NOORTE MEESTE SEAS LEVIB SEEMNEJUHA KATKESTAMISE TREND

Illustreeriv pilt

On levinud arvamus, et Eesti mees läheb arsti juurde ainult viimases hädas. Confido kirurgiakliiniku juht, uroloog dr Leonhard Kukk ütleb aga, et nooremad mehed on täna juba üsna terviseteadlikud – nad julgevad arsti juurde pöörduda nii tervisekontrolliks kui ka erinevate muredega. Näiteks pöördutakse uroloogi poole üha enam sooviga end steriliseerida.

Kui varem võis see tõesti tõsi olla, et Eesti mees vabatahtlikult arsti juurde ei läinud, siis ajaga on olukord muutunud. „Täna on meeste terviseteadlikkus juba võrdlemisi hea. Kui vanemad mehed vajavad endiselt abikaasa utsitamist – ning mõni, kes ise oma murest aru ei saa, tulebki vastuvõtule koos abikaasaga –, siis nooremapoolsed mehed tulevad ise. Noored mehed mõistavad, et terviseprobleeme ei pea lihtsalt ära kannatama, kui ravi on olemas,“ kommenteeris uroloog.

Dr Kukk rõhutas, et tegelikult tegeleb uroloog nii meeste kui ka naiste urotrakti haigustega: neerukivitõbi, kuseteede infektsioonid, anomaaliad ja kasvajad, sealhulgas näiteks neeru-, kusejuha-, kusepõie- ja neerupealisevähk. Mõnevõrra rohkem on patsientide seas aga siiski mehi.

Nooremate meeste peamine probleem on sugulisel teel levivatest infektsioonidest põhjustatud eesnäärmepõletik, kuid üha enam kimbutavad neid ka erektsiooni- ja viljatusprobleemid

Peamised põhjused, miks vanemad mehed uroloogi abi vajavad, on seotud raskendatud urineerimisega ja liiga sagedase vajadusega tualetis käia. „Need sümptomid on enamasti seotud eesnäärme healoomulise liigvohandiga, vahel ka eesnäärmepõletikuga. Samas võivad need olla ka esimeseks sümptomiks eesnäärmevähi puhul, nii et uuringud on kindlasti vajalikud. Kui uriinis esineb verd, on asi väga tõsine – nii meeste kui naiste puhul –, sest see võib viidata vähkkasvajale. Esimesest vereeritusest teiseni võib tihti minna aasta või rohkem, kuid selle aja jooksul jõuab neeru- või kusepõievähk oluliselt edasi areneda, mistõttu on oluline arsti poole pöörduda väga kiiresti,“ soovitas uroloog.

Nooremate meeste peamine probleem on sugulisel teel levivatest infektsioonidest põhjustatud eesnäärmepõletik, kuid üha enam kimbutavad neid ka erektsiooni- ja viljatusprobleemid. „Ebatervislik elustiil ja suur tööstress põhjustab üha rohkematel meestel erektsioonihäireid. Välja paistab trend, et suhtlus on kolinud virtuaalsesse maailma, mistõttu elus partnerile ei julgetagi enam läheneda. Kasvab ka üksikute inimeste osakaal ning meestel võib pikk vallalisepõli põhjustada psühhloogilisi probleeme. Kindla partneri ja sobiva turvalise keskkonna puudumine on erektsioonihäirete üks võimalik põhjus,“ rääkis dr Kukk.

Steriliseerimine ei tohi olla kergekäeline otsus

Noored mehed on viimasel ajal üha enam hakanud uroloogi juurde pöörduma ka sooviga end steriliseerida. „See tähendab seemnejuhade läbilõikamist, et vältida naise rasestamist. See on lääne ühiskonnast tulnud trend, mis ka Eestis üha laiemalt levib. Inimesed on mugavaks muutunud – vaadates noori, siis heal juhul on neil üks laps, kuid rohkem käiakse ringi väikese koerakesega. Ka meedia võimendab seda trendi – levinud on jutt, et steriliseerimine on pisilõikus, mida saab vajadusel tagasi pöörata. Tegelikult see päris nii ei ole, kuna neid, kellel spermatosoidide normaalne läbilaskvus pärast seemnejuhade taasühendamist taastub, on väga väike protsent,“ kommenteeris arst.

Tihtilugu lähevad mehed pärast 40. eluaastat teisele ringile ning leiavad uue partneri, kes tahab lapsi saada. Siis tullaksegi uroloogi juurde sooviga seemnejuhad uuesti ära ühendada

Täna on steriliseerimiseks seatud tingimused, et mees peab olema vähemalt 35-aastane, tal peab olema vähemalt kolm last ja lisaks antakse talle enne operatsiooni aja määramist kuu aega järelemõtlemise aega. „Tihtilugu lähevad mehed pärast 40. eluaastat teisele ringile ning leiavad uue partneri, kes tahab lapsi saada. Siis tullaksegi uroloogi juurde sooviga seemnejuhad uuesti ära ühendada. Praegu on need õnneks veel üksikjuhtumid, kuid mujal maailmas on see juba tavaline. Nii et enne steriliseerimisotsuse tegemist peab mees väga tõsiselt järele mõtlema. Olukorra tagasipööramine ei ole sugugi lihtne,“ selgitas dr Kukk.

Tema sõnul on raseduse vältimiseks täna piisaval hulgal erinevaid rasestumisvastaseid vahendeid, mille seast valida. „Preservatiiv on hea valik, kuna kaitseb ka sugulisel teel levivate haiguste eest. See on eriti oluline neile, kel on mitmeid partnereid. Kondoom kaitseb ka HPV ehk inimpapilloomviiruse eest, mis põhjustab naistel emakakaelavähki ja meestel sugutivähki, ning on tihti ka suu- ja pärasoolevähi tekitajaks. Lisaks preservatiividele on olemas terve hulk teisi rasestumisvastaseid vahendeid, mille sobivust võiks enne opilauale minekut tõsiselt kaaluda,“ soovitas dr Kukk.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga