Tunnustusauhind „Lastega ja lastele“ ootab kandidaate

Kuni 5. maini saab esitada kandidaate tunnustusahinnale „Lastega ja lastele“, mille laureaadid kuulutatakse välja 1. juunil toimuval tunnustusüritusel Õiguskantsleri Kantseleis.lastega_ja_lastele_logo

Seitse laste heaolu väärtustavat organisatsiooni soovivad tänada ja tunnustada häid inimesi ja organisatsioone, kelle uued algatused või pikemaajaline tegevus on silmapaistavalt muutnud või mõjutanud laste ja perede käekäiku ja väärtustamist kohalikul, maakondlikul või üleriigilisel tasandil. Tunnustust jagatakse järgmistes kategooriates: lapse suur tegu, aasta pere, aasta tegu, muutuste looja, elutöö tunnustus.

Lastekaitse Liidu presidendi Loone Otsa sõnul oleks kõige toredam aeg, kui me ei peaks kedagi tunnustama laste märkamise eest, sest see oleks nii loomulik osa meist: “Kuni ühiskond aga ei ole sellise tasemeni kasvanud, tuleb rajaleidjaid väärtustada ja neist eeskuju võtta.”

Õiguskantsleri Kantselei laste õiguste osakonna juhataja Andres Aru hinnangul on Eestis palju erilisi inimesi ja organisatsioone, kes teevad laste heaks rohkem, kui neilt oodatakse. „Laste heaks tegutsevate inimeste tegevusel on oluline mõju kogu ühiskonnale, kuid liiga tihti jääb nende inimeste pühendumus ja oluline panus silma vaid teistele sama valdkonna inimestele. Tunnustades pühendunud tegutsemist laste ja perede heaolu nimel tahame konkreetsete lugude kaudu nende inimeste panust ühiskonnas laiemalt tutvustada ja seda esile tõsta. Samuti tahame tunnustada tublisid lapsi ja peresid, kes on aidanud teisi või on muul põhjusel teistele eeskujuks,“ selgitas Andres Aru.

Kandidaatidena, kes laste heaolusse panustajatena väärivad esiletõstmist, võib üles seada nii häid inimesi (sh lapsi) kui organisatsioone (nii avalikust, era- kui kolmandast sektorist). Ettepanekuid, keda tunnustada, võivad samuti teha kõik – nii eraisikud kui organisatsioonid.

Kandidaatide esitamise eel palume tutvuda kategooriate kirjeldustega tunnustusauhinna statuudis ning seejärel täitataotlusvorm. Ettepanek peab sisaldama kandidaadina üles seatava inimese või organisatsiooni nime ning vabas vormis kirjeldust ja põhjendust. Samuti tuleb lisada taotluse esitaja nimi ja kontaktandmed.

Tunnustusauhinna „Lastega ja lastele“ algatajateks on MTÜ Lastekaitse Liit, Eesti Asenduskodu Töötajate Liit, SA Dharma, MTÜ Lasterikaste Perede Liit, MTÜ Oma Pere, MTÜ SEB Heategevusfond, Õiguskantsleri Kantselei.

Eesti lihatööstussektori käive kasvas mullu 16,1 protsenti

meatEesti lihatööstussektori käive kasvas 2013. aastal 302,5 miljoni euroni, mis tähendab 16,1protsendilist suurenemist võrreldes aasta varasemaga, selgub põllumajandus­ministeeriumis valminud Eesti lihatööstussektori ülevaatest.

Lihatööstussektori 302,5 miljoni euro suuruse müügitulu juures teeniti statistikaameti lühiajastatistika andmetel 10,9 miljonit eurot kasumit, mis on aasta varasemaga võrreldes 2,4 miljoni euro võrra enam.

“Müügitulu kasvu põhjuseks on toodangumahtude kasv ja varasemast suurem müük nii sise- kui ka välisturul. Lisaks panustas müügitulu suurenemisse liha ja osade lihatoodete kallinemine,” ütles põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti.

Statistikaameti esialgsetel andmetel eksportis lihatööstussektor 2013. aastal toodangut 30,6 miljoni euro väärtuses, mis on aasta varasemast 2,6% enam. Lihatööstustesse investeeriti mullu 9,4 miljonit eurot, enamik sellest masinatesse ja seadmetesse (41%).

Eesti lihatööstussektoris tegutses statistikaameti lühiajastatistika andmetel 2013. aasta lõpu seisuga 55 ettevõtet, kus töötas kokku 2731 inimest. See moodustas 19,8% toiduainetööstuses hõivatud inimestest.

Ülevaate leiab http://www.agri.ee/public/juurkataloog/TOIDUAINETOOSTUS/2013/lihatoostus-ylevaade-2013-04.pdf

August Pulst 125 – külamuusikute lisakontsert Kihnus

20.-21. aprillil jõuab Pulsti vaimus kontsertreis Kihnu saarele. Tänapäeva külamuusikud on jaanuarikuise peolustiga rõõmustanud juba sadu ja sadu inimesi, kel on olnud võimalus kuulata oma rahva muusikat.

Menukaks osutunud ringreisi lisakontserdile kutsutakse kuulajaid 20. aprillil Kihnu muuseumis. Eeskava algab kell 18, sissepääs tasuta!

Eeskavas on Krista Sildoja raamatu “Äratusmäng uinuvale rahvamuusikale” esitlus, Pulsti rändnäitus, kontsert külamuusikutega ja simman.

Esinevad: Lauri Õunapuu, Krista ja Raivo Sildoja, Õie ja Maarja Sarv, Ants Taul, Harri Lindmets, Risto Lehiste.

21. aprillil toimub Kihnu koolis rahvapillide tutvustus ja kontsert õpilastele.

Krista Sildoja raamatus “Äratusmäng uinuvale rahvamuusikale. August Pulsti mälestusi” kirjutatakse August Pulsti tegemistest nii teiste kui tema enda sõnade kaudu. Omal ajal kirja pandud meenutused 20. sajandi esimese poole külamuusikutest, nende mõtetest ja olemusest on väärt lugemine tõsisele rahvamuusikahuvilisele. Teaduslikult süstematiseeritud info muusikutest ja ringreisidest aitab orienteeruda Pulsti ajas ja elutöös. CD-plaadilt ja QR-koodidega (Eesti Rahvaluule Arhiiv) kuulatavad originaalsalvestused annavad aimu, kuidas kunagi pilli mängiti.

