarvis, kes jääb liidrist maha vaid 9 punktiga. Eelnevatel etappidel tehniliste probleemidega maadelnud Alges Maasikmets on kahtlemata heas vormis ning püüab jätkuvalt etapi võitu. Elva Rattamaratonil pakub põnevat konkurentsi kodumaistele ratturitele Lätist pärit Rietumu-Delfin võistkonna rattur Dimitri Sorokin, kes võitis hooaja alguses toimunud Tallinna Rattamaratoni. Spordiennustusportaal Paf hindab Elvas kõige tõenäolisemaks kodulinnas sõitva Caspar Austa võiduvõimalusi. Tiimide arvestuses ennustab Paf edu A&T Sport Team-ile.

Põhisõidu start antakse Arbi järve lähistel täpselt keskpäeval. Metsapealinna Elva maratoni rada on juba mõnusalt tuttav ning üldjoontes sama, mis eelmistel aastatel. Maratonil on kilomeetreid kokku 73,6 ja poolmaratonil 38,6. Väike muudatus on vaid 26. kilomeetril pärast Kavilda orgu, mis pakub ratturitele põnevat avastamisrõõmu. Kokku pikendab muutunud lõik pikka rada kilomeetri võrra. Hansgrohe kiirenduskilomeeter, kus ühekilomeetrisel distantsil fikseeritakse ratturite läbimise aeg, algab raja 29. kilomeetril. Kuna iga mäe otsast tuleb ka alla tulla, siis on Elva Hansgrohe kilomeeter kiiruse peale vahefiniši poole kihutamine. Sõitjatel on võimalik oma laskumisoskus proovile panna ning Hansgrohe kilomeeter on täie hooga mäest alla, Premium 7 vahefiniši suunas kihutamine. Herkuless lastesõidud algavad kell 12:10 ning PROBAR poolmaraton (38,6 km) saab stardi kell 13:15. Loe edasi: Homme toimub Elva rattamaraton

Sänna kultuurimõisas toimub ökokokkutulek

22.-24. augustil toimub Sänna Kultuurimõisas Eesti ökokogukondade 8. kokkutulek teemal “Kogukondlik haridus”.

Teemad, mida käsitletakse on kogukondlike koolide loomine, õuelasteaiad, koostööharidus, EHE ja ehedus, koduõppe head ja vead. Lähemalt Leiutajate Külakoolist ja loodavast Gaia Koolist , mis on välja kasvanud eesti ökokogukondlikust liikumis est.

Peaesinejad tulevad seekord Tamera ökoküla koolist Portugalis, kus on loomisel rahvusvaheline kool nimega “Escola da Esperanca” ehk “Lootuse kool”. Lähemalt sellest koolist siin: http:// www.escola-da-esperanca.org /
Lisaks jagavad värskeid muljeid Euroopa ökokülade ühenduse GEN-Europe suviselt konverentsilt “Zegg” ökokülast Saksamaalt pea kõik meie 14 delegaati.

Lisaks räägitakse, kuidas suhelda loomade ja taimedega.

Hommikuti on kavas jooga, õhtul tants ja muusika.

Lähem info peatselt: http:// kokkutulek.kogukonnad.ee/ ja www.facebook.com/ kogukonnad
Registreerumine: info@kogukonnad.ee

Maanteemuuseum kutsub osa saama ühistranspordile pühendatud perepäevast

Sellel pühapäeval, 27. juulil tähistab Eesti Maanteemuuseum oma 14. sünnipäeva liiklusteemalise perepäevaga, mis tänavu räägib ühistranspordi kujunemisest ja käekäigust Eestis.

“Perepäeva teema on just kui meeldetuletus meile kõigile, kuidas on ühistranspordi areng toimunud, muutudes järjest mugavamaks. Kui algselt polnud vankris ja ka veoautos sõites isegi katust pea kohal, siis võrreldes tänapäevaga, saab bussis sõites vaadata televiisorist lemmikfilmi või surfata internetis,” selgitas maateemuuseumi liikluskasvatuse pedagoog Triinu Õispuu.

