Arvamus

Olen vist ikka ka eestlane

Ülo Kannisto, kes enda sõnul küll laulumees pole, sai sellele vaatamata juba kuuendat korda maha sügavalt rahva hinge tunginud taasiseseisvumisepäevale pühendatud laulupeoga.

Vaba Rahva Laulul esinejad valmistuvad Intsikurmu õhtuseks etteasteks Foto Urmas Saard — Vaba Rahva Laulul esinejad valmistuvad Intsikurmu õhtuseks etteasteks. Foto: Urmas Saard

Tagasihoidliku loomuga mees kogus oma kodukandis Saaremaal enamat tuntust eeskätt Vaba Rahva Laulu kontserdi mõtte algataja ja teostajana. Kuid mitte üksnes tuntust, ka kiitust! Koguni sedavõrd, et kohe esimeste õnnestunud kontserdite korraldamise järel otsustas Saare maavalitsus ja sihtasutus Saaremaa Arenduskeskus teda tunnustada Kena Teo tegija aunimetusega.

Saarlase algatus meeldib ka mandri eestlastele. Kena Teo tegija on juba käinud Tartus ja Keilaski laulupidu korraldamas. Aga läinud laupäevaks kutsus ta kungla rahva kokku Intsikurmu looduskaitse alusesse parkmetsa, kus asub mitmel põhjusel kuulsaks saanud Põlva lauluväljak. Ennekõike on siiski tegemist kultuurilooliselt olulise asukohaga. Kannisto teab, et esimesed eestlaste kooride ühised laulmised peeti tolle võluva metsapargi põlispuudest ümbritsetud „kontserthalli“ laval juba aastatel 1855 ja 1857. Seega siis veel varem kui Sindi laulukoor valmistus minema Tartusse Eesti esimesele üldlaulupeole.

Loe edasi: Olen vist ikka ka eestlane

Kas Academia Pernavensis saabki teoks

Tänavuse tänavafestivali Augustiunetus esimese augustiarvamuse kogunemise paigaks valitud Pärnu Kuninga tänava põhikooli õuel kasvav kultuuriväärtuslik tamm osutus liialt väikeseks, et selle võra võinuks kõikidele osalejatele pakkuda kuuma päikese eest jahutavat varju.

Pärnu Vanalinna 3 klassi õpilane Riti Tross soovib saada Pärnu Ühisgümnaasiumi vilistlaseks Foto Urmas Saard — Pärnu Vanalinna 3. klassi õpilane Riti Tross soovib saada Pärnu Ühisgümnaasiumi vilistlaseks. Foto: Urmas Saard

Muidugi polnudki korraldajate mõttes mahtuda ainult ühe puutüve ümber, pigem määras koha valikut sümboolne tähendus. Tamme istutasid 1899. aastal koolimaja õue kaugemasse nurka omaaegse Pärnu poeglaste gümnaasiumi õpetajad ja õpilased Vene poeedi Aleksandr Puškini vaarisa Hannibali auks.

Tollest tammest veelgi vanemana püsib ikka veel kindlalt omal kohal 1875. aastal valminud koolimaja, mis oli juba enne I maailmasõda haridustempliks kõigile Pärnust ülikooli suundunud noortele. Vaatamata korduvatele nime, sisu ja asukoha vahetustele peab tänane Kooli tänaval tegutsev Pärnu Ühisgümnaasium ennast tolle tarkusetempli õigusjärglaseks.

Tänavu 29. jaanuaril oodati Pärnu Ühisgümnaasiumi vilistlasi kooli praeguse hoone aulasse, kus asutati taaskord vilistlaskogu. „Kui Pärnu linn on Eesti Vabariigi sünnilinn, siis Pärnu Ühisgümnaasiumi võime õigusega lugeda Eesti Vabariigi sünnikooliks,“ kinnitas toona sama õppeasutuse vilistlane ja vilistlaskogu taasasutamise peamisi eestvedajaid Annely Akkermann pärast seda, kui esimese vilistlaskogu moodustamisest oli möödunud 88 aastat.

Loe edasi: Kas Academia Pernavensis saabki teoks

Kauge, kuid lähedane Georgia

See oli tänavu urbekuu viimasel nädalal, kui väike seltskond eestlasi veetis nädalapäevad Georgias, mõned neist esmakordselt. Nüüd viibivad Nika Aslamazashvili, Davit Maisuradze, Ekaterine Mosiashvili jumalatosin päeva esmakordselt Euroopa Liidus ja Eestis.

Grusiinid Nika Aslamazashvili, Ekaterine Mosiashvili ja Davit Maisuradze Pärnu rannas Foto Urmas Saard — Grusiinid Nika Aslamazashvili, Ekaterine Mosiashvili ja Davit Maisuradze Pärnu rannas. Foto: Urmas Saard

Nika, Davit ja Eka (Ekaterine) on ühed neist paljudest Georgia inimestest, kes eestlasi nende kodumaal külalislahkelt võõrustasid. Nika sõidutas meid ühel päeval oma autoga. Abielupaar Davit ja Eka andsid öömaja. Nika teenib igapäevast leiba taksojuhina, aga ta on õppinud goreograafiat ja võib samahästi ka tantsuõpetaja olla. Davit on õppinud IT valdkonnas ja töötab nii sellel alal kui ka raamatute kujundajana. Eka töötab giidina, aga tunneb ka veiniteadust. Kuid kõiki neid kolme ühendab ühine soov, mis tõigi grusiinid Eestisse.

Pärast Riia lennuväljal maandumist ja põgusat tutvumist Läti pealinnaga võeti rataste alla teekond Pärnusse. Autosõidul imetleti metsade rohkust ja üllatuti kui kuuldi, et Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike, et poolt maismaad katab mets, kuuludes sellega Euroopa Liidu kuue kõige suurema metsade osakaaluga riigi hulka, et mets on Eesti üks olulisemaid taastuvaid loodusvarasid ja elukeskkondi.