Korraldajad: Eesti teatri- ja muusikamuuseum, Mooste rahvamuusikakool

Rohkem infot: www.tmm.ee/ringreis

Põllumajandusamet tuvastas ohtliku taimekahjustaja tamme-äkksurma K-Rauta Võru, Valga ja Tartu kauplustes müüdavatel rododendronitel

Saastunud taimed pärinevad Saksamaalt ning nende taimede partii turustamine ASi Rautakesko kauplustes on peatatud. Taimedel on küljes tootjanumbriga etikett, millele on märgitud registreerimisnumber DE-NI-121622.

Tamme-äkksurmale iseloomulikud haigustunnused on taimede võrsete närbumine, lehelaiksus, keerdunud lehed või pruunistunud õienupud. Lisateavet ohtliku taimekahjustaja tamme-äkksurma kohta on võimalik leida Põllumajandusameti veebilehelt taimetervise valdkonna alt.

Põllumajandusamet (PMA) palub kõigil, kes on viimastel nädalatel ostnud rododendronitaimi Rautakesko kauplustes üle Eesti ning märkavad taimedel haigustunnuseid, võtta ühendust PMA maakondlike keskuste taimetervise inspektoritega või põllumajandusameti taimetervise osakonnaga (Maria Brizmer, tel 671 2622).

Haigustunnused ei pruugi avalduda kohe, seetõttu soovitab PMA ostetud taimi jälgida kogu kasvuperioodi vältel.

Algab suvine aialinnuvaatlus

Punarind. Foto: Tiit Külaots
Punarind. Foto: Tiit Külaots

Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) kutsub linnuhuvilisi jälgima oma aias pesitsevaid linde ja osalema uues pikaajalises rahvateaduse projektis “Suvine aialinnupäevik”.

Projekti eesmärk on linnusõprade abiga koguda andmeid ja täiendada teadmisi meie aedades pesitsevate linnuliikide kohta. Kuigi aialindudega puutume kokku peaaegu iga päev, teame just tavalisemate lindude käekäigust võrdlemisi vähe. “Suvise aialinnupäeviku” abil saame aga edaspidi jälgida kümnete aialindude leviku ja pesitsemisedukuse iga-aastast muutumist ja vajadusel muutustele reageerida.
Aialinnupäeviku pidamine on lihtne ja igaühele jõukohane. Selleks loodud veebirakenduse abil saab igaüks luua oma isikliku aialinnupäeviku, kuhu saab kirja panna kõik aias kohatud ja pesitsevad linnud ning ka muud loomad. Kõik päevikusse sisestatud andmed ja kommentaarid saab vaatleja endale päevikuvormis ka salvestada ja välja trükkida. Ühtlasi on võimalik kaardirakenduse abil jälgida teiste projektis osalevate aedade linnustatistikat ning tuntumate rändlindude saabumist Eestisse. Veebilehelt leiab lisaks juhiseid linnusõbraliku aia loomiseks ja määramisabi. Suvine aialinnupäevik asub veebilehel www.eoy.ee/aed.
Meelis Uustal, suvise aialinnupäeviku koordinaator

Talgupäev toob rahva kokku igas Eestimaa nurgas

Tammsaare muuseumi aiavärvimise talgud Kadriorus 2013. aastal. Foto: Sven Puusepp
Tammsaare muuseumi aiavärvimise talgud Kadriorus 2013. aastal. Foto: Sven Puusepp

Teeme Ära egiidi all peetav seitsmes talgukevad kogub hoogu ning kulmineerub maikuu esimesel laupäeval, 3. mail kõikjal üle Eesti ühise talgupäevaga. Sel aastal kutsub Teeme Ära talgupäeva meeskond lisaks kõigile senistele talgujuhtidele ja talgulistele veelgi rohkem osalema noori, et tugevdada meie talgutraditsioone nii linnas kui maal. Nagu juba tavaks, saavad kodukandis vajalike talgutegude üle inimesed ja kogukonnad ise otsustada.

Talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür peab talgupäeva suurimaks väärtuseks just seda, et aktiivne pealehakkamine ja koos tegutsemine muutub üha loomulikumaks elamise viisiks nii linnades kui ka maapiirkondades. „Paljude inimeste ja kogukondade jaoks on talgupäev otsekui pidupäev: kus kohtab vanu ja uusi sõpru, kogeb palju häid emotsioone ning kogub jõudu edasi elamiseks,“ rääkis Tüür.

„Talgupäeval kogetud õlatunne on inimestele väga oluline tunne olenemata sellest, kas elatakse kortermajas või hajakülas,“ lausus Tüür. „Koos tehtud talgutööd ja ühiselt veedetud hetked liidavad inimesi, loovad turvatunnet ning annavad kinnituse, et Eestimaa on tõepoolest parima paik elamiseks.“

Noored ja vanad
Tänavuse talgupäeva ettevalmistamisel on Teeme Ära talgupäeva meeskonnale appi tulnud sihtasutuse Domus Dorpatensis noored, kes võtsid enda õlule talgupäeva noortesuuna vedamise. Talgupäeva maakondlike koordinaatorite võrgustik saab täiendust kohalike noortejuhtide näol, et koos senisest veelgi paremini innustada ja toetada talgujuhte kõikjal üle Eesti.
Loe edasi: Talgupäev toob rahva kokku igas Eestimaa nurgas

Täna stardib noorte metsameeste aasta tippsündmus

2013. aasta raievõistluse täpsussaagimine. Foto: SA Innove
2013. aasta raievõistluse täpsussaagimine. Foto: SA Innove
15. aprillil algavad Jõgevamaal Luua Metsanduskoolis kahepäevased metsandus- ja aiandusalased kutsevõistlused, kus pea 130 kutseõppuri seast selgitatakse välja Eesti parimad noored metsamehed ja maastikuehitajad.

