Jõulukuule avatud seinakalender. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Mälestuskillud, mille välgatusi püüan viiekümnenda teisest poolest, ei visandu mälus mingi täpselt mäletatud aastaga. Pigem segunevad üksikud meenutuste killud lapsepõlve jõuludest ja teistest mälestustest mitme aasta põimikus.
Aldo Kals, koos aate- ja mõttekaaslastega üle Eesti juubilari ja paljukannatanud Petserimaa sõber
Ilmar Vananurm. Foto erakogust
Jõulukuu 21. päeval tähistab Setomaa valla Hilana küla Liiva talus ajakirjanik, kirjanik, kirjastaja, koduloolane, laulja, luuletaja, matkajuht, mesinik, muusik, näitekirjanik, tõlkija ja küllap veel mitme tiitli õigust omav Ilmar Vananurm, kohalikus pruugis Vananurme Ilmar oma kolmveerandsajandilist sünnipäeva.
Enne kohalikke valimisi näitavad aktiivsemad kandideerijad end üleelusuurustel piltidel, küpsetavad ja jagavad pannkooke, suhtlevad meelsasti iga ettejuhtuvaga. On aktiivsed. Peale valimisi enamik neist avalikult oma nägu ei näita. See avalik koht on omavalitsuste kodulehekülg, kus lisaks volikoguliikmete kontaktandmetele võiks olla ka foto. Vaid neljal omavalitsusel 79st on see nii.
⇒ Kel on palju partnereid, peaksid end kindlasti regulaarselt suguhaiguste suhtes testima, kuna sugulisel teel levivad infektsioonid võivad põhjustada eesnäärmepõletikku ja muid haigusi.
⇒ Vähkidest esikohal on meestel eesnäärmevähk, mida esineb rohkem kui 1000 esmajuhtu aastas.
⇒ Meestel, kelle isal või vanaisal on sama haigus olnud või kelle pere naistel on olnud rinnavähk, esineb eesnäärmevähki neli korda sagedamini.
Leonhard Kukk, Confido kirurgiakeskuse juht. Foto: Confido
November on meeste tervise kuu ja selle raames kutsutakse mehi oma tervist kontrollima. Kuivõrd mõjutab sugu inimese riski haigestuda, millised on meeste suurimad terviseriskid ning kui sageli peaksid mehed oma tervist kontrollima, selgitab Confido kirurgiakliiniku juht, uroloog dr Leonhard Kukk.
„Meeleavalduse kolme punkti kajastamisega ei saanud hakkama ükski peavoolu meediakanal. Ajakirjanikud, kes kutsusid sündmust vaktsiinivastaseks ei osanud eristada omavahel kahte täiesti erinevat mõistet,” kirjutab uudisteportaalis Objektiiv sõltumatu Covid-19 uurija ja molekulaarbioloogia magister Kaari Saarma.
Intensiivselt pandeemia teaduslikke tagamaid uurinud molekulaarbioloogi haridusega Kaari Saarma avaldab oma Facebooki postituses lugupidamist Kuressaare haiglale. Saarma teada olevat tegu esimese haiglaga, kes soovitab inimestele olulisi vitamiine ja tsinki talvele ja viirusperioodile vastu minekuks – et vältida hingamisteede haiguste rasket kulgu nii ennetavalt kui ka haigestumise ajal.
Kuressaare haigla. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Kuressaare haigla Facebooki lehelt leiab juhiseid selle kohta, kuidas igaüks saab lihtsalt kuid järjepidevalt tegutsedes ise oma immuunsüsteemi tugevdada, et nõndaviisi viirustega võitlemiseks paremini valmistuda.