Loe edasi: Kauge, kuid lähedane Georgia

Paides arutleti ja kogeti mõndagi

Peamiselt TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatest koosnev seltskond saabus suure bussiga Paide Vallimäel aset leidnud viienda Arvamusfestivali esimesele päevale hästi varakult, et toimunust võimalikult palju haarata.

President Kersti Kaljulaid Paide Arvamusfestivalil Foto Urmas Saard — President Kersti Kaljulaid Paide Arvamusfestivalil. Foto: Urmas Saard

Siiski ei üritatud maratonjooksuga ühe teema käsitluse juurest järgmise, ülejärgmise ja üle-üle… juurde kiirustada. Ilus ilm meelitas ka niisama istuma, omavahel vestlema või päris juhuslikel kohtumistel erinevate inimestega mõtteid vahetama.

Karikakrakujulise Eesti sümboolikaga telgi kõrval astus esimesena juurde Maria Murakas, omaaegne Pärnu linnavalitsuse avalike suhete nõunik, kes on nüüd Vabaerakonna kommunikatsiooninõunik. Lubasin tulla tuleviku kogukonna arutelu kuulama kahel põhjusel. Esiteks soovisin kuulda, mida räägib president Kersti Kaljulaid. Teist põhjust talle ei öelnud, aga otsust mõjutas ka Maria kutse.

President pühendas tänavuse iseseisvuspäeva kõnes tähelepanu kogukondadele. Ta kirjeldas Eesti ühiskonda, kui vitstest punutist, milles kõik on läbi põimunult paindlik, aidates meil sellisel viisil olla valmis 21.sajandi ühiskonnaelu mõistlikuks korraldamiseks. Sama mõtet kordas president ka täna.

Loe edasi: Paides arutleti ja kogeti mõndagi

Kuidas Arnold uue koduga koduneb

Arnold vajutas arvuti klaviatuuril õiget nuppu, mille tulemusena üleslaaditud fotode töötlemine muutus hetkega oluliselt hõlpsamaks. Polnud sellest võimalusest teadlik. Veel vähem võisin aimata, et Arnoldist võiks kunagi ka nimetamisväärset kasu tõusta. Sai ta turvakodust oma hoole alla võetud ikka seepärast, et Merle oskas poisi nõnda meeldivaks rääkida.

Arnoldi hommikune ärkamine Foto Urmas Saard — Arnoldi hommikune ärkamine. Foto: Urmas Saard

Arnoldi asemel eelistasid Merle ja Edit teda poisiks kutsuda. Et poiss tegelikult veelgi meeldivamaks osutub, seda ei osanud enne silmast silma kohtumist oodata.

Kõige rohkem kõhkluseid tekitas Arnoldi vanus. Arvasin, et aastatega välja kujunenud harjumused ei pruugi kõiges meie perele vastuvõetavad olla ja nende muutmist ei pidanud võimalikuks. Õnneks osutus peamine kõhkluste tekitaja asjatuks, sest Arnold on sellisena nagu ta on, isegi väga vastuvõetav. Selget umbusku ja kahtlusi äratas siiski sünnitunnistusele kirjutatud sünnidaatum. Tema aastaid arvestades eeldasin, et poiss on juba poisikese tempudest välja kasvanud, maha rahunenud ja mängulust ununenud noorusradadele. Paraku vedas eelarvamus eksitusse. Olen rõõmsalt üllatunud, kui Arnold võtab nõuks keset päeva, sagedamini siiski pimeduse saabudes ei millestki lustima asuda. Kaltsuvaibad libisevad sel juhul hoobilt sinna, kus need ei peaks olema. Voodikate kerkib ja selle alla jääva tunneli lagi pöördub järgmisel hetkel pahupidi. Mõnemeetri kõrgune hüpe ahju otsa poleks mulle jõukohane, aga temale kergelt virgutav liigutus. Kardinapuu serval tapsimine ja selle lõpus ümberpööramine on tema jaoks lõbus kehaline harjutus.

Loe edasi: Kuidas Arnold uue koduga koduneb

Eesti laulis ja tantsis end tulevikku

Pole vist elus valanud ühel päeval nii palju rõõmupisaraid, kui juuli algul Tallinnas toimunud Eesti noorte XII laulu- ja tantsupeol, mis kandis küll mõneti vaieldavat, et mitte öelda intrigeerivat pealkirja „Mina jään“.

Jüri Trei, MTÜ Eesti Lipu Seltsi esimees Igale eestlasele, ükskõik kus maailma nurgas ta ka ei asuks, on sinimustvalge lipp kui kodu kaunistav ja meie rahvast ühendav sümbol! Foto Tiit Mõtus — Jüri Trei, MTÜ Eesti Lipu Seltsi esimees: “Igale eestlasele, ükskõik kus maailma nurgas ta ka ei asuks, on sinimustvalge lipp kui kodu kaunistav ja meie rahvast ühendav sümbol!” Foto: Tiit Mõtus

Missugune rõõm, milline energia! Milline oli väikeste inimeste vastupidavus: tantsijate tosin tundi pikad proovipäevad, rongkäigus neli tundi ja viis kilomeetrit marssimist ning seejärel veel seitse tundi ühtejärge laulmist! Milline trots vaatamata vihmale ja külmale tuulele! Niivõrd kõrge kunstiline kvaliteet kümnete tuhandete ühislaulus, ühismängus ja –tantsus! Milline puhtus, kord ja solidaarsus! Ei ühtki pahategu ega pahandust. Ja kõige tipuks täiesti spontaanne, improviseeritud noorte tantsupidu Vabaduse väljakul perfektsete mustritega isegi siis, kui üks staadioni kolmest tantsupeost halva ilma ja laste märgade riiete tõttu ametlikult ära otsustati jätta.

Loe edasi: Eesti laulis ja tantsis end tulevikku

Tarmo Kruusimäe ootab meie riigile taskukohaseid mõtteid

Riigikogu ja lipu seltsi liige Tarmo Kruusimäe küsib facebookis, mida on Eesti Vabariigi sajandaks juubeliks meil välja pakkuda vastukaaluks Lätile ja Leedule?