„Esimene päev kuulub tehnilistele aladele, kus võistlevad raievõistlejad, metsamasinaoperaatorid ja maastikuehitajad,” ütles võistluste korraldaja Marko Vinni. „Teisel päeval on metsarajal orienteerumine, kus tuleb 16 punktis ilma abivahenditeta määrata liike ja lahendada puude ning metsaga seotud ülesandeid,” lisas ta. Vinni sõnul saavad parimad võimaluse esindada Eestit rahvusvahelistel võistlustel.

„Metsandus on seotud väga paljude eluvaldkondadega, seetõttu on tegemist kindlasti olulise erialaga, mida õppida ja millest on edasises elus kasu,” ütles Eesti Metsaseltsi tegevjuht Mart Kelk. Tänast Eesti metsandusalast kutseharidust hindab Kelk kvaliteetseks ja vastavaks tööturunõuetele. „Kutsehariduse tugevusteks on head tingimused õppimiseks ja elamiseks, oma ala parimad õpetajad ja tihe koostöö ettevõtetega,” selgitas Kelk.

Tänavustel võistlustel võtavad mõõtu 130 kutseõppurit Luua Metsanduskoolist, Pärnumaa Kutsehariduskeskusest ja Räpina Aianduskoolist. Lisaks ametikoolidele osalevad metsarajal ka Jõgevamaa üldhariduskoolide ja Soome partnerkooli õpilased. Võistlused algavad mõlemal päeval kell 14.00. Võitjad selguvad 16. aprillil kell 19.00.
Loe edasi: Täna stardib noorte metsameeste aasta tippsündmus

LEO-klubi korraldab Lastefondi toetuseks tuluõhtu

22. aprillil viib heategevusorganisatsiooni LEO-klubi Tallinna esindus läbi heategevusliku tuluõhtu, mille kasum annetatakse SA TÜ Kliinikumi Lastefondile puuetega laste hoiukodude projekti rahastamiseks.

Pidulikust õhtusöögist, meeleolukast kontserdist ning harivast mälumängust koosnev tuluõhtu leiab aset 22. aprillil kell 19.00 Tallinnas NYC Piano Bar`is. Ürituse hind, mis sisaldab lisaks eelmainitutele ka tervitusjooki ning annetust, on sõltuvalt õhtusöögi menüüeelistusest kas 20, 22 või 30 eurot. Kogu heategevusliku õhtu tulu suunatakse SA TÜK Lastefondi vahendusel sügava ja raske puudega lastele mõeldud hoiukodude toetuseks.

„Meie hinnangul on tegemist äärmiselt olulise ettevõtmisega ühelt poolt just laste ravi, teisalt aga ka tublide lapsevanemate elu pisut lihtsamaks muutmise seisukohalt,“ selgitab Leo-klubi Tallinn esindaja Juhan Valge, miks osustati tuluõhtuga toetada just antud projekti. „Raske puudega lapsed vajavad pidevat hoolt, samas peavad nende vanemad lisaks lapse eest hoolitsemisele ka elatist teenima ning väärivad vahel aega ka iseenda jaoks. Hoiukodude näol on võimalik lahendus sellele probleemile olemas.“

Tuluõhtul on oodatud osalema kõik inimesed, kes soovivad head teha samal ajal meeldivalt aega veetes. Kuna kohtade arv on piiratud, siis tuleks oma tulekust teada anda tasudes õhtusöögi eest hiljemalt 20. aprilliks. Täpsem info ning registreerumine ürituse Facebooki lehel.

Puuetega laste hoiukodude projekti näol on tegemist SA TÜ Kliinikumi Lastefondi 2014. aasta põhikampaaniaga, mille raames toetatakse sügava ja raske puudega lastele hoiukodudes hoiuteenuse ning tugiteenuste pakkumist kogu perele. Hoiuteenuse pakkumine ühele lapsele 30-ks päevaks maksab 1075 eurot, millele lisanduvad erinevate tugiteenuste hinnad. LEO-klubi Tallinna esinduse eesmärk ongi koguda ühe lapse ühe kuu teenuse toetus. Loe edasi: LEO-klubi korraldab Lastefondi toetuseks tuluõhtu

Heategevuslik tervisepäev Tasku keskuses tutvustas tervislikku toitumist

12. aprillil toimus Heategevuslik tervisepäev, mille eesmärk oli tutvustada lastele, nende vanematele ja kõigile endast hoolivatele inimestele tervislikke eluviise: tervislikku toitumist, liikumist ja elutervet mõtlemist. Tervisepäeva tulu läheb heategevuseks läbi JCI Toomemäe Laste ande arengu stipendiumi ja koostöös Toidupangaga Tartu andekate laste ja Tartu vähekindlustatud perede toetamiseks.

Tervisepäeva käigus valmistasid Tartu linna lapsed korraga Eesti suurima koguse 50,362 kg tervislikku salatit.
Loosi tahtel said peaauhinna – Cinamoni kinoseanss tervele klassile ja ringkäik kinos – Tartu Kommertsgümnaasiumi 5.b klassi õpilased. Tartu tervislikuma klassi tiitli said Tartu Vene Lütseumi 6.a klass ja Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 3.c klass, nende auhinnaks on Tasku vaateplatvormi külastus koos giidiga. Kõigile salativalmistajatele olid kingikotid vahvate ja tervislike meenetega.

Tartu parima tervisliku salatikoha tiitli sai Cafe Truffe. Saka mõisa kinkekaardi võitis loosi tahtel salatite hindaja Lydmila Kovõlina.

Kohapeal toimus Terviselaat, kus pakuti tervislikke tooteid ja teenuseid. Lisaks toimusid munakarpidest meisterdamise ja fruktodisaini töötoad. Muusikalist elamust pakkusid Laulustuudio Fa-diees laululapsed ja noored muusikud Elina Hokkanen ja Johannes Laas. Huvitavate tantsukavadega esinesid Shate tantsulapsed. Tartu Linnavalitsuse tervishoiuosakond korraldas lastele terviseteemalisi mänge ja viktoriini.

Tervisepäeva korraldasid Eesti Ettevõtlike Noorte Toomemäe koda (JCI Toomemäe), Parem Elu Koolitused ja Tartu Linnavalitsus, suurtoetajad olid Tasku keskus, Cinamon, Rimi, Valio Alma AS, Tartu Näitused ja Grüne Fee.