Sünnipäev on ikka see aeg, kus kutsutakse külalisi, ollakse koos sõprade ja tuttavatega ning tehakse midagi põnevat. Nii ka seekord – muuseum on endale külla kutsunud head koostööpartnerid, kelle kaasabil külastajatele nii mõndagi toredat pakkuda. “Sünnipäeval näitame külalistele rohkem bussiliikluse kui ühe ühistranspordi osa arengut. “Vanemate busside valik on muuseumil endal piisav, kuid luks – variantidega aitab hea sõber bussifirma Sebe, mis tutvustab tänapäeva bussisõidu kõiki mugavusi.” lisas Õispuu. “Lisaks räägib enda tegemistest ka aina enam populaarsust koguv elektritaksofirma Ermo.”  Loe edasi: Maanteemuuseum kutsub osa saama ühistranspordile pühendatud perepäevast

Noortepuudus põllumajanduses saab leevendust

sustainable-agricultureTulevast aastast kavandab põllumajandusministeerium kuni 40aastastele alustavatele põllumajandustootjatele 25protsendilist lisatoetust esimese 39 hektari eest. Suurendatud otsetoetust saab esimesel viiel tegutsemisaastal.

“Eesti põllumajanduses töötajatest vaid seitse protsenti on alla 35-aastased, ligi kolmandik on aga 65-aastased ja vanemad. Et põllumajanduses säiliks järjepidevus ja toidutootmine Eestis ei katkeks, peame vähendama noortepuudust põllumajanduses,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar. “Järgmisest aastast saavad alustavad tootjad suuremat pindalatoetust ja jätkame noortele suunatud toetusmeetmeid ka uues maaelu arengukavas.”

Põllumajandusministri sõnul aitab noorte lisandumine põllumajandusse hoida Eesti maapiirkondi asustatuna. “Laiemalt on noorte toomine põllumajanduse juurde Eesti riigile strateegiliselt oluline nii toidujulgeoleku kui elujõuliste maapiirkondade võtmes,” sõnas minister Padar.

Alustavatele noorte põllumajandustootjatele on ette nähtud 25 protsenti kõrgem hektarimakse esimese 39 hektari eest. Arvestuslikult on 2015. aastal kuni 4200 potentsiaalset tootjat, kes võiksid saada noore alustava põllumajandustootja toetust ca 32 897 hektari eest. Noorte alustavate põllumajandustootjate skeemi rakendamine tuleb otsustada igal aastal järgneva aasta kohta.

Perioodil 2014-2020 makstakse Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika raames Eesti põllumeestele otsetoetusi enam kui 900 miljoni euro eest.

Koolipiima ja -puuvilja kavad saavad mitu muudatust

Koolipuuvilja ja -köögivilja kava raames toetatakse uuest õppeaastast lisaks viljade pakkumisele ka nende kasvatamist, tervislikke toitumisharjumusi ja seotud keskkonnaküsimusi tutvustavaid ettevõtmisi. Mitu muudatust saab ka koolipiima kava.

“Uuest õppeaastast on koolidel lisavõimalused degusteerimiste, erinevate aiandusürituste ja põllumajandusettevõtete külastustega, millega tutvustatakse lastele toidu kasvatamist,” ütles põllumajandusturu korraldamise osakonna taimekasvatussaaduste büroo juhataja Erkki Miller. “Lastele räägitakse nende tegevuste juures tervislikust toitumisest, põllumajandusest ja nendega seotud keskkonnaküsimustest.”

Koolipuuvilja ja -köögivilja toetusel ning koolipiimatoetusel mõlemal muutuvad 1. augustist taotlemisperioodid, mis hakkavad olema: 1. august-30. september; 1. oktoober-30. november; 1. detsember-31. jaanuar; 1. veebruar-31. märts; 1. aprill-31. mai; 1. juuni-31. juuli.

Seoses taotlusperioodide muudatusega lõpeb koolipiimatoetuse taotlejate jaoks senine taotlusperiood 1. juuli-31. august sel aastal 31. juulil. Selle perioodi eest saab taotluseid esitada alates 1. augustist 2014. Koolipuuvilja- ja köögivilja toetuses lisandub suvine taotlusperiood, mida varem ei olnud.

Uutel taotlejatel tuleb alates 1. augustist heakskiitu taotlema tulles mõlemas kavas esitada PRIAle koos heakskiidutaotlusega ka kirjalik kokkulepe haridusasutusega juhul, kui taotlejaks ei ole haridusasutus ise.

