Olen saatnud kirju Riigiinfo emailile, aga midagi pole ette võetud. Pärnumaa Tori valla Jõesuu-Aesoo maanteelõik Viira koolist Toherani ja edasigi on väga jube, sest kruusatee on päris auklik. Samuti pidi auklik olema Tõramaa kandi tee ehk Riisa sillast Soomaa keskuse suunas.
Surematu polk 2019. a Tallinnas. Foto: Teet Malsroos / Õhtuleht
Mäletan seitsmekümnendate teisest poolest pealtkuuldud sõnelust kahe vene keelt kõnelenud inimese vahel. Arvatavalt oli mõlema puhul tegemist Pärnusse tulnud puhkajaga, kes astusid Rannapargi servas asunud einelauda, mida nüüd enam olemas ei ole.
Arvamus märtsiküüditamise aastapäevaks. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Lugedes üleeile Pärnu linnavalitsuse pressisõnumist, et küüditamise mälestuspäeval heisatakse Eesti riigilipp leinalipuna, pidasin teadet esimesel hetkel Ukrainale mõeldes üksmeele avaldusena sõjas hukkunud ja küüditatud ukrainlaste mälestuseks.
EV100 sarjas ilmunud raamat “Eesti Põllumajanduse 100 aastat” annab tasakaaluka ja tervikliku ülevaate meie põllumajandusest ja maaelust. Kui tavaliselt paljudes kaasaja ajaloolaste raamatutes ei peeta 1940.-1990. Eesti riigi ajalooks ja libisetakse sellest üle või iseloomustatakse nendel aastakümnetel tehtut halvustavalt tendentslikult, siis agraarajaloolane Tiit Rosenberg on käsitlenud kõiki perioode nii mahuliselt kui sisuliselt võrdselt.
Petseri kloostris. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Nädal tagasi pühapäeval (6. märtsil) jooksid sajad inimesed siin Võrus poodide, apteekide ja Saagu Parema keskuse vahet, kust väljusid kaks bussi Ukraina poole. Nad tundsid, et peavad midagi ära tegema, kuidagigi, midagigi. Viie konservi ostmine või oma lastelastele kootud sokkide loovutamine ukrainlaste heaks pani ühtlasi alateadlikult uskuma, et äkki meile siis sõda ei tule.
Urmas Saard, Eesti lipu seltsi liige. Foto: Kärt Saard / Külauudised
Loetud päevade pärast tähistame Eesti Vabariigi 104. aastapäeva ja tänavu 27. juunil möödub sada aastat sinimustvalgele lipule riigilipu staatuse omistamisest. Me oleme harjunud sinimustvalge lipuga ja kuulame põnevusega lugusid, mis jutustavad meie lipu kasutamisest endisaegse võõrvõimu ahistavates tingimustes.
Neljakümnenda liini Sindi bussis. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Igapäevane märkamine, mis ühel päeval neljal korral neljakümnenda liini Sindi bussis kuidagi eriliselt silma jäi, ei jätnud mind enam ükskõikseks. Tegelikult pole päris ükskõikne olnud ka paljudel varajasematel juhtudel, kui bussi kõrvuti asetsevad istmed hõivavad reisija ja tema kandekott.
2. veebruaril kubiseb Tartu üritustest, mis kõik on pühendatud siin 102. aastat tagasi alla kirjutatud Eestile ülisoodsa rahulepingu sõlmimisele. Aastad pole vennad, aga talv on talv. Üle tunni ei suuda naljalt keegi paigal püsida ja sõnavõtte kuulata. Külm hakkab.
Eestlastele on üsna harjumuspärane võtta sauna juurde väike õlu, õhtusöögi kõrvale klaas veini või peo käigus mõni kokteil. Mis aga juhtub siis kui sümboolsest klaasikesest saab suurem kogus ja järgmise päeva enesetunne viitab justkui oleksid rongi alla jäänud? Miks tekib pohmell ja kuidas seda leevendada, selgitab Südameapteegi proviisor Olesja Kuznetsova.