Tänasest saab end registreerida Teeme Ära talgutele

Kiviõli talgulised korrastamas motokrossirada. Foto: Evelin Joakit
Kiviõli talgulised korrastamas motokrossirada. Foto: Evelin Joakit

Vaatamata üsna jahedale aprillikuule, kulgeb tänavune talgukevad tõusvas joones ja 3. mail peetav üle-eestiline talgupäev läheneb sama kindlalt nagu esimene korralik soojalaine. Teeme Ära talgupäeva meeskond innustab tänasest kõiki inimesi leidma talguveebist aadressil www.teemeara.ee omale sobivad talgud ja end ka osalejana kirja panema. Esmaspäeva hommikuks oli talguveebi üles tähendatud juba 1071 talgut ning valik laieneb pidevalt.

Kõik huvilised saavad end talgupäeval osalejana kirja panna Teeme Ära kodulehel, klikates avalehel suurt rohelist nuppu “Liitu talgutega”. Jätkuvalt on talguveebi oodatud ka uued talgud, mida saab hõlpsalt registreerida, klikates sinisele nupule “Korralda talgud”. Talgute kirjapanek on avatud mai alguseni. Teeme Ära meeskond julgustab üles tähendama ka neid talguid, mis toimuvad vahetult enne või pärast 3. mai talgupäeva.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et talgute kirjapanek on tänavu kulgenud võimsa tempoga ja nüüd on järg talguliste käes. “Talguvalik on praeguseks juba väga korralik igas Eestimaa nurgas. Kellel vähegi võimalik, pange end ka osalejana kirja, sest see aitab talgujuhtidel ühiseid töid ja tegemisi paremini planeerida. Kui talgupäeval jagub igaühele jõukohane töölõik, sobiv töövahend ning toekas supiports, on kõigil meel hea!” lausus Tüür. Loe edasi: Tänasest saab end registreerida Teeme Ära talgutele

Selgusid Eesti Muusika Päevade preemiate laureaadid

Mariliis Valkonen
Mariliis Valkonen

Tänavuse Eesti Muusika päevade preemiate laureaadid on heliloojad Mariliis Valkonen ja Tõnu Kõrvits. Preemiad anti üle eile õhtul, Estonia kontserdisaalis toimunud Eesti Muusika päevade lõppkontserdil.

Traditsiooniline Eesti Muusika päevade preemia antakse iga festivali raames kahele heliloojale. Tänavu olid valiku tegemisse kaasatud esmakordselt Eesti muusikaõpetajad, kes hääletasid oma lemmikute poolt kuuldud heilifailide põhjal. Nominentide valik tehti eelmisel festivalil esiettekandele tulnud meeldejäävate uudisteoste eest. Preemianominente oli kaheksa. Eesti Muusika päevade preemia rahastaja on Eesti Autorite Ühing.

Mariliis Valkonen (1981) pälvis EMPi preemia 2013. aasta festivalil esiettekandele tulnud tsükli “Lendutõus” eest segakoorile ja keelpillikvartetile. Teose esiettekandel osalesid Tartu Ülikooli Kammerkoor ja keelpillikvartett Prezioso, dirigent oli Triin Koch. Valkoneni muusika sünni juures on eriti olulisel kohal intuitiivsus, tema muusikat iseloomustavad selged rütmid, jõulised žestid, värvikas fragmentaarsus.

Tema muusikat on viimastel aastatel eriti sageli tellinud ja esitanud just koorid, ent Mariliis Valkoneni on tunnustatud ka kammermuusika eest. EMPil 2013 tulid esiettekandele ka Valkoneni naiskoorilaul “Sinu südames” (täpsemalt toimus ettekanne Kooriühinguga koostöös toimunud uue koorimuusikaga kontserdil “Koorumine”) ja ühe päeva jooksul kirjutatud klaveripala “Naeratus”. Mariliis Valkoneni koorimuusikat sai Collegium Musicale ja dirigent Endrik Üksvärava esituses kuulata ka tänavu Tallinn Music Weeki nüüdismuusikakavas, Eesti Muusika päevade esitluskontserdil Mustpeade majas.

Loe edasi: Selgusid Eesti Muusika Päevade preemiate laureaadid

Vanemuises uus näitus “Luba ma maalin sind”

Täna, 9. aprillil avatakse Vanemuise suure maja fuajees näitus “Luba ma maalin sind”.

Näitusel on 16 õlimaali, millel noored kunstnikud Siiri Jüris ja Alisa Vasina on portreteerinud endale lähedasi inimesi.

“Meile tundub, et need, kes portreekunstiga tegelevad, ei näita oma töid avalikus ruumis piisavalt. Meid huvitab portree ning me näitame oma töid hea meelega. Kõigi tööde modellideks olid meile lähedased inimesed,” kirjutavad kunstnikud näitusele saatesõnaks.

Siiri Jüris (1992) on lõpetanud Tartu Kunstikooli dekoraator-stilisti erialal. Hetkel õpib Tartu Ülikoolis maalikunsti.

Alisa Vasina (1992) on samuti lõpetanud Tartu Kunstikooli dekoraator-stilisti erialal. Hetkel õpib Tartu Kõrgemas Kunstikoolis maalingute osakonnas.

Portreekunsti näitus “Luba ma maalin sind” jääb Vanemuise suure maja Publikugaleriis avatuks 29. maini.

Algas massiline konnade kevadränne ja konnatalgud

Alanud on massiline kahepaiksete kevadränne talvitumispaikadest sigimiskohtadesse. Kolmandat aastat järjest korraldab Eestimaa Looduse Fond koos vabatahtlikega konnatalguid “Konnad teel(t)”, et abistada rändavad kahepaiksed ohutult üle maanteede.