Koolipiima ning koolipuuvilja ja -köögivilja toetuste maksmist korraldab PRIA.

Põllumajandusminister: Karusloomakasvatused peavad täitma loomade heaolu nõudeid

6a00d83452e09d69e200e54f189c9c8833-800wiPõllumajandusminister Ivari Padar kohtus eile karusloomakasvatajate ja loomakaitsjate esindajatega, kellega jõuti kokkuleppele karusloomade pidamistingimuste täpsustamises.

Minister Ivari Padari sõnul toimus kohtumine lahendusi otsivas atmosfääris.

“Meil on võimalik valmistada ette määrus, mis võtaks arvesse karusloomakasvatuse eripära ning mida mõlemad osapooled aktsepteeriks,” ütles Padar. “Kuigi loomakaitse organisatsioonid taotlevad pikemas perspektiivis karusloomakasvatuste keelustamist, nõustuti, et ka nõuete täpsustamine on samm õiges suunas. Kindlasti on riigil plaanis veelgi tõhustada järelevalvet loomade heaolu nõuete täitmise üle karusloomakasvatustes.”

Põllumajandusministeeriumis valmistatakse ette karusloomade pidamisele esitatavate nõuete määruse muutmist eesmärgiga parandada karusloomakasvatustes peetavate rebaste varjumistingimusi. Eelnõu on plaanis saata kooskõlastamisele suve lõpus.

Kohtumisel osalesid Eesti Loomakaitse Seltsi, Eestimaa Loomakaitse Liidu, loomade eestkoste organisatsiooni Loomus, AS Balti Karusnahk ja Nyckö Farm OÜ, põllumajandusministeeriumi ning veterinaar- ja toiduameti esindajad.

Alanud on hääletamisvõistlus “Kas tunned maad XIV”

Foto: Looduskaitseringi blogi

Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi poolt neljateistkümnendat aastat korraldatava hääletamisvõistlusega “Kas tunned maad XIV” soovib ring tõmmata tähelepanu hääletamisele kui loodussõbralikule liikumisviisile ning selle võludele ja ohtudele.

Sellel aastal on võistlemas 10 segapaari, kellel tuleb nelja päeva jooksul mööda Eestimaad seigelda, et jõuda võimalikult paljudesse kultuuri- ja looduslooliselt põnevatesse kontrollpunktidesse.

Kontrollpunkte on kokku 51, millele lisaks on veel kolm liikuvat punkti. Võistlus lõpeb neljapäeval, 24. juuli õhtul kell 19.00 Viljandi Folgi Rohelise lava juures. Võitjaks kuulutatakse paar, kes on läbinud kõige rohkem ette määratud punkte. Neile antakse üle rändkarikas ja Viljandi Folgi passid, auhindu jagub rohkemgi kui esikolmikule. Võistusest osavõtjate autasustamine toimub neljapäeval kell 20.00 Rohelisel laval.

Koostöös Positium LBS-i ning Super kõnekaardiga saab iga hääletajapaari mobiiltelefoni pideva positsioneerimise abil reaalajas jälgida ning võistlejatega ühendust võtta ning võistlusele kaasa elada. Informatsiooni reeglite, kontrollpunktide, võistlejate ja kõige muu kohta leiab looduskaitseringi blogist.

Hääletajatele saab kaasa elada siin.

Korraldada aitavad: Viljandi Pärimusmuusika Festival, Regio, MTÜ Emajõe Lodjaselts, Intsikurmu festival, MTÜ Loodusajakiri, Pargi Baar, Inspiratsioon Catering, Tartu Ülikooli Üliõpilasesindus, Super, Positium, Billy Boy.

Mare Mikoffi näituse Post-aja skulptuurid ”Koit” ja ”Hämarik” Tallinna Linnagaleriis

marePost-aja skulptuurid ”Koit” 1978 ja ”Hämarik” 2014 näituse avamine Tallinna Linnagaleriis toimub kolmapäeval, 23. juulil kell 18. Näitus jääb avatuks 17. augustini.