Eestlaste armastus looduse ja taimede suhtes on püsinud sajandeid. Paljud pöörduvad külmetushaiguste perioodil, stressirikkal eluetapil või põiepõletiku tundemärkide tekkimisel ravimtaimede poole. Milliste tervisemurede korral ravimtaimeteest abi saab ja millisel juhul peaks siiski ravimitele lootma, selgitab Südameapteegi proviisor Külli Teder.
Jaak Uibu, Riigikogu XIII koosseisu Eesti rahvastiku toetusrühma konsultant
Jaak Uibu. Foto erakogust
Ametisseastumise tseremoonial peetud kõnes ütles president Alar Karis, et tema üheks ideaaliks on tark rahvas. Karise sõnul tähendab tarkus oskust oma teadmisi kasutada ja saada hakkama igas olukorras. See on hästi öeldud ja vastu ei saa olla mitte keegi. Ideaalis kõrguvad targa rahva kohal sinine taevas, Toompeal tark Riigikogu ja tark Valitsus.
Pärast viimaseid kohalikke valimisi muutusid Viljandi volikogus jõujooned. Kõige enam kogus hääli Helmen Küti valimisliit “Südamega Viljandis.” kes sai 27 liikmelises volikogus kaheksa kohta. Reformierakond seitse, EKRE ja Isamaa neli ning Keskerakond ja Eesti 200 kaks mandaati.
Lõppeva aasta novembri keskpaigas kirjutas elupõline meditsiinitöötaja Lilian Kiuru ühele Külauudiste infoveskis ilmunud artiklile lühikese, kuid tähelepanu äratanud kommentaari. Sellest tekkinud uudishimu ärgitas Google otsingu vahendusel uurima, mida Liliani kohta veel teada saaks. Ilmavavõrgust leitud kümnekonna aasta tagune pikem põnev artikkel kasvatas huvi veelgi.
On levinud arvamus, et Eesti mees läheb arsti juurde ainult viimases hädas. Confido kirurgiakliiniku juht, uroloog dr Leonhard Kukk ütleb aga, et nooremad mehed on täna juba üsna terviseteadlikud – nad julgevad arsti juurde pöörduda nii tervisekontrolliks kui ka erinevate muredega. Näiteks pöördutakse uroloogi poole üha enam sooviga end steriliseerida.
Jõulukuule avatud seinakalender. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Mälestuskillud, mille välgatusi püüan viiekümnenda teisest poolest, ei visandu mälus mingi täpselt mäletatud aastaga. Pigem segunevad üksikud meenutuste killud lapsepõlve jõuludest ja teistest mälestustest mitme aasta põimikus.
Aldo Kals, koos aate- ja mõttekaaslastega üle Eesti juubilari ja paljukannatanud Petserimaa sõber
Ilmar Vananurm. Foto erakogust
Jõulukuu 21. päeval tähistab Setomaa valla Hilana küla Liiva talus ajakirjanik, kirjanik, kirjastaja, koduloolane, laulja, luuletaja, matkajuht, mesinik, muusik, näitekirjanik, tõlkija ja küllap veel mitme tiitli õigust omav Ilmar Vananurm, kohalikus pruugis Vananurme Ilmar oma kolmveerandsajandilist sünnipäeva.
Enne kohalikke valimisi näitavad aktiivsemad kandideerijad end üleelusuurustel piltidel, küpsetavad ja jagavad pannkooke, suhtlevad meelsasti iga ettejuhtuvaga. On aktiivsed. Peale valimisi enamik neist avalikult oma nägu ei näita. See avalik koht on omavalitsuste kodulehekülg, kus lisaks volikoguliikmete kontaktandmetele võiks olla ka foto. Vaid neljal omavalitsusel 79st on see nii.
⇒ Kel on palju partnereid, peaksid end kindlasti regulaarselt suguhaiguste suhtes testima, kuna sugulisel teel levivad infektsioonid võivad põhjustada eesnäärmepõletikku ja muid haigusi.
⇒ Vähkidest esikohal on meestel eesnäärmevähk, mida esineb rohkem kui 1000 esmajuhtu aastas.