Tarmo Kruusimäe Pärnus Foto Urmas Saard — Tarmo Kruusimäe Pärnus. Foto: Urmas Saard

Ta ütleb, et peagi on tulemas Eesti 100 ja küsib, mida on Eesti Vabariigil selleks puhuks vastu panna lõunanaabritele. „Leedukad rüütasid oma Gediminase lossi liputorni rahvusvärvidesse.“ Meil peeti Pika Hermanni rüütamist rahvusvärvidesse liigselt kalliks.

Järgmise näitena nimetab Kruusimäe Riia vanalinna vastas asuvale jõesaarele püsti aetud kõrgeimat lipumasti suurima Läti lipuga. 14 tonni kaaluv lipumast on 60 meetri kõrgune ja paigaldatud kuue meetri sügavusel asuvale betoonalusel. Kolmapäeval katseliselt heisatud Läti lipp on mõõtmetega 20 korda 10 meetrit.

„Ootan mõtteid, mis oleksid meie riigile taskukohased,“ kutsub Kruusimäe inimesi ettepanekuid tegema.

Leedus kuulutati iseseisvus välja 1918. a 16. veebruaril, Lätis sama aasta 18. novembril.

Urmas Saard

Sügavalt elamuslik aktus Sindi gümnaasiumis

Sindi gümnaasiumi kuuekümnenda gümnasiste lennu ja põhikooli lõpetajate pidulik aktus läks oma erakordsusega sedavõrd õpetaja Kristi Suppile hinge, et otsustas juba samal õhtul värskeid elamusi paljude teistega jagada.

Kristi Suppi Foto Urmas Saard — Kristi Suppi. Foto: Urmas Saard

Nii palju kui on erinevaid inimesi, samavõrd ka erinevaid arvamusi. Igal meist on omad mälestused erinevatest aktustest. Mõnel inimesel on rohkelt kogemusi, mõni on oma elus kogenud vaid üksikuid aktusi. Tänu oma elukutsele olen saanud osaleda igal aastal aktustel ja neid on kogunenud julgelt üle saja: õpilasena, noore üliõpilasena, magistrandina, õpetajana, klassijuhatajana, lapsevanemana, vahel ka korraldajana. Seega on tohutult võrdlusmomente – muidugi läbi minu silmade, teiste eest ei saa rääkida.

Sindi gümnaasiumi aktused on olnud alati klass omaette. Tänavunegi oli tõeliselt hästi ettevalmistatud, iga pisidetail paigas, südamlik ja meeldejääv. Direktor Ain Keerupi kõned on väga vahetud, pikitud huumoriga, mõnusalt ette kantud. Muusikaline tervitus klassijuhatajate poolt oli vahva üllatus – kohal ansambel, kus osalejaks klassijuhataja Maia Agar. Tervitusi ja kõnesid oli parasjagu, kõigil oma sõnum, mitte lihtsalt, et peab ja nii on kombeks. Ka mälestuseks tehtud pildistamine toimus käigupealt, mitte ei võetud eraldi aega, nagu sageli aktustel ette tuleb.

Loe edasi: Sügavalt elamuslik aktus Sindi gümnaasiumis

Augustiunetus algab Pärnu Augustiarvamusega

Pärnu ühisgümnaasiumi Vilistlaskogu kutsub linnarahvast ja Pärnu koolide vilistlasi üle ilma Augustiarvamusele, mis toimub Augustiunetuse laupäevasel ennelõunal, 12. augustil, Pärnu Kuninga tänava põhikooli hoovis kasvava auväärse tamme ümber.

Kaupo Meiel tuleb Augustiunetuse ennelõunal Pärnu Kuninga tänava põhikooli hoovi auväärse tamme juurde väitlusteemasid püstitama Foto Urmas Saard — Kaupo Meiel tuleb Augustiunetuse ennelõunal Pärnu Kuninga tänava põhikooli hoovi auväärse tamme juurde väitlusteemasid püstitama. Foto: Urmas Saard

„Sel talvel taasloodud Pärnu ühisgümnaasiumi Vilistlaskogu alustab Pärnus uute vilistlastraditsioonidega, kutsudes üles looma avalikku arvamusruumi ja panustama väärtuste hoidmisel,“ selgitas mõtte algataja Margit Raid.

Pärnu ühisgümnaasiumi (toona Poeglaste gümnaasiumi) on lõpetanud mitmed Eesti rahvustunde äratajad nagu Mattias Johann Eisen ja Villem Reimann. Samuti on kooli vilistlased mitmed Eesti riigi loojad nagu Jüri Vilms, Konstantin Päts, Friedrich Akel ja Jaan Teemant.

Eesti Vabariigi sajandal ja Pärnu ühisgümnaasiumi 155-ndal sünnipäeval on paras aeg arutleda selle üle, missugune oli see kool, mis saatis laia ilma mehi, kes ei unistanud mitte millestki vähemast kui maailmakaardile uue riigi – Eesti rahvusriigi, joonistamisest. Või missugune oli see haridus, mis andis vaimujõu ja oskused oma unistus teoks teha? Missugune peaks olema Pärnu haridus täna ja homme, et sellel nädalal ning järgmistel aastatel Pärnu koolidest lõputunnistused saavad noored oleksid sama lennukad ja aatelised, julged ja tugevad?

Loe edasi: Augustiunetus algab Pärnu Augustiarvamusega

Sindi tähistab lipu päeva teisel nelipühal

Marko Šorin kõneleb ühendavast emotsioonist, mis teebki meist eestlased.