Millest muust ma ikka lähtusin kui eestlaste muinasjutust Koidust ja Hämarikust. Jumala poolt kingitud igavene noorus, kõrgemalt poolt sätitud kohtumised, mis ei olene ei ühest ega teisest. Sellised valgusega seotud müüdid armastusest ja sedasorti tõekspidamised olid vist 19. sajandil, mil Faehlmann oma loo kirja pani (või ka sakslastelt laenas) väga moes. Veendumused sõltuvad ju vajadustest ja allegooria on mõistlik siis, kui puudub tahe midagi seletada, arvan. Ähmase saatusega paarikese loomise idee rahustas ja veenis, et kõik on ette otsustatud.

See ”Hämarik” on mul juba teine*. Aga ka esimest tehes segas mind asjade järjestus – Koit esmane ja helgem, Hämarik pimedam ja kahtlasem. Kuigi tean, et kõik oleks justkui põhjendatud, on see ometi…ütleme…väga naljakas.

* Jutt on Mare Mikoffi Viru keskuse kaguküljele tehtud Hämarikust (2005), millest Epifanio kirjutab: Pronksist figuur kujutab endast naisekuju, mis sümboliseerib Armastust. Kuju autorid on eesti skulptorid August Weizenberg ja Mare Mikoff. Weizenberg lõi enda versiooni Veenusest (või Aphroditest) 19. sajandi keskpaiku, kopeerides antiikskulptorite teoseid Roomas. Tema käe all valmisid kaks marmorfiguuri, millised ta ristis Hämarikuks. Poolteist sajandit hiljem tegi skulptor Mare Mikoff /…/ nende alusel juba iseseisva viiemeetrise pronksfiguuri, mis seisab täna Viru Keskuses.

Enn Põldroos ja Rita Raave avavad Viljandis eramuuseumi

enn muuseumMöödunud aastal Vabariikliku kultuuri elutööpreemia pälvinud maalikunstnik Enn Põldroos avab 25. juulil kell 15 Viljandis mittetulundusliku eramuuseumi, mille püsiekspositsioon on rajatud tema hilisemale loomingule.

Muuseum on Enn Põldroosi ja Rita Raave perekondlik mittetulunduslik ettevõtmine, mille eesmärgiks on Eesti ühe tunnustatuma kaasaegse kunstniku loomingu tutvustamine.

Elutööpreemia toel soetatud hoones Viljandi vanalinnas, aadressil Lossi tänav 2, leiab enam kui saja-ruutmeetrisel näitusepinnal koha ligi 40 Põldroosi tööd. Valdavalt kunstniku hilisemal loomingul põhinev püsiekspositsioon sisaldab ka kümmet käesolevat aastanumbrit kandvat tööd.

Muuseumi tegevjuhiks on Rita Raave ning tema võtab vastu ka muuseumi külastajad. Esialgu on uksed kunstihuvilistele avatud laupäeviti kell 12-18. Samuti on muuseumi uksed avatud tähtsamate Viljandis toimuvate kultuurisündmuste ajal.

Suviste puuvillaste riiete tootmine saastab keskkonda

Puuvillased rõivad on kuumal suvepäeval üks meie lemmikutest. Tarbija peaks siiski enne uue kleidi või särgi ostmist mõtlema, millise jälje tema riided jätavad loodusele ja särgi tootnud inimestele.

Arengukoostöö Ümarlaua poliitikaekspert Evelin Andrespoki sõnul kasutatakse puuvilla kasvatamiseks meeletutes kogustes pestitsiide, mis teeb sellest ühe keskonnavaenulikuma materjali. Maailma putukamürkidest läheb puuvilla tarbeks neljandik, kuigi puuvilla all on vaid 2,5% haritavast maast. Hektari puuvilla kasvatamisel kasutatakse umbes kilo jagu mürke.

Peale selle, et pestitsiidid rikuvad ökosüsteemi loomulikke protsesse, kahjustavad mürgid ka põllul töötavate inimeste tervist. Tunnustatud keskkonnaõiguse fondi (Environmental Justice Foundation) andmetel saab igal aastal põllumajandusmürkidest tõsise tervisekahjustuse ligi miljon farmerit ja nende pereliiget. Maailma Looduse Fond on öelnud, et igal aastal sureb mürgistusse 20 000 – 40 000 inimest.

„Keskkonna seisukohast on märkismisväärne ka see, et iga kilo puuvilla kasvatamiseks kulub üks kuupmeeter vett, teksapaari tootmiseks aga koguni 8000 liitrit vett. Arvestades, et puuvilla päritoluriikides on tihti niigi vähe vett, siis ei ole mõistlik seda kulutada puuvilla tootmisele, kui seda võiks hoopis toidu kasvatamiseks kasutada”, selgitas Andrespok.