Sel aastal on aktsioon “Konnad teel(t)” läbi teinud ka muudatuse. Eelmisel kahel aastal korraldas ELF konnatalguid suurematel maanteedel, kuid sel aastal teeb seda kahes tihedama rändega paigas – Piibe maantee alguses Tammikul ning Leie ja Oiu lähedal Viljandi maanteel. Teistes rändekohtades saavad loodusest lugupidavad inimesed ise konnatalguid korraldada. “Ka eelmistel aastatel korraldasid konnasõbrad kahepaiksete üle maanteede aitamist ja meie saime sellest hiljem teada. Et asi oleks ohutum nii vabatahtlikele kui ka konnadele, leidsime, et peame abistama ka neid konnasõpru, kes ELF-i korraldatud talgutele ei jõua,” põhjendab muudatust “Konnad teel(t)” vabatahtlike koordinaator Mari Kartau.

Konnatalgute lehel on ennast kirja pannud juba 26 konnatalgu korraldajat, keda ELF on koolitanud ja aidanud varustuse leidmisel. Lisaks on ennast registreerinud ligi 100 talgulist, kes on valmis vajadusel konnadele appi ruttama. Loe edasi: Algas massiline konnade kevadränne ja konnatalgud

Tallinnas algab Invamess 2014

Homme, 10. aprillil kell 13 algab Tallinna Puuetega Inimeste Koja poolt korraldatud mess „Invamess 2014″, mille eesmärgiks on suurendada puuetega inimeste, nende pereliikmete ja valdkonna spetsialistide teadlikkust teenustest ja toodetest, mis aitavad parandada puuetega inimeste igapäevast toimetulekut.

Neljandat korda toimuval messil on esindatud üle 30 organisatsiooni, kelle väljapanekud hõlmavad nii õppimisvõimalusi, puuetega inimeste ühingute tegevust, abivahendi- ja meditsiinitooteid, rehabilitatsiooniteenuseid jpm osas.

Messi käigus toimuvad mitmed infotunnid, mille teemadeks on töövõimetusreform, omastehooldus, vaimse tervise hoidmine ja probleemide ennetamine. Õpitubades arutletakse puuetega noorte väljakutsetest tänapäeval, õpitakse kuidas turvaliselt internetti kasutada ning viipekeele huvilistel on võimalik selgeks õppida lihtsamad viiped.  Loe edasi: Tallinnas algab Invamess 2014

Valgamaal toimub juhtimisalane koolitus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja Juhatuse Kompetentsikeskus OÜ koostöös Valgamaa Arenguagentuuriga kutsuvad mittetulundusühenduste juhatuse liikmeid ja tegevjuhte, kellel on vähemalt aastane praktiline mittetulundusühenduse juhtimise kogemus, kandideerima 21.-22. aprillil toimuvale koolitusele “Inimeste juhtimine”.

Koolituse tulemusena paranevad osalejate teadmised ja oskused, kuidas mittetulundussektoris töötajaid ja vabatahtlikke juhtida ja motiveerida nii, et nad oleksid valmis vastu võtma vastutust; kuidas lahendada konflikte, kaasata uusi inimesi ühenduse tegevustesse, kuidas hoida head sisekommunikatsiooni. Koolitus toimub “Mittetulundusühenduste maakondlike tugistruktuuride programmi” raames ning aitab kaasa mittetulundusühenduste institutsionaalse võimekuse ja professionaalsuse tõusule.

Koolituse sisu:

· töötajate ja vabatahtlike juhtimine ning motiveerimine, vastutuse delegeerimise erisused mittetulundusühenduses;

· juhatuse töö korraldamine, koosolekute läbiviimine, kaasamine;

· konfliktide lahendamine;

· uute inimeste kaasamine oma ühenduse tegevustesse;

· efektiivne sisekommunikatsioon mittetulundusühenduses Loe edasi: Valgamaal toimub juhtimisalane koolitus

15aastaseks saava Kuhjavere külaseltsi tegemisi teatakse kogu Eestis

Viljandi maakonna külade päev, mil Kuhjaveres avati bussiootepaviljon. Foto: Jaanus Siim
Viljandi maakonna külade päev, mil Kuhjaveres avati bussiootepaviljon. Foto: Jaanus Siim

Laupäeval peab viieteistkümnendat sünnipäevapidu mittetulundusühing Kuhjavere külaselts, mis mitmete sündmuste ja ettevõtmistega teinud samanimelise küla tuntuks kodukohaomavalitsuses Suure-Jaani vallas, Viljandimaal ja ka Eestis tervikuna.

Kuhjaverelased, nende sõbrad ja koostööpartnerid kogunevad külaseltsi viieteistkümnendat aastapäeva tähistama külamajja. Fotode ja filmildega  illustreeritud tagasivaate seltsi loomisest ja käekäigust teevad selle juhatuse liikmed Tire talu peremees ja perenaine Romeo Mukk, kes ühtlasi külavanem, Urve Mukk ning Aire Käo.  “Külaseltsi moodustamiseks andsid väärika panuse mitmed omakandi ja kaugemadki inimesed. Põhikirja koostamisel tegi põhilise töö toonane Eesti Krediidipanga Viljandi osakonna juhataja Tõnu Tamm, keda kutsume ka oma ristiisaks. Praegu on seltsis kakskümmendseitse kaasalööjat ja alates asutamisest on liikmete arv enam-vähem stabiilseks jäänud.  Hetkel on aga seltsis kakskümmend seitse kaasa lööjat. Ametlikku liikmestaatust just pole, sest tunneme end ennekõike sõpruskonnana, ” ütles Urve. “Meie seltskonda on jäänud mõnedki, kes Kuhjaverest Eestimaa teistesse paikadesse või välismaale elama asunud ” lisas Romeo. Loe edasi: 15aastaseks saava Kuhjavere külaseltsi tegemisi teatakse kogu Eestis

Piire ületav armeenia kunst jõudis Rahvusraamatukokku

Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis avatakse 10. aprillil kell 16 näitus “Armeenia kunst Eestis. Ületades piire”.

Armeenia kunstnikud Tigran Sahakyan, Arman Vahanyan ja Tigran Kirakosyan loovad oma teosed Tallinna Kunstihoone graafikakojas koostöös meister Uku Kanniga ja offset-litograafia trükikojas Albatross Editions Lauri Koppeli ja Gudrun Heamägi abiga. Kunstnikke inspireerivad Tallinna graafikaateljeede ulatuslikud võimalused suuremõõtmelise graafika loomiseks, mis Armeenias puuduvad.