Marko Šorin Foto Urmas Saard — Marko Šorin. Foto: Urmas Saard

MTÜ Eesti Lipu Seltsi liige Marko Šorin peab sinimustvalge lipu päeva tähistamist oluliseks just kogukonna kasvatuse seisukohalt. Tema arvates on siin võimalik läbi ühistegevuse liita ja organiseerida erinevaid põlvkondi. „Nii on kaasatud põlvkonnad, kes on näinud ja kogenud kaheksakümnendate lõpu ja üheksakümnendate aastate taasiseseisvuse aegseid sündmuseid, kui ka need noored, kes on sündinud ja kasvanud iseseisvas Eestis,“ ütleb Šorin, kellel on olnud piisav kogemus lisaks kodanikuühendusse kuulumisele ka pikaajalise töökogemusena kohaliku omavalitsuse liinis Sindi linnapeana. „Isamaalistel ettevõtmistel kogetakse seda ühendavat emotsiooni, mis teebki meist eestlased,“ kinnitab praegune riigikogu väliskomisjoni liige.

Pisut lähemalt vestleb Šorin Eesti lipust ja Sindis tähistatavast lipu päevast TreRaadio Pärnu hommikuprogrammis 31. mail kell 9.40.

Urmas Saard

Loe edasi: Sindi tähistab lipu päeva teisel nelipühal

Sindi linnapea elutargad mõtted Kahurimäel

Kevadpühal toimus kolmandat aastat järjest Sindi laat. Kaugemas tagasivaates pole need kolm linna ajaloo ainsad laadad. Tänavune laat ja linna 79. sünnipäeva tähistamise ulatus ning suurejoonelisus tähendas paljude linnakodanike arvates Sindi kasvavat elujõulisust.

Rein Ariko (vasakul), Sindi linnapea, vastab päevajuhi Peeter Kaljumäe küsimustele Foto Urmas Saard — Rein Ariko (vasakul), Sindi linnapea, vastab päevajuhi Peeter Kaljumäe küsimustele. Foto: Urmas Saard

Sindi laata avama tulnud linnapea Rein Ariko ütles Kahurimäeks nimetatud vallil seistes, et on selle künka lasknud kunagi linnavalitsuse tellimisel tekitada, aga ise ta sellele varem pole roninud. „Siit avaneb väga väga võimas pilt. Ja veel võimsamaks läheb, kui rahvas on hommikuse kohvi ära joonud ja tullakse linna 79. sünnipäeva tähistama, ostma, lustima, kaasa lööma. Loodame ja püüame teha omalt poolt kõik, et linna 80. sünnipäeval toimuks siin veelgi võimsam päevasündmus,“ lausus linnapea.

Päevajuht Peeter Kaljumäe küsis seepeale linnapealt: „Kas räägime juba mõtetes ka linna järgmisest juubelist, kuigi Sindi staatus järgmiseks aastaks muutub?“ Ariko meenutas, et omal ajal on olnud koguni selline imelik moodustis nagu Pärnu linna Sindi linn. „See oli küll eriti naljakas halduskorraldus. Möödub jälle mõnikümmend aastat, võibolla ka vähem ja puhuvad taas teised tuuled. Väheke kannatust ja tulevad uued poliitikud, kellel on samuti tarvis ennast ajalooraamatusse kirjutada,“ vastas küsija küsimusele enesekindlalt muhelev pikaajalise kogemusega omavalitsuse tippjuht, kes ei kahtle Sindi linna kestvuses.

Loe edasi: Sindi linnapea elutargad mõtted Kahurimäel

In memoriam Tiit Tarlap

Eesti ulmekirjanik Tiit Tarlap (13. november 1954 – 24. veebruar 2017) oli kahtlematult üks tähelepanuväärsemaid Sindi kodanikke, kes eelistas Karja tänaval asuvas vanemate eramus rohkem eraklikku olemist ilma suurema välise tähelepanuta.

Tiit Tarlap Sindi linnaraamatukogus Foto Urmas Saard — Tiit Tarlap Sindi linnaraamatukogus. Foto: Urmas Saard

Vähestel on õnnestunud teda avalikul esinemisel kuulda. „Põhimõtteliselt ma ei käi kunagi kusagil kohtumistel,“ selgitas Tiit ainsal Sindi rahvaga kohtumisel 2010. aasta sügispäeval ja sedagi nõustus ta tegema osaliselt seepärast, et olevat olnud oma kunagise kirjandusõpetaja Leili Liidemaa ees veel keskkooli ajast vanad võlgnevused tasumata. „Siin ma nüüd higistan! Kui raamatud mind ei esinda, siis ei suuda ma ka ise seda teha,“ rääkis Tarlap toona vabandades.

Väga sügavmõtteliselt sõnu valides rääkis ta meile kirjutamise soovi väljendumisest midagi kogedes ja tahtmises seda tunnet teisele inimesele jagades edasi anda. „Kui tunned, et keegi mõistab sinu tunnet, siis toimub justnagu vabanemine. Eks ma siis püüangi nõnda vabaneda oma painetest.“ Tarlapi sõnul on kõige parem leida mingisugune ühine nimetaja ja kirjutada midagi niisugust, mis tekitaks samaväärse tunde nii kirjutajas endas kui ka selles, kes loeb.

Loe edasi: In memoriam Tiit Tarlap

Margit Peterson: tõdesin, et eestlane olla on uhke ja hää

Tutvudes Külauudistes avaldatud Sindi gümnaasiumi põhikooliastme õpilaste kirjatöödega, mis kõnelevad Eesti Vabariigi 99. aastapäevast ja nende kooli 180. sünnipäevast, kogesin minagi head teadasaamist, et lastes on säilinud kodumaa armastus ja soov jääda oma riigile truiks, eriti nüüd, kui paljud lahkunud kodumaalt.

Margit Peterson Foto Urmas Saard — Margit Peterson. Foto: Urmas Saard

Kohe esimesena kõnetas mind 7.a klassis õppiva Karmel Johansoni tekst, millest tooksin esile laulukaare alla kogunemise teema, sest see on väga eestlaslik ja armas. Ka Sindi gümnaasiumi, mis on Eesti Vabariigist vanem. Samuti on ta hoonet ja selle lähiümbrust kirjeldanud kenasti.

Oma koolist kirjutava 9. klassi õpilase Kristiina Anufrieva enim meeldinum seik on selles jutukeses Sindi gümnaasiumi direktori Ain Keerupi hommikutervitus, mis ilmselt jääb kauaks laste südamesse kajama.