Heili Meibaum, Kristin Üksvärav, Jüri Vaino. Foto erakogust
Hingedepäevaks
Eenok Palm, Pärnu Immaanueli Baptistikoguduse pastor
Mõned päevad tagasi helistas mulle üks tuttav öösel kell pool kolm. Ta ütles: „Mul on nii paha olla, et ma vist suren ära.” See oli veelkordne kinnitus, et me elame pimedas ajas. Mõned ütlevad, et see kestab terve novembrikuu. Mõnede jaoks on see pikemgi. Füüsilist ja vaimset pimedust on meie sees ja meie ümber nii palju, et tahes-tahtmata tekib küsimus: „Kas kusagil on valgust?”
Toomas Toomsoo, Confido Meditsiinikeskuse neuroloog. Foto: Confido
Migreen on tugev, pulsseeriv, enamasti ühepoolne peavalu, mida esineb 16–18% inimestest. Migreeni täpseid põhjuseid ei teata, kuid tuvastatud on mitmeid tegureid, mis migreeni vallandumist võivad põhjustada. Confido Meditsiinikeskuse neuroloog Toomas Toomsoo sõnul esineb migreen sageli ka koos vaimse tervise häiretega.
Priiuse Pööripäeva märgi kujunduse autor on Lembit Lõhmus
Arvamus
Trivimi Velliste – Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees, Eesti Lipu Seltsi juhatuse liige. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Mäletan lapsepõlvesuve ajaloolisel Mulgimaal. Tädimees Paul püüab ragisevast raadiost kätte saada sõnumit Ameerika Häälelt, mida maakohas segati nõrgemalt, kui seda tehti Tallinnas või Tartus. Masendus oli suur, sest 1956. aastal ei tõtanud Ameerika Onu appi Ungarile, kes püüdis Vene tankide vastu mässu tõsta.
Aldo Kals oma Tartu kodus. Foto: Urmas Saard / Külauudised
22. oktoobri Postimehes kirjutab kirjanik ja kriitik Olev Remsu artiklis „Raamat, mis ülendab hinge”, et mäletab kaugest ülikooliajast pimedat ajalooüliõpilast, keda kursusevennad juhtisid loenguile, seminari, raamatukogusse, kohvikusse ja ka mujale.
Äsja lõppenud valimiste käigus võis palju kuulda erinevaid rohelubadusi, meenutab Liivia Mahlapuu, MTÜ Jägala Kalateed eestkõneleja. „Eestlased on alati olnud uhked oma metsa, loodusrikkuse ja loodusläheduse üle. Me müüme oma metsa turismimagnetina, puutumatut loodust nii välis- kui siseturistidele,” lausub Mahlapuu repliigimõõtu arvamusavalduses, millega teeb pöördumise ministrite, saadikute, ametnike ja rahva poole.
Jaak Uibu, Eesti Vabariigi peasanitaararst/tervishoiuministri asetäitja 1989-1991
Jaak Uibu, meditsiinidoktor. Foto: erakogu
Kirjutasin pea kuu aega tagasi artikli COVID-19 riikliku teabelehe vajalikkusest. Ammu on aeg süstematiseerida enda ja maailma sageli ülimalt vastuoluline teave koroona kohta ja teha see kättesaadavaks elanikkonnale regulaarselt ilmuva „COVID-19 riikliku teabelehe“ kujul. Soovitasin asjatundjatel anda oma info nii vaktsineerimise kui haiguse endaga seotud ohtudest.
Trivimi Velliste 2013. aasta lipu päeval Pärnus. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Elusolendid vajavad üksteise tuge – kalad ja linnud elavad parves. Nii ka inimene, kes on tuhandete aastate jooksul arenenud meie-olendiks. Meie pere, meie küla, meie kihelkond, meie maakond. Muistsed eestlased jõudsid küll arusaamani meie maakonnast, ent veel mitte meie maast või meie riigist. Võõrad vallutajad tulid vahele.