⇒ Meestel, kelle isal või vanaisal on sama haigus olnud või kelle pere naistel on olnud rinnavähk, esineb eesnäärmevähki neli korda sagedamini.
Leonhard Kukk, Confido kirurgiakeskuse juht. Foto: Confido
November on meeste tervise kuu ja selle raames kutsutakse mehi oma tervist kontrollima. Kuivõrd mõjutab sugu inimese riski haigestuda, millised on meeste suurimad terviseriskid ning kui sageli peaksid mehed oma tervist kontrollima, selgitab Confido kirurgiakliiniku juht, uroloog dr Leonhard Kukk.
„Meeleavalduse kolme punkti kajastamisega ei saanud hakkama ükski peavoolu meediakanal. Ajakirjanikud, kes kutsusid sündmust vaktsiinivastaseks ei osanud eristada omavahel kahte täiesti erinevat mõistet,” kirjutab uudisteportaalis Objektiiv sõltumatu Covid-19 uurija ja molekulaarbioloogia magister Kaari Saarma.
Intensiivselt pandeemia teaduslikke tagamaid uurinud molekulaarbioloogi haridusega Kaari Saarma avaldab oma Facebooki postituses lugupidamist Kuressaare haiglale. Saarma teada olevat tegu esimese haiglaga, kes soovitab inimestele olulisi vitamiine ja tsinki talvele ja viirusperioodile vastu minekuks – et vältida hingamisteede haiguste rasket kulgu nii ennetavalt kui ka haigestumise ajal.
Kuressaare haigla. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Kuressaare haigla Facebooki lehelt leiab juhiseid selle kohta, kuidas igaüks saab lihtsalt kuid järjepidevalt tegutsedes ise oma immuunsüsteemi tugevdada, et nõndaviisi viirustega võitlemiseks paremini valmistuda.
Heili Meibaum, Kristin Üksvärav, Jüri Vaino. Foto erakogust
Hingedepäevaks
Eenok Palm, Pärnu Immaanueli Baptistikoguduse pastor
Mõned päevad tagasi helistas mulle üks tuttav öösel kell pool kolm. Ta ütles: „Mul on nii paha olla, et ma vist suren ära.” See oli veelkordne kinnitus, et me elame pimedas ajas. Mõned ütlevad, et see kestab terve novembrikuu. Mõnede jaoks on see pikemgi. Füüsilist ja vaimset pimedust on meie sees ja meie ümber nii palju, et tahes-tahtmata tekib küsimus: „Kas kusagil on valgust?”
Toomas Toomsoo, Confido Meditsiinikeskuse neuroloog. Foto: Confido
Migreen on tugev, pulsseeriv, enamasti ühepoolne peavalu, mida esineb 16–18% inimestest. Migreeni täpseid põhjuseid ei teata, kuid tuvastatud on mitmeid tegureid, mis migreeni vallandumist võivad põhjustada. Confido Meditsiinikeskuse neuroloog Toomas Toomsoo sõnul esineb migreen sageli ka koos vaimse tervise häiretega.
Priiuse Pööripäeva märgi kujunduse autor on Lembit Lõhmus
Arvamus
Trivimi Velliste – Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees, Eesti Lipu Seltsi juhatuse liige. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Mäletan lapsepõlvesuve ajaloolisel Mulgimaal. Tädimees Paul püüab ragisevast raadiost kätte saada sõnumit Ameerika Häälelt, mida maakohas segati nõrgemalt, kui seda tehti Tallinnas või Tartus. Masendus oli suur, sest 1956. aastal ei tõtanud Ameerika Onu appi Ungarile, kes püüdis Vene tankide vastu mässu tõsta.
Aldo Kals oma Tartu kodus. Foto: Urmas Saard / Külauudised
22. oktoobri Postimehes kirjutab kirjanik ja kriitik Olev Remsu artiklis „Raamat, mis ülendab hinge”, et mäletab kaugest ülikooliajast pimedat ajalooüliõpilast, keda kursusevennad juhtisid loenguile, seminari, raamatukogusse, kohvikusse ja ka mujale.