“Oleme tööle keskendunud, siinne rahu ja vaikus soosib seda. Öeldakse, et inimesed on siin külmad, aga tegelikult ei ole,” jagas oma Eesti muljeid Arman Vahanyan.
“Õhkkond lubab täielikult tööle pühenduda, materjalid ja tehnilised võimalused on väga head,” hindas Tigran Kirakosyan.

Vahetusnäituse idee sündis 2013. aastal Tallinnas Armeenia-Eesti kultuuripäevadel. Armeenia kunstnike näituse vahendasid Rahvusraamatukokku Eesti Vabagraafikute Ühendus ja Armeenia kultuurifond KulturDialogwww.kulturdialog.org. Kultuurikoostöö viib peatselt eesti autorid vastukülaskäigule Armeeniasse ning Jerevanis eksponeeritakse eesti kunsti.

“Minu jaoks on siin loodud kunst avastuslik ja eksperimentaalne. Loodame, et koostöö jätkub ja projektid aina kasvavad!” ütles Tigran Sahakyan.

Eesti Vabagraafikute Ühendusega seob Rahvusraamatukogu aastatepikkune meeldiv koostöö nii Wiiralti preemia, Eesti nüüdisgraafika traditsiooniliste näituste kui ka mitme isikunäituse puhul.

Näitus “Armeenia kunst Eestis. Ületades piire” jääb Rahvusraamatukogus avatuks 3. maini.

Algas fotokonkurss “Minu vahva pere”

G_7818
Foto: Grete Rõõm

Eesti Lasterikaste Perede Liit ja BIGBANK kuulutasid välja fotokonkursi “Minu vahva pere”, millest on oodatud osa võtma kõik nelja ja enama lapsega Eesti suurpered.

Fotokonkursi eesmärk on kujundada hoiakuid ja suurendada avalikku dialoogi lasterikaste perede olukorrast Eestis ning panna inimesi rohkem mõtlema pereväärtustele kiirustavas ühiskonnas. “Kutsume üles kõiki lasterikkaid peresid jäädvustama oma pere pildile, et läbi selle edasi anda perekonna ainulaadust ja emotsiooni,” rääkis Eesti Lasterikaste Perede Liidu president Aage Õunap.

Konkursile esitatav perefoto võib olla tehtud vabalt valitud kohas, kuid mitte stuudios ega professionaalse fotograafi poolt. “Tööde hindamisel lähtume ennekõike põhimõttest üks pilt ütleb rohkem kui 1000 sõna. Lisaks arvestame loovust pere jäädvustamisel pildile ja muidugi foto vastavust konkursi tingimustele,” selgitas BIGBANKi turundusspetsialist Marve Kadastik.

Pere kohta saab konkursile esitada ühe foto, kus on peal kõik pereliikmed. Tööle tuleb kindlasti juurde märkida foto valmimise aeg ja koht, pildistaja nimi ning ja kontaktandmed (perekonna esindaja telefon ja e-posti aadress). Fotokonkursi peaauhinnaks on kogu pere fotosessioon fotograafilt Mari Pukk.

Töid oodatakse kuni 30. aprillini MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liidu e-postile pere@lasterikkad.ee või paberkandjal aadressile Tartu tn 1A, Viljandi 71004 märgusõnaga “konkurss”.

Fotokonkursi võitjad kuulutatakse välja 10. mail Tallinna Loomaaias toimuval Suurperepäeval, kus tutvustatakse konkursile laekunud töid ning auhinnatakse parimaid.

Maanteemuuseum valis välja suvise festivali kunstiprojektid

Sellel suvel Eesti Maanteemuuseumi poolt korraldatava maanteekunstifestivali projektid on väga eriilmelised ning suunavad huvilisi mõtestama meid ümbritsevat pisut teistmoodi ning avaramalt, kui tavaliselt harjunud oleme.

Välja valitud ideed viiakse ellu 15.-20. juulil muuseumis ja selle ümbruses vanal Tartu-Võru postiteel.

Aasta alguses kutsus maanteemuuseum kunstnikke üles esitama 2014. aasta suvel toimuvale maanteekunstifestivalile ideeprojekte, mis oleksid ajendatud teemast “Üks tükk teed”. “Kunstiprojektide ideid saabus mitmetest erinevatest valdkondadest. Hetkel oleme välja valinud sellised, mis tundusid meile erilised, mis avavad teede temaatikat laiemalt ning huvitavate ja uute rakursside alt, olles samal ajal põnevad meie külastajate jaoks,” rääkis muuseumi programmijuht Tuuli Tubin.

Välja valitud projektide hulgas on erinevad kohaspetsiifilised installatsioonid, skulptuurid ja maalid, tegevuskunsti- ning labürintteatri etendused. Kõige kaugem osaleja on pärit Indiast ning toob oma projektiga kaasa selle kauge maa arusaama teedest. Labürintteatri tegijad viivad esmalt läbi mitmepäevase töötoa, selle tulemusena valmib performatiivne etendus, mille esitajaks on laulukoor. Loe edasi: Maanteemuuseum valis välja suvise festivali kunstiprojektid

Lastefondi poole võivad pöörduda kõik haige lapse eest hoolitsevad abivajajad

SA TÜ Kliinikumi Lastefondi poole saavad abipalvega pöörduda kõik toetust vajavad inimesed, kel tuleb hoolt kanda haige lapse eest. Iseendast või oma abi vajavast kaaskondlasest teada andmiseks tuleks täita vastav taotlus Lastefondi kodulehel.

SA TÜ Kliinikumi Lastefondi tegevjuht Küllike Saar räägib, et seoses hiljuti palju tähelepanu pälvinud 8-aastase ihtüoosihaige Kaido looga on paljudes kaaskodanikes tekkinud küsimus, miks tõttas Lastefond appi just Kaidole. “Tegelikult oleme ihtüoosihaigeid lapsi toetanud juba seitse aastat kokku rohkem kui 30 000 euroga. Kuna aga Kaidole nimeliselt annetati selline summa, siis kasutame seda ka valdavalt tema heaks. Vanaema samas nõustus lahkelt jagama osa annetustest ka teiste abivajajatega,” märgib ta.