Jaak Uibu, Eesti Vabariigi peasanitaararst/tervishoiuministri asetäitja 1989-1991
Jaak Uibu, meditsiinidoktor. Foto: erakogu
Jaak Uibu, Eesti Vabariigi peasanitaararst/tervishoiuministri asetäitja 1989-1991, ütleb, et juba enne koroonaajastut on seadusandja arvestanud inimestele antava vastava teabe vajalikkusega ja küsib: kas riik oma võimalustega teabe levitamises täidab oma kohust, mille ta võlaõigusseaduses kehtestas?
Täna veebilehel vabadkodanikud.ee avaldatud „Vabade kodanike deklaratsioon“ on koostajate sõnul kantud murest inimeste tervise ja heaolu, süvenevate ühiskondlike pingete ning vaba ühiskonna taandumise pärast Covid-19 kriisi ajal.
Marge Arumäe, Pärnu Kristliku Erakooli juhataja. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Uus õppeaasta on koolikella helina saatel alanud. Tuhanded väiksemad ja suuremad lapsed Eestimaal astuvad ootusärevalt üle kooliläve. Kes kibeleb lillekimp pihku surutud, seda oma esimesele õpetajale üle andma ja kes igatseb juba aastatega omaseks saanud klassikaaslasi näha – põnevus uute väljakutsete ees särab laste silmist vastu.
Mul on heameel, et meditsiinidoktor Jaak Uibu on lisaks pikka aega Toompea Haridusseminari raames eesti rahva elujõu ning iibe teemadel tööd teinud. Lisaks reale riigi ametkondadele saadetud pöördumistele ja ekspertiisidele avaldas ta aastal 2016 raamatuna ettekannete kogumiku „Perekonnast, kodust, põhiseadusest ja riigist.“
Jaak Uibu, D.Sc., Riigikogu 13. koosseisu Eesti rahvastiku toetusrühma konsultant
Jaak Uibu, meditsiinidoktor. Foto: erakogu
Juba kolm aastakümmet järjest kahaneb ülerahvastatud maailmas eestlaste kui põlisrahva taastepotentsiaal. Eesti rahva tulevik ja omariiklus on rahvastikukriisi tõttu ülitõsises ohus.
Viimane kuu on näidanud, milleks Eesti ilm päriselt suuteline on. Kuigi soe suvi on paljude jaoks meeldiv, siis lõõmav päike toob kaasa ka omajagu ohte – tihedamini juhtub minestamist ja päikesepistet. Kuidas suvi tervena üle elada, õpetab Südameapteegi proviisor Mariana Džaniašvili.
Kuumad suveilmad viivad eestimaalasi rohkelt päevitama ja veemõnusid nautima. Kuigi päikese käes viibimine parandab meeleolu ja jumet, võib see sageli lõppeda valusa päikesepõletusega. Südameapteegi proviisor Olesja Kuznetsova annab nõu, mida päikesepõletuse korral teha.
Aro Velmeti Sindi linnaruumituuri “Ulmade linn” 9. stend. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Väidetavalt kulub Aro Velmeti Sindi linnaruumituurile “Ulmade linn” kõigi üheksa teabestendi läbimiseks kõigest 40 minutit, aga minu arvates vääriks võtta aega terve akadeemiline tund iga üksiku stendi juures seisatumiseks, et lasta mõttelendudel vabalt rännata.
Vastu võttes Saksa raamatukaubanduse rahuauhinda 1977. aastal, üldistas poola filosoof ja marksismi lammutaja Leszek Kołakowski (1927- 2009) suurte usuprohvetite ja filosoofide moraaliõpetustes sisalduvaid põhimõtteid vihkamise kohta.
Marko Šorin Riigikogu kõnepuldis. Foto: Riigikogu istungi ülekandest tehtud tõmmis
Riigikogu eilse päevakorra tööpäev kandus 20. kuupäeva öötundidesse. Nii sai Marko Šorin sõna „Noortevaldkonna arengukava 2021–2035” teema arutelus tänase päeva kolmandal tunnil, kui ta puudutas oma ettekandes muuhulgas Tori valla osade väga aktiivsete noorte kõrvale tõrjumist nende ealisuse tõttu.