9. klassi õpilase Marion Tõldsepa jutukesest jääb kajama 24. veebruar, ehk vabariigi aastapäeval Sindi raekoja ette kogunevad õpilased, kes hoiavad lipurivistusel sinimustvalgeid kandelippe. See näitab austust riigi ja oma kooli vastu.

7.a klassi õpilane Martti Šorin on kenasti statistikat uurinud ja teab, et ligemale kolmandik õpilastest jätkavad haridusteed keskkoolis. Ilmselt on tegu ajaloohuvilise noormehega kes teab ka Tartu rahust. Eriti põnev oli lugeda sellest, et Sindi gümnaasiumi vanust sümboliseerib vana sissepääsu asemel olev restaureerimata sein ja pildigalerii kooli senistest direktoritest. Mõnusalt kõnekas ja hariv tekst.

Loe edasi: Margit Peterson: tõdesin, et eestlane olla on uhke ja hää

Riigi sünnipäev kannustab kasu nõudmata tegudele

Eesti Vabariigi 99. aastapäeva varasel tunnil ootan kannatamatult päikse tõusu ja luba heisata koduõue lipuvardasse sinimustvalge lipp. Ootamine hoiab meeled ärkvel ja mõtte selge, loodetavasti.

Ralf Ramot annab tänaseks Eesti Vabariigi aastapäevaks valmistatud Moskva saiad Kardo Kasele üle, et neid Sindis pärast rongkäiku rahvale pakkuda kuuma tee kõrvale Foto Urmas Saard — Ralf Ramot annab tänaseks Eesti Vabariigi aastapäevaks valmistatud Moskva saiad Kardo Kasele üle, et neid Sindis pärast rongkäiku rahvale pakkuda kuuma tee kõrvale. Foto: Urmas Saard

Sindi raekoja tornimasti tõuseb sinimustvalge pisut hiljem, kell 07.55, aga rahvas koguneb varem. Ka Kaitseliidu Pärnumaa maleva puhkpilliorkester paneb pasunad hüüdma ja trummid tümpsuma enne kui paljud puhkepäeva hommikul silmad avavad.

Kõige esimestena on juba kohal Moskva saiakesed, kuigi neid saab kuuma tee kõrvale mugida alles viimases järjekorras. Siis kui raekoja esisel pidulik tseremoonia toimunud, rongkäik läbi ja viimane sõnavõtt peetud.

Pika sissejuhatuse lõpetuseks tahangi öelda, et tegelikult mõtlen kirjutada saiakeste valmistajast ja veel mõnest, kelle heatahtliku tegevuseta olnuks tänane päev märksa kahvatum.

Ralf Ramot asutas hiljuti oma elu esimese ettevõtte ja avas Pärnu Kesklinna silla naabruses Tallinna maantee ääres OÜ Leivaka pagari-kondiitri poe, kus kogu päeva küpsetatakse leibasid ja saiakesi. Juba esimestel päevadel viis ta osa oma toodangust kõrval asuvasse Toidupanka. Täna kostitab Ralf enda valmistatud saiakestega kõiki pidupäevalisi, kes võtavad osa Sindis toimuvast iseseisvuspäeva tähistamisest. Oma töö eest ta raha ei küsi.

Loe edasi: Riigi sünnipäev kannustab kasu nõudmata tegudele

Marion Tõldsepp: varsti ongi see tähtis päev

Sindi gümnaasium tähistab tänavu kooli 180. sünnipäeva ja Eesti riik 99. aastapäeva. Marion Tõldsepp, Sindi gümnaasiumi 9. klassi õpilane, kirjutab oma koolist ja riigist, mis jääb tänasega „SG 180 & EV 99“ sarjas viimaseks looks.

Sindi raekoja torni kaunistab lipp ja Presidendi kell Foto Urmas Saard — Sindi raekoja torni kaunistab lipp ja Presidendi kell. Foto: Urmas Saard

Varsti ongi see tähtis päev käes. Päev, mida kõik eestlased ootavad. Või vähemalt peaksid ootama. Käes on Eesti Vabariigi sünnipäev. See on väga paljude eestlaste jaoks tähtis päev, mida tähistatakse lipu heiskamise ja ürituste korraldamisega.

Kuid tuleb ka sintlastele väga tähtis päev – meie väikese, kuid armsa kooli sünnipäev. Varsti on möödas 180 aastat. Mulle on palju räägitud Sindi kooli ajaloost, kuid 180 aastat tundub nii pikk aeg, eriti sellise väikese koha kohta, nagu on Sindi.

24. veebruaril hoitakse Sindi Linnavalitsuse ees lippe uhkelt püsti – seda teevad Sindi kooli õpilased. Toimub alati ka väike rongkäik. Lippude hoidmine on väga tähtis, see näitab austust oma riigi ning oma kodulinna vastu. Ka Sindi Gümnaasiumi sünnipäeval hoiame üheskoos lippe ja oleme uhked oma kodumaa ja kooli üle. Need on sellised ajad, kus meenutame oma riigi saavutusi, oma kooli saavutusi ja võime vabalt öelda, et oleme uhked nende üle.

Palju õnne, mu armas Eesti Vabariik ja palju õnne, mu väike Sindi Gümnaasium!

Marion Tõldsepp, 9. klass

Loe edasi: Marion Tõldsepp: varsti ongi see tähtis päev

Kristiina Anufrieva: iga laps teab seda madalat ja pehmet häält

Sindi gümnaasium tähistab tänavu kooli 180. sünnipäeva ja Eesti riik 99. aastapäeva. Kristiina Anufrieva, Sindi gümnaasiumi 9. klassi õpilane, kirjutab oma koolist ja riigist.

Ain Keerup, Sindi gümnaasiumi direktor, tervitab iga koolipäeva hommikul kõiki koolimaja uksest sisenejaid Foto Urmas Saard — Ain Keerup, Sindi gümnaasiumi direktor. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Igahommikune esimene lause, mida siin koolis kuulda saab, on direktori legendaarne: „Tere hommikust!“[/pullquote]Sindi Gümnaasium saab juba peatselt 180 aastaseks. Kui nüüd mõtlema hakata, siis on siit majast läbi käinud tuhanded jalapaarid.