Saare sõnul ei eelista Lastefond kuidagi üht abivajajat teisele, kuid paraku saab aidata vaid neid, kes nendeni jõuavad. “Oleme korduvalt saatnud Eesti kõikidesse valdadesse palve teatada meile meditsiinilist abi vajavatest lastest, kuid tagasiside on olnud napp. Meie aga saame tugineda ainult meile esitatud taotlustele. Viimase saavad meile esitada kõik era- ja juriidilised isikud väga lihtsalt meie kodulehe vahendusel.”

Seega kutsubki Lastefond kõiki üles märkama meditsiinilist abi vajavaid lapsi endi ümber ja neist teada andma. Abi ei peaks pelgama küsida ka hädasolijad ise. “Me püüame võimalusel aidata kõiki lapsi, kelle ravi Eesti Haigekassa kas üldse mitte või piisaval määral ei toeta. Tuleb vaid esitada koos taotlusega arstipoolne kommentaar abivajaja haigusloo ning ravi/aparatuuri vajaduse osas ja omavalitsuse kinnitus ebapiisavast või puudulikust toetusvõimalusest,” selgitab tegevjuht.

Taotluse esitamiseks tuleb minna Lastefondi kodulehele, klõpsata menüüpunktil “Abivajajale” (http://lastefond.ee/abivajajale), laadida alla vastav dokumendivorm ning see täidetuna koos vajalike lisadokumentidega Lastefondile saata. Edasi võetakse taotlejaga ühendust, täpsustatakse vajadusel taotluses kirjapandut ning seejärel esitatakse see TÜ Kliinikumi Lastefondi nõukogule toetusotsuse langetamiseks. Toetusotsuse langetamise järgselt võetakse taotluse esitajaga ühendust ning täpsustatakse edasist.

TÜ Kliinikumi Lastefond on üks vanimaid ja suuremaid üle-eestilisi heategevusorganisatsioone, mis on alates 2000. aastast annetajate abiga toetanud erinevatele haiglatele seadmete soetamist ning sadu eriravi või -hooldust vajavaid lapsi ja nende peresid kokku rohkem kui pooleteise miljoni euroga.

Korralik postkast on õigeaegse posti eelduseks

Kirjakastid 4Eestis on kokku umbes 600 000 postkasti. Nendest üle 32 000 on väga halvas olukorras ja seetõttu ei pruugi saadetised jõuda õigeaegselt ja tervena nende postkastide omanike kätte.

Hea postkast on õigesti märgistatud, füüsiliselt terve, piisava suurusega ja ilmastikukindel.

Inimesed üritavad olla innovaatilised ja kasutavad sageli postkastidena kättejuhtuvaid esemeid, mis selleks otstarbeks nende arvates sobida võiksid – vana traadiga postile kinnitatud torujupp, kaanega purk, aiale või naela otsa riputatud nahast kott. Näiteid võib loetlema jäädagi. See võib tunduda postkasti omanikule küll andekas ja armas, kuid kirjad saavad märjaks või ei mahuta need korralikult nädalalõpulehti. Ka ei pruugi kirjakandjad arugi saada, et pererahvas just seda kindlat eset postkastiks peab.

Problemaatilised on vanad veneaegsed postkastid, mis ei vasta tänapäeva standarditele või ei paku need enam kindlat kaitset ilmastikutingimuste eest. Ka aastaid tagasi ehitatud puust postkastid tuleks kriitilise pilguga üle vaadata.

Hea postkast on korrektselt märgistatud. Sellel on linna kortermajas peal korterinumber. Eramajas toretseb postkastil majanumber. Maapiirkonnas peaks postkastil olema nii omaniku- kui talu nimi. Aastaid ühte piirkonda teenindanud kirjakandja teab küll kõikide postkastide asukohti peast, kuid tema puhkuse või haigestumise korral ei pruugi asenduspostiljon õiget postkasti leida. Sellisel juhul võib ajaleht hilineda või üldse mitte õigesse kohta ilmuda.

Uue postkasti valimisel tuleks kindlasti arvestada kui palju ajalehti või ajakirju teil igapäevaselt käib. Kui tellitud on mitmeid väljaandeid, peaks valima kindlasti mahukama postkasti, sest ainult nii saab kindel olla et kõik saadetised kenasti postkasti passivad. Ka peaks valima suuremate mõõtmetega postkasti siis, kui sageli ollakse kodust eemal ja seetõttu igapäevaselt seda ei tühjendata.

Sobiva postkasti lähimast postkontorist, Eesti Posti kodulehelt ja hästivarustatud ehituspoodidest.

Postkast kinnita kodu piirava aia külge või selle puudumisel tänavapoolse välisukse lähedusse, et see oleks kergesti nähtav ja asuks koerte võimaliku rünnaku eest ohutus kohas. Kortermajas elades paigalda postkast esimese korruse valgustatud eesruumi ja kui selleni pääsemiseks tuleb kasutada võtit või uksekoodi, siis edasta ka need Eesti Postile. Juhul, kui sinu kodu on asulast väljas, siis paiguta postkast kohta, kuhu pääseb aastaringselt transpordivahendiga ligi.

Hoia oma postkast alati lukus, et selle sisu kaduma ei läheks.

Palun teavita uue postkasti paigaldamisest või asukohamuutusest ka Eesti Posti, et kirjakandja selle uuest kohast kiiresti üles leiaks. Selleks kirjuta lähimasse postkontorisse või saada avaldus aadressil info@post.ee. Avalduses märgi selle esitaja ees- ja perekonnanimi (juriidilise isiku puhul ärinimi), telefoninumber, paigaldatava postkasti täpne aadress ja avalduse esitamise kuupäev.

Kaido Padar
Eesti Posti postiteenuste divisjoni juht

Rahvusraamatukogus saab näha Vive Tolli loomingut

image004Rahvusraamatukogus on Vive Tolli loomingust avatud kaks väljapanekut – tema vähem tuntud minigraafika ja lasteraamatu “Pille-Riini lood” illustratsioonid. Enamik töödest pärineb Rahvusraamatukogu kunstikogust.