Samas on puuvill olulisim looduslik tekstiilikiud. Seda kasvatatakse 70 riigis ja maailmas sõltub puuvillakasvatusest umbes 100 miljoni perekonda, seda peamiselt arengumaades. Nendele inimestele on see peamine või lausa ainus sissetulekuallikas, kuid puuvilla turuhinna langus on ots otsaga kokku tulemise äärmiselt raskeks teinud.

Hinnalanguse põhjustavad põllumajandustoetused, mida Ameerika, Euroopa ja Hiina oma põllumeestele maksavad. Selle tõttu tekib ületootmine, mis langetab järjest puuvilla hinda.

Iga puuvillatups, mis kunagi meie särki jõuab, on harva jälitatav. Nii ei saa me alati kindlalt väita, kas see või teine tavasärk on röövellikult toodetud. Kui tahame kindlad olla, et särk toodeti loodusesse ja inimestesse hoolivalt suhtudes, siis tasub kõrva taha panna järgmised soovitused:

1. Kõige keskkonnasõbralikum ja nutikam lahendus on taaskasutus.

2. Osta õiglase kaubanduse (fairtrade) sertifikaadiga rõivaid, mille puhul on tagatud, et puuvilla kasvatajad saavad oma töö eest õiglast tasu ning et tootmises järgitakse rangeid keskkonnanõuded.

3. Kui tahad kindlasti just puuvilla, siis ainus võimalus puuvilla keskkonnasäästlikult toota on teha seda mahepõllumajanduslikult (organic cotton).

4. „Öko-Tex Standard 100” märgistus tootel tagab, et tooteid on testitud teatud kahjulike ainete suhtes. Need tooted on küll keskkonnasõbralikumad, ent mitte mahedalt toodetud.

5. Tavaline puuvill on kindlasti kõige halvem valik. Eelista alternatiivseid saadaolevaid materjale, mis on kestlikumad. Puuvilla aletrnatiividena võiks kaaluda kodumaisest villast, aga ka bambusest, kanepist, ökopuuvillast, sojast, tencel-is ja harva isegi sünteetilistest materjalidest rõivaid.

Katrin Pärgmäe

Keda ohustab sigade katk?

Haiged sead. Foto: J. Lubroth, FAO
Haiged sead. Foto: J. Lubroth, FAO

Sel aastal on sigade Aafrika katku puhanguid korduvalt diagnoositud Venemaal ja Valgevenes ning Poola ja Leedu Valgevenega külgnevates piirkondades. Juuni lõpus diagnoositi esimesed sigade Aafrika katku juhtumid Lätis. Mis haigus on seakatk, kuidas see levib ja milliseid meetmeid peaks loomapidajad farmis rakendama haiguse vältimiseks, kirjutab põllumajandusministeeriumi loomatervise büroo peaspetsialist Eva Peegel.

Viimased nädalad on toonud Lätist teateid sigade katku juhtumite lisandumisest. Olukord on keeruline, sest naaberriigis on tuvastatud nii sigade Aafrika katku kui klassikalise katku juhtumeid – mõlemad on seakasvatussektorile suurt majanduslikku kahju tekitavad taudid.

Mõlemad katkud on sigadele ja seakasvatussektorile väga ohtlikud, kuid teised loomaliigid ja ka inimesed neisse ei haigestu. Küll võivad nad edasi kanda viirust. Tõrjemeetmete õigeaegse rakendamisega on võimalik vähendada haiguse levimise tõenäosust. Veterinaar- ja toiduamet ongi kehtestanud Eestis täiendavad loomatauditõrje meetmed seoses sigade katku diagnoosimisega Lätis.

Mis on sigade katk?

Sigade Aafrika katk on viirushaigus, mis võib tabandada nii kodu- kui ka metssigu. Taudi leviala maailmas on aastatega nihkunud Eestile järjest lähemale ja seda eelkõige metssigade populatsioonis. Sigade klassikaline katk on samuti väga nakkava viiruse poolt põhjustatud loomataud, mis tabab nii kodu- kui ka metssigu.

Loe edasi: Keda ohustab sigade katk?