Siia tuleb 1. septembril palju väikeseid lapsi, kes lahkuvad siit aastate pärast täiskasvanutena. Poole oma elu algusaastatest veedame me koolis. Siit lahkume me targemana, kui siia sisenedes.

Sindi Gümnaasiumis elab fantastiline rahvas. Igahommikune esimene lause, mida siin koolis kuulda saab, on direktori legendaarne: „Tere hommikust!“ Iga laps teab seda madalat ja pehmet häält, mis meid hommikuti tervitab.

Sindi koolis leidub väga andekaid inimesi. Me tegutseme kõik koos, ühiselt. Siin leidub näitlejaid, lauljaid, tantsijaid, esinejaid. Üks noor võib teha kuute erinevat asja ning ta ei virise ja jõuab igale poole.

Loe edasi: Kristiina Anufrieva: iga laps teab seda madalat ja pehmet häält

Kõige olulisem murdepunkt mõlema ajaloos

Sindi gümnaasium tähistab tänavu kooli 180. sünnipäeva ja Eesti riik 99. aastapäeva. Anette Pattik, Sindi gümnaasiumi 8. klassi õpilane, kirjutab oma koolist ja riigist.

Anette Pattik Foto Urmas Saard — Anette Pattik. Foto: Urmas Saard

Sünnib laps. Olgu ta poiss või tüdruk. Ta hakkab roomama, siis käima, jooksma, rääkima ja läheb lasteaeda. Lasteaia läbinud, siirdub ta kooli. See kool on Sindi Gümnaasium.

Sindi võtab ta avasüli vastu, annab teadmisi, õpetab kombeid, valmistab ette tulevikuks. Valmistab ette järgmiseks eluetapiks, iseseisvaks eluks väikeses Eesti riigis.

Eesti annab talle töö, kodu ning perekonna. Kõike seda, mida andis lapse vanematele ning rohkemgi. Vanematel ei pruukinud olla vanemaid, sest nemad aitasid meile Eesti saada. Nad võitlesid Eesti eest, et kunagi nende lapsed ja tulevased lapselapsed saaksid endale korraliku täisväärtusliku elu iseseisvas riigis.

Tol päeval, kui Eesti iseseisvuse välja kuulutas, toimus Eestis kui ka Sindi Gümnaasiumis kõige olulisem murdepunkt nende mõlema ajaloos. Me saime hakata õpetama oma keelt ning looma oma traditsioone.

Loe edasi: Kõige olulisem murdepunkt mõlema ajaloos

Ligemale kolmandik jätkavad haridusteed keskkoolis

Sindi gümnaasium tähistab tänavu kooli 180. sünnipäeva ja Eesti riik 99. aastapäeva. Martti Šorin, Sindi gümnaasiumi 7.a klassi õpilane, kirjutab oma koolist ja riigist.

Martti Šorin Sindi muusikakooli lõpetamisel mais 2016 Foto Marko Šorin — Martti Šorin Sindi muusikakooli lõpetamisel mais 2016. Foto: Marko Šorin

Eesti Vabariiki võib nooreks riigiks nimetada. Esimest suurt juubelit pole veel olnud, kuid sellest tähtsast päevast räägitakse juba väga palju enne seda, kui Eesti vanus natukene lähemale numbrile 100 jõuab. Sellegipoolest on meie riigile, valitsusele ja rahvale sünnipäevad tähtsad (meie põhjanaabritel on populaarne hoopis nimepäeva tähistamine). 24. veebruar, Eesti taasiseseisvumine ja Tartu Rahu on aeg, millal meie rahvas saab meelde tuletada, kuidas eestlased kunagi ühiselt tegutsesid vabariigi vabaduse tagamiseks – ühiselt võideldi, sõlmiti rahu ja lauldi. Tänasel päevalgi tulevad paljud inimesed nendel päevadel kokku Eestit, sinimustvalget lippu ja teisi inimesi austama.

Haridus on väga tähtis, seda näitab noorte tahtmine gümnaasiumis õppida. Ligi ⅔ noortest jätkavad haridusteed keskkoolis. Eesti õpilased on erinevate testide järgi maailmaski kõrgel tasemel. Head haridust pakub Sindi Gümnaasium, millel on samuti juubel tulemas – 180. ,,eluaasta’’. Sindi Gümnaasiumis on innukad, õpihimulised õpilased ja toredad, töökad õpetajad ning koolitöötajad. Sindi kooli vanust sümboliseerib endise vana sissepääsu asemel olev restaureerimata sein ja väike pildigallerii Sindi Gümnaasiumis töötanud ja töötavast direktorist.

Martti Šorin, 7.a klass

Loe edasi: Ligemale kolmandik jätkavad haridusteed keskkoolis

Minu kallis riik ja kool

Sindi gümnaasium tähistab tänavu kooli 180. sünnipäeva ja Eesti riik 99. aastapäeva. Sirelin Kukk, Sindi gümnaasiumi 7.a klassi õpilane, kirjutab oma koolist ja oma riigist.

Sirelin Kukk 2015 a 4 juunil Sindi gümnaasiumi paraaduksel Foto Urmas Saard — Sirelin Kukk 2015. a 4. juunil Sindi gümnaasiumi paraaduksel. Foto: Urmas Saard

Meie riik, meie maa on meile väga kallis. Ta hoiab ja kaitseb meid. Ta kindlustab meie turvalisuse ja vabaduse. Ta armastab meid väga. Me peaksime teda samamoodi vastu armastama. Kui poleks seda riiki ja seda maad, poleks ka meid. Samuti poleks seda vana ja väärikat koolimaja, mis meid ikka toetab, aitab ja õpetab. Ja seda juba pikka aega.

Nimelt saab meie kool varsti juba 180-aastaseks, see on tähtis number, ikkagi juubel. Ka meie armsal riigikesel on sünnipäev tulemas. Ma soovin Eesti Vabariigile kogu südamest palju õnne ja kordaminekuid, sest see riik on meid nii palju armastanud ja hoidnud.