Eesti graafika grand old lady Vive Tolli loomingu kõige tuntum osa on tema suurepärane vabagraafika. Rahvusraamatukogu harulduste kogu näitusesaalis on eksponeeritud Vive Tolli graafika väikevormid, ainulaadsed jõulukaardid ja eksliibrised, mis pole seni näitusele jõudnud. Vive Tolli nüansipeenes eksliibrisekunstis avalduvad nauditavalt needki kunstniku ande tahud, mida suuremas graafikas kohtab harva. Siin on nii lustakat vaimukust kui ka väga peent huumorimeelt. Tolli on ka hinnatud raamatugraafik, tema illustratsioonid Marie Underi, Friedebert Tuglase ja Jaan Krossi teostele on meie raamatukunsti pärlid.

Väljapanek hõlmab perioodi alates 1960. aastatest tänapäevani ja enamik eksponeeritavast pärineb Eesti Rahvusraamatukogu kogudest. Tolli uuemad minigraafikatööd lisas näitusele kunstikollektsionäär Mart Lepp. Näitusel esitatakse ka Vive Tolli loomingut tutvustavaid katalooge ja trükiseid.

Kuuenda korruse näitusesaalis on väljas Ellen Niidu armastatud lasteraamatu “Pille-Riini lood” illustratsioonid, mille autoriks on Vive Tolli ja mis nüüd kuuluvad Rahvusraamatukogu kunstikogusse.

Näitus “Vive Tolli minigraafika Mart Lepa ja Eesti Rahvusraamatukogu kogudest” jääb harulduste kogu saalis avatuks 29. aprillini. Näitus “Vive Tolli lasteraamatuillustratsioonid” jääb 6. korruse näitusesaalis avatuks 24. aprillini.

Luua Metsanduskoolis selguvad Eesti parimad noored metsatundjad

Teisipäeval ja kolmapäeval toimub Jõgevamaal Luua Metsanduskoolis rahvusvahelise võistluse Noored Euroopa Metsades Eesti finaal.

Võistluse finaali pääses 14 võistkonda, mis selgusid 05. märtsil toimunud Eesti eelvoorus. Võitja esindab Eestit Euroopa finaalis 29. september – 3. oktoober 2014 Saksamaal, Eberswaldes.

Rahvusvaheline viktoriin “Noored Euroopa metsades” on suunatud õpilastele vanuses 13 kuni 19 eluaastat. Oma teadmised panevad proovile kolmeliikmelised võistkonnad. Võistluse käigus omandatakse teadmisi Euroopa riikide looduse ja metsanduse kohta. Käsitletakse näiteks säästvat metsade majandamist, elurikkust, metsade kaitset, metsapoliitikat jm.

Võistluse peakorraldaja, Eesti Metsaseltsi haridusprojektide koordinaator Kristi Parro lisas, et sel aastal on võistluse läbiviimisel ka mõningaid muudatusi. „Oleme muutnud Eesti finaali formaati. Esmakordselt viime viktoriinist ja ettekandest koosneva Eesti finaali läbi kahepäevasena. Kuna praktiliste ülesannete osa on suurendatud, jääb võistkondadel rohkem aega ja võimalusi lahendusi ette valmistada ning ühtlasi järgib selline võistluskorraldus ka rahvusvahelise finaali formaati. Võitjavõistkonnal on sel juhul parem ettevalmistus ka rahvusvaheliseks finaaliks,“ rääkis Parro. Kokku võtab võistlusest igal aastal osa üle 10 000 noore vähemalt 12 riigist.

Võistlus sai alguse 2011. aastal, mil Euroopa finaal toimus Poolas. 2012. aastal leidis rahvusvaheline finaal aset Eestis. Sagadisse sõitsid 11 riigi noored Austriast, Poolast, Lätist, Leedust, Kreekast, Saksamaalt, Sloveeniast, Eestist, Portugalist, Tšehhist ja Ungarist.

2013. aasta rahvusvaheline finaal toimus Portugalis, Peneda-Gerês rahvuspargis. Finaalis osalesid 10 riiki. Eesti tuli ajaloo parimale – 4. kohale. Eestit esindasid 2013. aasta Eesti vooru finalistid Tallinna Prantsuse Lütseumist, võistkond Copper Owl koosseisus Annaleena Vaher, Airon Oravas ja Mati Lepikson. Võistkonna juhendajaks oli õpetaja Marje Väli. Euroopa finaalis osalesid veel õpilased Austriast, Tšehhist, Saksamaalt, Kreekast, Ungarist, Leedust, Poolast ja Portugalist.

Noored Euroopa Metsades on suurim koolinoortele suunatud üleeuroopaline metsandusharidust edendav võistlus.

Täna algab “Reaalainetega edukaks” fookusnädal

7.-11. aprillil toimub Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu algatusel “Reaalainetega edukaks” nädal.

Koolidesse suundub külalisõpetajatena teadmisi ja kogemusi jagama üle 100 info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna töötaja nii era-, avalikust kui kolmandast sektorist. Kohtutakse õpilastega üle Eesti.

“Ilmselt ei kahtle keegi, et tulevik toob meie ellu üha enam nutikaid seadmeid ja tarku robotmasinaid. Aga tulevik ei ole mitte masinate, vaid eelk õige nende inimeste päralt, kes suudavad neid masinaid mistahes valdkonnas luua”, ütles “Reaalainetega edukaks” algatuse patroon, EMT juht Valdo Kalm, kes suundub 9. aprillil tunde andma Tallinna 32. keskkooli. Ta lisas: “Selle aluseks ja eelduseks on aga just reaalainete õppimine. Infotehnoloogia-ja telekommunikatsiooni (IKT) valdkonna spetsialistidena saame noortele näidata seoseid koolis omandatava ja reaalse töömaailma vahel.”

“Reaalainetega edukaks” nädala projektijuht Doris Põld viitab, et International Data Corporation tööstusuuringu hinnangul on 2015. aastal 90% kõigist ametitest tarvis vähemalt minimaalsete e-oskuste olemasolu. “Tänapäeval on IT kasutuses juba pea kõikides eluvaldkondades, aidates muuta meie elu lihtsamaks. Sellepärast võib noor kindel olla, et reaalaineid õppides on tulevikus tööturul paremad võimalused,” lisab ta.  Loe edasi: Täna algab “Reaalainetega edukaks” fookusnädal