Minu arvates on Eesti üks kaunemaid kohti maailmas. Turistid, kes tulevad näiteks Hiinast, ütlevad, et siin on nii puhas õhk, mis teeb mõtte selgeks ja tuju heaks. Meie metsad ja maad on nii kaunid ja vabad. Siin on metsi ja soid, mida peaksime ka edaspidi nii puhta ja ürgsena hoidma. Mis siis, et meil ei ole palmipuid ega banaanipuid. Eesti on ilma nendetagi väga kaunis ja tore. Peaksime olema õnnelikud, et meil ei ole maavärinaid ega vulkaanipurskeid.

Loe edasi: Minu kallis riik ja kool

Mulle meeldib meie riik ja minu kool

Sindi gümnaasium tähistab tänavu kooli 180. sünnipäeva ja Eesti riik 99. aastapäeva. Karmel Johanson, 7.a klassi õpilane, kirjutab Eesti Vabariigist ja oma koolist.

Karmel Johanson iga nelja aasta tagant kogunetakse suure laulukaare alla ja lauldakse isamaalisi laule Foto Urmas Saard — Karmel Johanson: iga nelja aasta tagant kogunetakse suure laulukaare alla ja lauldakse isamaalisi laule. Foto: Urmas Saard

Mulle meeldib meie riik ja meie keel, sest siin on hea elada. Meil on sõnavabadus, me võime öelda, mida tahame ning avaldada oma arvamust. Meie ilusas keeles on loodud aja jooksul palju laule, mis räägivad Eesti kaunist loodusest ja ülistavad meie kodumaad. Me oleme laulnud ennast vabaks. Iga nelja aasta tagant kogunetakse suure laulukaare alla ja lauldakse isamaalisi laule. Meie riik on küll väiksem võrreldes osade teiste riikidega, aga tal on koht minu südames.

Selles toredas riigis asub ka minu kool, kus olen juba mõnda aega õppinud. Selle kooli nimi on Sindi Gümnaasium. Minu kool on mulle saanud päris armsaks. Samuti on koolis toredad ning heasüdamlikud õpetajad. Meie kool on vanem kui meie riik ning püsib ikka püsti. Meie koolil on oma laul, kus räägitakse meie ilusast punastest telliskividest ehitatud majast. Kooli ümbruski on kaunis. Mulle meeldib, et aknast välja vaadates on enamasti näha rohelust ja palju puid.

Karmel Johanson, 7.a klass

Samal teemal:

Minu kool ja Eesti Vabariigi aastapäev

Sindi gümnaasium tähistab tänavu kooli 180. sünnipäeva ja Eesti riik 99. aastapäeva. Gettlin Kell, Sindi gümnaasiumi 8. klassi õpilane, kirjutab oma koolist ja Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisest kodulinnas Sindis.

Iseseisvuspäeva tähistamine Sindis 2014 a Foto Urmas Saard — Iseseisvuspäeva tähistamine Sindis 2014. a. Foto: Urmas Saard

Väike kool on koha leidnud Sindis. Tema õpilased on rõõmsad, nad tulevad rõõmsa näoga kooli. Kool on koht, kus saab õppida, kus saab naerda, laulda, tantsida, pilli mängida. Sindi kool on koht, kus kõik on üks pere. Kui tuleb uus õpilane, teda ei eirata, vaid kutsutakse endaga kaasa.

Kool, mis asub Sindis, kannab nime Sindi Gümnaasium. Iga aasta 24. veebruaril lehvivad siin paljud lipud, paljud kooliõpilased tulevad uhkusega linnavalitsuse kõrvale lippu hoidma ja peale seda rongkäigus Sindi Gümnaasiumi juurde. Rivis tulevad ilusad sinimustvalged lipud ja orkester ning rahvas, kes on vabariigi aastapäeva puhul kokku tulnud. Sel päeval ollakse uhked oma esivenemate üle, tõstetakse lippu ühtsuse ja rõõmuga üles ning seistakse nendega kaua, kuulates häid sõnu meie riigile.

Gettlin Kell, 8. klass

Samal teemal:

Sindi ja kolme valla ühine lipuheiskamine

Luule võib ilma viisistamata kõlada nagu laul

Sindi linnaraamatukogus lõpetasid eilse tööpäeva Liina Hansen, Timo Dreimann ja Jaak Känd, kes tõid Debora Vaarandi ja Betti Alveri Sindi luulesõpradele lähemale.

Timo Dreimann, Liina Hansen ja Jaak Känd Sindi linnaraamatukogu ukse ees Foto Urmas Saard — Timo Dreimann, Liina Hansen ja Jaak Känd Sindi linnaraamatukogu ukse ees. Foto: Urmas Saard

Algse kava kohaselt pidanuks tulema ka Krista Nõmm, kes jäi haigestumise tõttu ära. Nii asendas Jaak Känd lisaks vahetekstide lugemisele ka Kristat ja tegi seda hästi. Hästi musitseeris ka Timo Dreimann.

Võibolla sellepärast, et Krista puudus, pääses Liina hääl meeste kõrval paremini esile. Võibolla olid just meeste hääled need, mis täiendasid oluliselt naise häälekõla, kuigi nad ei esinenud üheaegselt. Pole kordagi varem kogenud, et luuletuste lugemist kuulates tekiks soov asetada võrdlusmärk muusikapala ja viisistamata sõnalise heli vahele. Ometi just niisuguselt mõtelt tabasin ennast siis, kui Liina luges ühe luuletuse teise järel. Väga puhtalt helisev toon, ülimalt selgesti kuuldav diktsioon ja silbid rõhutatult välja öeldud seal, kus Liina seda vajalikuks pidas. Ta ei lugenud mitte kuidagi laulva intonatsiooniga, kuid ikkagi võlus tema lugemine kuulaja kõrvu täpselt samamoodi nagu laul. Imelik, kas sama tundis veel keegi neist, kes istusid eile raamatukogu lugemissaalis? Või andsin üksnes mina oma fantaasiale voli ja lubasin meelteaparaadil eksitada oma kuulmisaistinguid?

Loe edasi: Luule võib ilma viisistamata kõlada nagu laul

Raeküla vanakoolis on Pätsi portree aukohal

Lugedes 21. jaanuaril Külauudistes avaldatud Trivimi Velliste arvamuslugu „Äraleppimine ajalooga“ ja tundsin vajadust sõna sekka öelda.

Piia Karro-Selg, Raeküla Vanakooli Keskuse juhataja Foto Urmas Saard — Piia Karro-Selg, Raeküla Vanakooli Keskuse juhataja. Foto: Urmas Saard

Pärnu Raeküla Vanakooli Keskus tegutseb hoones, milles kooli avamisele andis Konstantin Päts juba viis aastat enne Eesti Vabariigi sündi väga olulise panuse. Oli ju tema see, kes Riiast kooli asutamiseks loa tõi ja nii ei saanudki meie linnavõim enam vastu vaielda. Hoone pidi valmis ehitama ja tuli avada kool. Vanakooli hoones on ja jääb Konstantin Pätsi portree aukohale, et ta saaks silma peal hoida kõigil neil tegemistel, mis hoones toimuvad.

Möödunud aasta suvel algatasime Raeküla vanakooliga Uhla-Rotiküla elamusjooksu kingina riigi sajandaks juubeliks. Pidasime silmas, et Pärnu Raeküla linnaosa ja Tahkuranna valda seob ühine mälestus perekond Pätside eluloos. Pätsid on omal ajal avaldanud oluliselt head mõju mõlema kogukonna piirkondlikule käekäigule.

Kutsun üles kõiki raekülalasi ja teie sõprasid toetama Konstantin Pätsi ausamba rajamist! Palun jagage minu üleskutset oma FB seintel!

Loe edasi: Raeküla vanakoolis on Pätsi portree aukohal

Äraleppimine ajalooga

Aasta tagasi tegid seitse ajaloomälu hoiule pühendunud ühingut Riigikogu juhatusele ettepaneku rajada riigi sajandaks aastapäevaks Toompea lossi kõrvale mälestusmärk Eesti riigi juhtivale väljakuulutajale ja esimesele valitsusjuhile Konstantin Pätsile. Ühtlasi juhiti tähelepanu tõsiasjale, et praegu on meie pealinna avalikus ruumis mälestusmärk ainult ühele riigipeale – Boris Jeltsinile.

Trivimi Velliste Foto Urmas Saard — Trivimi Velliste. Foto: Urmas Saard

Aasta jooksul on aset leidnud väga suur hulk mõttevahetusi kõige erinevamatel tasanditel – raadios, televisioonis, ajalehtedes, aga ka avalikel aruteludel, milles on osalenud suurem osa nimekaid Eesti ajaloolasi. Valdavalt on jõutud arusaamani – ajaloole ei saa läheneda meie tagantjärele tarkusega. Ajalooliste isikute käest ei saa tagantjärele nõuda selgeltnägija võimeid. Nemad ei saanud näha ette seda, mida meie näeme nüüd tagantjärele.

Sellegipoolest võib ajaloost õppida. Ent õppides on asjakohane võtta arvesse kõik meile teadaolevad faktid ja asjaolud ning mitte piirduda nendega, mis meile meeldivad või mis on kooskõlas meie tänaste arusaamadega. Ja isegi tõlgenduste erinevuse korral on arukas otsida hinnangute ühisosa – seda, mis on oluline.

Vähem vaieldakse selle üle, missugune oli Konstantin Pätsi osa Eesti riigi sünniloos – see oli väljapaistev ja keskne. Kasutades klassikalist väljendit, ta oli primus inter pares – esimene võrdsete seas. Küll aga murtakse piike 1934. ja 1939.-1940. aastaga seoses.

Loe edasi: Äraleppimine ajalooga

Aarne Põlluäär: jätkugu Heatahte leping ka suures Tori vallas

Eile, 4. jaanuaril avaldas Eesti lipu seltsi Sindi osakonna esimees Urmas Saard toreda artikli Külauudiste portaalis lipu seltsi tegemistest ja tulevikunägemusest Sindi linnas, Tori vallas ja ka mujal Eestis. Kuna olen olnud oma Pärnumaal töötamise ajal väga tihedalt seotud ka Eesti lipu seltsi tegemistega, siis pidasin vajalikuks kirjutada väikese arvamusloo selle artikli valguses.

Aarne Põlluäär lipurivistusel Pärnumaa võidupüha maratoni raja ääres aastal 2014 Foto Urmas Saard — Aarne Põlluäär lipurivistusel Pärnumaa võidupüha maratoni raja ääres aastal 2014. Foto: Urmas Saard

Väga oluline osa meie eestluse edasikandmisel on just lipukultuuri propageerimisel ja selle väärtuse edasiandmisel noorematele põlvkondadele, kelle jaoks täna kasutatav lipp ei ole enam sümbol omaette. Kahjuks näevad nad meie sümbolite kooslust sootuks teise pilguga, kui need inimesed, kes olid selle lipu sünniloo juures või kes taastasid meie oma lipukultuuri taas peale 50 aastast vöörvõimu.

Meie väikeses Eestis on sellest ajast vahetunud juba terve põlvkond noori, kes kahjuks ei mäleta neid sündmusi oma vanuse tõttu ja vast puudub ka sügavam huvi meie lipukultuuri ja ajaloo vastu. Seda lünka meie ühiskonnas püüabki täna täita Eesti lipu selts, kes oma 2004. aastal püstitatud eesmärkideks on seadnud justnimelt seista meie sümbolite säilitamise eest, anda edasi meie sümbolite ajalugu, arendada meie sümbolite kasutamise kultuuri ja tutvustada ning propageerida meie sümboleid laiemale üldsusele.

Loe edasi: Aarne Põlluäär: jätkugu Heatahte leping ka suures Tori vallas